Seisukoht Kesknõmme kalakasvatuse keskkonnamõju hindamise programmi kohta. Keskkonnaamet

Ahto Tuuling Teie 03.02.2017 nr 16-6/15-1819-028 nõunik Tehnilise Järelevalve Amet Meie 08.03.2017 nr 6-3/17/2075-4 [email protected] Seisukoht Kesknõmme kalakasvatuse keskkonnamõju hindamise programmi kohta Edastasite Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 151 lg 2 alusel seisukoha esitamiseks Kesknõmme kalakasvatuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi, mille on koostanud OÜ Hendrikson & Ko (töö nr 2296/16 versioon 16.01.2017). KMH algatati Tehnilise Järelevalve Ameti 15.11.2016 otsusega nr 1-10/16-420 hoonestusloa taotluse menetluse raames KeHJS § 6 lg 1 p 19 alusel. Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 3.02.2017 nr 6-3/17/2075, Keskkonnaameti pikendas seisukoha andmise tähtaega 27.02.2017 kirjaga nr 6-3/17/2075-2. KMH programmi on koostanud OÜ Hendrikson & Ko ekspertrühm koosseisus: Kuido Kartau (KMH juhtekspert, KMH litsents KMH0034), Riin Kutsar (Natura hindamine, KMH litsents KMH00131), Kaile Peet (mõju kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustikule, loomastikule), Tõnn Tuvikene (mõju veekeskkonnale). Lisaks kaasatakse Tartu Ülikooli merekeskkonna ekspert Georg Martin ning kalakasvatuse projekteerimise ja opereerimise eksperte välisriikidest. Keskkonnaamet on KeHJS § 151 lg 4 alusel seisukohal, et KMH programmi koostanud ekspertrühm on koosseisuliselt piisav KMH läbiviimiseks. KMH programmi sisu osas on Keskkonnaamet seisukohal, et KMH programm ei ole sisult piisav ega asjakohane Kesknõmme kalakasvatuse keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks. Keskkonnaamet esitab KMH programmi kohta järgmised märkused, mille osas ootame KMH programmi täiendamist: 1. KMH programmi punktis 4.4 on nimetamata, et kavandatavaks tegevuseks on lisaks nimetatutele vajalik veeseaduse § 8 lg 2 p 6 alusel vee erikasutusluba veekogu süvendamiseks ja veekogu põhja pinnase paigaldamiseks ning sama lõike p 7 alusel vee erikasutusluba veekogusse tahkete ainete uputamiseks, otsustajaks on Keskkonnaamet. 2. KMH programmi punktis 5.1 on käsitletud mõju merevee kvaliteedile ja vee-elustikule, kus lühidalt on analüüsitud toitainete mõju veetaimestikule, kuid käsitlemata on mõju ülejäänud vee-elustikule. Samas on KMH programmi punktis 5.1.2 väidetud, et kuna veepuhastusseadmete ja kompenseerivate meetmetega viiakse veekvaliteedi muutus väga madalale tasemele, ei saa see kaasa tuua mõju vee-elustikule. Keskkonnaameti hinnangul ei saa KMH programmis väita, et kavandataval tegevusel puudub mõju vee-elustikule, vaid kalakasvatuse mõju vee kvaliteedile ja selle läbi vee elustikule tulebki KMH käigus hinnata. KMH aruandes tuleb kindlasti analüüsida mõju kogu vee-elustikule, mitte ainult taimestikule. Muuhulgas näiteks tuleb anda seisukoht, kas kavandatud tegevuse tulemusel võib muutuda halvemaks merealaga kaitstavate alade kaitse-eesmärkideks olevate lindude toitumistingimused (sh nii pesitsevate kui ka rändlindude), sest kui tegevus võib mõjutada Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  vee-elustikku (vetikate vohamine, planktoni, kalade arvukuse tõus), kas see võib mõjutada ka linde (või mõju selles osas puudub). Lisaks tuleks leida lahenduse ka sellele, et kalakasvanduse rajamine ei mõjutaks kalatoituliste lindude käitumisharjumusi (välistada olukord, et kalatoidulised linnud pääseks kasvanduses kaladele ligi). 3. KMH programmi punktis 5.2 on öeldud: „Kalakasvatuse kontekstis on olulisemad merel paiknevad kaitstavad objektid (sh Natura alad), sest kalakasvatusel puudub otsene mõju maismaal paiknevatele objektidele.“ Keskkonnaameti arvates ei saa KMH programmi etapis välistada kalakasvatuse mõju maismaal paiknevatele looduskaitseobjektidele. Arvestama peab asjaolu, et kaitstavatel aladel tuleb tagada seal esinevate kaitstavate koosluste ja liikide soodne seisund. Lisanduvad toitained merekeskkonnas võivad suurendada meretaimestiku vohamist (KMH programmi punktis 5.1 on öeldud, et täiendavat toitainete voogu veekogusse tuleb käsitleda eutofeerumise allikana) ja kui taimed jõuavad tormidega randa, võib esineda mõju rannikuprotsessidele ja seal esinevatele kooslustele, nt koosluste esmased rannavallid kiiremale kinni kasvamisele (taimestumisele). Keskkonnaameti hinnangul tuleb keskkonnamõju edasises hindamises kindlasti käsitleda ka mõju maismaa kaitstavatele objektidele. 4. KMH programmis ei ole käsitletud võimalikku ravimite kasutamist kalakasvanduses ja selle mõju. Ravimite kasutamise temaatikat on lubatud täpsustada nii Ösel Aquafarms OÜ 16.01.2017 vastuskirjas kui koos sellega esitatud vee erikasutusloa täiendatud taotluses (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 18.01.2017 nr 14-6/17/1233, edaspidi nimetatud vee erikasutusloa taotlus). 5. Keskkonnaamet palub KMH raames anda kalakasvatuse reostuskoormuse hinnang BHT7 alusel. Vee erikasutusloa taotluses (lk 34) esitatud reostuskoormuse hindamisel inimekvivalentidena on võetud aluseks üldlämmastikul 12 g ööpäevas ja üldfosforil 0,7 g ööpäevas. Millistele allikatele tuginedes 0,7 g üldfosfor saadud on? Kindlasti peaks lisama allika. Ühe inimese poolt tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks on 1 inimekvivalent (ie). A. Kuusiku järgi: reostuskoormus 1 ie on 60 g/BHT7, 60 g heljuvainet, 1,3… 1,5 g üldfosforit ning 10…12 g üldlämmastikku ööpäevas. 6. Keskkonnaamet palub tuua välja ja hinnata veevahetust basseinides. 7. Keskkonnaamet palub tuua välja ja hinnata kalade tihedust basseinides. 8. Keskkonnaamet palub analüüsida, kui suur osa on võimalik toitainetest (üldP ja üldN) eraldada kavandatud mehaanilises filtersüsteemis, kui suur osa toitaineid peab eraldama bioloogiline aste (vetika kasvatus). 9. Tagasisuunatava vee reostusnäitajad tuleks esitada ka piirväärtusena mg/l. Kui soovitakse kasutada puhastusastet, on vajalik põhjendust, miks reostusnäitajate piirväärtused ei ole saavutatavad. Vastavalt Vabariigi Valituse 29.11.2012 määruse nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ § 4 lg 4 määratakse loaga reovee puhastusastmed vaid juhul, kui reostusnäitajate piirväärtused ei ole saavutatavad tavapärase biokeemilise puhastuse tulemusena ning lisatehnoloogiate rakendamine tooks kaasa ülemääraseid kulutusi. KHT, BHT, üldN ja üldP ja HA reostusnäitajate kohta väärtuste lisamine. 10. Hinnata heitvee jääkkoormust suublale ning tuua välja Tagalahe ja Pidula lahe toimuv veevahetus avamerega ning hinnata tõenäosust fosfori ja lämmastiku ühendite kuhjumisest veekogus. 11. Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016 kinnitatud Lääne-Eesti veemajanduskava (http://www.envir.ee/sites/default/files/laane-eesti_vesikonna_veemajanduskava_2.pdf) punktis 2.3.4.3 on Soela väina rannikuvee koondseisundi hindamisel arvestatud 2012. aasta keemilise seisundi seire tulemusi, millest tulenevalt on Soela veekogum halvas seisundis. Hinnata tegevuse mõju lähtuvalt Lääne-Eesti veemajanduskavast, mis seab eesmärgiks parandada pinnaveeseisundit antud piirkonnas. 12. Võetava vee koguse mõõtmise täpne lahendus lubatakse vee erikasutusloa taotluses (lk 19) täpsustada KMH protsessis. Programmis see siiski puudub. 2 (3) 13. Keskkonnaameti hinnangul tuleb KMH raames hinnata kumulatiivseid mõjusid veekogumile Tagalahte planeeritud teiste kalakasvatustega. Arvestama peaks nii väljastatud vee erikasutuslubadega (nt sumbakalakasvatusega), kui ka erinevate loataotluste ja suure huviga kavandatava tegevuse piirkonna lahes. 14. KMH programmi punktis 5.1.1 on välja toodud võimalikud kompenseerivad meetmed Kesknõmme kalakasvandusest pärinevate toitainete negatiivse mõju vähendamiseks, nagu näiteks vetikate kultiveerimine, pilliroo kogumine, täiendav kalapüük jne. Täpsem lahendus lubatakse välja töötada KMH teostamise ajal. Keskkonnaamet juhib tähelepanu sellele, et KMH käigus kompenseeritavate mehhanismide väljatöötamisel, mis vähendaksid reostuskoormust, tuleb analüüsida põhjalikult väljapüütavaid kalaliike (nende olemasolu piirkonnas) ning selle tegevuse võimekust (kalurite valmisolek/palju kalureid piirkonnas tegutseb). Lisaks tuleb välja tuua väljapüütava kala kogused ning see, mis kalaga tehakse. Filtreerivate selgrootute kultiveerimise analüüsi juures välja tuua nende kasvatamise meetodid/võimalused ning hinnangud kultiveeritavate liikide koguse ja kasutamise kohta. Rannaheidiste korjamise, pilliroo ja muu taimse materjali kogumise juures analüüsida materjali olemasolu piirkonnas ja looduskaitselisi piiranguid Tagalahe ümbruses (kas heidiste kogumine on lähtuvalt kaitse-eeskirjadest võimalik). Samuti tuleks analüüsida kompenseerivate mehhanismide võimalikku mõju, nt kaaspüük, lindude toitumine. 15. KMH programmi punktis 5.1 on välja toodud kogu Eesti lämmastiku ja fosfori koormus ning võrreldud seda Kesknõmme kalakasvandusega. Keskkonnaameti hinnangul tuleks lisada ja analüüsida eraldi veel suublaks oleva Tagalahe ja Soela väina rannikuveekogumi koormusi ning vajadusel võrrelda seda Kesknõmme kalakasvanduse tulevase lisanduva koormusega. Lisaks oleks vaja vaadata Soela väina rannikuveekogumi valglalt tulevate toitainete koormust ja siis lisada sinna Kesknõmme kalakasvandusest lähtuv koormus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Kalda keskkonnakorralduse spetsialist keskkonnakasutuse juhtivspetsialisti ülesannetes Lääne regioon Teadmiseks: Keskkonnaministeerium Kätlin Kallas 452 7761 [email protected] Allar Liiv 452 7766 [email protected] Melika Paljak 452 7763 [email protected] Helena Vipre 680 7430 [email protected] Märt Kesküla 463 6823 [email protected] 3 (3)