Rail Baltic Harju maakonnaplaneeringu KSH aruanne

Keskkonnaamet Teie: 31.01.2017 [email protected] Meie: 15.03.2017 nr 12-4/727 Rail Baltic Harju maakonnaplaneeringu KSH aruanne Austatud peadirektor Esitasime Keskkonnaministeeriumile 05.12.2016 kirjaga nr 12-4/4105 tutvumiseks Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ning Harju, Rapla ja Pärnu Rail Baltic maakonnaplaneeringu ühise keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande. Sama kirja koopia saatsime ka Keskkonnaametile. 31.01.2017 e-kirjaga esitas Keskkonnaameti esindaja märkused, millele on vaja KSH aruande täiendamisel tähelepanu pöörata. Toome omapoolsed vastused ära 31.01.2017 e-kirjas esitatud punktide järel. 1. Aruande peatükis 7.1.2. on toodud tabel 7.3 (lk 106) hinnanguliste vaja minevate ehitusmaterjali koguste- ga maakondade lõikes. Vaadates kogu Rail Baltic projekti mastaapi tekib küsimus, kas antud tabelis too- dud hinnangulised kogused vajamineva materjali jaoks ei ole liiga väikesed? Ootame kinnitust, kas mahud on määratud korrektselt. Tabelit 7.3 on ajakohaste andmetega täiendatud. 2. Aruande peatükis 9.2.6. (lk 169) on kirjutatud: „Kui osutub vajalikuks veetaseme alandamine, on vajalik teostada piirkonnas täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud, et teha kindlaks veetaseme, voolusuund ja võimalik mõju piirkonna kaevudele ja kooslustele.“ Selguse huvides palume antud teksti juurde lisada ka märkus, et kui toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine, on veesea- duse § 8 lõike 2 punkti 8 kohaselt vajalik taotleda Keskkonnaametilt vee erikasutusluba. Ettepanekuga on arvestatud ja KSH aruannet vastavalt täiendatud. 3. Aruande peatükis 9.2.7. (lk 173) on kirjutatud: „Suuremate jõgede ületuseks tuleb rajada kõrged sillad, väiksemate jõgede puhul on mitmel pool aktsepteeritav torusildade ja truupide rakendamine.“ Palume lisada teksti juurde märkus, et veeseaduse § 8 lõike 2 punktidest 6 ja 9 tulenevalt tuleb taotleda vee erika- sutusluba, kui toimub veekogu, mille veepeegli pindala on üks hektar või suurem, rajamine, likvideerimine, süvendamine või sellise veekogu põhja pinnase paigaldamine (sildade rajamisel jõepõhja maakivide pai- galdamine vms) ning kui muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi (kalda- kindlustus). Viimane punkt kehtib ka truupide paigaldamisele. Samuti kehtib truupide paigaldamise puhul veeseaduse § 8 lõike 2 punkt 7, mille kohaselt on vee erikasutusluba on vaja, kui uputatakse või heidetak- se tahkeid aineid veekogusse. Ettepanekuga on arvestatud ja KSH aruannet vastavalt täiendatud. 4. Aruande peatükkides 7.1.2 ja 7.4 ning tabelis 14.1 (punkt 3.2) on viidatud võimalusele kasutada jäätme- test valmistatud materjale, sh põlevkivi kaevandamise jäätmeid ja aherainest toodetud killustikku. Juhime tähelepanu, et juhul, kui kasutatakse jäätmestaatuses materjali (mitte jäätmetest valmistatud toodet) on selleks tegevuseks vajalik jäätmekäitleja registreerimistõend või jäätmeluba. Roosikrantsi tn 12 Telefon 611 8640 Registrikood 70002452 15077 TALLINN Faks 611 8602 [email protected] www.harju.maavalitsus.ee  KSH aruannet on vastavalt täiendatud. 5. Aruande peatükis 9.4.1 on peamiste tekkivate jäätmetena välja toodud ehitusaegsel perioodil ehitusmater- jalide hoiustamise ja transpordiga seotud jäätmed (pakendid). Jääb arusaamatuks, miks on esile tõstetud just sellised jäätmed – eeldatavalt kaasneb sellise objekti rajamisega ka arvestatavas koguses ehitus- jäätmete teke. Sõnastust on täpsustatud ning lisatud viide ehitusjäätmete olulisusele. 6. Tabeli 16.1 punktides 2.2.16-2.2.18 on kasutatud mõistet keskkonnajaam. Jääb arusaamatuks, mida on selle all mõeldud. Nimetus keskkonnajaam on asendatud terminiga jäätmejaam, mis vastab kavandatava tegevuse sisule paremini. Ehitusaegne jäätmekäitluse korraldamine ja selleks sobivate asukohtade ja tingimuste määratlemine on keskkonnakorralduskava üks olulisemaid komponente. 7. Lisa IV – Natura hindamine (Pirita loodusala osas): Tabelis 4.13.2 on toodud mõju nii Natura elupaigatüü- bile jõed ja ojad (3260) ning kaitsealustele liikidele (paksukojaline jõekarp, hink, võldas, jõesilm, lõhe), kuid nimistust puudub Pirita loodusala kaitse-eesmärgiks arvatud tiigilendlane ja saarmas. Palun tuua lühidalt välja mõju ka nimetatud kahele loomaliigile. Natura hindamist täiendati ja tabelis 2.13.2 toodi välja ka mõju tiigilendlasele ja saarmale. 8. Arusaamatuks jäävad KSH aruande peatükis 7.1.4. „Välismõju analüüsi kokkuvõte“ tabelis 7.5 toodud mõju hinnangud säästlikule materjalikasutusele. Antud tabelis on välja toodud strateegiline valik 178 ehk 0-variant, kus raudteed ei rajata ja strateegiline valik 279 ehk Rail Baltic kiirraudtee rajamine. Mõju hinnan- guna on esimesel juhul märgitud, et kuna kogu transport kulgeb valdavalt maismaalt ja meritsi, siis on vajalik Via Baltica väljaehitamine 2+2 sõidurajaga maanteeks, mis tingib olulise materjalikulu. Rail Baltic raudtee rajamise puhul on mõju hinnanguna märgitud, et oluline osa kauba- ja reisijateveost siirdub raud- teele, mis võib anda võimaluse Via Baltica väljaehitamiseks väiksemas mahus (ehk 2+1 sõidurajaga maan- teeks), mis omakorda säästab materjali. Antud hinnangu andmisel on aga mingil põhjusel välja jäetud materjali maht, mis kulub Rail Baltic raudtee rajamiseks. Ilmselgelt on strateegiline valik 279 tunduvalt suurema materjali kuluga kui strateegiline valik 178. Isegi kui Via Baltica ehitatakse väiksemas mahus on summaarne materjalikulu mõlema projekti peale kokku väga suur. Seega tekib küsimus, kas saab väita, et tegu on olulise säästlikkusega. Palume antud osa paremini lahti kirjutada ja selgitada. Raudtee rajamine tähendab täiendavat olulist materjalikulu hoolimata asjaolust, kas tee rajatakse 2+2 või 2+1 variandis. Aruannet on vastavalt korrigeeritud nii peatüki 7.1.4 osas kui tabelis 14.1. 9. Oma 09.05.2016 kirjas nr 6-2/16/767-10 punktis 1 tõime välja asjaolu, et Rail Baltic raudtee trassi koridor ulatub kaitstava looduse üksikobjekti Alu suurkivi (keskkonnaregistri kood KLO4000527) ümbritsevasse piiranguvööndisse ning palusime hinnata kavandatava tegevuse mõju nimetatud üksikobjektile. Kuigi Rap- la maakonnaplaneeringu kooskõlastamise koondtabelis on märgitud, et KSH aruannet on antud osas täiendatud, ei ole esitatud materjalides Alu suurkivi ega kavandatava tegevuse mõjusid sellele kordagi mainitud. Palume materjale täiendada. Alu suurkivi asub eelistatud raudteetrassi lõigu 8A 4. kilomeetril ja raudtee kaitsevööndist ca 150 m kaugusel. Kivi ja raudtee kaitsevööndite vahel on ca 100 m puhverala, mis on metsaga kaetud. Meie hinnangul ei ole võimalik kivi kui kaitstava loodusobjekti kahjustamine ning täpsem käsitlus KSH raames ei ole vajalik. 2 (4) 10. KSH aruande lisa IV „Natura hindamine“ peatükis 4.12 „Rabivere loodusala“ nimetatud leevendav meede 16A-1.8-7 puudub lisas II-6 „Leevendavate meetmete register“ ja lisas II-2 „Leevendavate meetmete kaart Raplamaa“. Palume lisasid II-6 ja II-2 täiendada. Maakonnaplaneeringu etapis (Lisad II-x) ei ole leevendavate meetmete registris kajastatud paljusid meetmeid (sh ka kõnealust Rabivere loodusala meedet), mis kanti registrisse järgnevas, eelprojekti etapis (Lisad III-x). Maakonnaplaneeringu tasandi leevendavate meetmete kaardile olid ekslikult sattunud ka juba osa järgmise etapi meetmeid, kuid seal ei pruugi olla kõiki eelprojekti leevendavaid meetmeid. Eelprojekti täpsusastmes aruande raames esitatud leevendavate meetmete register (Lisa III-6) on täielik ja sisaldab kõikide etappide meetmeid. 11. Kui perspektiivse Tallinn-Rapla-Türi maantee alternatiiv 1 võib mõjutada elupaikade seisundit Rabivere loodusalal, siis kaasneb sellega ka võimalik mõju Rabivere maastikukaitseala kaitse-eesmärgile. Lisas II-7 perspektiivse Tallinn-Rapla-Türi maantee alternatiivi 1 mõju Rabivere maasikukaitseala kaitse-eesmärgile aga hinnatud ei ole. Palume lisa II-7 täiendada. Hetkel ei ole perspektiivse Tallinn-Rapla-Türi maantee või selle võimalike alternatiivide kohta piisavalt informatsiooni, et oleks võimalik hinnata mõju Rabivere maasikukaitseala kaitse-eesmärgile. 12. Palume KSH aruandes (sh tarastust käsitleva osa kokkuvõttes) viidata kokkuleppele, mille järgi viivad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Tehnilise Järelevalve Amet läbi uuringu, mis kaardistab ja analüüsib alternatiivseid tehnilisi võimalusi ökoduktidel põhinevale lahendustele. Samuti peab aruanne sisaldama infot, et lähtuvalt uuringu tulemustest tehakse tööprojekti faasis eelprojekti lahenduse muuda- tusi. KSH aruande peatükki 10.3.2 ning 16.3.3 täiendati vastava infoga. 13. Palume kaaluda tarastamise mõjusid leevendava meetmena tara-aluse läbipääsuvõimaluse suurendamist. Senise tehnilise lahenduse kohaselt on raudtee kuni mägra suurustele imetajatele ületatav kogu ulatuses. Palume kaaluda võimalust suurendada kas lausaliselt või olulistes loomastiku liikumiskoridorides lahen- dust, mis tagaks kuni hundi suuruste loomade läbipääsu. Hundi ja ilvese suurusega imetajatele läbitava tara silma suuruse kohta ei ole hetkel häid andmeid, mistõttu tuleb seda teemat täiendavalt analüüsida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi läbiviidavas uuringus, mis käsitleb tarastamise erinevaid alternatiive. Standardina on hetkel KSH-s sätestatud võrgu silma suurusena 150 mm x 150 mm, mis tagab kuni mägra suuruste imetajate läbipääsu. KSH aruande peatükki 10.3 ning tabelit 14.1 on täiendatud võrgusilma soovituslike parameetritega ning täiendavate soovitustega tarauuringu lähteülesandesse. 14. Palume jätkuvalt täiendada KSH lisa IV asuvat Natura hindamise aruannet. Praeguses versioonis on võimalik kaudsete mõjude osas valdav võimalik tuvastada vaid hindaja järeldust kaudse mõju avaldumise või mitte avaldumise kohta. Puudub aga järelduse jõudmise loogika, mis võimaldaks kontrollida hinnangu andmise korrektsust. RB rajamisega kaasnevaid mõjusid on hinnatud eraldi kõikide Natura alade lõikes, kus võis eeldada ebasoodsa mõju ilmnemist. Natura hindamise tulemustena on jõutud järeldusele, et ühelegi alale ei avaldu otsene ebasoodne mõju. RB raudteetrass kavandatakse paljudel juhtudel vahetult Natura alade või ala kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüübi lähedusse, kus läbi kavandatavate pinnasetööde teostamise võivad kaasneda muutused piirkonna veerežiimi ja kvaliteedi osas. Need on peamised kaudsed mõjud, mis võivad omakorda avaldada mõju erinevatele Natura ala kaitse-eesmärkidele ehk 3 (4) sealsete elupaigatüüpidele ja liikidele (muutuvad kasvutingimused). Nende kaudsete mõjude vältimiseks on vajadusel ette nähtud leevendavad meetmed veerežiimi muutuste ennetamiseks. Veerežiimiga kaasnevaid mõjusid on KSH aruandes hinnatud lisaks kriteeriumi 1.8 Mõju pinnavee kvaliteedile ja liikumisele raames. Selle kriteeriumi lõikes on KSH seatud taotlustasemeks, et raudtee rajamise ja kasutamisega seotud mõju piirkonna veerežiimile on neutraalne; maaparandussüsteemid taastatakse senises funktsionaalsuses; raudteetrassi ristumisel vooluveekogudega on tagatud veekogu veerežiimi ja ökoloogilise seisundi säilimine. Veerežiimi ja kvaliteedi tagamine on konkreetselt tehnilise lahenduse küsimus ja ebasoodne mõju hõlpsasti välditav sobiva projektlahendusega. KSH toob välja, et selleks tuleb projekti tasandil lahendada mullet läbivate veetruupide hulk ja asukohad, et vältida mulde kujunemist horisontaaltasandi veepidemeks. Vooluveekogudega ristumised tuleb tehniliselt lahendada selliselt, et truubid ja sillad tagaks vee läbipääsu ekstreemsetel looduslikel tingimustel suurte vooluhulkade korral. Kriteeriumi 1.8. raames seatud tüüpmeetmete rakendamisel KSH-s toodud asukohtades (s.h Natura alade lähedal) ei esine ebasoodsat kaudset mõju Natura aladele ega nende kaitse-eesmärkidele. Juhime tähelepanu asjaolule, et Natura hindamisel lähtuti raudtee lahendusest, mis hindamise hetkeks valminud oli. Raudtee lahendust projekttaseme tehnilise detailsusastmes enamikel juhtudel hinnata ei olnud võimalik, mistõttu on ka Natura hindamise meetmed selle võrra üldisemad. Veendumust, et Natura aladele ebasoodne mõju on välistatud, täiendasime Natura hindamist selliselt, et lisasime Natura hindamise täpsustamise kohustuse projekti edasistes etappides ehk keskkonnakorralduskava meetmete rakendamisel. Täpsemalt, Natura hindamises toodu meetmetele vastavus tuleb uuesti läbi viia raudtee tehnilise projektlahenduse valmimisel, et veenduda meetmete (eeskätt veerežiimi säilitamine) toimimises ning ebasoodsa mõju puudumises. Natura hindamise ülevaatamise nõue on välja toodud keskkonnakorralduskava koostamise soovitustes ja KSH järeldustes. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Rajasalu maavanem Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Tehnilise Järelevalve Amet, Pärnu Maavalitsus, Rapla Maavalitsus, OÜ Hendrikson&Ko. Alan Rood 6118789 [email protected] 4 (4)