Hr Heigo Saare 08.03.2016 nr 1-4.1/130
Tehnilise Järelevalve Amet
Ettepanekud turusegmentide eristamiseks
Austatud härra juhataja
Täname Teid pöördumise eest.
Raudteeinfrastruktuuri õiglasema hinnastamise aluseks peab meie hinnangul olema arvesse võetud
tegelik turuolukord ehk konkurents veoteenuse turul võimalike transpordikanalite vahel. Tasu
kujundamisel ei tuleks mitte ainult hinnata raudteetaristu tasusid eraldivõetuna, vaid võrrelda nii
neid teiste riikide (eelkõige lähiriigid) kasutustasudega kui võrreldava veoõla transporditasudega
maanteeveol ning mereveol (nn meri-meri tüüpi veod).
Transiitvedude üldine hinnakujundus peaks lähtuma konkureerivatest transiidikoridoridest, eelkõige
Läti koridorist. Praeguste kasutustasudega võrreldes peaksid tulevased transiidile rakendatavad
infrastruktuuri kasutustasu määrad olema 50 % madalamad.
Tasuarvestus peaks olema täielikult faktipõhine (st ainult tegelikult veetud brutotonn-kilomeetrite
alusel), mida võimaldab ka vastav rakendusmäärus (art 2 ja 5). Praegu kulub palju ressurssi
läbilaskevõime täpseks tellimiseks ja ajatamiseks kuu lõpus ja vedajale tekib lisakulu seoses
veomahtude ettearvamatusest.
Segmentide osas teeme alljärgnevad ettepanekud:
1. Transiitvedudel veoõla pikkuse arvestamine: Kuna lühikeste veoõlgade otsekulud on
kõrgemad (teenindusrajatised nii marsruudi alguses kui lõpus), siis ka tasumäärad ühiku kohta võivad
olla mõnevõrra kõrgemad. Transiit konkureerib teiste kaubakoridoridega ning Eesti transiidikoridor
raudteetranspordis on viimastel aastatel olnud oluliselt kallim. Pikemate transiitvedude marsruutide
infrastruktuuri kasutustasu tuntava alandamise korral oleks võimalik konkurentsivõimet suurendada.
Näiteks rakendada turusegmente: pikk transiitvedu (piirilt Muuga/Tallinn piirkond ja Paldiskisse) vs
lühike transiitvedu (piirilt maksimaalselt 25 km kaugusel asuvasse sihtjaama).
2. Eesti kohalik vedu: Eesti kohaliku veo tariifid tervikuna tuleks kujundada soodsamaks
konkureerimaks siseriiklike autovedudega (seda eriti kergematele kaupadele nagu nt puit, metall).
Pikalt on avalikkuses kurdetud metsaveokite poolt tekitatavast liikluskoormusest ja infrastruktuuri
kulust maanteedele. Nende vedude tellijate suunamisel raudteetransporti kasutama oleks
kahtlemata suureks abiks, kui arvestust peetakse vaid brutotonn-km põhiselt – see võimaldaks
vedada lühemaid ronge, mis omakorda parandaks teenuste kvaliteeti ja samas hoiaks kulud
mõistlikul tasemele. Vastasel korral kujuneksid ooteajad, mil kogumisrongi täitumist oodatakse ja
muud sellega kaasnevad kulud selliseks, et konkurentsivõimelist veohinda poleks võimalik pakkuda.
3. Kerge kaup: Selle alla kuuluksid nii gaasid kui konteinerkaubad. Praegu kohaldatava
infrastruktuuri kasutustasu suure osakaalu tõttu veotasus eksisteerib pidev oht kaupade
suundumiseks Vene sadamatesse. Probleemi põhjus peitub selles, et kauba proportsionaalne osa
veose kogukaalust (brutomassist, st kaup + vagun) on liiga väike ning vaguni osakaal liiga suur. Vedaja
maksab kasutustasu brutotonni-põhiselt, raudtee kaubavedusid hinnastatakse aga teatavasti
kaubatonni põhiselt (klienti ei huvita, kui palju kaalub selle vedamiseks kasutatav taara, st vagun ja
konteiner). Tänases turuolukorras ei ole mõeldav, et Eesti vedaja läheks üksinda üle nn
brutotonnipõhisele hinnastamisele, mistõttu on äärmiselt oluline, et vedaja jaoks nn surnud
brutotonne võetakse arvesse ka kasutustasu määramisel.
4. Valgevene ja Ukraina päritolu transiitkaup: Võimaldamaks konkureerimist Läti-Leedu
sadamatega ja seeläbi leida lisakaupa on vajalik konkurentsivõimelist veotariifi pakkuda, milleks on
vajalik soodsam kasutustasu.
5. Konteinerkaup põhja – lõuna suunal: Hetkel liigub läbi Eesti maanteede (Via Baltica) päris
suur maht Soome kaupa. Selleks, et autovedudega konkureerida, et tekitada nn modaalne nihe, on
vaja pakkuda vähemalt samaväärset tariifi maanteeveoga, mille juures on peamiseks piiranguks
kõrge raudteeinfrastruktuuri kasutustasu.
6. Konteinerite marsruutrong lääne-ida suunal: Põhjendame siin samasugust vajadust nagu
eelnevas punktis mainitud, st vaja oleks kindlustada, et nimetatud kaubavoog jääks kasutama Eesti
raudteetransporti transiidikoridorina ning mitte liikuma teistesse sadamatesse või
maanteetranspordile. Vastava teenuse väljaarendamiseks on panustanud mitmed isikud ning hetkel
on teenus toiminud vaatamata sanktsioonidest ja rubla kursist tingitud Venemaa sisenõudluse
vähenemisele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Raul Toomsalu
Juhatuse esimees
Saatja: Marge Aaso <
[email protected]>
Saatmisaeg: 8. m�rts 2017. a. 16:29
Adressaat: Taavi Laja
Koopia: Janek Ojam�e
Teema: EVR Cargo kiri_ Ettepanekud turusegmentide eristamiseks.bdoc
(DigiDoc iOS)
Manused: Ettepanekud turusegmentide eristamiseks.bdoc
Tere
Saadame vastuse Teie poolt 27.01.2017 saadetud kirjale nr 6-11/17-0236-001.Kiri lisatud manuses.
Lugupidamisega
Marge Aaso
Assistent
AS EVR Cargo
Toompuiestee 35, 15073 Tallinn, Estonia
Tel +372 615 8696
Faks + 372 615 8599
Mob + 372 503 8640
e-mail:
[email protected]
www.evrcargo.ee