Ettepanek rahastada Pääsküla-Keila II peatee rajamist ning Riispere-Turba raudteelõigu taastamist

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie: 29.03.2017 nr 12-4/894 Ettepanek rahastada Pääsküla-Keila II peatee rajamist ning Riispere-Turba raudteelõigu taastamist Austatud minister Meile teadaolevalt on AS Eesti Raudtee (edaspidi EVR) kavandamas Lääne-Harju raudtee rekonstrueerimise projekti, mis hõlmab Tallinn-Keila-Paldiski ja Keila-Riisipere raudteelõikude rekonstrueerimistöid ning plaanib samaaegselt asendada ka nimetatud lõikudel kasutatava rongide liiklusjuhtimissüsteemi. Ühtlasi on avalikus ruumis kõlanud, et kavatsetakse laiendada ka Tallinn-Balti jaama, mis on kitsaskohaks kõikide järgnevate parenduste elluviimisel ning liikluskoormuste ja ühenduskiiruste tõstmisel. Lahendades Eesti mõistes nii mastaapset ühistranspordi projekti on otstarbekas koheselt mõelda ka teise pudelikaela lahendamisele Pääsküla ja Keila vahel ning Riisipere lõigu pikendamisele Turbani. Nende tegevustega saavutatav efekt on märkimisväärselt suurem võrreldes olukorraga, kui jätta need tegemata, st jätta kitsaskohad tänasel kujul alles, mille tõttu tuleks tulevikus teha olulisi ümberehitustöid täna rekonstrueerimise projekti raames teostavate tööde osas ning suuremat ressursikulu. Rongiga reisimisest on saanud Eestis senisest populaarsem transpordiviis. Seda näitab selgelt asjaolu, et rongireiside arv on kasvamas. Muuhulgas selgub Eesti Liinirongid AS (edaspidi ELRON) andmetest, et 2016. a ületati taaskord eelneva aasta reiside tulem ning ühtedeks populaarsemateks liinideks olid Tallinn-Paldiski ja Tallinn-Riisipere. ELRON-i sõnul liikus nn Lääne-Harju suunal 2016. aastal üle 3 miljoni reisija, mis on peaaegu pool ELRON-i poolt 2016. a teenindatud reisijate arvust. See on ilmselge märk, et nimetatud suunda tuleb eelisarendada, sest ELRON prognoosib Lääne-Harju suunal edaspidi 5% kasvu aastas. Rääkimata asjaolust, et kui soovime käivitada Haapsalu raudtee taastamise projekti, mille esimene etapp oleks Riisipere-Turba lõigu taastamine. Maavalitsused on alustanud ettevalmistavaid tegevusi Riispere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori riigi reservi jätmiseks. Vastavalt Raudteeseaduse §-ile 57 peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime ammendumisel analüüsima muuhulgas finants- ja tehnilisi abinõusid läbilaskevõime mahu suurendamiseks. Vaatamata asjaolule, et EVR ei ole formaalselt läbilaskevõimet Tallinn-Balti jaamas ja Pääsküla-Keila raudteelõigul ammendunuks tunnistanud (vaba maht eksisteerib tipptunni välisel ajal), on tänases olukorras juba vajalik omada selget plaani parendustegevusteks ning teostada need tegevused ajahetkel, kui see on suhteliselt soodsam ja ennetav. Meile teadaolevalt kasutab ELRON valdava osa antud lõigu läbilaskevõime mahust. Kuna arusaadavalt kasutavad reisijad rongiteenust üksnes ööpäeva konkreetsel ajavahemikul (ca 6.00-23.30), siis nimetatud ajavahemikul on läbilaskevõime valdavalt ära kasutatud. Taandades läbilastavate rongide arvu nö tipptunni ajavahemikele (päevasele ja õhtusele), siis on läbilaskevõime ammendunud ning täiendavaid reisirongide saabumisi ja väljumisi pole võimalik planeerida. Võttes arvesse asjaolu, et Lääne-Harjumaa linnade ja valdade elanike arv kasvab seoses uute kinnisvaraarendustega pidevalt ning hommikustel tipptundel on pealinna suunduvad autod ummistanud kõik suuremad maanteed ja Tallinna läänesuuna peatänavad, siis ainuke tõsiselt võetav alternatiiv Roosikrantsi tn 12 Telefon 611 8640 Registrikood 70002452 15077 TALLINN Faks 611 8602 [email protected] www.harju.maavalitsus.ee sõiduautodele või liinibussidele on kiire, mugav, ohutu ja keskkonnasäästlik rongiliiklus. Ühtlasi on riigi eesmärk suunata võimalikult palju kodanikke kasutama isikliku sõiduauto asemale ühistransporti. Rongireisijate koguarv on juba tänaseks uute rongide (kvaliteedi) saabumisega oluliselt kasvanud. Näiteks on reisirongiga reisijate arv Lääne-Harju raudteeliinidel viimase nelja aastaga kasvanud keskmiselt 19% aastas, eelmise aasta kasv oli ca 8% ning edaspidi prognoositakse 5%-list kasvu. Läbilaskevõime suurendamine võimaldaks tipptundidel käiku anda kiirronge Tallinn-Keila lõigul ilma, et halveneks väiksemate peatuste kasutajatele pakutava teeninduse tase. Kiirrongid võimaldaksid jõuda alla 30 minuti Tallinnast Keilasse ning ca 50 minutiga Paldiskisse/Riisiperre. Rääkimata täiendavatest reisirongide koosseisudest, kui taastatakse raudteeühendus esialgu Turbani ning sealt edasi Haapsalu ja Rohukülani. Kindlasti ei tohi antud juhul ära unustada Paldiski sadamate perspektiivi ning nendest tulenevaid kaubaveomahtusid sellesuunalisel raudteelõigul. Teeme ettepaneku lülitada EVR-i poolt kavandatava Lääne-Harju raudtee rekonstrueerimise projekti tööde nimekirja Pääsküla-Keila II peatee (Valingu-Keila ja Laagri-Pääsküla II peatee) rajamine, Tallinn-Balti jaama laiendused ning Riisipere-Turba lõigu taastamine ning leida neile riigieelarvest vajalik rahastamine. Meile teadaolevalt on ainuüksi Valingu-Keila ja Laagri-Pääsküla II peatee rajamise maksumus seda koheselt tehes (st käimasolevas Lääne-Harju rekonstrueerimise projektis) hinnanguliselt vähemalt 63% odavam (9,5 milj € vs 15,5 milj €), kui rajada II peatee hiljem eraldiseisvalt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Rajasalu maavanem Neeme Suur Lääne maavanem Koopia: Peaministri büroo, Riigikogu majanduskomisjon, Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Tehnilise Järelevalve Amet, Maa-amet, Nissi Vallavalitsus, Ridala Vallavalitsus, Lääne-Nigula Vallavalitsus, Haapsalu Linnavalitsus, Lääne Maavalitsus, AS Eesti Raudtee Joel Jesse 611 8780 [email protected] 2 (2)