Perioodi 2021-2027 rahastamisvahendi haldusleping

LEPING nr 24.8-2/430-1 Tallinnas, 05.07.2023 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, mis on vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 4 lõikele 2 ja § 10 lõikele 2 ning kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 15.12.2022 protokollilise otsusega kinnitatud „Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja“ (edaspidi meetmete nimekiri) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(iii) „VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKE-des töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.4 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise 21.1.3.41 „Rahastamisvahendite pakkumine ettevõtetele (laenud, garantiid, omakapitali investeeringud)“ rakendusasutuse ülesandeid täitev asutus (edaspidi rakendusasutus), mida esindab põhimääruse alusel majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo, ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, registrikood 90006012, mis on käesoleva lepingu alusel määratud täitma elluviija (edaspidi ka rahastamisvahendi rakendaja) ülesandeid ja vastab Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 44 lõikes 2 sätestatud kriteeriumitele, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Aare Järvan, edaspidi nimetatud eraldi pool või koos pooled, sõlmivad rahastamisvahendi rahastamislepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu eesmärk, objekt ja üldised tingimused 1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida sekkumise 21.1.3.41 rakendamiseks ettenähtud tegevuste elluviimiseks poolte õigusi ja kohustusi haldusülesande üleandmisel ja täitmisel ning sätestada rahastamisvahendi rakendamise tingimused lähtuvalt Riigikogu 12.05.2021 otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtetest ning valdkonda reguleerivast „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (edaspidi TAIE) eesmärkidest. 1.2. Lepingu objektiks on haldusülesande, milleks on rahastamisvahendi rakendamine ja selle eesmärkide saavutamine lepingu lisas 1 kirjeldatud investeerimisstrateegia (edaspidi investeerimisstrateegia) ja äriplaani alusel, delegeerimine Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele vastavalt ühendmääruse § 43 lõigetele 1 ja 5. 1.3. Pooled lepivad kokku, et rahastamisvahendi rakendaja juhindub haldusülesande täitmisel eesmärgist saavutada lepingu kehtivuse perioodil rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Rahastamisvahendite pakkumine ettevõtetele (laenud, garantiid, omakapitali  2 investeeringud)“ meetmete nimekirjas seatud väljund- ja tulemusnäitajate sihttasemed, mis on sätestatud investeerimisstrateegia osas II. 1.4. Lepingu eelarve on 17 540 000 eurot, mille rakendamisel lähtutakse finantstoodete eelarvelise jaotuse osas eelhindamise aruandes toodud põhimõtetest ning arvestatakse järgnevat: 1.4.1. allutatud laenu rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest koos arvestusliku kaasfinantseeringuga; 1.4.2. laenukäenduse puhul rahastatakse tegevust 100% Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. 1.5. Lepingu eelarvet saab rahastamisvahendi rakendaja kasutada alates lepingu allkirjastamisest kuni 31.12.2029. 1.6. Pooled juhinduvad lepingu objektiks oleva haldusülesande delegeerimisel ja täitmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706) (edaspidi (EL) 2021/1060), ja ÜSS2021_2027-st, selle alusel antud õigusaktidest ja muudest asjakohastest õigusaktidest, lepingust ning Euroopa Komisjoni vastavatest juhistest. 1.7. Rahastamisvahendite rakendamine toimub vastavalt (EL) 2021/1060 artikli 59 lõike 3 punktile c ja lõikele 5. 1.8. ÜSS2021_2027 § 4 lõikes 2 sätestatud rakendusüksuse ülesandeid täidab Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjas määratud asutus ehk Riigi Tugiteenuste Keskus. 2. Rahastamisvahendi rakendaja õigused ja kohustused 2.1. Rahastamisvahendi rakendajal on õigus: 2.1.1. teha rakendusasutusele põhjendatud ettepanekuid lepingu muutmiseks; 2.1.2. kaasata investeerimisstrateegia ja äriplaani (lepingu lisa 1, osa III) elluviimisel vahendajaid, kes vastavad ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse (edaspidi ETS) § 7 lõikes 2 märgitud tingimustele; 2.1.3. saada haldusülesande täitmiseks haldustasu vastavalt lepingu punktile 11. 2.2. Rahastamisvahendi rakendaja on kohustatud: 2.2.1. viima korrektselt ellu investeerimisstrateegiat ja äriplaani ning kasutama saadud vahendeid sihtotstarbeliselt; 2.2.2. juhtima rahastamisvahendi elluviimist sõltumatult ning tegutsema vaid rahastamisvahendisse toetust andvate poolte huvides; 2.2.3. järgima lepingus sätestatud kohustusi, tegutsema kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ning tegema kõik endast oleneva investeerimisstrateegias ja äriplaanis seatud eesmärkide ning näitajate saavutamiseks; 2.2.4. esitama aruanded vastavalt lepingu punktile 4; 2.2.5. esitama rakendusüksusele maksetaotlused ja pärast viimast maksetaotlust kuluaruande ning nende menetlemise ja kontrolli teostamise käigus nõutud informatsiooni tähtaegselt; 2.2.6. tagama lepingu eesmärkide tulemuslikuks elluviimiseks vajaliku personali olemasolu ja nende tehnilise varustatuse; 2.2.7. tagama arvepidamise lepingu alusel eraldatud varade ja kohustuste, tulude ja kulude üle ning nende selge eristatavuse muudest varadest, kohustustest ning tuludest ja kuludest, sh pakutavate toodete lõikes, kasutades selleks eraldi projektikoodi; 2.2.8. kasutama investeerimisstrateegia ja äriplaani elluviimisel ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondidele viitavat sümboolikat;  3 2.2.9. tagama toote põhiselt abi andmise, vastavalt riigiabi või vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) andmise reeglitele; 2.2.10. võimaldama teostada ÜSS2021_2027 alusel kontrolli lepingu täitmise üle; 2.2.11. tagama tagatisvara realiseerimise parimal võimalikul viisil, erapooletult ja väheste kuludega, delegeerides realiseerimise ülesande vajadusel koostööpartneritele; 2.2.12. toetama vahenditega lõppkasusaajaid (v.a haldustasu), võttes arvesse rakenduskava eesmärke ja investeeringu potentsiaalset rahalist elujõulisust, mida põhjendatakse äriplaani või samaväärse dokumendiga; 2.2.13. tagama, et lõppkasusaajate valimine on läbipaistev ega põhjusta huvide konflikti; 2.2.14. tagama (EL) 2021/1060 lisa XIII osas II toodud rahastamisvahendite kontrolljälje kohustuslikud elemendid; 2.2.15. põhistama käenduste puhul kordaja(te) muutmisel rakendusasutusele arvestuskäiku ja andma rakendusasutusele kirjalikult selgitusi ning korrigeerima kordaja arvestust; 2.2.16. veenduma, et lepingu alusel antava laenu või käenduse puhul ei ole topeltfinantseerimise ohtu ja küsima lõppkasusaajalt teavet taotluste kohta teistest EL ja riigieelarvelistest allikatest; 2.2.17. küsima lõppkasusaajalt kinnituse, et lõppkasusaaja ei rahasta sama kuluartiklit teistest EL vahenditest, ei kasuta rahastamisvahendit toetuse eelrahastamiseks (omafinantseeringu katmiseks) ning ei kasuta toetusi rahastamisvahenditest saadud abi tagasi maksmiseks; 2.2.18. tagama, et järgib tegevuste elluviimisel „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses; 2.2.19. veenduma, et lepingu alusel antava laenu või käenduse puhul ei rahastata tegevusi, mis on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk 60–93), artiklis 7 lõikes 1 (lepingu punkt 8.3) ning toetust antakse üksnes selliste investeeringute elementide jaoks, mis ei ole investeerimisotsuse kuupäevaks juba lõpule viidud või täielikult rakendatud; 2.2.20. arvestama toodete välja töötamisel ühendmääruse §-s 7 tooduga; 2.2.21. veenduma, et lepingu alusel antava laenu või käenduse puhul arvestataks (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustataks Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisse, sealhulgas soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja regionaalarengut toetaval moel, mida hinnatakse näitajatega „soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „ligipääsetavuse mõõdik“, „tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“ ja „ressursitootlikkus“; 2.2.22. tagama, et lepingu alusel antava laenu või käenduse puhul oleks taristuinvesteeringute korral, mille kestvus on vähemalt viis aastat, tagatud kliimakindlus. 2.2.23. tagama rahastamisvahendi rakendamisel, et toodete raames on arvestatud lisas 4 toodud üldiste valikukriteeriumide põhimõtetega. 2.2.24. säilitama dokumentaalsed tõendid kaasrahastamise aluseks olevate kulude rahastamiskõlblikkuse kohta või leppima finantsasutustega kokku, et nad säilitavad kaasrahastamise dokumendid vastavalt ettenähtud reeglitele ja esitavad vastavalt vajadusele. 3. Rakendusasutuse õigused ja kohustused 3.1. Rakendusasutusel on õigus: 3.1.1. teha ettepanekuid lepingu muutmiseks; 3.1.2. saada rahastamisvahendi rakendajalt informatsiooni tema tegevuse kohta;  4 3.1.3. kinnitada finantsinstrumentide kordajate muudatus, küsides vajadusel nõu või hinnangut kolmandalt isikult; 3.1.4. juhtida rahastamisvahendi rakendaja tähelepanu lepingu täitmisel esinevatele puudustele ning nõuda nende puuduste kõrvaldamist, määrates puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. 3.2. Rakendusasutus on kohustatud: 3.2.1. teostama haldusjärelevalvet lepingu täitmise üle vastavalt ÜSS2021_2027 § 8 lõikele 4; 3.2.2. arvestama seirekomisjoni arvamusi lepingu muutmise ettepanekute kohta; 3.2.3. edastama info muudetud finantsinstrumentide kordajatest koheselt rakendusüksusele; 3.2.4. lubama teostada ÜSS2021_2027 alusel kontrolli lepingu täitmise üle; 3.2.5. vaatama läbi lepingu lisa 3 enne lepingu sõlmimist ja kinnitab lepingu allkirjastamisega, et rahastamisvahendi rakendaja on suutlikkust viia ellu lepingu esemeks olevat tegevust. 4. Seire ja aruandlus 4.1. Rahastamisvahendi rakendaja esitab rakendusasutusele ja rakendusüksusele elektrooniliselt aruande iga aasta 31. detsembri ja 30. juuni seisuga hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuliks. 4.2. Rahastamisvahendi rakendaja koostab aruande vastavalt rakendusüksuse poolt esitatud vormile ning selles kajastatakse vähemalt (EL) nr 2021/1060 artikli 42 lõike 2 punkti b kohaselt nõutud teave väljund- ja tulemusnäitajate kohta ning artikli 42 lõike 3 kohaselt nõutud finantsandmed. 4.3. Rahastamisvahendi rakendaja koostab kogu rakendamise perioodi kohta lõpparuande vastavalt rakendusüksuse poolt esitatud vormile ning esitab selle rakendusasutusele ja rakendusüksusele pooleteise kuu jooksul pärast rahastamisvahendi rakendamise lõppemist. 4.4. Rakendusasutusel ja rakendusüksusel on õigus küsida rahastamisvahendi rakendajalt täiendavaid selgitusi aruannete kohta. 4.5. Vähemalt kord kalendriaastas teostavad pooled rahastamisvahendi rakendamise jooksva hindamise lepingu lisas 2 toodud vormi kohaselt. 4.6. Korralise jooksva hindamise teostavad pooled aruandeaastale järgneva aasta 31. märtsiks. Erakorraline jooksev hindamine, mis hõlmab vajadusel koefitsiendi uuendamist, viiakse läbi vastavalt vajadusele, kuid mitte tihemini kui kord kvartalis. 4.7. Pooled kasutavad jooksva hindamise tulemusi vajadusel rahastamisvahendi rakendaja täpsustavate tingimuste muutmiseks, eelhindamise ajakohastamiseks või lepingu muutmiseks. 4.8. Rakendusasutus esitab teadmiseks rahastamisvahendi iga-aastase jooksva hindamise tulemused ühtekuuluvuspoliitika poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ poliitikaeesmärgi 3 „VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKE-des töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ valdkonna arengukava juhtkomisjonile ja rakendusüksusele. 4.9. Rakendusasutusel on õigus küsida rahastamisvahendi rakendajalt teavet ja aruandlust, mis ei kajastu poolaasta- ja aastaaruannetes, ent mis tulenevalt ÜSS2021_2027-st või EL õigusaktidest seondub rakendusasutuse kohustustega ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondidele rakendamisel; 4.10. Rahastusvahendi rakendaja järgib, et taristuinvesteeringutele antavate laenude ja käenduste puhul oleks tagatud kliimakindlus.  5 5. Eelhindamise ajakohastamine 5.1. Vastavalt ühendmääruse § 44 lõikele 1 viib läbi või korraldab rakendusasutus eelhindamise või selle osa(de) uuendamise. Lähtudes eelhindamise lõpparuande peatükist 10 ning jooksva hindamise tulemustest, arvestab rakendusasutus eelhindamise uuendamise juures rahastamisvahendi rakendaja arvamusega. 5.2. Eelhindamise üksiku komponendi uuendamine, mis ei mõjuta lisa 1 punktides 3–13 kirjeldatud investeerimisstrateegiat ega lepingu punktis 1 seatud eesmärke, toimub lisa 1 punktides 17 ja 18 kirjeldatud protsessi alusel. 6. Auditeerimine ja kontroll 6.1. Rahastamisvahendite kontrollimisel ja auditeerimisel lähtutakse (EL) 2021/1060 artiklist 81 ja rahastamisvahendi rakendajal on kohustus võimaldada kontrolli ja auditeerimise teostamist, sealhulgas anda audiitori ja kontrolli teostava isiku kasutusse kõik investeerimisstrateegia ja äriplaani elluviimisega seotud andmed ja dokumendid ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. 7. Maksete tegemine 7.1. Makseid rahastamisvahendisse taotleb rahastamisvahendi rakendaja rakendusüksuselt maksetaotluse alusel rakendusüksuse etteantud vormil. 7.2. Esimese ettemakse suuruseks võib olla kuni 30% kogu tegevuse kogumaksumusest1, kui rahastamisvahendi rakendaja vastab (EL) 2021/1060 artikli 59 lõikes 2 toodule. 7.2.1. Maksetaotluste esitamise tingimused: 7.2.1.1. järgmist makset rahastamisvahendisse võib rakendaja taotleda tingimusel, et eelnevalt rahastamisvahendi rakendajale välja makstud vahendid on ammendunud 85% ulatuses. Haldustasu maksmiseks peavad olema saavutatud lepingu punktis 11.2 toodud eesmärgid; 7.2.1.2. igas maksetaotluses tuuakse eraldi välja rahastamisvahendisse makstud kogusumma ja tekkinud abikõlblike kulude maht iga rahastamisvahendist pakutava toote lõikes. 7.3. Rahastamisvahendi lõppemisel esitab rahastamisvahendi rakendaja kuluaruande rakendusüksuse etteantud vormil. Aruanne esitatakse pärast rahastamisvahendi eelarve kasutamise lõppemist, kuid mitte hiljem kui 31.12.2029. a. Kuluaruanne peab sisaldama ülevaadet iga rahastamisvahendi pakutud toote lõikes tekkinud kuludest, sh lepingu punktile 8 vastavatest abikõlblikest kuludest. 7.4. Rahastamisvahendi rakendaja tagastab rakendusüksusele eelarvevahendid, mis on 31.12.2029. a seisuga kasutamata, hiljemalt 01.03.2030. a. 7.5. Maksetaotluste menetlemisel järgib rakendusüksus ühendmääruse § 25 lõikes 1 nimetatud tähtaega ning otsustab makse tegemise rakendajale olles veendunud kulude abikõlblikkuses. 8. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 8.1. Abikõlblikud kulud on (EL) 2021/1060 artikli 68 punkti 1 mõistes lõppkasusaaja tasandil kulud, mis on tekkinud kooskõlas lepingu, (EL) 2021/1060 tingimuste ja muude asjaomaste Euroopa Liidu ja siseriikliku õiguse sätetega, sh riigiabi eeskirjadega. 8.2. Kulud on abikõlblikud alates lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2029. a. 8.3. Rahastamisvahendit ei kohaldata: 1 „Perioodi 2021–2027 struktuuritoetuse meetmete nimekiri“ 2021-2027 toetusperiood | Riigi Tugiteenuste Keskus (rtk.ee),  6 8.3.1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuulusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk 60–93), artikli 7 lõikes 1 tegevustele; 8.3.2. Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus) artikli 1 lõikes 1 toodud tegevustele; 8.3.3. hasartmänguvaldkonnas tegutsevale ettevõtjale. 9. Kohustustega katmata eelarvevahendite investeerimine ja kasutamine 9.1. Rahastamisvahendi rakendaja hoiab kohustustega katmata vahendeid riigikassas. 9.2. Rahastamisvahendi rakendaja kohustub: 9.2.1. investeeringutelt teenitud intresse või muid tulusid edasi investeerima sama või muu rahastamisvahendi kaudu kooskõlas lepingu eesmärkidega; 9.2.2. pidama teenitud intresside ja muude tulude kohta eraldi arvestust; 9.2.3. andma lepingu punktis 4.1 sätestatud tähtaegadel rakendusasutusele aru teenitud intresside ja muu tulu kohta, kasutades selleks rakendusasutuse etteantud vormi. 9.3. Juhul kui 31.12.2029. a seisuga ei ole investeeringutelt teenitud intresse või muid tulusid sihtotstarbeliselt kasutatud, tuleb kasutamata intresside või muude tulude summa abikõlblikest kuludest maha arvata. 10. Rahastamisvahendisse tagasilaekunud või kohustuste alt vabanenud vahendite uuesti kasutamine 10.1. Vastavalt (EL) 2021/1060 artikli 62 lõikele 1 on rahastamisvahendi rakendajal tagasilaekunud või kohustuste alt vabanenud vahendite uuesti kasutamisel kuni 31.12.2029. a järgnevad õigused ja kohustused: 10.1.1. teostada edasisi investeeringuid sama või muu rahastamisvahendi kaudu, kui see on kooskõlas lepingu eesmärkidega, arvestades, et edasiste investeeringutena on abikõlblikud punktis 8 nimetatud kulud; 10.1.2. saada seoses edasiste investeeringutega haldustasu vastavalt punktile 11. 10.2. Rahastamisvahendi rakendaja peab arvestust rahastamisvahendisse tagasilaekunud ja kohustuste alt vabanenud vahendite üle. 10.3. Rahastamisvahendi rakendaja lõpetab struktuurivahenditest tagatud teenuse pakkumise 31.12.2029. a ning hakkab tagasilaekuvaid vahendeid või kohustuste alt vabanevaid vahendeid rakendusüksusele tagasi kandma, kui Vabariigi Valitsus ei ole tulenevalt ÜSS2021_2027 § 5 otsustanud teisiti. 11. Rahastamisvahendi rakendamise arvepidamine ja kulud 11.1. Rahastamisvahendi rakendamiseks lepingu raames vastavalt (EL) 2021/1060 artikli 68 lõike 4 kohaselt makstava haldustasu kogumahu ülempiir on allutatud laenude puhul 15% lõplikele saajatele laenudena välja makstud summa pealt ja käenduste puhul 7% tagatislepingute jaoks eraldatud programmimaksete kogusummast. 11.2. Haldustasu maksmine toimub pärast eesmärkide saavutamist järgmiselt: 2023* (lepingu Periood 2024* 2025* 2026* 2027* 2028* 2029* sõlmimisel) Rahastamisvahenditest 0 50 100 150 200 250 300 toetatavad ettevõtjad  7 (RC003) (unikaalsed ettevõtted) Summa (allutatud laen + Ettemaks 472 967 472 967 472 967 472 967 472 967 472 967 laenukäendus) kokku* * Järgmise makse võib teha varem, kui väljundnäitaja aastane sihttase on saavutatud. Perioodi lõpuks ei tohi haldustasu summa ületada (EL) 2021/1060 artiklis 68 lõikes 4 toodud piirmäärasid. Ettemaksu sõlmimisel on ette nähtud ettemaks kuni 30% kogu meetme kogumaksumusest 851 340 eurot, mis kaetakse kinni vastavalt vaheetappide täitmisega. Tabelis olevad haldustasu summad on indikatiivsed. 11.3. Rahastamisvahendi rakendamisel makstakse haldustasu rahastamisvahendi kogueelarvest proportsionaalselt vahetulemuste saavutamisega. 11.4. Rahastamisvahendi rakendaja esitab rakendusasutusele rahastamisvahendi rakendamisel tekkinud haldustasude ülevaate iga-aastase seireprotsessi raames vastavalt punktile 4. 11.5. Rahastamisvahendi rakendamisel lepingu raames makstud haldustasu käsitletakse (EL) 2021/1060 artikli 68 lõikes 1 nimetatud abikõlbliku kuluna. 11.6. Juhul kui (EL) 2021/1060 artikli 68 lõikes 4 nimetatud vahenditest ei piisa tekkinud halduskulude katmiseks, tuleb rahastamisvahendi rakendajal rahastamisvahendi haldamisega seotud kulud katta omavahenditest. Kui kulude katmine omavahenditest ohustab rahastamisvahendi rakendajale kohaldatud isetasuvuse printsiipi, rakendatakse punkti 17.5. 12. Abi liik ning välistatud tegevused ja ettevõtjad 12.1. Juhul kui lepingu rakendamisel antakse riigiabi või VTA-d lähtutakse vastavatest õigusaktidest või seda asendavast määrusest, ning konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatust. VKE puhul ei sisalda käendus abi elementi, kui käenduse andmisel on täidetud Komisjoni teatise EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (Euroopa Liidu Teataja C155, 20.6.2008) punktides 3.4 ja 3.5 sätestatud tingimused. Laen sisaldab abi elementi, kui selle intress on madalam kui turu intressimäärad toetuse andmise ajal. Turu intressimäära fikseerimisel kohaldatakse Komisjoni teatises viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (Euroopa Liidu Teataja C14, 19.1.2008 lk 6) sätestatut. Nimetatud teatiste asendamisel uute teatistega juhindutakse viimastes sätestatust. 12.2. VTA kavad kehtestatakse rahastamisvahendi rakendaja juhatuse või juhatuse liikme otsusega. Kehtiv riigiabi või VTA kava esitatakse rakendusasutusele ja rakendusüksusele koheselt teadmiseks. Lisas 1 olevas äriplaanis nimetatud piiratud portfelligarantii loomisel tuleb kaasneva abi toetusekvivalendi arvestamise metoodikat kirjeldada vastavas abikavas. 12.3. VTA saajale ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul VTA määruse kohaselt antud VTA koos taotletava toetusega ületada 200 000 eurot (maanteetranspordiettevõtjate puhul ei tohi ületada 100 000 eurot). 12.4. VTA puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava VTA kumuleerimisreegleid. VTA suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. 12.5. Lähtudes rahastamisvahendi rakendaja sisemistest kordadest, juhistest ning tootetingimustest, ei toimu rahastamisvahendi väljastamist ettevõttele, kelle suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus.  8 13. Finantskorrektsioonid 13.1. Finantskorrektsiooni otsuse teeb rakendusüksus vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28–30. 13.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 29. 14. Teavitusnõuded 14.1. Teavitamise raames lähtutakse (EL) 2021/1060 artikli 50 lõikest 1 ning Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus). 14.2. Rahastamisvahendi rakendaja korraldab teavitusürituse teavitusmääruse § 2 lõike 3 kohaselt, kaasates ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni. 14.3. Rahastamisvahendi rakendaja tagab, et üle 500 000 euro suuruse kogumaksumusega projektide puhul oleks lõppkasusaajaga sõlmitavas lepingus sätestatud lõppkasusaajale kohustus püstitada investeeringu või seadme asukohta tahvel (teavitusmääruse lisa 1 joonis 13 ja lisa 2 joonis 13) kohe pärast investeeringuga seotud toiminguga või ostetud seadme paigaldamisega alustamist. Käibekapitali puhul vastav tingimus ei kehti, kuna selle eesmärk on tugevdada lõppkasusaaja (nt ettevõtte) üldist tegevust, ilma et see kutsuks esile mingeid kindlaksmääratud füüsilisi investeeringuid või seadmete ostmist, mida võiks pidada materiaalseks varaks. Sellisel juhul rakendatakse üldisi teavitamise reegleid (nt lõppkasusaajat on teavitatud, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks nõutud sümboolikat). 15. Dokumentide säilitamine 15.1. Kooskõlas (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikega 1 tagab rahastamisvahendi rakendaja, et abikõlblikke kulusid tõendavaid dokumente säilitatakse, võimaldamaks tõendada rahaliste vahendite kasutamist ettenähtud otstarbel, kohaldatavate õigusaktide järgimist ning programmist rahastamise kriteeriumide ja tingimuste täitmist viie aasta jooksul alates vastava aasta 31. detsembrist, mil korraldusasutus tegi toetuse saajale viimase makse. 15.2. Rahastamisvahendi rakendaja tagab VTA andmisel dokumentide säilitamise 10 aasta jooksul alates viimase VTA andmisest. 15.3. Rahastamisvahendi rakendaja tagab, et krediidiasutused säilitavad rahastamisvahendi rakendamisega seonduvaid dokumente 10 aasta jooksul vastavalt punktis 15.2 sätestatule. 16. Lepingu jõustumine ja tähtaeg Leping jõustub selle allkirjastamise päevast ja kehtib kuni poolte kohustuste täitmiseni. 17. Lepingu muutmine ja lõpetamine 17.1. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjaliku kokkuleppena, mis on lepingu lahutamatu osa. 17.2. Kõik lepingu muudatused jõustuvad nende allkirjastamisel mõlema poole poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 17.3. Rakendusasutusel on õigus leping ennetähtaegselt lõpetada või vastavalt haldusmenetluse seadusele ühepoolselt muuta:  9 17.3.1. kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist, arvestades haldusmenetluse seaduse § 102 lõikes 3 sätestatud nõudeid; 17.3.2. kui rahastamisvahendi rakendaja on lepingut või haldusülesande täitmist reguleerivat õigusakti rikkunud, põhjustades olulise kahju kolmandale isikule või tema varale; 17.3.3. kui rahastamisvahendi rakendaja on lepingust tulenevaid kohustusi jätnud täitmata või täitnud mittenõuetekohaselt ning ei lõpeta lepingu rikkumist ka rakendusasutuse poolt antud mõistliku tähtaja möödumisel; 17.3.4. kui rahastamisvahendi rakendaja on jätnud rakendusasutuse või rakendusüksuse korralduse puuduste kõrvaldamiseks või ettekirjutuse täitmata. 17.4. Rahastamisvahendi rakendajal on õigus nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist rakendusasutuse poolt lepinguliste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral. Sellisel juhul ei vastuta rahastamisvahendi rakendaja lepingu eesmärgi saavutamata jäämise eest, lepingus sätestatud rahastamisvahendi rakendaja kohustuste täitmata jätmise eest, kui kohustuste täitmine rahastamisvahendi rakendaja poolt oli võimatu või oluliselt takistatud kohustuste rikkumise tõttu rakendusasutuse poolt. 17.5. Rahastamisvahendi rakendajal on õigus leping ennetähtaegselt lõpetada, kui punktis 11.1 nimetatud vahendid ei ole piisavad rakendamisega seotud kulude katmiseks ning pooled ei jõua muude kokkulepeteni. 17.6. Lepingu ennetähtaegsel lõppemisel tagastab rahastamisvahendi rakendaja rakendusüksuse poolt kooskõlastatud summa riigikassasse tagasi. 17.7. Vajadus lepingu muutmiseks võib muu hulgas tekkida, kui: 17.7.1. lepingu lisa 2 kohaselt tehtud jooksvale hindamisele, seirearuandele või muudele allikatele tuginedes on tuvastatud oluline risk rahastamisvahendi eesmärkide saavutamisele; 17.7.2. rakendusasutusele on teatavaks saanud asjaolud, mis tingivad muudatused strateegilistes eesmärkides või lepingu investeerimisstrateegia kohustuslikes elementides (rakendamiskorra valik, pakutavad finantstooted, sihtrühm, kombineerimine toetustega). 17.8. Lepingu ennetähtaegse lõpetamise etteteatamise tähtaeg on 60 kalendripäeva. 18. Vääramatu jõud Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatu jõuna kvalifitseerivatest asjaoludest, s.o asjaolu, mida pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid, kusjuures pooled on kohustatud rakendama kohaseid meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ja tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. 19. Vaidluste lahendamine 19.1. Pooled kohustuvad lahendama kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused kokkuleppel. 19.2. Kui erimeelsusi ei ole võimalik kokkuleppeliselt lahendada, siis lahendatakse vaidlus kohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 20. Lepingu lisad 20.1. Lisa 1 Investeerimisstrateegia ja äriplaan; 20.2. Lisa 2 Jooksva hindamise vorm;  10 20.3. Lisa 3 Rahastamisvahendit rakendava asutuse (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ehk endise SA KredExi) valiku kriteeriumid vastavalt (EL) 2021/1060 artiklile 59; 20.4. Lisa 4 Rahastamisvahendi kooskõla ühendmääruse §-ga 7, sealhulgas üldiste valikukriteeriumidega. 21. Poolte volitatud esindajad 21.1. Rakendusasutuse volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, kontrollimisel ja vastuvõtmisel on majandusarengu osakonna ekspert Andres Võrang, telefon 625 6390, e-post [email protected]. 21.2. Rahastamisvahendi rakendaja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel on välisvahendite juht Annelii Ausmees, telefon 667 4112, e-post [email protected]. 21.3. Rakendusasutuse volitatud esindajal on õigus esindada rakendusasutust kõikides lepinguga seotud küsimustes), välja arvatud lepingu põhiteksti muutmine ja lepingu lõpetamine. 21.4. Juhul kui pool asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele poolele kirjalikult. 22. Poolte rekvisiidid ja allkirjad RAKENDUSASUTUS: RAHASTAMISVAHENDI RAKENDAJA: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Suur-Ameerika 1 Sepise 7 10122 Tallinn 11415 Tallinn Telefon: 625 6342 Telefon: 667 4100 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo Aare Järvan majandus- ja infotehnoloogiaminister juhatuse liige  Lisa 4. Rahastamisvahendi kooskõla ühendmääruse §-ga 7, sealhulgas üldiste valikukriteeriumidega1 Nõude kriteerium Kooskõla Tõendus ja lisaselgitus tagatud/ ei ole asjakohane Vastavushindamine on tagatud läbi sihtasutuse protseduurireeglite, sh hoolsuskohustuse täitmise (AML, KYC) osas. Lisaks on VKE omanikud, omanikering, seotud ettevõtted (jms, mis vajalik VKE- l) määratlus lahti kirjutatud äriplaani hinnangus. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele 3.1.1. projekti kooskõla Kooskõla tagatud Hinnatud detailselt eelhindamise valdkondliku arengukavaga (Struktuurivahenditest rahastatud poliitikate ja ja panus rakenduskava programmide hindamine | Riigi Tugiteenuste erieesmärki ning meetme Keskus (rtk.ee) raames p 1.6.2 “Panus eesmärkidesse, sh projekti prioriteetide täitmisesse”, kooskõla tagatud tulemuste ja mõju eeldatav seeläbi. ulatus ning vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkus pärast projekti lõppu; 3.1.2. projekti panus Kooskõla tagatud Eraldiseisvana ei hinnata tehingu tasandil, kuna meetme väljund- ja kõik tehingud vaikimisi panustavadki väljund- tulemusnäitaja(te) ja tulemusnäitajatesse, mida tagatakse EL saavutamisse; struktuurivahenditega. Vastasel juhul on tehing ebasobiv. 3.1.3. Ühtekuuluvuspoliitika ei ole asjakohane Ei ole asjakohane arvestada Euroopa Uue fondide rakenduskavas Bauhausi põhimõtetega, kuna kinnisvara perioodiks 2021–2027 arendus ja sellega seonduv tegevus on nimetatud juhtudel Euroopa välistatud. Uue Bauhausi väärtuste arvestamine. 3.2. Projekti põhjendatus 3.2.1. projekti Kooskõla tagatud Lõppkasusaaja tehingu tasandil toimub laenude eesmärgipüstitus on rahastamine ja käendustehingute tagamine põhjendatud – on olemas vastavalt ettevõtluse toetamise ja laenude probleem, kitsaskoht või riikliku tagamise seadusele (edaspidi ETS) ning kasutamata arenguvõimalus; tuginedes sihtasutuse sisesele krediidipoliitikale, mille on heaks kiitnud sihtasutuse nõukogu. Sh võttes aluseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi sihtasutus) põhikirja punktis 4.1.7 sätestatud mandaadi, mis sätestab sihtasutuse krediidiriski juhtimise üldpõhimõtted, riskiisu, krediidiriski maandamise tööriistad, laenude ja 1 Analüüsitakse ja arvestatakse tootetingimuste tasemel.  käenduste teenindamisele ja hindamisele esitatavad miinimumnõuded ning ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmise korra. Igal tehingul on olemas kindel eesmärgipüstitus, milleks laenu ja käendustoote väljastamine on vajalik (sh käibevahendite toetamine) läbi äriplaani. Äriplaani hindab krediidikomitee, laiendatud krediidikomitee või Nõukogu, sõltuvalt tehingu rahalisest väärtusest. 3.2.2. projekti Kooskõla tagatud Lõppkasusaaja tehingu tasandil toimub laenude sekkumisloogika on rahastamine ja käendustehingute tagamine arusaadav, mõjus – projektis vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu ettenähtud tegevused määruse (EL) 2021/1060 artiklitele 58-59. võimaldavad saavutada Rahastamisvahenditest antakse toetust üksnes projekti eesmärgid ning investeeringute jaoks materiaalsesse ja planeeritud väljundid ja immateriaalsesse varasse ning käibekapitali tulemused parimal moel. vahendite lõplikule saajale, keda peetakse Nende sidusus eesmärkidega ning mõjusus rahaliselt elujõuliseks ning kes ei leia turult on arusaadavad, võimalusel piisavaid rahastamisallikaid. innovaatilisi lahendusi soosivad; 3.2.3. tegevuste ajakava on Kooskõla tagatud Äriplaani vastavuse hindamine lõppkasusaaja realistlik, arvestades mh tasandil. tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. 3.3 Projekti kuluefektiivsus 3.3.1. ettenähtud tegevused Kooskõla tagatud Lõppkasusaaja tehingu tasandil toimuval ja lahendused on laenude väljastamisel ja käendustehingute kuluefektiivne viis väljastamisel hinnatakse vastavalt äriplaanile, planeeritud väljundite ja sh hinnatakse projekti elujõulisust. Lisaks peab tulemuste saavutamiseks; olema VKE suuteline tõendama vajaliku kapitali olemasolu, kui on nõutav kas omaosalus või panga poolne finantseering, et äriplaan ellu viia (sh hinnatakse spetsiifilisi näitajaid teenusetingimustest (nt: ettevõtte laenu maksevõimekus ehk DSCR). 3.3.2. planeeritud eelarve on Kooskõla tagatud Lõppkasusaaja tehingu tasandil toimub realistlik ja mõistlik - on laenude ja käendustehingute väljastamine selge, milliste arvutuste ja vastavalt äriplaanile, sh hinnatakse projekti hinnangute alusel on eelarve elujõulisust (ehk võetav kohustus peab olema kokku pandud ning võimalik ka hiljem laenu ja käenduse mõttes planeeritud kulud on teenindatav). Lisaks peab olema VKE vajalikud ja mõistlikud, ning suuteline tõendama vajaliku kapitali on olemas taotleja võimekus olemasolu, kui on nõutav kas omaosalus või  projektile järgnevate panga poolne finantseering, et äriplaan ellu püsikulude rahastamiseks. viia. Laenutaotluses esitatakse vastavad:  finantsprognoosid − äriplaan, sh investeeringu projektiplaan;  krediidi- või finantseerimisasutuse pädeva organi otsus;  viimase lõppenud majandusaasta (auditeeritud) aruanne ja jooksva aasta vahearuanne, mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanem kui 3 kuud;  ettevõtte võtmeisikute elulookirjeldused jm vajalik lähtuvalt konkreetsest tootest. Juhul kui on tegemist portfelli-tüüpi teenusega („porfolio-guarantee“ tehingutega), siis toimub tehingu väljastamine vähem halduskoormaval viisil, mis on täpsemalt kirjeldatud tehingutingimustes. 3.4 Rahastamisvahendi kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Kriteeriumiga hinnatakse, Kooskõla tagatud Rahastamisvahendi toote tasemel hinnatakse, kuidas lisaks projekti kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti võetakse arvesse ja pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja aidatakse kaasa Eesti sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete pikaajalise arengustrateegia (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, aluspõhimõtete ja sihtidega ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse seotud horisontaalsete ja kliimaneutraalus ning täiendavalt põhimõtete (sooline regionaalareng) eesmärkide saavutamisele ja võrdõiguslikkus, võrdsed panustatakse seeläbi vastavasse riigi võimalused, ligipääsetavus, pikaajalise arengustrateegia näitajasse. kestlik areng, keskkonnakaitse ja Taristuinvesteeringute2 korral, mille kestvus on kliimaneutraalus ning vähemalt 5 aastat, on tagatud kliimakindlus. täiendavalt regionaalareng) eesmärkide saavutamisele ja Rahastamisvahendi eelhindamise käigus on panustatakse seeläbi hinnatud tegevuse kokkusobivust Eesti vastavasse riigi pikaajalise pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtetega arengustrateegia näitajasse. ning valdkonda reguleeriva strateegiaga ja põhimõtteliselt kui ettevõtja saab rahastamisvahendist abi, siis tervikuna on puutumus ning panus arengustrateegiate tulemusnäitajatesse antud: 330. Finantsinstrumendid tervikuna parandavad ettevõtete jaoks kapitali kättesaadavust, mille tulemusel saavad nad teostada investeeringuid ettevõtte 2 Taristu mõiste on lai, hõlmates Euroopa Komisjoni perioodi 2021-2027 kliimakindluse tagamise tehniliste suuniste kohaselt hooneid, looduspõhist taristut, võrgutaristut, jäätmete käitlemise süsteeme ning muid materiaalsed varasid. arengusse ja tegevuse laiendamisesse. Seeläbi suureneb nende konkurentsivõime ning luuakse võimalused edasiseks arenguks, sh tootlikkuse suurendamiseks. Seega panustavad finantsinstrumendid ka tulemusnäitaja „Töötaja kohta kasvanud lisandväärtusega VKEde arv“ sihttaseme saavutamisse. 331. Finantsinstrumentide rakendamine on kooskõlas riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“81 teema nr 4.3 „Majandus ja kliima“ tähelepanu nõudva muutusega 4.3.1 „Võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks“, mille eesmärk on Eesti ettevõtluse innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasv, mis aitab kaasa tootlikkuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule. 332. Samuti panustavad finantsinstrumendid „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“82 elluviimisesse, mille tegevussuunad ettevõtluskeskkonna arendamisel on konkurentsivõimelise ja targa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna arendamine, kõrgema lisandväärtuse loomise ja ekspordi võimekuse suurendamine ning tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine.  Lisa 1. Investeerimisstrateegia ja äriplaan I Üldosa 1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest finantsinstrumentidena tehtavad investeeringud on suunatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021– 2027 eesmärkide saavutamiseks, mis omakorda tulenevad „Eesti 2035“ strateegia ja „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (edaspidi TAIE)1 eesmärkidest ja oodatavate tulemuste saavutamise vajadusest. „Eesti 2035“ strateegia sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ raames on sedastatud, et majandus peab olema rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, uusi ärivõimalusi leidev, paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes arenguvõimalusi kõigis piirkondades. Paindliku ja turvalise majanduskeskkonna arendamise raames pööratakse tähelepanu pangandus- ja kapitalituru arendamisele, et parandada kriisidega toimetuleku võimet, ning panustatakse tegevustesse, et Eesti erinevate piirkondade ettevõtete rahastamisvõimalused paraneksid2. TAIE raames on toodud riigipõhistes analüüsides ja investeerimissoovitustes esile, et Eestis tuleks muuhulgas:  suunata investeeringuid ühtlasemaks piirkondlikuks arenguks ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtete paremaks ligipääsuks avaliku sektori toetustele ja laenukapitalile, eriti maapiirkondades. Planeeritavad rahastamisvahendid panustavad TAIE alaeesmärki: Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. TAIE raames:  arendatakse konkurentsivõimelist ja tarka ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonda, milleks: 1.1. pakutakse tuge ettevõtlikkuse kasvatamiseks, ettevõtlusega alustamiseks, ettevõtete lisandväärtuse ja TA-võimekuse suurendamiseks ning selleks vajaliku ettevõtete tugisüsteemi ja võrgustike arendamiseks erinevates Eesti piirkondades.  suurendatakse kõrgema lisandväärtuse loomise ja ekspordi võimekust, milleks: 2.4 toetatakse ettevõtete kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sh vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, nõustamise, sihtturupõhiste kompleksteenuste-toetuste, finantsinstrumentide jms kaudu. 1 https://www.hm.ee/media/1501/download 2 https://valitsus.ee/media/4022/download 1   stimuleeritakse tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute tegemist (3), milleks: 3.1 parandatakse ettevõtete finantseerimisvõimaluste (kapitali) kättesaadavust, sh tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades; 3.4. kujundatakse konkurentsivõimeline ja paindlik investeerimiskeskkond kõigis Eesti piirkondades, sh tagades sobivad finantseerimisvõimalused, ning suunatakse rohkem ressurssi ja toetusi regioonidesse, et Eesti areneks majanduslikult senisest võrdsemalt. II Investeerimisstrateegia 2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide investeeringuid rahastamisvahendisse viiakse otseselt ellu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 3 „VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKE-des töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ raames ning hõlmates kolme suunda:  ettevõtluse kasvu toetamine, ettevõtluse alustamine, idufirmade ökosüsteemi arendamine ning ettevõtluse toetamise süsteemi ja võrgustike arendamine Eesti eri piirkondades;  VKE-de konkurentsivõime ning suurema lisandväärtuse ja ekspordi loomise suutlikkuse suurendamine;  VKE-de juurdepääsu parandamine rahastamisele (kapitalile), sh piirkondades. 3. Rahastamisvahendit rakendatakse sekkumise „Rahastamisvahendite pakkumine ettevõtetele (laenud, garantiid, omakapitali investeeringud)“ tegevusena, mille sisuks konkurentsivõimelise ja paindliku investeerimiskeskkonna loomine kõigis Eesti piirkondades, sealhulgas sobivate rahastamisvõimaluste tagamise kaudu. 4. Rahastamisvahendi kasutamise eesmärk eelnevalt viidatud poliitikaeesmärgis on panustada tegevustesse, mis on orienteeritud VKE-de kasvule ja ekspordile. Rahastamisvahendi rakendamisel tagavad pooled, et sekkumine piirdub turutõrgete lahendamisega ega häiri mingil moel tavapärast turukonkurentsi. Rahastamisvahendi rakendamine panustab järgmiste väljundnäitajate ja tulemusnäitaja saavutamisse. 5. Näitajad Väljundnäitajad 5.1 Tegevuse raames on peamiseks väljundnäitajaks rahastamisvahenditest toetatavad ettevõtjad, 2024. a sihtasemega 50 ettevõtjat ja 2029. a. sihttasemega 300 ettevõtjat. 2 5.2 Mis omakorda panustab erieesmärgi üldisesse indikaatorisse: toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad), 2024. a sihtasemega 50 ettevõtjat ja 2029. a. sihttasemega 300 ettevõtjat; Tulemusnäitaja 5.3 VKE-d, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta, 2029. a. sihttasemega 150 VKE-d. 6. Kapitali kättesaadavuse parandamiseks pakutakse meetme tegevusena järgmisi finantstooteid: laenud ja käendused. Toetatakse projekte, mis on suunatud ekspordile, ettevõtete kasvule või lisandväärtuse kasvatamisele. Mõisted 7. Finantsvõimendus – vahendite lõplikele saajatele eraldatud tagasimakstava rahastamise summa jagatuna fondide panuse summaga, ehk võimendav mõju (leverage) väljendub finantsinstrumentide (laenud ja käendused) puhul selles, et väljastatud struktuurivahendite kohta jõuab koos erasektori panusega ettevõteteni kordades suurem finantseerimise maht. 8. Koefitsient (multiplier ratio) – tagatisinstrumentide kontekstis suhtarv, mis on kindlaks tehtud igat pakutavat tagatistoodet käsitleva mõistliku riskide eelhindamise alusel alusvarana välja antud uute laenude, omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringute väärtuse ning programmimaksest tagatislepingute jaoks kõrvale pandud summa vahel, mis on ette nähtud kõnealustest uutest laenudest ja omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringutest tuleneva oodatud ja ootamatu kahjumi korvamiseks. 9. Laen – leping, mis kohustab laenuandjat andma laenuvõtja käsutusse kokkulepitud ajaks kokkulepitud rahasumma ning mille kohaselt on laenuvõtja kohustatud nimetatud summa kokkulepitud ajavahemiku jooksul tagasi maksma. 10. Vahendite lõplik saaja – juriidiline või füüsiline isik, kes saab fondidest toetust rahastamisvahendi kaudu. 11. Investeerimisstrateegia ja äriplaani elluviimise tähtaeg on 31.12.2029. a. 12. Põhitingimused investeerimisstrateegia elluviimisel3: Tingimused Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060 alusel Rahastamisvahendi rakendaja valik (EL) 2021/1060 määruse artikli 59 lõige 3 Pakutavad finantstooted Laenud ja käendused Lõppsaajate sihtrühm VKE-d Laenutoodete üldtingimused Käendustoodete üldtingimused Kordaja: ei kohaldu Kordaja: sõltub käendustootest, defineeritud äriplaanis. Osakaal rahastamisvahendi eelarvest ca Osakaal rahastamisvahendi eelarvest ca 55,5% 44,5%4 3 Põhitingimuste muutmiseks tuleb muuta lepingut. 4 Vastavalt eelhindamise aruande punktile 325: Sellist jaotust kasutatakse ainult hinnanguliste arvutuste läbiviimisel, st struktuurifondide vahendite jaotus allutatud laenu ja laenukäenduse vahel võib programmiperioodi jooksul vastavalt vajadusele muuta. 3  Olemasolevad turutõrked: alustavatele Olemasolevad turutõrked: alustavatele ettevõtetele pole pangalaenud kättesaadavad: ettevõtetele pole pangalaenud kättesaadavad: tagatised on ebapiisavad ja tagatised on ebapiisavad ja omafinantseerimise omafinantseerimise suutlikkus madal; suutlikkus madal; innovatsiooni (sh innovatsiooni (sh tootearenduse ja automatiseerimise) finantseerimine pankade tootearenduse ja automatiseerimise) poolt puudulik; eksporditehingute finantseerimine pankade poolt puudulik; finantseerimine piiratud; käibekapitali ja käibekapitali ja piisavate tagatiste puudumine piisavate tagatiste puudumine VKE-del, VKE-del. Eelhindamise põhjal eristuvad just innovatsiooni puudulik rahastamine, sobiva tõmbekeskustest eemal asuvad ettevõtted (eriti nõustamise puudumine. Eelhindamise põhjal Ida-Virumaa ettevõtted). eristuvad just tõmbekeskustest eemal asuvad ettevõtted (eriti Ida-Virumaa ettevõtted). III Äriplaan 13. Turule sekkumise viisid ja rahastamisvahendist pakutavate toodete kirjeldus5. Toode Kirjeldus 13.1. Laenukäendus Probleem: VKE-del puuduvad piisavad tagatised laenu, liisingu või pangagarantii saamiseks. Sihtrühm: VKE-d ja mikroettevõtted, kes vajavad krediidipakkujalt laenu, või liisingu saamiseks käendust. Tegevus: Rahastamisvahendi rakendaja annab krediidi- või finantseerimisasutusele riikliku tagatise kuni 80% laenu või liisingu summast. Laenukäenduse raames on eeldatud VKE kapitali kättesaadavuse ja halduskoormuse vähendamiseks piiratud portfelligarantii toote loomist. Rakendamisviis Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes või kaaskirjas. Koefitsient: Alla miljon euro laenude puhul kordaja 5 (laenusummasse) ja üle miljon euro laenude puhul kordaja 4 (laenusummasse). Prognoositav 5-kordne. võimendus: Tulemus: VKE-del ei ole tagatiste puudumine kasvule ja/või lisandväärtuse kasvatamisele suunatud projektide ellu viimiseks laenu saamise takistuseks. 13.2. Allutatud laen Kui varasemalt on EIS rakendanud erinevaid laene sõltuvalt nende sihtrühmast ja/või otstarbest, siis paindlikkuse suurendamiseks (sh muutuvatele turutingimustele kiirelt reageerimiseks) on soovitatav luua üks allutatud laenu instrument, mille tingimusi on võimalik lähtuvalt sihtrühmast või rahastuse otstarbest vastavalt turutõrgetele varieerida. 5 Äriplaani tingimused tuginevad eelhindamisel, kuid neid käsitletakse näitlikuna ning äriplaani muutmine ei eelda lepingu muutmist. Koostatud perioodi 2021-2027 eelhindamise aruande ettevõtluse osa põhjal: https://rtk.ee/hindamine/2021-27-1 4 Allutatud laenu üldtingimused: Probleem: Olulisimad probleemid, millega ettevõtted investeeringuvajaduse katmisel kokku puutuvad, on tagatiste ebapiisavus, kõrged intressimäärad ja täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia). Olulisteks probleemideks võib pidada ka tagatiste ebapiisavust ettevõtte tegutsemise asukoha tõttu, ettevõtte puudulikku või vähest ajalugu, investeeringu seotust innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomisega ning vajaliku teabe puudumist erinevate rahastamisvõimaluste kohta. Sihtrühm: VKE-d ja mikroettevõtted. Tegevus: Ettevõtte arendamine, laiendamine, tootlikkuse tõstmine, toote- ja teenusearendus ning innovatsioon, konkurentsivõime tõstmine, sh investeeringute ja käibevahendite finantseerimine. Rakendamisviis: Rahastamisvahendi rakendaja kaaslaenab koos krediidi- ja finantseerimisasutustega. Prognoositav 1-kordne. võimendus: Tulemus: Ettevõttel on ligipääs kapitalile, millega saab katta krediidi- või finantseerimisasutuse poolt nõutavat omafinantseeringu osa või kaasrahastust. Sisaldades muuhulgas järgmisi fookussegmente: Ekspordilaen Probleem: Ettevõtte käivitamisel on takistuseks algkapitali puudumine ning pangalaenu saamiseks puuduvad piisavad tagatised ja tegutsemisajalugu. Tegevus: Rahastamisvahendi rakendaja väljastatud ekspordilaenu abil saab ettevõtja pakkuda välisostjale pikaajalist maksetähtaega, tasuda krediidikindlustuse preemiamakset või rahastada välisostjale müüdavate kaupade tootmist. Rakendamisviis: Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes. Prognoositav 1-kordne. võimendus: Tulemus: Eksportivatel ettevõtetel on ligipääs kapitalile, millega saab rahastada teenuse osutamise ja kapitalikauba müügiga seotud suuremahulisi eksporditehinguid. Tööstuslaen Probleem: Tööstusettevõtjatel puudub investeeringute tegemiseks kapital, mis on vajalik krediidi- või finantseerimisasutuse poolt nõutava omafinantseeringu tegemiseks. Tegevus: Kui investeeringu tegemiseks on vaja kasutada pangalaenu või liisingut, kuid ettevõtjal puudub kapital nõutava omafinantseeringu tegemiseks, siis on võimalik kasutada tööstuslaenu. Sarnaselt 5  ettevõtte omanikule annab rahastamisvahendi rakendaja allutatud laenuna ettevõtte kasutusse kapitali, mis suurendab krediidiasutuse silmis omafinantseeringut. See võimaldab võtta täiendavat liisingut või pangalaenu ja aitab seeläbi ettevõttel kiiremini kasvada Rakendamisviis Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes. Prognoositav 1-kordne. võimendus: Tulemus: Tööstusettevõtjatel on ligipääs kapitalile, millega saab katta krediidi- või finantseerimisasutuse poolt nõutavat omafinantseeringu osa. Kapitalilaen Probleem: Ärimudeli toimimist tõestanud ettevõtted ei saa investeerida arengusse ja tegevusmahtude kasvu, sest puuduvad kommertspankade poolt laenu saamiseks nõutavad tagatised, omafinantseerimise võime on liiga madal või projekti riskitase on kõrge. Tegevus: Rahastamisvahendi rakendaja pakub kapitalilaenu ärimudeli toimimist tõestanud VKE-dele, kel seni puudub investeerimisvõimalus kommertspankade poolt nõutavate tagatiste, kõrge riskitaseme või muu seonduva takistuse tõttu. Kapitalilaen on allutatud laen, mis aitab, kui ettevõtte kiiret kasvu soovitakse finantseerida laenuga, kuid pangalaenu saamiseks on omafinantseerimise võimekus liialt madal või puuduvad piisavad tagatised. Rahastamisvahendi rakendaja annab ettevõtja kasutusse kapitali, mis tulenevalt allutatusest suurendab teiste finantseerijate silmis ettevõtte omafinantseerimise võimekust. Rakendamisviis Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes. Prognoositav 1-kordne. võimendus: Tulemus: Laenukapital on ettevõtete jaoks kättesaadavam. Regionaallaen Probleem: Madal tagatisvara turuväärtus väljaspool Tallinna, Tartut ning osaliselt neid ümbritsevaid valdu muudab ettevõtete laenu saamise võimalused oluliselt halvemaks. Tegevus: Rahastamisvahendi rakendaja kaaslaenab koos krediidi- ja finantseerimisasutustega. Regionaallaen aitab allutatud laenuna katta krediidi- või finantseerimisasutuse poolt ettevõtjalt nõutavat omafinantseeringu osa. Rakendamisviis: Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes. Regionaallaenu puhul on tegemist nõudluspõhise tootega. Prognoositav 1-kordne. võimendus: 6  Tulemus Laenukapital on maapiirkonna ettevõtete jaoks kättesaadavam. 14. Vastavalt ühendmääruse § 44 lõikele 5 ja ETS § 41 kehtestab rahastamisvahendi rakendaja rahastamisvahendite rakendamisel toodete pakkumiseks täpsustavad tingimused, mis tuginevad kehtivale eelhindamise lõppjäreldustele ja on suunatud rahastamislepingu eesmärkide täitmisele. IV Rahastamisvahendi investeerimisstrateegia ja äriplaani elluviimise kord 15. Punktis 13 kirjeldatud toodete pakkumiseks punktis 14 nimetatud täpsustavad tingimused või nende muudatused esitab rahastamisvahendi rakendaja rakendusasutusele ja rakendusüksusele teadmiseks, vajadusel selgitades tehtud muudatusi, kinnitades nende kooskõla eelhindamisega ja esitades vähese tähtsusega abi kava muutmise kavatsuse või kinnitades, et vähese tähtsusega abi kava kohaldub/on asjakohane. 16. Korraldusasutusele, rakendusasutusele ja rakendusüksusele edastatakse täpsustavad tingimused vähemalt 20 tööpäeva enne tingimuste jõustamist kooskõlastamiseks. Rakendusasutus ja rakendusüksus vaatavad täpsustavad tingimused läbi ja küsivad selgitusi juhul, kui ei ole võimalik hinnata tingimuste kooskõla investeerimisstrateegia, lepingu eesmärkide või eelhindamise kehtivate järeldustega. Juhul kui tuvastatakse vastuolu eelhindamise kehtivate järelduste, investeerimisstrateegia või lepingu eesmärkidega, annab rakendusasutus sellest rahastamisvahendi rakendajale teada palvega puudused mõistliku aja jooksul kõrvaldada või täiendavalt selgitada vastuolude puudumist ning hoiduda muudetud tingimuste rakendamisest, kuni kooskõla on tagatud. 17. Juhul kui rahastamisvahendi rakendaja esitatud täpsustavad tingimused eeldavad punktis 13 esitatud äriplaani ja/või sekkumise viiside muutmist ulatuses, mida eelhindamise kehtivad järeldused ei kata, esitab rahastamisvahendi rakendaja esmalt ettepaneku eelhindamise osaliseks ajakohastamiseks vastavalt lepingu punktile 5 ning arvestades järgnevat: 17.1. Eelhindamise osaline ajakohastamine on selliste olukordade lahendamiseks, kus lepingu eesmärk ja investeerimisstrateegia ei muutu, kuid lepingu eesmärkide saavutamiseks on vajalik äriplaani või täpsustavate tingimuste rakendamisel kasutada sekkumisviise või muid täpsustavaid tingimusi, mis ei tugine kehtivale eelhindamisele. 17.2. Eelhindamise osaliseks ajakohastamiseks esitab rahastamisvahendi rakendaja rakendusasutusele kinnitamiseks sellekohase ettepaneku, mis sisaldab eelhindamise lõpparuandega võrreldavaid meetodeid kasutavat analüüsi, mis vastab vähemalt järgnevatele küsimustele: 17.2.1 Millist lepingus kirjeldatud turutõrget leevendatakse? 17.2.2 Millis(t)e eelhindamise lõpparuandest erinevate sekkumisviisi(de)ga seda turutõrget lahendada soovitakse? 17.2.3 Mis on muutus(t)e prognoositav mõju lepingu eesmärkide täitmisele? 17.2.4 Mis on muutus(t)e prognoositav mõju lepingu näitajate täitmisele? 7 17.3 Rakendusasutusel on ettepanekule vastamiseks aega 20 tööpäeva, mida poolte kirjalikul kokkuleppel võib pikendada 10 tööpäeva võrra. Tähtaegselt mittevastamist loetakse keeldumiseks. 17.4 Lepingu punkti 17.2 kohaselt esitatud ettepaneku hindamisel veendub rakendusasutus, kas lepingu eesmärk ja investeerimisstrateegia ning lahendatavad turutõrked ei muutu. Kui rakendusasutus on veendunud, et punktis 12 nimetatud põhitingimused ja lahendatavad turutõrked ei muutu, on rakendusasutusel õigus ettepanek rahuldada. Kui rakendusasutus leiab, et tarvis on muuta lepingu eesmärki või investeerimisstrateegiat, algatab rakendusasutus jooksva hindamise või lähtub ühendmääruse § 44 lõikest 1 või algatab lepingu muutmise. 18. Punkti 13 (äriplaan) muutmine tuginedes punktile 17 toimub poolte volitatud esindajate poolt kirjalikult. Punkti 14 muutmine kehtiva eelhindamise piires toimub tuginedes punktile 15. Ülejäänud käesoleva lisa punktide muutmise aluseks on vastavad sätted lepingust. 8  Lisa 2. Jooksva hindamise vorm 1. Jooksev hindamine on rahastamisvahendi juhtimisinstrument. Jooksvat hindamist teostavad pooled vähemalt korra aastas 31.03. seisuga eelneva kalendriaasta kohta, vajadusel tihemini. Jooksva hindamise tulemused kinnitavad pooled kirjalikult. 2. Mitteregulaarse jooksva hindamise läbiviimise ettepaneku võib teha nii rakendusasutus kui ka rahastamisvahendi rakendaja. 3. Rakendusasutuse jaoks täidab jooksev hindamine järgnevaid eesmärke: 3.1. lepingu seire, vajadusel lepingu muutmise initsieerimine, mis sõnastatakse otsusena jooksva hindamise raames; 3.2. infosisend, mis on aluseks kehtiva eelhindamise ajakohastamisele. 4. Rahastamisvahendi rakendaja jaoks täidab jooksev hindamine järgnevat eesmärki – vajadusel sisend ja suunis täiendava, eelhindamises soovitatud metoodikatele tugineva analüüsi teostamiseks, mis annab aluse kehtiva eelhindamise ajakohastamiseks. 5. Jooksva hindamise teostamisel võtavad pooled täiendavalt arvesse: 5.1. rahastamisvahendi rakendaja poolt rakendusasutusele esitatud aruandeid; 5.2. muudatusi rahastamisvahendi investeerimisstrateegia täpsustavates tingimustes, mis on teostatud alates lepingu sõlmimisest (esimesel lepinguaastal) või viimasest jooksvast hindamisest; 5.3. teadaolevat parimat praktikat. Rahastamisvahendi jooksev hindamine vastavalt kehtiva eelhindamise juhistele ja poolte kokkuleppele (aruandlus riigisiseseks kasutamiseks) Jooksev toimumise kuupäev hindamine Osapool Nimi Amet MKM EIS Kehtivas Vahend Jooksva Metoodika / Otsuse projekt eelhindamises turutõrke hindamise allikad, millele kirjeldatud leevendamiseks (…/…) tulem toetub turutõrge tulem Lepingust ja Vahend tõrke Jooksva Metoodika/ Otsuse projekt eelhindamisest leevendamiseks hindamise allikad, millele sõltumatud (…/…) tulem toetub tõrked tulem 1 Rahastamisvahendite eelhindamise tulemuste ja iga-aastaste muutuste kaardistamise näidistabel (tuua välja ka maakondade lõikes). 2023 2024 … Siht Saavutus Siht Saavutus Siht Saavutus Toode nr 1 (laen) Väljundnäitaja Taotluste arv Väljastatud laenude/tagatiste arv Muud näitajad Keskmine laenusumma Keskmine intress Keskmine tagasimakseperiood Toode nr 2 (laenukäendus) Väljundnäitaja Taotluste arv Väljastatud tagatiste arv Muud näitajad Keskmine tagatud laenusumma Keskmine intress Keskmine tagasimakseperiood Toode nr 3 Väljundnäitaja … … Muud näitajad … … … 2  Lisa 3. Rahastamisvahendit rakendava asutuse (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ehk endise SA KredExi) valiku kriteeriumid vastavalt (EL) 2021/1060 artiklile 59 1. Üldsätted Käesolevaga sätestatakse laenude, käenduste ning omakapitali investeeringute vastavus (EL) 2021/1060 artikli 59 lõike 3 punktis c ja lõikes 7 sätestatud miinimumnõuetele ning kriteeriumitele. 2. Õigus teha Euroopa Liidu ja liikmesriigi õiguses asjakohaseid rakendustoiminguid 2.1 Rahastamisvahendi rakendaja eesmärgiks on vastavalt põhikirjale: 2.1.1 luua kapitalile ligipääsu parandamise ning riskide maandamise, toetuste ja teenuste abil võimalusi ettevõtluse ja ekspordi arenguks, kui ei ole tagatud finantsteenuste piisav pakkumine erasektori poolt; 2.1.2 krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste (edaspidi krediidiasutused) pakutavate krediiditoodete tagamine, sealhulgas ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude riiklik tagamine ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse tähenduses; 2.1.3 omakapitaliinvesteeringute tegemine ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse tähenduses. 2.2 Rahastamisvahendi rakendaja õigused toetada ettevõtlust tulenevad järgnevast: 2.2.1 ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus (edaspidi ETS) § 4 ja § 7; 2.2.2 perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus (edaspidi ÜSS2021_2027); 2.2.3 Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). 3. Piisav majanduslik ja rahaline elujõulisus 3.1 Rahaliste vahendite piisavuse nõue 3.1.1 Rahastamisvahendi rakendajal peab olema igal hetkel piisavalt vahendeid, et katta kehtivate tagatislepingute alusel tehtavaid väljamakseid. Rahastamisvahendi rakendaja vahendite piisavuse näitajaks on omavahendid ja tehnilised eraldised. Tehnilised eraldised on kehtivatest tagatislepingutest tulenevate ja tulevikus rahastamisvahendi rakendaja poolt potentsiaalselt väljamaksmisele kuuluvate nõuete katteks arvestatud kohustuste summa, mis lähtub ETS § 17 lõikest 1 ja § 18 lõikest 2. 1  3.1.2 Seisuga 31.12.2021. a vastavad tehnilised eraldised seadusega kehtestatud miinimummääradele, moodustades kehtivast portfellist ja pakkumustest ettevõtlusvaldkonnas 1%. Maksimaalsest tagatiskohustusest moodustasid tehnilised eraldised kokku ettevõtlusvaldkonnas 18,99%. 3.1.3 Omavahendite minimaalne suurus ettevõtluslaenude tagamisel on 10% kehtivate tagatiste põhiväärtustest, kuid mitte vähem kui 2 miljonit eurot. Seisuga 31.12.2021. a on nimetatud kriteerium täidetud. 3.1.4 Seisuga 31.12.2021. a oli rahastamisvahendi rakendaja bilansimaht 952,5 mln eurot, laenunõuded 209,5 mln eurot, tehnilised eraldised 35,1 mln eurot, sihtkapital 127,8 mln eurot ja bilansivälised kohustused (tagatisportfell) 310,3 mln eurot. 3.2 Laenude tagamise isetasuvuse nõue 3.2.1 Rahastamisvahendi rakendaja lähtub ETS §-st 15, tagades oma laenude tagamise alase tegevuse korraldamisel laenude tagamisega seotud tulude ja kulude tasakaalu pikema perioodi vältel ning tagamislepingutest tulenevate kohustuste varadega kaetuse igal hetkel. 3.2.2 Alates asutamisest 2000. aastal on rahastamisvahendi rakendaja teeninud kasumit kokku 20,5 mln eurot. 2021. aasta lõpu seisuga oli rahastamisvahendi rakendaja sihtkapital 127,8 mln eurot, bilansimaht 952,5 mln eurot ning tagatisportfell kokku 310,3 mln eurot. Seega on rahastamisvahendi rakendaja tegevus olnud pikaajaliselt kasumlik, kulud on alates asutamisaastast olnud kaetud saadud tuludega ning lepingutest tulenevad kohustused on kaetud varadega. 3.3 Majandusliku tegevuse reguleeritus 3.3.1 Rahastamisvahendi rakendaja tegutseb nõukogu poolt kinnitatud aastaeelarve alusel. 3.3.2 Riigieelarves toetusteks ettenähtud rahasummat ning riiklikke arengukavasid ja strateegiaid arvestades otsustab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, millist liiki toetusi eelarveaastal antakse. 3.3.3 Jõusolevate tagatislepingute kogusumma ei või ühelgi hetkel ületada ettevõtluslaenude puhul 3 miljardit eurot. Rahastamisvahendi rakendaja maksimaalne krediidirisk ühe ettevõtja või seotud ettevõtjate grupi kohta, samuti ühe majandusharu ettevõtjate suhtes, määratletakse rahastamisvahendi rakendaja krediidiriskide juhtimise korraga. Nimetatud kord kinnitab ka vastavad otsustuspädevused. 3.3.4 Kui omavahendeid on ühes sihtfondis omavahendite normatiiviga ettenähtust vähem, ei või rahastamisvahendi rakendaja vastavast sihtfondist uusi tagatisi anda. Omavahendite taastamise otsustab Vabariigi Valitsus. 3.3.5 Rahastamisvahendi rakendaja esitab igal aastal Rahandusministeeriumile viimase poolt määratud tähtajaks auditeeritud aruande antud tagatiste, tagatislepingute alusel väljamakstud summade ja tehniliste eraldiste kohta. 3.3.6 Investeerimistegevuses lähtub rahastamisvahendi rakendaja ETS-is sätestatud riskide maandamise normatiividest. 2 4. Piisav võimekus rahastamisvahendi rakendamiseks, kaasa arvatud organisatsiooni struktuur ja juhtimisraamistik, mis annab korraldusasutusele vajaliku kindlustunde 4.1 Kuigi rahastamisvahendi rakendaja on asutatud riigi poolt ning riik teostab tema tegevuse üle kontrolli läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM), on rahastamisvahendi rakendaja oma otsustes iseseisev. Rahastamisvahendi rakendaja ei ole kasumit taotlev organisatsioon ning lähtub oma tegevuses kahest peamisest põhialusest – riiklikust tagatisest ja isetasuvuse põhimõttest. Kui vaatamata konservatiivsele riskide juhtimisele ning piisava kapitali olemasolule ei suuda rahastamisvahendi rakendaja siiski käendustest ja tagatistest tulenevaid kohustusi täita, täidab seaduste kohaselt vastavad kohustused riik, tasudes nõuded otse käenduste või tagatiste saajatele või kandes täiendavaid vahendeid rahastamisvahendi rakendaja sihtkapitali. Vastavalt ETS-ile on paika pandud riskide maandamiseks sätestatud omakapitali normatiivid ning piirangud investeerimistegevusele. 4.2 Organisatsiooni struktuur ja juhtimisraamistik 4.2.1 Rahastamisvahendi rakendajal on nii nõukogu kui ka juhatus. 4.2.2 Rahastamisvahendi rakendaja juhatuse ülesandeks on juhtida rahastamisvahendi rakendaja igapäevast tegevust, tagades nõukogu otsuste elluviimise ja vastutades nende täitmise eest. Nõukogu peamiseks ülesandeks on rahastamisvahendi rakendaja tegevust puudutavate strateegiliste otsuste langetamine ning tegevuse seisukohalt olulisimate dokumentide (eelarve, strateegia, tegevuse eesmärgid, riskide haldamine, krediidiasutustega tehtava koostöö põhimõtted) kinnitamine ja muutmine. Finantskomiteede koosseisud ning otsustusprotsess on reguleeritud finantskomitee reglemendis, mis sätestab otsustuspädevuse ulatuse. 4.2.3 Põhikirja järgi on rahastamisvahendi rakendaja nõukogu kuni 7-liikmeline. Nõukogu koosseisu kuuluvad MKM-i ning Rahandusministeeriumi esindaja. 4.2.4 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi ka sihtasutus) nõukogu liikmed on toodud järgmisel lingil: https://kredex.ee/et/meeskond?field_department_target_id=17 4.2.5 Käendustaotluste ja laenude menetlemises osalevad struktuuriüksused on ettevõtete laenude ja käenduste osakond, riskiosakond, õigusosakond, finantsosakond ja personali- ja haldusosakond: 4.2.5.1 haldusosakond vormistab finantskomitee ja laiendatud finantskomitee otsused ning tagab nende registreerimise; 4.2.5.2 ettevõtete laenude ja käenduste osakond konsulteerib ja menetleb VKE-dele suunatud laenu- ja käendustaotlusi, teostab täielikku kontrolli ja laenude järelevalvet ja VTA- ga seotud toiminguid ning koostab maksegraafikuid; 4.2.5.3 finantsosakond teostab laenude väljamakseid, sh VTA andmete edastamist, koostab arveid ning edastab infot tähtajaks laekumata maksete kohta; 3  4.2.5.4 riskiosakond koordineerib lepingus toodud ülesannete tagamist vastavalt (EL) 2021/1060-le (tagab sekkumisloogika, projektijuhtimise, maksetaotluse esitamise, audititega seotud kohutust täitmise jms, mis on vajalik sekkumise elluviimiseks); 4.2.6 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses töötab 425 inimest, kellest rahastamisvahendi rakendaja funktsioonidega on hõlmatud 52 inimest (endise SA KredEx koosseis), neist kümme omavad üle kümneaastast tööstaaži. Üks personalipoliitika olulisemaid tegevusi on koolitustegevus, mille kaudu tagatakse ameti-, juhtimis- ja meeskonnatööalaste teadmiste andmine. Samuti on olulisel kohal kogemuste vahetus, mille eesmärk on kontaktide loomine ning hoidmine teiste riikide organisatsioonidega, rakendamaks saadud teadmisi rahastamisvahendi rakendaja eesmärkide saavutamiseks. 4.3 Laenude ja käenduste väljastamise kord 4.3.1 Rahastamisvahendi rakendaja rakendab laenude ja käenduste väljastamisel ettevõtjate hindamise süsteemi, mis võimaldab eristada laene ja nõudeid, lähtudes ettevõtte riskikategooriast ja kohustuste täitmise tõenäosusest. Hindamisel võetakse arvesse laenusaaja majanduslikku korda, krediidivõimelisust, tagatise väärtust ja realiseeritavust ning teisi asjaolusid, mis võivad mõjutada laenusaaja kohustuste täitmist rahastamisvahendi rakendaja või krediidiasutuse ees. 4.3.2 Käenduse ja laenu väljastamise aluseks on laenuanalüüs, mis on suunatud eelkõige laenutaotleja krediidivõimelisuse konservatiivsele hindamisele ning tugineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel analüüsil, võttes arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada laenu tagasimakse tõenäosust. 4.3.3 Laenu ja käenduse väljastamise otsuse võib teha vaid selleks pädev sihtorgan vastavalt sihtasutuse Krediidipoliitika korrale. 5. Tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi olemasolu 5.1 Sisekontrollisüsteemi erapooletuse ja tõhususe tagamiseks on sihtasutuses olemas siseauditi osakond, mis teostab III kaitseliini, olles sõltumatu teistest struktuuriüksusest ja alludes funktsionaalselt sihtasutuse Nõukogule. Siseauditi osakonna eesmärk on kindlustandvate ja nõuandvate tööde läbiviimine, et aidata sihtasutusel tegevusi täiustada ja seeläbi eesmärke saavutada. 5.2 Siseauditi osakond ei vii läbi auditeerimistegevust majandusaasta aruande (sh tegevusaruande) osas, nimetatud kohustus on täidetud läbi teenuse osutaja valiku (nt 2022. a majandusaasta aruande auditeerimise viib läbi KPMG Baltics OÜ). Aastaaruanded on avalikud sihtasutuse kodulehel. 5.3 Vastavalt sihtasutuse põhikirja punktile 9 on sihtasutuse juurde moodustatud auditikomitee, mis on nõukogule nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. 4 5.4 Lisaks kontrollitakse ja auditeeritakse rahastamisvahendi rakendajat Rahandusministeeriumi, Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) ja MKM-i poolt. 5.5 Rahastamisvahendi rakendaja enda riskijuhtimise põhimõtted, millest sisekontrollisüsteem lähtub, on järgmised: 5.4.1 võetav risk ja saadav tasu on omavahel vastavuses; 5.4.2 riskid on piisavalt hajutatud; 5.4.3 üksiku riskiga kaasnev kahju ei ole kapitaliga võrreldes liiga suur; 5.4.4 kogu edasikindlustamata risk on kaetud piisava kapitaliga ja eraldistega. 6. Raamatupidamissüsteemi kasutamine 6.1 Rahastamisvahendi rakendaja korraldab oma raamatupidamist lähtuvalt Eesti finantsaruandluse standardist, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ja seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Lisaks juhindutakse avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendist, sihtasutuse põhikirjast ning muudest sihtasutuse tegevust reguleerivatest eeskirjadest ja õigusaktidest. 6.2 Alates 01.01.2022 osutab sihtasutusele raamatupidamise teenust RTK vastavalt sihtasutuse ja RTK vahelise tugiteenuste osutamise kokkuleppele (edaspidi kokkulepe). 6.3 Tulenevalt ETS-st ning rahastamisvahendi rakendaja põhikirjast peetakse erinevate tegevusvaldkondade (elamumajandus ja ettevõtlus) tulude, kulude, reservide ja tehniliste eraldiste moodustamise üle eraldi arvestust. Valdkondade eraldamiseks on raamatupidamises selleks otstarbeks kasutuses eristavad tunnused (projektikoodid/dimensioonid). Tegevuste analoogiast lähtudes tuleb võimaluste piires järgida krediidiasutuste ja kindlustusandjate raamatupidamise korraldamise nõudeid. 6.4 Sihtasutuse raamatupidamisarvestust peetakse vastavalt kokkuleppele riigi ühtses majandustarkvaras SAP (edaspidi SAP), mida haldab ja kasutab RTK. SAP-i moodulite kasutamisel lähtutakse RTK avalikul veebilehel avaldatud SAP-i kasutusjuhenditest. Finants- ja muude aruannete koostamiseks kasutatakse lisaks analüüsitarkvara QlikView, SAP BO aruandlust või muud asjakohast andmeanalüüsi programmi. 7. Nõusolek kontrollide teostamiseks ja auditeerimiseks 7.1 Tulenevalt ÜSS2021_2027 §-st 25 peab rahastamisvahendi rakendaja võimaldama kontrollide ja auditite teostamist ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama volitatud isiku(te)l esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks juurdepääsu andmetele ja dokumentidele. 7.2 ÜSS2021_2027 § 27 ja ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 8 kohaselt peab toetuse saaja võimaldama ja tagama, et audiitoril ja kontrollijal on võimalik viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma audiitorile ja kontrollijale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid. 5  8. Finantsvahendajate või lõppsaajate (olukorra kohaselt) väljaselgitamise ja hindamise metoodika töökindlus ning usaldusväärsus 8.1 Riikliku tagatise saajaks võib olla ka Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt väljastatud tegevusluba omav krediidiasutus (või selle konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus), kes ise või kelle filiaal on kantud Eesti äriregistrisse. 8.2 Rahastamisvahendi rakendaja lähtub sihtasutuse krediidipoliitikast, st lähtub laenude ja käenduste jälgimisel ettevõtete krediidiriski hindamise süsteemist, mis võimaldab eristada nõudeid, lähtudes ettevõtetest klientide finantsvõimekusest. Hindamisel võetakse arvesse ettevõtte majanduslikku olukorda, krediidivõimelisust, juhtkonda, äriplaani ning teisi asjaolusid, mis võivad mõjutada krediidisaaja kohustuste täitmist sihtasutuse või finantseerija ees. 8.3 Tasude määramisel lähtutakse ettevõtjate klassifitseerimisest ja igale kategooriale määratud miinimummääradest. 8.4 Ettevõtjate klassifitseerimise sagedus käenduste ja nõuete haldamisel sõltub laenu suurusest, laenuinstrumendist, ettevõtjale omistatud riskikategooriast ja sellest, kui olulist mõju omab või riski kujutab käendus või nõue rahastamisvahendi rakendajale tervikuna. 8.5 Analüüsimisel lähtutakse nn nelja silma printsiibist, mille kohaselt käenduse taotluse esitluse vaatab läbi ja allkirjastab koostajale lisaks teine sama ja sõltumatu osakonna töötaja. 8.6 Laenu ja käenduse andmise otsuse võib teha vaid selleks rahastamisvahendi rakendaja. Otsustuspädevused on paika pandud lähtuvalt väljastatava laenu või käenduskohustuse summast. Juhatus annab nõukogule regulaarselt aru finantskomitee vastavate otsuste kohta. 8.7 Protseduurireeglid (sh nõuete ja käenduste hindamiseks ja kuludesse kandmiseks) kinnitatakse juhatuse poolt ning nende eesmärk on tagada struktuuriüksuste koostöö, jälgimise järjepidevus ning metoodika töökindlus ja usaldusväärsus. 9. Rahastamisvahendi rakendamise haldustasude suurus ning nende arvutamiseks kavandatav metoodika Rahastamisvahendi rakendaja lähtub oma tegevuses põhimõttest, mille kohaselt käendustasude tulust ning intressi- ja investeerimistuludest kaetakse kahjud ja haldustasud, kuid mitte suuremas ulatuses, kui on sätestatud lepingus. Rahastamisvahendi rakendaja kasutab tegevuspõhist kuluarvestust. 10. Lõppsaajatele antava toetusega seotud tingimused, kaasa arvatud hinnakujundus 10.1 Lõppsaajatele antava toetusega seotud tingimused ning hinnakujundus (käendustasu, laenuintress, lepingutasu) on sätestatud sihtasutuse krediidipoliitikas või muus asjaomases dokumendis. Tasude määramise alused kehtestab juhatus, lähtudes ettevõtjate klassifitseerimisest ja võetava riski ning saadava tasu omavahelisest vastavusest. Hinnakujundusel lähtutakse tegevuskulude ja krediidikahju kaetusest tasude arvelt, välistamata seejuures võimalust pakkuda mitte isetasuvaid, kuid sotsiaalselt olulisi teenuseid 6  (näiteks valitsuse või ministri poolt kinnitatud erimeetmed), millega seotud kulud kaetakse muudest allikatest, näiteks subsiidiumitest. 10.2 Riikliku tagamise sihtgrupid ning tagatiste ja tagatislepingute üldised põhimõtted on sätestatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduses. 10.3 Laenukäenduste ja otselaenude menetlemise ja väljastamisega seotud protseduurid on reguleeritud rahastamisvahendi rakendaja vastavate juhistega. 11. Võimekus leida lisaks programmimaksetele teisi ressursse lõppsaajatesse investeerimiseks Ettevõtluse riikliku toetamise rahalised allikad on vastavalt ETS §-le 2 eraldised riigieelarvest, ettevõtluse tugisüsteemi kuuluvate sihtasutuste omatulu ning muud vahendid. Eelkõige keskendutakse uutele ja senistele sihtgruppidele pakutavate olemasolevate teenuste arendamisele ja uute teenuste pakkumisele EL 2021–2027 programmimaksete ja perioodi raames. 12. Võimekus tõendada hetke tegevusega võrreldes täiendavat tegevust 12.1 Täiendavalt käib aktiivne arendustöö ettevõtete ja elanike finantseerimisvõimaluste laiendamiseks. 2023. a lisandub riigieelarvest täiendavalt 100 miljonit eurot laenukäenduse sihtfondi suurendamiseks vastavalt 2023. a riigieelarve seadusele. 12.2 EL-i vahendite abil on kavas täita „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ eesmärgid ning olla valmis enam toetama eelkõige alustavaid ja innovaatilisi ettevõtteid. Loomisel on uus täiendav riskikapitali fondifond just alustavate ning varase faasi ettevõtete finantseerimiseks. 12.3 Kuna rahastamisvahendi rakendaja on loodud avalikust huvist lähtudes, siis on tema tegevuse märksõnaks innovatiivsus – muutuvatele vajadustele vastavad teenused. Teisest küljest tegeletakse pidevalt Euroopa Komisjoni initsiatiivide raames pakutavate sobivate finantseerimis- ja nõustamisvõimaluste leidmisega. 13. Kavandatavad meetmed huvide kooskõlastamiseks ning võimalike huvide konfliktide leevendamiseks, kui rahastamisvahendit rakendav asutus eraldab rahastamisvahendile oma finantsressursse või jagab riski Rahastamisvahendi rakendajal ei ole plaanis omavahendeid täiendavalt kaasata. 7