dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 13. juuli 2023
Viit
24.7-3/S/23-460-1
Registreeritud
13. juuli 2023
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
24.7 Struktuuritoetuste kasutamine perioodil 2014-2020
Sari
24.7-3 Struktuuritoetustega seotud lepingud
Toimik
24.7-3/S/24-0026
Vastutaja
Tiina Vinkel (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Tööhõive osakond)

Failid

  • 📎2-2.21346-1 02.02.2021 Muu leping (1).asice387 KB

Sisu (failidest)

KOOSTÖÖKOKKULEPE NR 2-2.2/1346-1 Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Marika Priske ja Pärnu Linnavalitsus, registrikood 75000064, asukoht Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu, mida esindab põhimääruse alusel linnapea Romek Kosenkranius (edaspidi nimetatud ka eraldi „partner“ või ühiselt „partnerid“), LÄHTUDES partnerite ühisest huvist tagada tervise- ja tööministri 30.05.2017 käskkirjaga „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ kinnitatud Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste (edaspidi „TAT“), tegevuse „võrgustikupõhise juhtumikorralduse mudeli testimine“ elluviimine perioodil 1. märtsist 2021. a kuni 31. oktoober 2023. a vastavalt TAT-is kirjeldatule, sõlmisid käesoleva koostöökokkuleppe (edaspidi “koostöölepe”) alljärgnevas: 1. Koostööleppe eesmärk ja objekt 1.1. Koostööleppe eesmärgiks on noortegarantii tugisüsteemi võrgustikupõhise juhtumikorralduse mudeli välja töötamine ja piloteerimine kohalikus omavalitsuses. 1.2. Koostööleppe objektiks on noortegarantii tugisüsteem, mis käesolevas koostööleppes on tööriist kohalikule omavalitsusele, mis võimaldab saada teada enda piirkonna mitteõppivatest ja mittetöötavatest noortest ning pakkuda neile vajadusel tuge haridusteele naasmiseks ja tööturule jõudmiseks. Koostööleppe objekti täpsem kirjeldus on toodud koostööleppe lisas 1. 1.3. Projekti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ toetuste andmise tingimustest (TAT) „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine” (SFOS: 2014- 2020.3.02.17-0083) raames. 2. Õiguslikud alused koostööleppe täitmisel 2.1 Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadus, eelkõige § 25; 2.2 tervise- ja tööministri 30.05.2017 käskkirjaga kinnitatud TAT „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“; 2.3 Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määrus nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi „ühendmäärus“); 2.4 Vabariigi Valitsuse 12.09.2014. a määrus nr 146 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“. 3. Koostööleppe rahastamine 3.1. Pärnu Linnavalitsus esitab Sotsiaalministeeriumile prognoositavate kulude ettemaksetaotluse ühe kvartali ulatuses punktis 8.1.3 toodud kontaktisikule; 3.2. Sotsiaalministeerium maksab Pärnu Linnavalitsusele ettemaksetaotluses taotletud ettemakse 14 tööpäeva jooksul peale taotluse esitamist; 1 3.3. Pärnu Linnavalitsus esitab Sotsiaalministeeriumile koostööleppe tingimustele vastavate tegelike kulutuste kohta ettemakse kasutamise aruande (punktis 8.1.3 toodud kontaktisikule) iga kuu kümnendaks kuupäevaks. 3.4. Kasutamata ettemakse jääk tagastatakse Sotsiaalministeeriumile lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel ja koostööleppe lõppemisel peale viimase ettemakse aruande kontrollimist. 4. Pärnu Linnavalitsuse kohustused 4.1. Tagab alates märtsist 2021 kahe töötaja või ametniku (edaspidi juhtumikorraldaja) olemasolu, kes tegutsevad täistööajaga TAT-i ülesannetes, ega täida samal ajal partneri juures teisi ülesandeid. Juhtumikorraldaja peab vastama järgmistele tingimustele: 4.1.1 kõrgharidus omandamisel või kõrgharidus omandatud; 4.1.2 vähemalt aastane sihtgrupiga töötamise kogemus; 4.1.3 arvuti kasutamise oskus vähemalt tavakasutaja tasemel. 4.2. Tagab igakülgse koostöö ja infovahetuse, sh vastused Sotsiaalministeeriumi kontaktisikute päringutele mõistliku aja (võimalusel viie tööpäeva) jooksul. 4.3. Kohustub esitama õigeaegselt taotluse noortegarantii tugisüsteemi registripäringus osalemiseks STAR-i põhimääruses toodud korras. 4.4. Rakendab noorte abivajaduse väljaselgitamisel ja abi pakkumisel noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse mudelit. 4.5. Rakendab nõuetekohaselt STAR-i IT-lahendust, sh tagab järjepideva tulemuste dokumenteerimise. 4.6. Annab tagasiside STAR NGTS IT-lahenduse toimimisele. 4.7. Töötab välja ja piloteerib võrgustikupõhise juhtumikorralduse mudeli kohalikus omavalitsuses. 4.8. Rakendab võrgustikupõhist lähenemist, sh kutsub kokku ja koordineerib noori toetavate spetsialistide võrgustikku kohalikus omavalitsuses. 4.9. Noortegarantii tugisüsteemi võrgustikupõhise juhtumikorralduse mudeli testimise käigus ilmnenud kitsaskohtadest ning tugevustest teavitatakse punktis 8.1.1 nimetatud kontaktisikut. Samuti esitatakse punktis 8.1.1 nimetatud kontaktisikule ettepanekuid mudeli täiendamiseks. 4.10. Tagab juhtumikorraldajale osalemise Sotsiaalministeeriumi korraldatud noortegarantii tugisüsteemi rakenduskoosolekutel, infopäevadel ja koolitustel. Erakorralistel juhtudel (haigestumine, muu vältimatu vajadus) võib juhtumikorraldajat asendada rakenduskoosolekutel mõni teine partneri esindaja, kellele juhtumikorraldaja on edastanud kogu vajamineva informatsiooni rakenduskoosolekul edukaks osalemiseks. Asendaja osalemine tuleb mõistliku aja jooksul enne rakenduskoosoleku toimumist kooskõlastada Sotsiaalministeeriumi kontaktisikuga. 4.11. Teavitab juhtumikorraldaja töö- või teenistussuhte lõppemisel esimesel võimalusel Sotsiaalministeeriumi kontaktisikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning värbab hiljemalt kolme kuu jooksul uue juhtumikorraldaja, kes vastab punktis 4.1. toodud tingimustele,. 4.12. Panustab juhtumikorraldaja kaudu noortegarantii tugisüsteemi infopäevade ja koolituste korraldamisse, mõjuhindamise ja kommunikatsioonitegevuste läbiviimisesse ning võrgustikupõhise juhtumikorralduse mudeli testimise käigus abistatud noorte abivajaduste ning lahenduste tüüpkirjelduste koostamisse. 4.13. Kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele. Isikuandmete töötlemise täpsem kord ja eesmärk lepitakse vajadusel partnerite vahel kokku eraldi koostööleppe lisaga. 4.14. Kohustub järgima noortegarantii tugisüsteemi kasutamisega seotud andmekaitsereegleid, sh kohustub mitte võimaldama kõrvalistele isikutele ligipääsu STAR-i tekkivale potentsiaalselt abivajavate noorte nimekirjale. STAR-i tekkiva üldise andmekoosseisu ehk nimekirja kopeerimine, printimine ja jäädvustamine muude vahenditega (nt arvutiekraani kuvatõmmised, pildistamine) on keelatud. 4.15. Esitab Sotsiaalministeeriumile järgneva eelarveaasta TAT-i elluviimisega seotud personalikulude prognoosi ning jooksva eelarveaasta prognoosi täpsustused või muudatusettepanekud, mitte hiljem kui jooksva aasta 31. oktoobriks. 2 4.16. Esitab Sotsiaalministeeriumile esimese ettemaksetaotluse pärast lepingu sõlmimist kümne (10) tööpäeva jooksul. Esimene ettemaksetaotlus katab perioodi märts – juuni 2021. 4.17. Esitab Sotsiaalministeeriumile järgmiste kvartalite ettemaksetaotlused iga kvartali viimase kuu 15. kuupäevaks (15. märts; 15. juuni, 15. september). Ettemaksetaotlus katab esitamisele järgnevat kvartalit. I kvartali ettemaksetaotluse esitab erandina 15. jaanuariks. 4.18. Esitab Sotsiaalministeeriumile TAT-i kulude raamatupidamise algdokumendid (nt töötajate lepingud jm) ja annab vajaduse korral täiendavaid selgitusi. 4.19. Eristab TAT-i raames tehtud kulud (nii otsesed kui kaudsed kulud) raamatupidamises ning esitab Sotsiaalministeeriumi või rakendusüksuse Riigi Tugiteenuste Keskus nõudmisel kõik vajalikud dokumendid, sh raamatupidamisväljavõtteid, mis on vajalikud kulude abikõlblikkuse tõestamiseks. TAT-i kaudsed kulud: 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud. 4.20. Säilitab TAT-iga seotud dokumente vastavalt raamatupidamise seadusele. 4.21. Teavitab Sotsiaalministeeriumi kontaktisikuid tööülesannete täitmisel ilmnevatest takistustest esimesel võimalusel. 5. Sotsiaalministeeriumi kohustused: 5.1. Varustab partnerit TAT-iga seotud vajaliku informatsiooni ja materjalidega (nt TAT-i dokumendid, aruandevormid jm), mis on eelduseks koostööleppes sätestatud ülesannete täitmiseks. 5.2. Vastutab koostatud dokumentide ametliku kooskõlastusringiga seotud toimingute eest Sotsiaalministeeriumis ning edastamise eest rakendusüksusele Riigi Tugiteenuste Keskus. 5.3. Tagab tulenevalt toetuse andmise tingimustest punktis 4.1. viidatud kahe ametikoha rahastuse kuni 31.10.2023: 5.3.1 2021. aastal hüvitatakse ühe partneri kohta igal kuul personalikulusid mitte rohkem kui 3 740 eurot, millele lisanduvad kaudsed kulud (hõlmab sideteenust, kontorikulusid jne) 15% tehtud otsestest personalikuludest. Kulusid on võimalik hüvitada alates 1. märtsist 2021. Käesolevas koostööleppes mõeldakse otseste personalikulude all ainult punktis 4.1. nimetatud juhtumikorraldaja palgakulusid koos tööandja maksudega; 5.3.2 2022. aastal hüvitatakse ühe partneri kohta igakuiselt otseseid personalikulusid mitte rohkem kui 3 852 euro ulatuses, millele lisanduvad kaudsed kulud 15% tehtud otsestest personalikuludest; 5.3.3 2023. aastal hüvitatakse ühe partneri kohta igakuiselt otseseid personalikulusid mitte rohkem kui 3 968 euro ulatuses, millele lisanduvad kaudsed kulud 15% tehtud otsestest personalikuludest. 5.4. Viib TAT-iga seoses läbi vajalikke koolitusi ning korraldab rakenduskoosolekuid ja kohtumisi. 5.5. Kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele. Isikuandmete töötlemise täpsem kord ja eesmärk lepitakse vajadusel partnerite vahel kokku eraldi koostööleppe lisaga. 6. Partnerite vastutus 6.1. Koostööleppest tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele partnerile tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad partnerid täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.1.1 Kui Pärnu Linnavalitsus rikub koostööleppest tulenevat kohustust ning selle alusel teeb rakendusüksus otsuse, mille tulemusel Sotsiaalministeerium ei saa toetust või tuleb toetus osaliselt või täielikult tagasi maksta, on Sotsiaalministeeriumil õigus 3 Pärnu Linnavalitsuselt tagasi nõuda vastav summa rakendusüksuse otsusest lähtuvalt. 6.1.2 Kui Pärnu Linnavalitsus rikub koostööleppest tulenevat kohustust, on Sotsiaalministeeriumil õigus jätta koostööleppes kokkulepitud kulud hüvitamata või vähendada hüvitamisele kuuluvat summat. 6.2. Partnerid ei vastuta käesoleva koostööleppe täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest, kui see on tingitud tema tahtest sõltumatutest asjaoludest ehk vääramatu jõu asjaoludest. Asjaolud peavad olema tõendatavad ja partnerid kohustuvad võtma tarvitusele vastavad abinõud tekkida võivate kahjude vähendamiseks. Partner, kelle tegevus koostööleppe järgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama teisele partnerile. 6.3. Vääramatu jõuna ei käsitleta koostööleppe sõlmimise aja seisuga koroonaviiruse (COVID- 19) leviku tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud piiranguid ja/või keelde. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Koostööleppe sõlmimise ajal kehtivad piirangud olid partneritele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades koostööleppe sõlmimise ajal kehtivat olukorda. Kui viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatakse täiendavaid piiranguid ja/või keelde, mis takistavad koostööleppe täitmist, on partneril õigus tugineda vääramatule jõule. Kui projektitegevuste läbiviimine (nt koolitused, rakenduskoosolekud, võrgustikukohtumised vmt) on koostööleppe kehtivuse ajal koroonaviirusest tingitud piirangute kehtestamise tõttu takistatud, siis on partneritel õigus leppida kokku uued toimumise ajad tulevikuks. Kui nimetatud piirangud kehtivad kauem kui 90 päeva, on mõlemal partneril õigus vääramatule jõule tuginedes koostöölepe üles öelda. 7. Koostööleppe kehtivus 7.1. Koostöölepe loetakse sõlmituks hilisemast allakirjutamise kuupäevast ja kehtib kuni 31. oktoobrini 2023. Koostöölepet võib muuta või lõpetada üksnes partnerite kirjaliku kokkuleppe alusel. 7.2. Partnerid võivad koostööleppe lõpetada ennetähtaegselt teatades sellest kirjalikult teisele partnerile ette vähemalt 60 kalendripäeva. 7.3. Partner võib ühepoolselt koostööleppe ennetähtaegselt lõpetada järgmistel juhtudel: 7.3.1 kui Sotsiaalministeerium ei täida koostööleppes sätestatud kohustusi või täidab neid nõuetele mittevastavalt; 7.3.2 kui Pärnu Linnavalitsus ei täida koostööleppes sätestatud kohustusi või täidab neid nõuetele mittevastavalt, sh jätab õigeaegselt esitamata STAR-i põhimääruses sätestatud taotluse registripäringus osalemiseks; 7.3.3 kui Pärnu Linnavalitsus rikub olulisel määral andmekaitse ja –töötluse reegleid. 7.4. Kumbki partner võib koostööleppe ennetähtaegselt ja ühepoolselt üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema partneri huvisid kaaludes ei või oodata, et koostöölepet üles öelda sooviv partner jätkaks koostööleppe täitmist. Koostöölepe lõpeb 30 kalendripäeva möödudes ülesütlemise teatest. 8. Partnerite kontaktisikud koostööleppe täitmisel 8.1. Sotsiaalministeerium: 8.1.1 Sisuliste projekti koordineerimist puudutavate küsimuste korral tööhõive osakonna nõunik Kelli Ilisson: [email protected], telefon: 626 9197; 8.1.2 Vajadusel sisuliste projekti koordineerimist puudutavate küsimuste korral asendab tööhõive osakonna nõunikku Kelli Ilissoni tööhõive osakonna nõunik Lii Pärg: lii.pä[email protected], telefon: 626 9278; 8.1.3 finantsosakonna finantspeaspetsialist Ülle Näksi: [email protected], telefon 626 9710. 8.2. Pärnu Linnavalitsus: 4 8.2.1 Lastekaitseteenistuse juhataja, Linda Õisman: [email protected], 444 8124; 8.2.2 Raamatupidamise teenistuse vanemraamatupidaja, Inga Laur: [email protected], 4448278. 8.3. Partneri volitatud esindajal on õigus esindada partnerit kõikides koostööleppe täitmisega seotud küsimustes, v.a koostööleppe muutmine, koostööleppe erakorraline ühepoolne lõpetamine ning kahjude hüvitamise nõude esitamine. 9. Koostööleppe lisad Koostööleppe juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: Lisa 1 – koostööleppe objekti kirjeldus. 10. Lõppsätted 10.1. Koostööleppe täitmisel tõusetuvad vaidlused püüavad partnerid lahendada läbirääkimiste teel, kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse erimeelsused Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud korras. 10.2. Koostöölepe on allkirjastatud digitaalselt. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Sotsiaalministeerium Pärnu Linnavalitsus Suur-Ameerika 1 Suur-Sepa 16 10122 TALLINN 80098 Pärnu linn Marika Priske Romek Kosenkranius kantsler linnapea 5 LISA 1 KOOSTÖÖKOKKULEPPELE NR 2-2.2/1346-1 Noortegarantii tugisüsteemi kirjeldus Noortegarantii tugisüsteem (NGTS) on tööriist kohalikule omavalitsusele, mis võimaldab saada teada enda piirkonna mitteõppivatest ja mittetöötavatest noortest ning pakkuda neile vajadusel tuge haridusteele naasmiseks ja tööturule jõudmiseks. NGTS koosneb juhtumikorraldusest ja STAR (Sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregister) infosüsteemi lahendusest (vaata infosüsteemi lahenduse juhendit). NGTS sihtrühmaks on: 1) 16–26-aastased noored, kes vastavad riiklike andmeregistrite järgi kõigile järgmistele tingimustele:  ei õpi;  ei tööta;  ei ole töötuna arvel;  ei ole tuvastatud puuduvat töövõimet või üle 80-protsendilist töövõime kaotust;  ei saa töötamise toetamise teenust;  ei tegele ettevõtlusega;  ei saa hüvitist alla pooleteiseaastase lapse kasvatamise eest;  ei kanna vangistust või eelvangistust;  ei viibi asendus- või kaitseväeteenistuses. 2) mittetöötav ja mitteõppiv 16–29-aastane inimene (edaspidi mitteaktiivsed noored vanuses 16-29) , keda ei ole riiklike registrite päringu alusel tuvastatud ja kes pöördub kohaliku omavalitsuse poole eesmärgiga saada abi tööturule liikumiseks või haridustee jätkamiseks. NGTS õiguslikud alused on kirjeldatud sotsiaalhoolekande seaduse § 151. Aastatel 2018-2020 viidi läbi NGTS piloteerimise esimene etapp, kus olid fookuses juhtumikorralduse metoodika ja STAR-infosüsteemi arenduste testimine ja täiendamine. Aastatel 2021–2023 jätkatakse testimise teise etapiga, mille raames täiendatakse juhtumikorralduse mudelit võrgustikupõhise lähenemisega, mida testitakse ja rakendatakse nelja partner-KOV-iga (Kohtla-Järve Linnavalitsus, Valga Vallavalitsus, Pärnu Linnavalitsus ja Narva Linnavallitsus). Juhtumikorralduse mudelit täiendatakse ka sihtgrupi laiendamise kontekstis (abi pakutakse süsteemselt ka nendele noortele, kes . Juhtumikorraldajatele viiakse läbi võrgustiku-ja juhtumikorralduse koolitusi. Juhtumikorraldajaid toetatakse tööalaselt ko- ja supervisioonide pakkumisega Sotsiaalministeerium Pärnu Linnavalitsus /allkirjastatud digitaalselt/ . . /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel