Suuresöödi karjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa kehtivusaja pikendamine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Lisa 1 EELHINNANG Eelhinnangu andmisel lähtuda KeHJS § 6 lõikes 3 sätestatud kriteeriumitest. 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1. Maakasutus Suuresöödi karjääri mäeeraldis asub Harju maakonnas Rae vallas Suuresta külas katastriüksustel Suuresti (katastritunnus 65303:003:0774), Uus-Suuresti (katastritunnus 65303:003:0775) ja 11201 Vaida-Pajupea tee (katastritunnus 65301:007:0154). Suuresti katastriüksus on elamumaa, Uus-Suuresti on 80% maatulundusmaa ja 20% mäetööstusmaa ning 11201 Vaida-Paljupea tee transpordimaa. Suuresöödi kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa lääneosa läbivad Elering AS-i 220-330 kV elektriõhuliinid Harku - Aruküla (VID kood L504-1) ja Aruküla - Balti (M202) (VID kood L511-1) kaitsevööndiga 40 m. Suuresöödi kruusakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa idaosa Elektrilevi OÜ elektrimaakaabelliin Vaida I:ARU (VID kood KKL215826232) ning lisaks läbib teenindusmaa idaosa Elektrilevi OÜ elektrimaakaabelliin Vaida II:ARU (VID kood KKL215824413) kaitsevööndiga 1 m liini äärest. Mäeeraldise ja teenindusmaa lõunapiirist ~30,5 m kaugusel paiknevad Elektrilevi OÜ alla 1 kV elektriõhuliin Suuresöödi (VID kood M197944732) ja elektrimaakaabelliin Suuresöödi (VID kood MKL197944732) kaitsevöönditega vastavalt 2 m liini keskelt ja 1 m liini äärest. Suuresöödi kruusakarjääri mäeeraldisest idas kulgeb riigimaantee Vaida - Pajupea nr 11201, mille äärmise sõiduraja välimine serv jääb mäeeraldise idapiirist ~2,5 m kaugusele. Mäeeraldisest vahetult lõunas paiknevad hooned. 1.2. Alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime Suuresöödi maardla (registrikaart nr 791) asub Harju lavamaal Andi-Igavere servmoodustisel. Andi-Igavere servmoodustisel on läbitud fluviogatsiaalsete setete paksus 1,5 – 9,4 meetrit. Lamamiks on sinakas-hall tiheda konsistentsiga savimoreen. Kvaternaarsete lamamiks on Keila lademe (O2kl) lubjakivi. Kvaternaarsed setted on kaetud mustmulla kasvukihiga, mille paksus on 0,0 – 0,4 meetrit. Mäeeraldise läänepoolne osa (plokid 6 ja 7) on esindatud väga muutliku materjaliga (saviliiv, ülipeen savikas liiv, ülipeen aleuriidikas liiv ja aleuriit). Nende plokkide materjal on kvalifitseeritud täiteliivana. Plokis 1 on materjal ühtlasem ja oma näitajate poolest kuulub ehituskruusa alla. Taotletaval alal on katendi keskmine paksus 0,4 meetrit, kasuliku kihi paksus on keskmiselt 4,4 meetrit. Kruus ja liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga. Seetõttu puudub taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime. 1.3. Märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Mäeeraldise piires ei ole kultuurimälestisi ega muinsuskaitseala objekte ning neist tulenevaid kasutamiskitsendusi. Samuti ei ole kaitsealuseid taime- ja loomaliike, kivistisi ega mineraale ning mäeeraldis ei jää Natura 2000 võrgustiku alale. Taotletav mäeeraldis piirneb põhjast Limu vari Natura 2000 alaga. Suuresöödi mäeeraldis asub Harju maakonna teemaplaneeringu tuumalal. 1.4. Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 1.5. Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Maa-ala ei asu tiheasustusalal ning selle piires ja lähiümbruses puuduvad teadaolevalt ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Karjääri mäenduslikud kaevandamistingimused on soodsad. Katendi paksus kõigub 0,3 – 0,5 meetri piires (keskmine 0,4 meetrit). Kaevandatava kihi paksus varieerub 2,1 – 5,1 meetri piires. Juurdepääs mäeeraldisele on külgnevast Vaida-Pajupea kruusateest hea. Kaevandamine toimub kaheastmeliselt (ülevalpool ja allpool põhjavee taset). Teise astme kaevandamine teostatakse allpool põhjavee taset, materjal tõstetakse valli, kust see pärast vee väljanõrgumist laaditakse autodele. Paljandustöödel ja samuti kaevandamisel kasutatakse abimehhanismina buldooserit. Kaevandamiseks kasutatakse pöördlabida tüüpi ekskavaatorit, materjali väljaveoks kallurautosid. Kruus on paiguti jäme ja veeriseline, siis on otstarbekas seda enne kasutamist purustada. Enne kaevandamist tuleb teostada paljandustööd. Katend lükatakse buldooseriga karjääri piirialadele ja säilitatakse vastavalt tulevasteks korrastamistöödeks. 2.1. Loodusvarade kasutamine Mäeeraldisel kaevandatavat ehituskruusa ja täiteliiva kasutatakse ehituses ja teedeehituses. 2.2. Jäätme- ja energiamahukus Suuresöödi karjääri mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel võib jäätmeseaduse § 71 lõikest 1 lähtudes kaevandamisjäätmena käsitleda maavaral lasuvat katendit, mis tuleb enne kaevandamist mäeeraldiselt eemaldada. Eemaldatava katendi koguses on 20 tuhat m3. Katend kasutatakse karjääri korrastamistöödel. Kaevandamisjäätmeid maavara kaevandamise käigus ei teki, seega puudub jäätmetest tulenev negatiivne mõju keskkonnale. 2.3. Lähipiirkonna teised tegevused Suuresöödi karjäärist jääb kaevandamise loa taotluse pikendamise hetkel kagu suunas 1 km kaugusele Suuresta liivakarjäär (maavara kaevandamise luba HARM-097), 600 meetri 2 (4) kaugusele kirde suunas Seli II turbatootmisala (HRAM-026) ning antud mäeeraldisest põhja poole jäävad Seli III kruusakarjäär, Seli II kruusakarjäär ning Seli karjäär. 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest Mäetöödega Suuresöödi karjääri mäeeraldisel ei kahjustata tõsisemaid ökoloogilisi tingimusi ega tasakaalu, kuid maavara kaevandmaisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral keskkonda. Kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm, maastikupildi visuaalne muutumine ja kujunenud veerežiimi rikkumine 3.1. Vesi ja pinnas Kaevandamine suuresöödi mäeeraldisel mõjutab peamiselt maastiku väljanägemist. Kaevandamine ei avalda mõju piirkonnas kujunenud veetasemele, kui allpool põhjavee taseme maavara kaevandamist korraldatakse karjäärist vett välja pumpamata ja veetaset alandamata. Muude mõjudena keskkonnale võib tuua maapinna reljeefi muutuse ning taimkatte hävimise. 3.2. Õhu saastatus Kaevandamise ja laadimisega maavara loodusliku niiskuse tõttu märkimisväärselt tolmu ei eraldu. Maavara transpordiga võib autoteedel kuival aastaajal tekkida tolmu. Transpordist tekkiva tolmu vähendamiseks kastetakse karjääri ja tööstusterritooriumi teid kuival aastaajal regulaarselt. 3.3. Müra Kaevandamisloa valdaja peab järgima sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (edaspidi määrus) kehtestatud müra normtasemeid. Mäetöödega tekkiva ja elamualadele leviva müra tase ei tohi ületada III kategooria segaala taotlustaseme arvusuurust uuel planeeritavatel aladel, milleks päevasel ajal (7.00 – 23.00) 55 ja öisel ajal (23.00 – 7.00) 45 dB. Karjääri teenindava transpordi liiklusmära piirtase ei tohi elamupiirkondades päevasel ajal ületada 60 dB ja öösel 55 dB. 3.4. Vibratsioon Kaevandamisega Suuresöödi karjääris ei kaasne vibratsiooni, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas. 3.5. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus On võimalus, et karjääris töötaval seadmel võib ilmneda tehniline rike, mille käigus võib õli või kütus sattuda pinnasesse. Selleks tuleb töö koheselt peatada ning reostunud pinnas likvideerida, et reostus ei satuks pinnavette. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja keskkonnasõbralikku tehnikat. 3 (4) 5. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Mäeeraldise piires ja naabruses puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. 5.1. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju mõnele muule kitsendavale loodusobjektile Maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus on eeldav mõnele kaitstavale objektile. 6. KeHJS § 6 lõige 3 punktides 1-41 nimetusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvatest toimetest. Kumulatiivne mõju ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus Kavandatava tegevuse mõju tolmu, müra ning vibratsiooni osas ei ulatu mäeeraldise piiridest väljapoole. Tolmu ja müra levik on takistatud karjääri süvendist väljapoole. Tolmu tekke vähendamiseks kuival ajal kastetakse karjääri teid regulaarselt. Hüdrogeoloogia aspektist lähtuvalt ei ulatu mõju väljapoole mäeeraldise piire, kuna veealuse maavara kaevandamist korraldatakse nii, et karjäärist vett välja ei pumbata. Ruumiliselt ei ulatu kavandatava tegevuse mõju mäeeraldise piiridest väljapoole, küll aga võib tegevuse kestel olla maastikupilt visuaalselt häiritud. Hiljem, kui maa-ala korrastatakse, likvideeritakse ka visuaalne häiring. Kumulatiivne mõju maavarade kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müraallikate koosmõjul. Riigipiiriülest mõju ei ole ette näha. Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta: Kaevandamisloa taotlusele keskkonnamõju hindamist ei algatata. Teave vajalike keskkonnauuringute kohta: Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Kokkuvõte ja lõppjäreldus Loa andja on seisukohal, et keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik, kuna: • kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata eeldatavalt kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; • kuival aastaajal tuleb tolmu tekke vältimiseks karjäärisiseseid teid kasta; • eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisel veetaset ei alandata ja seega ei mõjutata eeldatavalt ümbruskonna veerežiimi; • mäeeraldisel looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa- ala korrastamisega; • vältimaks kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumist, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil; • oluline kumulatiivne mõju puudub. 4 (4) MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Keskkonnaamet HARM-106 1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi Lemminkäinen Eesti AS 1.2. Äriregistrikood (isikukood) 10114029 1.3. Aadress Betooni 28, 11415 Tallinn 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi Lemminkäinen Eesti AS 2.2. Äriregistri kood/isikukood 10114029 2.3. Aadress Betooni 28, 11415 Tallinn 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Suuresöödi 3.2. Maardlaosa nimetus - 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara number 0791 Kruus, ehituskruus 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Suuresöödi karjäär selle teenindusmaa 4.2. Mäeeraldise asukoht Harju maakond, Rae vald 4.3. Mäeeraldise pindala, ha 5.03 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 5.74 5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne: uuring nimetus „Aruanne Harjumaal Rae vallas Suuresöödi uuringualal tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.08.2004).“ V. Jürgenson 2004 geoloogiafondi number EGF 7595 varude kinnitamise otsus ja kuupäev Keskkonnaministri käskkiri nr 1069, ja 1305, 05.08.2009 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik: kogus aktiivne tarbevaru Kruus, ehituskruus – 124 tuhat m3 Liiv, täitepinnas – 31 tuhat m3 aktiivne reservvaru - passiivne tarbevaru - passiivne reservvaru - kaevandatav varu Kruus, ehituskruus – 109 tuhat m3 Liiv, täitepinnas – 28 tuhat m3 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 31.12.2016 7. Katend, Katendi kogus 21 tuh m3, sh mulla kogus 10 tuh m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond Ehitus, teedeehitus kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 25 tuhat m3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 8.4. Loa kehtivusaeg 14.06.2010 kuni 01.04.2022 9. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: metsamaa ja veekogu 10. Täiendavad tingimused 1. Igale kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks tuleb Keskkonnaametile esitada aruanne kaevandatud maavara koguse suuruse kohta. Kaevandatatud mahtude esitamisel tuleb kinni pidada varude kinnitamise käskkirjas toodud maavarade kasutusalade protsentuaalsest jaotusest. 2. Tuleb jälgida, et müratase kõrval olevatel kinnistutel ei ületaks Eesti Vabariigis kehtestatud mürataseme piirväärtusi. Juhul, kui ületatakse piirväärtusi, tuleb kaevandamine lõpetada. 3. Maavara transpordiga kaasneva tolmu (välisõhku eralduvate tahkete osakeste) lubatud piirväärtusest kinnipidamiseks kuival ajal (kevad-suvi-sügis periood) tuleb vajadusel kasta kaevise transportimisel kasutatavaid teid ja hoida neid niisketena. 4. Kaevandamisel ja kaevise transportimisel kasutatavate masinate ning mehhanismide hooldamiseks rajada mäeeraldise või selle teenindusmaa territooriumile teenindusplats vältimaks kütuse ning õli leket pinnasesse ja põhjavette. 5. Pärast loa saamist muudetakse maaüksuse mäeeraldise aluse maa sihtotstarve mäetööstusmaaks. 6. Arendaja peab tagama kaevandamise vältel Vaida-Pajupea maantee korrashoiu. 7. Teekaitsevööndis kaevandamise korral tuleb tagada, et maantee konstruktsioonid ei saaks kahjustatud. 8. Loa andmise ja Luba on antud Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni juhataja muutmise 14.06.2016 korraldusega nr HJR 1-15/313. Luba on pikendatud otsused Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 30.03.2017 korraldusega nr 1-3/17/794. Loa andja nimi ja amet (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja Maapõuebüroo Kuupäev: 30.03.2017 KORRALDUS 30. märts 2017 nr 1-3/17/794 Suuresöödi karjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa kehtivusaja pikendamine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I. ASJAOLUD Lemminkäinen Eesti AS (registrikood 10114029, aadress Betooni 28, 11415 Tallinn) esitas Keskkonnaametile maavara kaevandamise loa HARM-106 kehtivusaja pikendamise taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 31.08.2016 nr 12-2/16/10777 all). Taotluse kohaselt soovitakse pikendada maavara kaevandamise loa kehtivusaega 5 aasta võrra ehk kuni 01.04.2022. Suuresöödi karjääri mäeeraldis, pindalaga 5,03 ha ja teenindusmaa pindalaga 5,74 ha, asub Harjumaal Rae vallas Suuresta külas katastriüksustel Suuresti (katastritunnus 65303:003:0774), Uus-Suuresti (katastritunnus 65303:003:0775) ja 11201 Vaida-Pajupea tee (katastritunnus 65301:007:0154). Kaevandajaks on Lemminkäinen Eesti AS. Kehtiva maavara kaevandamise loa kohaselt on seisuga 31.12.2016 mäeeraldisega seotud ehituskruusa aktiivse tarbevaru suuruseks 124 tuhat m3, millest kaevandatav varu 109 tuhat m3 ning täiteliiva aktiivse tarbevaru suuruseks 31 tuhat m3, millest kaevandatav varu 28 tuhat m3. Maavara kasutatakse teedeehituses ja ehituses. 01.01.2017 jõustunud maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 130 lõike 1 alusel menetletakse enne nimetatud seaduse jõustumist esitatud üldgeoloogilise uurimistöö loa, uuringuloa ja kaevandamisloa taotlusi edasi kehtiva seaduse, sealhulgas kehtivast seadusest tulenevate menetlusõigusnormide alusel. II. KAALUTLUSED MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. MaaPS § 66 lõike 2 kohaselt võib kaevandamisluba muuta, kui loa omaja taotleb kaevandamisloa kehtivusaja pikendamist. Vastavalt MaaPS § 67 lõikele 1 kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab kaevandamisloa andja loa omaja taotluse alusel loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks, kuid mitte rohkem kui 15 aastaks. Loa omanik esitas 29.08.2016 taotluse kaevandamisloa HARM-106 kehtivusaja pikendamiseks 5 aasta võrra. Maavara kaevandamise loa kehtivusaja pikendamise ja muutmise taotluse on kontrollinud keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja (09.09.2016 nr 9-3/16/16983). Maavara kaevandamise loa pikendamise taotlus on avalikustatud 12.09.2016 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning 12.09.2016 teavitati kirjaga nr 12-2/16/10777-4 Suuresöödi karjääri maavara kaevandamise loa pikendamise taotluse menetlusse võtmisest Lemminkäinen Eesti AS-i ja 13.09.2016 kirjaga nr 12-2/16/10777-5 uuringuruumiga piirnevate kinnistute omanikke. Avalikustamise käigus ettepanekuid ega seisukohti ei laekunud. MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades maapõueseaduse erisusi. Suuresöödi kruusakarjääri mäeeraldisest itta jääb riigimaantee Vaida-Pajupea nr 11201, mille äärmise sõiduraja välimine serv on mäeeraldise idapiirist 2,5 meetri kaugusele. Maavara kaevandamise loas on kitsendusega arvestatud ning sätestatud maantee konstruktsioonide ja korrashoiu tagamiseks täiendavad tingimused. Suuresöödi kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa lääneosa läbivad Elering AS-ile kuuluvad 40 meetrise kaitsevööndiga elektriõhuliinid Harku-Aruküla (VID kood L504-1) ja Aruküla-Balti (M202) (VID kood L511-1). Mäeeraldise ja selle teenindusmaa idaosa läbivad lisaks 1 meetrise kaitsevööndiga Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektrimaakaabelliinid Vaida I:ARU (VID kood KKL215826232) ning Vaida II:ARU (VID kood KKL215824413). Lemminkäinen Eesti AS-i Suuresöödi kruusakarjääri maavara kaevandamise loa taotlusele on lisatud osaühing Põhivõrk (kehtiva ärinimega Elering AS) ning OÜ Jaotusvõrk (kehtiva ärinimega Elektrilevi OÜ) kooskõlastused vastavate liinide kaitsevööndis lubatud tegevuste kohta. Vastavalt MaaPS § 49 lõike 6 saatis loa andja maavara kaevandamise loa pikendamise taotluse ja selle kohta tehtava otsuse ja keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu eelnõu kirjaliku arvamuse saamiseks Rae Vallavalitsusele. Rae Vallavalitsus nõustus 07.02.2017 korraldusega nr 242 maavara kaevandamise loa kehtivusaja pikendamisega tähtajaga 1 aasta ehk kuni 01.04.2018 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 09.02.2017 nr 12-2/17/1147-4 all). Rae Vallavalitsus põhjendab oma seisukohta asjaoluga, et Rae valla haldusterritoorium on väga tiheda arendustegevusega piirkond ning huvi uute arenduspiirkondade rajamise kohta on väga suur. Arendustegevuse planeerimises on arvestatud ka kaevandamislubade tähtaegu. Suuresöödi karjääri mäeeraldise vahetusse lähedusse on tehtud detailplaneeringu algatamiseks ja Suuresöödi kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamiseks ning kehtestatud on Sellijärve kinnistu ja lähiala detailplaneering ning Vana Tammiku kinnistu ja lähiala detailplaneering. Arvestades asjaolu, et piirkonnas on suur huvi planeerimistegevuse vastu ning juba kehtestatud detailplaneeringuid on asutud ellu viima, ei ole põhjendatud Suuresöödi maavara kaevandamise loa pikendamine rohkem kui 1 aasta võrra. Vastavalt MaaPS § 49 lõike 7 kohaselt saatis loa andja maavara kaevandamise loa pikendamise taotluse ja selle kohta tehtava otsuse ja KMH eelhinnangu eelnõu kirjaliku arvamuse saamiseks maavarade komisjonile. Maavarade komisjon nõustus 27.02.2017 istungi protokollilise otsusega 17-10 maavara kaevandamise loa pikendamisega tingimusel, et korralduses täpsustatakse mäeeraldise piiresse jäävat maavara kogust ja selgitatakse, kas loa andmisel on arvestatud mäeeraldist ja selle teenindusmaad läbivate elekriõhuliinide ja –maakaabelliinidega. Keskkonnaamet on arvestanud maavarade komisjoni tingimustega. Tulenevalt MaaPS § 50 lõikest 6 tuleb kaevandamisloa taotlemisel taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 punkti 5 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise 2 (5) käigus, siis jäätmeseaduse § 42¹ lõike 3 punkti 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Vastavalt esitatud seletuskirjale Suuresöödi karjääris kaevandamisel jäätmeid jäätmeseaduse §2 lõige 1 mõistes ei teki ja kaevandamisjäätmekava ei nõua Keskkonnaameti kinnitamist. MaaPS § 55 lõige 3 punkt 1 sätestab, et maavara kaevandamise loa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käsitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning Lemminkäinen Eesti AS ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 08.02.2017). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) § 3 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 11 ja lõigete 22, 3 ja 31, § 11 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1” (edaspidi ka KMH määrus) § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma hinnangu selle kohta, kas ettevõtte poolt kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lõigete 22 ja 31 kohaselt otsustatakse KMH vajalikkus lähtudes KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhinnangu tulemusest (lisa 1) ja KeHJS § 6 lõikes 31 nimetatud asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: • kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata eeldatavalt kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; • kuival aastaajal tuleb tolmu tekke vältimiseks karjäärisiseseid teid kasta; • eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisel veetaset ei alandata ja seega ei mõjutata eeldatavalt ümbruskonna veerežiimi; • mäeeraldisel looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega; • vältimaks kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumist, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil; • oluline kumulatiivne mõju puudub. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 48 lõikele 1 avalikustati 01.03.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded Suuresöödi karjääri maavara kaevandamise loa kehtivusaja pikendamise eelnõu arvamuse avaldamise tähtajaga kaks nädalat. Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 47 lõikele 6 avaldati 10.03.2017 ajalehes Harju Elu Suuresöödi kruusakarjääri maavara kaevandamise loa pikendamise eelnõu valmimise teade. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 1 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja 3 (5) kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis Lemminkäinen Eesti AS-ilt 03.03.2017 kirjaga nr 12-2/17/1147-6 arvamust või vastuväiteid maavara kaevandamise loa kehtivusaja pikendamise eelnõule kahe nädala jooksul alates eelnõu kättesaamisest. Lemminkäinen Eesti AS edastas oma seisukoha 06.03.2017 kirjaga nr 349 ning teatas, et arvamused ja vastuväited eelnõu kohta puuduvad (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 07.03.2017 nr 12-2/17/1147-7 all). Rae Vallavalitsus juhtis tähelepanu oma 10.03.2017 kirjas nr 8-8/1882-1, et Rae Vallavalitsus on jätkuvalt oma 07.02.2017 korralduses nr 242 väljatoodud seisukohal, et Rae valla haldusterritoorium on väga tiheda arendustegevusega piirkond ning huvi uute arenduspiirkondade rajamise kohta on väga suur (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 10.03.2017 nr 12-2/17/1147-8 all). Arendustegevuse planeerimises on arvestatud ka kaevandamislubade kehtivuse tähtaegu. Arvestades asjaolu, et juba kehtestatud detailplaneeringud on asutud ka ellu viima, ei ole põhjendatud Suuresöödi kruusakarjääri maavara kaevandamise loa pikendamine rohkem kui 1 aasta võtta (kuni 01.04.2018). Rae Vallavalitsus palus vastava muudatuse ka korralduse „Suuresöödi karjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa kehtivusaja pikendamine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ eelnõusse sisse viia. MaaPS § 57 lõike 1 järgi on kaevandamise keskmine aastamäär on aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Suuresöödi kruusakarjääri maavara kaevandamise loas on märgitud kaevandamise keskmiseks aastamääraks 25 tuhat m3. seisuga 31.12.2016 mäeeraldisega seotud ehituskruusa aktiivse tarbevaru suuruseks 124 tuhat m3, millest kaevandatav varu 109 tuhat m3 ning ehitusliiva aktiivse tarbevaru suuruseks 31 tuhat m3, millest kaevandatav varu 28 tuhat m3. Seega Lemminkäinen Eesti AS-i poolt taotletud loa pikendamine 5 aasta võrra on kooskõlas maapõueseadusega. MaaPS § 67 lõige 1 sätestab, et kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab kaevandamisloa andja loa omaja taotluse alusel loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks. Keskkonnaamet on seisukohal, et olukorras, kus mäeeraldise piiresse jääb kaevandatavat maavaravaru 137 tuhat m3 ja maavara kaevandamise loas määratud kaevandamise keskmine aastamäär on 25 tuhat m3, ei ole kogu maavaravaru väljamine ja mäeeraldise korrastamine ühe aasta jooksul võimalik ning seega ei ole põhjendatud maavara kaevandamise loa pikendamine 1 aasta võrra. Keskkonnaameti edastas eeltoodud põhjendused Rae vallavalitsusele 16.03.2017 kirjaga nr 12-2/17/1147-9. Rae Vallavalitsus teatas oma 23.03.2017 kirjaga nr 8-8/1882-3, et soovivad esitada lisatingimusi Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja korralduse „Suuresöödi karjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa kehtivusaja pikendamine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“, keskkonnamõju eelhinnangu ja taotletava loa eelnõudele. Sama kirjaga palusid nad pikendada lisatingimuste esitamise tähtaega kuni 29.03.2017 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.03.2017 numbriga 12-2/17/1147-10). Keskkonnaamet arvestas Rae Vallavalitsuse sooviga ning nõustus arvamuse avaldamisega hiljemalt 29.03.2017 oma 23.03.2017 kirjaga nr 12-2/17/1147-11. Rae Vallavalitsus ei esitanud määratud tähtajaks omapoolseid ettepanekuid, seega jätkas Keskkonnaamet menetlust nende põhjendusi ära kuulamata. 4 (5) III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS § 48 ja § 52 lõike 2, keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Rae Vallavalitsuse 07.02.2017 korraldusele nr 242, maavarade komisjoni 27.02.2017 istungi protokollilisele otsusele nr 17-10 ja Lemminkäinen Eesti AS taotlusele otsustan: 1. Pikendada Lemminkäinen Eesti AS maavara kaevandamise loa HARM-106 kehtivusaega viie aasta võrra ehk kuni 01.04.2022. Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemisest alates, esitades vaide korralduse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja Maapõurbüroo Saata: Lemminkäinen Eesti AS Teadmiseks: Rae Vallavalitsus, Maa-amet, Tehnilise Järelevalve Amet Epp Kuslap maapõuespetsialist Maapõuebüroo 5 (5)  MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Keskkonnaamet HARM-106 1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi Lemminkäinen Eesti AS 1.2. Äriregistrikood (isikukood) 10114029 1.3. Aadress Betooni 28, 11415 Tallinn 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi Lemminkäinen Eesti AS 2.2. Äriregistri kood/isikukood 10114029 2.3. Aadress Betooni 28, 11415 Tallinn 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Suuresöödi 3.2. Maardlaosa nimetus - 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara number 0791 Kruus, ehituskruus 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Suuresöödi karjäär selle teenindusmaa 4.2. Mäeeraldise asukoht Harju maakond, Rae vald 4.3. Mäeeraldise pindala, ha 5.03 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 5.74 5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne: uuring nimetus „Aruanne Harjumaal Rae vallas Suuresöödi uuringualal tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.08.2004).“ V. Jürgenson 2004 geoloogiafondi number EGF 7595 varude kinnitamise otsus ja kuupäev Keskkonnaministri käskkiri nr 1069, ja 1305, 05.08.2009 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik: kogus aktiivne tarbevaru Kruus, ehituskruus – 124 tuhat m3 Liiv, täitepinnas – 31 tuhat m3 aktiivne reservvaru - passiivne tarbevaru - passiivne reservvaru - kaevandatav varu Kruus, ehituskruus – 109 tuhat m3 Liiv, täitepinnas – 28 tuhat m3 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 31.12.2016 7. Katend, Katendi kogus 21 tuh m3, sh mulla kogus 10 tuh m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond Ehitus, teedeehitus kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 25 tuhat m3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 8.4. Loa kehtivusaeg 14.06.2010 kuni 01.04.2022 9. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: metsamaa ja veekogu 10. Täiendavad tingimused 1. Igale kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks tuleb Keskkonnaametile esitada aruanne kaevandatud maavara koguse suuruse kohta. Kaevandatatud mahtude esitamisel tuleb kinni pidada varude kinnitamise käskkirjas toodud maavarade kasutusalade protsentuaalsest jaotusest. 2. Tuleb jälgida, et müratase kõrval olevatel kinnistutel ei ületaks Eesti Vabariigis kehtestatud mürataseme piirväärtusi. Juhul, kui ületatakse piirväärtusi, tuleb kaevandamine lõpetada. 3. Maavara transpordiga kaasneva tolmu (välisõhku eralduvate tahkete osakeste) lubatud piirväärtusest kinnipidamiseks kuival ajal (kevad-suvi-sügis periood) tuleb vajadusel kasta kaevise transportimisel kasutatavaid teid ja hoida neid niisketena. 4. Kaevandamisel ja kaevise transportimisel kasutatavate masinate ning mehhanismide hooldamiseks rajada mäeeraldise või selle teenindusmaa territooriumile teenindusplats vältimaks kütuse ning õli leket pinnasesse ja põhjavette. 5. Pärast loa saamist muudetakse maaüksuse mäeeraldise aluse maa sihtotstarve mäetööstusmaaks. 6. Arendaja peab tagama kaevandamise vältel Vaida-Pajupea maantee korrashoiu. 7. Teekaitsevööndis kaevandamise korral tuleb tagada, et maantee konstruktsioonid ei saaks kahjustatud. 8. Loa andmise ja Luba on antud Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni juhataja muutmise 14.06.2016 korraldusega nr HJR 1-15/313. Luba on pikendatud otsused Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 30.03.2017 korraldusega nr 1-3/17/794. Loa andja nimi ja amet (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja Maapõuebüroo Kuupäev: 30.03.2017  Lisa 1 EELHINNANG Eelhinnangu andmisel lähtuda KeHJS § 6 lõikes 3 sätestatud kriteeriumitest. 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1. Maakasutus Suuresöödi karjääri mäeeraldis asub Harju maakonnas Rae vallas Suuresta külas katastriüksustel Suuresti (katastritunnus 65303:003:0774), Uus-Suuresti (katastritunnus 65303:003:0775) ja 11201 Vaida-Pajupea tee (katastritunnus 65301:007:0154). Suuresti katastriüksus on elamumaa, Uus-Suuresti on 80% maatulundusmaa ja 20% mäetööstusmaa ning 11201 Vaida-Paljupea tee transpordimaa. Suuresöödi kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa lääneosa läbivad Elering AS-i 220-330 kV elektriõhuliinid Harku - Aruküla (VID kood L504-1) ja Aruküla - Balti (M202) (VID kood L511-1) kaitsevööndiga 40 m. Suuresöödi kruusakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa idaosa Elektrilevi OÜ elektrimaakaabelliin Vaida I:ARU (VID kood KKL215826232) ning lisaks läbib teenindusmaa idaosa Elektrilevi OÜ elektrimaakaabelliin Vaida II:ARU (VID kood KKL215824413) kaitsevööndiga 1 m liini äärest. Mäeeraldise ja teenindusmaa lõunapiirist ~30,5 m kaugusel paiknevad Elektrilevi OÜ alla 1 kV elektriõhuliin Suuresöödi (VID kood M197944732) ja elektrimaakaabelliin Suuresöödi (VID kood MKL197944732) kaitsevöönditega vastavalt 2 m liini keskelt ja 1 m liini äärest. Suuresöödi kruusakarjääri mäeeraldisest idas kulgeb riigimaantee Vaida - Pajupea nr 11201, mille äärmise sõiduraja välimine serv jääb mäeeraldise idapiirist ~2,5 m kaugusele. Mäeeraldisest vahetult lõunas paiknevad hooned. 1.2. Alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime Suuresöödi maardla (registrikaart nr 791) asub Harju lavamaal Andi-Igavere servmoodustisel. Andi-Igavere servmoodustisel on läbitud fluviogatsiaalsete setete paksus 1,5 – 9,4 meetrit. Lamamiks on sinakas-hall tiheda konsistentsiga savimoreen. Kvaternaarsete lamamiks on Keila lademe (O2kl) lubjakivi. Kvaternaarsed setted on kaetud mustmulla kasvukihiga, mille paksus on 0,0 – 0,4 meetrit. Mäeeraldise läänepoolne osa (plokid 6 ja 7) on esindatud väga muutliku materjaliga (saviliiv, ülipeen savikas liiv, ülipeen aleuriidikas liiv ja aleuriit). Nende plokkide materjal on kvalifitseeritud täiteliivana. Plokis 1 on materjal ühtlasem ja oma näitajate poolest kuulub ehituskruusa alla. Taotletaval alal on katendi keskmine paksus 0,4 meetrit, kasuliku kihi paksus on keskmiselt 4,4 meetrit. Kruus ja liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga. Seetõttu puudub taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime. 1.3. Märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Mäeeraldise piires ei ole kultuurimälestisi ega muinsuskaitseala objekte ning neist tulenevaid kasutamiskitsendusi. Samuti ei ole kaitsealuseid taime- ja loomaliike, kivistisi ega mineraale ning mäeeraldis ei jää Natura 2000 võrgustiku alale. Taotletav mäeeraldis piirneb põhjast Limu vari Natura 2000 alaga. Suuresöödi mäeeraldis asub Harju maakonna teemaplaneeringu tuumalal. 1.4. Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 1.5. Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Maa-ala ei asu tiheasustusalal ning selle piires ja lähiümbruses puuduvad teadaolevalt ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Karjääri mäenduslikud kaevandamistingimused on soodsad. Katendi paksus kõigub 0,3 – 0,5 meetri piires (keskmine 0,4 meetrit). Kaevandatava kihi paksus varieerub 2,1 – 5,1 meetri piires. Juurdepääs mäeeraldisele on külgnevast Vaida-Pajupea kruusateest hea. Kaevandamine toimub kaheastmeliselt (ülevalpool ja allpool põhjavee taset). Teise astme kaevandamine teostatakse allpool põhjavee taset, materjal tõstetakse valli, kust see pärast vee väljanõrgumist laaditakse autodele. Paljandustöödel ja samuti kaevandamisel kasutatakse abimehhanismina buldooserit. Kaevandamiseks kasutatakse pöördlabida tüüpi ekskavaatorit, materjali väljaveoks kallurautosid. Kruus on paiguti jäme ja veeriseline, siis on otstarbekas seda enne kasutamist purustada. Enne kaevandamist tuleb teostada paljandustööd. Katend lükatakse buldooseriga karjääri piirialadele ja säilitatakse vastavalt tulevasteks korrastamistöödeks. 2.1. Loodusvarade kasutamine Mäeeraldisel kaevandatavat ehituskruusa ja täiteliiva kasutatakse ehituses ja teedeehituses. 2.2. Jäätme- ja energiamahukus Suuresöödi karjääri mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel võib jäätmeseaduse § 71 lõikest 1 lähtudes kaevandamisjäätmena käsitleda maavaral lasuvat katendit, mis tuleb enne kaevandamist mäeeraldiselt eemaldada. Eemaldatava katendi koguses on 20 tuhat m3. Katend kasutatakse karjääri korrastamistöödel. Kaevandamisjäätmeid maavara kaevandamise käigus ei teki, seega puudub jäätmetest tulenev negatiivne mõju keskkonnale. 2.3. Lähipiirkonna teised tegevused Suuresöödi karjäärist jääb kaevandamise loa taotluse pikendamise hetkel kagu suunas 1 km kaugusele Suuresta liivakarjäär (maavara kaevandamise luba HARM-097), 600 meetri 2 (4) kaugusele kirde suunas Seli II turbatootmisala (HRAM-026) ning antud mäeeraldisest põhja poole jäävad Seli III kruusakarjäär, Seli II kruusakarjäär ning Seli karjäär. 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest Mäetöödega Suuresöödi karjääri mäeeraldisel ei kahjustata tõsisemaid ökoloogilisi tingimusi ega tasakaalu, kuid maavara kaevandmaisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral keskkonda. Kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm, maastikupildi visuaalne muutumine ja kujunenud veerežiimi rikkumine 3.1. Vesi ja pinnas Kaevandamine suuresöödi mäeeraldisel mõjutab peamiselt maastiku väljanägemist. Kaevandamine ei avalda mõju piirkonnas kujunenud veetasemele, kui allpool põhjavee taseme maavara kaevandamist korraldatakse karjäärist vett välja pumpamata ja veetaset alandamata. Muude mõjudena keskkonnale võib tuua maapinna reljeefi muutuse ning taimkatte hävimise. 3.2. Õhu saastatus Kaevandamise ja laadimisega maavara loodusliku niiskuse tõttu märkimisväärselt tolmu ei eraldu. Maavara transpordiga võib autoteedel kuival aastaajal tekkida tolmu. Transpordist tekkiva tolmu vähendamiseks kastetakse karjääri ja tööstusterritooriumi teid kuival aastaajal regulaarselt. 3.3. Müra Kaevandamisloa valdaja peab järgima sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (edaspidi määrus) kehtestatud müra normtasemeid. Mäetöödega tekkiva ja elamualadele leviva müra tase ei tohi ületada III kategooria segaala taotlustaseme arvusuurust uuel planeeritavatel aladel, milleks päevasel ajal (7.00 – 23.00) 55 ja öisel ajal (23.00 – 7.00) 45 dB. Karjääri teenindava transpordi liiklusmära piirtase ei tohi elamupiirkondades päevasel ajal ületada 60 dB ja öösel 55 dB. 3.4. Vibratsioon Kaevandamisega Suuresöödi karjääris ei kaasne vibratsiooni, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas. 3.5. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus On võimalus, et karjääris töötaval seadmel võib ilmneda tehniline rike, mille käigus võib õli või kütus sattuda pinnasesse. Selleks tuleb töö koheselt peatada ning reostunud pinnas likvideerida, et reostus ei satuks pinnavette. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja keskkonnasõbralikku tehnikat. 3 (4) 5. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Mäeeraldise piires ja naabruses puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. 5.1. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju mõnele muule kitsendavale loodusobjektile Maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus on eeldav mõnele kaitstavale objektile. 6. KeHJS § 6 lõige 3 punktides 1-41 nimetusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvatest toimetest. Kumulatiivne mõju ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus Kavandatava tegevuse mõju tolmu, müra ning vibratsiooni osas ei ulatu mäeeraldise piiridest väljapoole. Tolmu ja müra levik on takistatud karjääri süvendist väljapoole. Tolmu tekke vähendamiseks kuival ajal kastetakse karjääri teid regulaarselt. Hüdrogeoloogia aspektist lähtuvalt ei ulatu mõju väljapoole mäeeraldise piire, kuna veealuse maavara kaevandamist korraldatakse nii, et karjäärist vett välja ei pumbata. Ruumiliselt ei ulatu kavandatava tegevuse mõju mäeeraldise piiridest väljapoole, küll aga võib tegevuse kestel olla maastikupilt visuaalselt häiritud. Hiljem, kui maa-ala korrastatakse, likvideeritakse ka visuaalne häiring. Kumulatiivne mõju maavarade kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müraallikate koosmõjul. Riigipiiriülest mõju ei ole ette näha. Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta: Kaevandamisloa taotlusele keskkonnamõju hindamist ei algatata. Teave vajalike keskkonnauuringute kohta: Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Kokkuvõte ja lõppjäreldus Loa andja on seisukohal, et keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik, kuna: • kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata eeldatavalt kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; • kuival aastaajal tuleb tolmu tekke vältimiseks karjäärisiseseid teid kasta; • eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisel veetaset ei alandata ja seega ei mõjutata eeldatavalt ümbruskonna veerežiimi; • mäeeraldisel looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa- ala korrastamisega; • vältimaks kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumist, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil; • oluline kumulatiivne mõju puudub. 4 (4)