Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja arenguprogrammi toetuse andmise tingimused ja kord

Rahandusministeerium [email protected] Meie 05.07.2023 nr 2-1/2023/3555 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja arenguprogrammi toetuse andmise tingimused ja kord Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks määruse „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja arenguprogrammi toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu. Palume kooskõlastust 20 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri; 3) seletuskirja lisa 4; 4) seletuskirja lisa 5. /*Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Kliimaministeerium Sotsiaalministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Seirekomisjon Euroopa Komisjon TAIE juhtkomisjon Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused Kaupo Sempelson 625 6350 [email protected] 2 (2)  04.07.2023 Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja arenguprogrammi toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Määruse eelnõu (edaspidi määrus) abil viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi nr 3 „VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKE-des töökohtade loomine, muuhulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme nr 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise „Ettevõtte arenguprogramm light“ elluviimiseks toetuse andmist. Poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi nr 3 „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ EL toetuse eelarve on 138 690 000 eurot, millest käesoleva sekkumise eelarve on 17,54 miljonit eurot Euroopa Liidu vahenditest. Täiendavalt panustab sekkumine Eesti „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavas 2021–2035“ nimetatud eesmärkide täitmisesse. Sekkumine aitab saavutada riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihti „Eest majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“. Sekkumise, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ühissätete määrus) artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs on toodud seletuskirja lisas 2. Toetuse andmise eesmärk on ettevõtja tervikliku arenguplaani tulemusena Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE) konkurentsivõime suurendamine eeskätt uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamise ning ettevõtja äri- ja juhtimismudeli personali ning arendamise ja protsessi-, toote- ning teenuseinnovatsiooni toetamine kaudu. Samuti toetatakse müügi ja turundustegevusi. Nimetatud eesmärkide täitmiseks saab ettevõtja toetust. Eraldi toetust arenguplaani koostamiseks ei anta, kuid selle olemasolu on ühtlasi toetuse saamise eelduseks. Toetust antakse ettevõtjale, mis tegutseb väljaspool Tallinna linna, Harjumaad ning Tartu linna ja sellega vahetult piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksuseid, st omavalitsusi, kel on ühine piir Tartu linnaga. Nimetatud piirangu eesmärk on suurem panustamine TAIE mõõdikusse SKP EL keskmisesse väljaspool Tallinna linna ja Harjumaad, samuti Vabariigi Valitsuse tööplaanis seatud eesmärgist, et vähemalt 40% toetustest jõuaks väljapoole Tallinna ja Tartu piirkondi. Tegevusi rahastatakse jooksvalt kuni eelarvevahendite ammendumise või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Meedet rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. 1 Määrusega nähakse ette toetuse andmise tingimused ja määrusespetsiifilised toetuse andmise menetlusnormid, toetuse taotleja ja saaja õigused ning kohustused, rakendusasutuse ja -üksuse õigused ning kohustused. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi rakendusasutus) majandusarengu osakonna ekspert Kaupo Sempelson (e-post: [email protected], telefon: 625 6350) ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi rakendusüksus) toetuste osakonna juhataja Monica Hankov (e-post: [email protected], telefon: 627 9786). Määruse juriidilise ekspertiisi teostasid rakendusasutuse strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite õiguse nõunik Nele Mals (e-post: [email protected], telefon 715 5806) ja riigiabi ekspert Anneli Schmiedeberg (e-post: [email protected], telefon: 639 7618) ning õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post: [email protected], telefon: 639 7652). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kümnest peatükist ja 26 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted 2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 3. Nõuded taotlejale ja taotlusele 4. Toetuse taotlemine 5. Taotluste menetlemine 6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 7. Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 8. Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 9. Finantskorrektsioonid ja vaided 1. peatükk Üldsätted Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala, terminid, toetuse andmise eesmärk ja tulemus, määratakse rakendusasutus ja -üksus. Määruse §-s 1 lõikes 1 sätestatakse, et määrusega viiakse ellu rakenduskava meetme nr 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” eesmärke. Lõikega 2 luuakse seoses määrusega elluviidavate tegevuste ning „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021-2035“ (edaspidi TAIE) üldeesmärkidega. Toetatakse VKE-de arendamist viisil, mille tulemusena suureneb Eesti majanduse tootlikkus ning luuakse konkurentsivõimelisi ja kestlike lahendusi nii toodete, teenuste kui ärimudelite näol. Lõige 3 määratleb toetuse rakendamise sihtpiirkonna, milleks on Eest, välja arvatud Tallinn, Harjumaa ning Tartu linn koos sellega piirnevate omavalutsustega. Lõikes 4 seotakse toetus riigi pikaajalise arengustrateegia ehk „Eesti 2035“ sihiga „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Sekkumine panustab ennekõike alamsihti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“, kuna sekkumine toetab otseselt arendustegevusi ning seeläbi lisandväärtuse kasvu ettevõtetes. Ühtlasi sätestatakse, et 2 toetus panustab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete edendamisse. Lõikes 5 on toodud projektide tegevusvaldkonnad lähtuvalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK 2008), mille puhul määrust samuti ei kohaldata. Erinevalt vähese tähtsusega abi määrusest (§ 1 lõige 5), mis reguleerib ettevõtjate majandusvaldkondi, reguleerib § 1 lõige 6 projektide tegevusvaldkondi. Välistatud tegevusvaldkondadega hoitakse käesoleva määrusega järjepidevust eelmisel perioodil kehtinud osakute toetusmeetme määruses sätestatud välistustega. Täiendavalt on lisatud välistuste all kivi- ja pruunsöe kaevandamine, nafta ja maagaasi tootmine ja toomist abistavad tegevusalad ning koksi ja puhastatud naftatoodete toomine, et tagada toetuse kooskõla keskkonna- ja kliimaeesmärkidega. Määrust ei kohaldata lisaks loetletud määruses loetletud tegevusaladele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi artiklist 7 tulenevatele tegevustele. Lõikes 6 käsitletakse erinevate tegevuste seoseid riigiabiga ning määratletakse, mis liiki abi millise tegevuse lõikes kasutatakse. Lõiked 7 ja 8 määratlevad, et toetusele ei kvalifitseeru ettevõtjad, kelle suhtes on tehtud toetuse tagasinõude otsus, mis on täitmata. Samuti täpsustatakse, et välistatud on ka üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 ja vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel toetuse taotlemine. Sätestatud juhtudeks on kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad; ettevõtjad, kes tegutsevad põllumajandustoodete esmase tootmisega ning ettevõtjad, kes tegutsevad põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektoris juhtudel, kui 1) abisumma määratakse kindlaks esmatootjatelt ostetud või kõnealuste ettevõtjate poolt turule lastud toodete hinna või koguse alusel, 2) abi antakse tingimusel, et osa abist või kogu abi antakse edasi esmatootjale. Lisaks ei kohaldata määrust vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikest 1 tulenevatel juhtudel, milleks on abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega; ning abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel. Lõikega 9 kehtestatakse taotleja või toetuse saaja ning rakendusüksuse vaheline teabe ja dokumentide edastamise kord. Teabe ja dokumentide edastamiseks kasutatakse struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonda, mis on määratud Vabariigi Valitsuse 31. juuni 2014. a määruse „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ alusel. E-toetuse keskkonna kaudu edastatakse toetuse kasutamisega seotud teave, toetuse saaja poolt esitatud kuludokumendid ja aruanded. Lisaks tehakse e-toetuse keskkonnas kättesaadavaks taotluse- ja aruandevormid ning juhendid. Lõikes 10 sätestatakse, et toetuse taotlemisele, taotleja kohta esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele ja rahuldamisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, projektide valikukriteeriumite ja -metoodika ning ostumenetluse osas, toetuse saaja kohustuste osas ning kõiges muus määruses toodule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses toodud erisustega. Määruse §-s 2 selgitatakse määruse olulisemad terminid selliselt nagu neid määruse kontekstis tuleks mõista. 3 Määruse §-s 3 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Toetuse eesmärk on VKEde konkurentsivõime ning suurema lisandväärtuse ja ekspordi loomise suutlikkuse suurendamine. Konkreetsemalt leiab see aset järgnevate alameesmärkide lõikes, mis määratletakse ettevõtja poolt kindlaks arenguplaaniga:  ettevõtja juhtimismudeli- ja kvaliteedi terviklik kasvatamine;  ettevõtja muudetud ärimudeli rakendamine;  ettevõtja toote, teenuse või tehnoloogia väljaarendamine ja turule viimine ;  ettevõtja toote või teenusega seotud protsesside, sealhulgas personaliarendus-, müügi- ja turundus-, hanke- ja tarne-, ning tootmis- ja teenindusprotsesside kohandamine, arendamine ja rakendamine. Lisaks rakenduskavas sätestatud väljund- ja tulemusnäitajatele on määratud ka projektispetsiifilised tulemusnäitajad. Projekt peab panustama ettevõtja lisandväärtuse kasvu ning ekspordi müügitulu kasvu uute või kohandatud toodete või teenuste kaudu või teadus- ja arendustegevuste kulude osakaalu kasvu. Ettevõtja peab saavutama toetuse tulemusena kaks eesmärki: 1. kindlasti peab toetust saanud ettevõtja lisandväärtus kasvama minimaalselt 15%. 2. toetust saanud ettevõtja ekspordi müügitulu peab kasvama minimaalselt 15%. ekspordi müügitulu kriteeriumit ei pea täitma kui ettevõtja kulud teadus- ja arendustegevusele moodustavad toetatud projekti mahust vähemalt 25%. Seega on üks kohustuslik tulemus, mille ettevõtja peab saavutama ja teine valikuline, üks kahest. Lisandväärtuse kasv on suur ja läbiv strateegiline eesmärk, mille saavutamisesse iga TAIE meede peab panustama. Samuti on Eesti turu väiksust silmas pidades vältimatu eesmärk kasvatada ettevõtjate ekspordimahtu. Liikumaks targema majanduse suunas, on vältimatu eeldus ka teadus- ja arendustegevusse panustatavate vahendite mahu kasvatamine. Kuna viimase puhul on mahud ja saadav tulemus keeruliselt prognoositav, siis selle näidiku osas kvantitatiivset numbrilist eesmärki seatud ei ole. Arvestades toetuse suurist ning abikõlblike tegevuste ulatust, on eesmärkide saavutamine ettevõtja arenguplaani realiseerimise tulemusel realistlik, ent samas ka piisavalt ambitsioonikas. Tulemusi mõõdetakse 2 aastat pärast projekti lõppu. Määrus panustab koos rakenduskava meetme teiste sekkumistega järgmistesse väljund- ja tulemusnäitajatesse: Tabel 1. Rakenduskava väljundnäitaja Indikaator Ühik Baastase Vaheta Sihttase Andmeallikas Mõõtmis- (2021) se (2029) sagedus (2024) 1. Toetatavad Ettevõtjad 0 8 40 SFOS, Üks kord ettevõtjad projektiaruanded projekti (millest: jooksul mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)* * St peetakse eraldi arvestust mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate üle. 4 Tabel 2. Rakenduskava tulemusnäitaja Indikaator Ühik Baastase Sihttase Andmeallikas Mõõtmis- (2021) (2029) sagedus VKE-d, kellel on Ettevõtjad 0 38 SFOS/SIS, Pärast projekti suurem projektiaruanded, lõppemist lisandväärtus Äriregister (ülejärgmisel töötaja kohta aastal). Tulemusnäitaja andmeid analüüsib Äriregistri andmete alusel ja sisestab SFOSi projekti andmetesse rakendusüksus. Tulemus- ja väljundnäitajad on kokku lepitud ja Euroopa Komisjonile esitatud poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” perioodi 2021−2027 näitajate metoodikas. Vastavas dokumendis on toodud ka iga näitaja sihttaseme arvutuskäik. Juhul kui ühte indikaatorisse panustab mitu erinevat sekkumist, siis on toodud iga sekkumise kohta eraldi arvutuskäik. Määruse rakendamisest saavad otsest kasu Eesti VKE-d, sekkumine aitab kasvatada nende võimekust ja lisandväärtust ning tuua turule uusi tooteid ja teenuseid. Toetuse andmisel hinnatakse Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste näitajatega: 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 3) ligipääsetavuse näitaja; 4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest; 5) ressursitootlikkus. Toetuse taotlejad peavad analüüsima, kuidas projekt panustab otseselt või kaudselt eelpool nimetatud näitajate ja Eesti 2035 põhimõtete saavutamisse ning kirjeldama taotluses, kas ja kui jah, siis milliste projekti tegevustega neid saavutatakse. Projektides, milles arendatakse tooteid või teenuseid, mis on mõeldud kasutamiseks laiemale avalikkusele, tuleb rakendada kaasava disaini põhimõtteid. Juhul kui tuvastatakse projekti puutumus mõne Eesti 2035 põhimõtte ja näitajaga, tuleb ka lõpparuandes kirjeldada, kuidas projekti käigus puutumust arvestati. Tasakaalustatud regionaalarengu näitaja „väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL- 27 keskmisest“ saavutamist aitavad lisaks toetada rakendusasutuse ja rakendusüksuse tegevused regionaalse tasakaalustatuse suurendamiseks. Määruse §-s 4 nimetatakse sekkumise rakendusasutus ja rakendusüksus. Määruse rakendamisel täidab rakendusasutuse ülesandeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 5 Peatükk sätestab määruse raames toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, projekti abikõlblikkuse perioodi, toetuse maksimaalsed määrad ning nendega seotud tingimused. Määruse §-s 5 nimetatakse määruse raames toetatavad tegevused. Kõik tegevused, millele toetust antakse, peavad panustama määruse §-s 3 nimetatud näitajate saavutamisse ning olema taotleja jaoks uudse lahenduse arendamisele suunatud ning kajastuma ettevõtja arenguplaanis. Lõikes 1 määratakse, millistele projektiga seotud tegevustele toetust antakse. Määratletakse järgmised toetatavad tegevused, millest saavad koosneda projekti abikõlblikud kulud:  ettevõtja personali, sealhulgas juhtimisalaste arendustegevuste läbiviimine ja selle käigus toote või teenuse arendamiseks ja turule toomiseks vajaminevate koolituste sisse ostmine;  ettevõtja organisatsiooni- ja protsessiarendustegevuse läbiviimine;  ettevõtja toote või teenuse arendustegevuse läbiviimine;  ettevõtja toote või teenuse müügi- ja turundustegevuse arendamine ja läbiviimine;  seadmete soetamine Lõiked 2–6 täpsustavad detailsemalt täpsustamist vajavaid lõike 2 tegevusi, et oleks üheselt arusaadav, millised tegevused on toetatavad. Toetatakse tegevusi, mis on seotud ettevõtja töökorralduse viimisega uuele tasemele ehk ettevõtja arenguhüpet. Eesmärgiks on protsesside tõhustamine ning nende kvaliteedi parandamine, mis hõlmab ka vastavate teenuste sisse ostmist. Siia alla kuulub ka personalile suunatud arendustöö, erinevad koolitused, mille osas peaks võimalusel järgima keskkonnahoidlike sündmuste juhendit (https://envir.ee/media/9111/download) ning ettevõtja juhtimiskvaliteedi ja vastutustundlikkuse põhimõtete väljatöötamine ja juurutamine. Toetatav on ka uue arendustöötaja või arendusjuhi palkamine, st ei toetata olemasolevate ja juba töötavate isikute palgakulude katmist. Uus töötaja ei tohi taotleja juures olla töötanud ega võlaõigusliku lepingu alusel tegutsenud ühe aasta jooksul enne projekti algust. Samuti toetatakse toote- ja teenusearendust, mis hõlmab näiteks turu-uuringuid, arendusteenuste planeerimist ja sisseostmist, investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse koos muude tootearendusega seonduvate tegevustega ning nende tegevuste sisse ostmist. Abikõlblik on ka litsentside soetamine ja liisingu kulud, erinevad vastavuskatsetuste, sertifitseerimiste jms tugitegevused, sh intellektuaalse omandi kaitsmisega seonduvad tegevused. Tootearenduse väljundina peab tekkime ettevõtjale uus toode. Toetatav on ka müügi ja turunduse alane arendustegevus, sealhulgas vastavate strateegiliste plaanide koostamine, nõustamise sisseostmine, uute ja olemasolevate toodete tootenäidised ja turundusmaterjalid ning osalemine välismessidel. Ühelgi juhul ega vormis ei ole toetatav osalemine siseriiklikel messidel. Toetatav ei ole osalemine messidel ühisstendiga (selleks on eraldi toetusmeede olemas) ega ka neil messidel, kus Eesti on juba ühisstendiga esindatud. Piirangu eesmärk on mitte tekitada asjatut konkurentsi erinevate toetuste alusel toetatavate tegevuste vahel ning pakkuda konkurentsi ühisstendidele. Välismessi puhul toetatakse üürimise ja ülesseadmise ning haldamise kulusid. Seadmete soetamisel toetatakse tootmiseks vajalike seadmete soetamist, paigaldamist ja seadistamist, samuti on toetatav ettevõtja arenguks vajaliku tarkvara soetamine. Lõikes 7 täpsustatakse, et toetatakse tegevusi, mis on kooskõlas EL ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktidega ning mis ei tekita olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 6 2020/852 artikli 17 tähenduses. Tegu on nn „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga, mille eesmärk on tagada, et ükski investeering või toetus ei tohi kahjustada oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist. Rakenduskava meetmete kontekstis on läbi viidud „ei kahjusta oluliselt“ hindamine, mille tulemusena järeldati, et rakenduskava meede „Ettevõtluse ja innovatsiooni edendamine/konkurentsivõimelise ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna tagamine“ ei kahjusta oluliselt ühtegi keskkonnaeesmärki; mõne eesmärgi puhul tuvastati kaudne positiivne mõju. Käesoleva sekkumise analüüs on läbi viidud seletuskirja lisas 3. Analüüsi järeldusena leiti täiendavalt, et antav toetus ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke ning pigem omab kaudset positiivset mõju eesmärkide saavutamisele. Lõigetega 8 ja 9 seatakse piirang projekti algusele ning projektile, millele on juba saadud toetust ettevõtja arenguprogrammi toetusmeetmest, nii perioodi 2014–2020 kui ka 2021–2027 omast. Toetuse andmise aluseks on VTA või üldise grupierandi määruse artiklid 25, 28, 29 ja 31. Määruse §-s 6 kehtestatakse toetuse abikõlblikud kulud. Esiteks sätestatakse üldiselt, et kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15, käesolevas määruse tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Abikõlblikuna määratletakse need kulud, mis on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud, vastavad määruse tingimustele ja on tegevuste elluviimiseks vajalikud. Abikõlbliku kulu eest tasumist reguleerib ühendmäärus, täpsemalt paragrahv 15 lõige 1 punkt 2. Lõiked 3–7 määratlevad täpselt, millised kulud on abikõlblikud. Abikõlblikud on üksnes need kulud, mis on määruses nimetatud. Juhul kui kogu projekti toetus on VTA, siis on abikõlblik kaudne kulu määr 7% projekti abikõlblikest kuludest. Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema ilma käibemaksuta vähemalt 100 eurot ning abikõlblik ei ole käibemaks ega muud kulud, mis ei ole seotud projekti elluviimisega, on detailselt taotluses lahti kirjeldamata, läbipaistmatud või ebaolulised. Abikõlbmatud on käibemaks ja muud kulud, mis ei ole projektiga seotud või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud, läbipaistmatud, taotluses detailselt kirjeldamata või ebaolulised, samuti ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 2, 3 ja 7 sätestatud kulud. Määruse §-s 7 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029. aastal. Taotleja ei tohi projektiga seotud tegevustega alustada ega võtta kohustusi nende tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. Projekti maksimaalne abikõlblikkus kestab kuni 24 kuud, alates taotluse esitamise hetkest või taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast, mis ei saa olla varasem kui taotluse esitamise kuupäev. Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt ja toetuse saajale lõppmakse tegemist. 7 Määruse §-s 8 sätestatakse toetuse piirsumma ja osakaal. Toetuse minimaalne summa on 10 000 ja maksimaalne summa 200 000 eurot ühe äriühingu kohta. Maksimummäär on seotud VTA määraga. Ettevõtja võib taotleda toetust ka mitme projekti jaoks, kuid need kokku ei tohi antud sekkumise raames ületada 200 000 eurot. Toetuse osakaal arvestatakse abikõlblike kuude summast ning see on 45% väikeettevõtjale ning 35% keskmise suurusega ettevõtjale. Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata. Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud tagastatavaid või tagastamatuid toetusi. Antud paragrahv sätestab ka vähese tähtsusega abi määrusest tulenevad piirangud ettevõtjale. Vähese tähtsusega abi piirsumma on 200 000 eurot jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta kohta kokku. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. Ettevõtjad on omavahel seotud, kui: a) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust; b) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest; c) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale; d) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust. Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on punktides a–d kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu. Ühtlasi arvestatakse vähese tähtsusega abi andmisel VTA määruses sätestatud kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi määruse kohaselt taotlejale antud VTA koos muu VTA-ga ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot. Välja tuuakse maanteetranspordi valdkonna erand, nimelt ei tohi maanteetranspordi valdkonnas tegutseva rendi või tasu eest kaupu vedava taotleja puhul talle mis tahes kolme majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme raames taotletava vähese tähtsusega abiga 100 000 eurot. Juhul kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes) mõistes, ei tohi talle käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele Peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse taotlemine ja millistele nõuetele peab vastama taotleja ja taotlus. Määruse §-s 9 kehtestatakse nõuded taotlejale. 8 Toetuse sihtrühmana defineeritakse Eesti äriregistrisse kantud väike ja keskmise suurusega ettevõtja, kes on võimeline saavutama määruses sätestatud oodatavat tulemust lisandväärtuse ja müügitulu kasvu osas. Suurettevõtjate toetamine on antud määruses välistatud. Et selekteerida välja arenemisvõimelisemad ettevõtjad, on määratletud alampiir, et viimase kahe aasta keskmine müügitulu oleks vähemalt 200 000 eurot. Samuti peab ettevõtjas töötama vähemalt 2 täistöökohaga inimest. Nõuded taotlejale tulenevad ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatust. Lisaks sellele on ka määrusest tulenevad täiendavad nõuded, mis hõlmavad maksudeklaratsioonide esitamist, vajaliku omafinantseeringu olemasolu, VTA määra mittetäitumist tulenevalt vastavasisulistelt EL õigusaktidest, varasemate tagasimaksete teostamist ning asjaolu, et taotleja osas ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust. Nimetatud piirangute eesmärk on tagada, et taotleja on võimeline täitma võetud kohustusi, mis toetuse saamisega kaasnevad. Määruse §-s 10 kehtestatakse taotlejale kohused. Taotleja on lisaks ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõuetele ja muudele õigusaktidele kohustatud tõendama, et taotlustes esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatule, esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet, võimaldama kontrollida taotluste ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli, teavitama rakendusüksust taotluses esitatud andmetes muudatusest ning tõendama omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust. Viidatud kohustused võimaldavad optimaalselt saavutada määruse eesmärke ja projektide tulemuslikku elluviimist ning selekteerivad välja võimalikud ebakvaliteetsed taotlejad. Ühtlasi peab taotleja enne taotluse esitamist läbima rakendusüksuse pakutava eelnõustamise, mille käigus antakse hinnang ettevõtjale ja ettevõtja poolt kavandatavale projektile, planeeritavate tegevuste teostatavusele ja taotlejas osalust omavate isikute suutlikkuse kohta projekti ellu viia. Eelnõustamise eesmärk on parandada laekuvate taotluste kvaliteeti. Määruse §-s 11 sätestatakse nõuded taotlusele. Antud paragrahviga kehtestatakse taotlusele järgmised nõuded:  taotluses kirjeldatud tegevused panustavad määruse eesmärkide, tulemuste ja väljundnäitajate saavutamisesse;  toetust taotletakse käesolevas määruses nimetatud tegevuste elluviimiseks;  taotletud toetuse suurus ei ületa sätestatud toetuse piirmäärasid;  projekti eelarve sisaldab nõutaval määral omafinantseeringut. Lisaks eelnevatele nõuetele sätestatakse nimekiri kinnitustest ja dokumentidest, mis tuleb taotluse esitamisel esitada. Taotleja on kohustatud esitama teabe selle kohta, kui ta on taotlenud projektile või selle osale mitmest meetmest või muudest riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest. Taotlus peab vastama ühtlasi ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. 4. peatükk Toetuse taotlemine Määruse §-s 12 käsitletakse toetuse taotlemist. 9 Taotlemine toimub jooksvalt ning lõppeb siis kui eelarvevahendite ammenduvad või toetuse taotlemise periood lõppeb. Jooksev taotlemine võimaldab erinevalt voorulisest paindlikult ettevõtjatel taotlusi ette valmistada ja rakendusüksusel sujuvalt rahastamisotsuseid teha. Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. Rakendusüksus lõpetab taotluste vastuvõtmise, kui meetme rahastamise eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Sellest hetkest menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. 5. peatükk Taotluse menetlemine Määruse §-s 13 sätestatakse taotluse menetlemise kord. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates registreerimisest. Menetlemise aega võib pikendada kuni 10 tööpäeva võrra, sel juhul tuleb taotlejat teavitada. Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse menetlusse võtmisest või vastu võtmata jätmisest, selgituste ja lisateabe küsimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavate taotluste hindamisest, hinnangu andmisest riigiabi reeglitega kokkusobivuse osas, taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest, taotluse osalisest või kõrvaltingimusega rahuldamisest ning taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või kehtetuks tunnistamisest. Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Sel juhul tuleb ka näidata, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet. Puuduste kõrvaldamata jätmisel jätab rakendusüksus taotluse rahuldata seda sisuliselt hindamata. Määruse §-s 14 sätestatakse, kuidas ja millistel tingimustel toimub taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine. Taotluse nõuetele vastavuse tuvastamine on sätestatud ühendmääruse §-le 6. Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks juhul, kui taotleja vastab määruse kõikidele nõuetele. Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui taotlus ei vasta käesoleva määruse nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud, kui taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist, sealhulgas esitab valeandmeid, kui taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust või kui taotlemisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või on taotluse suhtes otsuse tegemisel oluline teave jäetud teadlikult esitamata. Määruse §-s 15 kehtestatakse projektide hindamise valikukriteeriumid ja -metoodika, mis lähtuvad perioodi 2021-2027 seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumitest ja -metoodikast. Määratud vastavus- ja hindamiskriteeriumid on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagavad, et valitud tegevused arvestavad määruse1 nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, millega: 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja 10  võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat2;  võetakse arvesse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõudeid, sealhulgas Artiklis 9 toodud nõudeid ligipääsetavusele;  võetakse arvesse ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist ning sooküsimuste lõimimist;  tagatakse diskrimineerimise vältimine ja ligipääsetavus;  toetatakse kestliku arengu edendamise eesmärke;  tagatakse vastavus Euroopa Liidu keskkonnaalastele õigusaktidele;  rakendatakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“. Taotluse valikukriteeriumid ning nende osakaalud koondhindest on järgmised: Valikukriteerium Osakaal Hinnatakse koondhindest 1. Projekti mõju meetme 35% Projekti mõju meetme eesmärkide eesmärkide saavutamisele saavutamisele, sealhulgas: - projektiplaani alusel ettevõtja tegevustes tehtavate muudatuste ulatust ja keerukust; - tegevuste eeldatavat mõju ettevõtja tulevastele majandustulemustele; - projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga (TAIE-ga) ja panust rakenduskava erieesmärki ning meetme eesmärkidesse, sh projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast projekti lõppu; - projekti panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisse. 2. Projekti põhjendatus 15% Hinnatakse projekti põhjendatust, sealhulgas: - projektis läbi viidavate üksiktegevuste põhjendatust ja kooskõla; - projekti tegevuste ja eesmärkide määratlust ja selgust; - tegevuste ajakava realistlikkust. 3. Projekti kuluefektiivsus 15% Hinnatakse projekti kuluefektiivsust, sealhulgas: - kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks; - kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik – on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud ning planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud, ning on olemas Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk. 159–706) 2 https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2010:083:0389:0403:et:PDF 11  taotleja võimekus projektile järgnevate püsikulude rahastamiseks. 4. Taotleja suutlikkus projekti 30% Hinnatakse taotleja võimekust projekti ellu ellu viia viia, sealhulgas: - kas taotleja on jätkusuutlik; - kas taotlejal on vajaminevad teadmised, oskused, kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnika- ning tehnoloogiaalased eeldused projekti kavandatud viisil elluviimiseks. 5. Projekti kooskõla strateegia 5% Hinnatakse projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega, sihtidega sealhulgas: - kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalseid põhimõtteid, nagu sooline võrdõiguslikkus, ligipääsetavus, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus, regionaalarengule ja aidatakse kaasa eesmärkide saavutamisele ning panustatakse seeläbi vastavasse riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse vastavalt valikukriteeriumitele ja valikumetoodikale, mille kinnitab rakendusüksus. Valikumetoodika peab rakendusüksus enne kinnitamist kooskõlastama ka rakendusasutusega. Rakendusasutus kooskõlastab valikumetoodika puutumuse korral ka rakendusasutusega, kes nõustab riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale. Kui taotluse hindamisel avastatakse puuduseid või vajatakse hindamiseks lisainfot, teatatakse sellest viivitamata taotlejale. Lisainformatsiooni esitamiseks antakse kuni 10 tööpäeva. Selle aja võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Samuti pikeneb ekspertide kasutamise korral pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks kuluva aja võrra, kuid mitte rohkem kui 10 tööpäeva. Taotlejat teavitatakse tähtaja pikenemisest. Taotlust hinnatakse hindega skaalal 0 kuni 4 ning koondhinne moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest (vt ka seletuskirja 5. peatükk). Määruse § 16 käsitleb hindamiskomisjoni moodustamist. Rakendusüksusel on õigus, aga mitte kohustus, moodustada taotluse hindamiseks hindamiskomisjone ning kaasata eksperte. Hindamiskomisjonide koosseisu peab rakendusüksus eelnevalt kooskõlastama rakendusasutusega. Nii valikumetoodika kui ka hindamiskomisjoni koosseis tehakse kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval. 12 Samuti kehtestatakse hindamiskomisjoni liikmetele nõuded olla hindamisel sõltumatu ja erapooletu ning tagada hindamise käigus saadava informatsiooni konfidentsiaalsus. Määruse §-s 17 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord. Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis vastavad kõikidele järgnevatele nõuetele:  on valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50;  ei ole üheski valikukriteeriumidest saanud hindeks vähem kui 2,00;  taotluse rahastamise summa ei ületa eelarvet. Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse projekti elluviimise tingimused ning aruannete esitamise tähtajad ja kord ning lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatu. Määruse §-s 18 kehtestatakse taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Taotlejast sõltumata jätab rakendusüksus taotluse rahuldamata juhul, kui menetluses olevate taotluste rahaline maht ületab sekkumise tegevuste rahastamise eelarve vaba jäägi ja taotlust ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada. Määruse §-s 19 kehtestatakse tingimused ja kord, kuidas toimub taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine. Taotlust saab osaliselt rahuldada üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Osalisel rahuldamisel võib muuta nii toetuse summat kui ka toetatavaid tegevusi. Taotluse osalise rahuldamisega peab nõustuma ka taotleja, mittenõustumise korral vormistatakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Taotluse osaline rahuldamine on rakendatav näiteks juhtudel kui osad projekti tegevused ei ole otstarbekad või seaksid ohtu eesmärkide saavutamise. Lisaks võib rakendusüksus teha taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse, st rahuldada taotluse kõrvaltingimusega. Sel juhul ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele enne, kui ta on rakendusüksuse seatud kõrvaltingimused täitnud ning esitanud ka sellekohased andmed rakendusüksusele. Kõrvaltingimust saab rakendada, kui see on otstarbekas tagamaks projekti kvaliteetsemat ja tulemuslikumat elluviimist ning ennetamaks võimalikke probleeme projekti elluviimisel. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja kord. Määruse §-s 20 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord. Toetuse rahuldamise otsust võib muuta ainult juhul, kui see on kooskõlas riigiabi reeglitega. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine algatatakse rakendusüksuse või toetuse saaja poolt. Viimane teeb seda kirjaliku avalduse alusel. Kui taotluse alusel rahastatavad tegevused muutuvad, peab taotleja algatama viivitamatult rahastamise otsuse muutmise. Enne ei tohi muudatusi rakendada kui need ei ole kinnitatud. Igal juhul tuleb aga rakendusüksust 13 muudatustest teavitada enne nende rakendamist, isegi kui need ei eelda rahastusotsuse muutmist. Juhul kui taotluse rahuldamise otsuses soovitakse muuta projekti toetatavat tegevust, tegevuse ulatust, planeeritavat tulemust, abikõlblikke kululiike, abikõlblikkuse perioodi, siis kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust. Vajadusel hinnatakse taotletavate muudatuste mõju projekti eesmärkide täitmisele ehk siis viiakse läbi muudetud taotluse uus hindamine. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta ka tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja on põhjendatud. Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või muudatuste aktsepteerimisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. Taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks on rakendusüksusel aega 20 tööpäeva alates taotluse saamisest. 7. peatükk Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused Määruse §-s 21 käsitletakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Toetuse saajale antakse õigus saada rakendusüksuselt teavet ja nõuandeid, mis on seotud toetuse taotlemise ja seonduvate protseduuridega. Toetuse saajal on seevastu kohustus kasutada toetust sihtotstarbeliselt, nii nagu taotluse rahuldamise otsuses kindlaks on määratud. Lisaks peab ta tagama projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; esitama rakendusüksusele nõutud teavet ja aruanded tähtaegselt; säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale kümme aastat pärast projekti lõppu; tagab ühissätete määruse artiklist 65 tuleneva kestvuse nõude kolme aasta jooksul arvates lõppmakse tegemisest; teavitama viivitamatult kirjalikult rakendusüksust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist ja teavitama toetuse saamisest avalikkust vastavalt rakenduskava kohta sätestatud teavitusnõuetele. Toetuse saajal on kohustus saavutada määruses seatud eesmärgid. Toetuse saaja peab tagama projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemise aastale järgneva teise majandusaasta lõpuks lisandväärtuse kasvu vähemalt 15 protsenti. Samuti peab toetuse saaja ekspordi müügitulu kasvama vähemalt 15 protsenti projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemise aastale järgneva teise majandusaasta lõpuks. Ekspordi müügitulu saavutamine ei ole kohustuslik kui toetuse saaja teadus- ja arendustegevuse kulud moodustavad vähemalt 25 protsenti toetatud projekti mahust. Määruse §-s 22 sätestatakse rakendusüksuse kohustused ja õigused. Rakendusüksus lähtub ÜSS2021_2027 sätestatud õigustest ja kohustustest ning määruses ammendavalt loetletud õigustest ja kohustustest. 8. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 14 Määruse 8. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine ja toetuse maksmine. Määruse §-s 23 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja kord. Toetuse saajal on kohustus esitada rakendusüksusele vahearuanne ja lõpparuanne. Täpsem aruandeperioodide kestus ja aruannete esitamise tähtaeg sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Vahe- ja lõpparuannete vormid kehtestab rakendusüksus ja teeb need kättesaadavaks e-toetuse keskkonna kaudu ning need aruanded esitatakse rakendusüksusele sama keskkonna kaudu toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt. Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgse aruande rakendusüksuse nõudmisel. Rakendusüksusel on õigus nõuda nimetatud aruande esitamist kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Rakendusüksusel on aega aruanded kinnitada või tagasi lükata kuni 30 tööpäeva. Ühtlasi on rakendusüksusel ka õigus nõuda aruande täiendamist ning nad võivad kaasata vahearuannete ja lõpparuande hindamiseks eksperte. Vahearuanne sisaldab ellu viidud tegevuste kirjeldust koos saavutatud tulemustega. Lõpparuanne sisaldab kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti väljundite ja tulemuste saavutamise kohta ning see esitatakse hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuanne kajastab toetuse eluviimise terviklikku tegevusaruannet, kus toetuse saaja kirjeldab kogu projekti tegevusi ja töid, hindab tulemusi ja tegevuste edukust ja saavutatud eesmärke sh tegevuste kirjeldus, millega panustati Eesti 2035 põhimõtete ja näitajate saavutamisse lähtuvalt taotluses kirjeldatule. Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Määruse §-s 24 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Toetus makstakse välja kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemused on saavutatud ning tingimused täidetud. Eelnev ei hõlma grupierandi määrusega riigiabi projekte. Nende puhul makstakse toetust vastavalt ühendmääruse § 27 lõikele. Tegelike kulude alusel makstakse toetust vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1, välja arvatud § 6 lõikes 8 nimetatud kaudsed kulud, millele makstakse toetust ühendmääruse § 28 lõikes 3 nimetatud lihtsustatud hüvitamisviisi alusel. Dokumendid, mis on makse tegemise aluseks, esitaba taotleja rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu sagedusega kord kvartalis. Võimalikud puudused dokumentatsioonis tuleb parandada rakendusüksuse seatud tähtajaks, mis on kuni 10 tööpäeva. Maksetaotlus menetletakse ära 30 tööpäeva jooksul. Kuludokumentidena määratletakse majandustehingu toimumist tõendavad dokumendid, sealhulgas arve, saateleht, tööde vastuvõtu akt ja leping. Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, täitma määruse ja projekti eesmärke, olema läbipaistvad ja taotluses piisavalt detailselt kirjeldatud. Käibemaks on igal juhul ja igas olukorras abikõlbmatu. 9. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided Peatükis sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused ja vaide esitamisega seonduv. 15 Määruse §-s 25 kohaselt juhindutakse finantskorrektsiooni otsuse tegemise ÜSS2021_2027 ja ühendmääruses sätestatust. Näiteks kohaldatakse finantskorrektsioone juhul, kui toetuse saaja on teinud mitteabikõlblikke kulutusi, on ilmnenud, et toetust ei ole kasutatud eesmärgipäraselt või toetuse saaja on jätnud saavutamata projektis lubatud tulemused ja see on mõjutanud kulude abikõlblikkust. Osaline või täielik tagasimaksmise nõue tehakse kui kulu ei ole abikõlblik, toetuse saaja on taotlemisel või projekti elluviimisel esitanud ebaõiget või teave on jäetud esitamata, toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata toetusega kaasneva kohustuse, ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. Üldjuhul võib toetuse tagasinõude otsuse võib teha kolme aasta jooksul alates toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest. Juhul kui riigiabi andmist reguleerivast õigusaktist tuleneb teisiti, siis rakenduvad riigiabi andmist reguleeriva õigusakti nõuded. Näiteks, ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Toetuse tagasi maksmiseks on aega 60 kalendripäeva alates finantskorrektsiooniotsuse kehtima hakkamisest. Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi, sealhulgas vähese tähtsusega abi andmise korral, võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Tagasinõudmisel järgitakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatut. Määruse §-s 26 sätestatakse vaide esitamise ja menetlemise kord. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide vastavalt ÜSS2021_2027 §-s 31 kehtestatud korrale. Vaide lahendab üldjuhul rakendusüksus. Juhul, kui vaie on esitatud taotluse rahuldamise (§ 18), rahuldamata jätmise (§ 14, § 15 ja § 19), taotluse osalise või kõrvaltingimustega rahuldamise otsuse peale (§ 20), tegeleb vaide lahendamisega rakendusasutus. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 3. Määruse vastavus EL õigusele Käesoleva määruse aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Käesolev määrus on kooskõlas ka ÜSS2021_2027 aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu määrustega:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;  Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes; 16   Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks. 4. Määruse mõjud Määrus mõjutab otseselt Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi nr 3 „VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKE-des töökohtade loomine, muuhulgas tootlike investeeringute kaudu“, väljundi ja tulemuse saavutamist. Määrus panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse, edendades horisontaalselt soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise, ligipääsetavuse, keskkonnahoiu ning tasakaalustatud regionaalse arengu põhimõtteid. Projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega on üheks hindamiskriteeriumiks projektivalikul, samuti aitavad kooskõla tagada nõuded taotlejale ja projektile. Taotleja kohustus on kirjeldada, kuidas projekti tegevused panustavad „Eesti 2035“ sihtidega seotud horisontaalsetesse põhimõtetesse ja detailsemalt määratletud valdkondadesse ning arvestada sellega rakendamisel. Projektiaruannetes kirjeldab toetuse saaja „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. Määruse jõustumine võimaldab Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele terviklikult läbimõeldud arenguplaani alusel teostada arendustegevusi. Makromajanduslikult kasvab Eesti ettevõtjate loodav lisandväärtus ning paraneb müügitulu ning seeläbi kasvab konkurentsivõime. Määrus aitab otseselt saavutada majandusarengu suurt eesmärki jõuda tootlikkuselt 110%ni EL keskmisest aastaks 2025. Samuti parandab määrus ettevõtjate arenguvõimalusi, mis asuvad väljaspool Tallinna ja Harjumaad. Projektide elluviimise tulemusena saab Eestis olema rohkem ettevõtjaid, mis oma arengut terviklikult juhivad, on innovaatilised ja loovad suuremat väärtust ühiskonnale laiemalt. Sekkumise riskihindamise tabel on esitatud lisas 5. Määruse mõju horisontaalsetele põhimõtetele: 1. Sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus Projektidel on eeldatav positiivne eri vanuses, rahvusest, erivajadusega jne inimestele võrdsete võimaluste loomisele ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisele. Toetatavate tegevuste kavandamisel arvestatakse ligipääsetavuse/universaalse disaini põhimõtteid ja seatakse eesmärgiks lahenduste loomine, mis on kättesaadavad kõigile kasutajarühmadele ning arvestavad nende vajaduste ja ruumi eripäraga ja sealjuures ei võimenda elanike segregatsiooni. Projektide ettevalmistamisel soovituslik on jälgida naiste ja meeste võrdsetes võimalustes juurdepääsul ressurssidele (sh aeg, informatsioon, võrgustikud). Soolise võrdõiguslikkuse analüüsimisel on abiks küsimused: 1) Kas ja kuidas ettevõtja edendab naiste ja meeste võrdõiguslikkust organisatsioonis? 2) Kas ja kuidas ettevõtja panustab naiste kui meeste tööelu kvaliteedi tõstmisesse (nt töösuhted, töötingimused, töökeskkond, tööohutus ja töötervishoid)? 3) Kas ja kuidas ettevõtja tegeleb soolise palgalõhe vähendamisega organisatsioonis? 17  4) Kas ja kuidas ettevõtja panustab soolise segregatsiooni vähendamisse ning soodustab nii naiste kui meeste karjääri-ja koolitusvõimalusi jms? 5) Kas ja kuidas ettevõtja soodustab töö- ja pereelu ühitamist?" 6) Kas toote või teenuse tutvustamiseks tootenäidiste ja turundusmaterjali valmistamisel jälgitakse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid (nt välditakse soostereotüüpe)? Vähemusrühmadele võrdsete võimaluste tagamise analüüsimisel on abiks küsimused: 1) Kas ja milliseid tegevusi on ettevõtja kavandanud mitmekesisuse edendamiseks organisatsioonis? 2) Kas ja kuidas ettevõtja tagab, et toetatavate tegevuste elluviimisel kedagi ei seataks ebasoodsamasse olukorda tema vanuse, keele, usulise või muu veendumuse, etnilise või rahvusliku päritolu, tervise, puude, seksuaalse sättumuse või muu isikuga seotud põhjuse tõttu? 3) Kas toote või teenuse tutvustamiseks tootenäidiste ja turundusmaterjali valmistamisel jälgitakse võrdse kohtlemise põhimõtteid ? Ligipääsetavus tähendab kogu elanikkonna kaasatust elu- ja infokeskkonda, mis tähendab, et kõikidele inimestele olenemata nende vanusest või tervislikust seisundist on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Ligipääsetavuse all võib mõista füüsilise ruumi, info ja teenuste ligipääsetavust. Tööandja peab võimalusel ja vajadusel rakendama asjakohaseid meetmeid, mis võimaldavad puudega inimesele ligipääsu töökohale, töös vajalikele tegevustele nii virtuaalselt kui ka füüsiliselt ning koolitustel osalemisele. Üldplaanis võib ligipääsetavuse jagada füüsiliseks keskkonnaks, kuhu alla kuuluvad hooned, teede taristu ja transport ning info ja teenused, mille alla liigituvad e-keskkonnad ja meedia, kombinatsioonis füüsilise keskkonna, info ja teenustega selgub hariduse, turismi, kultuuri ja spordi ning hädaabi teenuste ligipääsetavus. Ligipääsetavuse tagamine on iseäranis oluline neljale peamisele puudeliigile ehk liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue. Samas saavad kasu keskkonna ja teenuste sihtrühma põhisest kujundamisest ka lapsed ja eakad ning näiteks ajutise traumaga inimesed. Füüsiline keskkond tuleb projekteerida ja ehitada kooskõlas ehitusseadustikuga ning järgida ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel 3. juunil 2018. a kehtestatud määrusest nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. Ligipääsetavuse mõõdik on ligipääsetavuse näitaja. Ligipääsetavuse analüüsimisel on abiks küsimused: 1) Kas ettevõtja toote või teenuse arendamisel rakendatakse kaasava disaini põhimõtteid? 2) Kas ettevõtja toote või teenuse arenguplaan sisaldab tegevusi ligipääsetavuse tagamiseks kõigi nelja peamise erivajadusega (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue) inimestele? Põhiõiguste harta ja Puuetega inimeste õiguste konventsiooniga riive puudub, täpsemalt kajastatud artiklite lõikes vastavas määruse lisas (Lisa 4). 2. Regionaalareng Vajadus on mõju suunamiseks – vaja tagada eri piirkondade suurem panus riigi terviklikku majanduskasvu ning soodustada, et ettevõtete võimalused tegutsemiseks ja arenguks ning inimeste võimalused saada tasuvat tööd oleks eri piirkondade lõikes tagatud ühtlasemalt. 18 Regionaalarengu mõõdik on väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest. Vabariigi Valitsuse tööprogrammis on täiendavalt seatud eesmärk, mille kohaselt vähemalt 40% suundade „Nutikam Eesti“ ja „Rohelisem Eesti“ ettevõtlusmeetmete toetusest tuleks suunata väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Sekkumine on suunatud ettevõtjatele, mis tegutsevad väljaspool Tallinna linna, Harjumaad, Tartu linna ja Tartuga külgnevaid omavalitsusi. Sihtpiirkonnas tegutsevate ettevõtjate puhul võib eeldada väiksemat võimekust omafinantseeringu katmisel. Samuti on oluline panustada viidatud TAIE mõõdiku täitmisesse. 3. Keskkond ja kliima Sekkumisest on võimalik toetust taotleda ettevõtja arendustegevusteks ning seeläbi lisandväärtuse saavutada kasv ettevõtetes. Sekkumine panustab ennekõike alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ väljundite ja tulemuste saavutamisse. Seega sõltuvalt projektivalikutest võib toetus panustada kliimamuutuste leevendamisesse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamisesse. Toetuse andmisel jälgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet. Ettevõtja saab arenguplaani koostamisel lähtuda järgmistest küsimustest: 1) Kas ettevõtja arenguplaan mõjutab kasvuhoonegaaside heidet? 2) Kas ettevõtja arenguplaan arvestab kliima muutumisega - üleujutused, tormid, põud, ekstreemselt külm? 3) Kas ettevõtja arenguplaan mõjutab looduskeskkonda, sh õhku, vett, pinnast, taimestikku ja loomastikku? 4) Kas ettevõtja arenguplaan mõjutab jäätmete tekke või taaskasutamise suurenemist või vähenemist? 5) Kas ettevõtja arenguplaan mõjutab inimeste keskkonnateadlikkust, keskkonna-alaseid hoiakuid, käitumist või väärtusi? Põhiõiguste harta ja Puuetega inimeste õiguste konventsiooniga riive puudub, täpsemalt kajastatud artiklite lõikes vastavas määruse lisas (Lisa 4). 5. Määruse kooskõla seirekomisjoni valikukriteeriumitega Eelnõu § 16 järgi hindamiskomisjon hindab vastavaks tunnistatud taotlusi allpool toodud hindamiskriteeriumide ja osakaalude lõikes, arvestades perioodi 2021–2027 üldisi valikukriteeriume. Määratud vastavus- ja hindamiskriteeriumid on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagavad, et valitud tegevused arvestavad määruse3 nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, millega:  võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat4;  võetakse arvesse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõudeid, sealhulgas Artiklis 9 toodud nõudeid ligipääsetavusele;  võetakse arvesse ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist ning sooküsimuste lõimimist; 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk. 159–706) 4 https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2010:083:0389:0403:et:PDF 19  tagatakse diskrimineerimise vältimine ja ligipääsetavus;  toetatakse kestliku arengu edendamise eesmärke;  tagatakse vastavus Euroopa Liidu keskkonnaalastele õigusaktidele;  seadmete soetamise puhul tagatakse vastavus „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. 1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja sekkumise eesmärkide saavutamisele Projekti mõju rakenduskava erieesmärkide ja sekkumise eesmärkide saavutamisele hinnatakse valikukriteeriumis 1 (§ 16 lõige 5 punkt 1). Vastava valikukriteeriumi hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse ja projekti mõju ettevõtja arengule ja majandustulemustele. 2. Projekti põhjendatus Projekti põhjendatust hinnatakse valikukriteeriumis 2 (§ 16 lõige 5 punkt 2). Hindamiskriteeriumis hinnatakse, kas projekti raames ellu viidavad üksiktegevused on põhjendatud ja kooskõlas, samuti hinnatakse projekti loogilisust ja terviklikkust, tegevuste ja eesmärkide määratlust ja selgust. 3. Projekti kuluefektiivsus Projekti kuluefektiivsust hinnatakse valikukriteeriumis 3 (§ 16 lõige 5 punkt 3). Vastava hindamiskriteeriumis hinnatakse lisaks eelpool toodule ka projekti eelarvet – kas eelarve on realistlik, piisavalt detailselt kirjeldatud, läbipaistev ja kulud toetavad selgelt projekti eesmärkide elluviimist. 4. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia Taotleja suutlikkust hinnatakse valikukriteeriumis 4 (§ 16 lõige 5 punkt 4). Vastava hindamiskriteeriumi all hinnatakse nii taotleja jätkusuutlikkust, meeskonna teadmisi ja oskusi, ettevõtja võimekust projekti ellu viia. Täiendavalt aitab taotleja suutlikkust projekti ellu viia kehtestatav omafinantseeringu nõue. 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega hinnatakse valikukriteeriumis 1 (§ 16 lõige 5 punkt 5). Hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalseid põhimõtteid, nagu sooline võrdõiguslikkus, ligipääsetavus, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus, regionaalarengule ja aidatakse kaasa eesmärkide saavutamisele ning panustatakse seeläbi vastavasse riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse. Meetme eesmärgid ühtivad Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Valikukriteeriumitega arvestamise hindamine on avatud ka § 16 selgituses. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse raames antava EL toetuse eelarve on 17 540 000 eurot, millele lisandub taotleja omafinantseering (30%, see tähendab 5 262 000 eurot). Käesoleva määruse rakendamisega ei kaasne tulusid ega lisakulusid. Määruse rakendamiseks vajalikud tegevused viib läbi rakendusüksus. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 20 8. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, perioodi 2021−2027 seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. Määrus esitatakse arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioonile, Maakondlike Arenduskeskuste Võrgustikule ning TAIE juhtkomisjonile. Lisad: Lisa 1. Märkustega arvestamise tabel. Lisa 2. Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs. Lisa 3. „Ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) analüüs. Lisa 4. Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht (eraldi fail). Lisa 5. Riskihindamise tabel (eraldi fail). 21  Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel Märkuse/kommentaari esitaja Arvestatud/mitte arvestatud 22  Lisa 2 Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs „Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine) Sekkumise tasemel otsene seos puudub. Sekkumine on eelkõige suunatud väiksematele ettevõtjatele, kel tekib toetuse vahenditest võimalus muuhulgas kasvatada ettevõtja juhtimiskvaliteeti, sealhulgas pidades silmas võrdseid võimalusi. Sekkumise tulemusena võib ettevõtja saada uue teadmise või toote, mis aitab kasvatada ettevõtja konkurentsivõimet. Sekkumise tasemel on võimalik tagada, et teavitustöö käigus kaastakse kõiki huvigruppe ning kõiki taotlus koheldakse võrdselt. Sekkumise käigus toetatud projektid võivad kaudselt panustada erinevate ühiskonnagruppide võimalustesse osaleda tööelus ja elukestvas õppes ning tegeleda ettevõtlusega, juhul kui projektide sisuks on uute tehnoloogiate, teenuste ja toodete väljatöötamine, mis selliseid võimalusi pakuvad. Vastava hinnangu annab iga taotleja projekti taotluses. Panus Eesti 2035 näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik. Sooline võrdõiguslikkus Valdkonna suurimaks väljakutseks on naisettevõtjate väike osakaal, Eesti majandus on samuti on naised pigem väikeettevõtjad. Seda tingivad mitmed tegurid, uuendusmeelne ja mh kogevad naisettevõtjad rohkem raskusi rahaliste vahendite ja kapitali teaduspõhine hankimisel. Meetmest jagatakse toetust eelkõige väikeettevõtjatele, et ellu viia oma arenguplaani, arvestades ühtlasi personali alaseid väljakutseid. Toetusmeetme teavitustegevustes pööratakse tähelepanud just naistettevõtjate kaasamisele ja julgustatakse neid taotlema. Ettevõtja koostatav arenguplaan võib samuti kaardistada ja kavandada arenguvõimalusi naiste suuremaks kaasamiseks ettevõttes. Ka sekkumise abil toetatud projektides võib olla puutumus soolise võrdõiguslikkuse teemadega, vastav hinnang antakse projekti taotluses. Toetus on suunatud eeskätt väikestele ettevõtjatele, mis saavad toetuse tulemusel realiseerida oma arenguplaani, arvestades ühtlasi personali alaseid väljakutseid. Arvestades toetuse mahtu ning seda, et eesmärk ei ole uute ettevõtete loomist toetada, ei ole võimalik paraku lahendada väljakutset, et Eestis on vähe naiste loodud ja juhitud ettevõtteid. Toetusmeetme teavitustegevuse abil on aga võimalik tõsta naisettevõtjate teadlikust võimalikest toetusmeetmetest ning julgustada naisettevõtjaid taotlema. Ettevõtja koostatav arenguplaan võib samuti kaardistada ja kavandada arenguvõimalusi naiste suuremaks kaasamiseks. 23 Panus Eesti 2035 näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks. Ligipääsetavus Sekkumisel on kaudne seos ligipääsetavuse teemadega, ennekõike läbi toetuse abil loodevate erasektori teenuste ja toodetega. Sekkumise tasemel antakse hinnang puutumuse kohta projekti tasemel taotleja poolt taotluses. Toetuse taotlemise keskkond lähtub universaalse disaini põhimõtetest ja ligipääsetavusest ning selle eest vastutab rakendusüksus. Panus Eesti 2035 näitajasse: ligipääsetavuse näitaja. Regionaalne tasakaalustus Sekkumisel on otsene toetav mõju regionaalse tasakaalustamise saavutamiseks – toetuse tegevuste elluviimisel arvestatakse piirkondade vaheliste erinevuste vähendamisega kuna toetuse rakendamise piirkond on just sellest lähtuvalt valitud, aitamaks kaasa mahajäänumate piirkondade arendamisele. Regionaalvaates peamisteks väljakutseteks on suured piirkondade vahelised erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega tööjõu kättesaadavuses. Oluline on, et ettevõtete võimalused tegutseda ja areneda ning inimestel võimalus saada tasuvat tööd oleks eri piirkondade lõikes tagatud ühtlasemalt. Sekkumise panust regionaalsete erisuste vähendamisse mõõdetakse näitajaga „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest“. Ettevõtete tootlikkus (SKP hõivatu kohta ostujõu pariteedi alusel) on selgelt kõrgem suuremate linnapiirkondadega piirkondades, ulatudes 2020. a seisuga Harjumaal 102%-ni ELi keskmisest, jäädes seevastu Lääne-, Kirde- ja Kesk-Eesti piirkondades kõigest 51-56% vahele ning viies maakonnas lausa alla 50% (madalaim Saaremaal 45%). Kõige kiiremas tempos on ELi keskmisele lähemale liikumas jätkuvalt Põhja- ja Lõuna-Eesti. Ülejäänud NUTS3 piirkondade lähenemine on aastatel 2018-2020 olnud aeglasem ega ole olnud järjepidev, Kirde-Eesti näitaja on koguni 5% võrra ELi keskmisest kaugenenud. Erandiks on siiski mitmed maakonnad, mille SKP hõivatu kohta on lähenenud ELi keskmisele kiiremas tempos, nt Põlva- Võru- ja Viljandi maakond (2 aastaga lähenenud ELi keskmisele enam kui 7%). Ettevõtete lisandväärtuse piirkondlikud erinevused on paaril viimasel aastal mõnevõrra vähenenud. Kui 2018. aastal ulatus keskmine lisandväärtus 20+ töötajaga ettevõtetes 1588 eurost Lääne-Eestis 3538 euroni Ida-Virumaal, siis 2020. aastaks oli vastav lõhe vähenenud 1663 ja 3072 euro (Põhja-Eesti) vahele. Paraku on piirkonniti ühtlasemate näitajateni jõutud ennekõike Ida-Virumaa ettevõtete lisandväärtuse vähenemise tõttu. Tuleb ka arvestada, et nendes näitajates ei kajastu piirkondlikus ettevõtluses olulist rolli mängivad mikro- ja väikeettevõtted. 24 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise (edaspidi hindamine) põhijäreldus oli, et toetused jagunevad piirkonniti ebavõrdselt ning seeläbi suurendavad piirkondlikud erinevused. Samas tõdeti, et „seejuures ei tähendaks see regiooniti erinevate toetuste väljaarendamist, vaid senisest suuremat tähelepanu ettevõtte elukaarel põhinevale lähenemisele, et tagada arenguvõimalused ka väiksema võimekusega ettevõtjatele.“ Hindamisel detailsemat regionaalset analüüsi ei viidud läbi „analüüs ja statistiline üldistus detailsemal regionaalsel (nt üksikute maakondade) tasandil sekkumise tegevuste kaupa ei ole võimalik seoses piiratud vaatluste ehk vähese toetatud ettevõtete arvu tõttu. Arvestada tuleks ka sellega, et ettevõtted võivad tegutseda rohkem kui ühes maakonnas, samuti võib registreeritud tegevuskoha aadress erineda ettevõtte majandustegevuse asukohast. Detailsema regionaalse analüüsi läbiviimisel võib sellisel juhul hindamisel kasutatavat valimit kitsendada, jättes hindamisest välja selliste tegevusalade ettevõtted, mis suure tõenäosusega võivad tegutseda rohkem kui ühes piirkonnas.“ Samas hindamise käigus kogutud toetuse saajate tagasiside põhjal hindasid 61% toetuse mõju regionaalsele arengule toetavaks. 2022. a läbiviidud analüüsi andmete põhjal 45% toetustest läks Harjumaale, 16% Tartumaale, 22% teistesse maakondadesse ning 17% olid üleriiklikud ja maakondade vahelised projektid. Eeldades, et üleriiklikud ja maakondade vahelised projektid jaotuvad sarnaselt ülejäänud projektidega, viidi maakondlikult määratletud projektidest 54% ellu Harjumaal, 19% Tartumaal ja 27% teistes maakondades. Detailsema analüüsi läbiviimiseks käesoleval hetkel andmed puuduvad, kuna eelmise perioodil sama sekkumise puhul puudus regionaalse tasakaalu edendamise põhimõtete juurutamine määruse tegevustes, millest tulenevalt ei ole kogutud eraldi andmeid toetuse saajate ja toetuse tegevuste mõjust regionaalse jaotumise kohta. Sihtrühma detailset analüüsi avalike andmete põhjal läbi viia ei olnud võimalik, kuna Statistikaamet esitab andmeid maakonniti vaid ettevõtete puhul, kus on 20 ja enam töötajat. 20 ja enam töötajaga ettevõtetest tegutses 2021. aastal Harjumaal 57% ning Tartumaal 11% ettevõtetest, teistes maakondades 32%. Regionaalse tasakaalu suurendamiseks peaks sekkumise eelarvest jõudma väljapoole Harju- ja Tartumaad toetusi vähemalt samas proportsioonis sihtrühma ettevõtete tegevuskohaga, või pigem isegi rohkem. Regionaalse arengu tegevuskava juurprobleemi „piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile“ kirjelduses tõdeti ka, et „Ettevõtlusarengu ja innovatsiooni toetus- jm rahastamismeetmete piirkondlik jaotus on viimastel aastatel olnud pigem ettevõtlusarengu piirkondlike erinevuste vähendamise seisukohast soodne. Selline piirkondlik jaotus tuleb suures osas siiski põllumajandus- ja kalandusfondi ja regionaalarengu meetmete arvelt. Kuigi ka ilma nende meetmete osata ei ületa Harjumaale läinud toetuste osa ettevõtte kohta Eesti keskmist, on märgatavalt tagasihoidlikumate ettevõtluse arengunäitajatega Valga-, Võru- ja Läänemaale jõudnud toetusvahendeid vähem kui 65% riigi keskmisest. Toetuste sellisele 25 jaotusele vaatamata on ettevõtlusarengu piirkondlikud erinevused püsinud endistviisi suured.“ Järgnevalt on esitatud regionaalseid erisusi vähendavate sekkumisvõimaluste analüüsi tulemused: 1) Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine – rakendusüksuse omategevuste ja koostöös teiste osapooltega on võimalik paremini suunata informatsiooni ja nõustamist väiksema taotlemisaktiivsusega piirkonda ehk väljapoole Harju maakonda. 2) Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – tingimused on võimalikult lihtsad, kuna sekkumise eesmärk on aidata neid ettevõtteid, kes on vähem võimekad, vähem teadlikud ja väiksema riskijulgusega. Ilma struktuuritoetuste tingimustega vastuollu minemata ei ole võimalik tingimusi lihtsustada. 3) Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – probleem, mida sekkumine lahendab, on igas piirkonnas sarnane, seega ei ole õigustatud piirkondlik kavandamine. 4) Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – turutõrge on universaalne. 5) Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse – sekkumises ei tehta eriinvesteeringuid ega eriprojekte. 6) Toetusskeemi piloteerimine teatud piirkonnas – piloteerimist ei kavandata. 7) Piirkonniti erinevad toetusmäärad – rakendatud. Määrust rakendatakse ainult väljaspool Tallinna linna, Harjumaad, Tartu linna ja Tartuga külgnevaid omavalitsusi. 8) Teatud piirkondadele reserveeritud teotusvahendid – taotlemine toimub jooksva taotlemisena. 7-aastane periood peaks tagama, et kõik ettevõtted, kes on toetusest huvitatud, saavad taotluse esitada. Kuna toetust ei anta pingerea alusel vaid neile, kes ületavad lävendi, ei ole ohtu, et ükski sobiv ettevõtte ja projekt jääks rahastamata. 9) Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine – piirkondlik boonuspunktide andmine võib aidata projekte, mis küll kriteeriumite lõikes ületavad lävendi aga mille koondhinne jääb alla lävendit. Seega võib mõjuda positiivselt vähem esindatud piirkondade projektide edukusele. Antud sekkumise puhul on juba rakendatud toetusmäära erisust, mistõttu boonuspunkte hindamisel rakendada ei ole kavas. 10) Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – kuna põhiline abikõlblik tegevus on sama, ei ole võimalik piirkonniti seda erinevalt rakendada. Kokkuvõtlikult, kuna meede on juba loodud selliselt, et see arvestab ja on suunatud vähemvõimekamate ettevõtete arendamisele, taotlusvoor on pidevalt avatud ning taotlemise tingimused lihtsustatud, siis üsna kindlalt sekkumine panustab regionaalsete erinevuste leevenemisesse. Samuti omab selget potentsiaalset mõju regionaalsete erinevuste vähendamisele taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine väiksema taotlemisaktiivsusega piirkondades. Selleks on planeeritud järgmised tegevused: 26 - Rakendusüksus korraldab toetusmeetmete infoseminari eri piirkondades või tagab kõigile potentsiaalsetele toetuse saajatele võrdse ligipääsu, kasutades selleks erinevaid digilahendusi. - Tõhustatakse koostööd maakondlike arenduskeskustega, tagamaks paremat regionaalset kaetavust ning informeeritust ja ligipääsetavust teenustele igas maakonnas. Vajadusel nõustatakse eraldi maakondlike arenduskeskusi toetuste osas. - Jagatakse informatsiooni maakondlikele arendusorganisatsioonidele, eelkõike Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku kaudu. - Rakendusüksus ja/või -asutus tutvustab meedet Rahandusministeeriumi korraldatud maakondlikel infopäevadel ja seminaridel ning jagab informatsiooni läbi asjakohaste uudiskirjade. - Ettevõtluse- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamise käskkiri tegevuste planeerimisel ja elluviimisel järgitakse tasakaalustatud regionaalarengu põhimõtteid ning kui elluviija tuvastab tegevuste osaluses regionaalset tasakaalustamatust, siis võtab elluviija selle leevendamiseks ette täiendavaid asjakohaseid tegevusi. Toetuse andmisega seotud põhilisi indikaatoreid (kvantitatiivseid, näiteks toetuse taotlemise üldine aktiivsus, projektide maht, regionaalne jaotus, teenusepakkujate jaotus ning kvalitatiivseid, näiteks taotlejate tagasiside toetuse tingimuste, toetuse mahu ja teenusepakkujate osas) seiratakse regulaarselt ning juhul, kui tuvastatakse toetuse andmisega seotud kitsaskohti (näiteks madal taotlemisaktiivsus, suurenenud regionaalsed erinevused, toetuse eesmärkide saavutamist takistavad toetuse tingimused), viiakse toetuse tingimustesse sisse vajalikud muudatused või kavandatakse täiendavaid teavitus- ja nõustamistegevusi. Samuti võetakse arvesse rakenduskava vahehindamise ning Eesti 2035 sihtidesse panustamise hindamiste tulemusi. Panus Eesti 2035 näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest. Keskkond/Kliima Sekkumisel on positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Sekkumise raames toetatakse ainult projekte, mis vastavad „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele (asjakohane seadmete soetamise puhul) ning toetatav on kestliku ärimudeli väljatöötamine ja juurutamine. Toetatavad on ainult need tegevused, mis vastavad keskkonnaalastele õigusaktidele ning millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43), artikli 17 tähenduses. Panus Eesti 2035 näitajasse: ressursitootlikkus. 27  Lisa 3 „Ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) analüüs Rakenduskava DNSH analüüsi5 järeldus oli, et meetmel nr 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” ei ole potentsiaali oluliselt kahjustada ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist. Käesoleva määruse alusel antava toetuse DNSH analüüs on täiendavalt toodud järgmises tabelis: Kas meede võib Jah Ei Põhjendus potentsiaalselt oluliselt kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke Kliimamuutuste X Otsene negatiivne mõju puudub. Uute leevendamine teenuste ja toodete arendamine võib lühiajaliselt tuua kaasa teatud määral kasvuhoonegaaside heite tõusu, mis tuleneb kohapeal täiendavate toodete tootmisest või teenuse kasutamisest. Samas nagu ka määruses välja on toodud, siis toodete ja teenuste arendamise pikaajaline eesmärk on kestliku ärimudeli toetamine. Kliimamuutustega X Otsene negatiivne mõju puudub. Toetatakse kohanemine kestliku ärimudeli arendust ja juurutamist, lähtuvalt sätestatud eesmärgist ning toetatavatest tegevustest. Vee- ja mereressursside X Otsene negatiivne mõju puudub. Uute säästev kasutamine ja teenuste ja toodete arendamine lähtub kaitse ressursisäästlikkusest. Toetatakse tegevusi, mis aitavad kaasa ressursside säästlikumale kasutamisele ning ettevõtja kestliku ärimudeli väljatöötamist ja juurutamist Ringmajandus, sh X Sekkumisel on kaudne positiivne mõju jäätmetekke vältimine ja ringmajandusele ning jäätmetekke kaitse vältimisele, kuna toetust saab ka ettevõtja vastavasisulise ärimudeli arendamiseks. Reostuse vältimine ja X Otsene negatiivne mõju puudub. Kestliku kontroll (õhk, vesi ja ärimudeli arendamise ja juurutamise maapind) toetamine hõlmab endas ka jäätmete tekke vähendamist. Bioloogilise X Otsene negatiivne mõju puudub. mitmekesisuse ja Arendatavad tooted ja teenused ei tohi ökosüsteemide kaitse ning kahjustada bioloogilist mitmekesisust ega taastamine ohustada ökosüsteemi. Kokkuvõtlikult, antud sekkumine rakendamine ei põhjusta olulist kahju keskkonnale. Pigem on sekkumisel kaudne positiivne mõju keskkonnaeesmärkide saavutamisele, kuna aitab kaasa uute 5 https://pilv.rtk.ee/s/d8r9aX3kARtwH5z 28 toodete ja tehnoloogiate väljatöötamisele, mis on ressursisäästlikumad ja keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside heidet ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel tekkivaid kõrvalprodukte või tootmisjäätmeid teisese toormena. Samuti paraneb sekkumise tulemusel ettevõtja juhtimiskultuur ning tõuseb keskkonnaalane teadlikkus koos vastavasisuliste toote-, teenuste- ja protsesside arendamisega. 29  EELNÕU 04.07.2023 MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja arenguprogrammi toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(iii) „VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme nr 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise nr 21.1.3.13 „Ettevõtte arenguprogramm light“ elluviimiseks toetuse andmist. (2) Toetus on suunatud Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a protokolli märgitava otsusega nr 1 heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035“ nimetatud eesmärkide täitmisele. (3) Toetuse andmise sihtpiirkonda ei kuulu Harjumaa, Tallinna linn, Tartu linn ja sellega vahetult piirnevad kohaliku omavalitsuse üksused. (4) Määruse alusel toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi Eesti 2035) sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” eesmärkide saavutamisse ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. (5) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93) artiklis 7 sätestatud juhtudel ning justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK) järgmiste tegevusvaldkondade projektidele: 1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A) ning kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008 jagu C 102); 2) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L); 3) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120); 4) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920); 5) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008 jagu K); 6) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69), peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008 jagu M 70), reklaamindus (ka online reklaamindus) ja turu- uuringud (EMTAK 2008 jagu M 73); 7) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008 jagu N 77 ja EMTAK 2008 jagu N 782); 8) hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont (EMTAK 2008 jagu G); 9) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 2008 jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 19). (6) Määruse §-s 5 sätestatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes. Toetuse andmisel lähtutakse järgmistest riigiabi või vähese tähtsusega abi puudutavatest õigusaktidest: 1) määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks antav toetus on koolitusabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 31 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 2) määruse § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 29 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või on vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 3) määruse § 5 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 4) määruse § 5 lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusteks antav toetus on teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA tegevus) projektidele antav abi üldise grupierandi määruse artikli 25 mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 5) määruse § 5 lõike 4 punktis 3 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse artikli 28 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (7) Määrust ei kohaldata riigiabi või vähese tähtsusega abi saajale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata. (8) Määrust ei kohaldata lisaks lõikes 7 nimetatule: 1) grupierandiga hõlmatud abi üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud juhtudel; 2 2) vähese tähtsusega abi VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. (9) Toetust taotletakse ning toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse, taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja finantskorrektsiooni otsus toimetatakse kätte, taotlus- ja aruandevormid ning juhendid tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). (10) Määruse alusel toetuse taotlemisele, taotleja kohta esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele ja rahuldamisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, projektide valikukriteeriumite ja -metoodika ning ostumenetluse osas, toetuse saaja kohustuste osas ning kõiges muus määruses toodule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses toodud erisustega. § 2. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) arendustöötaja – ettevõtja töötaja või võlaõigusliku lepingu alusel tegutsev füüsiline isik, kelle tööks on toote-, teenuse-, protsesside ning müügi- ja turundustegevuse arendamisega seotud aluspõhimõtete, strateegiate ja nendega seotud tegevuskavade ning üksiktegevuste väljatöötamine ja ettevõtja äripraktikas rakendamine; 2) projekt – ettevõtja arenguplaanis määratletud tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse; 3) väike- ja keskmise suurusega ettevõtja – ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 1, 2 või 3 sätestatud kriteeriumitele (edaspidi VKE). § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on VKE-de lisandväärtuse ja ekspordivõimekuse kasvatamine ja seeläbi konkurentsivõime suurendamine. (2) Toetuse andmise alameesmärkideks on: 1) ettevõtja juhtimismudeli- ja kvaliteedi terviklik kasvatamine; 2) ettevõtja muudetud ärimudeli rakendamine; 3) ettevõtja toote, teenuse või tehnoloogia väljaarendamine ja turule viimine; 4) ettevõtja toote või teenusega seotud protsesside, sealhulgas personaliarendus-, müügi- ja turundus- , hanke- ja tarne-, ning tootmis- ja teenindusprotsesside kohandamine, arendamine ja rakendamine. (3) Toetuse andmine panustab rakenduskava väljundnäitaja „Toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)“ saavutamisse. (4) Toetuse andmine panustab rakenduskava tulemusnäitaja „VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta“ saavutamisse. (5) Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel järgmiste näitajatega: 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 3) ligipääsetavuse näitaja; 4) väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest; 3 5) ressursitootlikkus. (6) Toetusega panustatakse riigi eelarvestrateegia 2023–2026 tulemusvaldkonna “Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus” ettevõtluskeskkonna programmi meetme “Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ tegevuse „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisse. (7) Toetuse andmise tulemusel peavad kahe aasta jooksul pärast projekti lõppu võrrelduna projekti algusaastaga olema täidetud järgmised tingimused: 1) kasvama toetust saanud ettevõtja lisandväärtus minimaalselt 15 protsenti; 2) kasvama toetust saanud ettevõtja ekspordi müügitulu minimaalselt 15 protsenti. (8) Kui toetust saanud ettevõtja teadus- ja arendustegevuse kulud moodustavad vähemalt 25 protsenti toetatud projekti mahust, siis ekspordi müügitulu kasvu kriteeriumit täitma ei pea. § 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus (1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus). (2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 5. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse §-s 3 nimetatud eesmärkide, tulemuse ning väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse panustava projekti järgmistele tegevustele: 1) ettevõtja personali arendamine, sealhulgas juhtimisalaste arendustegevuste läbiviimine ja selle käigus toote või teenuse arendamiseks ja turule toomiseks vajaminevate koolituste sisseostmine; 2) ettevõtja organisatsiooni- ja protsessiarendustegevuse läbiviimine; 3) ettevõtja toote või teenuse arendustegevuse läbiviimine; 4) ettevõtja toote või teenuse müügi- ja turundustegevuse arendamine ja läbiviimine; 5) ettevõtja arenguks vajalike seadmete soetamine. (2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks toetatakse järgmisi tegevusi: 1) personali arendamiseks koolituste sisseostmine; 2) juhtimisalaste arendustegevuste läbiviimine, vastavate koolituste sisseostmine ning koolitustel osalemine; 3) toote või teenuse arendamiseks ja turule toomiseks vajaminevate koolituste sisseostmine. (3) Lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks toetatakse järgmisi tegevusi: 1) ettevõtja töökorralduse arendamine, selleks vajalike personali, materjalide, laovarude ja seadmete töö planeerimine ning ressursiplaneerimise, hankimise, tarnimise ning -juhtimisega seotud tarkvaralahenduste ostmine, arendamine ja juurutamine; 2) andmete liikumise ning IT arhitektuuri kaardistus ja loomine koos küberturvalisuse lahendustega; 3) protsessiarendamise nõustamisteenuse sisseostmine; 4) uue arendustöötaja palkamine ja rakendamine; 5) kestliku ärimudeli väljatöötamine ja juurutamine. (4) Lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks toetatakse järgmisi tegevusi: 4 1) tehnilise teostatavuse ja majandusliku otstarbekusega seotud eeluuringu ja turu-uuringu, läbiviimine; 2) tootearenduse läbiviimine; 3) toote, teenuse või protsessi arendamisega seotud nõuandeteenuse ja tugiteenuse, vastavuskatsetuste ja sertifitseerimistegevuse sisseostmine ja läbiviimine. (5) Lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimiseks toetatakse järgmisi tegevusi: 1) hanke- ja tarnestrateegia koos vastava tegevuskavaga sisseostmine; 2) müügi- ja turundus- ning hanke- ja tarnetegevuse arendusega seotud nõustamisteenuse, sihtturu nõustamisteenuse ja partneriotsingute sisseostmine; 3) toote või teenuse tutvustamiseks tootenäidiste ja turundusmaterjali valmistamine ning osalemine välismessidel ja -näitustel, välja arvatud messil, millel Eesti on esindatud ühisstendiga. (6) Lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks toetatakse järgmisi tegevusi: 1) tootmiseks vajalike seadmete soetamine, paigaldamine ja seadistamine; 2) ettevõtja arenguks vajaliku tarkvara soetamine. (7) Toetatakse tegevust, mis vastab keskkonnaalastele õigusaktidele ning millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. (8) Toetust antakse projektile, mille tegevusi on alustatud pärast taotluse esitamist. (9) Toetust ei anta projektile, mis on toetust saanud perioodi 2014–2020 või perioodi 2021–2027 ettevõtja arenguprogrammi toetusmeetmest. § 6. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikud on järgmised § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud: 1) koolitajate töötasu tundide eest, mille jooksul koolitajad koolitusel osalevad ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed; 2) koolitatava personali otseselt koolitusprojektiga seotud lähetuse majutus- ja transpordikulud; 3) materjalide, tarvikute, töövahendite kulud ulatuses, mil neid kasutatakse üksnes projektiga seotud tegevuste elluviimiseks; 4) koolitusega seotud nõustamisteenuste kulud. (2) Abikõlblikud on järgmised § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuste läbiviimiseks vajalikud kulud: 1) protsessiarendamise nõustamisteenuse sisseostmise kulud; 2) töökorralduse parendamiseks vajamineva immateriaalse vara ostmise, arendamise ja juurutamisega seotud sisseostetud teenuse kulud vastavalt grupierandi määruse artiklile 29; 3) arendustöötaja personalikulu vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktidele 1, 4, 5 ja 6 ning lõikele 4. (3) Abikõlblikud on järgmised § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuste läbiviimiseks vajalikud kulud: 1) toote või teenuse arendamisega seotud töötajate personalikulu vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktidele 1, 4, 5 ja 6 ning lõikele 4; 3) turutingimustel ja välisallikatest ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud; 5 4) toote, teenuse või protsessi arendamisega otseselt seotud materjali ja tarvikute kulud, mis on tehtud projektist lähtuvalt; 5) toote, teenuse või protsessi arendamisega seotud nõuandeteenuste ja tugiteenuste, sealhulgas vastavuskatsetuste ja sertifitseerimistegevuse, sisse ostmine ja läbiviimisega seotud kulud; 6) patendi ja muu immateriaalse vara valideerimise ja kaitsmise kulud. (4) Abikõlblikud on järgmised § 5 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuste läbiviimiseks vajalikud kulud: 1) müügi- ja turundus- ning hanke- ja tarnestrateegia koos vastava tegevuskavaga sisseostmise kulud; 2) müügi- ja turundus- ning hanke ja tarnetegevuse arendamise nõustamisteenuse sisseostmise kulud; 3) uue toote või teenuse tutvustamiseks vajaminevate tootenäidiste ja turundusmaterjalide valmistamisega seotud ühekordsed materjali ja sisse ostetavate teenuste kulud; 4) välismessidel osalemisega seotud väljapanekukoha üürimise, ülesseadmise, turundusmaterjalide ja töötajate lähetamise kulud. (5) Abikõlblikud on järgmised § 5 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse läbiviimiseks vajalikud kulud: 1) masinate ja seadmete ning nende kasutamiseks vajamineva immateriaalse vara, litsentside, ostmise kulud või kapitalirendi tüüpi liisinguga liisingulepingu alusel projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul tasumisele kuuluvad liisingumaksed; 2) vara seadistamise, transpordi- ja transportimiseks vajalik kindlustuskulu juhul, kui see sisaldub vastava vara soetusmaksumuses. (6) Juhul kui projektile eraldatav kogu toetus on vähese tähtsusega abi, on abikõlblik kaudne kulu seitse protsenti projekti abikõlblikest kuludest. (7) Abikõlbmatud on: 1) käibemaks; 2) muud kulud, mis ei ole projektiga seotud või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud, läbipaistmatud, taotluses detailselt kirjeldamata või ebaolulised; 3) ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 2, 3 ja 7 sätestatud kulud. (8) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema ilma käibemaksuta vähemalt 100 eurot. § 7. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Taotleja ei tohi projektiga seotud tegevustega alustada ega võtta kohustusi nende tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise hetkest või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029. (3) Projekti abikõlblikkuse periood on maksimaalselt 24 kuud. (4) Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2029. aasta 31. augustil. Pikendamisel võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 3 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust. 6 (5) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt ja toetuse saajale lõppmakse tegemist. § 8. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Toetuse minimaalne summa on 10 000 ja maksimaalne summa 200 000 eurot ühe toetuse saaja kohta. (2) Toetuse osakaal projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest on: 1) väikese suurusega ettevõtjast toetuse saajal kuni 45 protsenti; 2) keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saajal kuni 35 protsenti. (3) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata. Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu institutsioonide või fondide või muust välisvahendist antud tagastamatuid toetusi. (4) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. (5) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. (6) Vähese tähtsusega abi määruse kohaselt taotlejale antud vähese tähtsusega abi koos määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ja antud paragrahvis nimetamata Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot. Maanteetranspordi valdkonnas tegutseva rendi või tasu eest kaupu vedava taotleja puhul ei tohi talle mis tahes kolme majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme raames taotletava vähese tähtsusega abiga 100 000 eurot. (7) Juhul kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) (edaspidi komisjoni määrus nr 360/2012) mõistes, ei tohi talle käesoleva ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul komisjoni määruse nr 360/2012 ja vähese tähtsusega abi määruse alusel antud vähese tähtsusega abi koos määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele § 9. Nõuded taotlejale (1) Taotleja võib olla Eesti äriregistris registreeritud VKE. Taotleja või temaga valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja taotluse esitamisele eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu majandusaasta aruannete kohaselt on iga majandusaasta kohta vähemalt 200 000 eurot ja taotlejas töötab vähemalt kaks inimest. (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseerimiseks vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja tingimustele; 2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust, tehtud kustutamishoiatust ega tehtud pankrotiotsust. 7 § 10. Taotleja kohustused Enne taotluse esitamist on taotleja kohustatud läbima rakendusüksuse poolse eelnõustamise, mille käigus antakse hinnang taotlejale ja kavandatavale projektile, planeeritavate tegevuste teostatavusele ja taotlejas osalust omavate isikute suutlikkuse kohta projekti ellu viia. § 11. Nõuded taotlusele Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ning kinnitusi: 1) taotleja ärinimi, registrikood, asukoha aadress ning tõestus, et taotleja on VKE; 2) taotluses kirjeldatud tegevused panustavad §-s 3 nimetatud eesmärkide, tulemuste ja väljundnäitajate saavutamisesse; 3) toetust taotletakse §-s 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks; 4) projekti eelarve sisaldab nõutaval määral omafinantseeringut; 5) rakendusüksuse poolt eelnõustamisel heaks kiidetud arenguplaan; 6) projektiplaan, mis sisaldab muuhulgas tegevuskava, finantsnäitajaid, eesmärke, mõõdetavaid tulemusi ja meeskonna kirjeldust; 7) bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga, kui andmed ei ole äriregistrist kättesaadavad; 8) projekti elluviimise algus- ja lõpukuupäev ning asukoht kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega; 9) projekti tegevuste põhiselt taotletava riigiabi liik; 10) projekti kogueelarve, sealhulgas taotletavad toetussummad tegevuste lõikes; 11) teave, kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu, kohaliku omavalitsuse üksuse või välisabi vahenditest; 12) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 13) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõigusi; 14) kinnitus, et projekti elluviimisel järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet keskkonnaeesmärkide saavutamiseks ning arendatavad tooted ja teenused ei kahjusta bioloogilist mitmekesisust ega ohusta ökosüsteemi. 4. peatükk Toetuse taotlemine § 12. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt kuni eelarvevahendite ammendumiseni või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Taotluste vastuvõtmise alustamisest, peatamisest ja lõpetamisest ning meetme eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. (2) Rakendusüksus lõpetab taotluste vastuvõtmise, kui meetme rahastamise eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. (3) Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab vähemalt võrdseks meetme tegevuse eelarve vaba jäägiga, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. 5. peatükk Taotluse menetlemine § 13. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva alates taotluse esitamisest rakendusüksusele. 8 (2) Taotluse menetlemise aega võib ühendmääruse § 6 lõikes 2 sätestatud juhul pikendada kümne tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat. (3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. § 14. Taotleja, ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks juhul, kui taotleja vastab §-s 9 sätestatud kõikidele nõuetele. (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui taotlus vastab §-s 11 sätestatud kõikidele nõuetele. (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist, sealhulgas esitab valeandmeid; 2) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust; 3) taotlemisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või on taotluse suhtes otsuse tegemisel oluline teave jäetud teadlikult esitamata. § 15. Taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika (1) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse koostatud ja kinnitatud valikumetoodika alusel. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 5 sätestatud valikukriteeriumidest. Valikumetoodika avalikustatakse rakendusüksuse ja korraldusasutuse veebilehtedel. (2) Taotluste täpsustatud valikumetoodika- ja kriteeriumid ning hindamiskomisjoni koosseis tehakse kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel hiljemalt taotlemise avamise päeval. (3) Taotluste hindamisel ekspertide kasutamise korral pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks kuluva aja võrra, kuid mitte rohkem kui kümme tööpäeva. Menetlemise tähtaja pikenemisest teavitab rakendusüksus taotlejat viivitamata. (4) Taotlust hinnatakse hindega skaalal 0 kuni 4. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. (5) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab hindamiskomisjon järgmiste valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7 ja mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – koondhindest 35 protsenti; 2) projekti põhjendatus – koondhindest 15 protsenti; 3) projekti kuluefektiivsus – koondhindest 15 protsenti; 4) taotleja suutlikkus projekti ellu viia – koondhindest 30 protsenti; 5) projekti kooskõla Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega – koondhindest 5 protsenti. § 16. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) Rakendusüksusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks hindamiskomisjone ning kaasata eksperte. Hindamiskomisjonide moodustamise ja koosseisu peab rakendusüksus eelnevalt kooskõlastama rakendusasutusega. 9 (2) Hindamiskomisjoni liikmed peavad: 1) vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele; 2) kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest; 3) tagama hindamiskomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult talle hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse. § 17. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis vastavad määruse kõikidele nõuetele ning: 1) on § 15 lõikes 5 nimetatud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50; 2) ei ole üheski § 15 lõikes 5 nimetatud valikukriteeriumidest saanud hindeks vähem kui 2,00; 3) mille rahastamise summa ei ületa eelarvet. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) aruannete esitamise tähtajad ja kord. § 18. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme tegevuste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. § 19. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (2) Taotluse rahuldamisel kõrvaltingimusega võib taotluse rahuldamise otsuses sätestada, et projekti iga järgneva etapi rahastamise eelduseks on eelmise etapi nõuetekohane elluviimine ning tulemuste saavutamine. (3) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetuse maksetele tekib pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Kui rakendusüksusel ei ole võimalik nimetatut tuvastada infosüsteemist või andmeallikast, esitab vastava teabe toetuse saaja. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Toetuse saaja on kohustatud viivitamata taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist nende tegevuste muutmisel, mis on otseselt seotud või mõjutavad oluliselt taotluse rahuldamise otsusega rahastatavaid tegevusi. Toetuse saaja ei tohi nimetatud muudatusi rakendada enne vastava otsuse tegemist rakendusüksuse poolt. (2) Taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolude muutmisel kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning kui see 10 on vajalik, siis ka § 15 lõikes 5 sätestatud projektide valikukriteeriumide alusel, kaasates vajadusel eksperte või hindamiskomisjoni. (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. 7. peatükk Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused § 21. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud ÜSS2021_2027- s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja täidab järgmiseid kohustusi: 1) kasutab toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule; 2) tagab projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 3) esitab rakendusüksusele nõutud teavet ja aruanded tähtaegselt; 4) säilitab taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale kümme aastat pärast projekti lõppu; 5) tagab ühissätete määruse artiklist 65 tuleneva kestuse nõude kolme aasta jooksul arvates lõppmakse tegemisest; 6) teavitab viivitamatult kirjalikult rakendusüksust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist; 7) täidab teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele. (3) Toetuse andmise tulemusel peab toetuse saaja tagama projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemise aastale järgneva teise majandusaasta lõpuks lisandväärtuse kasvu vähemalt 15 protsenti. Kui toetuse saaja teadus- ja arendustegevuse kulud ei moodusta vähemalt 25 protsenti toetatud projekti mahust, peab toetuse saaja ekspordi müügitulu kasvama vähemalt 15 protsenti projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemise aastale järgneva teise majandusaasta lõpuks. § 22. Rakendusüksuse kohustused ja õigused (1) Rakendusüksus täidab järgmiseid kohustusi: 1) nõustab taotlejaid projektiga seotud küsimustes; 2) edastab otsused toetuse saajale kolme tööpäeva jooksul; 3) teeb taotlus- ja aruandevormid ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel; 4) toetuse tagasinõudmisel sätestab vastavas otsuses tagasinõudmise aluse, tagasinõutava summa, otsuse täitmise tähtaja ja muu otsusega seotud olulise teabe; 5) säilitab toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates viimasest toetuse andmisest; 6) kontrollib projekti elluviimist; 11 7) teostab meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajadusel esitab rakendusasutusele vastava ülevaate; 8) esitab toetuse andmise ja kasutamise aruandluseks vajalikke andmeid; 9) koostab ja avalikustab toetuse andmise ja kasutamise ülevaated; 10) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest; 11) koostab meetme seirearuande ja lõpparuande, kinnitab aruandes sisalduvate andmete õigsust ning edastab aruande rakendusasutusele. (2) Rakendusüksusel on õigus: 1) kontrollida toetuse saaja juures kuludokumente ja projekti tegevuste elluviimist; 2) tutvuda tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega; 3) kontrollida kulude abikõlblikkust; 4) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 5) keelduda projekti muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi või nende vastavust toetuse andmise eesmärkidele; 6) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud; 7) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub ÜSS2021_2027, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 8) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud maksumuse vähenemisel; 9) teostada muid ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toiminguid. 8. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused § 23. Aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele rakendusüksusele projekti elluviimise kohta järgmised aruanded rakendusüksuse avaldatud vormil: 1) vahearuanne; 2) lõpparuanne. (2) Aruannete vorme ja neis esitatavate andmete osas arvestab rakendusüksus, et: 1) vahearuanne sisaldab elluviidud tegevuste kirjeldust koos saavutatud tulemustega; 2) projekti lõpparuanne, mis esitatakse hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest, sisaldab kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldust, teavet projekti väljundite ja tulemuste saavutamise kohta ning toetuse saaja hinnangut strateegia Eesti 2035 sihtide saavutamisele ja aluspõhimõtete hoidmisele vastavalt taotluses märgitule. (3) Projekti elluviimise järgse aruande esitab toetuse saaja rakendusüksuse nõudmisel. Rakendusüksusel on õigus nõuda nimetatud aruande esitamist kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. (4) Rakendusüksus kinnitab vahearuande ja lõpparuande või lükkab tagasi 30 tööpäeva jooksul selle rakendusüksuses registreerimisest. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. § 24. Toetuse maksmise tingimused 12 (1) Toetust makstakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse §-dele 24–26, arvestades käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavaid tingimusi ja korda. (2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1, välja arvatud § 6 lõikes 6 nimetatud kaudsed kulud, millele makstakse toetust vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. (3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid mitte tihedamini kui kord kvartalis. (4) Kui menetlemisel ilmneb kuludokumentides puudus, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks kuni kümne tööpäevase täiendava tähtaja. (5) Rakendusüksus menetleb maksetaotluse 30 tööpäeva jooksul alates kuludokumentide esitamisest. (6) Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul. 9. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 25. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 § 28–30 ja ühendmääruse § 34–39 sätestatule. (2) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi, sealhulgas vähese tähtsusega abi andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist ning tagasinõudmisel järgitakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatut. § 26. Vaide esitamine (1) Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel läbitakse enne halduskohtule kaebuse esitamist vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. (2) Rakendusüksuse tehtud otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotlemisega seotud otsuse peale esitatud vaide korral, mille lahendab rakendusasutus. Kui rakendusüksuse otsuse peale esitatud vaide lahendab rakendusasutus, esitatakse vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler 13