Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu kohta seisukoha küsimine

Vastavalt nimekirjale 20.05.2016 nr 6-3/16/344-14 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu kohta seisukoha küsimine 02.05.2016 esitas Haven Kakumäe OÜ volitatud esindaja Tuulikki Laesson Keskkonnaametile (registreeritud Keskkonnaametis 02.05.2016 nr 6-3/16/344-13) seisukohtade küsimiseks Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande eelnõu (koostaja: Osaühing Corson, töö nr 1511). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 20¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH aruande avalikustamist küsima aruande sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt1 seisukohta. KeHJS § 201 lg 1, 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada seisukohad Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise KMH aruande eelnõu asjakohasuse ja piisavuse kohta. Seisukohad palume esitada 30 päeva jooksul kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rein Urman keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Harju-Järva-Rapla regioon Lisad: Kakumäe jahisadama KMH aruande eelnõu ja 9 lisa Sama: Tallinna Linnavalitsus, Maa-amet, Veeteede Amet, Harju Maavalitsus, Keskkonnainspektsioon, Terviseamet Ester Pindmaa 384 8744 [email protected] 1 KeHJS § 23 tähenduses Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  From: Aleksei Matvejev [mailto:[email protected]] Sent: Monday, August 24, 2015 3:37 PM To: Tuulikki Laesson Cc: Tarvo Klaasimäe; Sergei Netsajev Subject: KJS, proovikaevamise skeem ja kinnitus pinnase kohta Tere Tuulikki, Manuses on Kakumäe jahisadama objektil teostatud proovikaevamise skeem, mis on seotud akvatooriumi süvendustöödega. Me teostasime objektil kokku 4 proovikaevamist ja leidsime, et kaevatavat pinnast ei ole võimalik kasutada sadamaala täitetöödele. Leitud pinnas vastab geoloogilise uuringu aruandes kirjeldatud pinnasele „möllsavi“ ja „sinisavi“. Sellist pinnast sadamaala täitesse panna ei või, seega tuleb kogu väljakaevatav pinnas viia kaadamispaikka või utiliseerida. Tervitades, Aleksei Matvejev AS BMGS Eesti filiaal Projektijuht Tel. +372 6836 504 Mob. +372 56 575 515 E‐post [email protected] O Ü R E I e o t e h n i k a Töö nr 3714-15 KAKUMÄE JAHISADAM TALLINN LESTA TN 16//18 EHITUSGEOLOOGILISE UURINGU ARUANNE Juhatuse liige R. Enni Autor T. Leinsalu Tallinn august 2015 OÜ REI Geotehnika Suur-Sõjamäe 36, 11415 Tallinn tel.(+372) 646 51 37 faks (+372) 646 51 23 Reg. nr 10145171 [email protected] www.reigeotehnika.ee MTR nr EG10145171-0001  SISUKORD TEKST 1. Üldosa 2. Geoloogiline ehitus ja ehitusgeoloogilised tingimused TABELID 1. Uuringupunktide üldandmed ja kihtide lasuvusnäitajad LISAD 1. Löökpenetreerimine 2. Geotulp varasemast uuringust JOONISED 1. Uuringupunktide asukohaplaan M 1 : 1000 2. Geoprofiil  1. ÜLDOSA Töö tellija AS BMGS Eesti filiaal Objekt Sadamarajatised Asukoht Tallinn Lesta tn (Kakumäe poolsaar ja Kopli laht, Kakumäe sadama piirkond). Välitöö Välitöö toimus 19.08.2015. Agregaadile IGT-500 paigaldastud penetromeetriga DPSH-A tehti merel ujuvaluselt 4 löökpenetratsiooni 4.2…5.4 m sügavuseni mere pinnast. Uuringupunktide asukohad määrati GPS seadmega CARMIN Montana 600. Kõrguslikult seoti penetreerimised mereveetasemega, mille abs. kõrgus saadi aadressilt http://on- line.msi.ttu.ee/?jaam=tallinn. Varasemad uuringud Käesolev ehitusgeoloogiline uuring on täienduseks Merkolux OÜ uuringule, töö nr 1769/57-06, Kakumäe sadam. Kihtide numeratsioon käesolevas töös on analoogne varasemale uuringule, samuti järgneb geoprofiilide numeratsioon. Uuringupunktide asendiplaanil on lisaks käesoleva uuringu raames tehtud löökpenetreerimistele ja nende põhjal koostatud geoprofiilidele VI ja VII ka varasema uuringu puuraugud ja geoprofiilid. Löökpenetreerimised tehti alale kuhu varasem uuring ei ulatunud, sest sadama akvatoorium kujunes esialgu kavandatus mõnevõrra laiemaks. Tegijad Käesoleva uuringu välitöö tegid puurijad A. Papp ja A. Tarvis. Välitööd juhendas ja aruande koostas ehitusgeoloog T. Leinsalu. 2. GEOLOOGILINE EHITUS JA EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED Geolõige ja pinnaseomadused Aluspõhi (alamkambriumi savi ja liivakivi) jääb täiendavalt uuritud alal 0.1...0.2 m sügavusele mere põhjast. Pinnakate koosneb siin klibust ja liivast. Kruus, liiv ja klibu (kiht 3) levib mere põhjas vahetult aluspõhjal õhukese 0.1…0.2 m paksuse kihina. Savimöll või möllsavi (kiht 6) on aluspõhja ülemine murenenud osa. Möllsavi on kõva konsistentsiga, savimöll aga kohati nõrgalt tsementeerunud. Kihi paksus on 0.8…1.4 m. Kõva savi ja liivakivi (kiht 7) oli löökpenetreerimisega läbitav valdavalt 0.2…0.4 m ulatuses. Pinnaste geotehniliste omaduste normväärtused EVS mõistes on teksti lõpus tabelina “Lähteandmed projekteerimiseks”. Ehitusgeoloogilised tingimused Projekteeritavate lainemurdjate alal levivad mere põhjas 0.1…0.2 m paksuse pinnakatte all hea kandevõimega aluspõhjapinnased. Lähteandmed projekteerimiseks Kiht Pinnas Nred γ E c ϕ cu kN/m3 MPa kPa kraad kPa 3 Kruus ja klibu 20 30 0 35 6 Savimöll või möllsavi 25 21 50 110 7 Kõva savi ja liivakivi >70 22 80 >200 γ - pinnase mahukaal E - deformatsioonimoodul ϕ - sisehõõrdenurk c – nidusus Nred - redutseeritud löökide arv löökpenetreerimisel  Tabel 1 UURINGUPUNKTIDE ÜLDANDMED Koordinaadid Uuringu- Suudme Süga- punkti (UP) kõrgus, X Y vus, m tähis,nr m PA 11 6 590 656 534 391 -4,50 1,10 LP 1 6 590 617 534 457 -4,35 1,30 LP 2 6 590 575 534 517 -4,55 1,20 LP 3 6 590 522 534 445 -3,70 2,00 LP 4 6 590 382 534 488 -3,25 1,20 Arv 5 5 5 5 Min 6 590 382 534 391 -4,55 1,10 Max 6 590 656 534 517 -3,25 2,00 Keskm 6 590 550 534 460 -4,07 1,36 KIHTIDE LASUVUSNÄITAJAD 3 6 7 Liivaga savimöll, Liiv, kruus, klibu Uuringu- vahekihtidega, PA Savi liivakivi punkti (UP) PA põhi suue poolkõva tähis,nr kõva KIHI SÜGAVUS, m PA 11 0,00 0,10 0,90 1,10 LP 1 0,00 0,10 0,90 1,30 LP 2 0,00 0,20 1,00 1,20 LP 3 0,00 0,20 1,60 2,00 LP 4 0,00 0,20 1,00 1,20 Arv 5 5 5 5 Min 0,00 0,10 0,90 1,10 Max 0,00 0,20 1,60 2,00 Keskm 0,00 0,16 1,08 1,36 KIHI LASUMPINNA ABS. KÕRGUS, m PA 11 -4,50 -4,50 -4,60 -5,40 -5,60 LP 1 -4,35 -4,35 -4,45 -5,25 -5,65 LP 2 -4,55 -4,55 -4,75 -5,55 -5,75 LP 3 -3,70 -3,70 -3,90 -5,30 -5,70 LP 4 -3,25 -3,25 -3,45 -4,25 -4,45 Arv 5 5 5 5 5 Min -4,55 -4,55 -4,75 -5,55 -5,75 Max -3,25 -3,25 -3,45 -4,25 -4,45 Keskm -4,07 -4,07 -4,23 -5,15 -5,43 KIHI PAKSUS, m PA 11 0,10 0,80 >0,20 LP 1 0,10 0,80 >0,40 LP 2 0,20 0,80 >0,20 LP 3 0,20 1,40 >0,40 LP 4 0,20 0,80 >0,20 Arv 5 5 Min 0,10 0,80 Max 0,20 1,40 Keskm 0,16 0,92 OÜ REI Geotehnika töö nr 3714-15 Kakumäe jahisadam Kujundas: A.Rajapu  Lisa 1 LÖÖKPENETRATSIOON Suudme abs. kõrgus LP 1 Nred, lööki/20cm N20 , lööki/20cm -4,35 m q d , MPa Koordinaadid: 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 0 X = 6 590 617 Y= 534 457 1 2 D, m Katsete kuupäev: 19.08.2015 LP 2 Suudme abs. kõrgus -4,55 m Koordinaadid: 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 0 X = 6 590 575 Y= 534 517 1 Agregaat: IGT 500 2 Seade: DPSH-A D, m Koonuse aluse pindala A=16 cm² Vasara mass Suudme abs. kõrgus LP 3 m=63,5 kg -3,70 m langetuskõrgus h=0,5 m Koordinaadid: 0 10 20 30 40 50 60 70 0 Dünaamiline takistus X = 6 590 522 qd=m/(m+m')· Y= 534 445 ·mghN20/0,2A 1 (EVS 1997-3:2003) 2 Redutseeritud löökide arv N red= k·N20 3 k=(m+0,31m')/(m+m') D, m (CH 448-72) Varraste ja alasi Suudme abs. kõrgus LP 4 kogumass m'=f(D) -3,25 m Koordinaadid: 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 0 X = 6 590 382 Y= 534 488 1 2 Tingmärgid D, m REI Geotehnika OÜ Kakumäe jahisadam Kujundas: A.Rajapu töö nr 3714-15  GEOTULP VARASEMAST UURINGUST Lisa 2 Kaevandi nr PA 11 Koordinaadid Maapinna absoluutkõrgus, m -4,50 x = 6590656 Kuupäev Strat. Kiht , m y = 534491 23 09 06 Tähis Proovid Indeks sügavus abs.kõrg. paksus Pinnasekirjeldus mIV 0,10 -4,60 0,10 LIIV, KRUUS ja KLIBU CI 0,80 Poolkõva sinakashall liivaga SAVIMÖLL (murenenud aluspõhi) 0,60 0,90 -5,40 CI 1,10 -5,60 0,20 Kõva SAVI LIIVAKIVI vahekihtidega (aluspõhi) MERKOLUX OÜ töö nr 1769/57-06 KAKUMÄE SADAM  Tuulikki Laesson Teie 17.02.2016 Haven Kakumäe OÜ [email protected] Meie 15.03.2016 nr 6-3/16/344-11 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine Austatud Tuulikki Laesson Olete Haven Kakumäe OÜ (edaspidi nimetatud ka arendaja) volitatud esindajana esitanud 17.02.2016 kirjaga Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 18 lõige 1 alusel nõuetele vastavuse kontrollimiseks Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) keskkonnamõju hindamise (edaspidi nimetatud KMH) programmi. I. FAKTILISED ASJAOLUD Haven Kakumäe OÜ (registrikood 12816793, aadress Tartu mnt 2, 10145 Tallinn, Harju maakond) volitatud esindaja Tuulikki Laesson (edaspidi nimetatud arendaja volitatud esindaja) esitas 25.09.2015 Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.09.2015 nr 7-6/15/21822-1 all) Kakumäe jahisadama rekonstrueerimiseks. Keskkonnaamet avaldas 15.10.2015 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse menetlusse võtmisest ning teavitas sellest Haven Kakumäe OÜ-d 16.10.2015 kirjaga nr 7- 6/15/21758-4. Vee erikasutuse asukoht Kakumäe jahisadam asub Harju maakonnas Tallinna linnas Haabersti linnaosas Lesta tn 16/18 (kinnistusraamatu registriosa nr 18609101, katastritunnus 78406:611:0035). Keskkonnaamet algatas 16.10.2015 kirjaga nr 7-6/15/21758-4 KeHJS § 3, § 6 lõike 1 punkti 17, § 11 lõigete 2 ja 3 alusel vee erikasutusloa taotlusele KMH. Keskkonnaamet teavitas KMH algatamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (19.10.2015) ning KeHJS § 12 lõikes 1 nimetatud isikuid ja menetlusosalisi 27.11.2015 kirjaga nr 7-6/15/21758-5. 26.11.2015 esitas arendaja volitatud esindaja Keskkonnaametile (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.11.2015 nr HJR 6-7/15/25461-2 all) seisukohtade küsimiseks Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise KMH programmi eelnõu (koostaja: Osaühing Corson, töö nr 1511). Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 KeHJS § 15¹ kohaselt peab otsustaja enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 23 järgi asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). KeHJS § 15¹ lõigete 1 ja 2 alusel palus Keskkonnaamet 27.11.2015 kirjaga nr HJR 6- 7/15/25461-3 Harju Maavalitsusel, Tallinna Linnavalitsusel, Maa-ametil, Veeteede Ametil, Keskkonnainspektsioonil ning Terviseametil esitada seisukohad Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti paluti hinnata KMH eksperdirühma koosseisulist piisavust. Asjaomased asutused esitasid oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukohad programmi kohta (esitades ka hinnangu programmi piisavuse ja asjakohasuse kohta ning kontrollides eksperdirühma koosseisulist piisavust) - Terviseameti 07.12.2015 kiri nr 9.3-4/7332, Veeteede Ameti 16.12.2015 kiri nr 6-3-1/3726, Tallinna Keskkonnaameti 18.12.2015 kiri nr 6.1- 4.1/1029-3, Maa-ameti 23.12.2015 kiri nr 1.1-8/17931. Keskkonnaamet edastas esitatud seisukohakirjad ning omapoolse seisukoha KMH programmi kohta 08.01.2016 kirjaga nr 6- 3/16/344. Kõik kirjad on leitavad KMH programmi lisas 5. Arendaja volitatud esindaja esitas KMH programmi (mida oli täiendatud esitatud seisukohtade alusel) Keskkonnaametile avalikustamise korraldamiseks 19.01.2016 e-kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 19.01.2016 nr 6-3/16/344-2 all). KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teade ilmus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (22.01.2016), ajalehes Eesti Päevaleht (22.01.2016), teade edastati KeHJS § 16 lõikes 3 nimetatud isikutele (21.01.2016 kiri nr 6-3/16/344-3) ning teade oli paigaldatud Lesta tee bussipeatusesse (25.01.2016). KMH programmi avalik väljapanek kestis 25.01.-08.02.2015 (kokku 15 päeva). KMH programmiga oli võimalik tutvuda Keskkonnaameti kodulehel ning tööaegadel Haabersti Linnaosa Valitsuses. KMH programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi sai esitada kirjalikult kuni 08.02.2016 (k.a.) Keskkonnaameti kontaktidel. Teated on leitavad KMH programmi lisades 8 ja 9. KMH programmi kohta laekus kaks kirja – 08.02.2015 Kakumäe Seltsilt (lisa 10) ning 11.02.2015 Terviseametilt (lisa 11, milles Terviseamet andis teada, et nende 07.12.2015 esitatud ettepanekutega on arvestatud ning täiendavaid märkusi ei esitata). Vastavalt KeHJS § 17 lõikes 3 sätestatule vastas arendaja 08.02.2015 kirjale 16.02.2016 kirjalikult (lisa 13). Arendaja korraldas koostöös Keskkonnaametiga KMH programmi avaliku arutelu 11.02.2016 kell 15.00 Haabersti Linnaosa Valitsuse saalis. KMH programmi avaliku arutelu protokoll ning osalejate registreerimisleht on leitavad KMH programmi lisas 12. KMH programmi avalikul arutelul ei esitatud täiendavaid ettepanekuid või küsimusi, mis oleks eeldanud hilisemat kirjalikku vastamist. Arendaja volitatud esindaja esitas 17.02.2016 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.02.2016 nr 6-3/16/344-8 all) Keskkonnaametile KeHJS § 18 lõike 1 alusel KMH programmi koos lisadega nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Keskkonnaamet on veeseaduse § 9 lõike 5 alusel vee erikasutusloa andjaks. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Seega on KeHJS tähenduses otsustajaks Keskkonnaamet. Eelnevast tulenevalt kuulub KeHJS § 18 lõigete 2 ja 3 kohane KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimine ning nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemine Keskkonnaameti pädevusse. 2/4 II. OTSUSE PÕHJENDUSED JA KAALUTLUSED KeHJS § 18 lõike 1 kohaselt esitab arendaja pärast KMH programmi avalikku arutelu programmi koos selle kohta esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega ning KeHJS § 17 lõikes 3 nimetatud kirjade koopiate ja avaliku arutelu protokolliga otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Haven Kakumäe OÜ volitaud esindaja esitas kõik nõutud dokumendid Keskkonnaametile 17.02.2016. Keskkonnaamet peab KeHJS § 18 lõike 2 alusel (30 päeva jooksul KMH programmi saamisest arvates) tuginedes KeHJS § 151 kohaselt esitatud asjaomaste asutuste seisukohtadele kontrollima: 1) KMH programmi vastavust KeHJS §-s 13 sätestatud nõuetele; 2) programmi asjakohasust ja piisavust kavandatud tegevuse keskkonnamõju hindamiseks; 3) programmi kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidetega arvestamist või arvestamata jätmist. 2.1 KMH programmi vastavus nõuetele KMH programmis on vastavalt KeHJS §-le 13 nimetatud KMH kavandatava tegevuse eesmärk (ptk 2), täpne asukoht (ptk 1.3), kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus (ptk 3.2), eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus (ptk 1.4), kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega (ptk 1.2), teave kavandatava tegevuse ja alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta (ptk 4), keskkonnamõju hindamise kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sh teave vajalike uuringute kohta (ptk 3.1), KMH ning selle tulemuste avalikustamise ajakava (ptk 5), andmed arendaja kohta, juhteksperdi nimi ning eksperdirühma koosseis (ptk 6), asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega (ptk 7). Lähtudes eelnevast on KMH programm koostatud vastavalt KeHJS §-s 13 sätestatud nõuetele. 2.2 Programmi asjakohasus ja piisavus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks Vee erikasutusloa taotluse alusel on rekonstrueerimistööde (ümberehitamise) käigus kavandatud süvendatud pinnase kaadamine mahus kuni 71 000 m3 ning kaide, kaldakindlustuse ja juurdepääsutee ehitamine, mille käigus uputatakse veekogusse tahkeid aineid mahus kuni 70 000 m3. Keskkonnaameti poolt küsitud seisukohtade andmisel oli mitmel asutusel ettepanekuid või märkusi KMH programmi kohta. Programmi koostamisel on arvestatud asjaomaste asutuste seisukohtadega ning KMH programmi on vastavalt nendele täiendatud. Keskkonnaameti hinnangul on KMH programm asjakohane ja piisav kavandatava tegevuse KMH-ks. KMH programmi ptk 6 (lk 22-23) kohaselt on KMH juhteksperdiks Toomas Liiv (KMH litsents nr KMH0119, litsents kehtib kuni 27.04.2017). Lisaks juhteksperdile kuuluvad KMH eksperdirühm Nelly Oldekop, Kerli Liiv, Kristin Liiv, Peeter Vissak, Mihkel Parksepp, Peeter Ude, Tiit Leinsalu, Kalev-August Parksepp. Täiendavalt kaasatakse spetsialiste müra, tee projekteerimise ja selle ehituslike lahendite mõjude väljaselgitamisel, liiklus- ning valgusküsimustes. Arvestades juhteksperdi pädevust (lisa 3) ning töögrupi koosseisu, on eksperdirühm pädev ja piisav kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindama. Eksperdirühma koosseisu pädevuse ning piisavuse osas ei esitanud ka ükski seisukohta andnud asjaomane asutus vastuväiteid. 3/4 2.3 KMH programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidetega arvestamine Käesoleva kirja faktiliste asjaolude kirjelduses on välja toodud, millised asjaomased asutused esitasid KMH programmi kohta seisukohad (lisa 5). Keskkonnaamet on kontrollinud, et esitatud seisukohtadega on KMH programmis arvestatud ning programmi vastavalt täiendatud. Samuti on KMH programmile lisatud arvestamise põhjendused (lisa 6). Avaliku väljapaneku ajal laekunud Kakumäe Seltsi kirjas esitati nii pöördumisi Keskkonnaameti poole kui ka märkusi kavandatava tegevuse ning KMH programmi kohta. Kakumäe Seltsi kirjas tehtud märkustega on mõnes küsimuses arvestatud (nt vee erikasutuse koordinaadid, süvendatud pinnase maismaale ladustamise kaalumine) ning teiste küsimuste puhul põhjendatud mittearvestamist (nt sõna rekonstrueerimine kasutamise sobilikkus, suletud meetodil süvendamise nõue), KMH programmi on täiendatud ning avaliku väljapaneku ajal laekunud kirjale on arendaja vastanud vastavalt KeHJS § 17 lg 3 sätestatule. Keskkonnaamet nõustub mõnede märkuste mittearvestamisega ning esitatud põhjendused on Keskkonnaameti hinnangul piisavad. Avalikul arutelul täiendavaid ettepanekuid ei esitatud. III. OTSUSTUS Lähtudes KeHJS § 9, §18 lõigetest 2 ja 3, Keskkonnaameti peadirektori 08.05.2014 käskkirja nr 1-4.1/14/242 „Regioonide põhimääruste kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni põhimäärus“ puntist 2.1 ja 3.5.8 ning arvestades käesolevas otsuses toodud asjaolusid Keskkonnaamet tunnistab Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) keskkonnamõju hindamise programmi nõutele vastavaks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sulev Vare juhataja Harju-Järva-Rapla regioon Ester Pindmaa 384 8744 [email protected] 4/4  Ametlikud Teadaanded Page 1 of 1 Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamise teade Avaldamise algus: 13.04.2016 Avaldamise lõpp: tähtajatu Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 18 lõike 4 alusel. Keskkonnaamet teatab, et on tunnistanud nõuetele vastavaks oma 15.03.2016 kirjaga nr 6-3/16/344-11 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi. Haven Kakumäe OÜ esitas 25.09.2015 Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse (registreeritud Keskkonnaametis nr 7-6/15/21822-1 all) Kakumäe jahisadama (asukoht: Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, Lesta tn 16/18) rekonstrueerimiseks. Keskkonnaamet algatas 16.10.2015 kirjaga nr 7-6/15/21758-4 vee erikasutusloa taotlusele KMH, mille eesmärgiks on hinnata jahisadama rekonstrueerimisega seoses kaadamise ning tahkete ainete uputamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Rekonstrueerimistööde käigus on kavandatud süvendatud pinnase kaadamine mahus kuni 71 000 m3 ning kaide, kaldakindlustuse ja juurdepääsutee ehitamine, mille käigus uputatakse veekogusse tahkeid aineid mahus kuni 70 000 m3. Otsustaja on Keskkonnaamet (kontaktisik Kaari Männikus-Nilson, e-post, kaari.mannikus- [email protected], telefon 680 7452). Arendaja on Haven Kakumäe OÜ (registrikood: 12816793) Haven Kakumäe OÜ (registrikood: 12816793), aadress: Tartu mnt 2, 10145 Tallinn, kontaktisik: Tuulikki Laesson, telefon: 5014340, e-post: [email protected] Juhtekspert on Osaühing Corson (registrikood: 10006729) kontaktisikud: Toomas Liiv, telefon: 5653373, e-post: [email protected] ja Kalev-August Parksepp, telefon: 56933301, e-post: [email protected]). KMH programmi ja selle nõuetele vastavaks tunnistamise otsusega on võimalik tutvuda digitaalselt Keskkonnaameti dokumendiregistris. Keskkonnaamet Tallinn, HARJUMAA, Narva mnt 7A Telefon: 6807438 E-post: [email protected] Teadaande avaldaja kontaktandmed: Keskkonnakorralduse spetsialist Ester Pindmaa Telefon: 3848744 E-post: [email protected] Teadaande number 937369 Otseviit teadaandele: https://www.ametlikudteadaanded.ee/ee/Keskkonnaamet/keskkonnamoju- hindamine/keskkonnamoju-hindamise-programmi-nouetele-vastavaks-tunnistamine/2016/4/13/937369 https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=937369 13.04.2016  Austatud menetlusosaline 13.04.2016 nr 6-3/16/344-12 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamisest teatamine Keskkonnaamet teatab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 18 lõike 4 alusel, et on tunnistanud nõuetele vastavaks oma 15.03.2016 kirjaga nr 6-3/16/344-11 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi. Haven Kakumäe OÜ esitas 25.09.2015 Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse (registreeritud Keskkonnaametis nr 7-6/15/21822-1 all) Kakumäe jahisadama (asukoht: Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, Lesta tn 16/18) rekonstrueerimiseks. Keskkonnaamet algatas 16.10.2015 kirjaga nr 7-6/15/21758-4 vee erikasutusloa taotlusele KMH, mille eesmärgiks on hinnata jahisadama rekonstrueerimisega seoses kaadamise ning tahkete ainete uputamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Rekonstrueerimistööde käigus on kavandatud süvendatud pinnase kaadamine mahus kuni 71 000 m3 ning kaide, kaldakindlustuse ja juurdepääsutee ehitamine, mille käigus uputatakse veekogusse tahkeid aineid mahus kuni 70 000 m3. Otsustaja on Keskkonnaamet (kontaktisik Kaari Männikus-Nilson, e-post: kaari.mannikus- [email protected], telefon: 680 7452). Arendaja on Haven Kakumäe OÜ (registrikood: 12816793), aadress: Tartu mnt 2, 10145 Tallinn, kontaktisik Tuulikki Laesson, telefon: 5014340, e-post: [email protected]. Juhtekspert on Osaühing Corson (registrikood: 10006729) kontaktisikud Toomas Liiv, telefon: 5653373, e-post: [email protected] ja Kalev-August Parksepp, telefon: 56933301, e-post: [email protected]. KMH programmi ja selle nõuetele vastavaks tunnistamise otsusega on võimalik tutvuda digitaalselt Keskkonnaameti dokumendiregistris http://dhs-adr-kea.envir.ee/. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rein Urman keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Harju-Järva-Rapla regioon Sama: vastavalt nimekirjale Ester Pindmaa 384 8744 [email protected] Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  7433-1 Kakumäe jahisadama ja selle lähiümbruse detailplaneering Laevaliiklusest põhjustatud müratasemete hindamine Marko Ründva Ingrid Leemet Insinööritoimisto Akukon Oy Tallinn 9/2007  7433-1 1 (7) Marko Ründva, Ingrid Leemet 25.9.2007 Kakumäe jahisadama detailplaneering Haabersti linnaosa, Tallinn, Harjumaa Laevaliiklusest põhjustatud müratasemete hindamine tellija: Corson OÜ tellimus: 4.9.2007 kontaktisik: Toomas Liiv Kokkuvõte Seoses Kakumäe jahisadama planeerimisega hinnati väikelaevade tegevusest tingitud keskkonnamüra olukorda planeeringualal ja seda ümbritseval olemasolevatel elamualadel. Planeeringualale on kavas rajada uus kahesajakohalise rahvusvaheline eralaevade jahisadam koos seda teenindavate äri- ja teenindushoonetega, väiksemat sorti majutuspinnad, kolmekorruselised korterelamud, lasteaed, rekreatsioonialad ja rannakindlustus. Uus sadam hakkab vastu võtma laevu, mille süvis on kuni 3 meetrit. Arvutuslikud laevaliiklusest tingitud müratasemed nii päevasel kui ka öisel ajavahemikul ei ületa kehtestatud liiklusmüra taotlustasemeid (päevasel ajavahemikul LpAeq=60 dB, öisel ajavahemikul LpAeq=50 dB) ja jäävad neist oluliselt madalamaks. Põhjuseks on heli leviku teel olevate planeeritavate sadamahoonete ja –rajatiste poolt tekitatud varjestus, suured vahemaad lähimate eluhooneteni, väikelaevade väike kiirus ja madal liiklussagedus. Siiski on üksikud sadama mürasündmused planeeritaval alal eristatavad. Akukon Oy Eesti Filiaal akustika — müratôrje — esitlustehnika Kiisa 8, 11313 Tallinn tel: 6616 900 www.akukon.fi Reg.nr.: 10756928 fax: 6616 901 [email protected] MTR 10756928-001  7433-1 2 Sisukord Kokkuvõte 1 Sisukord 2 1 Sissejuhatus 3 2 Taust 3 2.1 Keskkonnamüra normtasemed 3 2.2 Välismüra tasemed hoonestatud alal, elamutes ja ühiskasutusega hoonetes 4 3 Planeeritava ala kirjeldus 4 4 Väikelaevade ja sadama müra hindamine 5 6 Soovitused 7  7433-1 3 1 Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata Kakumäe jahisadamat külastavate väikelaevade liiklusest põhjustatud müra taset Haabersti linnaosas, Tallinnas, Harjumaal paikneva Kakumäe jahisadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringuga määratud planeeritaval alal. Lähteandmed: Corson OÜ 2 Taust 2.1 Keskkonnamüra normtasemed Tingimused on kehtestatud Sotsiaalministri 4.märtsi 2002. a määrusega nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Määrus kehtestab müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil ning mürataseme mõõtmise meetodid. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel. Hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse üldplaneeringu alusel: I kategooria looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, tervishoiuasutuste puhkealad II kategooria õppeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades III kategooria segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted) IV kategooria tööstusala Vastavalt üld- ja detailplaneeringule on Kakumäe piirkonnas määruse mõistes üldjuhul tegemist II kategooria alaga - elamuala. Käsitletava ala piirkonnas tuleks tänu Kakumäe jahisadama ja tööstuse olemasolule arvestada III kategooria alaga - segaala. Kuna antud juhul on tegemist planeeringuga uuel planeeritaval alal, siis tuleb projekteerimisel arvestada müra taotlustaseme arvsuurustega uutel planeeritavatel aladel. Planeeritavatel aladel ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse. Taotlustase on määruse tähenduses müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi. Uutes ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse. Mürahinnang tehakse võrreldes müra hinnatud tasemeid LR kehtestatud müra normtasemetega. Müra hinnatud tasemed on arvutatud või mõõdetud ekvivalentsed müratasemed LAeq, mida parandatakse, kui vajalik, parandusega vastavalt müra iseloomule. Müra hinnatud tase ei tohi ületada normtaset.  7433-1 4 2.2 Välismüra tasemed hoonestatud alal, elamutes ja ühiskasutusega hoonetes Väikelaevade (veesõidukite) liiklusele on kehtestatud samad nõuded, mis muule liiklusmürale. Regulaarsest liiklusest põhjustatud müra normtaseme kehtestamisel on arvestatud keskmise liiklussagedusega aastaringselt. Välismüra taotlustaseme arvsuurused uutel planeeritavatel aladel on järgmised: Liiklusmüra ekvivalenttase LpA,eq,T (dB) päeval öösel III kategooria 60 50 Liiklusega seotud üksikute mürasündmuste korral hinnatakse täiendavalt ekvivalentsele helirõhutasemele ka maksimaalset helirõhutaset. Maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei või olla suurem kui 85 dB päeval ja 75 dB öösel. Kaubandus- ja teenindusettevõtete tegevusest põhjustatud müra taotlustase on samane tööstusmüra taotlustaseme arvsuurusega uutel planeeritavatel aladel. Tööstusettevõtete müra ekvivalenttase LpA,eq,T (dB) päeval öösel III kategooria 55 45 Liiklusest põhjustatud müra taotlustasemed elamute ja ühiskasutusega hoonete vaikust nõudvates ruumides on järgmised: Liiklusmüra ekvivalenttase hoonetes LpA,eq,T (dB) Elamu Eluruumides päeval 35 Magamisruumides öösel 30 Büroo- ja haldushoone Nõupidamisruumides, töökabinettides päeval 40 (35) Avatud plaanilahendusega tööruumides päeval 45 (40) Kaubandus- ja teenindusettevõte Müügisaalides, teenindusruumides päeval 50 3 Planeeritava ala kirjeldus Käsitletav maa-ala asub Põhja-Tallinna linnaosas Kopli lahe läänerannikul Kakumäe asumis, mis on põhiliselt elamute ala ja valdavalt hoonestatud ning haljastatud. Planeeritav maa-ala asub Haabersti linnaosas Kakumäe poolsaarel eksklusiivsete elamurajoonide vahelisel ala endise kalasadama ja selle lähiala territooriumil. Planeeringuala asub Kakumäe poolsaarel endise kalasadama territooriumil, piirnedes mere, renoveeritud tootmishoone ning uute arendatavate elamualadega. Kalasadamast kagusuunda jäävad amortiseerunud laohooned nendes paiknevate väikeettevõtetega ja edela-loodesuuna hoonestamata, segametsaga kaetud ala. Planeeritavat ala ümbritsevad Kakumäe asumi elamud, väikeelamute grupid ja nendevahelised puistud.  7433-1 5 Sadamasse ehitatakse ranna- ja tollihoone, bensiinijaam ja teised ehitised, mis on vajalikud rahvusvahelise sadama nõuete täitmiseks. Eskiisis on kavandatud ärifunktsiooniga pinnad peamiselt sadamahoonetes. Jahisadama rajamisega kaasnevat peamiseks müraallikaks tuleb pidada oluliselt tihenevat autoliiklust ja sadamahoonete tehnoseadmete müra. Peamine liiklusmüraallikas käsitletaval alal on Lesta tänava autoliiklus. Lesta tänaval suurenenud sõidukite hulgast suureneb liiklusmüratase vahetult Lesta tn äärde jäävatel elamualadel. 4 Väikelaevade ja sadama müra hindamine Väikelaevadest purjepaadid ja mootorita jahid müra ei tekita; müraallikateks on mootoriga varustatud väikelaevad: kaatrid, jahid, mootorpaadid, kalalaevad, jetid. Väikelaevade peamiseks müraallikaks on mootor; siiski ei ole nende mootorid üldjuhul väga võimsad ja tekitatud müratasemed väga kõrged. Kalalaevade puhul on oluliseks müraallikaks ka heitgaaside väljaheitesüsteem. Tuleb välja tuua, et väikelaevade müratasemed on suhteliselt sarnased, erinedes üldiselt 5-6 dB võrra; oluline on märkida, et vanemad laevad on tavaliselt mürarikkamad. Erinevate uuringute põhjal on selgunud, et väikelaevade (sh. jettide) müra on üldjuhul tonaalne ja sellest tingituna tuleb lisada arvutatud/mõõdetud väärtustele parandus müra tonaalsusele K1i= +5 dB. Kakumäe jahisadama on ette nähtud kahesajakohalise rahvusvaheline eralaevade sadamana; hinnanguliselt on arvestatud, et nendest 50% (e. 100 väikelaeva) moodustavad mootoriga varustatud väikelaevad ja nendest omakorda 30% (e. 30 väikelaeva) liigub igapäevaselt. Kalalaevade osas on ette nähtud, et korraga mahub kai äärde kuni 5 traalerit. Sadama akvatooriumisse saabumisel ja lahkumisel tekkiva müra levikul on oluliseks teguriks sõidukoridorid – mootorlaevade liikumine piki rannikut on ebasoodsam olukord. Peamine väikelaevade liikumiskoridor on sadamast loodesuunaline. Teiseks oluliseks teguriks on väikelaevade kiirus: sadama akvatooriumis oleme arvestanud laevade liikumiskiiruseks 6 sõlme (~11 km/h), akvatooriumist väljaspool vastavalt 10 (~19 km/h) ja 20 (~37 km/h) sõlme. Kõikide uute ehitatavate lõbusõidulaevade poolt tekitatud müra peab vastama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivile 2003/44/EÜ, 16. juuni 2003 toodud tingimustele. Direktiivis on kehtestatud järgmine nõue: Pardamootoriga või integreeritud väljalaskesüsteemita päramootoriga lõbusõidulaevad, jetid ning integreeritud väljalaskesüsteemiga päramootorid projekteeritakse, ehitatakse ja monteeritakse nii, et vastavalt ühtlustatud standardites (EN ISO 14509) määratletud testidele mõõdetud müra ei ületa piirväärtusi järgmises tabelis: Tabel 1. Ühe mootori võimsus kilovattides Helirõhu piirnorm = LpASmax detsibellides PN ≤ 10 67 10 < PN ≤ 40 72 PN > 40 75 7433-1 6 kus PN = mootori nominaalvõimsus kilovattides nominaalkiirusel ja LpASmax = helirõhu piirnorm detsibellides. Kõigi mootoritüüpidega kahe ja enama mootoriga veesõidukite võib kohaldada vähendamist 3 dB võrra. EN ISO 14509 Väikelaevad. Lõbusõidulaevade õhu kaudu leviva müra mõõtmine näol on tegemist pass-by tüüpi helirõhutasemete mõõtmistega 25 m kauguselt. Erinevalt reisilaevade sadamast ei tööta väikelaevade sadamas laevade mootorid öisel ajavahemikul elektri ja kütmise eesmärgil; kaidele tuuakse välja elektritoitepistikud, mida laevad saavad vajadusel kasutada. Lähim mootorpaadi seismiskoht on planeeritavast lähimast eluhoonest 150 m kaugusel, akvatooriumisse suue (akvatooriumi kirde nurgas) asub kaldast 250 m kaugusel. Selliseid vahemaid tuleb pidada piisavaks olulise häirivuse vältimiseks. Siiski tuleb arvestada, et vesi on väga peegeldav pind ja üksikute mootorpaatide saabumine on kindlasti eristatav. Järgnevas tabelis 2 on toodud tüüpilise mootorpaadi heli ekspositsioonitase LAE (üksiku mürasündmuse A-korrigeeritud helirõhutase, mis on mõõdetud etteantud ajavahemikus T ja taandatud ajavahemiku T0=1 s suhtes) erinevatel kiirustel ja kaugustel. Toodud väärtused kirjeldavad väikepaadi liikumist ühtlasel kiirusel. Tabel 2. Heli ekspositsioonitase LAE (dB) kiiruse funktsioonina erinevatel kaugustel kiirus, km/h 10 20 30 50 m 73 72 73 100 m 68 68 68 150 m 66 Kuna müra normitud suuruseks on ekvivalentsed müratasemed LpAeq, siis tuleb heli ekspositsioonitase LAE ümber arvutada ekvivalentseks tasemeks. Seda on võimalik teha kui me teame mööduvate väikelaevade arvu kindlaksmääratud ajavahemikul. Kui arv on N ja ajavahemik T on päevane ajavahemik (kell 7-23 e. T = 57600 s), siis LpAeq = LAE + 10 log N – 10 log T = LAE + 10 log N - 48 Tabelis 3 on toodud arvutuslikud ekvivalentsed tasemed LpAeq 50, 100 ja 150 m kaugusel arvestades ülaltoodud LAE ja liiklussagedust (N) 60 väikelaeva. Tabel 3. Päevase ajavahemiku ekvivalentsed müratasemed LpAeq Ekvivalentne müratase LpAeq, dB (päev) kiirus, km/h 10 20 30 kaugus, m 50 43 42 43 100 38 38 38 150 38 41 Ekvivalentsed müratasemed kogu päevase või öise ajavahemiku suhtes ei ole siiski kõrged ja jäävad ≤40 dB. Kui liiklussagedus muutub 2 korda, siis vastavalt muutuvad ka müratasemed 3 dB võrra. Laevaliiklusest tingitud ekvivalentsete müratasemete määramisel saab määravaks planeeritav liiklussagedus, kiirus ja sõidukoridorid; oluline mõju on ka tuule suunal. Üksikud sadamas toimuvad mürasündmused (nt. laeva lahkumine) on lähimate eluhoonete juures siiski eristatavad.  7433-1 7 Kui me liidame arvutatud väärtustele juurde paranduse müra tonaalsusele +5 dB ja saame selle tulemusena müra hinnatud taseme LR, siis see jääb oluliselt alla kehtestatud müratasemetele. Väikelaevade (kaatrid, kalalaevad, jetid) müra arvutustulemused osutavad, et väikelaevade sadamasse saabumisel ja lahkumisel tekkivad ekvivalentsed müratasemed LpAeq ja müra hinnatud tasemed Ld ei ole planeeritava jahisadama ümbrusesse jäävatel elamualadel kõrged ja jäävad alla oluliselt liiklusmüra taotlustasemetele (päevasel ajavahemikul 60 dB ja öösel 50 dB) uutel planeeritavatel aladel. Jahisadama ekspluateerimine ei põhjusta olulisi keskkonnamüra mõjusid. Soodsaks tuleb pidada asjaolu, et sadamahoone ja selle kõrval paikneb parkla tekitavad varjestuse laevade töötamisest tekkinud müra eest. Jahisadama rajamisega kaasnevat peamiseks müraallikaks tuleb pidada oluliselt tihenevat autoliiklust ja tehnoseadmete müra. 6 Soovitused Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717. Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritavate hoonete välispiirete konstruktsioonid projekteerida tänava poolsel küljel minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R’w+Ctr ≥ 30-35 dB, olenevalt planeeritava hoone asukohast. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud. Toodud tehnoseadmete mürale kehtestatud nõuete täitmiseks tuleb erinevate hoonete tehnokommunikatsioonide välisosad viia hoonete sellistesse osadesse, kus nende mõju ümbritsevale keskkonnale ja lähimatele müratundlikele hoonetele oleks väikseim. Antud juhul oleks soovituslik paigutada tehnoseadmed planeeritavate hoonete mere poolsesse külge. ¤  MÜRATASEMETE MÕÕTMISE RAPORT Lesta 16/18, Tallinn Finestum Ehitusekspertiisid OÜ Pärnu mnt 67A, 10135 Tallinn (+372) 50 60 170, 6 411 977 E-post: [email protected] www.termo.ee Tegevusalad: • Hoonete energeetiline auditeerimine • Energiamärgise koostamine olemasolevatele ja planeeritavatele hoonetele • Termograafiline analüüs • Radooni- ja müratasemete mõõtmine sise- ja välistingimustes 2016 Sisukord Mõõtmise eesmärk............................................................................... 3 lk Mõõtmise asukoht................................................................................ 3 lk Mõõtmise aeg....................................................................................... 3 lk Mõõtmise tellija................................................................................... 3 lk Kasutatud aparatuur............................................................................. 3 lk Mõõdistuse teostaja............................................................................. 3 lk Hindamise alused................................................................................. 3 lk Müra allikad......................................................................................... 4 lk Mõõtepunktid....................................................................................... 4 lk Mõõtmised............................................................................................ 4 lk Mõõtmistulemused............................................................................... 4 lk Kokkuvõte............................................................................................ 4 lk 2 Mõõtmise eesmärk: Elukeskkonda kanduvate müratasemete kindlakstegemine. Mõõtmise asukoht: Lesta 16/18, Tallinn – Kakumäe sadam Tegemist on III kategooria alaga ehk segaalaga. Mõõtmise aeg: 01.02.2016 Ajavahemik: 13.30 kuni 14.00 Mõõtmise tellija: AS BMGS Eesti filiaal Keemia 4, 10616 Tallinn Kasutatud aparatuur: Müra mõõtja ja analüsaator Velleman TES 1358A. Seade vastab standardile: EVS-EN IEC 60651:2001. Mõõdistuse teostaja: Andrei Popkov Hindamise alused: Mõõtemetoodika: EVS-ISO 1996-1:2006, ISO 1996-2:2007. Müra normväärtused on reguleeritud sotsiaalministri määruse nr. 42, “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” nõuetega. Normide puhul eristatakse piir- ja taotlustaset. Piirtaset rakendatakse olemasoleva olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada kehtestatud piirtaset. Taotlustase on müra helirõhutase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust. Kasutatakse uute alade planeerimisel ja olemasoleva müraolukorra parandamisel. Käsitledes sadamaehitust tööstusettevõtena saab nimetatud määrusest lugeda välja järgmist: III kategooria alal lubatud müratasemed on järgmised: Taotlustase päeval – 55 dB ja öösel 45 dB. Piirtase päeval – 65 dB ja öösel – 60 dB. Sama määrus normeerib ehitusmüra vaid öisel ajal (§ 5. L 6 p 4) ning taotlustasemeks on 50 dB ja piirtasemeks 60 dB. Lubatud tasemete puhul on peetud silmas keskmist püsivat ehk ekvivalentset müra. 3 Müra allikad: Ehitustegevus ja süvendustööd sadamaalal. Mõõtepunktid: Mõõtmised: Mõõtmise käigus salvestati kaalutud ekvivalentne helirõhutase LpA. Mõõtmistulemused: Punkt nr. 1 – 47,1 dB (kinnistu piiril) Punkt nr. 2 – 53,8 dB (kaldatsoonis) Punkt nr. 3 – 46,9 dB (kinnistu piiril) Kokkuvõte: Ühes punktis (nr. 2) ületab sadamaala ehitustegevusest ja süvendustöödest põhjustatud ümbritsevasse elukeskkonda kanduv müra lubatud taset öisel ajal. Peamiselt jäävad aga fikseeritud müratasemed lubatud tasemele alla. Teistsuguste ilmastikutingimuste (sademete hulk ja tuule kiirus) korral võivad mõõtmistulemused olla natukene erinevad. 4  380 360 340 N 320 300 280 (Grid spacing 5 meter) 260 240 220 Hm0 [m] (meter) 200 Above 2.7 2.55 - 2.7 2.4 - 2.55 180 2.25 - 2.4 2.1 - 2.25 1.95 - 2.1 160 1.8 - 1.95 1.65 - 1.8 1.5 - 1.65 1.35 - 1.5 140 1.2 - 1.35 1.05 - 1.2 0.9 - 1.05 120 0.75 - 0.9 0.6 - 0.75 0.45 - 0.6 100 0.3 - 0.45 0.15 - 0.3 0 - 0.15 Below 0 80 0 50 100 150 200 250 (Grid spacing 5 meter) Scale not available Joonis 1. Lainetus sadamas, põhjatuul.  0.8 0.9 0. 8.0 1 1 0. 0.8 7.5 9 0.1 7.0 1 0.1 0.9 0.3 5 1 0. N 6.5 0.7 0.5 0.1 1 1. 1 meter 6.0 (kilometer) 1.9 0.9 1.1 1 0.8 3 meter 5.5 0.9 0.7 1.2 1 Hm0 [m] (meter) Above 1.8 5.0 1.7 - 1.8 1.6 - 1.7 0.9 0 .8 0.1 1 1.5 - 1.6 1.4 - 1.5 1.3 - 1.4 4.5 1.2 - 1.3 1.1 - 1.2 0.5 0.1 1. 2 1 1 - 1.1 0. 1 0.9 - 1 4.0 0.8 - 0.9 0.7 - 0.8 0.6 - 0.7 1.1 0.9 7 1 0.5 - 0.6 0. 0.4 - 0.5 3.5 0.3 - 0.4 0.2 - 0.3 0.1 - 0.2 1.1 1 0 - 0.1 Below 0 3.0 2.0 2.5 3.0 3.5 4.0 4.5 5.0 5.5 6.0 6.5 7.0 (kilometer) Scale 1:36000 Joonis 2. Lainetus kaadamisalal, põhjatuul.  2.9 0. 0.24 0.28 0.1 0.0 2.8 1 2 8 6 2.7 N 2.6 0.18 0.06 0.1 2.5 0. 2 08 0.2 2.4 2.3 0.2 0 .1 0. 0. 2.2 06 08 2 2.1 2.0 16 0.2 0.0 0.0 1.9 0. 6 8 1.8 1.7 0. 0.12 0.06 0. 1.6 08 1 (kilometer) 4 1.5 1.4 0.16 0.02 0.06 1.3 1.2 1.1 0.04 0.1 0.1 0.3 0 .0 1.0 4 8 6 1 m/s 0.9 0.8 Current speed (m/s) Above 0.36 0.14 0.2 0.34 - 0.36 0.06 0.04 0.7 0.28 2 0.32 - 0.34 0.3 - 0.32 0.6 0.28 - 0.3 0.26 - 0.28 0.24 - 0.26 0.5 0.22 - 0.24 0.2 - 0.22 0. 0.06 0.04 0.2 0.4 24 0.18 - 0.2 0.16 - 0.18 0.14 - 0.16 0.3 0.12 - 0.14 0.1 - 0.12 0.2 0.08 - 0.1 0.06 - 0.08 0.04 - 0.06 0.14 6 0 .2 0.1 0.0 0.02 - 0.04 2 0 - 0.02 Below 0 0.0 0.0 0.2 0.4 0.6 0.8 1.0 1.2 1.4 1.6 (kilometer) Scale 1:13000 Joonis 3. Hoovused sadamas põhjatuulega  N 0. 0.0 0.1 4.6 2 18 6 0. 6 2 4.4 0.1 0.24 14 6 0. 4.2 0 .0 0.1 0.1 0.26 4.0 8 2 0.18 02 2 0. 3.8 0 .0 0.14 0.16 0 .0 0.0 0.1 0. 8 6 1 0.2 m/s 4 3.6 (kilometer) 0.08 0.1 0.18 0.0 0.0 0.1 3.4 0.1 2 Current speed (m/s) 6 8 Above 0.36 3.2 0.34 - 0.36 0 .0 0.0 0.1 16 0.32 - 0.34 0. 0. 0.06 22 6 0. 4 14 08 0. 0.3 - 0.32 3.0 0.28 - 0.3 0.26 - 0.28 18 8 4 0.24 - 0.26 0. 2.8 0.08 0.0 0.0 1 0. 12 0. 0.22 - 0.24 0.2 - 0.22 2.6 0.18 - 0.2 0. 0.12 0.04 0.14 08 0.2 02 0.16 - 0.18 0. 0.14 - 0.16 2.4 0.12 - 0.14 0.1 - 0.12 0.08 0.18 0.02 0. 0 8 2.2 4 0.08 - 0.1 6 0.1 0.0 0.06 - 0.08 0.04 - 0.06 2.0 0.02 - 0.04 0 .3 0.1 8 0 .2 0 - 0.02 0.0 8 Below 0 1.8 0.5 1.0 1.5 2.0 2.5 3.0 (kilometer) Scale 1:25000 Joonis 4. Hoovused kaadamisalal põhjatuulega.  2.6 2.5 2.4 2.3 2.2 2.1 N 2.0 1.9 (kilometer) 1.8 1.7 I.Conc. [kg/m3] (meter) 1.6 Above 1.8 1.7 - 1.8 1.6 - 1.7 1.5 1.5 - 1.6 1.4 - 1.5 1.3 - 1.4 1.4 1.2 - 1.3 1.1 - 1.2 1 - 1.1 0.9 - 1 1.3 0.8 - 0.9 0.7 - 0.8 0.6 - 0.7 1.2 0.5 - 0.6 0.4 - 0.5 0.3 - 0.4 1.1 0.2 - 0.3 0.1 - 0.2 0 - 0.1 Below 0 1.0 0.4 0.6 0.8 1.0 1.2 1.4 1.6 (kilometer) Scale 1:10000 Joonis 5. Heljumi levik süvendamisel, põhjatuul.  3.4 3.2 I.Conc. [kg/m3] (meter) 3.0 Above 1.8 1.7 - 1.8 2.8 1.6 - 1.7 1.5 - 1.6 1.4 - 1.5 (kilometer) 2.6 1.3 - 1.4 1.2 - 1.3 1.1 - 1.2 2.4 1 - 1.1 0.9 - 1 2.2 0.8 - 0.9 0.7 - 0.8 0.6 - 0.7 N 2.0 0.5 - 0.6 0.4 - 0.5 0.3 - 0.4 1.8 0.2 - 0.3 0.1 - 0.2 1.6 0 - 0.1 Below 0 0.0 0.5 1.0 1.5 2.0 2.5 3.0 (kilometer) Scale 1:25000 Joonis 6. Heljumi levik kaadamisel, põhjatuul. Joonis 7. Heljumi levik kaadamisel, läänetuul. 10  Liik Kaitsekategooria Kategooria Nõudlus ja tundlikkus luitsnokk-part H, TK, L Luitsnokk-part on läbirändaja. Saabub (Anas clypeata) Eestisse aprillis ja lahkub oktoobris. Võimalik ka juhuslik talvitumine. Luitsnokk-parti võib kohata rannikul, harvemini siseveekogudel. Juunist alates kogunevad isaslinnud sulgima roostikurikastele aladele. piilpart (Anas H, TK, L Piilparte kohtab kõige arvukamalt kevadeti crecca) ja sügiseti, kui kohal on nii meie isendid, kui ka läbirändajad. Eestisse jõuavad piilpardid märtsi lõpus ja aprilli alguses. Edasirändajaid võib kohata isegi mai lõpus. Tagasiränne algab septembris pärast sulgimist. Sügisrände alates võib Eesti rannikuvetes kohata kuni 150000 piilparti, mis on tervelt 1000 korda rohkem, kui on meil pesitsevaid paare. rägapart (Anas (H), TK, L Rändavad suhteliselt hajali, kevadeti querquedula) mõnikord kogunevad puhkepeatuse ajaks suurematesse gruppidesse. rääkspart (Anas H, TK, L strepera) viupart (Anas (H), TK, L, T Viupart saabub märtsis-aprillis ja lahkub penelope) septembris-oktoobris. Juulis tulevad isaslinnud Läänemerele sulgima, seetõttu on sügisränne palju arvukam kui kevadine. Viupardil kaitstakse elupaiku. sinikael-part H, TK, L, T Põhjapoolsed populatsioonid lendavad (Anas lõunapoole talvituma. Märksõnaks on platyrhynchos) jäävaba vesi. Osad linnud on paigallinnud, ka Eestis. Regulaarne talvituja, üle 350 isendi tuttvart (Aythya H, TK, L, T Tuttvart on Eesti arvukamaid sukelparte. fuligula) Lisaks paiksetele lindudele, kes viibivad siin aprillist oktoobrini on palju ka läbirändajaid. Vähesed tuttvardid jäävad siia ka talvituma. Punapea-vart (H), L, T Punapea-vardid pesitsevad Eestis ja (Aythya ferina) kasutavad merealasid peatumispaigana läbirändel olles. Seetõttu kohtab punapea- varte kõige arvukamalt kevadeti ja sügiseti, kui kohal on nii meie isendid, kui ka läbirändajad. hüüp (Botaurus LD I, LK II H, TK II kategooria (II kategooria kaitse all on stellaris) liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu). Hüüp saabub Eestisse aprilli esimesel poolel 1  ja hakkab lahkuma septembri lõpust, suurem äraränne siiski oktoobris. Mõned üksikud linnud võivad talvituda. Hüüp elutseb seisva või aeglaselt voolava veega poolavatud järve- ja merelahtede ning jõgede roostikupiirkondades. Ta on oma elutingimuste suhtes väga nõudlik, mis piirab tugevasti tema arvukust terves Euroopas. Esiteks peab roostikuala olema piisavalt suure ulatusega, kuna ta on kõrvaliste tegurite suhtes, nagu inimtegevus, kergesti häiritav. Teiseks peab roostikus olema nii vana kui ka noort roogu. Seega ei pesitse hüüp enam neil aladel, kust roogu niidetakse. Lisaks ei tohi roostik olla ühtlane, vaid peab olema väikeste vabavee laikudega. sõtkas TK, L, T Massiline läbirändaja, peatub avaveel ja (Bucephala ranniku läheduses. Potentsiaalne oht olla clangula) häiritud inimtegevusest. soorüdi TK, L Soorüdi on läbirändel aprillist juuni alguseni (Calidris ja juulist oktoobrini. alpina) kõvernokk-rüdi TK, L Kõvernokk-rüdi on läbirändel mais ja (Calidris augustist septembrini. Eestis on kõvernokk- ferruginea) rüdi harvemapoolne läbirändaja, Euroopas talvitub üle 100-1000 lindu värbrüdi TK, L * Värbrüdi on läbirändel mais ja augustist (Calidris septembrini. temminckii) väiketüll LK III H, TK, L III kaitsekategooria. (III kaitsekategooriasse (Charadrius arvatakse liigid, mille arvukust ohustab dubius) elupaikade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.) Väiketüll pesitseb kiviklibul mageveekogude ääres ja harvem ka kruusaaukudes. Teinekord pesitseb ka mererannas. Toitu meeldib otsida mudastest kohtadest, mere ääres näiteks mõõnaga tekkinud laidudelt. Ohustab ranniku paguvee vööndi kahjustamine – kinnikasvamine, füüsiline rikkumine, reostamine. liivatüll LK III H, TK, L III kaitsekategooria. (III kaitsekategooriasse (Charadrius arvatakse liigid, mille arvukust ohustab hiaticula) elupaikade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. Tegutseb mererannas mudastes ja klibustes kohtades. Ohustab ranniku, eriti paguvee vööndi rikkumine, reostamine või kinnikasvamine. 2 roo-loorkull LD I, LK III H, TK III kategooria kaitsealune liik. (Circus Roo-loorkullid on levinud rohkem Kagu- ja aeruginosus) Lääne-Eestis, kus leidub rohkem neile sobivaid pesitsuspaiku. Meie maile jõuavad talvitumast märtsi lõpul või aprilli alguses ning lahkuvad septembri lõpus ja oktoobris Roo-loorkull on väga nähtava eluviisiga röövlind, sest tema saagijahtimise stiil nõuab palju lendamist ja otsimist. Niimoodi jääb ta aga kergesti silma. Pesitsedes on loorkull aga väga silmapaistmatu, sest tema roo sisse ehitatud pesa pole kerge leida. aul (Clangula TK, L, T Aulid jõuavad Eestisse oktoober-november hyemalis) ning rändavad tagasi külmematele aladele mais. Aulid tulevad tundrast Eestisse talvituma. Aulide talvitumispaik Euroopas on Läänemere rannik, mis on aulidele tähtsaim talvitumisala terves maailmas. Ränne toimub suurtes parvedes. Aulid elavad veekogude kallastel. Eestis võib aule kohata talvel läänerannikul ja saartel. Aulid on ühed sügavamale sukelduvaid sukelparte, kes on suutelised toitu otsima lausa 60m sügavuselt, sest otsivad toitu veekogu põhjast või põhja lähedalt. Peamiselt toituvad nad siiski veepinna lähedal, kuni 10 meetri sügavusel vee all ujudes. Mõnikord on ujumise ajal tiivad osaliselt avatud. Talvedeks moodustavad aulid hiigelsuured parved. NB! Potentsiaalne oht olla mõjustatud kaadamise jm inimtegevuse poolt, kuna toitub ka sügavamal kui 10 meetrit väikeluik LD I, LK II TK, L II kategooria kaitsealune liik. (Cygnus Väikeluik on Eestis läbirändaja. Linnud columbianus saabuvad märtsi lõpul või aprilli algul, bewickii) lahkuvad pesitsusaladele mai esimeses pooles. Sügisene rändepeatus jääb oktoobrisse-novembrisse. Väikeluige menüü moodustavad kaelus- penikeele ning kamm-penikeele suure energeetilise väärtusega sigipungad ja pehmemad risoomiosad. Ära ei põlata ka mändvetikaid. Kevadise rände ajal Eestis kuni 60 000, sügisel üle 21 000 linnu. Talvituma jääb väikeluiki Eestisse vähe, vaid 30-50 lindu. Ohtu eriti pole, kuna toitub ainult ranniku lähedal madalas vees. kühmnokk- luik H, TK, L, T Kühmnokk-luiged saabuvad Eestisse jää (Cygnus olor) sulamise aegu märtsis, lahkuvad novembris või veelgi hiljem Osad linnud soojadel talvedel talvituvad, osad on inimeste toitmise tõttu paigallinnud. 3  Toitub madalas rannikulähedases vees. punaselg-õgija LD I, LK III H, TK, L III kategooria kaitsealune liik, ohustatud (Lanius Punaselg-õgijaid näeb Eestis suviti, sest nad collurio) tulevad siia pesitsema. Talveks nad lahkuvad, sest nende toidulaua moodustavaid putukaid pole võimalik jahedate ja külmade ilmadega püüda. Punaselg-õgijad eelistavad avamaastikke, kus jahti pidada ning tihnikuid, kuhu pesa rajada. Eestis on selliseid alasid rohkelt ja niimoodi näebki punaselgasid põhiliselt kultuurmaastikel ja heinamaadel, puisniitudel, parkides, kalmistutel, põldudevahelistest põõsastikes või metsastunud meresaartel. jääkoskel H, TK, L Eestis võib näha jääkosklat märtsi algusest (Mergus kuni novembrini, avamerel võib kohata ka merganser) talvel. Tegu suures osas mageveelinnuga, kuid Eestis näeb teda rohkem mere ääres ja saartel. Otseselt pole ohustatud, kuigi liigub sageli avamerel. väikekoovitaja LK III TK, L III kaitsekategooria liik, mille arvukust (Numenius ohustab elupaikade hävimine või rikkumine phaeopus) ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. Aprillist oktoobrini. Väikekoovitajat võib kohata veekogude ümbruses olevatel heinamaadel ja luhtadel. sarvikpütt LD I, LK II H, TK, L Sarvikpütt saabub Eestisse aprillis-mais ja (Podiceps lahkub augustis-oktoobris. Eestisse tuleb ta auritus) pesitsema. Harva võib neid kohata ka talvel. II kategooria, avamerel ei tegutse. tuttpütt H, TK, L, T Tuttpütt on rändlind ja käib Eestis ainult (Podiceps pesitsemas, seega on võimalik tuttpütte cristatus) kohata ainult pesitsusajal. Harvem ka talvel avamerel talvituvates veelindude salkades. Tuttpütid saabuvad Eestisse aprilli keskel või lõpus olenevalt siinsest kevadest. täpikhuik LD I, LK II H, TK, L II kategooria (Porzana Täpikhuik saabub Eestisse mai alguses ja porzana) lahkub septembris. Täpikhuiku võib kõige tõenäolisemalt kohata madal- ja siirdesoodel, luhtadel, niisketel niitudel, järvekallastel ja mujal kus on niisket taimestikku nagu tarnastikud ja loastikud rooruik (Rallus LK III H III kategooria aquaticus) Eestisse saabuvad aprillis. Lahkuvad meilt oktoobris. Lind on öise eluviisiga. Rooruik tegutseb kõrges taimestikus. 4  Eestis pesitseb 300-1000 paari. hahk Saabub rändlinnuna tavaliselt märtsis- (Somateria aprillis, pesitseb arvukalt ja lahkub mollissima) novembris. Üksikud isendid talvituvad. jõgitiir (Sterna LD I, LK III H, TK, L Jõgitiir saabub Eestisse mais, lahkub hirundo) septembris. Ta on Eestis harilik pesitseja. Jõgitiiru pesitseb nii mererandades (eelistab küll eraldatud poolsaari ning saari) kui ka sisemaa järvede kallastel. randtiir (Sterna LD I, LK III H, TK, L Randtiir saabub Eestisse aprilli lõpus-mai paradisaea) alguses, lahkub juulis-septembris. Eestisse tuleb ta pesitsema. Randtiiru võib kohata, nagu nimigi ütleb, peamiselt randades. Läänemeri on Euroopas üks lõunapoolsemaid meresid, mille servas lind pesitseb tumetilder TK, L Tumetilder Eestis ei pesitse. Läbirändajana (Tringa võib teda näha aprillist septembrini. erythropus) Tumetilder tegutseb mitmesugustel niisketel ja märgadel aladel: sood, rabad, turbarabad, soine taiga. Ka järvekallastel ning mudastel randadel/rannikualadel on ta üsna sagedane. mudatilder LD I, LK III TK, L Aprillist kuni septembri keskpaigani. (Tringa Kevadine ränne kestab aprilli teisest poolest glareola) kuni mai lõpuni. Tagasiränne kestab juuli lõpust septembrini. Viibib siin pikka aega, potentsiaalne oht seoses ohuga rannikualadele ja paguveerannale. punajalg-tilder LK III H, TK, L Aprillist oktoobrini. Punajalg-tilder on (Tringa märgade ja niiskete alade lind. Heaks totanus) elupaigaks talle on mereäärsed soolaksood, madalsood ning rabad. Ta on levinud lind ka niisketel heinamaadel ja luhtadel. Eestis võib teda kohata eeskätt rannikualadele jäävatel luhtadel ja niitudel. Ka sisemaa veekogudega külgnevad heinamaad on tema meeliselupaigad. Pärast pesitsushooaega koonduvad paljud punajalg-tildrid sisemaale veekogude lähedusse, kus nad kogunevad parvedesse. Toitu otsitakse madalas rannavees, eriti seal, kus on mudane põhi. Ka märjad ja soised luhad ja märgalad sobivad. kiivitaja Kiivitajad on Eestis ühed varaseimad (Vanellus saabujad, lennates siia juba märtsis. Pärast vanellus) pesitsemist lahkub suurem osa neist juba pesapaikadelt juuli lõpus ning mereäärsetel aladel liigub neid ringi oktoobri lõpuni. rästas-roolind Linnud saabuvad Eestisse mai algul või mai (Acrocephalus lõpul. Linnud lahkuvad augusti lõpul või arundinaceus) septembri alguses. Rästas-roolindu võib kohata merelahtede ja 5  järvekallaste kõrgroostikes. laululuik LD I, LK II L, TK, T II kategooria kaitsealune liik. (Cygnus Reeglina märtsist maini ja oktoobrist cygnus) detsembrini läbirändel põhjapoolsetele märgaladele, olles sel ajal üsna tavaline. Üksikud isendid ka pesitsevad või talvituvad. Eestis on pesitsevate paaride arvukus viimastel aastakümnetel järjest suurenenud ja muutnud varasema läbirändaja juba arvestatavaks pesitsejaks. lauk (Fulica H, TK, L Regulaarne ja massiline läbirändaja atra) tuuletallaja LK III TK, L Aprillist oktoobrini, harvem talvitub ka meil. (Falco Ta eelistab elada põldude, soode ja rabade tinnunculus) läheduses, mis on tema peamised jahialad. sookurg (Grus LD I, LK III TK, L Eestisse jõuavad esimesed sookured märtsis grus) ning neid võib kohata kuni augustini. Augustis alustavad sookured rännet lõunasse. Sookurg pesitseb soodes, niisketel raiesmikel, rabades ja roostikes. Õhtul või hommikul kohtab neid kindlasti niitudel ja põldudel, kus nad toituvad. Enne rännet kogunevad sookured massiliselt põldudele ja heinamaadele. Kalakajakas Aastaringselt. (Larus canus) Võib olla ohustatud merel toitudes. naerukajakas aabuvad märtsi lõpul aprilli algul. Lahkuvad (Larus sisemaalt oktoobris või hiljemalt novembris, ridibundus) mere äärest sageli alles vahetult ennem veekogu kinnikülmumist. Jäävaba mere korral võivad talvituda. väikekoskel LD I, LK II L, TK, T Väikekoskel teadaolevalt Eestis ei pesitse, ta (Mergus saabub siia sügisel talvituma ning lahkub albellus) kevadel või suvehakul põhja poole pesitsusaladele. Väikekoskel on hea ujuja ning söögi saamiseks ta sukeldub. On häbelik lind ja häirimise korral lendab või ujub ruttu ära. Väikekoskla peamiselt sukeldub söögi saamiseks, milleks on väiksemad kalad ja vees elavad selgrootud. Võib olla sukeldujana potentsiaalselt ohustatud. rohukoskel Rohukoskel saabub märtsi lõpus või aprilli (Mergus alguses ja lahkub oktoobris.Rohukoskel otsib serrator) toitu sukeldudes. Sügiseti moodustavad suuri parvi. Sukeldujana potentsiaalselt ohustatud. suurkoovitaja LK III TK, L Aprillist oktoobrini. Pesitsevate lindude (Numenius äraränne Eestist algab augustis. Septembris- arquata) oktoobris võib siin näha ka läbirändavaid suurkoovitajate parvi. Soorkoovitaja tegutseb 6  peamiselt niisketel niitudel, heinamaadel, luhtadel, soodes ja rabades. Teda võib tihti kohata ka järvede, jõgede ning ojadega külgnevatel niitudel ja karjamaadel. veetallaja LK III TK, L Regulaarne läbirändaja, kuni 50 isendit (Phalaropus Veetallajat võib Eestis kohata maist lobatus) septembrini. Ta on ka mitte väga arvukas läbirändaja maist augustini. Toitumise ajal madalas vees ujub veetallaja tihti pisikestes ringides, tekitades väikese keerise. See tõstab putukad veepinnale, kust lind need kätte saab. Avamerel loodab lind hoovuste peale -- veetallaja veedab kogu pesitsusvälise aja avamerel. Erinevalt enamustest rannaveeres toituvatest lindudest eelistab veetallaja ujumist kõndimisele. Potentsiaalselt ohustatud. tutkas LD I, LK I TK, L Regulaarne läbirändaja, vähemalt 400 isendit (Philomachus Tutkas on rändel aprilli lõpust maini ja juuli pugnax) lõpust septembrini. Osad linnud jäävad suvel siia ka pesitsema. Tutkas pesitseb niisketel rohumaadel. Rändel võib kohata rannikul ja ka sisemaa mudaste veekogude kallastel. väiketiir (Sterna LD I, LK III H, TK, L Regulaarne haudelind, vähemalt 2 paari albifrons) heletilder LK III TK, L Regulaarne läbirändaja, kuni 50 isendit (Tringa nebularia) Merikotkas LD I, LK I Oluline toitumisala vähemalt 2 isendile (Haliaetus albicilla) Rüüt LK III Regulaarne läbirändaja kuni 50 isendit Plüü Regulaarne läbirändaja, kuni 20 isendit Kivirullija LK II TK, L Regulaarne läbirändaja, kuni 5 isendit (Arenaria interpres) Kanakull LK II TK, L Eestis võib kanakulle kohata aastaringselt, (Accipiter sest meil pesitsevad linnud üldiselt gentilis) lõunapoole ei suundu. Küll aga lisandub meile talveks põhjapoolt sisserändajaid. Kanakulli arvukus on olnud pidevas languses, eelkõige sobivate elupaikade kadumise tõttu. 2005.-2006. aasta andmetel arvatakse Eestis pesitsevat vaid 400-600 paari kanakulle. Talvisel perioodil võib sisserändavate talvitujate tõttu Eestis leiduda kuni kolm korda rohkem kanakulle. Hiireviu (Buteo LK III TK, L Kuigi hiireviu on paljudes buteo) levikupiirkondades paigallind, siis Eestis ta ei tavaliselt talvitu. Seetõttu võib teda Eestis näha pesitsusperioodil märtsist septembri- 7  oktoobrini. Punajalg-pistrik LK III TK, L Eestis võib punajalg-pistrikku kohata aprillist septembrini. Karvasjalg-viu LK III TK, L Karvasjalg-viu on läbirändel märtsist maini (Buteo lagopus) ja septembrist oktoobrini. Mõned linnud jäävad siia ka talvituma. Must-harksaba LK III TK, L Aprillist septembrini Oma leviala piires võib must-harksaba kohata nii hõredamatel puistudel kui ka avamaastikel, mis vahelduvad väiksemate saludega ning mis paiknevad veekogude läheduses. Üha sagedamini võib teda näha ka asulate ümbruses ja ka asulates. Eestis võib teda kohata niisketes metsades ja suuremate jõgede (Emajõgi, Narva jõgi, Koiva jõgi) ja suuremate järvede (Peipsi, Võrtsjärv) ümbruses. Haruharva on teda kohatud merelahtede läheduses Tait LK III H, TK Kevadel saabub aprilli keskpaiku ning lahkub septembris-oktoobris. Eestis pesitseb tait enamjaolt Lõuna-Eestis, kus asustab järvi, tiike ja lompe, kus leidub tarna, hundinuia, pilliroogu jm lopsakat taimestikku, sobivad nii looduslikud kui mittelooduslikud, liikuva ja seisva veega veekogud. hänilane LK III H Regulaarne pesitseja, 10 paari; regulaarne läbirändaja kuni 200 isendit suitsupääsuke LK III H, L, TK Regulaarne läbirändaja kuni 500 isendit väikepütt LK III H, TK, L Väikepütt on Eestis väga väikesearvuline pesitseja ja haruldane talvituja. Teadaolevalt on läbi aegade varem väikepütti Eestis talveperioodil kohatud vaid 14 korda. hallpõsk-pütt LK III H, TK, L Regulaarne haudelind, 2 paari. Ala on liigile oluline Ristpart LK III H, TK, L Regulaarne haudelind, 2 paari Raudkull LK III (H), TK, L Raudkull on Eestis osaliselt paigalind. (Accipiter Minema rännanud linnud tulevad nisus) pesitsuskohtadesse tagasi märtsis-aprillis. Sügisränne algab augustis ja kestab oktoobrini. Lõopistrik LK III (H), TK, L Lõopistrikku võib Eestis kohata märtsist (Falco septembrini. Lõopistrik eelistab subbuteo) elupaikadena avamaastikke, tundrat ja taigat. Eestis rajab ta pesa looduslikult mitmekesistele ava- ja kultuurmaastikele, mis külgnevad metsade ja puistutega. Pesitsusterritooriumid on püsivad. Rooruik (Rallus LK III H, TK Aprillist oktoobrini aquaticus) Pesitseb Euraasia luhtadel ja soisemates piirkondades. 8 Järvekaur LD I, LK II L Kuna järvekaur on meil äärmiselt vähearvukas pesitseja, iga-aastane talvituja kui ka arvukas läbirändaja, siis võib teda igal aastaajal kohata. Kõige arvukamalt on aga järvekaure meie vetes näha kevadrände ajal. Kevadränne kestab aprillist-juunini. Avamerel tegutseva linnuna ja sukeldujana potentsiaalselt ohustatud. Punakurk-kaur LD I, LK III L Punakurk-kaur on meil arvukas läbirändaja nii kevadel kui ka sügisel, viimane peistsev punakurk leiti Eestist 1947. aastast. Lisaks sellele talvitub igal aastal meie vetes päris palju linde. Seepärast saab punakurke meie kodumaal näha sügisest üle talve kevadeni. Sukeldujana ja avamerel tegutsejana potentsiaalselt ohustatud. Mustlagle LD I L, TK Mustlagle on väikesearvuline läbirändaja kevadeti ja sügiseti. Üksikud linnud siin ka suvel, seltsingus valgepõsk-lagledega. Valgepõsk-lagle LD I, LK III L, TK Valgepõsk-laglet võib Eestis kohata peamiselt tema rändepeatuste aegu sügisel ja kevadel. Vähesel määral on meil ka pesitsevaid paare. Eluviis on valgepõsk- laglel seotud mere ja merelähedaste piirkondadega. Sealt saab ta toidu ja seal kasvatatakse üles järgmine põlvkond. Potentsiaalselt ohustatud. Hallõgija LK L, TK Hallõigijaid näeb Eestis aastaringselt, sest vaatamata sellele, et enamik kohalikke rändab talveks põhjapoole, jäävad mõned siiski paigale ning külalised põhja poolt tulevad meile. Merivart LK II TK, L, T Kuna merivart on Eestis väga haruldane pesitseja, kuid arvukas läbirändaja ning talvituja, siis ongi parim aeg merivardi nägemiseks sügisest kevadeni. Avamerel tegutseva liigina potentsiaalselt ohustatud. Tõmmuvaeras LK III L, T, TK Kuna tõmmuvaeras on meil nii pesitseja, talvituja kui ka arvukas läbirändaja, siis võib teda igal aastaajal kohata. Kõige arvukamalt on aga tõmmuvaeraid meie vetes näha kevadrände ajal. Avamerel tegutseva liigina potentsiaalselt ohustatud. Alk (Alca LK II TK, L Eestis võib teda kohata aprillist oktoobri- torda) novembrini. Avamerel tegutseva liigina potentsiaalselt ohustatud. Krüüsel LK II TK, L Eestis võib teda kohata maist oktoobrini. (Cepphus Krüüselid elavad mere ääres olevatel kivistel grylle) kaldajärsakutel ja -pankadel. Nad on üpris 9  varjulise eluviisiga linnud ning pesa rajavad nad enamasti raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse: kaljulõhed, pangaalused jms kohad. Eesti tingimustes pesitsevad nad kaljustel ja kivistel randadel ning laidudel (põhiliselt Loode-Eestis). Avamerel tegutseva liigina ohustatud. Soopart (Anas LK II TK, L Soopart saabub Eestisse märtsis-aprillis ja acuta) lahkub Eestist septembris-oktoobris. Sooparti võib kohata peamiselt järvedel, kitsastes lahtedes, rabades, soistel aladel ning jõesuudmetes. Suvel eelistab vähese taimestikuga avaraid ja niiskeid soiseid alasid. Talveperioodil eelistab sisemaa mageveekogusid. Väikepistrik LK I TK, L Aprillist oktoobrini, harvem talvitub ka meil. (Falco Kevaditi ja sügiseti on nad Eestist läbirändel columbarius) – siis on suurem tõenäosus väikepistrikke kohata. Välja-loorkull LD I, LK III TK, L Välja-loorkull saabub Eestisse märtsi lõpus (Circus või aprilli alguses ja kohalikud haudelinnud cyaneus) lahkuvad hiljemalt augusti lõpul, septembri algul. 10-50 lindu talvituvad Lääne-Eestis ja saartel. Rabapistrik LD I, LK I TK, L I kategooria (I kaitsekategooriasse kuuluvad (Falco valdavalt vähenenud arvukuse ning peregrinus) kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav) Rabapistrik saabub Eestisse märtsis ja lahkub septembris. Harva ka talvitub meil. Nurmkana H, TK Aastaringselt, nurmkana on paigalind. (Perdix perdix) Rukkirääk LD I, LK III H, TK Eestisse saabuvad mai lõpul (mil põldudel on (Crex crex) rohttaimed küllalt pikad.), lahkuvad septembris. Mustsaba-vigle LK II TK, L Mustsaba-vigle saabub Eestisse enamasti (Limosa aprilli algul. Pesitsuskohtadelt lahkutakse limosa) juulis. Augustis-septembris toimub sügisene läbiränne. Vöötsaba-vigle LD I, LK III TK, L Vöötsaba-vigle on läbirändel aprillis-mais ja (Limosa juuli lõpust poole septembrini. lapponica) Väikekajakas LD I, LK II (H), TK, L Väikekajakad käivad Eestis pesitsemas, või (Larus minutus) peatumispaigana läbirändel olles. Seetõttu kohtab väikekajakaid kõige arvukamalt kevadeti ja sügiseti, kui kohal on nii meie isendid, kui ka läbirändajad. Tõmmukajakas LK II TK, L Tõmmukajakas saabub märtsis ja lahkub (Larus fuscus) septembris-oktoobris, üksikud linnud võivad ka talvituda. 10  Merel tegutseva liigina ohustatud Räusk(tiir) LD I, LK II TK, L Räusktiir saabub Eestisse aprilli lõpul, (Sterna caspia) lahkub juulist septembrini. Pesitseb rannikutel ja saartel, avamerel tegutseva linnuna ohustatud. Tutt-tiir (Sterna LD I, LK II TK, L Tutt-tiir saabub Eestisse aprilli lõpul, lahkub sandvicensis) septembris. Pesitseb rannikutel ja saartel, harva ka sisemaal mõne suure mageveekogu ääres. Toidulauale kuuluvad kalad, sest tiirud on väga osavad kalastajad. Sööb lisaks putukaid, nt kiile, keda püüab õhust. Harrastavad ka teistelt merelindudelt saagi varastamist. Sooräts (Asio LD I, LK II TK, L Eestisse jõuab sooräts märtsis, aprillisi on ka flammeus) läbiränne. Lahkub septembri lõpust novembrini, mõnel aastal jääb mõni üksik lind ka talvituma. Eestis võib soorätsu kohata rabades, nõmmedel, niitudel ja soodes. Liigi lemmikpaigad on praegu kadakased rannaniidud ja väikesaared. Lühendite LD I – tähendused Loodusdirektiivi lisa I LK I, II, III – looduskaitsealune liik, vastavalt kas I, II või III kategooria H – haudelind TK – toitekülaline L – läbirändaja T – talikülaline, talvituja 11