Maavara kaevandamise loa andmine

KORRALDUS 08. märts 2017 nr 1-3/17/559 Maavara kaevandamise loa andmine Saksi II kruusakarjääri mäeeraldisele ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I . ASJAOLUD Osaühing Kadrina Kommunaal (registrikood 10268985, aadress Nooruse 1-1, Kadrina alevik, Kadrina vald, 45201 Lääne-Viru maakond) esitas Keskkonnaametile Saksi II kruusakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 21.07.2016 nr 12-2/16/9444 all). Alates 01.01.2017 hakkas kehtima maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) ja selle alamaktide muudatus. MaaPS § 130 lg 2 sätestab, et enne seadusemuudatuse jõustumist esitatud loa taotlusele kohaldatakse taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnorme, kui käesoleva seaduse jõustumise ajaks on selles menetluses algatatud keskkonnamõju hindamine või loa andja on andnud eelhinnangu tegevuse olulise keskkonnamõju kohta. Eelhinnang antakse käesoleva korralduse eelnõu lisas 1, seega ei ole seda enne 01.01.2017 antud. Osaühing Kadrina Kommunaal taotleb kaevandamisluba Saksi kruusamaardla Saksi II kruusakarjääri mäeeraldisele ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva kaevandamiseks eelnevalt kaevandamisega rikutud maa-alale. Maardla põhimaavaraks on ehituskruus. Maavara kasutatakse teedeehituses ja tsiviilehituses. Saksi II kruusakarjääri mäeeraldis asub Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Salda külas munitsipaalmaal Karjääri maaüksusel (katastritunnus 27202:001:0149, maa sihtotstarve mäetööstusmaa 100%). Taotletava mäeeraldise pindala on 6,30 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 7,30 ha. Taotletav loa kehtivusaeg on 15 aastat. Riigilõiv 500 € on tasutud 15.07.2016 riigilõivuseaduse § 123 lõike 1 kohaselt. Seisuga 17.07.2016 on ehituskruusa aktiivne tarbevaru 120 tuh m³, ehitusliiva - 36 tuh m³, täiteliiva – 18 tuh m³ ja ehituskruusa kaevandatava varu on 105 tuh m³, ehitusliiva – 31 tuh m³, täiteliiva – 16 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 11 tuh m³. MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Maavara kaevandamise loa taotlus on 15.08.2016 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avalikustamise käigus huvitatuid isikuid ei lisandunud. Keskkonnaamet saatis 23.08.2016 kaevandamisloa taotluse, taotluse kohta tehtava otsuse ja loa eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Kadrina Vallavalitsus 05.09.2016 otsusega nr 417 nõustus maavara kaevandamise loa andmisega Saksi II kruusakarjääris Osaühingule Kadrina Kommunaal järgmistel tingimustel: 1. Kaevise väljavedamisel kuival ajal niisutada väljaveoks kasutatavaid teid pidevalt ülemäärase tolmu tekke vältimiseks. 2. Kaevandustöid ja kruusa purustamist ning sõelumist teostada tööpäevadel ja tööajal kella 9.00- 18.00, vältida kaevise väljavedu puhkepäevadel ja öörahu ajal. 3. Kaevandamise järgselt korrastatakse ala rohu- ja/või metsamaaks. Keskkonnaamet arvestab Kadrina Vallavalitsuse seatud tingimusi ning seab tingimused 1 ja 2 loa täiendavateks tingimusteks järgmises sõnatuses: 1. Kaevise väljavedamisel kuival perioodil (5 päeva kestnud sademeteta periood; lähiümbruse elanike kaebuste esinemisel) tuleb niisutada väljaveoks kasutatavaid teid ja purustussõlme piirkonda ülemäärase tolmu tekke vältimiseks. 2. Kaevandamistöid ja kruusa purustamist ning sõelumist teostada esmaspäevast reedeni kella 9.00-18.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on karjääris töötamine keelatud. 3. Ala rohu- ja/või metsamaaks korrastamise tingimus on kaevandamisloa taotluse seletuskirjas seatud korrastamise suunaks. Keskkonnaamet saatis 26.10.2016 maavara kaevandamise loa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile. Maavarade komisjon nõustus 09.12.2016 protokollilise otsusega nr 16-211 maavara kaevandamise loa andmisega Saksi II kruusakarjääri mäeeraldisele. Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 13.01.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu ning andis 17.01.2017 kirjaga nr 12-2/17/1191 menetlusosalistele teada haldusakti eelnõu valmimisest. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Ettepanekuid ja/või vastuväiteid ei laekunud. II. KAALUTLUSED LOA ANDMISEL 2.1 Õiguslik alus Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele ja maavarade komisjonile, kes teatavad oma arvamusest kirjalikult. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS § 50 ja keskkonnaministri 23.01.2017 määrusele nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Maavara kaevandamise loa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri andmete volitatud töötleja 2 (6) (22.07.2016 e-kiri nr 9-3/16/14530). 2.2 Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹“ § 3 punkti 4 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas maavaravaru pealmaakaevandamisel kuni 25 ha suurusel alal on oluline keskkonnamõju ning kaaluma keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Eelhindamisel ja keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumisel lähtub otsustaja KeHJS § 6 lõikes 3 määratud kriteeriumidest. KeHJS § 6 lõigete 2² ja 3¹ kohaselt otsustatakse KMH vajalikkus lähtudes KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhinnangu tulemusest (vt lisa 1) ja KeHJS § 6 lõikes 3¹ nimetatud asjaomaste asutuste seisukohtadest (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt punkt I). 1. Kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike; 2.2.2 eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta põhjavee režiimi. 2. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisega ei ületata piirmäärasid õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas. 3. Kaevandamisega rikutud maa on kvalitatiivselt hiljem taastatav korrastamisega. Seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavasti oluline keskkonnamõju. 2.3 Kaalutlused loa andmisel Kaevandamisloa andmise menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid ja KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. MaaPS § 55 lõige 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning Osaühing Kadrina Kommunaal ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 07.03.2017). Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkti 11 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. Maaregistri andmetel on kinnistu Karjääri (katastritunnus 27202:001:0149) puhul tegemist 100% mäetööstusmaaga. Tulenevalt MaaPS § 50 lõikest 6 tuleb kaevandamisloa taotlemisel taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis jäätmeseaduse § 42¹ lõike 3 punkti 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise 3 (6) töö tulemusena. Osaühing Kadrina Kommunaal esitas koos maavara kaevandamise loa taotlusega kaevandamisjäätmekava. Kaevandamisjäätmekava on kinnitatud Keskkonnaameti jäätmebüroo juhtaja 21.02.2017 korraldusega nr 1-3/17/407. MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 alusel keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riiklike huvidega. Vabariigi Valitsuse 10.03.2011 korraldusega nr 127 on kiidetud heaks „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“. Arengukavas käsitletakse riigi huvi järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks“. Arengukava järgi, kui taotletakse kaevandamisluba või loa muutmist või mäeeraldise laiendamist selliselt, et taotletava tegevuse tulemusena tagatakse maavaravaru säästlik kasutamine või korrastamistingimuste otstarbekam täitmine, ei ole vajalik varustuskindluse analüüsi teostamine. Varustuskindluse analüüsi ei teostata kui taotletava tegevusega: 1. Välditakse majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teket, v.a juhul, kui ploki tekkimist põhjustava taristu (infrastruktuuri) rajamisega seotud riiklikud huvid prevaleerivad maavara kaevandamisega seotud huvide üle. 2. Väljatakse maavaravaru täielikult ka vertikaalsuunas. 3. Tagatakse korrastamistingimuste otstarbekam täitmine. 4. Tagatakse planeeringutest või riigi taristu ehituse ja laiendamise vajadustest tingitud tegevuste raames maapõue ja maavaravaru kaitse nõuete täitmine ning maavaravaru ratsionaalne kasutamine. Riigi huvidega kooskõlas olevaks loetakse taotlus, mis vastab vähemalt ühele punktides 1-4 ülal toodud kriteeriumile. Antud taotluse puhul on tagatud eelpool nimetatud tingimused, kuna taotletava ala piires on jääkvaru väljamata, loa andmine tagaks kaevandatud alade nõuetekohase korrastamise ning oleks välditud ebaotstarbekate jääkplokkide tekkimine. Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et taotletav tegevus ei ole vastuolus riiklike huvidega. 2.4 Täiendavate tingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõike 1 punkti 9 ja lõike 2 punkti 5 alusel märgitakse kaevandamisloale meetmed, mida rakendatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning kaevandamisest inimese tervisele, varale ja keskkonnale tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks, samuti muud kaevandamisloa kõrvaltingimused. Kaevandamisloa andmisel on otstarbekas kanda antavale loale nr L.MK/328790 järgmised täiendavad tingimused: 1. Kaevandamistööde teostamisel, mehhanismide hoolduse käigus vältida kütte- ja määrdeõlide sattumist maapinnale ja sealtkaudu vette. Tankida ja remontida masinaid tohib ainult vastavalt kohandatud platsidel. 2. Kaevise väljavedamisel kuival perioodil (5 päeva kestnud sademeteta periood; lähiümbruse elanike kaebuste esinemisel) tuleb niisutada väljaveoks kasutatavaid teid ja purustussõlme piirkonda ülemäärase tolmu tekke vältimiseks. 4 (6) 3. Kaevandamistöid ja kruusa purustamist ning sõelumist teostada esmaspäevast reedeni kella 9.00-18.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on karjääris töötamine keelatud. 4. Maavara kaevandamisel mahu deklareerimisel tuleb kinni pidada kasutusalade protsentuaalsest jaotusest: 7 plokk - ehituskruus 69,1%, 8 plokk - ehitusliiv 20,6%, 9 plokk - täiteliiv 10,3%. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS § 48 ja § 52 lg 2 ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Kadrina Vallavalitsuse 05.09.2016 otsusele nr 417, maavarade komisjoni 09.12.2016 istungi protokollilisele otsusele nr 16-211 ja Osaühingu Kadrina Kommunaal taotlusele, otsustan: 3.1 Anda ettevõttele Osaühing Kadrina Kommunaal maavara kaevandamise luba nr L.MK/328790 Saksi kruusamaardlas Saksi II kruusakarjääris kehtivusajaga 15 aastat. 3.2 Antavasse loasse kanda järgnevad andmed: 3.2.1 Loa omaja: Osaühing Kadrina Kommunaal (registrikood 10268985; aadress Nooruse 1-1, Kadrina alevik, Kadrina vald, 45201 Lääne-Viru maakond); 3.2.2 Kaevandaja: Osaühing Kadrina Kommunaal (registrikood 10268985; aadress Nooruse 1-1, Kadrina alevik, Kadrina vald, 45201 Lääne-Viru maakond); 3.2.3 Maardla: mäeeraldis asub Saksi II kruusamaardlas. Maardla registrikaardi nr 831. Maardla põhimaavaraks on ehituskruus; 3.2.4 Mäeeraldis: Saksi II kruusakarjäär, mäeeraldise liik on uus mäeeraldis. Mäeeraldise pindala on 6,30 ha ja asub Kadrina vallas; 3.2.5 Mäeeraldise teenindusmaa: pindala on 7,30 ha. Kaevandatud maa kasutamise otstarve on on rohu- ja/või metsamaa; 3.2.7 Geoloogiline uuringu aruande nimetus: „Aruanne Lääne-Virumaal Nõmme uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.06.2007) (V. Kattai, 2007). Varud on kinnitatud keskkonnaministri 08.10.2007 käskkirjaga nr 1109; 3.2.8 Maavaravaru: mäeeraldise piires on ehituskruusa aktiivne tarbevaru 120 tuh m³, millest kaevandatav on 105 tuh m³; mäeeraldise piires on ehitusliiva aktiivne tarbevaru 36 tuh m³, millest kaevandatav on 31 tuh m³; mäeeraldise piires on täiteliiva aktiivne tarbevaru 18 tuh m³, millest kaevandatav on 16 tuh m3; 3.2.9 Maavara kasutusala: ehitus, teedeehitus ja -remont; 3.2.10 Täiendavad tingimused: 3.2.9.1 Kaevandamistööde teostamisel, mehhanismide hoolduse käigus vältida kütte- ja määrdeõlide sattumist maapinnale ja sealtkaudu vette. Tankida ja remontida masinaid tohib ainult vastavalt kohandatud platsidel. 3.2.9.2 Kaevise väljavedamisel kuival perioodil (5 päeva kestnud sademeteta periood; lähiümbruse elanike kaebuste esinemisel) tuleb niisutada väljaveoks kasutatavaid teid ja purustussõlme piirkonda ülemäärase tolmu tekke vältimiseks. 3.2.9.3 Kaevandamistöid ja kruusa purustamist ning sõelumist teostada esmaspäevast reedeni kella 9.00-18.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on karjääris töötamine keelatud. 3.2.9.4 Maavara kaevandamisel mahu deklareerimisel tuleb kinni pidada kasutusalade protsentuaalsest jaotusest: 7 plokk - ehituskruus 69,1%, 8 plokk - ehitusliiv 20,6%, 9 plokk - täiteliiv 10,3%. 5 (6) 3.3 Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Saksi II kruusakarjääris. 3.4 Avalikustada Osaühing Kadrina Kommunaal kaevandamisloa andmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maavara kaevandamise luba L.MK/328790 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja Maapõuebüroo Lisa: 1. Saksi II kruuskarjääri keskkonnamõju eelhinnang Saata: Osaühing Kadrina Kommunaal ([email protected]), Kadrina Vallavalitsus ([email protected]), Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected]) Teadmiseks: Maa-amet ([email protected]) Tanika Ojasild maapõuespetsialist Maapõuebüroo 6 (6)  Lisa 1 EELHINNANG Kavandatava tegevuse keskkonnamõju eelhinnang on antud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 1 § 6 lg 3 kriteeriumitest. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused, maakasutus, alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime, märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime, alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime. Saksi II kruusakarjääri mäeeraldis asub Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Salda külas munitsipaalmaal ( EHAK kood: 7376; katastritunnus 27202:001:0149 ). Arendaja soovib kasutusele võtta mahajä etud karjääri, mis ei ole ammendatud ega korrastatuks tunnistatud . Taotletava m äeeraldise pindala on 6,30 ha ning mäeerald ise teenindusmaa pindala on 7,30 ha. Kavandatava tegevuse eesmä rk on ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva kaevandamine Saksi kruusamaardla Saksi II kruusakarjääris. Sa ksi II kruusakarjääri m äeeraldis ja teenindusmaa kattuvad lääneosas osaliselt kaitsmata põhjaveega alaga (keskkonnaregistri kood LTA1000033) ning täieli kult Pandivere ja Adav ere-Põltsamaa nitraaditundliku alaga (keskkonnaregistri kood LTA1000001) . Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transpordimasinate tehnilised avariid. Pinnase- ja põhjavee kaitsmiseks tuleb hoida kõrget töökultuuri. Kütuse ja/või õli pinnasevette sattumise vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist seisundit ning teostada masinate hooldust selleks sobivalt ettevalmistatud keskkonnas. Muud keskkonna- ja looduskaitselised piirangud alal puuduvad . Taotletav Saksi II kruusakarjääri mäeeraldis hõlmab olemasoleva Saksi kruusa karjääri kõrval paiknevat ala (maavaravaru plokke 7, 8, 9 Ta) Saksi kruusamaardlas (reg istrikaart nr 831 ) . Taotletaval alal kinnitati Keskkonnaministeeriumi 08.10.2007. a käskkirjaga nr 1109 aktiivne tarbevaru plokk 1 , kus maavara jaotus plokis oli protsentuaalne: ehituskruus 69,1%, ehitusliiv 20,6% ja täiteliiv 10,3%. Hiljem on algne aktiivse tarbevaru plokk nr 1 väiksemateks plokkideks jaotatud (sh taotletavad plokid 7 Ta ehituskruus, 8 Ta ehitusliiv ja 9 Ta täiteliiv). Maa-ameti andmete kohaselt (seisuga 23.06.2016) on Saksi II kruusakarjääri 6,30 ha suuruse mäeeraldise ehituskr uusa aktiivseks tarbevaruks on 121 tuh m³, ehitusliiva tarbevaru 36 tuh m³ ja täite liiva tarbevaru 18 tuh m³. Kattekihi moodustab kruusane ja veeristega kasvukiht keskmise paksusega 0,3 m (m aht ligikaudu 19 t uh m³ ). Taotletava mäeeraldise maapind on võrdlemisi tasane, välja arvatud ala lääneosas, kust on maavaravaru osaliselt väljatud. Loodusliku maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 98- 104 m. Alal, kust on maavara väljatud, ulatub maapinna absoluutkõrgus kuni 94,2 m eetrini . Ala on valdavalt kaetud rohumaaga, kuid esineb ka üksikuid puid ja põõsaid. Mäeeraldis külgneb kirdes Kalmu kinnistuga (71601:002:0930) ning idas reformimata riigimaa ja Jõepere-Vahakulmu teekaitsevööndiga (30 m tee äärmise sõiduraja servast). Põhjas külgneb taotletav mäeer al dis Tapa valda Saksi külasse jääva Kuke kinnistuga (71601:003:0820), loodes Kruusaaugu kinnistuga (71601:002:0013). Taotletavast mäeeraldisest umbes 230-340 m läänes kulgeb Udriku -Saksi tee (nr 17150) . Lähim majapidamine asub Vainu kinnistul (71601:002:0230 ) ning jääb taotletavast mäeeraldisest ~240 m kaugusele. Saksi II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa ja selle lähiümbrus ei jää Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitse aladele, sellel ei ole registreeritud muinsuskaitsealuseid objekte. Alal ei ole hoonestust, kuid esineb elektriõhuliini TAPA:KD0 kaitsevöönd (väline tunnus: K1979771) . Vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ on õhuliini kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge 1-35 kV nimipingega liinide korral 10 meetrit. Taotletaval ala elektriõhuliini kaitsevöönd ei kattu mäeeraldisega, küll aga kattub kaitsevöönd taotletava mäeeraldise teenindusmaaga, mistõttu on tehtud kooskõlastus Elektrilevi OÜ-ga. Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. Taotletav mäeeraldise ala ei asu tiheasustusega alal. Ajaloolised, kultuuriloolised n ing arheoloogilised väärtused Saksi II kruusa karjääri mäe e ra ldisel teadaolevalt puuduvad. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teised tegevused. Mäenduslikud tingimused kruusa kaevandamiseks on soodsad, kuna kasulik kiht pa ikneb ülevalpool põhjavee taset ning . Kasulik kiht on esindatud fluvioglatsiaalse liiva ja kruusaga, mille paksus alal on vahemikus 1,5-7,3 m. Kaevandamisega jätkatakse varasemalt kaevandatud alalt kirde suunas vastavalt konkreetsele toodangu vajadusele. Mäeeraldist katab valdavalt looduslik rohumaa, kus kasvavad üksikud puud ja põõsad. Enne kaevandamist tuleb võsa maha võtta ja kännud välja juurida, millele järgneb katendi eemaldamine. Katendi moodustab kasvukiht, mille paksus on mäeeraldise piires keskmiselt 0,3 m ning ligikaudu 2 ha suurusel alal mäeeraldise lääneosas on katend juba eemaldatud. Eemaldamata katendi maht on ligikaudu 19 m³. Katend paigutatakse mäeeraldisele või teenindusmaale 3-4 m kõrgustesse vallidesse ning kasutatakse tulevikus karjääri korrastamisel. Stabiilsuse tagamiseks vallid silutakse. Kaeve- ja laadimistööde teostamiseks kasutatakse pöördkopp - ekskavaatorit ning kattepinnase koorimiseks ja transportimiseks buldooserit , kruusa purustamise ks kasutatakse mobiilset purustus-sorteerimissõlme . Vajadusel kasutatakse materjali laadimisel ja kaevandamisel frontaallaadurit. Kaevist veetakse karjäärist välja kalluritega. Korrastamistöödega alustatakse esimesel võimalusel . Katendi tagasipaigutus ammendatud karjäärialale toimub järkjärgult, samaaegselt kaevetöödega . Karjääri nõlvad tasandatakse ohutu püsinõlvuseni, mis on ehituskruusal (põhjaveetasemest kõrgemal ) nõlvusega 1:1,4 ja ehitus- ning täiteliival 1:1,7-1:2. Elektrilevi OÜ kooskõlastuse kohaselt kujundatakse elektripaigaldise kaitsevöö ndiga külgnevad nõlvad kaldega 1:2. Mäeeraldiselt kooritud mulda kasutatakse mäeer al dise põhja ja nõlva biolo ogiliseks taastamiseks . Metsastamiseks kuulub ala suurusega ca 6,3 ha. Mäeeraldisel lasuv materjal sobib kasu tamiseks ehitussegudes ja teede ehituses ja -remondis . Kruusa-liiva kaevandamine ei ole energiamahukas tegevus. Lähipiirkonna teisteks tegevustest on põllu - ja metsamajandus . Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. K aevandamisel on peamiseks keskkonda mõjutavaks teguriks maastikupildi visuaalne muutumine, ning tolm ja müra. Taotletava ala puhul on tegemist varasema karjäärialaga ning jätkuva kaevandamisega maastiku esteetilist väärtust täiendavalt oluliselt ei kahjustata. Edasise kaevandamisega tagatakse maavaravaru maksimaalne kasutamine ning ala sihipärane korrastamine. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad ( mobiilne purustus-sorteerimissõlm, ekskavaator, buldooser, laadur, kallurauto). Müra suhtes lähi m tundlik objekt asub mäeeraldisest loodes . Lähim maja (Vainu kinnistu) asub loodes mäeeraldise piirist ligikaudu 240 m kaugusel. Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas (III kategooria segaala ) olla müratase päevasel 65 dB ja öösel 50 dB . Päevane kestab kella 7.00 - 23.00 ja öine 23.00 - 7.00. Kõige kõrgema müratasemega masin antud juhul on mobiilne purustus-sorteerimissõlm , mille müratase on ligikaudu 100 dB . Avamaal alaneb müratase sõltuvalt vahemaadest logaritmiliselt (100 m-16 dB , 200 m-20 dB , 300 m-23 dB ). Arvutuse kohaselt o n suurima müraallika ehk mobiilse purustus-sorteerimis sõlme tööt amisel maksimaalne müratase 240 meetri kaugusel asuva lähima majapidamise juures ligikaudu 52,40 dB . Siinkohal tuleb arvestada, et antud valem ei arvesta maapinna reljeefi, maapinna absorbeerimist/peegeldamist ega ilmastikutingimusi. Mürataseme 52,40 dB arvutamisel on aluseks võetud, et müraallikas asub otseselt mäeeraldise piiril lähima elamu suunal, tegelikkuses liiguvad masinad süvendis ja puistangute vahel, mis toimivad müra tõkendina ja alandavad mürataset 18-25 dB (arvutuses arvestatud 20 dB ) võrra. Seega jõuab lähima majapidamiseni müratase 52,40 dB , mis ei ületa määruses sätestatud norme . Saksi II karjääris on müra summutavateks teguriteks karjääri ümbritsev mets, karjä äri seinad ja katendist vallid. Karjääri toodangu väljaveost tingitud liiklusmüra ekvivalenttase jääb (tänu tavapärase liiklusmüra ja maanteede liikluskoormustega võrreldes väga madalale liiklussagedusele) madalamaks kui 60 dB juba ca 5-10 m kaugusel teest. Tolmu tekitajateks karjääris on kaevist transportivad veokid, mis tõstavad tolmu karjäärisisestel teedel ja väljaveoteedel, mis keskmise tuulega võib levi da kuni 200 - 250 m kaugusele. Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede niisutamine, millega on võimalik tolmu teke viia praktiliselt nullini. Kuna tolmu levik sõltub suures osas tuule suunast, siis on võimalik teede niisutamist ka vastavalt kavan dada . Karjääris töötavatest masinatest eraldub erinevaid välisõhu saasteaineid süsinikoksiidi, lämmastikoksiide jt. Atmosfääriõhu kaitse seadus § 13 määratleb, et õhukvaliteedi kriitiline tase on saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikute sadestunud saasteaine kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ja mille ületamisel võib tõenäoliselt ilmneda vahetu oluline ebasoodne mõju ökosüsteemile või selle osale, välja arvatud inimesele. Transpordimasinate müra- ja saasteainete heitkoguste tase on normeeritud keskkonnaministri 22.09.2004 määrusega nr 122. Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid 1 “ määratleb normid välisõhus, mida ei tohi ületada. Transpordimasinate müra on normeeritud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Kaevandamisega veetaset ei avata ning lasundit ei kuivendata. Ainuke oht veele, mis mäetöödel tekib on avariid karjäärimasinatega, kus lekke korral võib kütus või määrdeaine sattuda pinnasesse ja sealt pinnasevette. Jätkuval maavara väljamisel muudetakse veelgi maastiku hetkelist olukorda. Ammendamata osal raadatakse mets, juuritakse kännud ning eemaldatakse kattekiht. Kaevandamise järgselt korrastatakse ala metsamaaks. Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel ning piiril olevad nõlvad korrastatakse paralleelselt kaevandamisega. Kruusa ja liiva kaevandamisel pole lõhkamisi vaja teostada, seega kruusa ja liiva kaevandamine ning selle laadimine ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskonda. Kavandatud töödega ei kaasne mõjusid, mis oleksid seotud lõhna, kiirguse, soojuse või valgusega. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest. Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transpordimasinate tehnilised avariid. Vee reostuse vältimiseks tuleb jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks pinnasele diiselkütust, määrdeõli ega muid reostus põhjustavaid aineid. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ning vees tekkinud reostus kokku püüda ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid taotletaval mäeeraldisel puuduvad. KeHJS seaduse § 6 lg 3 punktides 1-4¹ nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest , toimest, kumulatiivne mõju ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus. Taotletava tegevusega kaasneva tolmu ja müra esinemise tõenäosus on aktiivse kaevandamistegevuse perioodil kindel. Tolmu ja müra esinemine on perioodiline ning esineb vaid akt iivse kaevandamisperioodi ajal. Müra ja välisõhu saastatuse taseme kestvus on määratletud kaevanduse loa pikkusega, peale kaevandustööde lõppu taastub endine olukord. Müra ja tolmu puhul on mõju mäeeraldise ja selle teenindusmaa ülene, täpsemalt on mõju ulatust hinnatud punktis 3 . Tegevus ei avalda olulist mõju pinna- ega põhjaveele, täpsemalt on kaasn evat mõju käsitletud punktis 3 . Võimalikus mõjupiirkonnas puuduvad objektid, kellele võiks tegevus olulist mõju avaldada. Taotletava tegevusega ei kaasne kõiki KeHJS § 6 lg 3 p 3 nimetatud tagajärgi ning sellest tulenevalt puudub vajadus neile KeHJS § 6 lg 3 p 5 nimetatud mõju aspektidele hinnangu andmiseks. Kumulatiivset mõju teiste tegutsevate karjääridega ei esine karjääride puudumise tõttu. Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise liitmise kohta. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta. Teave vajalike keskkonnauuringute kohta Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Kokkuvõte ja lõppjäreldused Loa andja on seisukohal, et kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise objekt, kuna kaevandamise ga ei kaasne olulist keskkonnamõju, kui selle teostamisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Tegevus on mitteolulise negatiivse lokaalse keskkonnamõjuga. Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava tegevusega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Kavandatava tegevusega ei kaasne teadaolevalt tagajärgi valguse, soojuse, kiirguse, lõhna, jäätmetekke osas. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna kaevandamisel põhjavee taset ei alandata. Vaatamata asjaolule, et mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamisel hävib, on see kvalitatiivselt taastatav hiljem maa-ala korrastamisega. MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Keskkonnaamet L.MK/328790 (loa andja) (registreerimise number) 1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi Osaühing Kadrina Kommunaal 1.2. Äriregistrikood 10268985 1.3. Aadress Nooruse 1-1, Kadrina alevik, Kadrina vald, Lääne-Viru maakond, 45201 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi Osaühing Kadrina Kommunaal 2.2. Äriregistri kood 10268985 2.3. Aadress Nooruse 1-1, Kadrina alevik, Kadrina vald, Lääne-Viru maakond, 45201 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Saksi kruusamaardla 3.2. Maardlaosa nimetus - 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number 3.4. Maardla põhimaavara 831 ehituskruus 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Saksi II kruusakarjäär selle 4.2. Mäeeraldise asukoht (maakond, vald) Lääne-Viru maakond Kadrina vald teenindusmaa 4.3. Mäeeraldise pindala 6,30 ha 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala 7,30 ha 5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne: uuring nimetus Aruanne Lääne-Virumaal Nõmme uuringuruumi tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.06.2007) (V.Kattai, 2007) geoloogiafondi number 7874 varude kinnitamise otsus ja kuupäev nr 1109, 08.10.2007 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kogus kogus Maavara nimetus Aktiivne Aktiivne Passiivne Kaevandatav Ühik tarbevaru reservvaru varu varu ehituskruus 120 - - 105 tuh ehitusliiv 36 - - 31 m3 täiteliiv 18 - - 16 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 17.07.2016 7. Katend, Katendi kogus 19 tuh m3, sh mulla kogus - tuh m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kasutusala teedeehituses ja tsiviilehituses kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär 11 tuh m3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik - 8.4. Loa kehtivusaeg 09.03.2017-08.03.2032 9. Korrastamine Kaevandatud maa korrastamise otstarve: rohu- ja/või metsamaa 10. Täiendavad 1. Kaevandamistööde teostamisel, mehhanismide hoolduse käigus vältida tingimused kütte- ja määrdeõlide sattumist maapinnale ja sealtkaudu vette. Tankida ja remontida masinaid tohib ainult vastavalt kohandatud platsidel. 2. Kaevise väljavedamisel kuival perioodil (5 päeva kestnud sademeteta periood; lähiümbruse elanike kaebuste esinemisel) tuleb niisutada väljaveoks kasutatavaid teid ja purustussõlme piirkonda ülemäärase tolmu tekke vältimiseks. 3. Kaevandamistöid ja kruusa purustamist ning sõelumist teostada esmaspäevast reedeni kella 9.00-18.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on karjääris töötamine keelatud. 4. 4.Maavara kaevandamisel mahu deklareerimisel tuleb kinni pidada kasutusalade protsentuaalsest jaotusest: 7 plokk - ehituskruus 69,1%, 8 plokk - ehitusliiv 20,6%, 9 plokk - täiteliiv 10,3%. 10. Loa andmise Luba on antud Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 08.03.2017 ja muutmise korraldusega nr 1-3/17/559 otsused Loa andja nimi ja amet Maria Karus juhataja Maapõuebüroo (allkirjastatud digitaalselt) Kuupäev: 08.03.2017 2 (2)  N ASENDISKEEM M 1:50 000 W E a n ri d a K pıld 103.48 S 9800 Y=61 Saksi II kruusakarjr 103.61 X=6572100 103.70 2 1 II’ pa I —-12 Ta 103.90 104.23 100.30 104.42 103.79 0.30 3.30 pıld 104.44 103.44 103.75 04 Kruusaaugu 1 pıld 71601:002:0013 1 0 5 03. 4 104.53 1 103.75 TEENINDUSMAA PIIRIANDMED M˜EERALDISE PIIRIANDMED 10 3 .5 103.30 1 Piiri- Piiri- 03. Kalmu Koordinaadid Koordinaadid 5 punkti punkti 71601:002:0930 X Y X Y 104.13 nr nr 104.49 103.25 104.06 103.04 1 6572088.620 619664.800 1 6572012.150 619560.150 102.37 Plokk 7 Ta 2 6571964.580 619755.900 2 6572088.620 619664.800 Plokk 8 Ta 3 6571830.430 619681.400 3 6571962.217 619754.588 1 104.20 Plokk 9 Ta ’ 4 6571814.504 619693.815 4 6571950.169 619747.897 I I 104.26 5 6571745.895 619657.467 5 6571932.352 619738.002 03 1 5 . 15 6 6571761.900 619637.350 6 6571906.996 619723.921 0 11 104.40 101.04 104.27 103.07 7 6571722.380 619527.370 7 6571905.680 619687.860 100.95 04 1 8 6571885.820 619387.260 8 6571836.680 619661.250 1 02. 5 pıld 104.06 10k Vı Teenindusmaa pindala 7.30 ha 9 6571823.041 619687.160 hul ii n 102.57 10 6571814.504 619693.815 .0 04 103.26 11 6571745.900 619657.470 02 1 pıld 0.30 1 103.21 —-11 5.60 12 6571761.900 619637.350 103.15 mnd 103.54 102.91 103.66 kuusk 101.70 13 6571722.380 619527.370 0 1 Plokk 6 P . 02 01 1 04. 95.80 2 14 6571885.820 619387.260 1 .5 102.74 100.73 1 03 Plokk 4 Tp 5 102.45 . 5 103.71 15 6571997.655 619540.306 1 103.58 —13 04 102.37 103.31 3 103.01 103.10 16 6571831.170 619521.150 5 03. 103 101.30 0.30 17 6571815.810 619573.590 1 102.81 —-15 1.50 I’ 18 6571785.740 619574.250 ksikud noored mnnid 101.52 102.21 103.30 19 6571757.190 619555.710 02 1 01 1 5 . 98.20 102.39 4 101.94 20 6571757.360 619518.630 1 0.30 02. 102.07 21 6571776.890 619510.860 5 0 12 103.04 4.50 96 1 101.22 101.49 03 100.84 0 115 . 03 1 Meeraldise pindala 6.30 ha .5 1 02 102.28 1 1 02 . 01 5 100.91 100.84 1 00. 5 102.06 101.96 Karjri 102.61 101.29 101.53 01 1 9 102.94 Plokk 7 Ta 27202:001:0149 7 0 10 101.08 5 1 101.39 102.82 03 100.26 Plokk 8 Ta 1 01. 5 995 . 98.97 1 0 1 102.00 99.97 99.30 Plokk 9 Ta 102.14 95.52 ksikud noored mnnid 94.06 101.23 101.08 100.39 102.81 100.89 95.53 94.80 95.82 102.78 1 00 103.14 94.88 102.32 95.27 98 103.13 1 LEPPEM˜RGID: 01 101.85 96.45 95.93 . 5 99.49 102.65 96.77 94.92 6 7 87 mnd 100.5 96. kuusk SP—-5 99.09 100.77 Meeraldise piir, piiripunkt ja number 7 0.30 96.87 1 100.58 02 102.48 9 94.46 102.30 101.44 1 7.30 1 1 01 94.70 1 01 8 02 99.60 ksikud noored mnnid Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja number 5 100.58 96.83 00. 102.28 96.32 97.22 00 96 1 95 99 1 5 99. 100.17 1 14 9 6 . 00 8 8 05 . 100.52 Klgneva meeraldise piir 1 0 1 100.02 97.63 97.34 101.42 SP—-4 0.10 5 101.50 02. 102.63 1 0 100.50 2.20 101.71 28 2. 0 99.14 1 6 99. 101.72 97. Kadrina vald 98.20 Plokk 1 Ta 10 96.72 Aktiivse tarbevaru ploki piir ja number 5 100.87 1 98.21 —-10 00 98.50 0 015 . 100.38 1 01 1 100.94 100.80 0.30 100.21 . 70 95.97 102.81 97.38 102.37 Riigimaa 98.00 2.50 Plokk5 Tp 74 Passiivse tarbevaru ploki piir ja number 1. 97.48 10 99.26 98.48 100.65 97.39 —-14 Plokk6 P 97.15 99.02 Prognoosvaru ploki piir ja number 70 Tapa vald 101.90 1 1 02. 02 100.41 02. 100.44 100.29 101.12 - Karjri 1 101.78 5 97.63 97.21 102.25 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 97.70 89 100.72 99.87 99.20 97. 100.28 27202:001:0149 102.24 100.60 101.93 100.78 98.61 100.06 100.72 Elektripaigaldise kaitsevnd 35 1 01 Plokk 6 P 5 98. 10 . 100.75 101.98 . 0 5 1 99.90 101.77 10 100.72 97.72 97.32 100.18 8 101.83 96.67 101.42 Tee kaitsevnd 98.62 1 00 . 98.42 57 3 97.45 51 . 99.00 99 5 99.39 . 98.78 Aj.Rp Raudvai 101.91 01 9 140.46 Mııdistuspunkti abs kırgus, m 1 101.67 101.50 01 101.05 101.82 1 100.84 100.42 16 100.84 101.03 Nılv 88 102.76 97.78 9800 . 99.95 98 94.24 101.78 99.36 4 95.41 97.57 100.70 1 98.71 95.16 9 02 101.99 8 0 . Maapinna samakırgusjoon, abs m Y=61 . 101.19 63 8 10 1 99.30 01 99.80 7 17 . 5 94.05 1 99.48 95.21 00. vt 94.08 102.03 100.45 101.73 I I’ Geoloogilise lbilıike joon 20 19.05.2016 1 02 101.77 102.04 94.06 102.74 1 01 100.57 95.26 97.51 99.90 99.99 X=6571800 Valla piir 34 . 100.28 101.47 02 97. 1 94.78 99 80 101.52 2 102.28 100 Kasuliku kihi lamami samakırgusjoon, abs m 7 97.89 . 98.08 6 9 94.55 102.11 18 0.30 99 98.88 —-2 101.65 99.83 95.56 1.30 —urf 101.30 97.53 97.00 94.97 99.70 —-8 urfi nr 21 98.56 103.19 0.20 urfi suudme kırgus, abs m katendi paksus, m 102.70 96. 1 00 . 50 102.14 102.35 2.00 kasuliku kihi paksus, m 100.50 kasuliku kihi lamami kırgus, abs m 69 I 2 .3 95.43 4 4 97.36 95.51 .5 10 7 102.16 3 9 3 . e 104 1 00 l 1 . 5 e 02. 1 02 te 98 20 96.89 SP— Seinapuhastusega urf 5 SP—-6 97.66 19 a 99 99 l .5 3.50 101.50 l a .5 102.10 9 100.61 98 m 98 8 10 102.04 2.10 1. a ss 96.79 100.57 5 96.50 97.58 12 6 99.99 Plokk 5 Tp -A 0.40 a n —-31.80 ri 1 96.96 00 97.21 d I 97.88 101.73 —-1 0.50 a I 9 . Plokk 2 Ta 97.83 51 98.10 3 . K I 97 101.60 3.60 97 100.84 103.01 Plokk 3 Ta 96 95.90 99.43 100.89 97.50 11 Saksi kruusakarjr 34 . 98 98.22 1 00 5 100.12 Riigimaa 10 101.01 3 97.74 99.19 98.11 103.27 100.62 10 lepp 99.78 1 00 1 kask 01 9400 99.67 1 99.19 9 7 100.40 Kuke .5 8. 41 99 0 1 00 10 100.22 . 3 13 . 1 5 10 2 2 71601:003:0820 . . 3 0 Y=61 10 10 4 .2 3 10 100.84 M˜RKUSED: 100.96 e l 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused BK77 ssteemis. e te X=6571700 lu 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk. 101.25 sa 101.16 m 3. Katastriksuse piirid vljastatud Maa-ameti poolt digitaalselt 11.05.2016. a (plaanil skemaatiliselt). a -T 4. Maardla plokkide piirid vljastatud Maa-ameti poolt digitaalselt 17.05.2016. a (plaanil skemaatilised). a p a 5. Kitsendused kantud plaanile Maa-ameti WMS kaardirakenduse alusel. T I I 01 6. Kasutatud: 1 Saksi II kruusakarjri varu arvutus seisuga 19.05.2016. a. Metde plaan. J. Viru Markeideribroo 0 .6 2 7 .7 10 2 10 Lne-Viru maakond Kadrina vald Gr lisa 1 Saksi II kruusakarjr T nr 16034 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: 1:1000 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 Formaat A1 E-post: [email protected] 10112 Tallinn M˜EERALDISE PLAAN Mııdistatud: Mııdistas Triine Post 19.05.2016 Joonestas Triine Post Tellija:O Kadrina Kommunaal Koostatud: Nooruse 1-1 Kadrina alevik Kinnitas Jaan Viru 20.06.2016 Lne - Viru maakond 45201  m m GEOLOOGILINE L˜BILIGE I-I’ —-150.30 —-13 103.10 0.30 E 104 103.30 4.50 1.50 104 Plokk 7 Ta 101.30 98.20 SP—-6 Plokk 8 Ta 3.50 Plokk 9 Ta 103 102.10 0.3 103 2.10 0.3 96.50 Plokk 6 P 1,7 102 102 1: 0.1 1: 2 SP—-4 0.10 100.50 1.8 101 2.20 Plokk 4 Tp 101 98.20 2 1: Plokk 7 Ta 0.1 Plokk 7 Ta Plokk 8 Ta Plokk 8 Ta 100 Plokk 9 Ta 100 Plokk 9 Ta 99 Plokk 7 Ta 99 3.5 Plokk 8 Ta Plokk 9 Ta 2.3 4.8 98 98 Plokk 2 Ta 5.5 Plokk 3 Ta 97 Saksi kruusakarjr 3.4 97 5.6 96 96 6.8 95 95 m N m 103 S GEOLOOGILINE L˜BILIGE II-II’ —-11 103 0.30 101.70 5.60 95.80 LEPPEM˜RGID: 102 102 Meeraldise piir SP—-4 0.3 0.10 100.50 101 2.20 101 Teenindusmaa piir 98.20 0.1 Klgneva meeraldise piir 100 100 —-3 0.40 okk 6 P 98.10 Plokk 7 Ta 1.80 Plokk 7 Ta Aktiivse tarbevaru piir (Ta) 95.90 Plokk 8 Ta 99 Plokk 8 Ta 99 Plokk 9 Ta Plokk 9 Ta 1,7 Pl Passiivse tarbevaru piir (Tp) 1: Plokk 2 Ta Plokk 7 Ta 98 Plokk 8 Ta 2.3 98 Plokk 3 Ta 0.4 Prognoosvaru piir (P) Plokk 9 Ta Saksi kruusakarjr —-11 urfi nr 97 97 0.30 katendi paksus, m 3.4 101.70 5.60 urfi suudme kırgus, abs m 95.80 kasuliku kihi paksus, m kasuliku kihi lamami kırgus, abs m 96 96 2.2 5.9 2.8 6.4 95 95 6.4 Kaevandi sgavus,m SP—-6 Seinapuhastusega urf 94 94 1, 1: 7 Korrastatava klje nılvus Kasvukiht Kruus* —-12 Keskmise - peeneteraline kruusakas liiv GEOLOOGILINE L˜BILIGE III-III’ 103.90 0.30 m 3.30 m 100.30 Vga peene - lipeeneteraline liiv S —-150.30 N 104 103.30 4.50 104 98.20 0.3 Liivsavimoreen 0.3 103 103 Lubjakivi okk 6 P —-2 0.30 1,7 101.30 Plokk 7 Ta 1: 102 1.30 102 99.70 2 1: Pl 1: Plokk 8 Ta 2 Plokk 9 Ta okk 4 Tp 0.3 Plokk 7 Ta okk 6 P 101 101 Plokk 8 Ta M˜RKUSED: 1: Plokk 9 Ta * Maavara jagunemine plokkidesse protsentuaalne:ehituskruus 69,1% (plokk 7 Ta), ehitusliiv 20,6% (plokk 8 Ta) 1, 1.0 7 Pl 3.6 ja titeliiv 10,3% (plokk 9 Ta). Pl 100 100 Kasutatud: 1.6 Topoplaan, O J. Viru Markeideribroo 02.04.2007, t nr 41-07; 99 99 Kattai, V. ja Einmann, A. 2007. Aruanne Lne-Virumaal Nımme uuringuruumis tehtud geoloogiliste tde kohta 2.4 4.8 (varu seisuga 01.06.2007) ". O J.Viru Markeideribroo 98 98 5.5 Lne-Viru maakond Kadrina vald Gr lisa 2 97 97 Saksi II kruusakarjr T nr 16034 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 GEOLOOGILISED M hor 1:1000 E-post: [email protected] 10112 Tallinn M vert 1:100 L˜BILIKED I-I’ I Formaat A2 Koostas Triine Post Joonestas Triine Post Tellija: O Kadrina Kommunaal Koostatud: Nooruse 1-1 Kadrina alevik Kinnitas Jaan Viru Lne-Viru maakond 45201 20.06.2016 Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 8. m�rts 2017. a. 15:39 Adressaat: TJA - Avalik; Reet Roosalu; [email protected] Teema: Maavara kaevandamise loa andmine Saksi II kruusakarj��ri m�eeraldisele ja keskkonnam�ju hindamise algatamata j�tmine Manused: Maavara kaevandamise loa andmine Saksi II kruusakarj��ri m�eeraldisele ja keskkonnam�ju hindamise algatamata j�tmine.bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Keskkonnaamet edastab Teile maavara kaevandamise loa ning selle andmise/muutmise korralduse. Edastatud dokumendid on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihalduss�steemis 8.03.2017 9:01:22 numbriga 1-3/17/559. Keskkonnaamet juhib t�helepanu, et kaevandamisloa omajale rakenduvad k�ik asjakohased �igusaktides s�testatud n�uded. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Keskkonnakaitseloa omaja kohustused" aadressil www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnakaitseloa-omaja-kohustused-10/. Maavara kaevandamise luba on avalikult k�ttesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis (https://eteenus.keskkonnaamet.ee). K�ttesaamist kinnitage vastates sellele kirjale v�i e-postiga [email protected]. Lugupidamisega Sirje Kukk referent Koostaja: Tanika Ojasild Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee