Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023-2030 kinnitamine

KÄSKKIRI 12.07.2023 nr 110 Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023-2030 kinnitamine Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 1 alusel. Kinnitan „Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023- 2030“ (Lisa). Saata: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium (elektrooniliselt). (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister  Regionaalministri 12.07.2023 käskkiri nr 110 Lisa Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 Lk 1 / 21  Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 Sisukord 1 Tegevuskava tutvustus ja eesmärk ........................................................................................................ 3 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................................... 4 3 Hetkeolukord, väljakutsed ja võimalused mahepõllumajanduses .......................................................... 6 3.1 I sammas – mahetootmise ja -töötlemise edendamine; alateemana: teadus, haridus ja nõustamine ................................................................................................................................................. 6 3.1.1 Tootmine ja töötlemine .............................................................................................................. 6 3.1.1.1 Taimekasvatus .................................................................................................................. 7 3.1.1.2 Loomakasvatus ................................................................................................................. 8 3.1.1.3 Mahevesiviljelus................................................................................................................. 8 3.1.1.4 Mahetoodete töötlemine ja turustamine ........................................................................... 9 3.1.1.5 I samba töörühma kokkuvõte – tootmine ja töötlemine ................................................. 10 3.1.1.6 I sammas: tootmine ja töötlemine – eesmärgid, mõõdikud ja tegevused ...................... 10 3.1.2 Teadus, haridus ja nõustamine ................................................................................................ 11 3.1.2.1 Teadus ............................................................................................................................. 11 3.1.2.2 Haridus ............................................................................................................................ 12 3.1.2.3 Nõustamine ..................................................................................................................... 12 3.1.2.4 I samba töörühma kokkuvõte – teadus, haridus ja nõustamine ..................................... 13 3.1.2.5 I sammas: teadus, haridus ja nõustamine – eesmärgid, mõõdikud ja tegevused .......... 13 3.2 II sammas – mahetoidu tarbimise edendamine ja nõudluse suurendamine ............................... 15 3.2.1 Mahetoitlustamine ................................................................................................................... 15 3.2.2 II samba töörühma kokkuvõte ................................................................................................. 16 3.2.3 II sammas – eesmärgid, mõõdikud ja tegevused .................................................................... 16 3.3 III sammas – maheekspordi edendamine .................................................................................... 18 3.3.1 III samba töörühma kokkuvõte ................................................................................................ 19 3.3.2 III sammas – eesmärgid, mõõdikud ja tegevused ................................................................... 19 4 Tegevuskava rakendamine ja rahastus ................................................................................................ 21 Lk 2 / 21  Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 1 Tegevuskava tutvustus ja eesmärk „Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030“ PEAMISED EESMÄRGID 2030 eesmärk on edendada mahepõllumajanduse arengut Eestis, aidates seeläbi kaasa mahepõllumajandusliku tootmise ja töötlemise Mahepõllumajanduse laiendamisse, suurendada kohaliku mahetoidu tarbimist, tõsta kogutoodangu rahalise väärtuse riigisisest koostöövõimet ning edendada rahvusvahelist osakaal Eesti põllumajanduse konkurentsivõimet. kogutoodangust moodustab 14% Tegevuskava meetmed on struktuurilt jaotatud kolmeks sambaks. I. Mahetootmise ja -töötlemise edendamine 20% Eesti tarbijatest ostab II. Mahetoidu tarbimise edendamine ja nõudluse suurendamine regulaarselt III. Maheekspordi edendamine mahepõllumajanduslikku toitu Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskavas on toodud valdkondade kitsaskohad ning probleemide võimalikud lahendused Mahetoodete ekspordikäive struktureeritud koondtabelina. Koondtabel annab ülevaate kasvab 80 miljoni euroni tegevuskavas püsitatud eesmärkidest, mõõdikutest ja meetmetest aastateks 2023–2030. Tegevuskava väljatöötamiseks moodustati kolm töörühma, kus osalesid maheorganisatsioonide esindajad jm valdkondade spetsialistid ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadus- ministeeriumi ning Maaeluministeeriumi ja selle allasutuste esindajad. Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava tegevuste planeerimiseks viidi läbi töörühmade kohtumised, mille käigus analüüsiti kolme samba põhiselt peamisi nõrkusi ja väljakutseid eesmärkide täitmisel. Tegevuskava eelnõu avaldati arvamuse esitamiseks Maaeluministeeriumi veebilehel. Tegevuskava eesmärkide saavutustaset hinnatakse iga aasta lõpuks ning vajadusel tegevusi muudetakse. Lk 3 / 21  Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 2 Sissejuhatus Põllumajandus on olnud läbi aegade Eesti elanikkonnale üks olulisi tegevusvaldkondi, mille üks peamine eesmärk on elanike toiduga varustamine. Lisaks põllumajandussaaduste tootmisele on põllumajandus- tootjate ülesanne tagada keskkonnahoid, taastuvate loodusressursside säästlik kasutamine, looduse mitmekesisuse säilitamine ning maapiirkondade sotsiaalmajanduslik elujõud. Kõiki neid eesmärke aitab saavutada mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus. Põllumajanduse intensiivistumine on peamisi bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja ökosüsteemi degradeerumise põhjuseid Euroopas ning kogu Euroopa kasvuhoonegaaside heitkogustest 10% pärineb põllumajanduslikust tootmisest.1 Sarnaselt Euroopale moodustas maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) 2021. aasta andmetel Eesti kogu kasvuhoonegaaside heitmest 10% põllumajanduse heide.2 Kliimamuutustest tingitud ilmastikuolude kõikumisel ning ekstreemsete ilmastikunähtuste sagenemisel on oluline keskenduda kestlikele ja taastavatele tootmisviisidele, et tagada ja kaitsta meie planeedi elurikkust, nii parandades loomade heaolu kui ka vähendades potentsiaalseid riske inimeste tervisele. Lähtudes Euroopa keskkonnaseisundist ja ühiskonna üldisest nägemusest tuleks tulevikus püüelda eelkõige suunas, kus erinevalt praegusest ei oleks majanduskasv sõltuvuses looduse pakutavate ressursside eksplua- teerimisest. Mahepõllumajandus on üks osa kestlikust põllumajanduse viljelusviisist, mis keskendub keskkonnahoiu ja ökoloogilise tasakaalu hoidmisele. Mahepõllumajanduslik tootmisviis hõlmab endas nii taime- kui ka loomakasvatust, mesindust ja vesiviljelust. Mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid ega mineraalset lämmastikväetist. Lubatud on ainult sellised taimekaitsevahendid, naturaalsed väetised ja mullaomaduste parandajad, mis omavad väiksemat mõju ümbritsevale keskkonnale. Mahepõllumajanduses on keelatud kasutada geneetiliselt muundatud organisme (GMO) ning maheloomi ei tohi sööta GMO-sid sisaldava söödaga. Mahetaimekasvatuses pannakse suurt rõhku mullaviljakuse tagamisele ja tõstmisele liblikõielisi sisaldava külvikorra ja vahekultuuride abil. Erinevate kultuuride kasvatamisega aga kindlustatakse suurem vastupanu erinevatele haigustele ja kahjuritele. Maheloomakasvatuses pööratakse suurt rõhku loomade heaolule, tagades näiteks võimaluse loomadel aastaringselt pääseda väliskeskkonda jalutusalale või keelates loomakasvatushoones looma lõas/puuris pidamise jpm.3 Mahetöötlemisel kasutatakse väga piiratud valikus ja koguses ning peamiselt loodusliku päritoluga lisaaineid ning tooted säilitatakse võimalikult naturaalsena. Mahepõllumajanduse reeglid kehtivad nii tootmisel, töötlemisel kui ka saaduste ja toodete turustamisel. Euroopa Liidu liikmesriikide mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatuse, töötlemise ja turustamise nõudeid reguleerib Euroopa Liidu määrus (EL) 2018/848.4 Eestis tunnustatakse ja kontrollitakse mahepõllu- majanduse valdkonnas tegutsemist 2007. aastal jõustunud mahepõllumajanduse seaduse ja selle rakendus- aktide alusel.5 Mahepõllumajandusega tegelevaid ettevõtteid tunnustab ja nõuete täitmist kontrollib Põllu- majandus- ja Toiduamet (PTA).6 Mahepõllumajanduse toetuste taotlemine ja rahastamine toimub läbi Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA). 7 Mahepõllumajandus on jätkuvalt kasvutrendis. 2020. aastal oli maailmas kokku 74,9 miljonit hektarit mahemaad ning sama aasta seisuga oli mahepõllumajandusliku maa osakaal tavapõllumajandusmaas 1,6%. Mahepõllumajandusega tegelevaid ettevõtteid oli 2020. aasta seisuga 3,4 miljonit, millest 12% 1 https://www.eea.europa.eu/soer/publications/soer-2020 2 https://envir.ee/kliima/kasvuhoonegaasid 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/85631 4 https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2018/848/oj?locale=et 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/117112021015?leiaKehtiv 6 https://pta.agri.ee/ 7 https://www.pria.ee/ Lk 4 / 21  Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 tegutses Euroopas. Maailma maheturu mahuks hinnati 2020. aastal üle 120 miljardi euro ning Euroopa maheturu mahuks 44,8 miljardit eurot. 8 Euroopa statistika andmetel on mahepõllumajandusmaa pindala viimase kümnendi jooksul Euroopas suurenenud pea 66%. 2009. aastal oli Euroopas mahepõllumajandusmaad 8,3 miljonit hektarit ning 2019. aastal juba 13,8 miljonit hektarit. ELi kogu põllumajandusmaast moodustas mahepõllumajandusmaa 2020. aastal 9,1% (14,7 miljonit hektarit). Eestis on mahepõllumajandus samuti viimasel kümnendil jõudsalt arenenud – mahepõllumajanduslikult haritava maa pindala on kasvanud 71% ja ettevõtete arv 43%. Mahepõllumajandusmaa osakaal kogu Eesti põllumajandusmaast oli 2022. aastal ligikaudu 23%. Euroopa Liidu riikide seas oleme mahemaa osakaalu poolest Austria järel teisel kohal, kellel moodustab see 25,4%. Eesti mahesektori arenemisele on kaasa aidanud Eesti mahepõllumajanduse arengukavad aastateks 2007– 2013 ja 2014–2022 ning „Eesti mahepõllumajanduse tervikprogramm 2018–2021“. Suurt tähelepanu on pööratud mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatuse laiendamisele, mahepõllumajandusega tegelejate koolitamisele, mahepõllumajanduse järelevalvesüsteemi arendamisele, mahetoodete turustamisele ja ekspordi edendamisele. Mahepõllumajanduse tegevuskava on seotud peamiselt järgmiste strateegiate, arengukavade ja muude dokumentidega. - Euroopa rohelise kokkuleppe raames koostatud strateegia „Talust taldrikule“ - Euroopa Liidu mahetootmise arendamise tegevuskava 2030 - Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030) - Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2023–2027 - Eesti vesiviljeluse mitmeaastane riiklik tegevuskava 2030 - Strateegia "Eesti 2035" tegevuskava - Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ - Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse visioonidokument „Eesti toit 2022–2025“ - Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 - Säästev Eesti 2021 8 https://www.fibl.org/fileadmin/documents/shop/1344-organic-world-2022.pdf Lk 5 / 21  Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 3 Hetkeolukord, väljakutsed ja võimalused mahepõllumajanduses Järgnevas on antud ülevaade mahepõllumajanduse valdkondade hetkeolukorrast, väljakutsetest ja võimalustest. Tegevuskava kolme samba töörühmade arutelude tulemusel koostati struktureeritud koondtabel, milles on toodud tegevuskava eesmärgid, mõõdikud ja tegevused aastateks 2023–2030. 3.1 I sammas – mahetootmise ja -töötlemise edendamine 3.1.1 Tootmine ja töötlemine 250 000 2500 200 000 2000 150 000 1500 233 872 229 400 42 573 224 161 223 813 210 033 199 947 30 623 184 000 100 000 1000 170 797 20 141 158 071 153 426 144 149 134 057 121 815 102 767 9 875 87 347 81 528 50 000 500 73 770 59 742 46 016 0 0 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022 Pindala (ha) Tootjad Joonis 1. Mahepõllumajandusmaa pindala (ha) ja mahetootmisega tegelevate ettevõtete arv aastatel 2000–2022. Allikas: mahepõllumajanduse register Eesti mahepõllumajandus on veidi enam kui 30-aastase arengu järel jõudnud mahepõllumajandusmaa osakaalu poolest Euroopa Liidu etteotsa, olles Austria järel teisel kohal.9 2022. aasta esialgsed andmed näitavad, et mahepõllumajandusmaa kasvas ligikaudu 1,9% (kokku 233 872 ha – ligikaudu 23% kogu põllumajandusmaast), millest üleminekuajal oli 20 540 ha (joonis 1.). Mahepõllumajandusettevõtted on aastatega järjest suuremaks kasvanud – 2022. aastal oli keskmises mahepõllumajandusettevõttes ligikaudu 114 ha mahepõllumajandusmaad. Kõige rohkem oli mahepõllumajandusmaad Pärnumaal (30 693 ha), Tartumaal (26 835 ha) ja Saaremaal (23 905 ha) ning kõige vähem Põlvamaal (5468 ha). Mahetootmisega tegelevate ettevõtete arv kasvas 2022. aastal kolme võrra (kokku 2046 tootjat). Neist 2010 tegeles mahetaimekasvatusega ja 1079 taime- ja loomakasvatusega, sh 59 mesindusega. 2022. aastal registreeriti looduslikke korjealasid 389 714 hektaril ning korjega tegeles 47 ettevõtet. Korje pindala mitteharitavatelt aladelt on kõige suurem Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas. Kõige korjatavamad saadused on kasemahl, must pässik, kukeseened ja mustikad. Netolisandväärtus tööjõuühiku kohta mahepõllumajanduses oli 2021. aastal 28 611 eurot, suurenedes võrreldes 2020. aastaga 43% (2020. a 19 993 eurot). 10 Nii 2020. aasta kui 2021. aasta olid taimekasvatuseks 9 https://agridata.ec.europa.eu/extensions/DashboardIndicators/OrganicProduction.html 10 https://pmk.agri.ee/et/FADN Lk 6 / 21  Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 soodsad ning teraviljade, õlikultuuride ja ka kaunviljade saagikused olid tunduvalt kõrgemad kui eelnevatel aastatel. Mahepõllumajandusmaa osakaalu kasvutrend 2020. aastal peatus ning sarnaselt tavatootmisega toimub ka mahepõllumajanduses ettevõtluse kontsentreerumine. Kui varem on mahetoodangu kõrgemad turuhinnad olnud üks põhjuseid, miks tavapõllumajanduselt üle mahedasse tulla, siis 2020. aasta teravilja nõudluse ja selle ekspordituru hinna langemine seda ei soosinud. Majanduslikud ja rentaabluse probleemid on peamised põhjused, miks mahetootmisega lõpetatakse. Mahetaimekasvatajatel on probleemiks sobivate rendimaade puudus ja maade madal mullaviljakus ning sobivate masinate puudus või nende amorti- seerumine. Maheloomakasvatusega lõpetamise peamised põhjused on mahesööda liialt kõrge hind ning raskused loomade pidamisnõuete järgmisel. Paljud tootjad on lõpetanud ka kõrge vanuse tõttu.11 Euroopa rohelise kokkuleppe strateegia „Talust taldrikule“ raames on Euroopa Komisjon seadnud eesmärgiks, et 2030. aastaks moodustaks kogu Euroopa Liidu põllumajandusmaas mahepõllumajandus- maa osakaal 25% ja mahevesiviljelus suureneks oluliselt.12 Euroopa statistika andmetel on kogu Euroopas mahepõllumajandusliku maa osakaal keskmiselt 9,1%, varieerudes riigiti 0,5%-lt kuni 25%-ni. Euroopa-ülese eesmärgi täitmiseks soovitab Euroopa Komisjon tungivalt kõikidel liikmesriikidel Euroopa mahetootmise arendamise tegevuskavas sisalduvate meetmete kohaselt välja töötada vastavalt oma lähtepositsioonidele tuginevad riiklikud strateegiad asjakohaste analüüside, meetmete ja eesmärkidega. Arvestades, et Eestis on mahepõllumajandusliku maa osakaal juba lähedal liiduülese eesmärgi täitmisele (ligikaudu 23%), siis mahepõllumajandusmaa osakaalu suurendamine riikide ühisel pingutusel võib pidurdada senist arengut Eestis. Peamised Eesti mahetoodangu müügi sihtriigid on Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Taani ja Poola,13 kus mahepõllumajandusmaa osakaal on kõige enam 15%.14 Euroopa statistika andmetel on Eesti mahetoodangu müügi sihtriikidest kõige väiksema mahepõllumajandusmaa osakaaluga Poola (3,5%), Saksamaa (7,8%) ja Leedu (8,1%). Soomes, Lätis ja Taanis moodustub mahepõllumajandusmaa osakaal 11– 15%. Arvestades asjaolu, et välisriikide huvi osta Eesti mahepõllumajanduslikku toorainet võib tulevikus väheneda, on oluline pöörata suurt tähelepanu mahepõllumajandustoodangu nõudluse tagamisele riigisiseselt. 3.1.1.1 Taimekasvatus Kogu mahepõllumajandusmaast moodustas 2021. aastal põllumaa 130 918 ha, püsirohumaa 93 259 ha, püsikultuurid 2428 ha, seenekasvatus väljaspool põllumajandusmaad 0,4 ha ja karjatatavad maad väljaspool põllumajandusmaad 2795 ha. Mahemaast moodustab suure osa püsirohumaa (41%), lühiajaline rohumaa (23%) ja teravili (23%) (joonis 2.).15 Samas püsirohumaad on viimastel aastatel olnud osakaalult langustrendis. Teraviljast moodustab 52% kaer, järgneb nisu 23%-ga. Viimastel aastatel on suurenenud tatra ja nisu pinnad. Tuntavalt on vähenenud rukki ja suviodra pind. Nii tava- kui mahepõllumajanduslikult kasvatatud teravilja kogutoodangumaht võrreldes 2020. aastaga (kokku 1,6 miljonit tonni, millest 6% maheteravili) vähenes ja 2021. aasta andmetel oli kogu teravilja tootmismaht ligikaudu 1,3 miljonit tonni. Sellest moodustas maheteravilja osakaal 70 984 tonni ehk 5,5%. Kaera kogutoodangumaht oli 77 496 tonni, millest mahepõllumajanduslikult kasvatatud kaera toodang moodustas 47,7% (36 968 t). Nisu kogutoodangumahust (736 268 t) moodustas mahenisu 9,6% (70 984 t). Köögivilja ja maasika kogutoodangust (53 898 t) moodustas mahepõllumajanduslikult kasvatud osakaal 1,2% (656 t) ning kartuli kogu mahutoodangust (71 170 t) moodustas mahekartul 2% (1446 t).16 11 https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/7419 12 https://agriculture.ec.europa.eu/farming/organic-farming/organic-action-plan_en 13 https://www.agri.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/uuringud?view_instance=2&current_page=1#mahepollumajandus 14 https://agridata.ec.europa.eu/extensions/DashboardIndicators/OrganicProduction.html 15 https://pta.agri.ee/pollumehele-ja-maaomanikule/mahepollumajandus/taimekasvatus#tootmise-ja-toodangu – „Mahepõllumajanduslik taimekasvatus 2021“ 16 https://www.stat.ee/ Lk 7 / 21  Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 Muu 2 295 Teravili 53 438 Püsirohumaa 93 259 Kaunvili 9 261 Lühiajaline Tehnilised rohumaa kultuurid 13 250 52 674 Viljapuu- ja marjaaiad 2 427 Joonis 2. Peamised maheviljeluse kultuurigrupid hektarites 2021. aastal. Allikas: mahepõllumajanduse register 3.1.1.2 Loomakasvatus Mahepõllumajanduslikult peetakse kõige enam kodulinde, veiseid ja lambaid (joonis 3.). Eestis peetavatest lihaveistest ja lammastest u 50% peetakse mahepõllumajanduslikult. Samas 2021. aasta andmetele tuginedes, kogu liha toodangumahust (61 703 t) ligikaudu 6% moodustab maheliha (3664 t). Mesilasperedest 6%, munakanadest 4% ja piimalehmadest 2% peetakse mahedalt. Aastate jooksul on maheloomade arv püsinud stabiilsena. Suurim on toodangu mahedana turustamise osakaal munade, piima ja mee puhul, kuid suurem osa mahelihaveistest ja -lammastest läheb müüki tavaloomana. Maheloomade müük tavaloomana tuleneb väikesest hinnaerisusest, veise- ja lambaliha söömise harjumuse puudumisest tarbijate seas ning töötlejate vähesusest. Kogu piima tootmismaht oli 2021. aasta statistikaameti andmetel 799,2 tuhat tonni. Sellest mahepiima osakaal moodustas 1,1% (9042 t). Kuigi mahepiima järele on nõudlus olemas, on mahepiimatootjaid Eestis vähe. Suurtel ettevõtetel on tavapiimatootmiselt mahedale üleminek keeruline, kuna nende tootmissüsteem vajaks suuri ümberkorraldusi, sh loomade karjatamist. Mesilased Sead Kitsed (perede arv) 855 1 312 3 065 Küülikud 339 Kodulinnud Veised 51 370 50 868 Muud Lambad loomad 39 725 3 Punahirved 13 Joonis 3. Mahepõllumajanduslikult peetavad loomad 2021. aastal. Allikas: mahepõllumajanduse register 3.1.1.3 Mahevesiviljelus Strateegia „Talust taldrikule“ üks eesmärke on suurendada märkimisväärselt mahepõllumajandusliku vesiviljeluse osakaalu. Mahevesiviljelus hõlmab mageveeliste ja mereveeliste organismide, nagu veetaimede, kalade ja karpide, kasvatamist vesikeskkonnas mahepõllumajanduse nõudeid ja põhimõtteid Lk 8 / 21  Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 järgides. Euroopas on mahevesiviljeluse tootlus oluliselt kasvanud. Kui 2015. aastal hinnati mahevesi- viljeluse toodangumahuks üle 46 000 tonni, siis 2020. aastal oli see hinnanguliselt üle 74 000 tonni, moodustades 6,4% kogu Euroopa vesiviljelustoodangust. Peamised mahevesiviljelussaaduste tootjad on Iirimaa, Itaalia, Prantsusmaa, Holland, Hispaania, Saksamaa ja Taani. 2020. aasta kogutoodangust moodus- tasid suurima osa rannakarbid (57%), lõhe (17%) ja forell (6%).17 Eestis ei ole mahevesiviljeluses olulist arengut toimunud, sest et 2022. aasta lõpu seisuga ei ole mahepõllumajanduse registrisse kantud mahevesiviljelusega tegelevaid tootjaid. Tuginedes dokumendile „Eesti vesiviljeluse mitmeaastane riiklik tegevuskava 2030“ ei ole mahevesiviljeluse arengut soosinud Eestis kasvatatavad liigid ja nende tootmisviis. Peamine kasvatatav liik on vikerforell, mille mari imporditakse ning eelistatakse kasvatada triploidseid isendeid. Karpkalakasvatustes kasutatakse paljunemise esile kutsumiseks hüpofüüsi meetodit. Lisaks on Eestis mitu kasvandust, mis kasutavad kinniseid vesiviljelusrajatisi ehk RAS-süsteeme. Kõik eelnevalt nimetatud kasvatusmeetodid ei ole mahetootmises lubatud, kuid nendeta on Eestis keeruline kaubanduslikul eesmärgil kalu kasvatada ja turul konkureerida. Eestis on mahevesiviljeluses potentsiaali merevetikate kogumisel ning saaduste mahepõllumajanduslikuna turule viimisel. Näiteks Eesti vetes kasvavat agarikku (Furcellaria lumbricallis), mida kasutatakse toiduainetööstuses, oleks võimalik toota mahedalt. Agarik traalitakse lahtisel kujul ja viisil, et saagi kogus ei mõjuta oluliselt veekeskkonna seisundit.18 Tormiga kaldale triivinud vetika kinnist vormi on võimalik ka rannast korjata. Selleks, et agariku saaks mahepõllumajanduslikuna turule viia, peab PTA olema vetikate kogumist ja töötlemist tunnustanud. Mahevesiviljeluse võimaluste välja selgitamiseks Eestis on vaja teha veel uuringuideesmärgiga selgitada välja põhjused, miks ei ole mahevesiviljeluse sektor arenenud ning millised on võimalused mahevesiviljeluse arenguks Eestis. Uuringu tulemustele tuginedes saab välja töötada mahevesiviljelusega tegelemist soodustavad meetmed. 3.1.1.4 Mahetoodete töötlemine ja turustamine Mahekäitlejate arv on kasvutrendis ning erinevalt tootmisest on mahetöötlemine koondunud Põhja-Eestisse. Mahepõllumajanduse registris oli 2021. aastal 210 töötlejat. Suurim osa töötlejatest on väga väikesed ettevõtted, kellest suur osa on ise põllumajandustootjad ning kes omakasvatatud saadusi väärindavad. Peamiselt töödeldakse järgmisi tootegruppe: piim, liha, teravili, marjad ja köögiviljad ning maitse- ja ravimtaimed. Mahetoodete müük ning kodumaiste mahetoodete sortiment suureneb igal aastal. Eesti Konjunktuuri- instituudi (EKI) andmetel suurenes 2021. aastal mahetoidukaupade jaeturumaht võrreldes 2020. aastaga 21% ja oli 92,6 miljonit eurot (76,5 mln 2020. aastal19). 2021. aastal moodustas mahetoidukaupade jaeturu- maht toidukaupade jaeturumahust 5% (2020. aastal 4,3%). Eksperthinnangule tuginedes moodustab kodumaise mahetoodangu jaekäive kogu mahetoodangu jaekäibest u 30% (27,8 mln eurot).20 2022. aastal EKI tehtud mahetoodete sortimendivaatluse tulemuste põhjal moodustas kodumaiste mahetoodete osakaal 74% mahetoodete sortimendist. Suurima osa müügil olevast mahetoodete segmen- tidest moodustasid mahlad, piimatooted (kohupiimad ja jäätised) ning küpsised. Imporditi mahetoodetest enim toiduõlisid, jogurteid ja mahlatooteid. Tava- ja mahetoodete hinnavõrdluses on mahetooted kauplustes enamasti küll kõrgema hinnaga, kuid hinnavahed on pigem vähenenud. Suurima hinnavahega on kartuli ja köögivilja tootegrupid, kus mahetoode võib tavatootest maksta mitu korda rohkem. 17 https://www.eumofa.eu/documents/20178/432372/Organic+aquaculture+in+the+EU_final+report_ONLINE.pdf 18 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32018R0848 - vt 2018/848 II lisa III osa punkt 2.4.3 19 https://veebiarhiiv.digar.ee/a/20220715195626/https://www.agri.ee/et/uudised-pressiinfo/uuringud/turu-uuringud – „Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2021. aastal“ 20 https://www.agri.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/uuringud#turu-uuringud Lk 9 / 21  Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 3.1.1.5 I samba töörühma kokkuvõte – tootmine ja töötlemine I samba töörühm täheldas mahetootmises olulise kitsaskohana koostööd mahetootjate ja erinevate huvirühmade vahel. Mahetootjate omavaheline koostöö ei ole piisavalt tihe, mistõttu ei suudeta pakkuda ettevõtetele piisavas mahus toorainet (v.a teraviljasektor). Eesti mahetööstused kasutavad oma tooraines rohkelt importtoorainet, kuna vajaminevaid tooraineid ei toodeta piisavas koguses. Eesmärk on riigisisese tooraine varustusvõimekuse kasvamisel suunata tööstusi kasutama kohalikku mahetoorainet. Näiteks saaksid marjakasvatajad koostöös pakkuda tööstustele piisavas koguses toorainet, kuid selle eelduseks on oluline kaardistada, millistest toorainetest valitseb tööstustes puudus. Mahetootjatele teostatakse rohkem kontrolle kui tavatootjatele, kuna lisaks tavakontrollidele teostatakse ka mahekontrolle, mis toob tootjale kaasa nii ajakulu kui rahalise kulu kontrolli eest makstava riigilõivu näol. Selleks, et ettevõte saaks oma tooteid mahedana turustada, on vaja oma tegevusest eelnevalt teavitada ning vastav tunnustus saada. Tunnustuse saamiseks on tootjal vaja esitada esmalt taotlus ning tasuda riigilõiv. Mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega tegeleva tootja riigilõivu summa koosneb 62 euro suurusest püsiosast ja muutuvosast, mis on seotud kontrollitava maa-ala suurusega (1,5 eurot põllumajandusmaa või 0,24 eurot korjeala ha puhul). Maksimaalselt võib riigilõiv mahetootjale küündida 5000 euroni aastas. Mahepõllumajandustoodete töötlejad ja turustajad peavad maksma igal aastal 120 eurot ja importijad 300 eurot riigilõivu. See on mahetootjale aga arvestatav lisakulu, mida on vaja kindlasti analüüsida ning leida võimalikke lahendusi või alternatiive mahetootja lisakulude vähendamiseks. Praegu läheb suur osa mahepõllumajanduslikult kasvatatud lihaveistest ja lammastest müüki tavalooma- dena. Selle peamine põhjus on puudus mahetöötlejatest. Mahelinnukasvatuse edendamisel on probleemiks napid teadmised ja nõustamise puudumine, samuti vajaliku mahesööda kättesaadavus ja selle kallis hind. Eestis on kodumaise mahesöödatööstuse puudumine suur probleem just piimatootmises, sea- ja linnu- kasvatuses. 3.1.1.6 I sammas: tootmine ja töötlemine – eesmärgid, mõõdikud ja tegevused Eesmärgid Mõõdikud Algtase 2025 2027 Sihttase 2030 Mahepõllumajanduslik Mahepõllumajanduse 9% 10% 12% 14% tootmine laieneb ja kogutoodangu rahalise (2020) mahepõllumajanduse väärtuse osakaal Eesti kogutoodang suureneb. põllumajanduse kogutoodangust (%) Allikas: Statistikaamet Netolisandväärtus 28 611 30 000 32 000 35 000 tööjõuühiku kohta (2021) mahepõllumajanduses (€) Allikas: FADN* Mahetöötlemise 35 mln € Suure- Suure- Suure- ettevõtetes töödeldud nemine nemine nemine toodangu rahalise 40% 70% 100% väärtuse suurenemine võrreldes algtasemega (%) Allikas: EKI uuring Mahepõllumajandustootj 0 1 1 2 atest koosnevate tootjaorganisatsioonide arv Lk 10 / 21  Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 Eesmärgid Mõõdikud Algtase 2025 2027 Sihttase 2030 Mahevesiviljeluse osakaal Mahevesiviljelusega 0 1 2 3 suureneb tegelevate ettevõtete arv *FADN – Põllumajandusliku raamatupidamise Vastutaja Tegevused Ettevõtjad Sektori Riik organisatsioonid Infopäevad mahepõllumajandusega alustamiseks ja X REM teadmiste täiendamiseks, teabematerjalide avaldamine. Sektori arenguks vajalike andmete kogumine ja X REM levitamine. Noortele suunatud teavitus- ja haridustegevused, X X REM soodustamaks nende liitumist mahepõllumajanduse sektoriga. Tootjate ühistegevus tootmissisendite ostmiseks ja X X REM toodangu turustamiseks. Tootjate koostöö arendamise infopäevad. X REM Mahepõllumajandusliku tootmise riigilõivu vähendamise REM või kaotamise või järelevalvetasudele ülemineku võimaluste analüüsimine. Mahetootjate, -töötlejate ning -turustajate X X investeeringud toodangu säilitamiseks ja esmaseks töötlemiseks, koostöö arendamine. Kogu mahetoodete tarneahela tugevdamine lühikeste X X tarneahelate ja otseturustamise edendamise teel. Mahevesiviljelust tutvustava teabe jagamine (läbi X REM infopäevade, teabematerjali). Uuringu läbiviimine, et selgitada välja võimalused REM mahevesiviljeluse arenguks Eestis. Ettevõtete koostöö julgustamine ülikoolide, teadus- ja X X REM haridusasutustega tegevuskava elluviimisel, tehnoloogia ja toodete arendamisel ja teadmussiirdel. Ettevõtjate võimekuse arendamine müügi ja turunduse X X juhtimiseks. Mahealade kaardi uuendamine ja edasi arendamine. X 3.1.2 Teadus, haridus ja nõustamine 3.1.2.1 Teadus Maaeluministeerium on alates 2015. aastast rahastanud 15 mahepõllumajanduslikku uuringut. Rahastatud uuringud sisaldavad selliste erinevate valdkondade ja teemade käsitlemist nagu mahesordiaretus, mahe- toodangu müük Eestis ja välisturul, mullaviljakus ja mullaparendusained, mahetöötlemises lubatud ained, loomakasvatus, maheseemnekasvatus, maheviljelussüsteemid jms. Nende seas on nii ühekordseid ja lühema perioodi põhiseid kui ka mitmeaastaseid kompleksuuringuid. Mahepõllumajanduse sektor on klastrite raames läbi viinud uuringuid koostöös liikmesriikide instituutide või ettevõtjatega, et selgitada välja uusi, innovaatilisi lahendusi mahetaime- ja loomakasvatuses, taimekaitses ning väetiste kasutuses. Näiteks 2021. aastal jätkusid mahetootjate eestvõttel 2017. aastal käivitunud mahevaldkonna innovatsiooniklastri projektid: Maheklaster MTÜ21 eestvedamisel põllukultuuride ja 21 https://maheklaster.ee/ Lk 11 / 21  Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 köögiviljakasvatuses ning Liivimaa Lihaveis MTÜ22 eestvedamisel rohumaapõhises lihaveise- ja lamba- kasvatuses. Jätkusid ka mitu muud klastriprojekti, mis hõlmasid mahetootmisega seotud tegevusi. Mahepõllumajanduse teadmussiirde tegevused toimuvad alates 2016. aastast põllumajanduse, toidu ja maamajanduse valdkondade teadmussiirde programmi raames.23 Programmi tegevused viiakse ellu erinevates formaatides üle Eesti. Programmi raames toimuvad infopäevad, konverentsid, ettevõtete külastused, õppereisid Eestis ja välisriikides, õpiringid, esitlused. Lisaks antakse välja teabematerjale. 3.1.2.2 Haridus Mahepõllumajanduse edendamisel on oluline roll haridusel, mis võimaldab ökoloogilise põllumajanduse põhimõtete, valdkonna siseteadmiste ja -tavade edasi andmist tulevastele mahepõllumajanduse eest- vedajatele, kvalifitseeritud spetsialistidele ja ettevõtjatele ning seeläbi ette valmistada tööjõudu antud majandusharu valdkondadesse. Mahepõllumajandust käsitletakse üldhariduse riiklikes õppekavades eakohaselt nii põhikooli II kooliastmes kui ka gümnaasiumis. Põhikoolis käsitletakse mahepõllumajandust peatüki „Aed ja põld elukeskkonnana“ raames. Gümnaasiumis käsitletakse mahepõllumajandust geograafia III kursuse "Loodusvarade majan- damine ja keskkonnaprobleemid" raames. Lisaks haakub mahepõllumajandus II–III kooliastme keskkonna- teemadega, kus käsitletakse põllumajandust seoses keskkonnaprobleemidega laiemalt (nii bioloogias kui ka geograafias). Kutsehariduses kasutatakse rahvusvahelist haridusliigitust ISCED-F 2013, mille järgi liigituvad kõik põllumajanduse erialad põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja veterinaaria õppevaldkonna alla.24 Valdkonna all olevasse põllumajanduse ja loomakasvatuse õppekavarühma alla kuuluvad näiteks järgmised teemad: agronoomia ja taimekasvatus, köögiviljakasvatus, lambakasvatus, linnukasvatus, loomakasvatus, põllumajandusteadus, puuviljakasvatus jpm. Mahepõllumajanduse valdkonna erialadele (mahepõllu- majanduslik taime-, linnu- ja loomakasvatus, mahemesindus jne) kutsestandard puudub. Kutse- hariduskoolides käsitlevad mahepõllumajandust valikõppeaine raames või läbiva teemana oma ala eksperdid ja ettevõtjad (looma- ja taimekasvatajad, töötlejad), kes omavad praktilisi kogemusi nii majandamise erisusest kui ka töövõttetest. Seda näiteks Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis, Järvamaa Kutsehariduskeskuses või Räpina Aianduskoolis. Kõrgkoolidest käsitletakse mahepõllumajandust kolme õppeaine raames Eesti Maaülikoolis (EMÜ) 25, seda nii bakalaureuse kui ka magistri õppetasemel. Bakalaureuseõppe loomakasvatuse eriala õppekavas on kohustusliku õppeainena „Maheloomakasvatus“. Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise magistri- õppe õppekavas on kohustuslik õppeaine „Keskkonnasäästlik taimekasvatus ja mahetootmine“ ja aianduse erialal on kohustuslik õppeaine „Keskkonnajuhtimine kliimamuutuste tingimustes“. Lisaks pakub EMÜ 2023. aasta sügisest enesetäiendamise võimalusi maheviljeluse valdkonnas tasulises mikrokraadiprogrammi õppes „Keskkonnasäästlik taimekasvatus ja mahetootmine“. 3.1.2.3 Nõustamine Mahepõllumajanduse nõuandeteenuse osutamine võimaldab ettevõtjal saada individuaalselt nõustamist määruste tõlgendamisel, nõuete täitmise asjus või toetuste taotlemisprotsesside jms teemadel. Nõuande- teenust pakub ühes või enamas valdkonnas spetsialiseerunud konsulent ehk spetsialist, kes omab asjakohast kutsekvalifikatsiooni. Eestis pakub mahepõllumajanduse nõustamist Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõuandeteenistus. Alates 2024. aasta jaanuarist jätkab nõuandeteenuse andmist Maaelu Teadmuskeskus (METK). MESi nõustamisteenust on võimalik saada mahetaimekasvatuse valdkonna põhiselt üle Eesti, kus vastavat nõuandeteenust pakub 2022. aasta andmetel kolm konsulenti. 22 http://liivimaalihaveis.ee/ 23 https://www.pikk.ee/valdkonnad/teadmussiirde-pikaajalised-programmid/uhendpip/ 24 https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013013?leiaKehtiv – vt § 31 lg 1 25 https://www.emu.ee/ Lk 12 / 21  Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 Mahetootmise nõustamist pakutakse üldise põllumajandusnõustamise raames. Mahepõllumajanduse valdkonna põhist nõuandeteenust on ettevõtjal võimalik saada samuti läbi erinevate liitude ja seltside, kuid selleks, et asjakohast nõustamist saada, peab tootja või töötleja olema ka teadlik, kust vajalikku nõuannet antakse. 3.1.2.4 I samba töörühma kokkuvõte – teadus, haridus ja nõustamine Mahepõllumajanduse arendamisel on oluline korraldada pikaajalisi mahepõllumajanduse kompleks- uuringuid vastavalt sektori vajadustele. Lisaks on oluline teha lühemaid ja perioodilisi uuringuid, mis sisaldaksid valdkonnapõhiste vajaduste, sh vähem arenenud sektorite, nagu köögivilja- ja linnukasvatus, piimakarjakasvatus ja vesiviljelus, uurimist. Põhinedes tootjate teadustoe vajadustele ning ühiskonna ootustele mahepõllumajandusele töötame välja mahesektori arendamiseks konkreetse teadus- ja arendustegevuse kava järgmiseks kaheksaks aastaks. I samba töörühmas osalenud esindajad sektorist näevad mahepõllumajandusliku õppe puudujääki nii kutse- kui ka kõrghariduses. Tudengite huvi tõstmiseks on vaja mahepõllumajanduse ja selle ökoloogiliste aspektide õpetamisega alustada juba alus-, põhi- ja keskhariduse õppeastmes. Üks võimalus on luua lisaõppematerjale, mis võimaldaksid mahepõllumajandust ja selle valdkondi süvendatumalt I–III kooliastmes käsitleda. Kutsekoolides on mahepõllumajanduse õppe süstematiseerimiseks vaja luua mahepõllumajanduse alus- moodul, mis oleks kõikides kutsekoolides ühesugune. Erialaõppes mahepõllumajanduse oskuste õpetamiseks ja moodulite loomiseks on vaja olemasolevaid õppekavasid ja kutsestandardeid vajadus- põhiselt täiendada ja/või käsitleda mahepõllumajandamist spetsialiseerumisena, lisades õppeväljunditesse mahepõllumajandusega seonduvad oskused. Mahepõllumajanduse eriala loomisel on vaja aga kohane kutsestandard ja õppekava koostada. Oluline uute oskuste omandamise võimalus kutseõppes on luua olemasolevate põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja veterinaaria õppevaldkonna erialade lõpetajatele uusi jätkuõppekavasid ja täiendkoolitusi. Kutsekoolides käsitlevad praktikud (oma ala eksperdid ja ettevõtjad) mahepõllumajandust lähtuvalt oma valdkonna spetsiifikast, kuid samas on puudu õpetajatest, kes võiksid õpetada mahepõllumajanduse alusteadmisi. Selleks tuleb ette valmistada ja koolitada nii praktikuid kui ka erialaõpetajaid, kes võiksid õpetada mahepõllumajanduse aluseid. Kõrghariduses mahepõllumajanduse spetsialiseerumisega eriala loomisel tuleks esmalt täiendada olemasolevaid õppekavasid ning käsitleda mahepõllumajandust läbi moodulite loomise. Sektori esindajad väljendasid töörühmas suurt vajadust ja puudust mahepõllumajandusliku nõustamise järele kõikides valdkondades (mahepõllumajanduslik taime- ja loomakasvatus, mahemesindus, mahe- töötlemine ja -toitlustamine), kus praegu on kaetud ainult mahetaimekasvatuse valdkond. Mahepõllu- majanduse arendamiseks tuleb võimaldada ligipääs nõuandeteenusele, mis kataks kõik mahe- põllumajanduse valdkonnad. Mahepõllumajanduse konsulentide arvu suurendamiseks on vaja olemasolevaid konsulente koolitada, neid ühtses infovoos hoida ning luua nõustajatele asjakohane mentorluse süsteem. 3.1.2.5 I sammas: teadus, haridus ja nõustamine – eesmärgid, mõõdikud ja tegevused Eesmärgid Mõõdikud Algtase 2025 2027 Sihttase 2030 Kestliku ja Mahepõllumajanduse 8 12 15 20 konkurentsivõimelise valdkonna konsulentide mahepõllumajanduse ja mentorite arv arendamine läbi Allikas: MES Lk 13 / 21  Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 Eesmärgid Mõõdikud Algtase 2025 2027 Sihttase 2030 teadusloome ja Mahepõllumajanduse 65 70 75 80 teadmussiirde laialdase valdkonna rakendamise. õppepäevade arv aastas Allikas: METK Mahepõllumajanduse Kutse- ja 0 Kutse- Vähemalt 2 1 mahepõllu- pädevuste omandamise kõrgharidusõppe õppes 3 moodulit EMÜs majanduse võimaldamine kutse- ja mahepõllumajanduslike moodulit, fookusega kõrghariduses. erialade ja moodulite 1 moodul eriala kutse- ja arv EMÜs kõrghariduses Allikas: haridusasutused Vastutaja Tegevused Ettevõtjad Sektori Riik organisatsioonid Tootjate teadustoe vajaduse väljaselgitamine. X Mahepõllumajandustoodangu, jaeturu ja ekspordi andmete REM kogumine (uuringute tellimine ja/või statistika kogumine). Toidutöötlejate mahetöötlemise valdkonnapõhine (teravili, X köögivili, liha, piim jne) uuring tööstuste huvi, nõudluse ja vajaduste väljaselgitamiseks. Erinevaid loomaliike hõlmavate loomakasvatuse valdkonna X X EMÜ uuringute läbiviimine. Taimekasvatuse (sh köögivilja-, marja- ja puuviljakasvatus) X X METK, EMÜ valdkonna uuringud, sh pikaajalised katsed mullaviljakuse, taimetervise ja mitmekesisuse vallas. Lisaks pikaajalised katsed tootjate juures. Osalemine rahvusvahelistes koostöövõrgustikes X METK, EMÜ ja -programmides, sh riikliku osaluse suurendamine programmides. Teadmussiirde mahepõllumajanduse valdkonna tegevuste X jätkamine. Mahepõllumajanduse (tootmine, töötlemine, toitlustamine, MES; alates turundamine, tooteinnovatsioon ja ettevõtlus) 2024 METK nõustamissüsteemi väljaarendamine (sh konsulentide väljaõpetamine ja koolitamine). Mentorluse süsteemi loomine mahepõllumajanduse valdkonna MES; alates tootjatele ja konsulentidele. 2024 METK EMÜ juures mahepõllumajanduse koolituse korraldamine EMÜ kutsekoolides õpetavatele õpetajatele ja mahepõllumajanduse praktikutele. Kutse- ja kõrghariduse õppekavade analüüs, kutsestandardi X REM, EMÜ koostamine ja õppekavade täiendamine, õppematerjalide koostamine õpetajatele. Kutse- ja kõrghariduses mitteformaalhariduse võimaluse REM, EMÜ analüüsimine. Täiendava mahepõllumajandusliku õppematerjali loomine I–III X REM kooliastmele. Lk 14 / 21  Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 3.2 II sammas – mahetoidu tarbimise edendamine ja nõudluse suurendamine Alates 2016. aastast EKI tehtud kordusuuringu „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud“ tulemused näitavad, et tarbijate teadlikkus mahetoidust on püsinud aastate kaupa enam-vähem samal tasemel. Uuringu kohaselt tähendab mahetoit elanikele eelkõige ise kasvatatud, ilma sünteetiliste väetisteta ja taimekaitsevahenditeta puhast toitu ja alles seejärel poest või tunnustatud mahetootjatelt ostetud öko- või mahemärgistusega toitu. 2022. aasta küsitluse tulemusel ei ole mahetoidu ostjate osakaal aastatega oluliselt muutunud. 2020. aastal kinnitas mahetoidu ostmist 52% vastanuist, 2022. aastal 51%. Kõige kõrgem oli mahetoidu ostjate osakaal 2016. (65%) ja 2018. aastal (64%). Kui 2020. aastal oli kord nädalas mahetoitu ostjate osakaal 13%, siis 2022. aastal langes see 9%-le. Teisalt kasvas 1–3 korda kuus mahetoitu tarbijate osakaal 22%-le (2020. aastal 18%). Mahetoitu ostetakse enamasti tervislike omaduste, kodumaise päritolu ja maitsvuse pärast ning soovist toetada mahetootjaid. Mahetoidu mitteostmise põhjused seisnevad peamiselt asjaoludel, et mahetoidu ostmist ei peeta vajalikuks, ei tunnetata selle erinevust tavatoidust või on mahetoidul liialt kõrge hind. Mahetoidu ostmise sagedus sõltub endiselt sissetulekust – mida suuremad on rahalised võimalused, seda suurem oli mahetoidu ostjate osakaal ja seda sagedamini mahetoitu osteti. Noorte vanusegrupis tarbisid 54% vastanutest mahetoitu, mida on mõnevõrra rohkem kui teistes vanusegruppides. See võib tuleneda sellest, et noored on altimad trendidega kaasa minema ning keskkonnateadlikumad. Elanike valmidus maksta mahetoidu eest kõrgemat hinda on 2022. aastal võrreldes 2020. aastaga langenud 54%-lt 44%-le. Kõige sagedamini ollakse nõus maksma mahetoidu eest ainult kuni 10% rohkem, kuid tegelikult on mahetoidu ja tavatoidu hindade erinevus mitmes tootegrupis oluliselt suurem ja see on üks olulisemaid ostuhuvi pärssivaid tegureid.26 3.2.1 Mahetoitlustamine Tarbijani jõuab mahetoit üha enam toitlustusettevõtete kaudu. Alates 2017. aastast on toitlustajatel võimalik kasutada Eesti riikliku toitlustamise ökomärki mahetooraine kasutamisele viitamiseks (Joonis 4.). Kuigi Euroopa Liidus puuduvad ühtsed nõuded mahetoitlustamisele on Eestis selleks välja töötatud riigisisesed nõuded eesmärgiga edendada mahepõllumajandusliku tooraine kasutuselevõttu, vähendada tarbija eksitamise riske ning tõsta tarbija teadlikkust mahepõllumajandusest. Toitlustamise ökomärgi kasutamine võimaldab teisalt teha tarbijal keskkonnateadlikumaid ja tervist edendavamaid otsuseid. Toitlustamise ökomärki võib kasutada toitlustaja, kes kasutab toidu valmistamiseks vähemalt 20% mahepõllu- majanduslikku toorainet ning on oma tegevusest PTA-d teavitanud. Mahetooraine protsentuaalne osakaal arvutatakse ettevõtte raamatupidamisdokumentide alusel, ettevõttesse eelmisel kuul toodud toidu koguse või maksumuse põhjal. Toitlustamise ökomärgi kasutamine on toitlustajale vabatahtlik ning PTA poolt tehtav järelevalve toitlustajale lisakulusid ei too.27 Joonis 4. Eesti toitlustamise ökomärk. PTAd mahetoitlustamisest teavitanud ettevõtteid on aasta-aastalt juurde tulnud: 2019. aastal tegeles mahe- toitlustamisega 33 ettevõtet, 2020. aastal 45, 2021. aastal 60, 2022. aastal 125. Ka haridusasutuste huvi pakkuda mahetoitu on viimastel aastatel kasvanud. Mahetoitlustamisest teavi- tanud koole ja lasteaedu oli 2019. aastal 17 (3% Eesti lasteaia- ja koolilastest), 2020. aastal 26 (4% Eesti 26 https://www.agri.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/uuringud#turu-uuringud 27 https://pta.agri.ee/mahetoitlustamine Lk 15 / 21  Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 lasteaia- ja koolilastest) ja 2021. aastal 45 (6% Eesti lasteaia- ja koolilastest). 2022/23. õppeaasta alguses pakuti mahetoitu aga juba 100 haridusasutuses (9% Eesti lasteaia- ja koolilastest). Suur osa on siin Tartu linna huvil pakkuda mahetoitu koolides ja lasteaedades. 2021. aasta lõpus oli mahe- toitlustusest teavitanud 30 Tartu kooli ja lasteaia sööklat ning 2022/23. õppeaasta alguses juba 54. Lisaks Tartule on näidanud huvi mahetoidu pakkumise vastu ka teised piirkonnad, nt Võrumaa. Võru maakonna omavalitsused, SA Võrumaa Arenduskeskus ja MTÜ Setomaa Liit sõlmisid 2020. aasta septembris hea tahte kokkuleppe, mille raames seati eesmärk, et aastaks 2024 on Võru maakonna haridusasutustes pakutava toidu toorainest vähemalt 20% mahe. Mahetoitlustuse arendamiseks korraldati nii 2021. kui 2022. aastal üheksa mahetoitlustamise infopäeva Eesti erinevates piirkondades. Infopäevade sihtgrupid on HoReCa sektor, toitlustajad, mahetootjad, kohalike omavalitsuste (KOV) spetsialistid ning avalikkus. Infopäevade eesmärk on suurendada toitlustajate huvi mahetooraine kasutamise vastu; see loob eeldused tarbijale mahetoidu kättesaadavuse paranemiseks, mille tulemusel kasvab ka mahetoidu regulaarsete tarbijate osakaal. Mahetoodete turunõudluse suurenemine aitab kaasa mahetootmise laienemisele ja toetab keskkonnakaitset, loomade heaolu ning maaelu arengut. Mahetoitu pakkuvate haridusasutuste arvu tõstmiseks töötas Maaeluministeerium välja määruse „Haridus- asutuses mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu pakkumise toetus“, mille raames toetatakse lastele mahetoitu pakkuvaid üldhariduskoole ja lasteaedu. Toetus rakendus 2022. aasta septembrist, esimese aasta eelarve oli 673 500 eurot. 2023. aastaks on toetuseks ette nähtud 1,25 miljonit eurot. Toetuse andmisega soovitakse 2030. aastaks jõuda tasemele, kus vähemalt 50%-le Eesti lasteaialastest ja üldhariduskoolide õpilastest pakutakse mahetoitu. Toetuse eesmärgi täitmiseks on plaanis korralda mahetoitlustamise infopäevi ja koolitusi nii haridusasutuste kokkadele ja toitlustajatele kui ka kohalike omavalitsuste hankespetsialistidele. Koolituste korraldamine võimaldab julgustada kokkasid ja toitlustajaid kasutama mahetooraineid, nagu veise- ja lambaliha, ja teisi mahepõllumajanduslikult toodetud tooraineid, mida tavapäraselt lasteaia- või koolitoitudes ei kasutata. 3.2.2 II samba töörühma kokkuvõte Mahetoidu tarbimise edendamisel ja nõudluse suurendamisel on peamised kitsaskohad tarbijate vähene teadlikkus, kodumaise mahetooraine kõrge hind ja väike valik tootesegmentides. Haridusasutustel, kes tegelevad kohapeal toitlustusega, võib olla raske leida kohalikke mahetootjaid, et tagada vajaminevate toodete stabiilne ja võimalikult kiire ning lühike tarne. Samuti võib haridusasutustes mahetooraine kasutuselevõttu pidurdada vähene oskus valmistada toitu toorainetest, mida tavapäraselt koolitoidus ei kasutata, näiteks veise- või lambaliha. Seega tuleb keskenduda kooli töötajate ja toitlustajate teadlikkuse tõstmisele ning julgustada neid mahetoorainet kasutama. Teisalt on vaja tegeleda teavitustööga ja koolitada spetsialiste, kes tegeleksid mahetooraine või toitlustamise hangetega – selle eesmärk on edendada kohalikku mahepõllumajandust ning viia kokku haridusasutused ja mahetootjad, et parandada tooraine kättesaadavust. Samuti on oluline teha teavitustööd lapsevanematele, halduskogudele ja üldsusele ning tuua välja mahetoidu tervislikud ja keskkonnaaspektid. 3.2.3 II sammas – eesmärgid, mõõdikud ja tegevused Eesmärgid Mõõdikud Algtase 2025 2027 Sihttase 2030 Eesti tarbija teab, mis on Eesti 59% 70% 75% 80% mahetoit. mahepõllumajanduse (2022) märki tundvate Eesti elanike osakaal (%) Allikas: EKI uuring Lk 16 / 21  Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 ELi mahelogo tundvate 49% 65% 70% 75% Eesti elanike osakaal (2022) (%) Allikas: EKI uuring Eesti tarbijad ostavad Mahetoidu regulaarsete 9% 15% 16% 20% mahepõllu-majanduslikku (iga nädal) tarbijate (2022) toitu. osakaal Eesti elanikest (%) Allikas: EKI uuring Mahepõllumajanduslik Haridusasutustes 9% 25% 35% 50% toit jõuab mahetoitu saavate (2022) haridusasutuste kaudu lasteaialaste ja laste toidulauale. üldhariduskoolide õpilaste osakaal kõikidest Eesti lasteaialastest ja üldhariduskoolide õpilastest (%) Allikas: EHIS*, PTA *EHIS – Eesti Hariduse Infosüsteem Vastutaja Tegevused Ettevõtjad Sektori Riik organisatsioonid Kommunikatsioon Pikaajalise kommunikatsiooniplaani koostamine ja X REM rakendamine, kaasates kommunikatsiooni- ja MKM turunduseeksperte. Mahepõllumajanduse väidete väljatöötamine X koostöös põllumajandus-, ökoloogia-, ja kommunikatsiooniekspertidega. Tarbija teavitamine ja nõudluse suurendamine. X X REM Blogipostitused, kogemuslood, saateklipid X X REM mahepõllumajandusest. Mahepõllumajanduse loo jutustamine, nõuete sisu avamine. Sektori organisatsioonide veebilehtedel X mahepõllumajanduse info jagamine. Mahetoitlustamise edendamine Haridusasutustes mahetoidu pakkumise toetuse REM rakendamine 2022. aastast. Mahepõllumajandustootjate teavitamine X X haridusasutuste mahetoodanguvajadustest (köögivili, marjad ja puuviljad, kartul, pudruhelbed, piim, looma- ja linnuliha). KOVide ja haridusasutuste teavitamine X REM mahetoitlustamise toetusest ja nõustamine mahetoidu pakkuma hakkamiseks. Haridusasutuste (ja nende toitlustajate) kokkade X REM koolitamine, kaasates tippkokkasid. KOVidele ja haridusasutuste pidajatele X REM mahepõllumajanduse, mahetoitlustamise ja roheliste riigihangete teemaliste teabepäevade korraldamine, juhendmaterjalide koostamine. Lk 17 / 21  Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 Vastutaja Tegevused Ettevõtjad Sektori Riik organisatsioonid Mahetoitlustamise teabepäevade korraldamine (nii X REM avaliku kui ka erasektori toitlustajatele). GreenKey turismiasutuste ja tööstuste teavitamine X mahetooraine kasutamise võimalustest. Riigihangetes mahetoidu eelistamine. X Tarneahelate edendamine, sh üleriigilise info- ja X nõudluse-pakkumise logistikasüsteemi väljatöötamine. Haridustegevused mahepõllumajanduse tutvustamiseks Koolide ja lasteaedade teavitamine ELi koolikava X X REM kaasnevate haridusmeetmete toetuse võimalustest mahepõllumajanduse tutvustamiseks, näiteks mahetalude külastamine. 3.3 III sammas – maheekspordi edendamine Mahepõllumajanduse turg on kasvutrendis. Euroopas oli suurima mahetoiduturuga riigiks 2020. aastal Saksamaa, kelle jaemüük oli 15 miljardit eurot. Saksamaale järgnesid Prantsusmaa 12,7 miljardi ja Itaalia 3,9 miljardi euro mahulise jaemüügiga. Kogu maailma maheturu hüppelise kasvu üks suuri mõjufaktoreid oli COVID-19 pandeemia. Haigusesse nakatumise vältimiseks ja oma immuunsuse tugevdamiseks on tarbijad hakanud tegema toidu ostmisel tervist edendavamaid ja keskkonnateadlikumaid valikuid, mille tulemusel on tekkinud suurem nõudlus mahetoodete järele. USAs kasvas 2020. aastal mahetoidu jaemüük 17 mld USA dollari võrra, mis on olnud ühtlasi ka suurim kasv ühe aasta jooksul. Samuti kasvas mahetoidu jaemüük mitmes Euroopa riigis. Eestis kasvas maheturu hinnanguline väärtus 2020. aastal 24% ehk kogu maheturu väärtus oli 76,5 mln eurot, mis tähendab, et ühe elaniku kohta tarbiti mahetoitu 57 euro väärtuses ning kogu turu väärtusest moodustas mahetoodang 4,3%.28 Mahetoodete ekspordi osakaal kogu toidukaupade ekspordikäibes oli 2021. aastal 3,1%. 2021. aasta andmetel oli Eestis mahetooteid eksportivaid ettevõtteid 52, millest kolmandatesse riikidesse eksportis mahetoodangut vähemalt 16 ettevõtet. Nii Euroopa Liidu piires kui ka kolmandatesse riikidesse eksporditi Eesti mahetoodangut 35,1 miljoni euro väärtuses, mis oli 3% vähem kui 2019. aastal (36,2 miljonit eurot). 2021. aastal eksporditud mahetoodangust 78% müüdi Euroopa Liidu siseselt (2019. aastal 87%) ja 22% mahetoodangust müüdi kolmandatesse riikidesse (2019. aastal 13%). Liidusisese mahetoodangu müügi osakaalu langemise ja kolmandatesse riikidesse ekspordi kasvu üks põhjuseid oli Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust 2020. aastal.29 EKI poolt läbiviidud maheeksportööride küsitluse tulemused näitavad, et Eestist eksporditi 2021. aastal mahetoodetena peamiselt taimseid tooteid, millest suurima käibe osakaaluga olid teravili, valmistoit ja õlikultuurid; lisaks eksporditi erinevaid jooke (sh alkohoolseid), töödeldud marju ja puuvilju, tera- ja kaunviljatooteid, maiustusi, maitse- ja ravimtaimi, toidulisandeid ja maitsepärmi. Kõige enam kasvas mee ja meetoodete ekspordimaht (60%) ja loomsete toodete, sh elusveiste ekspordimaht (26%). Maheteravilja osakaal oli kogu mahetoodete ekspordikäibest 2021. aastal 34% ja kogu teravilja ekspordikäibest 7%. Vaatamata teraviljanõudluse suurenemisele 2021. aastal langes Eesti maheteravilja eksport võrreldes 2019. aastaga veerandi võrra ning maheteravilja kogusaak vähenes ligi 30%.29 28 https://www.fibl.org/fileadmin/documents/shop/1344-organic-world-2022.pdf 29 https://www.agri.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/uuringud#mahepollumajandus Lk 18 / 21  Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 Kuigi kokkuostuhinnad olid varasemate aastatega võrreldes 2021. aastal kõrgemad, siis maheteravilja osakaal langes seetõttu, et osale teraviljadest puudus teatud perioodidel nõudlus (nt rukis) ja hinnaerinevus tavateraviljaga sama hästi kui et puudus. Kui 2019. aastal oli märgata töödeldud toodangu ekspordi osakaalu tõusu (2017. aastal 34% ja 2019. aastal 43%), siis 2021. aastal see vähenes 41%-ni ning kasvas töötlemata toodangu osakaal (2021. aastal 59% ja 2019. aastal 51%).29 Töötlemata mahetoodanguna müüakse peamiselt teravilja ja elusloomi. Sellegipoolest läheb suur osa mahepõllumajanduslikult kasvatatud loomadest müüki tavaloomadena, kuna ostjale ei ole olnud loomade mahepõllumajanduslik päriolu oluline. Eesti mahetoodang jõuab teadaolevalt vähemalt 17 Euroopa Liidu liikmesriiki ja 13 riiki, mis jäävad Euroopa Liidust välja.29 Maheekspordi edendamisele on kaasa aidanud teadmussiirde pikaajaline programm toidusektori müügivõime edenduse tegevusvaldkonnas, mille eesmärk on tõsta põllumajandustootjate ja töötlejate ekspordialast kompetentsi ja tutvustada koostöövõimalusi. Toidusektori müügivõime edendamise programmi valdkonna teemavaldkondadeks on rahvusvahelise ettevõtluse-, turundus- ja juhtimisalase ning ekspordikoostöö kompetentsi vahendamine Eesti põllumajandustoodete tootjatele ja töötlejatele, mahetoodete ekspordile keskenduva info jagamine, ekspordialase koostöö, mahetoodete ekspordi ja turuteabe jagamine jms. Programmi tegevusi viiakse läbi aastatel 2021-2024.30 MEM on maheeksporti edendanud läbi turuarendustoetuste, EL promomeetmete, välisdiplomaatia, projektitoetuste, tellitud EKI uuringute ja Eesti Toidu visioondokumendi raames sise- ja välistegevuste ümarlaua kohtumiste korraldamise. Sise- ja välistegevuste ümarlaua kohtumistel jagatakse infot erinevate võimaluste kohta ja promomeetmete ja kvaliteedikavade registreerimistaotluste ülevaateid. Samuti on oluline roll PTA-l, kes avab turge kõikidele ettevõtetele, sh ka mahepõllumajandusega tegelevatele. 3.3.1 III samba töörühma kokkuvõte Tegevuskava III samba töörühma täheldatud maheekspordi peamised kitsaskohad on puudulik turuteave, vähene kogemus eksporditurgudel, ebapiisavad teadmised kaubandustrendidest ja nõrk koostöö teiste eksportivate väikeettevõtjatega. Peamiselt Eestis tegutsevatel ettevõtjatel on raske leida infot rahvus- vaheliste messide ja ürituste kohta ning puudub ka platvorm, kust leida infot potentsiaalsete ekspordi- partnerite kohta. Töödeldud mahetooteid eksporditakse töötlemata toodetest vähem, kuna Eesti mahe- töötlejad on peamiselt väikeettevõtjad, mistõttu ei ole suurte ekspordimahtude täitmine ettevõtetele jõukohane. Samas on tootjate omavaheline koostöö nõrk – tihedam koostöö võimaldaks üheskoos ekspordimahte täita, et välisturule siseneda. Teisalt puuduvad osal tootjatest vajalikud teadmised nõuetest, mida tuleb välisturgudele sisenedes järgida. Eesti ettevõtjatel on raske turule sisenemisel seal konkureerida ning püsida, kuna puudub selge kuvand, millega teiste liikmesriikide seast välja paista. 3.3.2 III sammas – eesmärgid, mõõdikud ja tegevused Eesmärgid Mõõdikud Algtase 2025 2027 Sihttase 2030 Mahetoodete Eksporditud Euroopa Liidu 29 40 60 80 ekspordikäibe kasv siseselt ja kolmandatesse (2021) riikidesse (mln €) Allikas: EKI uuring Mahetoodete Mahetoodete ekspordi 3,1% 5% 6% 7,5% ekspordikäibe osakaalu osakaal kogu (2021) suurenemine toidukaupade ekspordikäibes (%) Allikas: EKI uuring 30 https://www.pikk.ee/valdkonnad/teadmussiirde-pikaajalised-programmid/teadmussiirde-pikaajaline-programm-toidusektori-muugivoime- edenduse-tegevusvaldkonnas/ Lk 19 / 21  Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 Eesmärgid Mõõdikud Algtase 2025 2027 Sihttase 2030 Töödeldud Töödeldud toodangu 41% 45% 50% 55% mahetoodete osakaal kogu (2021) ekspordimahu osakaalu mahetoodangu kasv ekspordikäibes (%) Allikas: EKI uuring Kolmandatesse Mahetoodete 22% 25% 28% 30% riikidesse ekspordikäibe osakaal – (2021) eksporditavate kolmandad riigid versus mahetoodete käibe ELi siseturg (%) osakaalu kasv Allikas: EKI uuring Vastutaja Tegevused Ettevõtjad Sektori Riik organisatsoonid Turuteave – kaardistada kõige olulisemad infoallikad ja kontaktisikud Vahendada infot rahvusvaheliste mahemesside, X MKM/EIS* seminaride, infopäevade ja valdkonnaga seotud REM ürituste kohta. Pakkuda ettevõtetele tuge potentsiaalsete X MKM/EIS ekspordipartnerite kaardistamisel ning turu-uuringute läbiviimisel. Turuteadlikkus – tegevused turule pääsu ettevalmistamiseks ja toetamiseks Arendada ettevõtjate võimekust juhtida müüki ja X MKM/EIS turundust, et siseneda rahvusvahelistele turgudele ja seal püsida, arvestades e-kaubanduse võimalustega. Edendada eksportivate ettevõtjate koostööd ning X X MKM/EIS infovahetust eksporditurgude vajaduste, turgudele REM sisenemise nõuete, kogemuste ning koostöövõimaluste kohta. Julgustada ettevõtete koostööd ülikoolide ning teadus- X X MKM/EIS ja haridusasutustega tegevuskava elluviimisel, tehnoloogia ja toodete arendamisel ja teadmussiirdel. Nähtavus turul – ühised kaubandusstendid, B2B kaubandusmissioonid, sektoripõhine turundustoetus Toetada ettevõtete kasvu ja laienemist olemasolevatel MKM/EIS ja uutel eksporditurgudel sihtturupõhiste teenuste ja REM toetuste kaudu. Toetada rahvusvahelistel messidel osalemist. MKM/EIS REM Kaasa aidata Eesti ettevõtete rahvusvahelise X MKM/EIS nähtavuse suurenemisele, sh äridiplomaatia ning Eesti kuvandi sihipärase edendamise ja turundamise kaudu. *EIS – Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Lk 20 / 21  Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 4 Tegevuskava rakendamine ja rahastus Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023-2030 elluviimise eest vastutavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ent eesmärkide saavutamisel on fundamentaalne jätkata koostööd erinevate ministeeriumite ja institutsioonide vahel, et tagada tegevuste strateegilisus, seostatus ja sünergia. Selleks jätkatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel tegevuskava väljatöötamisel kaasatud töörühmade kohtumistega. Iga algava aasta alguses korraldatakse töörühma kohtumine, kus vahetatakse infot, mille tulemusel koostatakse tegevuskava vahe-eesmärkidest lähtuv iga-aastane tegevusprogramm, milles lepitakse kokku vastavad tegevused ja tegevuste elluviijad. Tegevuskava eesmärkide saavutustaseme hindamiseks koostab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga igal aastal kokkuvõte. Kokkuvõttes kirjeldatakse tegevuskava elluviimiseks kokkulepitud tegevuste ja tulemus- ja mõjumõõdikute abil tegevuskava eesmärkide saavutamise ulatust ning analüüsitakse olulisemaid edusamme ja lahendamist vajavaid probleeme. Tegevuskava eesmärkide saavutustaset hinnatakse kokkuvõtte põhjal iga aasta lõpuks ning vajadusel tegevusi muudetakse vastavalt töörühma kohtumiste tulemusel. Tegevuskava tegevusi rahastatakse riigieelarvest (RES), sektori organisatsioonide ja ettevõtjate poolt. Tegevuste täpsem maksumuse prognoos koostatakse iga-aastase tegevusprogrammi ja riigieelarve strateegia (RES) kooskõlastamise kui sektori ja ettevõtjate rahastus valmiduse käigus. Lk 21 / 21