Teie 23.02.2017 nr 16-7/16-0695-032
Tehnilise Järelevalve Amet
[email protected] Meie 31.03.2017 nr 1.10-13/17-0251/17-
2849
Pöördumisest
Pöördute Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole seoses samale
kohale esitatud kahe hoonestusloa taotlusega, mille kohaselt soovitakse Tallinna lahte paigaldada
skulptuurid. Ühtlasi teete MKMile ettepaneku selgitada välja riigi huvi Tallinna lahe
planeerimisel.
Pöördumine sisaldab kahe erineva menetluse – hoonestusloa ja riigi eriplaneeringu – võimalusi.
Hoonestusloa menetlusest
Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 227 lõike 2 kohaselt teeb pädev asutus (kelleks on Tehnilise
Järelevalve Amet, edaspidi TJA) hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise
otsuse pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Arvamuse avaldaja peab oma arvamust
põhjendama. VeeS § 228 lg 1 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa menetluse
algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu. Pädeval asutusel ehk menetleval
asutusel ei pruugi olla valdkondlikku teadmist kavandatava ehitisega kaasnevatest mõjudest –
ruumilistest, majanduslikest kui ka keskkonnamõjudest jms, mistõttu tuleb TJAl enne
hoonestusloa algatamist küsida asjaomaste asutuste arvamust hoonestusloa taotluse kohta.
Asjakohane asutus tuleb pädeval asutusel endal sisustada.
Asjaomane asutus, kelle poole arvamuse saamiseks pöörduda, peab muuhulgas lähtuma sellest,
et VeeS § 228 lõike 1 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisest, kui
hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu. Ilmselge tähendab siinjuures asjaolu, mille tõttu on
juba enne menetluse algatamist selge, et kavandatavat ehitist ei ole võimalik kavandatavasse
asukohta püstitada. Järelikult tuleb arvamuse andjal lähtuda VeeS § 2210 toodud alustest, millal
pädev asutus keeldub hoonestusloa andmisest. Selle paragrahvi punkti 5 kohaselt on üheks
hoonestusloa andmata jätmise aluseks olulise negatiivne keskkonnamõju esinemine, mida ei ole
võimalik piisavalt vältida ega leevendada. Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KeHJS) § 21 järgi on keskkonnamõju kavandatava
tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või
kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. KeHJS §
20 lg 1 punkti 6 järgi tuleb keskkonnamõju hindamise aruandes hinnata teiste hulgas mõju ka
kultuuripärandile. Olulise negatiivse ja mitteleevendatava mõju korral, mh kultuuripärandile,
hoonestusluba ei anta.
Seega on kogu hoonestusloa menetlus võimalik algatamata jätta tulenevalt asjakohaste asutuste
seisukohtadest, kui nendele seisukohtadele tuginedes on võimalik selgitada, et hoonestusloa
andmine on ilmselgelt võimatu. Näiteks kui Muinsuskaitseamet on seisukohal, et taotletav ehitis
on vastuolus Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitse-eesmärgiga
(https://www.riigiteataja.ee/akt/795759).
Harju 11 / 15072 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Riigi eriplaneeringu menetlusest
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 27 lõike 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise
olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur
riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide
väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning
maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus
veekogus ja majandusvööndis. MKM ei ole tuvastanud suurt riiklikku või rahvusvahelist huvi,
millele vastaksid menetluses olevad taotlused ja mis tingiksid riigi eriplaneeringu algatamise
vajaduse.
PlanS § 30 lõike 2 kohaselt tuleb riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel kaaluda mitut
võimalikku asukohta. Kui riigi eriplaneeringu koostamiseks on esitatud mitu samasisulist
taotlust, kaalutakse eelvaliku tegemisel ka esitatud taotlustes toodud võimalikke asukohti. Antud
juhul on taotlused esitatud väga konkreetsesse asukohta ja kaheldav on taotlejate soov
kavandatav ehitis kuhugi mujale rajada, mistõttu oleme arvamusel, et riigi eriplaneeringu
regulatsioon ei ole siin asjakohane lahendus. Riigi eriplaneeringu koostamine ei välista samas
vajadust hoonestusloa andmise järgi – riik annab loa koormata endale kuuluvat ressurssi
ehitisega.
Seega oleme seisukohal, et pädev asutus otsustab ja põhjendab, kas antud juhul on hoonestusloa
menetluse algatamine võimalik, kui on teada Muinsuskaitseameti seisukoht kavandatava ehitise
osas. Kui leiate, et hoonestusloa menetlust ei peaks algatama, on seda võimalik selgitada VeeS §
228 lõikest 1 lähtuvalt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
Heli Just
625 6346
[email protected]
2 (2)