Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse sihtkapitali suurendamine

Riigikantselei [email protected] Meie 25.08.2023 nr 2-1/2023/4040 Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse sihtkapitali suurendamine Austatud riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse sihtkapitali suurendamine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: eelnõu seletuskiri Kaupo Sempelson 625 6350 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 23.08.2023 KORRALDUS Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse sihtkapitali suurendamine Riigivaraseaduse § 78 lõike 4 alusel volitada majandus- ja infotehnoloogiaministrit riigi sihtasutuse asutajaõiguste teostaja esindajana otsustama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse sihtkapitali suurendamine 800 000 euro võrra. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop riigisekretär  23.08.2023 Vabariigi Valitsuse korralduse „Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse sihtkapitali suurendamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Seletuskiri on koostatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu juurde, millega volitatakse majandus- ja infotehnoloogiaministrit otsustama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) sihtkapitali suurendamine. Sihtkapitali suurendamine on korraldatud riigivaraseaduse § 78 lõike 4 alusel, mille raames eraldati 2022. aasta riigieelarvest 0,8 miljonit eurot EISi elamumajanduslaenude täiendavaks tagamiseks sihtkapitali suurendamise teel. Lisarahaga parandatakse elamumajanduslaenude riiklike tagatiste kättesaadavust eelkõige tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades. Korralduse eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Kaie Kunst (01.07.2023. a viidud üle Kliimaministeeriumisse) ja EISi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu (tel: 667 4100, e-post [email protected]). Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]). 2. Eelnõu sisu 2.1 EIS-i sihtkapitali suurendamise põhjendus Eluasemelaenu käendus on mõeldud inimestele, kes soovivad võtta laenu uue eluaseme ostmiseks või olemasoleva rekonstrueerimiseks ning vähendada oma esmase sissemakse kohustust. Eluasemelaenu käendusega on võimalik osta korter, elumaja, krunt või suvila. Krundi ostu eesmärgiks peab sellisel juhul olema elamu ehitamine ning suvila puhul suvila ümberehitus aastaringseks elamiseks. Käendust kasutades on võimalik laenu saada 5 või 10% omafinantseeringuga, sõltuvalt sihtgrupist. Eluasemelaenu käendust saab taotleda panga kaudu. Eluasemelaenu käenduse sihtgrupid on järgmised:  Noore pere sihtrühm Kuni 35-aastane (kaasa arvatud) vanem, kellel on vähemalt üks kuni 16-aastane (kaasa arvatud) laps või kuni 40-aastane (kaasa arvatud) vanem, kellel on vähemalt kaks kuni 16-aastast (kaasa arvatud) last. Vanemaks loetakse kas lapse vanemad ühiselt või kumbki vanem eraldiseisvalt või eestkostja.  Noore spetsialisti sihtrühm Noor spetsialist on kõrghariduse, keskerihariduse või kutsekeskhariduse (põhihariduse või keskhariduse baasil) omandanud või kutseõppe põhihariduse baasil või kutseõppe keskhariduse baasil lõpetanud kuni 35-aastane (kaasa arvatud) isik, kes vastab vähemalt ühele alljärgnevatest tingimustest: temaga on sõlmitud tööleping, teenistusleping või juhatuse liikme leping, 1 kusjuures katseaja rakendamise korral peab katseaeg olema lõppenud; ta on nimetatud ametisse seaduse alusel või ta on võetud avalikku teenistusse, kusjuures katseaja rakendamise korral peab see olema lõppenud; ta on äriregistris või maksuametis registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, sealjuures peab olema tegutsenud ettevõtjana vähemalt aasta.  Energiatõhusa eluaseme omandaja või eluaseme energiatõhusaks rekonstrueerija sihtrühm Nõuded energiatõhusale eluasemele on järgmised: - olemasoleva elamu energiatõhususarvu klass peab olema vähemalt C, kui kasutusluba on antud enne 01.01.2019. a. Kui kasutusluba on antud alates 01.01.2019. a siis peab energiatõhususarvu klass olema vähemalt B; - ehitatava eluaseme saavutatav energiatõhususarvu klass peab olema vähemalt B; - rekonstrueeritava eluaseme saavutatav energiatõhususarvu klass peab olema vähemalt C.  Lasterikka pere sihtrühm Lasterikka pere moodustavad vähemalt kolme kuni 19-aastast (kaasa arvatud) last kasvatavad vanemad ühiselt või eraldiseisvalt või eestkostja.  Kaitseväe või Kaitseliidu veterani sihtrühm Veteranid on Kaitseväe ja Kaitseliidu teenistuses olnud isikud, kes on käinud välismissioonil või saanud vigastada Eestis teenistuses olles. Sihtgruppi kuulumist tõendab Kaitseväe Toetuse väejuhatuse toetusteenuste keskuse teenuskeskuse väljastatud teatis. Eluasemelaenu käenduse üldised tingimused on järgmised: - vähemalt üks laenutaotleja, kes soovib kasutada eluasemelaenu käendust, peab kuuluma ühte laenu sihtrühma; - omafinantseering on vähemalt 10% laenu tagatisvara väärtusest. Lasterikka pere sihtrühma omafinantseering vähemalt 5% laenu tagatisvara väärtusest; - noore pere, noore spetsialisti ja veterani sihtgrupi puhul on laenukäenduse suurus kuni 24% laenu tagatisvara väärtusest kuid mitte rohkem kui 20 000 eurot. Energiatõhusa eluaseme ostja või eluaseme energiatõhusaks rekonstrueerija sihtrühmal on laenukäenduse suurus kuni 24% tagatisvara väärtusest kuid mitte rohkem kui 50 000 eurot. Lasterikka pere sihtrühmal on laenukäenduse suurus kuni 40%, kuid mitte rohkem kui 50 000 eurot. Laenusummal piirmäära ei ole; - tasu käenduse eest on 3% käenduse summalt, mis tasutakse lepingu sõlmimisel ühekordse maksena. Lasterikka pere sihtrühma käenduse tasu on 2%; - nii lapse sünni kui ka olemasoleva lapse puhul on võimalik saada laenupuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni; - pikema kui 30-aastase laenu tagasimaksmise graafiku puhul peab laenusaajate vanus laenu lõpptähtajal olema kuni 70 aastat ning tagatisvara on valminud või täielikult rekonstrueeritud viimase 10 aasta jooksul; - noore pere, noore spetsialisti, energiatõhusa eluaseme ostja, sundüürniku ja veterani sihtrühma kuuluvatel inimestel on võimalik käendust kasutada juhul, kui laenusaaja ainuomandis või laenusaajate ühisomandis ei ole laenu taotlemise ajal eluaset. Erand on olukord, kui laenusaaja 2 võtab kohustuse võõrandada olemasolev eluase 12 kuu jooksul alates käendusega ostetud eluaseme ostmisest; - korraga võib olla kasutusel ainult üks EISi eluasemelaenu käendus; - soetatava või rekonstrueeritava eluaseme omanik ja kasutaja peab olema laenusaaja. Eluase on lubatud soetada kaasomandisse abikaasa või kaaslaenusaajaga. Käenduse kehtivuse ajal ei ole lubatud eluaset üürile anda.  Maapiirkonna eluasemelaenu käendus Maapiirkonna eluasemelaenu käendus võimaldab maale kodu osta ja seda rekonstrueerida. Maapiirkonnas eluaseme ostja või rekonstrueerija sihtrühma käendus on mõeldud inimestele, kes soovivad võtta laenu uue eluaseme ostmiseks või olemasoleva rekonstrueerimiseks võimaldades saada pangast suuremat laenu kui vara väärtus võimaldab ja pank tavatingimustel oleks nõus andma. Ostetav või rekonstrueeritav eluase peab asuma väljaspool järgmisi asustusüksusi: - Harju maakonna linnad ja alevikud, välja arvatud Ardu, Habaja, Loksa, Rummu ja Ämari - Tallinnaga külgnevad vallad - Tartu maakonna linnad ja alevikud, välja arvatud Alatskivi, Kallaste, Rannu ja Rõngu - Haapsalu linn asustusüksusena - Kohila alev - Kuressaare linn asustusüksusena - Paikuse alev - Pärnu linn asustusüksusena - Rakvere linn - Rapla linn asustusüksusena - Sauga alevik - Viljandi linn. Maapiirkonna käenduse olulisemad tingimused on järgmised: - omafinantseering on vähemalt 10% laenu projekti väärtusest; - tagatise suurus kuni 80% krediidi tagastamata põhiosast, kuid mitte rohkem kui 80 000 eurot; - laenusumma piirmäär on kuni 90% ostu ja/või rekonstrueerimise maksumusest, kuid mitte rohkem kui 100 000 eurot; - ostetava või rekonstrueeritava vara väärtus peab katma vähemalt 25% laenust; - maapiirkonnas eluaseme ostmiseks või rekonstrueerimiseks antava krediidi tagatisvarale seatakse sihtasutuse kasuks hüpoteek; - tagatistasu on 1% tagatise jäägilt aastas, mida tasutakse kord kuus kuni käenduslepingu lõppemiseni. - nii lapse sünni kui ka olemasoleva lapse puhul on võimalik saada laenupuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni; - korraga võib olla kasutusel ainult üks EISi eluasemelaenu käendus; - soetatava või rekonstrueeritava eluaseme omanik ja kasutaja peab olema laenusaaja. Eluase on lubatud soetada kaasomandisse abikaasa või kaaslaenusaajaga. Lepingu kehtivuse perioodil ei ole üürile andmine lubatud. 3 Sihtkapitali vajadus Koos korterelamute rekonstrueerimise toetuste olulise kasvuga suureneb prognoosi kohaselt korteriühistu laenude käenduste portfell 2022. aasta 49 miljonilt eurolt 134 miljoni euroni 2028. aastal ehk 2,7 korda. Graafik. Portfelli prognoos ja sihtkapitali vajadus. 350 milj 300 250 200 154 140 126 150 115 104 100 95 88 117 134 50 86 101 49 59 72 0 4 2 -0,27 -3 -5 -8 -50 -11 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 tegelik KÜ käendus EA käendused kokku Sihtkapitali üle/puudujääk Kiire kasvu tingimustes tekib vajadus suurendada elamumajanduslaenude tagamise sihtkapitali. Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus (edaspidi ETS) sätestab sihtkapitali miinimumnõuded, kus elamumajanduslaenude tagamisel on omavahendite normatiiviks 8% kehtivate tagatiste puhasväärtusest, kuid mitte vähem kui 2 miljonit eurot. Sihtasutuse juhatus on kinnitanud kõrgema määra, milleks on 9,6% tagatiste puhasväärtusest. Tagatiste puhasväärtuse arvestamiseks liidetakse kõikide üheaegselt kehtivate elamumajanduslaenude riiklike tagatiste summale sihtasutuse vastu esitatud kahjunõuete summa ning lahutatakse arvestatud tehniliste eraldiste summa. 31.12.2022. a seisuga oli elamumajanduslaenude sihtkapital 16,68 mln eurot, millele vastas tagatiste puhasväärtus 133,2 mln eurot ehk 12,5%. Puhasväärtus sisaldas 3,8 mln tasanduseraldisi, mida moodustatakse käendustasudest tulevaste kahjude katteks. Tasanduseraldise minimaalne suurus on seaduse alusel 1% sihtasutuse kõigist tasanduseraldise arvutamise kuupäeval kehtivatest laenude tagamise lepingutest. Prognoosi kohaselt on vajalik sihtkapitali suurendamine alates 2024. aastast kui sihtkapital ei ole enam piisav portfelli kiire kasvu finantseerimiseks. Kokku on vajalik sihtkapitali suurendamine 11 miljonit eurot. Sihtkapitali suurendamine on eelarveneutraalne, kuna tegemist on finantseerimistehinguga. Vastavalt riigieelarve seadusele on finantseerimistehingud tehingud finantsvarade või - kohustustega, mille puhul kahekordse kirjendamise põhimõttest tulenevalt tehakse mõlemad 4  kirjed finantsvarades või -kohustustes ning mille tulemusena eelarvepositsioon ei muutu. Finantseerimistehinguid ei loeta riigieelarve kuludeks. Sihtkapitali suurendamist ei saa käsitleda EISile suunatava riigiabina. Abimeedet käsitletakse riigiabina, kui abi vastab neljale kriteeriumile ehk kui abi antakse riigi vahenditest, abi saaja saab eelise võrreldes oma potentsiaalsete konkurentidega, abi antakse valikuliselt ja abi omab kasvõi potentsiaalset mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele ja konkurentsile. Toetataval majandustegevusel (käenduse andmine) on eksklusiivne iseloom ja vaid kohalik mõju ning seetõttu ei mõjuta sellise tegevuse toetamine ka liikmesriikidevahelist kaubandust ega moonuta või ähvarda moonutada konkurentsi. Kuna vähemalt üks neljast riigiabile kohustuslikust kriteeriumist on täitmata - eraldis EISi sihtkapitali suurendamiseks ei täida liikmesriikide kaubanduse mõjutamise kriteeriumi, ei ole tegemist riigiabi andmisega. EIS on käenduse vahendaja ning käendust antakse füüsilistele isikutele. Komisjoni teatise EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (ELT C 155, 20.6.2008, lk 10-22) punkti 3.2 c) kohaselt on riigiabi välistatud muuhulgas juhul, kui garantii ei kata rohkem kui 80% tasumata laenust või muust rahalisest kohustusest. Käendus ei ületa ühegi sihtrühma puhul 80%. Garantii, mis ei ületa 80% läve, ei kujuta endast abi. Sihtkapitali suurendamine võimaldab olemasoleva teenusega jätkamist võttes arvesse, et korterelamute rekonstrueerimismahud suurenevad lähiaastatel oluliselt ning jätkub linnastumine. Muutus ei too kaasa lisakulusid, sh ei ole vaja suurendada tugiteenuste mahtu ega personali arvu. Teenuse mõju avaldub käenduse abil tehtud koguinvesteeringutes ning elamistingimusi parendatud elamute ning seal asuvate eluruumide arvus. Tabel 2. Portfell ja sihtkapital Portfell 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 KÜ käendus 49 135 686 59 204 831 72 468 445 86 470 969 101 333 292 117 184 628 134 163 658 EA käendused kokku 87 917 850 95 100 239 104 051 166 114 518 581 126 387 621 139 634 385 154 296 947 137 053 536 154 305 070 176 519 611 200 989 550 227 720 912 256 819 013 288 460 604 Sihtkapital 31.12.2022 16 680 385 Min vajalik sihtkapital 9,6% 13 157 139 14 813 287 16 945 883 19 294 997 21 861 208 24 654 625 27 692 218 Sihtkapitali üle/puudujääk 3 523 246 1 867 098 -265 498 -2 614 612 -5 180 823 -7 974 240 -11 011 833 Maapiirkondade elamumajanduslaenude käendusteenuse pakkumisel on seni kasutatud EISi olemasolevat sihtkapitali. 2021–2027 perioodi korterelamute rekonstrueerimistoetuse avanemisega on korterelamulaenu käenduste maht kasvamas ja võib tekkida puudujääk nimetatud käenduste väljastamisel. 5 Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia kohaselt tuleb 2050. aastaks kogu Eestis terviklikult rekonstrueerida enne 2000. aastat ehitatud hooned, st 14 000 (18 mln m2) korterelamut saavutamaks energiatõhususarvu klassi C. 2.2. Lisaraha rakendamine Lisaraha suunatakse sihtkapitali suurendamisega ETSi § 10 lõike 1 kohaselt elamumajanduslaenude tagamise sihtfondi ja kuuluvad varad arvestatakse laenude tagamise omavahendite hulka. Lisaks, sihtasutus korraldab vastavalt ETSi § 10 lõikele 2 oma raamatupidamise nii, et on tagatud ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude tagamisega seotud varade ja kohustuste eraldatus üksteisest ning sihtasutuse muudest varadest ja kohustustest. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei puuduta Euroopa Liidu õigust. 4. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud Korralduse rakendamiseks vajalikud vahendid 0,8 miljonit eurot on eraldatud 2022. aasta riigieelarves finantseerimistehinguna. EISi elamumajanduslaenude tagamise sihtfondi suurendamisel ja teenuste disainimisel lähtutakse ETSi §-s 15 toodud laenude tagamise isetasuvuse nõudest ning seetõttu on riigieelarve mõistes tegemist finantseerimistehinguga ja riigieelarve tasakaalu kapitalieraldus pikas plaanis ei mõjuta. 5. Sihtkapitali suurendamise tasuvusarvestus Korralduse rakendamisega ei kaasne lisakulusid, sh ei ole vaja suurendada tugiteenuste mahtu ega personali arvu. Teenuse mõju avaldub käenduse abil tehtud koguinvesteeringutes ning elamistingimusi parandatud elamute ning seal asuvate eluruumide arvus. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi vahendusel Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks, Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Esitatud märkused ja nendega arvestamine või arvestamata jätmise põhjendus on seletuskirja lisas 1. 7. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. Seletuskirja lisa Lisa 1: Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste tabel. Lisa 2: Elamumajanduse mahud 2022–2027 (eraldi failina). 6  Vabariigi Valitsuse korralduse „Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse sihtkapitali suurendamine“ eelnõu seletuskiri Lisa 1 Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste tabel Rahandusministeerium Märkus Arvestatud või arvestamata jätmise põhjendus 1. Eelnõu kohaselt antakse eraõiguslikule Arvestatud. juriidilisele isikule riigi eelarvest 800 000 eurot. Seletuskirjast puudub riigiabi analüüs, palume seletuskirja vastavalt täiendada. 2. Kuigi Ettevõtlus ja Innovatsiooni Arvestatud. Sihtasutus on käenduse vahendaja ning käendust antakse füüsilistele isikutele, võivad laenuandjad osutuda kaudse eelise saajateks. Garantiiteatise punkti 3.2 kohaselt on riigiabi esinemine välistatud, kui garantii ei kata rohkem kui 80 % tasumata laenust või muust rahalisest kohustusest. Seletuskirjast selgub, et käendus ei ületa ühegi sihtrühma puhul 80%. Seetõttu palume lisada seletuskirja põhjendus ja järeldus riigiabi puudumise kohta. 3. Palume täiendavat selgitust, miks Selgitus: eraldise suuruse puhul on tegemist sissemakse summaks on 800 000 eurot (peale eelarvepoliitilise otsusega. selle et vastav summa on ettenähtud 2022. a riigieelarves finantseerimistehinguna). Seletuskirja tabeli 2 järgi on 2024. a puudujääk 0,3 mln (vähem kui sissemakse) ja 2025. a juba 2,6 mln (suurem kui praegune sissemakse). 7