Hiiumaa-Vormsi merekaabli projekteerimistingimuste muutmise taotlus (kooskõlastamine Keskkonnaamet

-864235 -144145 0 0 Keskkonnaamet Narva mnt 7a 15172 Tallinn Meie 03.03.17 nr 16-3/ 16-0341-024 Hiiumaa-Vormsi merekaabli projekteerimistingimuste muutmiseks nõusoleku küsimine Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, kes tulenevalt ehitusseadustiku (edaspidi EhS ) §-st 83 väljastab sideehitise puhul uue liinirajatise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimused ning EhS §-st 107 annab avalikus veekogus püsivalt ühendamata ehitise ehitamiseks ehitusloa. 15.02.2016. a esitas Eltel Networks AS (registrikood 10722319) TJA- le projekteerimistingimuste taotluse koos lisamaterjalidega. Taotluse kohaselt kavandatakse fiiberoptilist sidekaablit läbi mere Hiiumaalt Nuudi katastriüksuselt ( 639 01:001:0101) Vormsi saarele Saxby sadama katastriüksusele ( 90701:001:0424) . Taotletavad projekteerimistingimused on ehitusprojekti koostamise aluseks. 03.05.2016 väljastas TJA otsusega nr 16-3/16-123 projekteerimistingimused Eltel Networks AS-le Hiiumaa ja Vormsi vahele kavandatava fiiberoptilise sidekaabli projekteerimiseks. 13.02.2017 esitas ELTEL Networks AS taotluse eelnimetatud projekteerimistingimuste muutmiseks . Vastavalt esitatud taotlusele soovitakse muuta kaabli maabumispunktiks Hiiumaa l Nuudi kinnistu asemel Ahingu kinnistu (katastriüksus 63901:001:1530 ). Maabumispunkti muutmise põhjuseks on Nuudi kinnistu (katastri üksus 63901: 001:0101) omaniku ebamõistliku tasu nõudmine isikliku kasutusõiguse seadmis e osas. Kavandatava merekaabli trass asub Väinamere hoiualal. Vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lg 1 punktile 7 tohib hoiualal anda projekteerimistingimusi ainult loodusobjekti valitseja nõusolekul. Lähtuvalt eelpool kirjeldatust küsime Teie nõusolekut projekteerimistingimuste muutmiseks ning edastame TJA poolt koostatud projekteerimistingimuste muutmise eelnõu ja taotleja poolt esitatud projekteerimistingimuste muutmise taotluse koos lisamaterjalidega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahto Tuuling Ehitusosakonna nõunik Lisad: 1. ELTEL Networks AS taotlus projekteerimistingimuste muutmiseks allkirjastatud digitaalselt 1 leht; 2. Notar Maira Kattel digitaalselt allkirjastatud isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping Ahingu kinnistule. Ivi Nõmm 667 2151 [email protected] LISA 1 03.05.2016 . a PROJEKTEERIMISTINGIMUSED NR. 6 Käesolevad projekteerimistingimused on aluseks Hiiumaa ja Vormsi saare vahele ( Hiiumaal Ahingu kinnistu , katastriüksus 63901:001:1530 ja Vormsil Saxby Sadama kinnistu , katastriüksus 90701:001:0424 ) fiiberoptilise mere sidekaablitrassi ehitusprojekti koostamisel. Üldnõuded Ehitusprojekt koostada kooskõlas Eest i standarditega, ehitusseadustikuga, majandus- ja kommunikatsioonimin istri 17.07.2015 nr 97 „N õuded ehitusprojektile“ , planeerimisseadusega, veeseadusega , elektroonilise side seadusega ja muude asjakohaste õigusaktidega. Ehitusprojekt (k.a. selle osad) peab olema koostatud või kontrollitud telekommunikatsioonisüsteemi ja –võrgu ehitusprojekti koostamis e kvalifikatsiooniga pädeva isiku poolt. Väljastatud projekteerimistingimused lisada ehitusprojektile. Arhitektuursed ja ehituslikud tingimused Sidekaabelliin projekteerida suuremalt osalt vähemalt 1 meetri sügavusele vette , madalama vee puhul näha ette süvendustöid. Projekteerimisel näha ette side kaabell iini kaitsevööndi ulatus 0,25 meremiili ehitise keskjoonest . Kui sidekaabelliini asukoht jääb mõne teise kaitsevööndi alasse , tuleb projekteerimisel arvestada vööndi kitsendustega. Projekteerimisel tuua välja sidekaabelliini paigaldustööde täpne teostusjärjekord. Paigaldamisel tuleb veenduda, et uputatav sidekaabelliin ei satuks veekogu põhjas olevate objektide peale, vajadusel kasutada tuukri abi ning eemaldada objektid veekogu põhjast. Projekteerimisel kavandada side kaabli ehitamist moel, mis ei häiriks laevaliiklust. Kui veekogu põhjas olevad objektid osutuvad kultuuriväärtusega asjadeks (nt veesõidukite osad või muud artefaktid ) tuleb leiukoht säilitada muutumatul kujul ja viivitamatult teavitada Muinsuskaitseametit. Projekteerimisel tuleb arvestada kultuuriväärtusega asjadega ja nende ilmnemisel projekteerida sidekaabelliini asukoht vähemalt 300 m kaugusele leiukohast . Insener-tehnilised tingimused Kirjeldada side kaabelliini veekogu põhja püsivalt paigaldamiseks ette nähtud tehnilisi lahendusi. Sidekaabelliini ehitusprojektis tuua välja kaabli tehnilised andmed. Nõuded heakorrastusele ja keskkonnahoiule Ehitus projekti seletuskirjas tuleb kirjeldada h eakorrastusnõude i d ja nende läbiviimist. Tähistada selgelt arusaadava märgist us ega, kus on keelatud veesõidukite ankrusse jäämine , võrkudega ja mõrdadega püük ning traalipüük , vajadusel näha ette ka hooajalist poide kasutamist. Veekogu süvendamisel, selle põhja pinnase paigaldamisel või tahkete ainete uputamisel pidada kinni veeseaduse § 8 lg 2 punktidest 6 ja 7. Lõppsätted Ehitusloa taotlemiseks esitada käesolevate projekteerimistingimuste alusel koostatud ehitusprojekt Tehnilise Järelevalve Ametile. Koos ehitusloa taotlusega tuleb Tehnilise Järelevalve Ametile esitada veeseaduse § 22 6 lg 2 kohane hoonestusloa taotlus või hoonestusluba. Vastavalt meresõiduohutuse seaduse § 48 lõikele 2 tuleb ehitusprojekt kooskõlastada Veeteede Ametiga. Käesolevad projek teerimistingimused kehtivad viis aastat alates käesoleva dokumendi väljastamise kuupäevast. Tehnilise Järelevalve Amet juhib tähelepanu asjaolule, et kuna planeeritava meresidekaabli saab rajada üksnes hoonestusloa olemasolul ja käesolevate projekteerimistingimuste väljastamise hetkel ei ole hoonestusloa menetlust algatatud, võivad projekteerimistingimused lähtuvalt hoonestusloa menetluse käigus ilmnevatest ja täpsustuvatest asjaoludest muutuda. EELNÕU TEHNILISE JÄRELEVALVE AMET OTSUS Tallinn Eltel Networks AS esitas 13 .02.2 017 Tehnilise Järelevalve Amet ile taotluse 03.05.2016 otsusega nr 16-3/16-123 Eltel Networks AS-le Hiiumaa ja Vormsi vahele kavandatava fiiberoptilise sidekaabli projekteerimiseks väljastatud projekteerimistingimus t e muutmise taotluse . Taotluse kohaselt soovitakse muuta Vormsi saarelt Saxby Sadama katastriüksuselt ( 90701:001:0424) läbi mere kulgeva fiiberoptilise sidekaabli maabumispunkti Hiiumaal Nuudi kinnistu ( katastriüksus 63901:001:0101) asemel Ahingu kinnistule (katastriüksus 63901:001:1530 ). Tulenevalt taotlusest, ehitusseadustiku § 83 lg 1 punktist 1, § 104 lõikest 2, §105 lõikest 2 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2007 määruse nr 99 „ Tehnilise Järelevalve Amet i põhimäärus“ paragrahvi 26 lõikest 3: Otsustan Muuta 03.05.2016 otsusega nr 16-3/16-123 Eltel Networks AS-le Hiiumaa ja Vormsi vahele kavandatava fiiberoptilise sidekaabli projekteerimiseks väljastatud projekteerimistingimus t e s sidekaabli maabumispunkti Hiiumaal Ahingu kinnistule (katastriüksus 63901:001:1530 ). Otsus jõustub teatavakstegemisest. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul selle teatavakstegemisest alates, esitades va ide haldusmenetluse seaduses sä testatud korras Tehnilise Järelevalve Amet i peadirekto ri le (Sõle tn 23a, 10614 Tallinn, e-post: [email protected] ) või kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras Tallinna Halduskohtule (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post: [email protected] ). (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak Tööstusohutuse teenistuse juhataja-peadirektori asetäitja NOTARIAALMÄRGE. Mina, Kärdla notar Maira Kattel, kelle büroo asub aadressil Kärdlas, Põllu tn 17, kinnitan käesoleva digitaalärakirja, mis on tehtud lepingu nr 525 originaaldokumendist, õigsust. KÄRDLA NOTAR MAIRA KATTEL NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 525 ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPING Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Kärdla notar Maira Kattel notaribüroos Kärdlas, Põllu tn 17 teisel juunil kahe tuhande kuueteistkümnendal aastal (02.06.2016) ning selles notariaalaktis osalejad on Endel Kaevats, isikukood 36410010321, aadress Mihkli, Sarve küla, Pühalepa vald, Hiiu maakond (e-posti aadress [email protected], telefon 53992305), kelle isikusamasus on tuvastatud isikutunnistuse nr. AA0979268 alusel, edaspidi nimetatud Omanik, kes kinnitab, et tema on perekonnaseisult abielus, abikaasade varasuhetes kehtib varaühisus, kuid lepingu ese on tema lahusvara, kuna see on omandatud pärimise teel ning selle suhtes ei ole sõlmitud lepingu eset ühisvaraks muutvat abieluvaralepingut, samuti seda, et lepingu esemele pole varaühisuse kestel tehtud kulutusi, mille väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka, Omaniku perekonnaseis on notari poolt kontrollitud rahvastikuregistri andmete alusel, lepingu eseme kuulumine osaleja lahusvara hulka on notari poolt kontrollitud rahvastikuregistri andmete, abieluvara registri andmete, Kärdla notar Maira Kattel poolt 10.01.2002.a. notari ametitoimingute raamatus registri nr. 62 all tõestatud testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse ning kinnistusraamatu kande alusel, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, registrikood 90010094, asukoht Harju tn 6, Tallinn, e- posti aadress: [email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel, notarile tuntud Annika Paas, isikukood 48108186531 (eeltoodud andmed juriidilise isiku olemasolu, nime ja registrikoodi ning esindusõigusliku isiku kohta on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval registriandmete väljatrüki alusel), 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepingu esemeks on Ahingu, Kukka küla, Pühalepa vald, Hiiu maakond kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega (edaspidi – Kinnistu), mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 74333 (seitsekümmend neli 1 tuhat kolmsada kolmkümmend kolm) all, mille: 1.1.1.Esimesse jakku on kantud asukoht Ahingu, Kukka küla, Pühalepa vald, Hiiu maakond, katastritunnus 63901:001:1530, pindala 14,30 ha, sihtotstarve maatulundusmaa (100%). 1.1.2.Teise jakku on omanikuna sisse kantud Endel Kaevats (isikukood 36410010321).. 1.1.3.Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Kinnistu on koormatud looduskaitseseaduse § 16 lõikes 5 sätestatud ostueesõigusega Eesti Vabariik kasuks. 24.10.2007 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 7.11.2007.Kohtunikuabi Küllike Lunev. 1.1.4.Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Riikliku ehitisregistri elektroonilisse andmebaasi (http://www.ehr.ee) ei ole katastriüksusel katastritunnusega 63901:001:1530 ehitisi registreeritud. Ehitisregistrist nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud riikliku ehitisregistri elektroonilises andmebaasis enne käesoleva lepingu tõestamist. 1.3. Vastavalt E-notari infosüsteemi kaudu 02.06.2016 teostatud Maa-Ameti kitsendustega katastrikaardi päringule tunnuse järgi on Katastriüksuse 63901:001:1530 kitsendused: Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 1846 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva- Jõesuu mereranna ääres (); Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 4019 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres (); Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 39991 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres (); Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 39991 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres (); Piiranguvöönd: hoiuala; ulatus: 19220 m²; nähtus: hoiuala (Väinamere hoiuala (Hiiu)); Piiranguvöönd: ulatus: 89662 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Orchis militaris (käpp, hall)); Piiranguvöönd: ulatus: 89662 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Platanthera chlorantha (käokeel, rohekas)); Piiranguvöönd: ulatus: 89657 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis atrorubens (neiuvaip, tumepunane)); Piiranguvöönd: ulatus: 89662 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Gymnadenia conopsea (käoraamat, harilik)); Piiranguvöönd: ulatus: 4756 m²; nähtus: iI kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Herminium monorchis (muguljuur, harilik)); Piiranguvöönd: ulatus: 5550 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dactylorhiza incarnata (sõrmkäpp, kahkjaspunane)). 1.4. Kultuurimälestiste riikliku registri (http://register.muinas.ee/) andmete kohaselt ei kuulu lepingu esemeks olev kinnistu vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. 1.5. Keskkonnaregistri (http://register.keskkonnainfo.ee) kohaselt on Väinamere hoiuala (Hiiu) registreeritud keskkonnaregistris registrikoodiga KLO2000340 ja looduskaitseala valitsejaks on Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon. Hoiuala on võetud kaitse alla 08.09.2005.a vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 233 alusel. 1.6. Käesoleva lepingu punktis 1 lepingu eseme kohta toodud andmed on notariaalakti tõestaja eelnimetatud elektroonilistes andmebaasides kontrollinud käesoleva lepingu tõestamise päeval (02.06.2016) infosüsteemi e-notar kaudu (kinnistusraamat, ehitisregister, maakataster, kultuurimälestiste riiklik register). 1.7. Omanik kinnitab, et: 1.7.1. Lepingus toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning lepingu eseme 2 suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 1.7.2. Lepingu ese on Omaniku omand ning seda ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, seda ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kolmandate isikute kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutusõigused. 1.7.3. Kasutusõiguse alal ei ole mingeid varjatud puudusi ega vigasid, mis oleksid Omanikule teada. 1.7.4. Kasutusõiguse alal ei paikne hooneid, rajatisi ega kolmandatele isikutele kuuluvaid tehnorajatisi, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava servituudi teostamist. 1.7.5. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid, käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid. 1.7.6. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolev leping ning Omanik ei ole sõlminud käesolevas lepingus nimetamata lepinguid ja Omanik kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada isikliku kasutusõiguse seadmist Kasutaja kasuks ja isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmist. 1.7.7. Tema suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti ega algatatud pankrotimenetlust, samuti ei ole tema suhtes kohaldatud ärikeeldu ega ettevõtluskeeldu, käesoleva lepingu sõlmimine ei kahjusta tema võlausaldajate õigusi. 1.8. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et: 1.8.1. Tema volitused on kehtivad, ega ole esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning ta omab kõiki õigusi käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 1.8.2. Esindatav soovib sõlmida lepingut kõigil selles toodud tingimustel, ei esine asjaolusid, mis keelaksid, piiraksid või välistaksid tema õigust käesolevat lepingut sõlmida ja et temal on lähtuvalt äriühingu põhikirjast kõik vajalikud äriühingu sisesed otsused ja kooskõlastused käesoleva lepingu sõlmimiseks. 1.8.3. Õigustatud isik on üle vaadanud kasutusõiguse eseme, mida Õigustatud isik on õigustatud kasutama käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse alusel ning tutvunud käesoleva lepingu lisaks nr 1 oleva plaaniga, millel kasutusõiguse ala on tähistatud sinise viirutatud alana ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuse ning kasutusõiguse ala paiknemisest, suurusest ja piiridest. 1.9. Osalejad kinnitavad, et nad on tutvunud lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notari poolt, samuti ei soovi osalejad notariaalaktis viidatud teise notariaalakti ette lugemist akti tõestaja poolt ega selle lisamist käesolevale aktile, kuna selle sisu on osalejatele teada. 1.10. Osalejad avaldavad, et nad sõlmivad käesoleva lepingu asjaõigusseaduse § 1581 alusel. 2. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE 2.1. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud Õigustatud isiku kasuks Kinnistule avalikes huvides tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmises, mille kohaselt Õigustatud isikul on õigus omada Kinnistul sideehitisi, kasutada neid sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud nende ehitamiseks, kasutamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, ümberehitamiseks ja likvideerimiseks. 3 2.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada Kinnistut käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks üksnes kasutusõiguse alal, mis ümbritseb maatükiga püsivalt ühendatud sideehitist ja mille paiknemine on lepingu lisaks oleval plaanil tähistatud sinise viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala). 2.3. Kinnistu igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja Õigustatud isiku volitatud isikule kasutusõiguse ala kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse alale juurdepääsuks nii jalgsi kui punktis kaks üks (2.1.) nimetatud tegevuseks mõistlikult vajalike sõidukite ja tehnikaga. 2.4. Õigustatud isik kohustub teavitama Kinnistu igakordset omanikku kasutusõiguse alal tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse korral alustada vajalike töödega viivitamata, teatades sellest Kinnistu igakordsele omanikule. 2.5. Pärast kasutusõiguse alal teostatud sideehitiste ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama oma kulul Kinnistu endise seisundi. 2.6. Kinnistu igakordne omanik ja Õigustatud isik kohustuvad järgima ja samuti nõudma nende volitusel kinnistul tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt, kehtivate õigusaktidega kaitsevööndis kehtestatud piirangute järgimist. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise üle anda kolmandale isikule. 2.7. Kinnistu igakordne Omanik ja Õigustatud isik kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teist poolt Kinnistu võõrandamisest, ühendamisest ja jagamisest, sealhulgas korteriomanditeks jagamisest, või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest. 2.8. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et käesoleva lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse kandmisel esimese vaba järjekoha. 3. TALUMISE TASU JA MUUD VÕLAÕIGUSLIKUD KOKKULEPPED 3.1. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda sideehitise omanikult kasutusõiguse tasu õigusaktides sätestatud suuruses ning korras. 3.2. Isikliku kasutusõiguse lõppemisel on Õigustatud isikul õigus kolme (3) kuu jooksul arvates isikliku kasutusõiguse lõppemise päevast Kinnistul asuvad, käesoleva lepingu alusel seatud isikliku kasutusõiguse alusel rajatud sideehitised ära vedada ilma, et kummalgi poolel tekiks kulude hüvitamise kohustust. 3.3. Kinnistu igakordne Omanik ja Õigustatud isik tagavad Kinnistu võõrandamise korral kõigi käesolevast lepingust tulenevate Omaniku õiguste ja kohustuste ülevõtmise isiku, kellele kinnistu võõrandatakse, poolt ning isikliku kasutusõiguse võõrandamise korral kõigi käesolevast lepingust tulenevate Õigustatud isiku õiguste ja kohustuste ülevõtmise isiku, kellele isiklik kasutusõigus võõrandatakse, poolt. 3.4. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et kasutusõiguse ala otsene valdus ning päraldisteks olevad dokumendid loetakse Omaniku poolt Õigustatud isikule üle antuks käesolevale lepingule allakirjutamisega. 4. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 4.1. Lepinguosalised on lepingu esemele isikliku kasutusõiguse seadmises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 74333 kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (registrikood 90010094 asukoht Tallinn) 4 kasuks sideehitiste ehitamiseks, remontimiseks, kasutamiseks, korrashoiuks, ümberehitamiseks ja likvideerimiseks vastavalt 02.06.2016.a. sõlmitud lepingu punktidele 2 ja 3 ning lepingu lisaks olevale plaanile. 5. Notariaalakti tõestaja poolt osalejatele antud selgitused 5.1. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. (asjaõigusseaduse § 225). 5.2. Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või – rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik (asjaõigusseaduse § 226). 5.3. Sideehitis on liin ja liinirajatis elektroonilise side seaduse tähenduses (Ehitusseadustik § 80). Liinirajatis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud elektroonilise side võrgu osa, milleks on muu hulgas maakaabel, veekogu põhjas paiknev kaabel, kaablitunnel, kaablikanalisatsioon, ehitistele ja postidele kinnitatud kaablite või juhtmete kogum koos kommutatsiooni-, jaotus- ja otsastusseadmetega, regeneraator, elektrooniliste sideseadmete konteiner ning raadiosidemast, samuti tehnovõrk ja -rajatis asjaõigusseaduse tähenduses (elektroonilise side seadus § 2 p 25). 5.4. Sideehitise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Sideehitisena käsitletakse ehitusseadustiku 9. peatükis käsitletud sideehitist. 5.5. Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis (ehitusseadustik § 78). 5.6. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi (Asjaõigusseadus § 158). 5.7. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või - rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või 5 tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses (Asjaõigusseaduse § 1581). 5.8. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda tasu asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise eest. [RT I, 23.04.2012, 1 - jõust. 17.04.2012 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsus tunnistab AÕSRS § 15.4 lõiked 2–4 ja AÕS § 158² lõike 1 esimese lause osa „asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 15.4 kehtestatud suuruses” põhiseadusega vastuolus olevaks ning alates käesoleva otsuse jõustumisest kehtetuks.] Tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu saamiseks esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu või -rajatise omanikule. Taotluse vormi ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Jooksva aasta eest on tasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. märtsi seisuga, juhul kui ta esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse jooksva aasta 1. juuliks. Eelpool nimetatud taotluse alusel makstakse tasu ka järgmistel aastatel kuni uue taotluse esitamiseni. Tasu saamise aluseks olevate asjaolude muutumisel tekib õigus suuremale tasule pärast täiendava taotluse esitamist lõikes 3 sätestatud korras. Kinnisasja omaniku vahetumisel tekib uuel omanikul tasu saamise õigus pärast taotluse esitamist eelpool nimetatud tähtaegadest lähtudes. Tasu jooksva aasta eest makstakse välja hiljemalt sama aasta 1. detsembriks. Tasu saamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg algab iga aasta 1. Juulist (Asjaõigusseadus § 1582). 5.9. Lepingu punktis 1 kajastatud andmete õiguslik tähendus. (a) Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse (b) Kuni 2016. aasta 31. märtsini ehitisregistrisse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus (Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus § 26 lg 7). Ehitusseadustiku § 61 kohaselt ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. Taotlustel, projekteerimistingimustel, teatistel, ehitus- ja kasutusloal ning ettekirjutustel on õiguslik tähendus. (c) Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ja kaardil kajastatud kitsendus võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Kitsenduste selgitamiseks tellib kitsendusi põhjustava objekti omanik vajadusel katastrimõõdistamise (d) (asjaõigusseadus § 56, ehitusseadus § 56, maakatastriseaduse § 12 ja 19.1). 5.10. Riigilõivuseaduse § 11 lg 3 kohaselt, kui taotluse esitaja on jätnud taotletava kande eest seadusega ettenähtud riigilõivu tasumata, on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata. 5.11. Kui tehingu notariaalset tõestamist ei järgne on notari tasu seaduse §-i 30 kohaselt notari tasu tehingu projekti koostamise eest pool tehingu tõestamise tasust. 6. Poolte kontaktandmed 6.1. Omaniku kontaktandmed: Endel Kaevats, aadress Mihkli, Sarve küla, Pühalepa vald, Hiiu maakond, telefon 53992305, e-posti aadress: [email protected], 6.2. Õigustatud isiku kontaktandmed: Eesti Lairiba arenduse Sihtasutus, aadress: Harju tn 6, 10130 Tallinn, telefon: 6310555, e-post: [email protected] 6.3. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et käesoleva lepingu punktides 6.1 ja 6.2 esitatud andmete muutumisest kohustuvad Omanik ja Õigustatud isik teineteist kirjalikult informeerima. 7. Notariaalakti originaal ning ärakirjade väljastamine 6 7.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari büroos. 7.2. Osalejatele väljastatakse notariaalakti ärakirjad osaleja valikul digitaalselt või paberkandjal. Digitaalne ärakiri on osalejale kättesaadav ka riigiportaalis www.eesti.ee (e- teenused › kodanikule › õigusabi › notariaalsed dokumendid). Notariaalakti ärakirja valdamine asendab õigustoimingutes notariaalakti originaali valdamist 7.3. Osalejad paluvad notaril esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja kinnistusosakonnale. Notar esitab ärakirja kinnistusosakonnale viie (5) tööpäeva jooksul, arvates lepingu tõestamise eest ette nähtud notaritasu ning lepingu alusel taotletavate kannete eest ette nähtud riigilõivu tasumist tõendava dokumendi saamisest. 8. Volitus notarile Lepinguosalised on kokku leppinud ning volitavad notarit vajadusel esitama Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale täiendavaid avaldusi ja täpsustusi, sealhulgas tegema vajaduse korral käesoleva lepingu kinnistamisavalduses täiendusi ja parandusi ulatuses, mis on seotud käesolevas lepingus toodud lepinguosaliste taotlusega, kuid mis ei muuda notariaaldokumendi sisu. 9. Lepingu sõlmimisega seotud kulud 9.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isiku esindaja OÜ Keskkonnaprojekt. 9.2. Kasutaja tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. 9.3. Kasutaja tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks. Käesolev notariaalakt on osalejatele akti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Käesolevas notariaalaktis viidatud ning aktile lisatud plaan on esitatud osalejatele enne heakskiitmist läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Käesolevas dokumendis on 9 lehte, mis on köidetud nööri ja reljeefpitseri abil ( Isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping 38.30 eurot (tehinguväärtus 639.00 eurot: § 3, 10, 12, 22, 23 p 2). Notari tasu kokku 38.30 eurot. Käibemaks 7.66 eurot. Kokku 45.96 eurot. Kinnistamise riigilõiv 4.00 eurot (tehinguväärtus 130.00 eurot: § 77 lg 1, § 354 lg 2), viitenumber 77760001550576. 7 Eespool nimetatud tasule lisandub ärakirja valmistamise tasu notari tasu seaduse § 35 kohaselt iga A4 formaadis leht 0,23 eurot ning digitaalselt kinnitatud ärakirja tasu notari tasu seaduse § 31 p 15 ja § 35 kohaselt 15,30 eurot ja notari tasu seaduse § 35 kohaselt iga A4 formaadis leht 0,23 eurot (eelnimetatud summad sisaldavad käibemaksu). Omanik _____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri (omakäeliselt kirjatähtedega) Õigustatud isik _____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri (omakäeliselt kirjatähtedega) 8  LISA 1 Kinnistu: Ahingu Registriosa: 74333 Katastritunnus: 63901:001:1530 M 1:500 Ahingu 63901:001:1530 Nuudi Nuudi 63901:001:0992 63901:001:0101