Vee erikasutusloa taotluse menetluse peatamine

Andro Ots Teie 17.01.2017 Ösel Aquafarms OÜ [email protected] Meie 08.03.2017 nr 14-6/17/1233-2 Vee erikasutusloa taotluse menetluse peatamine Austatud Andro Ots Ösel Aquafarms OÜ (registrikood 12740506, aadress Kesknõmme kalakasvatus, Kehila küla, 93437 Kihelkonna vald, Saare maakond) esitas 20.01.2016 Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse (edaspidi vee erikasutusloa taotlus; registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.01.2016 nr 14-6/16/64-2 all) kalakasvatuse (aastane juurdekasv 4500 t) tarbeks pinnavee võtmiseks üle 30 m3/ööp (umbes 99,5 milj m3/a) ja kasutusel olnud heitvee juhtimiseks suublasse, merepõhja süvendamiseks ning tahkete ainete uputamiseks. Vee erikasutusloa taotluse kohaselt soovib Ösel Aquafarms OÜ tegutseda Kesknõmme kalakasvatuse kinnistul asukohaga Saaremaa, Kihelkonna vald, Kehila küla, Kesknõmme kalakasvatus (kinnistusraamatu registriosa nr 789534, katastriüksus katastritunnusega 30101:002:0286). Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 9 lg 5 kohaselt annab vee erikasutusloa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaametil pädevus vee erikasutusloa taotluse menetlemiseks. Vee erikasutusluba peab olema vastavalt VeeS § 8 lg 2 p-dele 1, 4, 6, 7, 9 ja 12. Keskkonnaamet võttis 16.03.2016 kirjaga nr 14-6/16/64-4 vee erikasutusloa taotluse menetlusse. Keskkonnaamet juhtis oma kirjas Ösel Aquafarms OÜ tähelepanu asjaolule, et kuivõrd haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 2 kohaselt viiakse menetlus läbi vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikule, siis hindas Keskkonnaamet vastavalt VeeS ja keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18 “Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid” (edaspidi määrus nr 18) § 13 lg-le 1 koostoimes §-ga 4 esitatud andmete õigsust ning otsustas vee erikasutusloa taotluses puuduste esinemisest olenemata võtta vee erikasutusloa taotluse menetlusse, kuna puuduvad andmed ei muuda taotluse perspektiivituse hinnangut. Arvestades, et Keskkonnaameti hinnangul on kavandatav tegevus ilmselgelt perspektiivitu, , andis Keskkonnaamet teada, et on asunud vee erikasutusloa andmise osas keelduva otsuse eelnõud ette valmistama. Ösel Aquafarms OÜ palus 24.08.2016 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 25.08.2016 nr 14-6/16/64-8 all) jätkata vee erikasutusloa taotluse menetlemist. Ösel Aquafarms OÜ palus oma kirjaga Keskkonnaametil nimetada vee erikasutusloa taotluses esinevad puudused ning anda tähtaeg nende kõrvaldamiseks. Lisaks kinnitatakse kirjas, et Ösel Aquafarms OÜ on teadlik Keskkonnaameti 16.03.2016 kirjas nr 14-6/16/64-4 viidatud riskist, et vee erikasutusloa taotluse menetlusega (sh võimaliku keskkonnamõju hindamisega) kaasnevad kulutused, mille tegemine ei garanteeri kavandatud tegevuse elluviimiseks vajalike lubade saamist ja et sisuliselt on tegemist arendaja äririskiga. Arvestades Ösel Aquafarms OÜ eelnevalt toodud soovi alustada vee erikasutusloa taotluse menetlust vee erikasutusloa andmise üle kaalumiseks hindas Keskkonnaamet vastavalt määruse Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 nr 18 § 13 lg-le 1 koostoimes §-ga 4 esitatud andmete vastavust VeeS ja määruse nr 18 §-dele 5-8 ja 10 esitatud nõuetele uuesti. Keskkonnaamet saatis 12.09.2016 Ösel Aquafarms OÜ-le kooskõlas määruse nr 18 § 13 lg-ga 3 ja HMS § 15 lg-ga 2 puuduste kõrvaldamise kirja nr 14-6/16/64-9, millega määras vee erikasutusloa taotluses esinevate puuduste kõrvaldamise tähtajaks 17.11.2016, mida Ösel Aquafarms OÜ palus oma 03.11.2016 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 04.11.2016 nr 14-6/16/64-12 all) pikendada kuni 31.01.2017. Täiendavad andmed esitas Ösel Aquafarms OÜ Keskkonnaametile 17.01.2017 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 18.01.2017 nr 14-6/17/1233 all). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lg 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, VeeS § 9 lg 5 järgi on vee erikasutusloa andjaks Keskkonnaamet. Seega, KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemine vee erikasutusloa taotluse menetluse raames kuulub Keskkonnaameti pädevusse. KeHJS § 3 p 1 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lg 2 kohaselt vaatab loa andja tegevusloa (siinkohal vee erikasutusloa) taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. KeHJS § 3 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju ning KeHJS § 3 p 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. KeHJS § 11 lg-te 3 ja 4 kohaselt on KMH kohustuslik KeHJS § 6 lg 1 tegevuste korral. KeHJS § 6 lg 1 p 19 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena veejuhtme püstitamise, kui keskmine vooluhulk ületab 100 milj m3/a või kui veehaardes oleva vee keskmine vooluhulk on üle 2000 milj m3/a ja veejuhtme kaudu ärajuhitava vee hulk ületab 5% veehaarde aastasest keskmisest vooluhulgast. KeHJS § 11 lg 3 järgi KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata, s.o KMH on kohustuslik. Ösel Aquafarms OÜ kavandab rajada veejuhtme vee võtmiseks umbes 99,5 milj m3/a ja heitvee juhtimiseks suublasse umbes 99,5 milj m3/a. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 18 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (edaspidi määrus nr 224). Vastavalt määruse nr 224 § 11 p 10 tuleb KMH algatamise vajalikkust kaaluda veejuhtme, mille kaudu ärajuhitava vee keskmine vooluhulk on 10 milj kuni 100 milj m3/a, rajamisel, määruse nr 22 § 15 p 8 tuleb KMH algatamise vajalikkust kaaluda sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti ning Määruse nr 224 § 9 p 10 tuleb KMH algatamise vajalikkust kaaluda ka aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamisel. KeHJS § 11 lg 3 järgi KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata, kuid nimetatud künnisest jääb vee erikasutusloa taotluse alusel puudu vaid ca 0,5 m3/a. Samal ajal kuulub ettevõtte poolt kavandatav tegevus KeHJS § 6 lg 2 p 18 nimetatud tegevusvaldkondade hulka, mille puhul tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist. Lähtudes eelnevast peab Keskkonnaamet kaaluma vastavalt KeHJS § 6 lg 21 , 22 ning KMH algatamise vajalikkust läbi KeHJS § 6 lg 3 kohase eelhinnangu. KeHJS § 11 lg 6 kohaselt, kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle KMH algatamata, kui KeHJS § 6 lg-s 3 esitatud kriteeriumidele tugineva hinnangu tulemusena selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt VeeS §-dele 226-2216 menetleb hoonestusloa 2 (4) taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise, samuti hoonestusloa tingimuste muutmise üle. Ösel Aquafarms OÜ esitas 09.12.2015 TJA-le VeeS § 226 lg 2 kohase hoonestusloa taotluse, millega kavandatakse Saaremaal Kihelkonna vallas Kehila külas asuvale Kesknõmme kalakasvatuse kinnistule kaasaegset kalakasvatust. TJA algatas 15.11.2016 otsusega nr 1-10/16-420 „Hoonestusloa menetluse algatamine“ VeeS § 227 lg-te 1 ja 7 alusel hoonestusloa taotluse menetluse Ösel Aquafarms OÜ 09.12.2015 esitatud hoonestusloa taotluse põhjal ning KeHJS § 3 p 1, § 6 lg 1 p 19 ja § 11 lg 3 alusel KMH kalakasvatuse suhtes tervikuna (edaspidi hoonestusloa taotluse KMH). Keskkonnaamet täidab tulenevalt KeHJS § 23 lg-st 2 ja § 29 lg 1 p-st 2 hoonestusloa taotluse KMH menetluses asjaomase asutuse ja kaitseala valitseja kohustusi. TJA-l tuleb KeHJS § 151 lg 4, § 201 lg 1, § 22 lg 4 ja § 29 lg 1 p 2 kohaselt küsida Keskkonnaameti seisukohta hoonestusloa taotluse KMH programmi ja aruande kohta, samuti Keskkonnaametiga kooskõlastada KMH aruanne. Lähtudes eelnevast saab Keskkonnaamet hoonestusloa taotluse KMH protsessi suunata. Hoonestusloa taotluse KMH menetlus on jõudnud KMH programmile asjaomastelt asutustelt seisukohtade küsimiseni (TJA 03.02.2017 kiri nr 16-6/15-1819-028, registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.02.2017 nr 6-3/17/2075 all). Asjaomastelt asutustelt seisukoha saamiseks esitatud KMH programmi ptk 4.4 kohaselt hoonestusloa taotluse KMH viiakse läbi kogu kalakasvatuse suhtes tervikuna, st KMH käsitleb ka neid keskkonnaaspekte, mis ei ole otseselt hoonestusloa objektiks, kuid mis on sisuliseks osaks kalakasvatusest ja sellega kaasneda võivatest keskkonnamõjudest (eeskätt merest vee võtmine ja heitvee tagasisuunamine, aga ka muud teemad). KMH programmi ptk 5 kohaselt on hoonestusloa taotluse KMH käigus kavas hinnata kalakasvatuse mõju merevee kvaliteedile ja vee-elustikule, looduskaitse objektidele, sotsiaal-majanduslikule keskkonnale, vastavust parimale võimalikule tehnikale. KMH programmi ptk 3.5 kohaselt hoonestusloa taotluse KMH käigus viiakse läbi Natura-hindamine. KMH programmi ptk 6 on nimetatud hoonestusloa taotluse KMH käigus läbiviidavad uuringud, sh Soela väina veekogumi vee- ja ainevahetuse modelleerimine, veekvaliteedi seire Tagalahes, merepõhjakoosluste eeluuring jmt. Lisaks on Ösel Aquafarms OÜ oma 17.01.2017 kirjas korduvalt viidanud, et Keskkonnaameti poolt 12.09.2016 kirjaga nr 14-6/16/64-9 soovitud vee erikasutusloa taotluse juurde küsitud ekperthinnangud saadakse hoonestusloa taotluse KMH protsessi raames. Lähtudes eelnevast on hoonestusloa taotluse KMH kavas läbi viia kogu kalakasvatuse suhtes tervikuna, käsitledes ka vee erikasutusloa andmise üle otsustamiseks vajalikku mõjusid. Riigikohtu halduskolleegium on 16.12.2008 otsuses asjas nr 3-3-1-56-08 (p 20) asunud seisukohale, et kuigi haldusmenetluse üldregulatsioon ega ka planeerimismenetluse sätted otseselt ei käsitle menetluse peatamise võimalusi, on menetluse peatamine kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega olukorras, kus menetluse jätkamine tooks kaasa asja ebaõige otsustamise. Riigikohtu halduskolleegium on 14.01.2009 otsuses asjas nr 3-3-1-62-08 (p 9) asunud seisukohale, et menetluse peatamise kui menetlustoimingu tagajärjel tekkiv viivitus võib haldusmenetluse läbiviimisel kujutada endast iseseisvat menetlusosalise subjektiivsete õiguste rikkumist sõltumata menetluse lõpptulemusest. Niisugust subjektiivsete õiguste rikkumist näeb Riigikohtu halduskolleegium selles, et ebamõistlikult pikk menetlusaeg võib põhjustada menetlusosalisele ülemääraseid kulusid jms. Samuti rikuks Riigikohtu halduskolleegiumi hinnangul iseseisvalt menetlusosalise õigusi haldusmenetluse eesmärgipäratu peatamine iseenesest, kuna selle tagajärjeks on igal juhul menetlusaja pikenemine. Riigikohtu halduskolleegium selgitab, et eesmärgipäratu ja õigusvastane oleks menetluse peatamine juhul, kui peatamise aluseks olevad asjaolud ei saaks kuidagi mõjutada taotletud haldusakti andmist. Lähtudes eelnevast on Riigikohus asunud seisukohale, et kui haldusorganil on menetluse peatamiseks asjakohane põhjus ning peatamine on vajalik asja õigeks otsustamiseks (eriti kaalutlusotsuste puhul), siis ei ole haldusorganile võimalik ette heita õigusvastast viivitust avalduse lahendamisel. Ühtlasi, HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. 3 (4) Eelnimetatud põhimõtetele ei vasta Keskkonnaameti poolt hetkel vee erikasutusloa taotluse menetluse raames määruse nr 224 § 11 p 10, § 9 p 10 ja § 15 p 8 alusel kavandatavale tegevusele olulisuse KeHJS § 6 lg 3 kohase keskkonnamõju eelhinnangu andmist, kuivõrd võib nimetatud eelhinnangu andmine tähendada koheselt täiendava KMH algatamist, kuid KeHJS § 11 aga ei võimalda erinevate otsustajate KMH menetlusi liita. Arvestades Keskkonnaametile esitatud KMH programmi sisu ja KeHJS sätteid, tähendaks, et arendaja peaks sisuliselt ühe ja sama sisuga KMH- d menetlema kahe otsustaja, nii TJA kui ka Keskkonnaameti, juures. Samuti peavad kaks otsustajat tegema ühe ja sama sisuga menetlustoiminguid korraldades KeHJS § 16 kohase KMH programmi avalikustamise ja KeHJS § 21 kohase KMH aruande avalikustamise ning tegema KeHJS § 18 lg 3 kohase programmi ja KeHJS § 22 lg 6 kohase KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Juba valminud KMH programmis on toodud selge kavatsust kavandatava tegevuse kõiki olulised mõjud analüüsida põhjalikult ühe KMH raames. Kahe KMH menetlemine on arendajale nii ajaliselt kui ka majanduslikult ebamõistlikult koormav ning HMS § 5 lg 2 põhimõtetega vastuolus, sest haldusmenetlust ei viidaks läbi võimalikult lihtsalt ja kiirelt ega välditaks üleliigseid KeHJS § 16, §18 lg 3, § 21, § 22 lg 6 tulenevaid kulutusi ning lisaks saab Keskkonnaamet juba TJA poolt algatatud KMH raames oma otsuse tegemiseks vajaliku info kuna oleme kaasatud asjaomase asutusena. Ösel Aquafarms OÜ on ka ise soovi avaldanud nii hoonestusloa taotluses kui ka 27.07.2016 ja 15.11.2016 toimunud kohtumistel, teha üks kõiki olulisi mõjusid analüüsiv KMH. Lisaks ei oleks hoonestusloa taotluse KMH käigus kõrvale jäetud ka avalikkuse huvid, kuivõrd avalikkus saab tutvudes kogu projekti KMH materjaliga, esitada ettepanekuid vastavalt KeHJS § le 16, 17, 21 ka hoonestusloa taotluse KMH käigus. Eeltoodust tulenevalt otsustab Keskkonnaamet peatada HMS § 5 lg 2 alusel vee erikasutusloa taotluse menetluse hoonestusloa taotluse KMH menetluse ajaks. See tähendab, et vee erikasutusloa taotluse menetlus jätkub peale KeHJS § 22 lg 6 kohase hoonestusloa taotluse KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või KeHJS § 18 lg 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni. Pärast seda teeb Keskkonnaamet vastavalt KeHJS § 11 lg-le 6 KMH vajalikkuse otsuse, hinnates kas hoonestusloa taotluse KMH aruanne on piisav vee erikasutusloa andmise otsustamiseks. Ösel Aquafarms OÜ on hoonestusloa taotluses 27.07.2017 ja 15.11.2016 kohtumistel Keskkonnaministeeriumis väljendanud soovi viia kalakasvatuse KMH menetlus läbi ühe KMH protsessi raamas, hoonestusloa taotluse KMH käigus. Samuti viiakse hoonestusloa taotluse KMH programmi ptk 4.4 kohaselt hoonestusloa taotluse KMH läbi kalakasvatuse suhtes tervikuna. Sellest tulenevalt ei kalduta Ösel Aquafarms OÜ taotlusest kõrvale ning, puudub vajadus lisaandmete saamiseks, mistõttu HMS § 40 lg 3 p 2 tähenduses puudub antud juhul Ösel Aquafarms OÜ ärakuulamise vajadus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Kalda keskkonnakorralduse spetsialist keskkonnakasutuse juhtivspetsialisti ülesannetes Lääne regioon Teadmiseks: Tehnilise Järelevalve Amet; Keskkonnaministeerium Helena Vipre 5693 0912 [email protected] 4 (4)