Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul

KÄSKKIRI 05.07.2023 nr 128 Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel kinnitan toetuse andmise tingimused „Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul“ koos lisaga (lisatud). Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister  KINNITATUD majandus- ja infotehnoloogiaministri ………..2023 käskkirjaga nr ……… Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul Abikõlblikkuse periood 01.03.2023–31.12.2029 Elluviija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (võrdsuspoliitika ja toimetuleku osakond) Rakendusasutus (RA) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rakendusüksus (RÜ) Riigi Tugiteenuste Keskus 1 SISUKORD 1. REGULEERIMISALA JA SEOSED EESTI PIKAAJALISE ARENGUSTRATEEGIAGA „EESTI 2035“ JA VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ......................................................................................................................................... 3 2. TOETATAVAD TEGEVUSED JA NENDE EESMÄRGID........................................................................................ 4 2.1. HARIDUSES JA TÖÖTURUL SOOLIST SEGREGATSIOONI VÄHENDAVAD NING SOOLISE VÕRDSUSE EDENDAMIST TOETAVAD TEGEVUSED ............................................................................................................................................................ 4 2.1.1. Soolise segregatsiooni vähendamist toetavad uuringud ja analüüsid .................................. 4 2.1.2. Töötukassa karjäärinõustajatele ja konsultantidele soolisest võrdõiguslikkusest teadlikkuse suurendamiseks koolitusmooduli väljatöötamine ja rakendamine ............................. 5 2.1.3. Teavitustegevused sooliste stereotüüpide mõju vähendamiseks haridus- ja tööalastele valikutele ......................................................................................................................................... 6 2.1.4. Soolisi stereotüüpe murdvaid erialavalikuid toetavate õppematerjalide ja -vahendite väljatöötamine ................................................................................................................................ 6 2.1.5. Muud soolist segregatsiooni vähendavad teavitus- ja võrgustikutegevused ....................... 7 2.2. RIIGIABI .......................................................................................................................................................... 7 3. NÄITAJAD ..................................................................................................................................................... 7 4. TEGEVUSTE EELARVE .................................................................................................................................... 8 5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS .............................................................................................................................. 8 6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD ................................................................................................ 9 7. ELLUVIIJA KOHUSTUSED ............................................................................................................................... 9 8. ARUANDLUS ................................................................................................................................................. 9 9. TAT MUUTMINE ......................................................................................................................................... 10 10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ............................................................................. 11 11. VAIETE LAHENDAMINE ............................................................................................................................. 11 2 1. Reguleerimisala ja seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja valdkondlike arengukavadega Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.2.2 „Meeste ja naiste võrdse majandusliku sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel“ ja sellega seotud sekkumise „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine tööturul“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021– 2027 rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ (prioriteet nr 6 „Sotsiaalsem Eesti“) ja ELi erieesmärgiga a – parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute tööle saamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu. 1.1. Seosed Euroopa Liidu ja Eesti riigi eesmärkidega TAT-ga viiakse ellu Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia heaolu tulemusvaldkonna soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi meetme „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine“ tegevust „Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine“. TAT-ga rahastatavate tegevuste puhul arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning need panustavad Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Ühiskond - Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ alasihi „Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja abivalmis“ saavutamisse. Toetatavate tegevuste panust regionaalselt tasakaalustatud arengusse hinnatakse „Eesti 2035“ näitajaga „Püsiva suhtelise vaesuse määr“, panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga „Ligipääsetavuse näitaja“, panust soolise võrdõiguslikkuse tagamisse näitajaga „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ning panust võrdsete võimaluste tagamisse näitajaga „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“. Tegevused toetavad „Eesti 2035“ aluspõhimõtet „Kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks“ ning aitavad vähendada soolist palgalõhet, mis on välja toodud „Eesti 2035“ ühe arenguvajadusena. „Eesti 2035“ tegevuskava1 seab eesmärgiks palgalõhe vähendamise 5%-ni aastaks 2035 (2021. aastal oli palgalõhe Eestis 14,9%) ning selleks tuleb muu hulgas vähendada soolisi stereotüüpe ja soolist segregatsiooni hariduses ja tööturul. Toetatavad tegevused on kujundatud kooskõlas „Heaolu arengukava 2023–2030“ soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise alaeesmärgi saavutamiseks vajalike tegevustega hariduses ja tööturul. Toetatavate tegevuste kavandamisel on lähtutud „Heaolu arengukavas 2023–2030“ sätestatud järgmistest prioriteetsetest tegevussuundadest:  vähendada soostereotüüpide levikut ja nende piiravat mõju; 1 Eesti 2035 tegevuskava Materjalid | Eesti Vabariigi Valitsus. 3  suurendada soolise võrdõiguslikkuse edendamise võtmesihtrühmade teadlikkust soolise ebavõrdsuse ilmingutest, põhjustest ja kaasnevatest probleemidest, soostereotüüpidest ja nende mõjust ning soolise võrdõiguslikkuse edendamise vajadusest ja võimalustest;  lõimida võrdõiguslikkuse põhimõte tasemehariduse õppekavadesse ja -materjalidesse;  rakendada meetmeid hariduse ja tööturu soolise segregatsiooni vähendamiseks;  parandada soolist tasakaalu loodusteaduste, tehnoloogia (sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia), inseneeria ja matemaatika (nn STEM2 erialad) ning hariduse, tervishoiu ja hoolekande (nn EHW3 erialad) valdkonnas. 2. Toetatavad tegevused ja nende eesmärgid Toetuse andmise üldeesmärk on vähendada soolist segregatsiooni hariduses ja tööturul. Eesmärk saavutatakse üleriigilise mõju ja ulatusega tegevuste elluviimise tulemusel. Rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsis leiti, et kavaga ette nähtud sekkumistel hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju DNSH printsiibi alusel ei ole. Samas jälgitakse TAT tegevuste elluviimisel, et need ei suurendaks negatiivseid keskkonnamõjusid. Kuna TAT-ga toetatakse peamiselt teadlikkuse suurendamise ning analüüsi- ja koolitustegevusi, pööratakse keskkonnamõjude minimeerimisel tähelepanu eelkõige materjalide säästlikule kasutamisele ja taaskasutamisele ning kõigi ürituste ja tegevuste korraldamisele viisil, millega kaasneks vähim ökoloogiline jalajälg. Tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel järgitakse keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid. Kõigi tegevuste elluviimisel järgitakse võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtteid. Koolituste, infopäevade jt sündmuste planeerimisel selgitatakse välja osalejate võimalikud erivajadused, millega arvestatakse, tagades sündmuste ligipääsetavuse. Digitaalne ja veebisisu peab vastama avaliku teabe seaduse §-s 32 ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetele (sealhulgas vastavus standardile EN 301 549). Teavitus- ja koolitustegevuste puhul pööratakse tähelepanu eri vanuses, eri rahvusest ja eesti keelest erineva emakeelega inimeste kaasamisele. Toetatavate tegevuste valikul lähtuti vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. 2.1. Hariduses ja tööturul soolist segregatsiooni vähendavad ning soolise võrdsuse edendamist toetavad tegevused 2.1.1. Soolise segregatsiooni vähendamist toetavad uuringud ja analüüsid 2.1.1.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on toetada teadmistepõhise poliitika ja meetmete kujundamist soolise segregatsiooni vähendamiseks ja soolise võrdsuse suurendamiseks hariduses ja tööturul. 2.1.1.2. Tegevuse sisu Tegevuse raames tehakse uuring eesmärgiga selgitada välja, mis põhjustab Eesti meeste vähese huvi õppida EHW erialadel ja neis sektorites töötada, samuti võimalikud takistused sektorisse suundumisel ja seal püsimisel. Uuring pakub ka soovitusi, et suurendada poiste ja meeste huvi õppida ja töötada alaesindatud valdkondades. 2 Loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia 3 Haridus, tervishoid ja hoolekanne 4 Tegevuse raames tehakse õppematerjalide sootundlik analüüs eesmärgiga selgitada välja, millisel määral esineb Eesti põhi- ja gümnaasiumihariduses kasutatavates õppematerjalides soolisi stereotüüpe, mis mõjutavad negatiivselt noorte huvi ja valmidust asuda õppima ja tööle n-ö ebatraditsioonilistes valdkondades (tüdrukud STEM, sh IKT, ja poisid EHW erialadel). 2.1.1.3. Tegevuse tulemus Tegevuste tulemusena on poliitikakujundajad, haridustöötajad, tööandjad, karjäärinõustajad, personalispetsialistid jt olulised sihtrühmad teadlikumad teguritest, mis soodustavad soolist segregatsiooni hariduses ja tööturul, ning nad oskavad teadmiste põhiselt planeerida meetmeid ja tegevusi sooliste stereotüüpide vältimiseks ja stereotüübivabade erialavalikute toetamiseks. 2.1.1.4. Sihtrühm Poliitikakujundajad, haridustöötajad, tööandjad, töötajad, tööotsijad, karjäärinõustajad, personalispetsialistid, õpilased, laiem avalikkus. 2.1.1.5. Abikõlblikkuse periood 01.03.2023–31.12.2026 2.1.2. Töötukassa karjäärinõustajatele ja konsultantidele soolisest võrdõiguslikkusest teadlikkuse suurendamiseks koolitusmooduli väljatöötamine ja rakendamine 2.1.2.1. Tegevuse eesmärk Eesmärk on vähendada ühiskonnas levinud sooliste stereotüüpide mõju karjäärinõustamises, edendada sootundlikku nõustamist ja seeläbi soodustada stereotüübivabu täiend- ja ümberõppe ning ametivalikuid. 2.1.2.2. Tegevuse sisu Karjäärinõustajate ja töötukassa konsultantide soolisest võrdsusest teadlikkuse suurendamiseks ning stereotüübivaba nõustamisteenuse toetamiseks töötatakse välja koolitusmoodul. Korraldatakse koolitused töötukassa karjäärinõustajatele ja konsultantidele. 2.1.2.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusel on suurenenud karjäärinõustajate ja töötukassa konsultantide teadlikkus soolisest võrdsusest, soolistest stereotüüpidest ja teguritest, mis mõjutavad soolist segregatsiooni hariduses ja tööturul, ning nad oskavad neid teadmisi oma erialal kasutada. Suurenenud on karjäärinõustajate ja konsultantide pädevus ja valmisolek pakkuda sootundlikku ja stereotüübivaba nõustamist ning ennetada ja vähendada seeläbi soolist segregatsiooni hariduses ja tööturul. 2.1.2.4. Sihtrühm Töötukassa konsultandid ja karjäärinõustajad. 2.1.2.5. Abikõlblikkuse periood 01.03.2023–31.12.2029 5 2.1.3. Teavitustegevused sooliste stereotüüpide mõju vähendamiseks haridus- ja tööalastele valikutele 2.1.3.1. Tegevuse eesmärk Teavitustegevuste eesmärk on suurendada ühiskonna ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise võtmesihtrühmade teadlikkust soolistest stereotüüpidest ja nende negatiivsest mõjust elu- ja erialavalikutele ning aidata kaasa soolist võrdõiguslikkust ja stereotüübivaba eneseteostust väärtustavate hoiakute suurenemisele Eestis. 2.1.3.2. Tegevuse sisu Korraldatakse nii laiemale avalikkusele kui ka eraldi sihtrühmadele suunatud teavituskampaaniad, mille eesmärk on murda soolisi stereotüüpe hariduses ja tööturul ning pöörata tähelepanu nii horisontaalsele kui vertikaalsele soolise segregatsioonile ja selle vähendamise võimalustele ja vajadusele. 2.1.3.3. Tegevuse tulemus Teavituskampaaniate tulemusena suureneb nii laiema avalikkuse kui ka teiste sihtrühmade (õpilased, üliõpilased, haridustöötajad, lapsevanemad, tööandjad jt) teadlikkus soolistest stereotüüpidest, nende mõjust erialavalikule ja eneseteostusele, samuti stereotüüpsete elu- ja erialavalikute ületamise võimalustest ja vajadusest. 2.1.3.4. Sihtrühm Laiem avalikkus, haridustöötajad, õpilased, üliõpilased, lapsevanemad, tööandjad. 2.1.3.5. Abikõlblikkuse periood 01.01.2025–31.12.2029 2.1.4. Soolisi stereotüüpe murdvaid erialavalikuid toetavate õppematerjalide ja - vahendite väljatöötamine 2.1.4.1 Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on pakkuda õpetajatele õppevahendeid koolis sooliste stereotüüpide teema käsitlemiseks, stereotüübivabade õpetamismeetodite toetamiseks ning seeläbi soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja soolise segregatsiooni ennetamiseks. 2.1.4.2. Tegevuse sisu Töötatakse välja ajakohased, sh digitaalsed stereotüübivabasid erialavalikuid ja soolise segregatsiooni vähendamist toetavad õppevahendid, mis toetavad õpetajaid ja õpilasi sooliste stereotüüpide teema käsitlemisel ja mõistmisel. 2.1.4.3. Tegevuse tulemus Välja on töötatud tänapäevased, ligipääsetavad, õpilaste vajadusi arvestavad ja õpetajaid toetavad õppematerjalid ja -vahendid, mis aitavad kaasa õppetöös haridus- ja ametialase soolise segregatsiooni ennetamisele ja vähendamisele. 2.1.4.4. Sihtrühm Õpetajad, haridustöötajad, karjäärinõustajad, õpilased. 6 2.1.4.5. Abikõlblikkuse periood 01.01.2025–31.12.2029 2.1.5. Muud soolist segregatsiooni vähendavad teavitus- ja võrgustikutegevused 2.1.5.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on suurendada TAT tegevuste nähtavust ja mõju. 2.1.5.2. Tegevuse sisu Korraldatakse teavitus- ja võrgustikutegevusi, mis aitavad suurendada meetme 21.4.2.2 „Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul“ tegevuste nähtavust ja mõju. Muu hulgas korraldatakse infoüritusi4 ja eksperdiseminare, toetatakse võtmesihtrühmade kogemuste ja parima praktika jagamist ning soodustatakse võrgustikutegevusi ja koostööd haridus- ja tööturuvaldkonna osapoolte vahel. 2.1.5.3. Tegevuse tulemus Soolise segregatsiooni vähendamise võtmesihtrühmad on teadlikud TAT tegevustest, eesmärkidest ja tulemustest; suurenenud on sihtrühmade (tööandjad, haridustöötajad, karjäärispetsialistid jt) teadlikkus soolise segregatsiooni vähendamise võimalustest ja omavaheline koostöö. 2.1.5.4. Sihtrühm Õpetajad, haridustöötajad, tööandjad, personalitöötajad, karjäärinõustajad, õpilased. 2.1.5.5. Abikõlblikkuse periood 01.03.2023–31.12.2029 2.2. Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 3. Näitajad Näitaja nimetus ja Algtase Vahe- Sihttase Selgitav teave mõõtühik sihttase (2029) (2024) Meetmete Soolise 0 4 10 Tegevuste 2.1.1–2.1.5 nimekirja segregatsiooni näitaja. Allikaks on väljundnäitaja vähendamise elluviija aruanded. tegevused (arv) 2.1. Hariduses ja tööturul soolist segregatsiooni vähendavad ning soolise võrdsuse edendamist toetavad tegevused TAT- 2.1.1. Soolise 0 2 2 Panustab otseselt spetsiifilised segregatsiooni meetmete nimekirja näitajad vähendamist väljundnäitajasse. toetavad uuringud ja Tulemus on analüüsid (arv) saavutatud, kui valminud on üks 4 Ürituste korraldamisel lähtutakse keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendist: https://envir.ee/media/9111/download 7  uuring ja üks analüüs. Allikaks on elluviija aruanded. TAT- 2.1.2. Töötukassa 0 1 1 Panustab otseselt spetsiifilised karjäärinõustajatele meetmete nimekirja näitajad ja konsultantidele väljundnäitajasse. soolisest Tulemus on võrdõiguslikkusest saavutatud, kui teadlikkuse koolitusmoodul on suurendamiseks valminud ja koolitused koolitusmooduli korraldatud. Allikaks väljatöötamine ja on elluviija aruanded. rakendamine (arv) TAT- 2.1.3. 0 0 2 Panustab otseselt spetsiifilised Teavitustegevused meetmete nimekirja näitajad sooliste väljundnäitajasse. stereotüüpide mõju Tulemus on vähendamiseks saavutatud, kui haridus- ja teavituskampaaniad tööalastele on ellu viidud. Allikaks valikutele (arv) on elluviija aruanded. TAT- 2.1.4. Soolisi 0 0 3 Panustab otseselt spetsiifilised stereotüüpe meetmete nimekirja näitajad murdvaid väljundnäitajasse. erialavalikuid Tulemus on toetavate saavutatud, kui vastav õppematerjalide ja - õppematerjal või - vahendite vahend on välja väljatöötamine (arv) töötatud. Allikaks on elluviija aruanded. TAT- 2.1.5. Muud soolist 0 1 2 Panustab otseselt spetsiifilised segregatsiooni meetmete nimekirja näitajad vähendavad väljundnäitajasse. teavitus- ja Tulemus on võrgustikutegevused saavutatud, kui vastav (arv) teavitus- või võrgustikutegevus on ellu viidud. Allikaks on elluviija aruanded. 4. Tegevuste eelarve Summa Osakaal 1 ESF+i toetus 840 950 70% 2 Riiklik kaasfinantseering 360 407 30% 3 Eelarve kokku 1 201 357 100% 5. Kulude abikõlblikkus 5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 15–17 ja 21. 5.2. Tegevuste kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra ulatuses, mis on 15% tegevuste otsestest personalikuludest. 5.3. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas: 8 5.3.1. väliskoolituse ja -lähetuse kulud Euroopa Liidu liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis, Šveitsis ja Islandil. Väljaspool Euroopa Liitu tekkinud kulud võivad moodustada kuni 3% TAT eelarvest; 5.3.2. tegevuste elluviimise toetamiseks mõeldud meeskonnakoolituste, inspiratsiooni- päevade, konverentside ja sarnaste ürituste kulud; 5.3.3. tegevuste, k.a infotehnoloogiliste lahenduste levitamiseks ja tutvustamiseks korraldatavate meedia- ja kommunikatsioonialaste tegevuste ja ürituste kulud; 5.3.4. tegevuste elluviimisega kaasnevad personali- ja transpordikulud; 5.3.5. tegevuste ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud; 5.3.6. tegevuse 2.1.4 raames välja töötatavate õppematerjalide- ja vahendite kulu. 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 6.1. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 5.2 kohaselt ühtse määra alusel. 6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama RÜ-le: 6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT otseseid kulusid eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 6.2.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses; 6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 6.3. Punktis 6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid võib e-toetuse keskkonna kaudu esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. 6.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude abikõlblikkuse. 6.6. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 6.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist. Vastavalt ühendmääruse § 15 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud tingimusele tuleb lõppmakse esitada RÜ-le hiljemalt 17.01.2030 ning makse peab olema tasutud hiljemalt 31.12.2029. 7. Elluviija kohustused Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 7.1 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.2 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele; 7.3 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 7.4 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale eelarve kinnitamist; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.5 esitama RÜ-le korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.4 nimetatud prognoosist. 8. Aruandlus 9 8.1. Elluviija esitab RÜ-le tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 31. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 8.2. Elluviija esitab RÜ-le tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. 8.3. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 8.4. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 8.5. RÜ kontrollib kümne tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 8.6. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande. 8.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 8.8. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 8.9. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 8.10. Aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 8.11. Lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada teave tegevuste panusest punktis 1.1 nimetatud „Eesti 2035“ näitajatesse, millega mõõdetakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. 9. TAT muutmine 9.1. Kui ilmneb vajadus tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 20 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu selle kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist. 9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 10 9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid eelarve muutmiseks, kui aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek. 9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta: 9.9.1 eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist; 9.9.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et kogutoetuse summa ei muutu. 9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab punkti 9.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA eelarve ministrile kinnitamiseks. 9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%. 9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu. 10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 11. Vaiete lahendamine RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Lisa: TAT eelarve ja finantsplaan kulukohtade kaupa 11  Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjaga kinnitatavate toetuse andmise tingimuste „Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul“ seletuskiri I Sissejuhatus Toetuse andmise eesmärk on vähendada soolist segregatsiooni hariduses ja tööturul. Toetatakse tegevusi, mille tulemusel suureneb hariduse ja tööturu valdkondade peamiste siht- ja sidusrühmade (sh poliitikakujundajad, haridustöötajad, tööandjad, karjäärinõustajad, personalispetsialistid jt) võimekus soolist segregatsiooni ennetada ja vähendada. Tegevuste tulemusel suureneb sihtrühmade teadlikkus teguritest, mis soodustavad soolist segregatsiooni hariduses ja tööturul, ning nad oskavad teadmiste põhiselt planeerida meetmeid ja tegevusi sooliste stereotüüpide vältimiseks ja stereotüübivabade erialavalikute toetamiseks ning naiste ja meeste võrdseks kohtlemiseks. Tegevused aitavad kaasa soolist võrdsust toetava mõtteviisi ja hoiakute suurenemisele nii tegevuste võtmesihtrühmade seas kui ühiskonnas laiemalt. Kuna sooline segregatsioon on üks palgalõhe kujunemise peamisi põhjuseid, on tegevuste üheks oodatavaks mõjuks soolise palgalõhe vähenemine. Tegevusi viiakse ellu ajavahemikul 01.03.2023–31.12.2029. Meetmete nimekirja meetme 21.4.2.2 „Meeste ja naiste võrdse majandusliku sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel“ (edaspidi meede 21.4.2.2) eelarve on 3 551 357 eurot (Euroopa Liidu toetus 2 485 950 eurot ja riiklik kaasfinantseering 1 065 407 eurot). Käesoleva käskkirjaga kinnitatavate toetuse andmise tingimustega (edaspidi TAT) „Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul“ eelarve on 1 201 357 eurot, sealhulgas Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) toetus 840 950 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 360 407 eurot. Lisaks on meetme 21.4.2.2 eelarvest planeeritud korraldada määruse alusel avatud taotlusvoorud eesmärgiga toetada haridusasutuste ja tööandjate koostööd soolise segregatsiooni vähendamiseks. TAT tegevuste elluviija on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika ja toimetuleku osakond. TAT on koostanud Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitika ja toimetuleku osakonna nõunik Lee Maripuu (tel 626 9153, [email protected]) ja nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). TAT-d on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, [email protected]). TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas. II Käskkirja sisu ESF+ vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10 nimetatud partnerluslepet, ja mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon. Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. ÜSS2021_2027 § 4 lõikes 3 nimetatud meetmete nimekirja kohaselt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Riigi Tugiteenuste Keskus rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) ESF+ist rahastatavale meetmete nimekirja meetmele 21.4.2.2. RA ülesandeid täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 tuleb RA-l rakenduskavas ja meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TAT ja vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 määrata selle elluviija. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma, tulemusi, seost Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) sihtidega ja heaolu arengukava eesmärkidega ning rakendamise tingimusi. TAT-st rahastatavad tegevused on kooskõlas EL-i põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. TAT sisaldab 11 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja valdkondlike arengukavadega“; 2. punkt „Toetatavad tegevused“; 3. punkt „Näitajad“; 4. punkt „Tegevuste eelarve“; 5. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 6. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 7. punkt „Elluviija kohustused“; 8. punkt „Aruandlus“; 9. punkt „TAT muutmine“; 10. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 11. punkt „Vaiete lahendamine“. Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja valdkondlike arengukavadega“ Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT eesmärgid ning seosed „Eesti 2035“ sihtide ja aluspõhimõtetega ja heaolu arengukava sihtidega. TAT on seotud rakenduskavas nimetatud sekkumisega „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine tööturul“. Samuti on välja toodud TAT seosed TERE-programmiga. TAT raames toetatavad tegevused on otseselt suunatud soolise ebavõrdsuse vähendamisele. Tegevustes välditakse soostereotüüpset lähenemisviisi erialavalikutele, ametitele ja tööturule. Tegevuste kavandamisel võetakse arvesse, et poiste/meeste ja tüdrukute/naiste karjäärivalikuid mõjutavad erinevad tegurid, sealhulgas ka soostereotüübid ja -rollid ning leitakse viise stereotüüpide mõju vähendamiseks. Koolitus- ja juhendmaterjalide, publikatsioonide jm koostamisel välditakse tekstides ja kuvandites eelarvamusi ja stereotüüpe kinnistavaid hoiakuid naiste ja meeste ning vähemus- ja vanuserühmade suhtes. Kõigi tegevuste elluviimisel järgitakse võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtteid. Koolituste, infopäevade jt sündmuste planeerimisel selgitatakse välja osalejate võimalikud erivajadused, millega arvestatakse, tagades sündmusele ligipääsu nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis-, intellektipuue) inimestele. Digitaalse ja veebisisu loomisel tagatakse selle vastavus Euroopa digiligipääsetavuse standardile. Teavitus- ja koolitustegevuste puhul pööratakse tähelepanu eri vanuses, eri rahvusest ja eesti keelest erineva emakeelega inimeste kaasamisele. Kõigi TAT tegevuste elluviimisel tagatakse võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist, rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest, veendumusest või seksuaalsest sättumusest. Kõigi tegevuste elluviimisel järgitakse mittediskrimineerimise ja ligipääsetavuse põhimõtteid. Kõigi tegevuste puhul pööratakse muu hulgas tähelepanu spetsiifilistele takistustele, mis võivad soost, vanusest, emakeelest või erivajadusest sõltuvalt pärssida nende rühmade juurdepääsu TAT 2 tegevustele. Kui mõni selline takistus ilmneb, analüüsitakse põhjuseid ja otsitakse võimalusi, kuidas olukorda parandada. Tegevustes pööratakse erilist tähelepanu intersektsionaalsetele tunnustele, mis võivad koosmõjus mõjutada tegevustest osa või kasu saamist. Tegevustega panustatakse "Eesti 2035" näitaja „Püsiva suhtelise vaesuse määr“ regionaalsete ebavõrdsuse vähenemisse. 2021. aastal oli suhtelise vaesuse määr kõige kõrgem Ida-Virumaal (36,6%). Tegevuste elluviimisel pööratakse tähelepanu sellele, et need aitaksid võimalusel vähendada regionaalseid ning eelkõige nendega seotud rahvusepõhiseid erinevusi. TAT vajalikkuse põhjendus Soolise ebavõrdsuse üheks juurpõhjuseks on ajaloolis-kultuuriliselt välja kujunenud stereotüüpsed arusaamad meeste ja naiste rollidest ühiskonnas, mis piiravad inimeste valiku- ja eneseteostusvõimalusi ning põhjustavad ja taastoodavad sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust, sealhulgas soolist segregatsiooni haridus- ja tööalastes valikutes. Tegevusalapõhine sooline segregatsioon on Eestis 2020. aastal 36,4%, mis on EL-is üks suuremaid. Naised õpivad ja töötavad rohkem erialadel, mis on ühiskonna toimimise jaoks olulised nii nüüd kui tulevikus, kuid on vähem väärtustatud ja madalamalt tasustatud. 2021/2022. õppeaastal oli kutse- ja kõrghariduses hariduse erialadel õppijatest mehi kõigest 11%, tervise ja heaolu erialadel 15% ning humanitaaria ja kunsti erialadel 32%. Samal ajal on kõige kiirema kasvupotentsiaali ja suurima tööjõuvajadusega IKT-valdkonnas meeste osakaal õppurite seas üle 70%. Soolist ebavõrdsust ja segregatsiooni ühiskonnas peegeldab ka soolise tasakaalu puudumine otsustustasandil. Naiste osatähtsus juhtivtöötajate seas on endiselt alla 40% ja ettevõtjate seas alla 30%. Sooline segregatsioon on seotud hoiakute ning sooliste stereotüüpidega. 2021. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringu andmetel nõustub 65% elanikest sellega, et mehed saavad hooldamisega seotud töökohtadel sama hästi hakkama kui naised ning 58% nõustub, et sotsiaal- ja tervishoiutöötajate seas peaks olema praegusest rohkem mehi. 63% elanikest nõustub sellega, et naised saavad tehnilisi oskusi nõudvatel töökohtadel sama hästi hakkama kui mehed ja 48% nõustub, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ja teistel tehnikaaladel peaks olema praegusest rohkem naisi. Nende hoiakute puhul ilmnevad ka regionaalsed erinevused, mis on peamiselt seotud vene emakeelega elanike osakaaluga nendes piirkondades. Kirde-Eesti elanikud nõustuvad vähem väitega, et mehed saavad hooldamisega seotud töökohtadel sama hästi hakkama kui naised (63%), ning et naised saavad tehnilisi oskusi nõudvatel töökohtadel sama hästi hakkama kui mehed (55%). Kirde-Eesti elanikest nõustuvad enam võrreldes teiste piirkodade elanikega täielikult ka väitega, et koduste tööde eest peaks peamiselt vastutama naine ning mees peaks olema pere peamine toitja. Hariduse ja tööturu sooline segregatsioon väljendub soolises palgalõhes. Kuigi viimastel aastatel on Eestis sooline palgalõhe vähenenud (Statistikaameti andmeil 2021. aastal 14,9%), on naiste keskmine tunnipalk jätkuvalt väiksem meeste keskmisest tunnipalgast. Regionaalselt on suurima sooline palgalõhega maakonnad Ida-Virumaa (21%), Harjumaa (18,2%) ja Järvamaa (18%). Pikaajaline strateegia „Eesti 2035“ seab eesmärgiks vähendada soolist palgalõhet 2035. aastaks 5%-ni. Eesmärgi täitmiseks on vajalik tegeleda palgalõhe tekkimise juurpõhjustega, muu hulgas soolise segregatsiooni vähendamisega hariduses ja tööturul. OECD 2022. aasta raport toob välja, et Eesti jääb ühiskonnas valitsevate püsivate sooliste erinevuste tõttu igal aastal ilma märkimisväärsest majanduskasvust. Kõige suurem majanduse kasvupotentsiaal peitub raporti kohaselt naiste ja meeste erialaste erinevuste vähendamises tööturul. Soolise segregatsiooni vähendamine võiks (ainuüksi tootlikkuse kasvu kaudu) tuua 2050. aastaks Eestile ligi 10% SKP kasvu elaniku kohta. 3 Nii palgalõhele kui tööturule positiivse mõju saavutamiseks on tarvis vähendada soostereotüüpide mõju haridus- ja erialavalikutele. Selleks tuleb suurendada soolise võrdsuse edendamise võtmesihtrühmade – haridustöötajate, tööandjate, personalispetsialistide ja karjäärinõustajate – teadlikkust sooliste stereotüüpide negatiivsest mõjust ning vähendada nende soolistest stereotüüpidest kantud tegutsemist, sealhulgas soopõhist diskrimineerimist. Samuti tuleb toetada ühiskonnas soolist võrdsust toetava mõtteviisi ja hoiakute levimist ning soolise ebavõrdsuse kui struktuurse ühiskondliku probleemi märkamist ja mõistmist. TAT kujundamisel on lähtutud Sotsiaalministeeriumi tellitud ja Kantar Emori tehtud uuringutest: 1) „Klaasseinad ja klaaslagi Eesti IKT-s: müksud naiste osakaalu suurendamiseks IKT valdkonnas hariduses ja tööturul“ (2021); 2) „Nügimismeetodite kasutamine soostereotüübivabade karjäärivalikute ja töötingimuste toetamiseks“ (2022). TAT-s on haridustöötajatele, tööandjatele, personalispetsialistidele ja karjäärinõustajatele suunatud tegevuste planeerimisel arvestatud eelkõige nimetatud uuringutes välja toodud järgmisi probleemkohti ja poliitikasoovitusi:  Kõige suurem barjäär, mis takistab õpetajatel, karjäärispetsialistidel, tööandjatel ja personalijuhtidel sooliste stereotüüpidega tegeleda, on uskumus, et sooline ebavõrdsus ja soostereotüübid ei kujuta endast enam probleemi, noored saavad valikuid teha oma soovide järgi ning muutus stereotüübivabama ja võrdsema ühiskonna poole toimub iseenesest, nooremate põlvkondade pealekasvamisega. Need uskumused legitimeerivad mittetegutsemist ning soodustavad hariduse ja tööturu segregatsiooni püsimist.  Õpetajad vajavad soolise võrdsuse edendamisel tuge. Kui õpetaja on teadlik soostereotüüpidest ja vajadusest neist nii formaalse kui ka mitteformaalse õppekava raames hoiduda ning tunneb sootundlikku metoodikat, aitab ta õpilastel teha selliseid (huvi)haridus- ja karjäärivalikuid, mis ei ole stereotüüpidest mõjutatud. Õpetajad on aga soolise võrdsuse teemadega vähe kokku puutunud ning tunnevad, et sellega tegelemiseks ei ole neil piisavalt teadmisi, oskusi ega tuge. Nad vajavad koolitusi, metoodikaid, õppematerjale ja koostöövõrgustikke, mis annaksid inspiratsiooni ja näitaksid, kuidas praktikas soolise võrdsuse edendamisele läheneda. Kokkuvõtvalt on haridustöötajate sihtrühmas oluline suurendada nende teadlikkust soolisest võrdsusest ja soostereotüüpidest, pakkuda neile ajakohasid juhend- ja õppematerjale ja töövahendeid ning teha nende kasutamine lihtsaks.  Riigi rahastatud karjäärinõustamise teenuse puhul peetakse soostereotüüpide mõju vähendamist karjäärivalikutele küll oluliseks, kuid eraldi tegevusi või metoodikat praegu nende mõjude vähendamiseks ei rakendata. Töötukassa karjäärispetsialistide baas- ja täienduskoolitus peaks sisaldama infot soolise võrdsuse ja soostereotüüpide kohta. Töötukassa infomaterjalid, mis on mõeldud täiskasvanud tööotsijatele, aga ka lapsevanematele, võiksid kajastada soostereotüüpide mõju karjäärivalikutele ning soodustada stereotüübivabasid valikuid. Samuti vajavad karjäärinõustajad juhiseid, kuidas tööotsijate võimalikke valikuid takistavaid stereotüüpe leevendada ning tööotsijaid vajaduse korral võimestada. Punkt 2 „Toetatavad tegevused“ Punktis 2 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, sealhulgas puutumust riigiabi andmisega. Rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüs ei tuvastanud meetmel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, mistõttu puudub vajadus täiendavate nõuete kehtestamiseks. TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga (vt seletuskirjale lisatud kontroll-lehte). TAT raames viiakse ellu järgmised soolise segregatsiooni vähendamist toetavad tegevused:  teadmistepõhist soolise segregatsiooni vähendamise meetmete kujundamist toetavad analüüsitegevused. Tehakse uuring hariduse, tervishoiu ja hoolekande valdkonnas soolise 4  segregatsiooni (eelkõige meeste alaesindatuse) põhjuste väljaselgitamiseks ning pakutakse välja poliitikasoovitused poiste ja meeste huvi suurendamiseks õppida ja töötada alaesindatud valdkondades. Samuti tehakse analüüs, mis selgitab välja, mil määral esineb põhikoolis ja gümnaasiumis kasutatavates õppematerjalides stereotüüpe, mis mõjutavad noorte huvi ja valmidust asuda õppima ja tööle n-ö ebatraditsioonilistes valdkondades (tüdrukud loodusteaduste, tehnoloogia (sh IKT), inseneeria ja matemaatika (nn STEM erialad), poisid hariduse, tervishoiu ja hoolekande (nn EHW erialad) valdkonnas). Uuringu ja analüüsi tulemusi saavad kasutada avatud taotlusvoorudes osalevad haridusasutused, tööandjad ja personaliotsinguettevõtted, samuti võetakse need aluseks teavituskampaaniate kujundamisel ja koolitusmooduli väljatöötamisel. Tegevuste tulemusena on sihtrühmad teadlikumad teguritest, mis soodustavad soolist segregatsiooni hariduses ja tööturul ning nad oskavad planeerida tegevusi sooliste stereotüüpide vältimiseks ja stereotüübivabade erialavalikute toetamiseks;  karjäärinõustajate ja õpetajate toetamine koolituse ja õppematerjalide loomise kaudu. Töötukassa karjäärinõustajatele ja konsultantidele töötatakse välja koolitusmoodul, mis aitab suurendada nende oskusi ja valmisolekut pakkuda sootundlikku ja stereotüübivaba karjäärinõustamist ning seeläbi avardada karjäärinõustamise klientide ja tööotsijate täiend- ja ümberõppe ja ametivalikuid. Lisaks toetatakse tänapäevaste õppematerjalide ja -vahendite väljatöötamist, mis pakuksid õpetajatele tuge koolis sooliste stereotüüpide teema käsitlemiseks ja stereotüübivabade õpetamismeetodite kasutamiseks;  teavitustegevused, mis aitavad suurendada ühiskonna ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise võtmesihtrühmade teadlikkust soostereotüüpide negatiivsest mõjust elu- ja erialavalikutele ning aitavad kaasa soolist võrdõiguslikkust ja stereotüübivaba eneseteostust väärtustavate hoiakute suurenemisele Eestis. Korraldatakse teavituskampaaniad sihtrühmadele ning toetatakse sihtrühmadevahelist koostööd, parimate kogemuste ja eksperditeadmiste vahetamist ning võrgustikutegevusi. Punkt 2.4 „Riigiabi“ TAT eesmärk on vähendada soolist segregatsiooni hariduses ja tööturul. Eesmärgi saavutamiseks tehakse soolise segregatsiooni vähendamist toetavaid uuringuid ja analüüse, suurendatakse töötukassa karjäärinõustajate ja konsultantide teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest, viiakse ellu teavitustegevusi sooliste stereotüüpide vähendamiseks haridus- ja tööalastes valikutes ning luuakse soolisi stereotüüpe murdvaid erialavalikuid toetavaid õppematerjale. TAT tegevusi viib ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. TAT tegevused haakuvad ministeeriumi vastutusvaldkonnaga, milleks on võrdse kohtlemise ja soolise võrdsuse edendamine tööelus ja majanduses. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiksid turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. Kuivõrd elluviija TAT raames teenuseid, sealhulgas tasu eest, ei paku, ei saa nende tegevust lugeda majandustegevuseks. Elluviija (MKM võrdsuspoliitika ja toimetuleku osakond) täidab toetatavaid tegevusi tehes või ellu viies avaliku võimu ülesandeid, seetõttu ei ole antav toetus riigiabi/vähese tähtsusega abi. Võib möönda, et kuivõrd elluviija teenuseid füüsiliselt ise ei osuta, on kaudseteks abi saajateks ka ettevõtjad, kellelt elluviija tegevuste elluviimiseks tooteid ja teenuseid tellib. Siinkohal on oluline, et 5 sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud riigihankemenetlusega, mille tulemusena tekib teenuse hind turuhinnana, mis välistab eelise andmise ja saamise. Seega ei ole tegemist riigiabiga ka pakkujate tasandil. Eeltoodust tulenevalt on RA seisukohal, et TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. Punkt 3 „Näitajad“ Punktis 3 on nimetatud TAT näitajad, mis aitavad mõõta eesmärkide saavutamist nii kvantitatiivselt kui ajaliselt. Punktis on esitatud meetmete nimekirja väljundinäitaja ja TAT-spetsiifilised näitajad, nende algtasemed ja sihttasemed aastateks 2024 ja 2029. Samuti on kirjeldatud näitajate sisu ning esitatud teave näitaja saavutamistaseme tõendite kogumise kohta. TAT panustab otseselt meetmete nimekirja väljundinäitajasse „Soolise segregatsiooni vähendamise tegevused“ sihttasemega 10 aastal 2029 ja see koosneb korraldatud uuringutest ja analüüsidest, koolitusmooduli väljatöötamisest ja rakendamisest, õppematerjalide ja -vahendite väljatöötamisest ning teavitus- ja võrgustikutegevustest. Meetmete nimekirjas oleva väljundinäitaja sihttaseme saavutamisesse panustavad käesolevale TAT-le lisaks ka avatud taotlusvoorust rahastatud projektid. Punkt 4 „Tegevuste eelarve“ TAT eelarve on 1 201 357 eurot, sealhulgas ESF+ toetus 840 950 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 360 407 eurot. Aastate kaupa on eelarve näidatud TAT lisa finantsplaanis. TAT- s kirjeldatud tegevuste eesmärk saavutatakse rahastusperioodi lõppedes. Jätkutegevusi, mis vajaksid lisaressursse, ei ole plaanitud. Punkt 5 „Kulude abikõlblikkus“ Abikõlblike kulude, sealhulgas mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). TAT-s on lubatud välislähetused ja -koolitused ELi riikides, Norras, Liechtensteinis, Šveitsis ja Islandil. Tegevuste elluviimise toetamiseks korraldatakse meeskonnakoolitusi, inspiratsioonipäevi, konverentse jne ning osaletakse vastavalt vajadusele temaatilistel koolitustel/konverentsidel/koostöökohtumisel (sh välismaal). Erinevate tegevuste, k.a infotehnoloogiliste lahenduste levitamiseks ja tutvustamiseks korraldatakse meedia- ja kommunikatsioonialaseid tegevusi ja üritusi (nt sisuturundusartiklite avaldamine, juhendmaterjalide koostamine, keeletoimetuse ja tõlketeenuse kasutamine, reklaammeenete tellimine, meediastrateegiate ja -kampaaniate loomine ja korraldamise hankimine jms). Tegevuste elluviimisega kaasnevad personali- ja transpordikulud. Tegevuste ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud, sh näiteks sündmuste viipekeele tõlge jm osalejate erivajadustega arvestamisega kaanevad kulud jms. Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult lihtsustatud hüvitamisviisidest ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada RÜ- le kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreeriva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. 6 Ühendmääruse § 21 lõikes 4 nimetatud kaudsed kulud moodustavad 15% TAT otsestest personalikuludest (ühendmääruse § 21 lg 3). Punkt 6 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine (hüvitatakse arvestuslikult). Makse aluseks olevaid dokumente võib esitada vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahendeid riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada RÜ-le makseid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Kui kalendrikuus makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule. Punkt 7 „Elluviija kohustused“ Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele. RA nõudmisel on elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. Elluviija on kohustatud RA-le esitama iga kuu eelarve täitmise aruande. RA on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete elluviimises ning selleks eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu on vajalik tihedamini kui kaks korda aastas (aruannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse. Punkt 8 „Aruandlus“ Punktis sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida tegevuste edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Punkt 9 „TAT muutmine“ Punktis sätestatakse TAT muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole mõistlik TAT-d muuta, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ja sellega kaasnevat halduskoormust. TAT-d peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT finantsplaani, eelarvet või abikõlblikkuse perioodi. Kui rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada eelarvet tingimusel, et see ei takista eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Punkt 10 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“ Viidatake finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Punkt 11 „Vaiete lahendamine“ Nimetatakse RA ja RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja. Arvestades, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on nii RA kui elluviija ja Riigi Tugiteenuste Keskus on RÜ ehk 7 poolteks on valitsusasutused, rakendub pooltevaheliste vaidluste lahendamisele Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 (seda on kinnitanud ka Riigikohus kohtuasjas 3-22-1641). III TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele TAT on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. TAT koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (edaspidi määrus (EL) 2021/1057). IV TAT mõjud Elluviidavate tegevustega panustatakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas nimetatud järgmistesse mõjuvaldkondadesse: sotsiaalne mõju, regionaalareng, sooline võrdõiguslikkus, elu- ja looduskeskkond. Sotsiaalne mõju TAT tegevused aitavad vähendada naiste ja meeste koondumist erinevatesse valdkondadesse nii hariduses kui tööturul, edendades mitmekülgsemaid eneseteostusvõimalusi ning stereotüübivabasid kutse- ja haridusvalikuid. Soolise segregatsiooni vähendamine aitab vähendada soolist palgalõhet, suurendada tööjõupakkumist Eesti ühiskonna ja majanduse jaoks olulistes IKT ja EHW sektorites, soodustades seeläbi tööjõu potentsiaali paremat rakendamist. Regionaalareng TAT tegevused ei panusta otseselt regionaalarengusse, kuid TAT tegevuste elluviimisel pööratakse tähelepanu sellele, et need aitaksid võimalusel vähendada regionaalseid ning nendega seotud rahvusepõhiseid erinevusi. Töötukassa karjäärinõustajate ja konsultantide koolitused viiakse läbi kõigis regioonides. TAT tegevused aitavad eri maakondades suurendada teadlikkust soolistest stereotüüpidest ja nende negatiivsest mõjust. Soolise segregatsiooni vähendamist toetavad tegevused aitavad edendada eri regioonide elanike ja töötajate eneseteostus- ja tööturuvõimalusi ning pikemas plaanis vähendada palgalõhet. Mitmekülgsemate haridus- ja kutsevalikute edendamine aitab paremini ära kasutada kogu tööjõu potentsiaali ning kaudselt vähendada piirkondlikke tööjõupuuduse probleeme, aidates suurendada teatud vajalike oskuste (eelkõige EHW ja IKT erialad) omandamist nii naiste kui meeste seas. Sooline võrdõiguslikkus TAT peamine eesmärk on vähendada soolist ebavõrdsust ning selleks viiakse ellu otseselt soolise ebavõrdsuse vähendamisele suunatud tegevusi. TAT tegevused on käsitatavad soolise ebavõrdsuse vähendamise erimeetmena – nende peamine eesmärk on vähendada sooliste stereotüüpide negatiivset mõju, suurendada soolist võrdsust hariduses ja tööturul ning vähendada soolist palgalõhet. Tegevuste põhjendatus ja kaasnev positiivne mõju soolisele võrdõiguslikkusele on põhjalikult lahti kirjutatud TAT eelnevates peatükkides. Elu- ja looduskeskkond 8 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüs leidis, et rakenduskavaga ette nähtud sekkumistel ei ole hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju DNSH printsiibi alusel. TAT tegevuste elluviimisel jälgitakse, et need ei suurendaks negatiivseid keskkonnamõjusid. Kuna TAT-ga toetatakse peamiselt teadlikkuse suurendamise ning analüüsi- ja koolitustegevusi, pööratakse keskkonnamõjude minimeerimisel tähelepanu eelkõige materjalide säästlikule kasutamisele ja taaskasutamisele ning kõigi ürituste ja tegevuste korraldamisele viisil, millega kaasneks vähim ökoloogiline jalajälg. Tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel järgitakse keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid. Andmekaitsealane mõjuhinnang TAT raames viib tegevusi ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või väline osapool, kes kogub isikuandmeid, mis on vajalikud TAT tegevuste elluviimiseks ning kehtivates õigusaktides ettenähtud andmekorje ja TAT järelevalve tegemiseks (ÜSS2021_2027 § 19 lg 1). Kui tegevusi viib ellu väline osapool (nt riigihanke teel leitud teenuse osutaja), on andmekaitset puudutavad sätted Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium töövõtulepingu üld- ja eritingimustes. TAT raames pakutakse koolitus- ja võrgustikutegevusi ning sihtrühmadega kontaktivõtmiseks, tegevuste elluviimiseks ja seiramiseks kogutakse isikuandmeid järgides minimaalsuse põhimõtet registreerimisvormide kaudu või edastab isik need e-posti, telefoni või muu sidevahendi teel. Kogutavad andmed on: tegevustes osaleja ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress, telefoninumber. Lisaks võib osaleja soovi korral teha märke erivajaduse kohta. Ka osalevad ettevõtjad teavitavad enda kontaktandmetest, kuid eeldatakse, et see toimub juriidilise isiku esindamise raames. TAT-s nimetatud tegevuste elluviimisel ei koguta mingil viisil infot tegevustes osalevate inimeste rassi, usutunnistuse ega seksuaalse sättumuse kohta. Lisaks on tegevuste elluviijal reeglina kohustus koguda osalejate andmeid, mis on nimetatud vastavalt ÜSS2021_2027 § 19 lõikes 3 sätestatule määruse (EL) nr 2021/1057 artiklis 17 ning I lisas, ning ta peab need esitama RÜ-le. Eeldatava hinnangu kohaselt ei ületa koolitusprogrammis osalemisel pakutav kontakttundide arv 32 akadeemilist tundi, mistõttu kuulub tegevus erandi alla ning osalejatelt ei ole tarvis koguda isikuandmeid suuremahuliselt ega detailselt, vaid piisab eespool nimetatud andmetest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium töötleb isikuandmeid kooskõlas kehtivate õigusaktidega, sealhulgas kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ning selliste andmete vaba liikumise ja direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium rakendab asjakohaseid meetmeid, et kaitsta isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku kaotamise, muutmise, lubamatu avalikustamise või ligipääsu eest. V TAT kooskõla valikukriteeriumitega TAT tegevused on kooskõlas rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumide ja - metoodikaga vastavalt ühendmääruse §-le 7: 1. TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele 9 TAT mõju on kirjeldatud seletuskirja IV peatükis ning mõju meetmete nimekirjas nimetatud näitajasse seletuskirja punktis 3. TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega on hinnatud TAT punktis 1.1. 2. TAT põhjendatus TAT tegevused aitavad kaasa meetme 21.4.2.2 „Meeste ja naiste võrdse majandusliku sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel” eesmärgi saavutamisele. TAT eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste põhjalik kirjeldus on esitatud seletuskirja I peatükis. 3. Kuluefektiivsus Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ja seda korrigeeritakse vajaduse korral tarbijahinnaindeksi prognoositava muutusega. Uut tüüpi kulude planeerimisel uuritakse hindasid turult või kujunevad need hangete läbiviimise käigus. 2023. aasta eelarvesse on planeeritud projektijuhi 1,0 koormuse töötasu, mis põhineb ametikoha reaalsel palgatasemel. 2023. aastal viiakse läbi riigihange uuringu „Meeste madala osakaalu põhjused EHW valdkonna õppurite ja töötajate hulgas ja selle suurendamise võimalused“ teostamiseks ning tulemuste tutvustamiseks. Eelarve on kalkuleeritud Sotsiaalministeeriumis aastatel 2020-2022 läbi viidud sarnaste uuringute ja analüüside läbiviimise tegelike kulude põhjal. Samuti viiakse läbi riigihange „Karjäärinõustajate ja töötukassa konsultantide soolisest võrdõiguslikkusest teadlikkuse suurendamine“ koolitusmooduli väljatöötamiseks. Eelarve on kalkuleeritud Sotsiaalministeeriumis aastal 2022. aastal läbi viidud sarnaste projektide tegelike kulude põhjal. 2023. aasta eelarve sisaldab kulusid, mis on planeeritud avatud taotlusvoorude väljakuulutamist toetavate info- ja teavitusürituste ja teavituse korraldamiseks. Kaudsed kulud moodustavad 15% otsestest personalikuludest. 4. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia Sotsiaalministeeriumi (alates 01.07.2023 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) valitsemisala ülesannete hulka kuuluvad nii tööturu ja tööhõive küsimuste korraldamine kui ka soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine. Tegevusi ellu viiva võrdsuspoliitika ja toimetuleku osakonna üks põhiülesannetest on kavandada ja koordineerida soolise võrdõiguslikkuse poliitikat ning osakonnal on juhtiv roll soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamisel ja lõime koordineerimisel, samuti ebavõrdsuse, vaesuse, diskrimineerimise ja tõrjutuse ennetamiseks ja leevendamiseks vajalike meetmete kujundamisel. Sotsiaalministeeriumi (alates 01.07.2023 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) võrdsuspoliitika ja toimetuleku osakonnal on Eesti riigiasutustest suurim pädevus soolise võrdsuse edendamisel ja soolist võrdsust toetavate meetmete väljatöötamisel, sealhulgas varasematel rahastamisperioodidel struktuurivahendite rakendamisel soolise võrdsuse edendamiseks. Aastatel 2020–2022 on Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitika osakond tellinud TAT tegevuste elluviimist toetavaid analüüse ja uuringuid, et tagada soolise segregatsiooni vähendamise tegevuste teadmispõhisus. 5. TAT kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega on hinnatud TAT punktis 1.1 ning seletuskirja IV osas. VI TAT jõustumine 10 TAT jõustub tagasiulatuvalt 01.03.2023. Tagasiulatuv jõustumine on vajalik seoses toetatavate tegevuste alustamisega nimetatud kuupäevast. VII TAT kooskõlastamine TAT eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega arvestati. Seletuskirja lisad: 1. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht. 2. Riskide hindamine. 11