Leping

KOOSTÖÖKOKKULEPE NR 2-2.2/2083-1 Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa ja Valgamaa Arenguagentuur SA, registrikood 90001227, asukoht Kesk tn 11, 68203 Valga, mida esindab juhatuse liige Anneli Kattai, (edaspidi nimetatud ka eraldi „partner“ või ühiselt „partnerid“), LÄHTUDES partnerite ühisest huvist tagada tervise- ja tööministri 30. mai 2017. a käskkirjaga nr 61 „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ kinnitatud Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste (edaspidi „TAT“) tegevuse 2.2.2 „Maakonnaülese toetus- ja koostöömudeli testimine“ elluviimine perioodil 1. jaanuar 2023. a kuni 31. detsember 2023. a vastavalt TAT-is kirjeldatule, sõlmisid käesoleva koostöökokkuleppe (edaspidi “koostöölepe”) alljärgnevas: 1. Koostööleppe eesmärk ja objekt 1.1. Koostööleppe eesmärgiks on noortegarantii tugisüsteemi (edaspidi NGTS) jätkusuutlikkuse arendamine läbi kohalike omavalitsuste (KOV) võimestamise. Kohalikke omavalitsusi võimestatakse maakondliku lähenemise kaudu rakendades koostööloomes välja töötatud valdkondadeülest mitteõppivate ja mittetöötavate (NEET-olukorras) noorte toetamise ja teenuste koostöömudelit.1 1.2. Koostööleppe objektiks on noortegarantii tugisüsteem ja valdkondadeülene NEET- olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudel. Koostööleppe objekti täpsem kirjeldus on toodud koostööleppe lisas 1. 1.3. Projekti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ toetuste andmise tingimuste (TAT) „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine” (SFOS: 2014- 2020.3.02.17-0083) raames. 2. Õiguslikud alused koostööleppe täitmisel 2.1. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadus, eelkõige § 25; 2.2. tervise- ja tööministri 30.05.2017 käskkirjaga kinnitatud TAT „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“; 2.3. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määrus nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi „ühendmäärus“); 2.4. Vabariigi Valitsuse 12.09.2014. a määrus nr 146 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“. 3. Koostööleppe rahastamine 3.1. Valgamaa Arenguagentuur esitab Sotsiaalministeeriumile prognoositavate kulude ettemaksetaotluse ühe kvartali ulatuses punktis 8.1.3 toodud kontaktisikule. 1 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Ohvriabi/koostoomudeli_dokument_kovidele_11.01.2022.pdf 1 3.2. Sotsiaalministeerium maksab Valgamaa Arenguagentuurile ettemaksetaotluses taotletud ettemakse 14 tööpäeva jooksul peale taotluse esitamist. 3.3. Valgamaa Arenguagentuur esitab Sotsiaalministeeriumile koostööleppe tingimustele vastavate tegelike kulutuste kohta ettemakse kasutamise aruande (punktis 8.1.3 toodud kontaktisikule) iga kuu kümnendaks kuupäevaks. 3.4. Kasutamata ettemakse jääk tagastatakse Sotsiaalministeeriumile lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel ja koostööleppe lõppemisel peale viimase ettemakse aruande kontrollimist. 4. Valgamaa Arenguagentuuri kohustused 4.1. Tagab hiljemalt veebruaris 2023 ühe töötaja või ametniku (edaspidi koordinaator) olemasolu, kes tegutseb TAT-i ülesannetes. Koordinaator peab vastama järgmistele tingimustele: 4.1.1. kõrgharidus omandamisel või kõrgharidus omandatud; 4.1.2. vähemalt aastane projektijuhtimise või koordineerimise kogemus; 4.1.3. arvuti kasutamise oskus vähemalt tavakasutaja tasemel. 4.2. Tagab igakülgse koostöö ja infovahetuse, sh vastused Sotsiaalministeeriumi kontaktisikute päringutele mõistliku aja (võimalusel viie tööpäeva) jooksul. 4.3. Koordineerib valdkondadeülest NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudeli rakendamist ja arendustööd (nt lisaressursid) kohalikes omavalitsustes. 4.4. Toetab NEET-olukorras noori toetavate koostöövõrgustike arendamist kohalikes omavalitsustes. 4.5. Rakendab võrgustikupõhist lähenemist, sh kutsub kokku ja koordineerib noori toetavat spetsialistide võrgustikku kohalikus omavalitsuses. 4.6. Korraldab kohaliku omavalitsuse noortegarantii tugisüsteemiga tegelevatele spetsialistidele info- ning juhtumipõhiseid koosolekuid. 4.7. Kogub statistikat ja analüüsib teenuste vajaduse hindamiseks ning noorte NEET- staatusesse langemise ennetamiseks. 4.8. Toetab kohalike omavalitsuste juhtumikorraldajaid supervisioonide ja kovisioonide korraldamises. 4.9. Koordineerib ja piloteerib maakonnaüleselt valdkondadeülest NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudelit. 4.10. Teavitab maakonnaülese valdkonnaülese NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudeli testimise käigus ilmnenud kitsaskohtadest ning tugevustest punktis 8.1.1 nimetatud kontaktisikuid. Samuti esitatakse punktis 8.1.1 nimetatud kontaktisikutele ettepanekuid mudeli efektiivsemaks ja jätkusuutlikumaks rakendamiseks. 4.11. Tagab koordinaatori osalemise Sotsiaalministeeriumi või Sotsiaalkindlustusameti korraldatud noortegarantii tugisüsteemi rakenduskoosolekutel, infopäevadel ja koolitustel. Erakorralistel juhtudel (haigestumine, muu vältimatu vajadus) võib koordinaatorit asendada rakenduskoosolekutel mõni teine partneri esindaja, kellele koordinaator on edastanud kogu vajamineva informatsiooni rakenduskoosolekul edukaks osalemiseks. Asendaja osalemine tuleb mõistliku aja jooksul enne rakenduskoosoleku toimumist kooskõlastada Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti kontaktisikuga. 4.12. Teavitab koordinaatori töö- või teenistussuhte lõppemisel esimesel võimalusel Sotsiaalministeeriumi kontaktisikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning värbab hiljemalt kolme kuu jooksul uue koordinaatori, kes vastab punktis 4.1. toodud tingimustele. 4.13. Panustab koordinaatori kaudu noortegarantii tugisüsteemi infopäevade ja koolituste korraldamisse, mõjuhindamise ja kommunikatsioonitegevuste läbiviimisesse ning piloteeritava mudeli testimise käigus abistatud noorte abivajaduste ning lahenduste tüüpkirjelduste koostamisse. 4.14. Kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele. 4.15. Esitab Sotsiaalministeeriumile järgneva eelarveaasta TAT-i elluviimisega seotud personalikulude prognoosi ning jooksva eelarveaasta prognoosi täpsustused või muudatusettepanekud, mitte hiljem kui jooksva aasta 31. oktoobriks. 2 4.16. Esitab Sotsiaalministeeriumile esimese ettemaksetaotluse pärast lepingu sõlmimist kümne (10) tööpäeva jooksul. Esimene ettemaksetaotlus katab perioodi jaanuar-märts 2023. 4.17. Esitab Sotsiaalministeeriumile järgmiste kvartalite ettemaksetaotlused iga kvartali viimase kuu 15. kuupäevaks (15. märts; 15. juuni, 15. september). Ettemaksetaotlus katab esitamisele järgnevat kvartalit. I kvartali ettemaksetaotluse esitab erandina hiljemalt 15.märtsiks. . 4.18. Esitab Sotsiaalministeeriumile TAT-i kulude raamatupidamise algdokumendid (nt töötajate lepingud jm) ja annab vajaduse korral täiendavaid selgitusi. 4.19. Eristab TAT-i raames tehtud kulud (nii otsesed kui kaudsed kulud) raamatupidamises ning esitab Sotsiaalministeeriumi või rakendusüksuse Riigi Tugiteenuste Keskus nõudmisel kõik vajalikud dokumendid, sh raamatupidamisväljavõtteid, mis on vajalikud kulude abikõlblikkuse tõestamiseks. TAT-i kaudsed kulud: 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud. 4.20. Säilitab TAT-iga seotud dokumente vastavalt raamatupidamise seadusele. 4.21. Teavitab Sotsiaalministeeriumi kontaktisikuid tööülesannete täitmisel ilmnevatest takistustest esimesel võimalusel. 5. Sotsiaalministeeriumi kohustused: 5.1. Varustab partnerit TAT-iga seotud vajaliku informatsiooni ja materjalidega (nt TAT-i dokumendid, aruandevormid jm), mis on eelduseks koostööleppes sätestatud ülesannete täitmisele. 5.2. Vastutab koostatud dokumentide ametliku kooskõlastusringiga seotud toimingute eest Sotsiaalministeeriumis ning edastamise eest rakendusüksusele Riigi Tugiteenuste Keskus. 5.3. Tagab tulenevalt toetuse andmise tingimustest punktis 4.1. viidatud ametikoha rahastuse kuni 31.12.2023: 5.3.1 2023. aastal hüvitatakse ühe partneri kohta igal kuul personalikulusid mitte rohkem kui 2141 eurot, millele lisanduvad kaudsed kulud (hõlmab sideteenust, kontorikulusid jne) 15% tehtud otsestest personalikuludest. Käesolevas koostööleppes mõeldakse otseste personalikulude all ainult punktis 4.1. nimetatud koordinaatori palgakulusid koos tööandja maksudega. 5.4. Viib TAT-iga seoses läbi vajalikke koolitusi ning korraldab rakenduskoosolekuid ja kohtumisi koostöös Sotsiaalkindlustusametiga. 5.5. Kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele. 6. Partnerite vastutus 6.1. Koostööleppest tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele partnerile tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad partnerid täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.1.1 Kui Valgamaa Arenguagentuur rikub koostööleppest tulenevat kohustust ning selle alusel teeb rakendusüksus otsuse, mille tulemusel Sotsiaalministeerium ei saa toetust või tuleb toetus osaliselt või täielikult tagasi maksta, on Sotsiaalministeeriumil õigus Valgamaa Arenguagentuurilt tagasi nõuda vastav summa rakendusüksuse otsusest lähtuvalt. 6.1.2 Kui Valgamaa Arenguagentuur rikub koostööleppest tulenevat kohustust, on Sotsiaalministeeriumil õigus jätta koostööleppes kokkulepitud kulud hüvitamata või vähendada hüvitamisele kuuluvat summat. 6.2. Partnerid ei vastuta käesoleva koostööleppe täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest, kui see on tingitud tema tahtest sõltumatutest asjaoludest ehk vääramatu jõu asjaoludest. Asjaolud peavad olema tõendatavad ja partnerid kohustuvad võtma tarvitusele vastavad abinõud tekkida võivate kahjude vähendamiseks. Partner, kelle 3  tegevus koostööleppe järgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama teisele partnerile. 6.3. Vääramatu jõuna ei käsitleta koostööleppe sõlmimise aja seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid ja/või keelde. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Koostööleppe sõlmimise ajal kehtivad piirangud olid partneritele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades koostööleppe sõlmimise ajal kehtivat olukorda. Kui kehtestatakse täiendavaid piiranguid ja/või keelde, mis takistavad koostööleppe täitmist, on partneril õigus tugineda vääramatule jõule. Kui projektitegevuste läbiviimine (nt koolitused, rakenduskoosolekud, võrgustikukohtumised vmt) on koostööleppe kehtivuse ajal piirangute kehtestamise tõttu takistatud, siis on partneritel õigus leppida kokku uued toimumise ajad tulevikuks. Kui nimetatud piirangud kehtivad kauem kui 90 päeva, on mõlemal partneril õigus vääramatule jõule tuginedes koostöölepe üles öelda. 7. Koostööleppe kehtivus 7.1. Koostöölepe loetakse sõlmituks alates 01.01.2023 ja kehtib kuni 31. detsembrini 2023. Koostöölepet võib muuta või lõpetada üksnes partnerite kirjaliku kokkuleppe alusel. 7.2. Partnerid võivad koostööleppe lõpetada ennetähtaegselt teatades sellest kirjalikult teisele partnerile ette vähemalt 60 kalendripäeva. 7.3. Partner võib ühepoolselt koostööleppe ennetähtaegselt lõpetada järgmistel juhtudel: 7.3.1 kui Sotsiaalministeerium ei täida koostööleppes sätestatud kohustusi või täidab neid nõuetele mittevastavalt; 7.3.2 kui Valgamaa Arenguagentuur ei täida koostööleppes sätestatud kohustusi või täidab neid nõuetele mittevastavalt, sh jätab õigeaegselt esitamata STAR-i põhimääruses sätestatud taotluse registripäringus osalemiseks; 7.3.3 kui Valgamaa Arenguagentuur rikub olulisel määral andmekaitse ja –töötluse reegleid. 7.4. Kumbki partner võib koostööleppe ennetähtaegselt ja ühepoolselt üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema partneri huvisid kaaludes ei või oodata, et koostöölepet üles öelda sooviv partner jätkaks koostööleppe täitmist. Koostöölepe lõpeb 30 kalendripäeva möödudes ülesütlemise teatest. 8. Partnerite kontaktisikud koostööleppe täitmisel 8.1. Sotsiaalministeerium: 8.1.1 Sisuliste projekti koordineerimist puudutavate küsimuste korral Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Kelli Ilisson: [email protected], telefon 626 9197 ja Sotsiaalkindlustusameti noortegarantii nõunik Heidi Paabort: [email protected], telefon 5886 2307; 8.1.2 aruandlust ja Euroopa Sotsiaalfondi rahastamise reeglite küsimuste korral Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna peaspetsialist Tiina Vinkel: [email protected], telefon 626 9284; 8.1.3 eelarve jt finantsküsimuste korral Sotsiaalministeeriumi finantsosakonna finantspeaspetsialist Ülle Näksi: [email protected], telefon 626 9710. 8.2. Valgamaa Arenguagentuur: 8.2.1 Noortevaldkonna projektijuht Rasmus Onkel: [email protected], tel 5626 4816; 8.2.2 koordinaator Inga Tikk: [email protected], tel 530 33072. 8.3. Partneri volitatud esindajal on õigus esindada partnerit kõikides koostööleppe täitmisega seotud küsimustes, v.a koostööleppe muutmine, koostööleppe erakorraline ühepoolne lõpetamine ning kahjude hüvitamise nõude esitamine. 4 9. Koostööleppe lisad Koostööleppe juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: Lisa 1 – koostööleppe objekti kirjeldus. 10. Lõppsätted 10.1. Koostööleppe täitmisel tõusetuvad vaidlused püüavad partnerid lahendada läbirääkimiste teel, kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse erimeelsused Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud korras. 10.2. Koostöölepe on allkirjastatud digitaalselt. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Sotsiaalministeerium SA Valgamaa Arenguagentuur Suur-Ameerika 1 Kesk 11 VALGA 10122 TALLINN Maarjo Mändmaa Anneli Kattai kantsler juhatuse liige 5 LISA 1 KOOSTÖÖKOKKULEPPELE NR 2-2.2/2083-1 Noortegarantii tugisüsteemi kirjeldus Noortegarantii tugisüsteem (NGTS) on tööriist kohalikule omavalitsusele, mis võimaldab saada teada enda piirkonna mitteõppivatest ja mittetöötavatest noortest ning pakkuda neile vajadusel tuge haridusteele naasmiseks ja tööturule jõudmiseks. NGTS koosneb juhtumikorraldusest ja STAR (Sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregister) infosüsteemi lahendusest (vaata infosüsteemi lahenduse juhendit). NGTS sihtrühmaks on: 1) 16–26-aastased noored, kes vastavad riiklike andmeregistrite järgi kõigile järgmistele tingimustele:  ei õpi;  ei tööta;  ei ole töötuna arvel;  ei ole tuvastatud puuduvat töövõimet või üle 80-protsendilist töövõime kaotust;  ei saa töötamise toetamise teenust;  ei tegele ettevõtlusega;  ei saa hüvitist alla pooleteiseaastase lapse kasvatamise eest;  ei kanna vangistust või eelvangistust;  ei viibi asendus- või kaitseväeteenistuses. 2) mittetöötav ja mitteõppiv 16–29-aastane inimene (edaspidi mitteaktiivsed noored vanuses 16-29) , keda ei ole riiklike registrite päringu alusel tuvastatud ja kes pöördub kohaliku omavalitsuse poole eesmärgiga saada abi tööturule liikumiseks või haridustee jätkamiseks. NGTS õiguslikud alused on kirjeldatud sotsiaalhoolekande seaduse § 151. 6  NEET-olukorras noorte koostöömudeli piloteerimise kirjeldus Taust  Pikendatud ja kohandatud piloteerimise eesmärk on NGTS jätkusuutlikkuse arendamine läbi kohalike omavalitsuste (KOV) võimestamise. KOV-e võimestatakse maakondliku lähenemise kaudu, mille käigus rakendatakse koostööloomes välja töötatud valdkondadeülest NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudelit kohalikele omavalitsustele2  Piloteerimise raames katsetatakse maakondadeülest lähenemist NEET-olukorras noorte toetamiseks ja kohalikele omavalitsustele loodud teenuste koostöömudeli rakendamist. Tegevuse eesmärk on piirkonnas algatada jätkusuutlik partnerlusel põhinev võrgustik, kus on võimalik noorte toetuseks kasutada olemasolevaid koostööpartnereid. See on oluline, et peale piloteerimise lõppemist jätkuks jätkusuutlik võrgustik ja töö mitteõppivate ja mittetöötavate (NEET) noortega. Katsetamise eesmärgi elluviimiseks toetatakse piloteerimisse kaasatud kohalikke omavalitsusi spetsialistide värbamisel ja omavalitsusliite piloteerimise koordinaatori värbamisel.  Sotsiaalkindlustusamet viis 2022. aasta veebruar kuni juuni 22 kohaliku omavalitsustega läbi NEET-staatuses valdkonnaülese NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudeli raamistiku kohandamiseks individuaalsed mõttetalgud, kus ühe olulise arendusvajadusena toodi välja omavalitsusteülese koordineerimise vajalikkus.  Lisaks viis Sotsiaalkindlustusamet juulis 2022 NGTS juhtumikorraldajate seas läbi küsitluse, kus 60% küsitlusele vastanutest leidis, et tegevused NEET noorte suunal peavad olema koordineeritud maakonnapõhiselt ja 40% leidis, et tegevused peaksid olema koordineeritud vähemalt KOVi põhiselt.  Hetkel 50%-l kohalikest omavalitsutest vastutab üleüldiselt NEET- olukorras noorte valdkonna eest NGTS juhtumikorraldaja.  40%-l kohalikest omavalitsustest puudub eraldi isik, kes koordineeriks NEET noortele suunatud suundi ja tegevusi. Maakondadeülese lähenemise katsetamine Piloteerimine põhineb valdkondadeülese NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudeli rakendamisel kohalikele omavalitsustele (edaspidi koostöömudel). Koostöömudel on välja töötatud koosloomeprotsessis 2021. aastal, et arendada edasi noortegarantii tugisüsteemi ja tagada selle jätkusuutlikkus toetuse andmise tingimuse „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ lõppemisel. Piloteerimise raames kaasatakse katsetamisse kaks maakonda Valgamaa ja Viljandimaa, kus kaasatakse järgnevad kohalikud omavalitsused ja omavalitsusliidud: Omavalitsusliidud/maakondlikud arenduskeskused  SA Valgamaa Arenguagentuur 2 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Ohvriabi/koostoomudeli_dokument_kovidele_11.01.2022.pdf 7   Viljandimaa omavalitsuste liit Valgamaa (3 valda, 266 noort) Viljandimaa (4 valda, 343 noort)  Valga vald  Viljandi linn  Otepää vald  Põhja-Sakala vald  Tõrva vald  Viljandi Vald  Mulgi Vald Koostööpartneriks asumisel sõlmitakse kohaliku omavalitsuse ja omavalitsusliitudega koostööleping, mille alusel viib KOV ellu pilootprojekti eesmärke: noortegarantii tugisüsteemi ja valdkondadeülese NEET-olukorras noorte toetamine ja teenuste koostöömudeli rakendamine, võrgustiku loomine ja arendamine eesmärgiga vähendada NEET-noorte osakaalu ja toetada noori tööle ja kooli asumisel. Lisaks tagab Sotsiaalkindlustusamet projekti rakendamiseks vajalikud koolitused, koosolekud, juhendid ja nõustamise kitsaskohtade lahendamiseks. Täpsemad nõuded pannakse paika koostöölepinguga. Maakondadeülese lähenemise perioodil on määratud: 1. Igale osalevale kohalikule omavalitsusele üks täiskohaga juhtumikorraldaja ametikoha töötasu ja kaudsed kulud. 2. Kahe maakonna peale üks täiskohaga koordinaatori töötasu ja kaudsed kulud. Piloteerimise aluseks on kohaliku omavalitsuse osalemine vähemalt 10. ja 11. NGTS seires. Piloteerimise ajaliseks kestuseks on planeeritud 01.01.2023-31.12.2023. Katsetamise tegevused Katsetamise tulemusel viiakse kohalike omavalitsuste ja omavalitsusliitude poolt ellu järgnevaid tegevusi:  Valdkondadeülese NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudeli rakendamine;  NEET-olukorras noorteni jõudmine noortegarantii tugisüsteemi kaudu (proaktiivne kontakteerumine) ja abi pakkumine lähtudes juhtumikorralduse mudelist;  Maakondadeülese lähenemise rakendamine, eesmärgiga hinnata kitsaskohti ja toimivaid praktikaid. Igale kohalikule omavalitsusele on mõeldud üks täiskohaga juhtumikorraldaja, kelle ülesanded on: - Noorte abivajaduse väljaselgitamiseks ja abi pakkumisel noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse mudeli järgimine3. 3 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Ohvriabi/juhend_noortegarantii_tugisusteemi_juhtumikorralduse_juhend_kovidele_28.10.2021.pdf 8  - Nõuetekohane STAR-IT-lahenduse kasutamine, sh järjepidev tulemuste dokumenteerimine. - Tagasiside andmine STAR NGTS IT-lahenduse toimimisele, juhtumikorralduse juhisele ning valdkondadeülesele NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudelile. - Osalemine Sotsiaalministeeriumi või Sotsiaalkindlustusameti poolt korraldatud noortegarantii tugisüsteemi rakenduskoosolekutel, infopäevadel ja koolitustel. Erakorralistel juhtudel (haigestumine, muu vältimatu vajadus) võib juhtumikorraldajat asendada rakenduskoosolekutel mõni teine partneri esindaja, kellele juhtumikorraldaja on edastanud kogu vajamineva informatsiooni rakenduskoosolekul edukaks osalemiseks. Asendaja osalemine tuleb mõistliku aja jooksul enne rakenduskoosoleku toimumist kooskõlastada Sotsiaalministeeriumi kontaktisikuga. - Panustamine infopäevade ja koolituste korraldamisse, mõjuhindamise ja kommunikatsioonitegevuste läbiviimisesse ning katsetatava mudeli testimise käigus abistatud noorte abivajaduste ning lahenduste tüüpkirjelduste koostamisse. - Isikuandmete töötlemine vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele. Isikuandmete töötlemise täpsem kord ja eesmärk lepitakse vajadusel partnerite vahel kokku eraldi koostööleppe lisaga. - Kohustub järgima Noortegarantii tugisüsteemi kasutamisega seotud andmekaitsereeglite järgminine, sh kohustub mitte võimaldama kõrvalistele isikutele ligipääsu STAR-i tekkivale potentsiaalselt abivajavate noorte nimekirjale. STAR-i tekkiva üldise andmekoosseisu ehk nimekirja kopeerimine, printimine ja jäädvustamine muude vahenditega (nt kuvatõmmised, pildistamine) on keelatud. Kahe maakonna peale on mõeldud üks täiskohaga koordinaator, kelle eelduslikud ülesanded on:  Valdkondadeülese NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudeli rakendamise jälgimine ja arendustöö (nt lisaressursid) kohalikus omavalitsuses.  Koostöövõrgustiku arendamise toetamine kohalikus omavalitsuses.  Võrgustikupõhise lähenemise rakendamine, sh kutsub kokku ja koordineerib noori toetavat spetsialistide võrgustikku kohalikus omavalitsuses.  Osalemine Sotsiaalministeeriumi või Sotsiaalkindlustusameti poolt korraldatud noortegarantii tugisüsteemi rakenduskoosolekutel, infopäevadel ja koolitustel. Erakorralistel juhtudel (haigestumine, muu vältimatu vajadus) võib juhtumikorraldajat asendada rakenduskoosolekutel mõni teine partneri esindaja, kellele juhtumikorraldaja on edastanud kogu vajamineva informatsiooni rakenduskoosolekul edukaks osalemiseks.  Kohaliku omavalitsuse noortegarantii tugisüsteemiga tegelevatele spetsialistidele juhtumipõhiste ning -infokoosolekute korraldamine.  Teenuste vajaduse hindamiseks ning noorte NEET-staatusesse langemise ennetamiseks statistika kogumine ning andmete analüüs.  Supervisioonide ja koovisioonide korraldamine. Sotsiaalministeerium Valgamaa Arenguagentuur /allkirjastatud digitaalselt/ . . /allkirjastatud digitaalselt/ 9