Viru Vangla töökorraldusreeglite muutmine

KÄSKKIRI Viru 18.07.2025 nr 1-1/3-25/22 Viru Vangla töökorralduse reeglite muutmine Avaliku teenistuse seaduse § 67 lg 2 p 8, töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 7, justiitsministri 13.06.2006 määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 4 lg 2 p 7 ja töökorralduslikust vajadusest: 1. Muudan Viru Vangla direktori 22.06.2022 käskkirjaga nr 1-1/81 kinnitatud „Viru Vangla töökorralduse reeglid“ (edaspidi tööreeglid) järgmiselt: 1.1. Lisan punkti 8.3.22 ning sõnastan selle järgmiselt: „8.3.22 teavitama tööandjat kirjalikult kavandatavast viibimisest järgmistes välisriikides: 1) Armeenia Vabariik, 2) Aserbaidžaani Vabariik, 3) Hiina Rahvavabariik (sh Hongkongi ja Macau erihalduspiirkonnad), 4) Iraani Islamivabariik, 5) Kasahstani Vabariik, 6) Kirgiisi Vabariik, 7) Korea Rahvademokraatlik Vabariik, 8) Tadžikistani Vabariik, 9) Türkmenistan, 10) Usbekistani Vabariik, 11) Valgevene Vabariik, 12) Venemaa Föderatsioon. Teave välisriigi, seal viibimise koha, aja ja põhjuse kohta ning välisriigis kasutatavate sidevahendite andmed tuleb esitada kirjalikult vähemalt viis tööpäeva enne reisi algust tööandja sisekontrolli ametnikule.“ 1.2. Lisan punkti 13.4.131 ning sõnastan selle järgmiselt: „13.4.131 punktis 8.3.22 nimetatud välisriigis viibimisest tööandja teavitamata jätmine;“ 2. Käskkiri edastada kõikidele Viru Vangla teenistujatele Delta kaudu. Põhjendused ja kaalutlused Käesoleva käskkirjaga lisatakse tööreeglitesse punkt, millega pannakse teenistujatele kohustus teavitada tööandjat planeeritavast reisimisest 12 riiki (edaspidi riskiriik) — Armeenia Vabariik, Aserbaidžaani Vabariik, Hiina Rahvavabariik (sh Hongkongi ja Macau erihalduspiirkonnad), Iraani Islamivabariik, Kasahstani Vabariik, Kirgiisi Vabariik, Korea Rahvademokraatlik Vabariik (Põhja-Korea), Tadžikistani Vabariik, Türkmenistan, Usbekistani Vabariik, Valgevene Vabariik ja Venemaa Föderatsioon (edaspidi ka Venemaa). Sh tuleb esitada teavitus ka mistahes viisil nende riikide territooriumil viibimise kohta (lennujaamas viibimine, Venemaa puhul Saatse saapa läbimine jms). Vastava punkti tööreeglitesse lisamise eesmärgiks on muutunud julgeolekukeskkonnas teenistujate, aga ka tööandja turvalisuse suurendamine, sest riskiriikide tegevusest tuleneva ohu tase on kasvanud. Riskiriikidesse reisimine pole riskiriikide, eelkõige Venemaa mistahes tegevuse tõttu turvaline. Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigi kodanikuna ning riigi sisejulgeoleku asutuse töötajana on teenistujatel oht sattuda kohalike eriteenistuste kõrgendatud tähelepanu alla ning osutuda nt informatsiooni kogumise, kompromiteerimise, koostööle kallutamise ja mõjutamise ohvriks. Õigusriigi põhimõtete mittejärgmist, kaugust Eestist, territooriumi ulatust ja konsulaarabi kättesaadavuse piiratust ning riskiriikide, eelkõige Venemaa mõjutegevuse ulatust arvestades võib iga teenistuja riskiriiki sattudes olla sihtmärk. Seetõttu on proportsionaalne määrata reisist teavitamise kohustus nii ametnikele kui töölepingu alusel töötavatele isikutele. Teavitamiskohustuse eesmärk on saada eelnevat teavet teenistujatest, kes riskiriiki reisivad, ning vajadusel neid ohtudest informeerida või soovitada reis ära jätta. Samas teavitamine võimaldab tarvitusele võtta ka abinõud, kui teenistuja riskiriiki reisimisel näiteks kaob. Kui riskiriigist kavandatavast viibimisest ei ole objektiivsetele asjaoludel võimalik teavitada enne reisimist, nt olukorras, kus algselt ei olnud reisi kestel kavandatud riskiriigi läbimine, kuid lennureis suunatakse ümber läbi riskiriigi, tuleb teavitada tööandjat sellest viivitamata. Kuivõrd teenistujate riskiriigis viibimisega kaasneb oht tööandjale kui riigi sisejulgeoleku asutusele, on oluline, et tööandjal oleks ülevaade teenistujatest, kes riskiriike külastavad. Tööandja julgeoleku tagamiseks on oluline, et teenistuses oleksid isikud, kelle usaldusväärsuses ei ole kahtlust. Tööandja teavitamata jätmine riskiriiki reisimisest, võib kaasa tuua tööandja usalduse kaotuse, mistõttu on oluline teadvustada selle võimalikke tagajärgi teenistussuhtele. Eelnevast tulenevalt on tööreeglite punkti 13.4. lisatud täiendav punkt, mis loeb teenistuskohustuste olulisteks rikkumisteks, mille puhul võib ka esmakordse rikkumisega kaasneda teenistusest vabastamine, riskiriigis viibimisest tööandja teavitamata jätmine. Käskkirja sisu on teenistujatele tutvustatud vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 68 lg 3 siseveebi kaudu ning käskkiri on edastatud vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 68 lõikele 1 teenistujatele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Laekunud ettepanekud on avaliku teenistuse seaduse § 68 lg 4 kohaselt ametiasutustele soovituslikud. Laekunud ettepanekute alusel täiendati põhjendusi ja kaalutlusi ning nende kohta anti tagasiside vahetult neid esitanud isikutele. Käskkirja on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduses ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ning tingimustel 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks tegemise kuupäevast. (allkirjastatud digitaalselt) Ain Anslan Direktor (2 / 2) DIREKTORI Käskkiri delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 22.06.2022 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 1-1/81 delta_docName \* MERGEFORMAT MUUDETUD Viru Vangla töökorralduse reeglite kehtetuks tunnistamine, töökorralduse reeglite kinnitamine Justiitsministri 13.06.2006. a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 4 lg 2 p 7 alusel: Tunnistan kehtetuks Viru Vangla direktori 14.02.2020 käskkirja nr 1-1/25. Tunnistan kehtetuks Viru Vangla direktori 27.04.2020 käskkirja nr 1-1/56. Tunnistan kehtetuks Viru Vangla direktori 17.06.2020 käskkirja nr 1-1/80. Tunnistan kehtetuks Viru Vangla direktori 31.12.2020 käskkirja nr 1-1/168. Tunnistan kehtetuks Viru Vangla direktori 07.06.2021 käskkirja nr 1-1/68. Tunnistan kehtetuks Viru Vangla direktori 27.12.2021 käskkirja nr 1-1/160. Kinnitan Viru Vangla töökorralduse reeglid (Lisa 1). Dokumendihaldusteenistuse spetsialistil edastada käskkiri Viru Vangla struktuuriüksuste juhtidele. Personaliosakonna teenistujal edastada töökorralduse reeglid teadmiseks Viru Vangla teenistujatele dokumendihaldusprogrammis Delta. Personalijuhil tagada töökorralduse reeglite avaldamine vangla siseveebis. Käskkiri jõustub alates 01.07.2022. (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Marek Aas Lisa 1 KINNITATUD Viru Vangla direktori delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 22.06.2022 käskkirjaga nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 1-1/81 MUUDETUD: 22.04.2024 k k nr 1-124/56 18.07.2025 k k nr 1-1/3-25/22 VIRU VANGLA TÖÖKORRALDUSE REEGLID SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u 1. ÜLDSÄTTED PAGEREF _Toc106775379 \h 3 2. TEENISTUSSE VÕTMINE, TEENISTUSEST VABASTAMINE, TEENISTUSSUHTE PIKAAJALINE PEATUMINE JA PEATUMISE LÕPPEMINE, TERRITOORIUMIL TÖÖTAMINE JA TEENUSE OSUTAMINE PAGEREF _Toc106775380 \h 3 3. LÄBIPÄÄSUKAARDI (TÕÕTÕEND, KIIPKAART) JA VÕTMETE VÄLJASTAMINE PAGEREF _Toc106775381 \h 5 4. TÖÖ- JA PUHKEAEG PAGEREF _Toc106775382 \h 6 5. TÖÖTASU JA HAIGUSHÜVITIS PAGEREF _Toc106775383 \h 9 6. PUHKUSE KORRALDUS PAGEREF _Toc106775384 \h 9 7. TÖÖALASTE KORRALDUSTE ANDMISE KORD NING ÜLDINFO TEATAVAKS TEGEMINE PAGEREF _Toc106775385 \h 10 8. POOLTE KOHUSTUSED PAGEREF _Toc106775386 \h 11 9. TÖÖKULTUUR PAGEREF _Toc106775387 \h 14 10. ANDMETURVE PAGEREF _Toc106775388 \h 14 11. KOOLITUS JA LÄHETUS PAGEREF _Toc106775389 \h 15 12. TÖÖOHUTUS JA –TÖÖTERVISHOID PAGEREF _Toc106775390 \h 16 13. DISTSIPLINAARSÜÜTEO EEST TEENISTUSEST VABASTAMINE, TÖÖLEPINGU ERAKORRALINE ÜLESÜTLEMINE TÖÖANDJA POOLT TÖÖTAJAST TULENEVAL PÕHJUSEL PAGEREF _Toc106775391 \h 17 14. SÕIDUVAHENDID, SÕIDUKULUDE HÜVITAMINE, PARKIMINE PAGEREF _Toc106775392 \h 18 ÜLDSÄTTED Viru Vangla (edaspidi vangla või tööandja) töökorralduse reeglid (edaspidi tööreeglid) on välja töötatud vastavuses Eesti Vabariigi õigusaktidega ja määratlevad teenistujate (riigiametnike, vanglaametnike, töötajate) üldised käitumisreeglid ning teenistussuhetes koostööks vajalikud kohustused ja õigused. Vangla teenistuja on: vanglaametnik - vanglas teenistuses olev ametnik, kelle ülesanne on kinnipeetava ja vahistatu kinnipidamine ja järelevalve, julgeoleku tagamine vanglas ning kohtueelse menetluse või kohtuvälise menetluse toimetamine vanglas toimepandud süütegudes, samuti sellealase tegevuse juhtimine. Vanglaametnik nimetatakse ametisse käskkirjaga; riigiametnik - täidab vanglas teenistusülesandeid, mis on seotud avaliku võimu teostamisega. Riigiametnik nimetatakse ametisse käskkirjaga; töötaja - täidab tööülesandeid, mis on seotud üksnes avaliku võimu teostamist toetava tööga. Töötaja töötab töölepingu alusel. Tööreeglid täpsustavad ja täiendavad lisaks avaliku teenistuse seadusele (edaspidi ATS), vangistusseadusele (edaspidi VangS ), töölepinguseadusele (edaspidi TLS) ning töölepingule teenistujate käitumisreegleid teenistus- ja töösuhetes Viru Vanglas, teavitavad teenistujaid töökorraldusest ning on kohustuslikud kõikidele vangla teenistujatele. Teenistujate kohta käivad nõuded laienevad ka vangla koosseisus olevatele teenistujatele, kes töötavad Tallinna või Tartu vangla territooriumil, praktikantidele, vabatahtlikele abilistele ning vangla territooriumil teenuse-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel teenust osutavatele isikutele, kui ei ole teisiti sätestatud. Tööreeglite ja muude vanglasiseste haldusaktidega reguleerimata valdkondades juhinduvad vangla ja teenistujad Eesti Vabariigi seadustest, Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrustest, vanglasisestest haldusaktidest, lepingutest ja ametijuhenditest, samuti üldtunnustatud moraali- ja käitumisreeglitest. Kui ametnik jätab tööreeglid täitmata või ei järgi neid nõuetele vastavalt või piisavalt, on see käsitletav distsipliinirikkumisena, mille suhtes on direktoril , ametniku ametisse nimetamise õigust omaval isikul , õigus algatada distsiplinaarmenetlus ATS-is ettenähtud korras. Töötaja poolt on see käsitletav hoiatamise alusena või töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena töötajast tuleneval põhjusel. ( Muudetud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) Töö- ja teenistusalased lahkarvamused lahendatakse ennekõike omavahel läbirääkimiste teel. Kokkuleppe võimatuse korral lahendatakse vaidlused seaduses sätestatud korras. Tööreeglid kehtestab ja nende muudatused kinnitab direktor käskkirjaga. Tööreeglite muutmise korral, kui sellega kaasnevad töökorralduse olulised muudatused, on teenistujatel õigus muudatustega tutvuda ning esitada kirjalik arvamus või teha ettepanekuid 14 kalendripäeva jooksul enne nende kehtestamist. Tööreegleid tutvustatakse dokumendihaldusprogrammis Delta (edaspidi Delta), kus personaliosakon d edastab kõikidele teenistujatele tööülesande võtta uute tööreeglite kinnitamine teadmiseks. Teenistuja peab Deltas tööülesande täitma ning kinnitama uute tööreeglitega tutvumist. Uuele teenistujale tutvustatakse tööreegleid allkirja vastu teenistusse asumisel. Tööreeglite muudatusi eraldi allkirja vastu ei tutvustata. Nende avalikustamine vangla siseveebis tähendab, et tööreeglite muudatusi on teenistujale tutvustatud. Muudatuste ja täienduste kohta saadetakse teenistujatele e-kiri töö meiliaadressile. (Muudetud 22.04.2025 käskkirjaga nr 1-1/24/56) TEENISTUSSE VÕTMINE, TEENISTUSEST VABASTAMINE, TEENISTUSSUHTE PIKAAJALINE PEATUMINE JA PEATUMISE LÕPPEMINE, TERRITOORIUMIL TÖÖTAMINE JA TEENUSE OSUTAMINE Teenistusse võtmine Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Töötaja töölevõtmine vormistatakse töölepinguga, mis sõlmitakse digitaalselt. Ametisse nimetamise käskkiri tutvustatakse isikule Delta kaudu, saadetakse elektrooniliselt Riigi Tugiteenuste Keskusele ja teenistuja struktuuriüksuse juhile ning lisatakse teenistuja isiklikku digitoimikusse. Tööleping on sõlmitud, kui selle on allkirjastanud mõlemad lepingupooled poolt ning töötaja on tööle lubatud. Tööleping saadetakse elektrooniliselt Riigi Tugiteenuste Keskusele ja teenistuja struktuuriüksuse juhile ning lisatakse teenistuja isiklikku digitoimikusse. Ametisse nimetamise vormistamiseks esitab ametisse nimetamist taotlev isik vanglale isikut, haridust ja riigikeeleoskust tõendavad dokumendid, kirjaliku avalduse ametikohale nimetamiseks ja kinnituse riigiteenistusse sobivuse kohta ning täidab tööleasuja ankeedi. Töölepingu sõlmimiseks esitab tööle asuda sooviv isik vanglale isikut, haridust ja riigikeeleoskust tõendavad dokumendid, isikliku arvelduskonto numbri ja vajaduse korral tervisetõendi ning täidab tööleasuja ankeedi. Teenistusse asumise korral tutvustatakse teenistujale allkirja vastu ametijuhendit, töökorralduse puudutavaid dokumente ning töökeskkonna- ja töötervishoiuga seotud dokumente. Struktuuriüksuse juht või tema määratud isik tutvustab teenistujale teenistusülesandeid, töökohta ja töökorralduslikke dokumente ning korraldab vajalike töövahendite hankimise. Teenistussuhte pikaajalise peatumise lõppemise korral tutvustatakse teenistujale allkirja vastu vangla töökorraldust reguleerivaid õigus- ja haldusakte. Vangla töökorraldust reguleerivaid õigus- ja haldusakte tutvustatakse praktikantidele, vabatahtlikele abilistele ning vangla territooriumil teenuse-, töövõtu-, käsundus- või koostöölepingu alusel teenust osutavaile isikuile esimesel päeval järgmiselt: praktikantidele praktikajuhendaja; vabatahtlikele abilistele vabatahtliku tööd koordineeriv teenistuja; 2.1.8.3 teenuse-, töövõtu- käsundus- või koostöölepingu alusel teenust osutavale isikule lepingujärgne kontaktisik. Riigiametnikud ja töötajad suunatakse tervisekontrolli nelja kuu jooksul pärast teenistusse asumist , v.a kui õigusakt sätestab teisiti . Tervisekontrolli läbimise aja teatab personaliosakond . Vanglaametnikud läbivad tervisekontrolli enne teenistusse asumist. (Muudetud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) Teenistusse asumise korral võib kohaldada katseaega seaduses sätestatud tingimustel. Katseaja tulemusi hindab teenistuja vahetu juht, kes koostab selle põhjal kirjaliku kokkuvõtte. Teenistujal on õigus kokkuvõttega tutvuda ja esitada selle kohta kirjalikult oma arvamus. Teenistusest vabastamine ja teenistussuhte pikaajaline peatumine Teenistusest vabastamise korral lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Kui teenistuja lahkub teenistusest, peab ta tagastama temale usaldatud vara ja töövahendid hiljemalt viimasel tööpäeval ning andma tööandjale üle tema valduses oleva tööandja kirjaliku informatsiooni koos kõigi koopiate ja ärakirjadega ning hävitama tehtud märkmed, samuti elektroonilistel andmekandjatel või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis salvestatu. Personali töötaja algatab Deltas töövoo, millele panevad vajalikud osalised hiljemalt Deltas määratud tähtajal kinnituse, et teenistusest lahkuja on tagastanud kõik vanglale kuuluva vara. Kui isik ei ole vara tagastanud, esitab vangla nõude vara tagastada või kahju hüvitada. (Muudetud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) Vabatahtlikud, kes on direktori käskkirjaga määratud taasühiskonnastavasse ja usulisse tegevusse, peavad vabatahtliku ülesannete täitmise lõppedes tagastama vanglale kõik nende kasutusse antud vangla varad. Teenistujad, kelle teenistussuhe peatub vanemapuhkuse või ajateenistuskohustuse täitmise ajaks, on kohustatud tagastama vanglale kõik nende kasutusse antud vangla varad. (Muudetud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) Vangla vara tagastamise eest vastutab teenistujate puhul vastava struktuuriüksuse juht ning kinnipeetavate taasühiskonnastavasse ja usulisse tegevusse kaasatud vabatahtlike puhul nende tegevuse eest vastutav ametnik. (Muudetud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) Hiljemalt viimasel tööpäeval maksab Riigi Tugiteenuste Keskus teenistujale välja lõpparve, sh hüvitise kasutamata puhkuseosa eest. Kui teenistuja lahkumise hetkeks on talle välja makstud tasu välja töötamata puhkuse eest või on talle enammakstud töötasu, peetakse see lõpparvest kinni teenistuja nõusolekuta. Kui teenistuja lõpparvest ei piisa välja töötamata puhkuse eest makstud tasu või enammakstud töötasu kinnipidamiseks, siis peab teenistuja 30 kalendripäeva jooksul peale teenistussuhte lõppemist tööandjale tagasi maksma välja töötamata puhkuse eest saadud tasu või enammakstud töötasu. Töö- või teenistussuhte lõppedes ja avaliku võimu pikaajalise teostamise õiguse peatumise või teenistussuhte peatumise ajaks ( vanemapuhkuse , ajateenistus) (v.a Sisekaitseakadeemia justiitskolledži päevaõppes õppivad teenistujad) suletakse meilikonto ja kõik andmebaasidele juurdepääsuõigused. (Muudetud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) LÄBIPÄÄSUKAARDI (TÕÕTÕEND, KIIPKAART) JA VÕTMETE VÄLJASTAMINE Järelevalvekorralduse üksuse teenistuja väljastab teenistusse asujale töötõendi esimesel võimalusel ja pääslale uue teenistuja elektroonilise kiipkaardi ning registreerib kaardi kasutaja andmebaasis . (Muudetud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) Eriotstarbelised kaardid (spordisaal, vabatahtlike kaardid jt) väljastab järelevalvekorralduse üksus isikut tõendava dokumendi esitamisel ühekordse või alalise sissepääsuloa või töötõendi alusel. (Muudetud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) Alalise sissepääsuloa väljastamine toimub Justiitsministeeriumi käskkirjaga kehtestatud korras. Alalise sissepääsuloa taotluse teeb isik, kes vastutab sissepääsuluba vajava isikuga seotud töölõigu eest. Taotlus esitatakse Deltas ning selle peavad kooskõlastama vastava struktuuriüksuse juht ning teabe- ja uurimisosakonna teenistuja. Kooskõlastatud taotluse alusel väljastab dokumendihaldusteenistuse teenistuja alalise sissepääsuloa. Haldusteenistuse teenistuja väljastab allkirja vastu tööruumi võtme(d). Teenistusest lahkudes tuleb võtmed tagastada haldusteenistuse teenistujale . (Muudetud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) Kiipkaardi, töötõendi ja/või võtmete kaotsiminekust, teise isiku ebaseaduslikku valdusesse sattumisest või muul põhjusel, kui teenistujal teenistusse naastes töötõend/võtmed puuduvad, on teenistuja kohustatud koheselt teavitama peavalvekeskust, oma struktuuriüksuse juhti, sisekontrolli valdkonda ja personali töötaja ning kirjutama Deltas vastavasisulise ettekande. Juhul, kui teenistuja töötõendi/võtme(-d) leiab, on struktuuriüksuse juht kohustatud kirjutama Deltas vastavasisulise märkuse. (Muudetud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) Vanglasisesel teenistuskoha vahetamisel peab võtmeid omav teenistuja informeerima haldusteenistuse teenistujat vajalike paranduste sisseviimiseks võtmehaldusprogrammis. Kiipkaarti ja töötõendit on keelatud kasutada sihtotstarbetult, sh painutada, murda või muul viisil vigastada. Kiipkaardi, töötõendi ja võtmete kasutamise õigus on ainult sellel teenistujal, kellele need on allkirja vastu väljastati ja keelatud on anda neid teistele isikutele kasutamiseks. Üksuse üldkasutuses olevate võtmete eest vastutab struktuuriüksuse juht. Töökorralduse muutusest tingitud läbipääsude lisamine või piiramine kiipkaardile/töötõendile toimub järelevalveosakonna teenistuja poolt ning järelevalveosakonna juh i kooskõlastuse alusel. (Muudetud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) Teenistuja ei tohi oma kiipkaardiga ega töötõendiga avada ust kõrvalistele isikutele, kui vangla ei ole teda selleks volitanud või kui see ei tulene otseselt tema teenistuskohustustest. Teenistuja on kohustatud veenduma, et tema poolt avatud uks tema järel sulguks. TÖÖ- JA PUHKEAEG Vangla teenistuja üldine tööajanorm on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Iganädalane puhkeaeg on laupäev ja pühapäev. Vahetustes töötavatele teenistujatele ja ööpäevaringselt töötavatele teenistujatele kohaldatakse summeeritud tööaja arvestust, mille korral arvestatakse tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta kolmekuulise arvestusperioodi jooksul. Tulenevalt teenistuslikust vajadusest võib summeeritud tööaja arvestust kohaldada kokkuleppel ka teistele teenistujatele. Teenistuja üldise tööajanormi korral: algab tööpäev esmaspäevast neljapäevani kell 8.00 ja lõpeb kell 16.45 ning reedeti algab tööpäev kell 08.00 ja lõpeb 15.30; teenistujatel on aega einestamiseks ja puhkamiseks 30 minutit, mida ei arvestata tööaja hulka; teenistuja tööaja sisse arvestatakse tööajal ja väljaspool tööruume tehtud töö - kodukülastused, kohtumised jm, mis peavad kajastuma Outlook'i kalendris; kriminaalhooldusametniku viibimine väljaspool ametiruume peab olema varem kavandatud ja vahetu juhiga taasesitataval kujul kokku lepitud ning tuginema teenistusülesannete või enesetäiendamisega seotud vajadustele. Juhul, kui tekkivad ületunnid ja need kasutatakse vaba ajana, tuleb need eelnevalt vahetu juhiga kokku leppida ning teenistuja on kohustatud kajastama selle enda ja vahetu juhi Outlook´i kalendris. Kuni 12- tunniste vahetuste korral on tööaja algus ja lõpp määratud tööaja graafikuga. Teenistuja määratakse vahetusse struktuuriüksuse juhi poolt koostatud vahetuse graafikutega. Graafikud koostatakse ning pannakse tutvumiseks Viru Vangla serveri üldkettale hiljemalt kümme kalendripäeva enne graafikujärgse kuu algust. Teenistujale võimaldatakse tööpäeva jooksul kaks 30 minutilist vaheaega einestamiseks või puhkamiseks (mida ei summeerita) ning mida ei arvestata tööaja hulka. Tagada tuleb teenistusülesannete pidev täitmine ja soovist võtta vaheaeg teavitatakse oma vahetut juhti ning saadakse temalt selleks nõusolek. Tööpäevasisest vaheaega võib pidada puhkeajaks, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda. Sellisel juhul peab töötaja saama puhata ning einestada tööajal ja töökohal. (Kehtetuks tunnistatud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) Struktuuriüksuse juhi nõusolekul või ettepanekul võib teenistujale tema põhjendatud taotluse alusel määrata kehtestatust erineva tööaja alguse ja lõpu ning lõunavaheaja pikkuse. Iga teenistuja kohta peetakse töö- ja puhkeajaarvestust, näidates eraldi ületunnitöö, töö puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Tööajatabel koostatakse ja kinnitatakse vangla direktori, haldusosakonna juhataja või personaliosakonna juhataja volituste põhjal summeeritud tööajaga teenistujate kohta. Summeerimata tööajaga ja päevasel ajal töötavate summeeritud tööajaga teenistujate kohta koostatakse ja kinnitatakse tööajatabel juhul, kui teenistujal on tekkinud ületunnid. Üldjuhul on ületunnitöö lubatud poolte kokkuleppel. Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Teenistuja peab täitma tööandja korraldust teha ületunnitööd ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Ületunnitöö hüvitatakse vaba aja andmisega, kui ei lepita kokku teisiti. Juhul kui tekivad ületunnid ja need kasutatakse vaba ajana, tuleb need varem vahetu juhiga kokku leppida ning teenistuja peab kajastama seda enda Outlooki kalendris. Teenistujad võivad tööpäeva jooksul kasutada iga nelja töötunni kohta ühte 10 minutilist puhkepausi, mis arvestatakse tööaja hulka. Teenistuskohtadel, kus peab teenistusülesandeid pidevalt täitma, teavitatakse puhkepausist oma vahetut juhti. Puhkepause ei summeerita. Teenistujatel, kes töötavad üle 50% tööajast kuvariga, on õigus teha perioodilisi puhkepause, mis võivad kokku moodustada kuni 10% tööajast ja mis arvestatakse tööaja sisse. Väljaspool tööaega ajavahemikul 19.00-07.00 on teenistusülesannete täitmine vangla ruumides lubatud struktuuriüksuse juhi loal, teavitades sellest peavalvekeskust. Töö ajal teenistuskohalt lahkumine sõltumata põhjustest peab olema kooskõlastatud vahetu juhiga. Töö ajal vangla territooriumilt lahkumine sõltumata põhjustest peab olema kooskõlastatud struktuuriüksuse juhiga. Sise- ja välisvalve toimkonna liikmed peavad töö ajal vangla territooriumilt lahkumise sõltumata põhjustest kooskõlastama ka peaspetsialist-korrapidajaga. Töölt puudumine ja vaba aja andmine Teenistuja peab esimesel võimalusel teavitama oma tööle hilinemisest struktuuriüksuse juhti, ajutisest töövõimetusest ning selle eelduslikust kestusest ja töövõimetuslehe lõpetamisest struktuuriüksuse juhti ja Riigi Tugiteenuste Keskuse Viru vangla kontaktisikut. Vahetustes töötav vanglaametnik peab teavitama lisaks vangla peavalvekeskust. Lühiajalised töölt puudumised isiklikel või perekondlikel põhjustel, tuleb kooskõlastada struktuuriüksuse juhiga. Vangla tagatud sportimisvõimalused vanglaametnikule Vanglaametnikule, kellel on kõrgemate kehaliste katsete sooritamise kohustus, võimaldatakse kasutada graafikujärgset tööaega vanglas või vanglavälistes spordiehitistes 1,5 tundi nädalas. Struktuuriüksuse juhil on õigus määrata graafikujärgse tööaja piires teenistujale sportimiseks töökorralduslikult kõige sobivam aeg ja viis (vanglas või vanglavälises spordiehitises). Nimetatud töökorraldus ei kohaldu relvastatud üksuse liikmetele. Vanglaametnik, kes ei pea kõrgendatud nõuetega kehalisi katseid sooritama, võib (kui teenistusülesanded seda võimaldavad) kooskõlastatult vahetu juhiga arendada kehalist võimekust vangla territooriumil asuvas spordi- ja jõusaalis üks kord nädalas selleks ettenähtud ajal 1,5 tundi tasustatavast tööajast. Kinnipeetavatega samal ajal ühes ruumis sporti teha on keelatud. Graafikusse planeeritud sportimiseks mõeldud 1,5 tundi töönädalas arvestatakse tööajana ja eraldi ei tasustata. Vanglavälise spordikompleksi kasutamist vangla kulul graafikuvälisel ajal ei arvestata tööaja hulka. Kvartali arvestuses peab struktuuriüksuse juht tagama, et sportimise arvelt ei tekiks ületunde. Töövälisel ajal vanglaametnikele planeeritud teenistusrelvade ja erivahendite koolitusel osalemine arvestatakse tööaja hulka. 1,5 tundi sportimist nädalas on vahetu juhi antud teenistusülesanne, mille täitmisest teenistuja keelduda ei saa, kuna sportimiseks mõeldud tööaeg on ette nähtud selleks, et tagada vanglaametnike nõuetele vastav kehaline ettevalmistus kogu teenistuse vältel. Tervise edendamise ja spordikulude hüvitamisel lähtutakse eelarve võimalustest ja maksuvaba hüvitamise piirmäärast. Täpsem info sportimisvõimaluste kohta avaldatakse siseveebis . (Muudetud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) (Kehtetuks tunnistatud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) (Kehtetuks tunnistatud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) (Kehtetuks tunnistatud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) (Kehtetuks tunnistatud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) (Kehtetuks tunnistatud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) Vangla tagatud sportimisvõimalused teistele teenistujatele (riigiametnikud, töölepingulised teenistujad) Tervise edendamise ja spordikulude hüvitamisel lähtutakse eelarve võimalustest ja maksuvaba hüvitamise piirmäärast. Täpsem info sportimisvõimaluste kohta avaldatakse siseveebis . (Muudetud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) Kinnipeetavatega samal ajal ühes ruumis sportimine on keelatud. (Kehtetuks tunnistatud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) (Kehtetuks tunnistatud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) (Kehtetuks tunnistatud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) (Kehtetuks tunnistatud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) (Kehtetuks tunnistatud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) (Kehtetuks tunnistatud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) Teenistujate spordivõistlustel osalemine Vanglateenistuse spordivõistlustel saavad osaleda üldise tööajanormiga teenistujad ainult struktuuriüksuse juhiga kokkuleppel. Osalemine arvestatakse tööaja hulka ja teenistujale lähetust ei vormistata, v.a spordivõistlused, kus kasutatakse teenistusrelva. Summeeritud tööajaga teenistujad saavad osaleda ainult struktuuriüksuse juhiga kokkuleppel ja teenistujale lähetust ei vormistada, v.a spordivõistlused, kus kasutatakse teenistusrelva. Spordivõistlustel osalemise tõttu ei tohi tekkida ületunde, juhul, kui see ei ole võimalik, peavad teenistujad spordivõistlustel osalemiseks võtma selleks töövälise aja (võimalusel vahetama oma vahetuse teise ametnikuga) ja teenistujale lähetust ei vormistata, v.a spordivõistlused, kus kasutatakse teenistusrelva. Kaugtöö tegemise kord Kaugtöö all mõistetakse teenistuja ja tema struktuuriüksuse juhi kokkuleppel teenistusülesannete täitmist väljaspool vangla tööruume, kui seda võimaldab töö iseloom. Kaugtöö ja selle tingimused lepitakse kokku vahetu juhiga. Kaugtöö märgitakse Outlooki kalendrisse. Üldjuhul ei tohi teenistuja keelduda talle Outlooki kalendris (vabale ajale) tehtud broneeringutest, põhjendades keeldumist kavatsusega teha kaugtööd, v.a juhul, kui kaugtöö tegemine on varem kokku lepitud. Koosoleku korraldajaga kokkuleppel võib teenistuja osaleda arutelus ka sobiliku tarkvaralahenduse (nt Skype for Business) vahendusel. Kui teenistuja on kaugtööl, vastab ta töötelefonile saabuvatele kõnedele ja e-kirjadele. Enne kaugtööle siirdumist suunab teenistuja võimaluse korral lauatelefonile saabuvad kõned mobiili- või mõnele teisele kokkulepitud telefoninumbrile, millele ta kaugtööl olles isiklikult vastab. Kaugtööl olles on keelatud riigisaladuse töötlemine. Kaugtööd tehes peab teenistuja järgima korda „Justiitsministeeriumi infotehnoloogia valdkonna planeerimise, juhtimise ja haldamise kord“ ning töökorralduse reeglites sätestatut. Teenistuja peab järgima kaugtöö tegemise kohas vangla sissejuhatavas töötervishoiu ja tööohutuse juhendis kehtestatud nõudeid töökeskkonnale ja kuvariga töötamisele. Vangla ei hüvita kaugtööga kaasnevaid kulusid. Eeldusel, et teenistujal on kodus olemas sobiv töökoht (töölaud, tool ja arvuti) ning teenistuja ja tööandja on kokku leppinud nende kasutamises tööülesannete täitmiseks, siis ei ole tööandjal kohustust lisatöökohta kohandada. TÖÖTASU JA HAIGUSHÜVITIS Töötasu arvestamise periood on üks kalendrikuu. Töötasu makstakse üks kord kuus, töötasu maksmise päev on jooksva kuu viimane tööpäev. Ametisse nimetamise, töötasu muutmise, lisatasu määramise jms käskkirjas märgitud või töölepingus kokkulepitud töötasu (brutotasu) sisaldab ka teenistuja kohustuslikke makseid. Töötasu välja makstes arvestab Riigi Tugiteenuste Keskus töötasust maha teenistujale seadusega ettenähtud maksud ning kannab ülejäänud summa (netotasu) teenistuja isiklikule arvelduskontole. Töötasu ülekandekulud tasub tööandja. Riigi Tugiteenuste Keskus koostab teenistujale teatise talle arvestatud töötasu ning muude väljamaksete (puhkusetasu, hüvitised jms), kinnipeetud ja makstavate summade kohta ning edastab selle teenistuja teenistusmeili aadressile. Teenistujale ei maksta töötasu aja eest, mil ta puudus teenistusest mõjuva põhjuseta või oli teenistusest kõrvaldatud. Teenistujale säilitatakse töötasu mõistliku aja eest, kui teenistujalt ei saa teenistusülesannete täitmist oodata lühiajalise isikliku või perekondliku takistuse korral (näiteks vanema, abikaasa vm pereliikme surm jms). Tööandja maksab ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe alusel (Kehtetuks tunnistatud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) Tööandja maksab teenistujale tööandja haigushüvitist töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras . (Muudetud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) Vangla maksab tööandja haigushüvitise välja palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates digitaalse töövõimetuslehe ilmumisest www.eesti.ee portaali. (Muudetud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) Vangla teenistuja saab muuta temale töötasu maksmiseks kasutatavat arvelduskontot RTIPis lisades kinnitusringi Riigi Tugiteenuste Keskuse töötaja. PUHKUSE KORRALDUS Teenistujatele antakse kalendriaasta eest põhipuhkust ja seadustes ettenähtud juhtudel ka muid puhkusi puhkuste ajakava järgi. Poolte kokkuleppel võib puhkust anda osadena, kusjuures ühe katkematu osa kestus ühes kalendriaastas peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. Tööandja võib keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemateks kui seitsme päevasteks osadeks. Teenistujad, kellel on õigus saada eriliigilisi puhkusi, peavad sellest õigusest teavitama oma struktuuriüksuse juhti ja personali töötaja kohe teenistusse asumisel või selle õiguse tekkimise korral. Teavitamiseks peetakse avalduse esitamist ühes puhkuse õigust tõendavate dokumentidega. (Muudetud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) Ergutusena saadud puhkust võib kasutada ainult tööpäevadel. Puhkuse ajakava koostatakse järgmiselt: teenistujad esitavad RTIP kaudu oma järgmise kalendriaasta puhkusesoovid, sealhulgas võimaluse korral ka õppepuhkuse jt lisapuhkuste soovid struktuuriüksuse juhile või viimase määratud isikule struktuuriüksuse juhi määratud tähtajaks; ainult puhkepäevadeks õppepuhkust ei anta; struktuuriüksuse juhid koostavad ja kinnitavad oma struktuuriüksuse järgmise kalendriaasta puhkuse ajakava hiljemalt personal itöötaja poolt määratud kuupäevaks; Struktuuriüksuste juhtide puhkuse ajakava kinnitab direktor, haldusosakonna struktuuriüksuste juhtide puhkuse ajakava kinnitab haldusosakonna juhataja; (Muudetud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) ajakava koostamise, õigeaegse esitamise ja kinnitamise tagavad struktuuriüksuse juhid; puhkuste ajakava koostades lähtutakse töö korraldamise huvidest, arvestades võimaluse korral teenistujate soove. Struktuuriüksuse juht peab tagama, et aastaringi on vähemalt 50% teenistujatest teenistuses; puhkust arvestades peetakse kasutatuks esmalt eelnevate aastate kasutamata puhkused alustades varasemast, seejärel jooksva kalendriaasta eest antav puhkus. Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele; kui puhkuste ajakava ei ole teenistujale hiljemalt 31. märtsil teatavaks tehtud, on teenistujal õigus kasutada puhkust tema soovitud ajal, teatades sellest tööandjale ette vähemalt 14 kalendripäeva. Teenistujad tutvuvad oma puhkuse jäägiga RTIPs . Muudatusi võib puhkuse ajakavas teha ainult poolte kokkuleppel. Teenistuja esitab puhkuse muutmise, tühistamise või katkestamise avalduse RTIPs . Teenistusse asumise kalendriaastal arvutatakse põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Teenistujal on õigus nõuda puhkust, kui ta on töötanud vähemalt kuus kuud. Puhkusetasu makstakse teenistujale eelviimasel tööpäeval enne puhkust või teenistuja soovil koos töötasuga puhkuse kasutamise kuu töötasu maksmise päeval. Teenistujale võib anda palgata puhkust poolte kokkuleppel määratud ajaks. Palgata puhkuse aega ei arvestata puhkuseõigust andva aja hulka. Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab teenistuja vähemalt 14 kalendripäeva ette. Puhkust ei asendata rahalise hüvitisega, v.a juhul, kui teenistussuhe lõpeb enne puhkuse kasutamist. Vanglal on õigus teenistuja puhkus katkestada või edasi lükata, kui selleks on oluline põhjus. Õppepuhkuse aluseks on õppeasutuse väljastatud tõend õppe toimumise kohta. Tõend õppimise kohta tuleb esitada struktuuriüksuse juhile, personalit öötaja ja RTIPsse . Õppepuhkusele jäämiseks esitab teenistuja vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkusele jäämise päeva sellekohase avalduse RTIPsse . (Muudetud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) Teenistujal on õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enne tähtaega lõpetada temast endast tulenevatel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse või emapuhkuse tõttu. Töövõimetuslehele jäämine automaatselt puhkust ei katkesta ega lükka edasi. Teenistuja peab puhkuse kasutamist takistavatest asjaoludest teavitama oma struktuuriüksuse juhti ja personali töötajat esimesel võimalusel. Puhkusepäevade säilitamiseks tuleb esimesel võimalusel RTIP kaudu esitada tööandjale puhkuse katkestamise taotlus koos uue puhkuse sooviga. Kui teenistujal pole võimalik RTIP kaudu puhkust tühistada, tuleb puhkuse kasutamist takistavatest asjaoludest esimesel võimalusel teavitada personali töötajat . (Muudetud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) Puhkuse jätkamisest vahetult peale puhkuse kasutamist takistavate asjaolude ära langemist on teenistuja kohustatud teavitama struktuuriüksuse juhti ning täitma vastavasisulise avalduse RTIPs . TÖÖALASTE KORRALDUSTE ANDMISE KORD NING ÜLDINFO TEATAVAKS TEGEMINE Töökorraldusi andes järgitakse alluvussuhte põhimõtet. Ametnik peab täitma eelkõige korraldusi, mis tulenevad tema ametijuhendist, tööülesannete kirjeldusest, vangistusseadusest, avaliku teenistuse seadusest ja muudest õigusaktidest. Töötaja peab täitma eelkõige korraldusi, mis tulenevad tema töölepingust, ametijuhendist, tööülesannete kirjeldusest ja muudest õigusaktidest. Keelatud on anda korraldust, mis on vastuolus seadustega ja ületab korralduse andja volitusi. Korralduse seaduslikkuses kahtlemise korral peab teenistuja kohe korraldusest ja oma kahtlustest teatama korralduse andjale, võimaluse korral tema struktuuriüksuse juhile. Ülesande täitmist takistavatest asjaoludest, mida ei saa lahendada teenistuja ise, teavitab ta viivitamata oma struktuuriüksuse juhti. Teenistuja peab tutvuma oma töömeilile saabunud e- kirjadega vähemalt kaks korda tööpäevas, Viru Vangla üldisi töökorraldusdokumente peetakse vangla teenistujale tutvustatuks seitsme päeva jooksul peale tema töömeilile edastamist. Teenistuja peab hoidma end kursis enda tööülesannete täitmiseks vajalike õigusaktide, dokumentide ning nende muudatustega. Teenistujad peavad kandma Microsoft Outlooki kalendrisse nõupidamised, väljaspool teenistuskohta täidetavad ülesanded (sh koolitused, konverentsid jmt) ning puhkused. Nõupidamisi planeeritakse Microsoft Outlooki kalendris. Nõupidamiskutsele või muule kolleegi tehtud ajaplaneeringule tuleb saata vastus aktsepteerides kutse või sellest keeldudes. Keeldumise korral tuleb seda põhjendada ning saada luba mitte osaleda. Nõupidamisruumide ja koolitusklassi kasutamiseks broneeritakse need varem Microsoft Outlooki kalendris. Ürituse korraldaja: informeerib teabe- ja uurimisosakonda ning pääslat väljastpoolt maja saabuvatest osavõtjatest ning esitab osavõtjate nimekirja vähemalt kolm tööpäeva ette; Korrastab ürituse lõppedes ruumi ja tagastab toodud vahendid. POOLTE KOHUSTUSED Vangla on kohustatud: varustama teenistujad teenistuskohale vastavate vahenditega; täitma ohutustehnika, töötervishoiu- ja tuleohutuse nõudeid ning varustama teenistusruumid tuleohutusalaste päästevahenditega ja kontrollima nende vastavust nõuetele; korraldama teenistujatele töö- ja tuleohutusalast täiendusõpet ning kontrollima sellealaseid teadmisi; mitte rakendama küllaldase ettevalmistuseta teenistujaid ohtlikke ülesandeid täitma; nõudma teenistujatelt teenistusalaste ohutusnõuete jälgimist; tagama sõidu-, eri- ja kaitsevahendite tehnilise seisukorra vastavuse kehtestatud nõuetele. Vanglal on õigus esitada arve teenistuja poolt vangla arvel tehtavate kulude kokkulepitud limiiti ületava summa kohta. Teenistuja on kohustatud: täitma tööreegleid ning töötervishoiu- ja tuleohutus nõudeid; kinni pidama vanglateenistuja eetikakoodeksi nõuetest; täitma oma teenistuskohustusi õigel ajal, täpselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. täitma oma ametijuhendist tulenevaid teenistusülesandeid ning erikorraldusel ülesandeid, mis tulenevad tema teenistuse iseloomust, teenistuse üldisest käigust ja teenistuskohast; tegema kõik endast sõltuva, et teised teenistujad saaksid täita oma töö- ja teenistusülesandeid; järgima teenistust käsitlevaid õigusakte; järgima töödistsipliini, kinni pidama ettenähtud tööajast ning hoiduma segavatest tegevustest teenistuskohal; kasutama tööaega üksnes teenistuskohustuste täitmiseks; kandma nii vangla territooriumil ja kriminaalhoolduse esindustes viibides kui ka väljaspool tööruume teenistusülesandeid täites rinnas nimesilti; kandma vormiriietust vormi kandmise määruse põhjal. Mittevormikandjatest teenistujad riietuvad korrektselt ja teenistujale kohaselt; kandma isikukaitsejaama, kui teenistusülesandeid täidetakse või teenuseid osutatakse vangla siseterritooriumil . Isikukaitsejaamad võetakse teenistusülesannet täitma asudes ning tagastatakse teenistuse lõppedes selleks ette nähtud ruumi; kandma teenistuse vältel valvetoimkonnas erivahendeid (käerauad, pimedal ajal taskulamp) ja teenistusrelvi (teleskoopnui, gaasipihusti). Erivahendid ja teenistusrelvad peavad asetsema erivahendite vööl. Erivahendid ja teenistusrelvad väljastatakse vahetusse tulles ning tagastatakse vahetuse lõppedes selleks ette nähtud ruumi (teenistusrelvade ja erivahendite kandmise õigus antakse vangla direktori käskkirjaga); oma teenistusülesandeid täites pidama silmas vangla üldist julgeolekut ja korda; jälgima, et tema tegevus ei ohustaks tema enda ega teiste isikute elu ja tervist. teenistusest eemal viibimise korral: andma oma asendajale üle edasilükkamatud ülesanded ühes tööjuhiste ja suunistega. Kui asendajat ei ole määratud, siis struktuuriüksuse juhile või teda asendavale teenistujale; märkima Microsoft Outlooki kalendrisse eemal viibimise aja; seadistama e-postkastis automaatvastuse (v.a sise - ja välisvalvetoimkonna liikmed), vajaduse korral suunama e-posti oma asendajale; lisama Deltas, RTIPs , e-arvekeskuses ja kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus (edaspidi KIR) endale asendaja; tagama, et talle väljastatud töövahendeid ega tööinformatsiooni ei saaks kätte kõrvalised isikud (hoidma pitsateid, konfidentsiaalseid töödokumente jms selleks ettenähtud lukustatud kapis või sahtlis); lukustama töökohalt lahkudes vajaduse korral kabineti ukse, logima välja tööarvutist, kustutama tuled, lülitama välja elektriseadmed; kooskõlastama vangla teemal tehtava uurimis- ja lõputööd oma struktuuriüksuse juhi ning vastava haldusala direktori asetäitjaga, kes võtab lõpliku kooskõlastuse Justiitsministeeriumi vanglate osakonnalt; uuendama andmed kontakt- ja muude oluliste andmete muutumise korral RTIP-s ja teavitama struktuuriüksuse juhti; informeerima esimesel võimalusel struktuuriüksuse juhti ning sisekontrolli valdkonda enda suhtes väärteo- või kriminaalmenetluse algatamisest; omama kehtivat ID-kaarti koos kehtivate sisselogimis ja digiallkirjastamist vajavate paroolidega; teavitama kirjalikult (k.a juhul, kui on peatunud teenistussuhe/avaliku võimu teostamise õigus) oma struktuuriüksuse juhti, sisekontrolli valdkonda ning vangla direktorit , ( haldus- ja personaliosakonna ametniku puhul osakonna juhataja) kõrvaltegevusega tegelemisest (töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel, valitaval või nimetataval ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena). Teenistuja (k.a juhul, kui on peatunud teenistussuhe/avaliku võimu teostamise õigus) peab kõrvaltegevusega tegelemise/lõpetamise/asjaolude muutumise (maht, tegevusala jne) korral esitama RTIPis avalduse. Avaldus tuleb saata kooskõlastamiseks struktuuriüksuse juhile, sisekontrolli valdkonna peaspetsialistile ning kinnitamiseks direktorile, (haldus- ja personaliosakonna ametniku puhul osakonna juhataja) teadmiseks RTK Viru Vangla kontaktisikule ja personaliosakonna teenistujale. Ametisse nimetamise õigusega isik keelab haldusaktiga täielikult või osaliselt teenistujal kõrvaltegevusega tegelemise, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või toob kõrvaltegevus kaasa teenistuskohustuse rikkumise. (Muudetud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) Teenistuja üldised teenistuskohustused on sätestatud avalikku teenistust reguleerivate seadustega. Ametialased teenistuskohustused, vastutus ja õigused on sätestatud teenistuja ametijuhendis. Teenistujatel tuleb RTIP-s esitada varasema perioodi (kuu) aruandlus hiljemalt järgmise kuu 8. kuupäevaks. Teavitama tööandjat kirjalikult kavandatavast viibimisest järgmistes välisriikides: 1)Armeenia Vabariik, 2)Aserbaidžaani Vabariik, 3)Hiina Rahvavabariik (sh Hongkongi ja Macau erihalduspiirkonnad), 4)Iraani Islamivabariik, 5)Kasahstani Vabariik, 6)Kirgiisi Vabariik, 7)Korea Rahvademokraatlik Vabariik, 8)Tadžikistani Vabariik, 9)Türkmenistan, 10)Usbekistani Vabariik, 11)Valgevene Vabariik, 12)Venemaa Föderatsioon. Teave välisriigi, seal viibimise koha, aja ja põhjuse kohta ning välisriigis kasutatavate sidevahendite andmed tuleb esitada kirjalikult vähemalt viis tööpäeva enne reisi algust tööandja sisekontrolli ametnikule . (Lisatud 18.07.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/22) Teenistujal on keelatud: vangla loata tuua vangla territooriumile sisse ja viia vangla territooriumilt välja informatsiooni sisaldavaid elektroonilisi andmekandjaid; kasutada vangla vara isiklikuks otstarbeks; tulla teenistusse või viibida teenistuses joobeseisundis, samuti tarbida teenistuses viibides joovet tekitavaid aineid. Vangla ei luba teenistusse teenistujat ja kõrvaldab teenistusest teenistuja, kes on töökorralduse reeglite mõistes joobeseisundis. Joobeseisund on tööreeglite mõistes seisund, kui teenistuja väljahingatavas õhus sisaldub kasvõi minimaalseim kogus alkoholi või esinevad muud tunnused, mis viitavad joovet tekitava aine tarvitamisele (alkohoolsed, narkootilised, psühhotroopsed, toksilised jms ained); edastada avalikkusele mistahes informatsiooni vanglateenistuse seisukohana. Seda on lubatud teha üksnes Justiitsministeeriumi avalike suhete talitusel või nende loal; anda teistele isikutele edasi talle vangla antud kiipkaarti, töötõendit, vormiriietust jms; suitsetada Viru Vangla territooriumil. Saatemeeskonna liikmed ei või suitsetada saateülesande täitmise ajal. Vangla territooriumil on keelatud tarvitada ükskõik mis kujul tubakatooted, sh tubakatoodetega seonduvad tooted (nt närimistubakas, nuusktubakas, suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas). Samuti ei ole lubatud e-sigaret; panna toime korruptiivseid tegusid, sõlmida korruptsiooniohtlikke suheteid füüsiliste või juriidiliste isikutega ning saada korruptiivset tulu (majanduslik või muu kasu). Teenistujale edastatud kingitused, mis on tõlgendatavad korruptiivse tuluna ja võivad luua korruptiivseid suhteid, tuleb esimesel võimalusel tagastada kingituse teinud isikule, ettevõttele või asutusele; paigaldada tööruumidesse lisaks elektri- ja kütteseadmeid ilma haldusteenistuse teenistuja kooskõlastuseta. TÖÖKULTUUR Viru Vangla tööruumides ja territooriumil on suhtlus- ja töökeeleks eesti keel. Tööl käitutakse üldiste viisakusreeglite ja moraalinormide järgi. Iga teenistuja hoiab avalikkuse silmis kõrgel enda ja vanglateenistuse mainet, hoidub tegevusest või tegevusetusest, mis põhjustab või võib põhjustada rahulolematust, kaebusi või avalikku kriitikat. Teenistuja välimus peab olema korrektne ja puhas, käitumine viisakas ja lugupidav. Teenistuja hoidub tegudest, mis kahjustavad tema ja teiste isikute elu, tervist, vara, au või väärikust. Teenistuja hoiab korras oma töökoha, töö- ja isikukaitsevahendid ning töödokumentatsiooni. Teenistuja suhtub heaperemehelikult ja hoolikalt talle teenistuses usaldatud ja tema kasutusse antud vangla varasse ning tagab tema kätte usaldatud materiaalsete väärtuste säilimise. Materiaalsete väärtuste süülise hävimise korral on vanglal õigus nõuda kahju põhjustajalt kulude hüvitamist. Teenistuja hoiab nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- või ametisaladust, asutusesiseseks tunnistatud teavet või muud andmete hulka, millele juurdepääs või mille kasutamine on mistahes õigusaktiga piiratud, näiteks tööandja lepingute ja muude kokkulepete, sh töölepingu tingimused (k.a projekti staadiumis olevad lepingud), tööandja sisedokumentatsioon ja kirjavahetus, muu teave, mille avalikustamine isikute nõusolekuta võib kahjustada neid või tööandjat. Teenistuja sordib enda tekitatud jäätmed vanglas kehtiva olmejäätmete sorteerimise korra järgi. ANDMETURVE Arvutikasutaja esmase konto andmed ja parooli väljastab teenistusse asujale personali töötaja esimesel võimalusel. Tööks vajalike andmebaaside ja ühiskettal paiknevate kaustade ligipääsud tellib personali töötaja . Teenistussuhte pikaajalise peatumise tõttu suletud konto avamiseks pöördub personali töötaja IT-abi poole ning edastab teenistussuhte pikaajalise peatumise lõpetanud teenistujale konto andmed ja parooli. (Muudetud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) Teenistuja, on kohustatud kahe nädala jooksul alates teenistusse asumisest sooritama infoturbe eksami (ISKE eksam). Ametnikud, kes on juba teenistuses, peavad ISKE eksami sooritama kord aastas hiljemalt 1. septembriks. Eksami läbimiseks on vajalik saavutada 80% 100%-st. Eksamit on igal teenistujal võimalik sooritada maksimaalselt kolm korda. Teenistujad lähtuvad isikuandmeid töödeldes isikuandmete kaitse seaduses sätestatud isikuandmete töötlemise nõuetest ning rakendavad seaduses sätestatud turvameetmeid, et kaitsta isikuandmeid juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise ja volitamata töötlemise eest. Teenistujad peavad tagama isikuandmeid sisaldavate andmekandjate hoidmise tööruumides viisil, mis ei võimalda kõrvalistel isikutel isikuandmetega tutvuda, lukustades lahkudes tööruumi, milles isikuandmeid sisaldavaid andmekandjaid hoitakse ning paigutades tööpäeva lõppedes isikuandmeid sisaldavad andmekandjad selleks ettenähtud piiratud juurdepääsuga asukohta. Teenistuja ei tohi avaldada teistele isikutele salasõna. Arvutivõrgu ressursside kasutamisega kaasnevad õigused on personaalsed ja neid ei ole lubatud ühelgi juhul teistele välja laenata ega ühelt kasutajalt teisele edasi anda. Keelatud on siseneda teise isiku kasutajanime ja parooliga arvutivõrku või andmekogusse ning kasutada teiste kasutajate õigusi. Teenistuja peab kasutama aktiivselt juurdepääsupiiranguid, et vältida volitamatut juurdepääsu andmetele. Arvuti juurest lahkudes tuleb lühema eemaloleku korral arvuti lukustada, pikema eemal viibimise korral välja logida. Justiitsministeeriumi arvutites, arvutivõrgus ja andmekogudes leiduvate konfidentsiaalsete andmete teatavaks saamise korral kolmandatele isikutele või oluliste andmete muutmisel ja hävimise korral, mis on põhjendatud kasutaja süülisest käitumisest, kannab vastutust kasutaja – turvanõuete täitmata jätmisega kaasneb karistus kehtivates õigusaktides ettenähtud korras. Täpsema arvuti ja arvutivõrgu kasutamise korra sätestab Justiitsministeerium. Teenistuja peab andmekogudes sisalduvat teavet kasutada ainult teenistusülesannete täitmiseks. KOOLITUS JA LÄHETUS Koolitusteate või koolitustaotluse laekumise korral selgitab personali töötaja välja võimalike vabade kohtade olemasolu soovitud koolitusel ning edastab info koolituse kohta struktuuriüksuste juhtidele. (Muudetud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) Koolitusele registreerutakse ainult kooskõlastatult struktuuriüksuse juhiga. Teenistuja registreerib end koolitusele RTIPs hiljemalt registreerimiseks määratud tähtajaks. Teenistujale saadetakse koolituse toimumise kohta e-kiri või teavitus RTIPst . Koolitusele viiva sõiduvahendi organiseerib Viru vangla personali töötaja . (Muudetud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) Koolitusel osalemisega kaasnevast majutusest tuleb teavitada personali töötajat vähemalt viis tööpäeva enne koolituse toimumist (avatud koolituste puhul). (Muudetud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) Teenistusalasel koolitusel osalemine arvestatakse tööaja hulka ning on osalejale kohustuslik. Koolituselt puudumist või varasemat lahkumist, mis ei ole kooskõlastatud struktuuriüksuse juhiga ega personali töötajaga , peetakse töödistsipliini rikkumiseks. (Muudetud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) Koolitusele ilmumata jätmisest (haigestumine või muu ettenägematu oluline põhjus, mis ilmnes vahetult enne koolitust) tuleb teavitada struktuuriüksuse juhti ja personali töötajat esimesel võimalusel. (Muudetud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) Koolitusel osalenud teenistuja peab vajaduse korral andma koolituse kohta tagasisidet ning esitama koolituse läbimist tõendavad dokumendid (tunnistused, diplomid). Lähetusse saatmine vormistatakse Viru Vangla asjaajamist ja raamatupidamist reguleerivates dokumentides kehtestatud nõuete kohaselt ning lähetuskulud hüvitatakse vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatu põhjal. Lähetus on teenistuja saatmine vangla direktori, haldusosakonna juhataja või personaliosakonna juhataja poolt volitatud isiku korraldusel koolitusele või teenistusülesande täitmisele kindlaksmääratud ajavahemikus väljapoole alalist teenistuskohta või välislähetusse. Vanglal on õigus lähetada teenistuja teenistusülesannete täitmiseks väljapoole töötegemise asukohta kuni 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui ei ole kokku lepitud pikemat tähtaega ning teenistuja peab lähetusse minema, kui ei esine seaduses ettenähtud lähetusest keeldumist õigustavaid asjaolusid. Lähetus vormistatakse teenistujale lähetuskohas viibimise ajaks, kui lähetusega kaasnevad hüvitamisele kuuluvad kulud või kui teenistuja osaleb spordivõistlustel, kus kasutatakse relva. Puhkuse ajal võib minna lähetusse puhkuse katkestamise korral ning otse puhkusekohast. Lähetuskuluna kompenseeritakse sel juhul sõidukulud puhkusekohast lähetuskohta ja tagasi puhkusekohta või alalisse teenistuskohta (sõltuvalt sellest, kas puhkus jätkub või mitte, samuti võttes arvesse ökonoomsuse aspekti). Alaliselt teenistuskohast erinev lähte- ja sihtkoht tuleb fikseerida ka korralduses. Lähetuse ärajäämisest, edasilükkumisest, kestuse muutmisest või osalemise takistusest (haigus vms) teavitab lähetatu viivitamata struktuuriüksuse juhti. Lähetuse ajaks säilitatakse teenistujale teenistuskoht ja palk. Riigisisene lähetus vormistatakse kolme tööpäeva jooksul enne lähetust. Teenistuja vormistab lähetustaotluse RTIPs (olemasolu korral lisab alusdokumendid) ning edastab selle kooskõlastamiseks ja kinnitamiseks. Lähetuskulude aruande esitamine ja kulude hüvitamine Viie tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist peab teenistuja esitama RTIPs lähetuskulude aruande ning edastama selle kooskõlastamiseks ja kinnitamiseks. Lähetuskulude aruandes näitab teenistuja täpsustatud rahalised kulutused (sõidu- ja majutuskulud jm) ning lisab aruandele kulutusi tõendavad dokumendid (arved, sõidupiletid jms). Lähetuskulud kantakse teenistuja isiklikule pangakontole 14 kalendripäeva jooksul lähetuskulude aruande esitamisest. Juhul, kui teenistujale maksti enne lähetust lähetuskulude katteks avanssi ning kinnitatud lähetuskulude aruande põhjal on lähetuse tegelikud kulud väiksemad teenistujale makstud avansist, peab teenistuja enammakstud summa kohe peale lähetusest naasmist tagasi maksma. Kulu tõendava dokumendina on arvestatav ühepäevase hälbega bussipilet ning viiepäevase hälbega kütusetšekk, mis esitatakse koos lähetuskulude aruandega. Juhul kui teenistuja sõidab lähetusse isiklikku sõiduautoga, hüvitatakse sõidukulu kütusetšeki alusel bussipileti maksumuses. Juhul, kui teenistuja sõidab lähetusse isiklikku sõiduautoga koos mitme teenistujaga, värbamistegevuse tarbeks, kuid ühissõidukid seal ei liikle, hüvitatakse sõidukulu kütusetšeki alusel arvestusega 0,2 eurot sõidukilomeetri kohta ja mitte üle tšekil näidatud summa. Välislähetuste vormistamine ja kulude aruanne Kümne kalendripäeva jooksul enne välislähetust vormistab teenistuja RTIPs välislähetuse taotluse koos alusdokumentidega ning edastab selle kooskõlastamiseks ja kinnitamiseks. Päevaraha makstakse välislähetuse korral Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatule. Välislähetuseks saab teenistuja taotleda avanssi. Taotluses tuleb märkida avansi summa ja arvelduskonto number, kuhu raha kanda. Viie tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist täidab teenistuja välislähetuse kulude aruande RTIPs koos kulusid ja sõitu tõendavate dokumentidega (arved, laeva- või lennuki pardakaardid, sõidupiletid jms) ning esitab selle kooskõlastamiseks ja kinnitamiseks. Teenistujale välja makstav summa kantakse teenistuja isiklikule pangakontole 14 kalendripäeva jooksul välislähetuse kulude aruande esitamisest. TÖÖOHUTUS JA –TÖÖTERVISHOID Tööõnnetuste vältimiseks ja teenistujate tervise säilitamiseks tagab tööandja töö korraldamisel ohutud ja tervislikud töötingimused töötervishoiu ja tööohutuse juhendite põhjal. Töötervishoiu, töö- ja elektriohutuse üldnõuetega peavad teenistusse asudes ja ülesandeid täites tutvuma ja täitma kõik teenistujad, sõltumata nende erialast, kvalifikatsioonist ja ametikohast. Viru Vangla erinevate teenistuskohtade ohutegureid käsitletakse eraldi ohutusjuhendites ning neid tutvustatakse teenistujale tööle asudes Delta vahendusel allkirja vastu. Tulekahju korral tegutsemise plaani ning teenistujate ja kinnipeetavate evakueerimise korra kehtestab direktor käskkirjaga. Terviseriski vältimiseks või vähendamiseks on tööandja paigaldanud territooriumile kaitse, pääste- ja esmaabivahendid, ohutusmärgid jm ohutusvahendid. Evakuatsiooniteed ja pääsud on märgistatud rohelise ristkülikuga, millele on valge noolega märgitud liikumise suund. Esmaabivahendite asukohad on märgistatud valge ristiga rohelisel ruudukujulisel taustal. (Kehtetuks tunnistatud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) (Kehtetuks tunnistatud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) Nägemisteravust korrigeerivate abivahendite soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamine Kui silmade ja nägemise kontrolli tulemusel selgub, et teenistuja vajab tööks kuvariga prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid, hüvitab tööandja teenistujale töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi tõendi ja kuludokumentide alusel vastavalt kehtestatud piirmäärale , kuid mitte rohkem kui 70% abivahendi kogumaksumusest. (Muudetud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) Teenistuja esitab nägemisteravust korrigeerivate abivahendite soetamiskulude hüvitamiseks taotluse koos töötervishoiuarsti otsuse, silmaarsti või optometristi tõendi ning arve ja arve tasumist tõendavate dokumentidega RTIP-s , täites vajalikud lahtrid. Seejärel esitab ta taotluse kooskõlastamiseks struktuuriüksuse juhile ja kinnitamiseks haldusosakonnale. Taotlus tuleb esitada kulu tekkimisele järgneva kuu 8. kuupäevaks. DISTSIPLINAARSÜÜTEO EEST TEENISTUSEST VABASTAMINE, TÖÖLEPINGU ERAKORRALINE ÜLESÜTLEMINE TÖÖANDJA POOLT TÖÖTAJAST TULENEVAL PÕHJUSEL Teenistujale võib distsiplinaarsüüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse, mis on kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate seadustega. Ametnik vabastatakse distsiplinaarsüüteo eest teenistusest avaliku teenistuse seaduses sätestatud korras. Tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles töötajast tuleneval põhjusel töölepingu seaduses sätestatud korras. Teenistuskohustuste rikkumine on oluline, kui see toob endaga kaasa usalduse kaotuse teenistuja vastu põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et teenistuja ei suuda ka edaspidi teenistuskohustusi täita. Teenistuskohustuste olulised rikkumised, mille põhjal võib tööandja teenistuja distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastada või töölepingu erakorraliselt üles öelda, on järgmised: teenistuja teenistusse ilmumine või teenistuses viibimine tööreeglite mõistes joobeseisundis ja/või teenistuses olles joovet tekitavate ainete tarbimine; tegu või tegevusetus, mis kahjustab vanglateenistuse või vangla mainet, sh väärteokorras karistusseadustiku §-s 218 ja §-s 262 ning liiklusseaduse §-s 224 sätestatud väärtegude eest vastutusele võtmine; korruptsioonivastase seaduse rikkumine ning selle eest väärteokorras vastutusele võtmine; tegu või tegevusetus, mis segab teisi teenistujaid nende teenistuskohustuste täitmisel, rikub või kahjustab vangla vara; vormiriietuse ja vormielementide teistele isikutele kasutada andmine; teenistujale väljastatud võtmete kinnipeetavale või kriminaalhooldusalusele kasutamiseks andmine; teenistusalaseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni sisaldavate andmekandjate loata vanglast väljaviimine; teenistusest mõjuva põhjuseta puudumine või omavoliline lahkumine; teenistuskohustustest mittetulenev suhtlemine kinni peetava või kriminaalhooldusel oleva isikuga, sealhulgas kinnipeetavate isikute vaheliste suhete vahendamine ja kinnipeetavale mittekuuluva või keelatud aine või eseme üleandmine; teenistuskohustuste täitmata jätmine või ametniku muu tegevus või tegevusetus, mille tagajärjel saabus või oleks võinud saabuda raske tagajärg; 13.4.10 ¹ tegu või tegevusetus, mis ei vasta isikliku tehnilise vahendi vangla territooriumile taotlemise, kaasavõtmise või kasutamise nõuetele; (Muudetud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) vangistusseaduses §-s 133 sätestatud teatamiskohustuse rikkumine (vanglateenistusele teatamata jätmine karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad vangla sisekorra täitmist ja vangla julgeolekut); vangla teavitamata jätmine kui teenistuja suhtes on alustatud kriminaalmenetlus, milles ta on kahtlustatav või süüdistatav; mistahes kuriteo eest kriminaalkorras süüdi mõistmine; 13.4.13¹ punktis 8.3.22 nimetatud välisriigis viibimisest tööandja teavitamata jätmine; (Lisatud 18.07.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/22) samuti muud Eesti Vabariigi õigusaktides toodud põhjused. SÕIDUVAHENDID, SÕIDUKULUDE HÜVITAMINE, PARKIMINE Vangla sõiduvahendite kasutamise reeglid: vangla sõiduvahendeid kasutatakse teenistussõitudeks; vangla sõiduvahendit võib juhtida teenistuja, kes vastab liiklusseaduses sätestatud nõuetele; vanglas reguleerib sõidukite kasutamist eraldi kehtestatud kord , millega teenistuja tutvub enne sõidukite kasutamist ning mida teenistuja peab järgima; (Muudetud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) teenistussõiduks kasutatava sõiduvahendi valikul lähtutakse kokkuhoiu põhimõttest; teenistujale hüvitatakse teenistussõitude sõidukulu riigisisestes ühissõidukites, kui ühissõiduki kasutamine teenistussõiduks on võimalik ning otstarbekas. Teenistuja võib taotleda ühissõiduki kuu- või perioodikaarti, kui ta eeldab, et üksikpiletite kasutamise korral osutub teenistusalaste sõitude kogukulu suuremaks, kui kuu- või perioodikaardi kasutamine. Aruandele tuleb lisada maksmist tõendav dokument. Parkimine Vangla parkla (edaspidi parkla) on mõeldud vangla teenistujatele ja vanglas käijatele sõiduvahendite parkimiseks. (Kehtetuks tunnistatud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) Avavanglahoone juures asub mootorrataste parkla, mis on ette nähtud teenistujate mootorrataste parkimiseks. Vangla parkla läänepoolses küljes on liiklusmärgiga tähistatud ala, mis on ette nähtud parkimiseks Viru vangla ametisõidukitele. (Muudetud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) (Kehtetuks tunnistatud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) (Kehtetuks tunnistatud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) (Kehtetuks tunnistatud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) (Kehtetuks tunnistatud 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/56) Kõik teenistujad peavad parklas puhtust hoidma. Talvel tuleb öistes vahetustes töötavatel teenistujatel parkida autod paaritutel kuupäevadel parkla läänetiiba ja paaris kuupäevadel idatiiba. Parkimise reguleerimine on oluline lumekoristustööde hõlbustamiseks. Talvel tuleb autod parkida üksteise kõrvale järjest, et vältida autode vahele liigse ruumi tekkimist.