Leping

Tehniline kirjeldus „Mitmekesisuse märgise mudeli rakendamise tellimine Sotsiaalministeeriumile“ Riigihanke esemeks on „Mitmekesise töökoha“ märgise mudeli rakendamise tegevuste läbiviimine ja märgise mudeli rakendamine. 1. Hanke taust Sarnaselt paljude teiste Euroopa riikidega seisab Eesti silmitsi olukorraga, kus tööjõuressurss väheneb ning vanemaealiste ja vähenenud töövõimega, sealhulgas puudega inimeste osakaal rahvastikus suureneb. Eesti seisab jätkuvalt silmitsi Euroopa suurima palgalõhe ning horisontaalse ja vertikaalse segregatsiooniga hariduses ja tööturul, mis süvendab soolist ebavõrdsust. Aastaid korraldatud integratsioonimonitooringud näitavad endiselt Eestis elavate erineva rahvusliku ja etnilise taustaga inimeste olukorra ebavõrdsust tööturul ning püsivaid negatiivseid hoiakuid välispäritoluga inimeste suhtes. Seoses kasvava migratsiooniga Euroopasse on lisandunud üha teravamalt küsimused mitmekultuurilisusest ja religioossest mitmekesisusest ning Eesti riigi võimekusest efektiivselt kaasata sisserändajaid ühiskonnaellu. Kõik need ühiskondlikud muutused mõjutavad otseselt tööturgu ja ettevõtlust, mis tähendab, et avalik ja erasektor peavad nimetatud probleemidega silmitsi seistes olema muutuste suhtes paindlikud ja nutikad ning probleemidele lahendusi leides innovaatilised. Arvestades eespool nimetatud probleeme ning globaliseerumise majanduslikku ja sotsiaalset mõju, on üha enam vajalik ühiskonnas teadlikult edendada võrdset kohtlemist ning arvestada ühiskonna mitmekesist koosseisu ja selle eripalgelisust. Mitmekesisuse teadlik juhtimine ning selle oskuslik ärakasutamine võib tugevalt tagant tõugata innovatsiooni ja majanduslikku edenemist. Mitmekesisuse juhtimine ja võrdse kohtlemise põhimõtte arvestamine suurendab ühiskonna vähemuste heaolu, kaasatust ja võrdseid võimalusi eneseteostuseks. Vananeva rahvastiku ja väheneva tööjõu taustal muutub oluliseks tuua tööhõivesse ja hoida hõives neid elanikkonna rühmi, kellel on suurem risk tööturult kõrvale jääda. Siinkohal on sageli takistuseks tööandjate hirmud, negatiivsed eelarvamused ja vähene arusaam, missugust väärtust töötajaskonna erinevused organisatsiooni jaoks loovad. Seetõttu muutub võrdse kohtlemise tagamine diskrimineerimise eest soo, rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel üha olulisemaks. Paljud ettevõtted üle maailma rakendavad juba aastaid mitmekesisuse juhtimist edukalt oma äri huvides. Mitmekesisust teadlikult juhtivad ettevõtted ja organisatsioonid on konkurentsivõimelisemad ja suurema kliendibaasiga. Töötajaskonna mitmekesisus aitab organisatsioonidel tegevuses paremini arvestada oma sihtrühmade erinevusi, sh nende erinevaid vajadusi, eelistusi ja harjumusi, kasutades paremini ära ühiskonna tööjõuressursse ja arendades kvaliteetset töökeskkonda, kus kõik tunnevad end võrdväärselt hästi, suurendades töötajate motivatsiooni ja ettevõtte mainet. Meeskonna mitmekesisuse tulemuslik juhtimine võib oluliselt parandada organisatsiooni tööviljakust, loomingulisust ja probleemide lahendamise oskust, kuna erinevad vaated loovad eelduse väljakutsuvamatele aruteludele, panevad pingutama kompromisside leidmisel ja aitavad pakkuda eripalgelisemaid lahendusi probleemidele, mis omakorda suurendab majanduse konkurentsivõimelisust ning riigivalitsemise tulemuslikkust. Organisatsioonis, mis hindab oma töötajate mitmekesisust, on rohkem teadmisi, oskusi, kogemusi ja vaatenurki. 2. Hanke eesmärk Hanke eesmärgiks on mitmekesise töökoha mudeli rakendamine. Mitmekesise töökoha märgise mudel on konsulteerimis- ja hindamisprotsess, mille käigus tööandja hindab oma vajadusi ja võimalusi organisatsiooni mitmekesisemaks muutmisel ja võrdse kohtlemise paremaks tagamiseks ja edendamiseks ning mitmekesisuse suurendamiseks. Märgisega liitunud tööandja võtab koostöös pakkuja konsultantidega valitud meetmed oma organisatsioonis kasutusele ning tõendab neid mitmekesisuse plaani koostamise läbi vastavalt Mitmekesise töökoha märgise mudelis kirjeldatule. 3. Hanke tegevuse eesmärk Väljatöötatav märgis põhineb Sotsiaalministeeriumi kaasfinantseeritud mitmekesisuse kokkuleppe kontseptsioonil, mida viidi läbi aastatel 2012-2016 Euroopa Komisjoni PROGRESS programmi ning Hasartmängumaksu nõukogu toetustest. Märgise tegevused on suunatud suurendamaks mitmekesist töökeskkonda, arvestades vanust, sugu, etnilist tausta, emakeelt, rassi, usku või terviseseisundit (sh puue ja vähenenud töövõime) ja seksuaalset sättumust. Mitmekesise töökoha märgise eesmärk on kujundada läbi märgise konsultatsiooni- ja tööandjate võrgustiku tegevuste tööriist töökeskkonna kvaliteedi parandamiseks ja mitmekesisuse teadlikuks juhtimiseks organisatsioonis, võimaldades võrdse kohtlemise edendamist. Märgise saamiseks tuleb koostada mitmekesisuse plaan, mis võimaldab mitmekesisuse aspektist hinnata organisatsiooni olukorda ning seada eesmärke muutuste elluviimiseks. Märgis kehtib kolm aastat ning päädib progressiraportiga, et hinnata organisatsiooni edusamme võrdse kohtlemise edendamisel ja mitmekesisuse suurendamisel. 4. Hankelepinguga tellitavad tegevused Mitmekesise töökoha märgise saamise eeltingimus on mitmekesisuse plaani koostamine vastavalt Mitmekesise töökoha märgise mudelis kirjeldatule. Märgise saamiseks on tööandja koostanud mitmekesisuse plaani, milles kajastuvad organisatsiooni tegevused, mis on planeeritud võrdse kohtlemise edendamiseks ja mitmekesisuse suurendamiseks. Märgise kontekstis koostatav plaan on igale ettevõttele või organisatsioonile individuaalne ega eelda tööandjalt kompleksseid eelteadmisi, kuna plaani koostamise protsessis on ette nähtud konsultantide tugi märgist koordineeriva meeskonna poolt. Iga ettevõte või organisatsioon ise koostöös konsultantidega seab endale sobivad eesmärgid, kuidas ja milliste kvantitatiivsete või kvalitatiivsete meetmetega mitmekesisust juhitakse ja võrdset kohtlemist edendatakse. Plaani maht ja olukorra väljaselgitamise ulatus seoses valitud sihtrühmade ja seatud eesmärkidega jääb ettevõtte või organisatsiooni enda otsustada. Pakkuja põhiülesanne on pakkuda tööandjale tuge mitmekesisuse edendamiseks organisatsioonis, pakkudes konsultatsioone ning võrgustikutegevusi võrdse kohtlemise edendamise heade praktikate vahetamiseks. Kõik tööandjad osalevad Mitmekesise töökoha märgise mudelis tasuta kuni hankelepingu lõppemiseni. 5. Tellitavad tegevused: 1) Konsultatsiooni- ja koolitustegevused – Pakkuja koordineerib konsultatsiooni- ja koolitustegevuste läbiviimist mitmekesisuse plaanide koostamiseks ettevõtetes ja organisatsioonides. Koolitus- ja konsultatsioonitegevuste eesmärk peab olema võrdse kohtlemise edendamine ja organisatsiooni mitmekesisuse suurendamine organisatsiooni siseselt või väljapoole suunatud tegevuste raames (näiteks arvestades mitmekesisust kliendibaasis või muutes ettevõtte või organisatsiooni pakutava kauba või teenuse ligipääsetavamaks laiematele sihtgruppidele, arvestades vanust, sugu, etnilist tausta, emakeelt, rassi, usku või veendumust, terviseseisundit (sh puue ja vähenenud töövõime) ja seksuaalset sättumust. Ülevaade võimalikest headest praktikatest kajastub Mitmekesisuse töökoha märgise mudelis. Pakkuja ülesanne on kaasata piisavas mahus vastavaks konsultanditööks sobivaid konsultante, kes on kohustatud koostöös tööandjaga koostama mitmekesisuse plaane. Pakkuja hindab ise, kui palju konsultante tuleks värvata, vastavalt töö mahule, kuid konsultante peab olema vähemalt kolm ning organisatsioonide arvu suurenedes peab proportsionaalselt suurendama ka konsultantide arvu. Pakkuja esitab näidise mitmekesisuse plaanist, mille alusel koostatakse koostöös mitmekesisuse konsultantidega tööandja mitmekesisuse suurendamise plaan ning seatakse eesmärgid võrdset kohtlemist edendavateks tegevusteks vastavalt Mitmekesise töökoha märgise mudelis kirjeldatule. Kogu lepingu vältel on Pakkujal kohustus koordineerida konsultantide tööd ning vastutada nende töö kvaliteedi eest. 2) Võrgustiku tegevused – Mitmekesisuse plaani koostab iga tööandja individuaalselt, kuid kõik tööandjad, kes märgist taotlevad või on juba taotlenud, peaksid olema kaasatud ühisesse võrgustikku, et vahetada kogemusi ning saada osa ühistest üritustest. Pakkuja korraldab ja viib läbi koolitusi, seminare vms üritusi, et järjepidevalt kaasata tööandjaid võrdse kohtlemise valdkonna inforuumi ja võimaldab heade praktikate vahetamist. 3) Turundus- ja kommunikatsioonitegevused - Pakkuja kirjeldab turundustegevusi, mille tulemusena Mitmekesise töökoha märgist turundatakse ning märgisega liitunute võrgustikku suurendatakse. Pakkuja toob mudelisse osalema võimalikult palju tööandjaid ning märgisega liitunud tööandjate arv peab jätkuvalt suurenema. Märgisega liitunud uute tööandjate arv peab olema vähemalt kümme, kuid eelistatult rohkem. Pakkuja toob pakkumuses välja esialgse nägemuse võimalikest turundustegevustest tööandjate suunal ja esitab kommunikatsiooniplaani, mis sisaldab kirjeldust kuidas ja millal kommunikatsioonitegevusi läbi viiakse. Kommunikatsiooniplaani ajakavas sisalduvad eesmärgi saavutamisega seotud kommunikatsioonitegevus, sihtgrupp, esialgseid kommunikatsioonisõnumite näited ja kommunikatsioonikanalid. 4) Infoplatvorm – Pakkuja vastutab elektroonilise infoplatvormi eest, mis kajastab tööandjale vajalikke mitmekesisuse suurendamise eesmärgiga seotud infomaterjale ja võimalikke praktikaid, mida mitmekesisuse suurendamise eesmärgi täitmiseks kasutada. Eelnimetatud infomaterjalid ja võimalikud praktikad peavad olema infoplatvormil soovijatele vabalt kättesaadavad ka peale hankelepingu lõppemist tuleb kõik materjalid üle anda Sotsiaalministeeriumile või järgmisele teenusepakkujale. 5) Tunnustamisüritus - Pakkuja osaleb koos Sotsiaalministeeriumiga tööandjate tunnustamisüritusel märgisega liitunute tunnustamise tseremoonial. Sotsiaalministeerium korraldab koostöös pakkujaga tunnustamisürituse, mille raames tunnustatakse Mitmekesise töökoha märgisega liitunuid. Tunnustamisüritus toimub vähemalt kord aastas. Vajalikud lisategevused - pakkuja võib lisada mudelisse olulisi lisategevusi, mis toetavad tegevuse eesmärke. Pakkuja toob need välja pakkumuses. 6) Koostöö Sotsiaalministeeriumiga - Pakkuja tagab kogu lepingu kehtivuse jooksul koostöö Sotsiaalministeeriumiga ning vajadusel võimaldab Sotsiaalministeeriumiga kohtumisi. Sotsiaalministeeriumil on õigus osaleda pisteliselt tööandjate konsulteerimiskohtumistel, võrgustiku- või muudel üritustel seoses mudeli rakendamisega. Pakkuja on kohustatud Sotsiaalministeeriumiga kommunikatsiooni tegevustes tegema koostööd, kooskõlastades Sotsiaalministeeriumiga kommunikatsioonipaani ja kommunikatsioonisõnumid. Pakkuja kohustus on anda vajalikku sisendit Mitmekesise töökoha märgise mudeli rakendamistegevuste kohta ning vajadusel osaleda kohtumistel Sotsiaalministeeriumiga Mitmekesise töökoha märgise tegevuste planeerimisel ja teostamisel.  TÖÖVÕTULEPING NR 1.8-2/1467-1 Sotsiaalministeerium (edaspidi tellija), registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab Sotsiaalministeeriumi põhimääruse alusel Marika Priske ja SA Eesti Inimõiguste Keskus (edaspidi töövõtja), registrikood 90012202, asukoht Parda 4, Tallinn, mida esindab juhatuse liige Egert Rünne edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Mitmekesisuse märgise mudeli rakendamise tellimine Sotsiaalministeeriumile” (viitenumber 233524) (edaspidi riigihange) tulemusena 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. Vastuolude korral hanke alusdokumentide ja töövõtja pakkumuse vahel lähtutakse hanke alusdokumentides sätestatust. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus; 1.3.2. Lisa 2 – töövõtja pakkumus. 2. Lepingu ese 2.1. Töövõtja viib vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele tellijale läbi mitmekesise töökoha mudeli rakendamisetegevused ja märgise mudeli rakendamise (edaspidi teenus). 2.2. Teenus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. 2.3. Teenuse täpsem kirjeldus ja teenusele esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses. 2.4. Teenust tellitakse ja rahastatakse riigieelarvest. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija tasub töövõtjale osutatud teenuse eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale 120 000 eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale ei lisandu käibemaksu. 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud teenuse osutamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest. 3.3. Tellija tasub teenuse eest võrdsetes osades kord kvartalis pärast vahearuande ja üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist Tellija volitatud esindaja poolt ning selle alusel esitatud arve saamist. 3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 233524. 3.5. Vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 71 on e-arve operaatoriks masintöödeldava algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge tellija andmetes juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris. 3.6. E-arve saatmise võimalused on: 3.6.1. kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani. 3.6.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.6.3. e-arve võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne 1  tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.6.4. Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle-Euroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF- vormingus Ostja volitatud esindaja e-posti aadressile. 3.7. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva arve esitamisest. 4. Teenuse osutamine 4.1. Teenuse osutamise tähtaeg on 36 kuud lepingu sõlmimisest. Teenuse osutamine toimub vastavalt hanke alusdokumentidele ja pakkumuses esitatud ajakavale. 4.2. Töövõtja kohustub osutama teenust tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab teenus olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele teenustele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab teenuse osutamise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde hulka. 4.3. Töövõtja peab osutama teenust vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud teenuse osutamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad teenuse ulatusele, iseloomule ja keerukusele. Töövõtja peab tagama, et teenust osutavad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. Töövõtja peab tagama, et kõik meeskonnaliikmed valdavad eesti keelt ja vähemalt ühel konsultandil on väga hea vene ja inglise keele oskus. 4.3.1. Kui teenuse osutamisekäigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et teenust osutavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. 4.4. Töövõtja kohustub teenuse osutamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 4.5. Töövõtja tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load, õigused ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest või hanke alusdokumentidest tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 4.6. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni teenuse osutamisega seotud küsimustes kolme tööpäeva jooksul, arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest tellija poolt. 4.7. Tellijal on õigus kontrollida teenuse osutamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 4.8. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 4.8.1. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt teenuse osutamiseks antud juhiste sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja osutatud teenuse lepingutingimustele mittevastavuse eest. 4.8.2. Kui töövõtja osutab teenust kolmandate isikute läbiviidud tööde jätkuna või tuginedes kolmandate isikute koostatud plaanidele, projektile või juhistele, on ta kohustatud kontrollima eeltööde, kasutatud materjalide, plaanide, juhiste sobivust ja vastavust. Mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja osutatud teenuse lepingutingimustele mittevastavuse eest. 5. Üleandmine 5.1. Töövõtja esitab tellijale üks kord kvartalis vahearuande tehtud töö ja läbi viidud tegevuste kohta. Vahearuandes tuleb välja tuua ka kokkulepitud aja- ja tegevuskavast 2  kinnipidamine või probleemid, mis seda takistavad. Vahearuanne tuleb esitada tellija volitatud esindaja e-posti aadressile. 5.1.1. Tellija esindajal on õigus esitatud vahearuande põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi teenuse nõuetekohaseks osutamiseks või teha ettepanekuid tegevus- ja/või ajakava metoodika kohandamiseks. 5.1.2. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita 3 (kolme) tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuse juhtrühm. 5.2. Töövõtja esitab valmis lõpparuande tellijale ülevaatamiseks. Lõpparuandes tuleb kirjeldada kogu projektiperioodil tehtud tegevused ning tuua välja parimaid praktikaid. Samuti tuleb lõpparuandes kirjeldada projekti kitsaskohad ning pakkuda võimalusi nende lahendamiseks. Lõpparuande üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu maksmisel. Tellija kontrollib osutatud teenuse vastavust hanke alusdokumentidele ja pakkumuses sätestatule. 5.3.Tellijal on õigus keelduda teenuse vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. Tellija jätab vahe- või lõpparuandes kirjeldatud teenuse vastu võtmata ja esitab pretensiooni ja/või teeb teenuse osas parandusettepanekud viie tööpäeva jooksul aruande üleandmisest arvates. Tellija määrab teenuse osutamisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 5.3.1. Pretensioonis fikseeritakse teenuses ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega teenuse parandamist või uue teenuse osutamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. 5.3.2. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused teenuse kvaliteedis olid tingitud tellija poolt antud materjali või juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 5.3.3. Kui tellija keeldub teenust vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida teenuse vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui teenuse vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab teenuse mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 5.4. Kui tellija ei esita pretensiooni ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 5.3. määratud aja jooksul, loetakse teenus tellija poolt vastuvõetuks. 6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, teenus ei ole tähtaegselt osutatud või kui teenus ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Õiguskaitsevahendite kohaldamine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus oleneb rikkumise iseloomust ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja leppetrahvi nõude esitamisel järgib tellija VÕS sätestatud põhimõtteid ja regulatsiooni. 6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 3 % lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole teenust osutanud või töövõtja poolt üle antud teenus ei vasta lepingutingimustele. 6.4. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 3 6.5. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 6.6. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või lepingu punktis 9.4. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10 (kümme) protsenti lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. 6.7. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. 6.8. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateist) päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus teenuse eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 6.9. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 6.9.1. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra. 6.9.2. Punktis 6.11. nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud piiranguid ja/ või keelde. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ja kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatakse täiendavad piirangud ja/või keelde, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 7. Autoriõigused 7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. 7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle teenuse osutamise käigus üleantud materjalidega. 7.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 7.4. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada. Töövõtja võib lepingu käigus loodud teoseid kasutada tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja tellijale. 7.5. Töövõtja kohustub talle teenuse eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele teenuse osutamisega seotud autoritasud. 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt 4  lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 8.4. Poolte volitatud esindajad on: 8.4.1. Tellija volitatud esindaja võrdse kohtlemise poliitika juht Agnes Einman, telefon 626 9181, e-post [email protected]. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8.4.2. Töövõtja volitatud esindaja SA Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Egert Rünne, telefon 626 9181, e-post [email protected] . 8.5. Pooled võivad põhjendatud vajaduse korral lepingu täitmise käigus volitatud esindajate andmeid muuta, teavitades sellest teist poolt e-posti teel. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi. 9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 9.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib 36 kuud või kuni lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 10.2. Juhul kui poolteväliste asjaolude tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks teenuse osutamisel 5  järgida lepingus nimetatud tähtaegu, on tellijal õigus lükata edasi lepingu täitmise tähtpäev jt lepingust tulenevad tähtajad perioodi võrra, mille osas teenuse osutamine pooltest mitteoleneval põhjusel viibis ning määrata uued tähtajad. 10.3. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10.4. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 10.5. Lepingu täitmise ajal koroonaviiruse (haigus COVID-19) puhangu ja leviku tõttu või kui esinevad muud inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused, mistõttu ei osutu võimalikuks lepingu täitmine kokkulepitud tingimustel, on pooltel õigus muuta teenuse osutamise ajakava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega. 10.5.1. Töövõtja esitab ajakava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid kavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega. 10.5.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud viirust tõkestamisega seotud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 30 päeva jooksul pärast piirangute ja keeldude kehtivuse lõppu. 10.6. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus teenuse järele. Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 2 kuud. 11. Lõppsätted 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. 11.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt/paberkandjal. Tellija Töövõtja 6 Käthlin Sander Saatja: Agnes Einman Saatmisaeg: neljapäev, 26. oktoober 2023 08:44 Adressaat: Egert Rünne Koopia: Käthlin Sander Teema: Lepingu kontaktisiku muutus Tere Egert Anname teada, et mitmekesisuse märgisega seotud lepingu punk 8.4.1 kohaseks Tellija volitatud esindajaks on edaspidi võrdse kohtlemise polii ka juht Käthlin Sander, telefon 5196 1886, e-post [email protected]. Heade soovidega Agnes Einman osakonnajuhataja | Võrdsuspolii ka osakond | [email protected] Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn 5910 8457 | h p://www.mkm.ee 1