Kutselise kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord

Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 07.07.2023 nr 1.4-1/591 Rahandusministeerium Vabariigi valitsuse määruse kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks vabariigi valitsuse määruse „Kutselise kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord” eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. Kutselise_kalapüügi_andmete_kord_EN.pdf 2. Kutselise_kalapüügi_andmete_kord_SK.pdf Kristi Ilves 625 6244 [email protected] Marion Saarna-Kukk 625 6229 [email protected] Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  EELNÕU 07.07.2023 MÄÄRUS juuli 2023 nr ….. Kutselise kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 61 lõike 81 ja 9 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse kalapüügiga seonduvate andmete esitamise nõuded kalalaeva kalapüügiloa ja kaluri kalapüügiloa (edaspidi koos kalapüügiluba) alusel kala püüdvale või veetaimi koguvale isikule, ettevõtjale, kellele on antud toidu või sööda käitlemise tegevusluba või kes on esitanud majandustegevusteate toidu või sööda käitlemise kohta, kala ja veetaime ülevõtjale, kala ja veetaime vedajale, merel kala vastu võtva, transportiva või töötleva Eesti lipudokumenti omava laeva kaptenile ja Eesti jurisdiktsiooni alla jääval veealal kala vastu võtva, transportiva või töötleva välisriigi laeva kaptenile. (2) Määrusega kehtestatavad andmete esitamise nõuded kehtivad merel ja siseveekogudel, kui määrusega ei ole sätestatud teisiti. (3) Määrusega reguleeritakse kalapüügiga seonduvate andmete esitamist niivõrd, kuivõrd seda ei reguleeri Euroopa Liidu õigusaktid. § 2. Kalapüügiga seonduvad andmed Kalapüügiga seonduvad andmed on: 1) komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.04.2011, lk 1–153) artikli 2 punktis 10 sätestatud püügireisi andmed; 2) komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 2 punktis 11 sätestatud püügitoimingu andmed; 3) nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks ja muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008 ja (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50) artikli 4 punktis 16 sätestatud ümberlaadimise andmed; 4) nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 punktis 22 sätestatud lossimise andmed; 5) kala ja veetaime ülevõtmise andmed; 6) kala ja veetaime esmamüügi andmed; 7) kala ja veetaime veo andmed; 8) muud andmed, mille esitamise kohustus tuleneb Euroopa Liidu või Eesti õigusaktidest. § 3. Andmete esitaja (1) Andmete esitaja on: 1) vahetult kalapüüki teostav kalur, kes on kantud kalapüügiloale, mille alusel püük toimub (edaspidi kalur); 2) kalapüügiloa omanik; 3) kalalaeva kapten; 4) kala ja veetaime ülevõtja; 5) ettevõtja, kellele on antud toidu või sööda käitlemise tegevusluba või kes on esitanud majandustegevusteate toidu või sööda käitlemise kohta; 6) kala ja veetaime vedaja. (2) Kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügireisi, püügitoimingu ja lossimise andmed esitab vahetult kalapüüki teostanud kalapüügiloale kantud kalur. (3) Kalalaeva kalapüügiloa alusel toimuva püügitoimingu, püügireisi, ümberlaadimise ja lossimise andmed esitab kalalaeva kapten. (4) Kala ja veetaime ülevõtmise andmed esitab kala ja veetaime ülevõtja või § 21 lõikes 2 sätestatud juhul kalalaeva kapten või kalapüügiloa omanik. (5) Kala ja veetaime esmamüügi andmed esitab ettevõtja, kellele on antud toidu või sööda käitlemise tegevusluba või kes on esitanud majandustegevusteate toidu või sööda käitlemise kohta vastavalt Kalapüügiseaduse § 15 lõikele 1 või § 22 lõikes 2 sätestatud juhul kapten või kalapüügiloa omanik. (6) Kala ja veetaime veo andmed vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 68 esitab kala ja veetaime vedaja. § 4. Andmete saaja (1) Andmete saaja on Põllumajandus- ja Toiduamet ja määruse §-des 16 ja 17 nimetatud juhul ning sadamasse või maaletuleku kohta saabumise eelteate andmete esitamise puhul ka Keskkonnaamet. (2) Eesti lipu all sõitvalt laevalt teise riigi sadamas kala lossimise korral või Eesti lipu all sõitvalt laevalt teise riigi jurisdiktsiooni alla jääval veealal kala ümberlaadimise korral on andmete saajaks teise riigi nõudmisel ka selle riigi pädev asutus. Niisugusel juhul esitatakse andmed komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 404/2011 määratud viisil või selle pädeva asutuse määratud viisil ja korras. 2 § 5. Andmete esitamise viis (1) Andmed esitatakse elektrooniliselt. (2) Andmed esitatakse kutselise kalapüügiga seonduvate andmete üle arvestuse pidamiseks kutselise kalapüügi registrisse (edaspidi register) infotehnoloogiliste kliendirakenduste (edaspidi kliendirakendus) vahendusel järgmiselt: 1) kaluri kalapüügiloa alusel toimunud püügireisi, püügitoimingu ja lossimise andmed kaluri infotehnoloogilise kliendirakenduse (edaspidi PERK) vahendusel; 2) kalalaeva kalapüügiloa alusel toimunud püügireisi, püügitoimingu, ümberlaadimise ja lossimise andmed kalalaeva infotehnoloogilise kliendirakenduse (edaspidi ERS) vahendusel; 3) kala ja veetaime ülevõtmise, esmamüügi ja veo andmed PERK-i vahendusel. § 6. Andmete esitamiseks vajalikud kasutajaõigused (1) Andmete elektrooniliseks esitamiseks vajalikud kasutajaõigused väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet. (2) Andmete esitaja esitab kasutajaõiguste saamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile taotluse, milles märgib järgmised andmed: 1) nimi, registrikood ja kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress; 2) selle isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress, kellele taotletakse andmete elektrooniliseks esitamiseks vajaliku kasutajaõiguse andmist. (3) Kalapüügiloa omanik esitab kalapüügiloa taotlemisel ja esmakokkuostja, ülevõtja ja vedaja kasutajaõiguse taotlemisel andmed nende isikute kohta, kes võivad vastava kalapüügiloa alusel toimuva püügireisi ja püügitoimingu kohta andmeid esitada või esmamüügi, ülevõtmise või veo tehingut teostada, võttes arvesse §-s 3 sätestatud nõudeid. (4) Põllumajandus- ja Toiduamet võtab isikult kasutajaõiguse, kui isik asjaomasel tegevusalal enam ei tegutse või ei tohi tegutseda. (5) Kasutajaõiguse andmist taotlenud isik teavitab asjaomasel tegevusalal tegevuse lõpetamisest viivitamata Põllumajandus- ja Toiduametit. § 7. Esitatud andmetes paranduste tegemine (1) Kui andmete esitaja ei saa ise andmeid parandada, parandab Põllumajandus- ja Toiduamet põhjendatud juhul ilmselgeid vigu püügitoimingu, püügireisi, ümberlaadimise, lossimise, ülevõtmise, esmamüügi ja veo andmetes andmete esitaja kirjaliku avalduse alusel, mis esitatakse Põllumajandus- ja Toiduametile 48 tunni jooksul eelnimetatud andmete esialgsest esitamisest arvates. Pärast 48 tunni möödumist saab menetlustähtaega ennistada haldusmenetluse seaduse § 34 kohaselt. (2) Neid püügireisi-, püügitoimingu-, ümberlaadimise-, lossimise-, ülevõtmise-, esmamüügi- ja veoandmeid, mis on asjakohased riikliku järelevalve menetluses või süüteomenetluses, ei muudeta enne menetluse tulemuse selgumist. § 8. Andmete esitamine tehnilise rikke korral (1) Kui kliendirakenduse rikke tõttu ei ole andmete esitamine kliendirakenduse vahendusel nõutud aja jooksul võimalik, esitatakse andmed järgmiselt: 3 1) PERK-i rikke korral püügireisi, püügitoimingu ja lossimise andmed PERK-i vahendusel esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui sama päeva lõpuks, märkides PERK-i eelteate raporti lisamärkuste lahtrisse andmete hilisema esitamise põhjuse; 2) ERS-i rikke korral püügireisi, püügitoimingu, ümberlaadimise ja lossimise andmed vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 404/2011 artiklile 39 Põllumajandus- ja Toiduametile e-posti teel, aadressil [email protected]; 3) ülevõtmise, esmamüügi ja veo andmed PERK-i vahendusel esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui sama päeva lõpuks. (2) Kui sama päeva lõppedes PERK-i püsiva rikke korral ei ole võimalik andmeid esitada, esitatakse need Põllumajandus- ja Toiduametile e-posti teel, aadressil [email protected] hiljemalt 24 tunni jooksul tehnilise rikke ilmnemise päeva lõppemisest. Põllumajandus- ja Toiduamet võib andmete esitamise viisi muuta, teavitades sellest andmete esitajaid. (3) Kui andmeid ei ole nõutud ajal võimalik esitada kliendirakenduse kasutamise seadme mitte töötamise või muu mõjuva põhjuse tõttu, siis esitatakse andmed esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui sama päeva lõppedes raporti „Sadamast väljumine“ esitamisest arvates muu kanali vahendusel elektrooniliselt, märkides PERK-i „Saabumise eelteate“ raporti lisamärkuste lahtrisse andmete hilisema esitamise põhjuse. 2. peatükk Kaluri kalapüügiloa alusel toimunud püügireisi, püügitoimingu ja lossimise andmete esitamine § 9. Andmete esitamise üldpõhimõtted (1) Nõutavad püügireisi, püügitoimingu ja lossimise andmed esitatakse PERK-i vahendusel iga püügireisi kohta. (2) Andmeid esitatakse läbivalt ühe isiku poolt püügireisi vältel ja selle järgneva lossimise osas. Iga püügivahenditega seotud meeskondlikuks tegevuseks veealale väljunud kalalaev või mootorsõiduk teostab eraldiseisva püügireisi, märkides vajadusel püügile asetatud püügivahendite või nõutud püügivahendite arvuks või nõutud saagiks 0. (3) Isikul, kes vastava püügireisi osas andmeid esitab, peab PERK-i rakenduse kasutamiseks vajalik seade püügireisil kaasas olema. (4) Püügireisi, püügitoimingu ja lossimise andmete kohta esitatakse PERK-is järgmised elektroonilised raportid järgmises järjekorras: 1) „Sadamast väljumine“; 2) „Tegevused püügivahenditega“; 3) „Saabumise eelteade“; 4) „Sadamasse saabumine“; 5) „Lossimine“. (5) Püügireis algab raporti „Sadamast väljumine“ esitamisega ja lõppeb raporti „Sadamasse saabumine“ esitamisega kõigi püügireisil kasutatavate püügiviiside korral. Püügireisil püütud ja kogutud kala- ja veetaime koguste kohta loetakse püügireisi teave esitatuks pärast raporti „Lossimine“ kinnitamist. (6) Uut püügireisi ei saa alustada enne, kui eelmine püügireis on rakenduses „Sadamasse saabumine“ raporti esitamisega lõpetatud. 4 (7) Kui püügireisil ei kasutata kalalaeva ega mootorsõidukit, määratletakse ühe püügireisina kaluri kalapüügiloa alusel toimuvat retke, mille kestel tegeletakse püügitoiminguga ning mille vältel võib olla vajadus püügivahenditega seotud tegevuste tõttu korduvalt siseneda veealale ja väljuda veealalt. Püügireis lõppeb lõpliku väljumisega veealalt. (8) Kui püügireisi vältel on vajadus püügivahendite püügile asetamiseks või püügilt eemaldamiseks seoses püügivahendite erinevate osade viimisega veelalale või toomisega veealalt korduvalt siseneda ja väljuda veealalt, lõppeb püügireis lõpliku väljumisega veealalt, mille tulemusena asetati püügivahend püügile või eemaldati püügilt ja esitatakse „Tegevused püügivahenditega“ raport vastavalt § 11 lõigetele 1 ja 3. (9) Raportid ja andmed loetakse esitatuks järgmiste olukordade saabumisel: 1) „Sadamast väljumise“, „Tegevused püügivahenditega“ ja „Saabumise eelteate“ raporti salvestamisel rakenduses; 2) „Sadamasse saabumise“ ja „Lossimise“ raportite ning ülevõtmise, esmamüügi ja veo andmete kinnitamisel rakenduses. (10) Püügireisi, püügitoimingu ja lossimise andmeid saab parandada PERK-is järgmiselt: 1) raportit „Sadamast väljumine“ saab parandada kuni raporti „Tegevused püügivahenditega“ salvestamiseni rakenduses; 2) raporteid „Tegevused püügivahenditega“ ja „Saabumise eelteade“ saab parandada kuni raporti „Sadamasse saabumine“ kinnitamiseni rakenduses; 3) raportit „Lossimine“ saab parandada kuni selle raporti kinnitamiseni rakenduses. (11) PERK-i vahendusel esitatud ülevõtmise, esmamüügi ja veo andmeid saab parandada PERK-is kuni teabe esitamise kinnitamiseni rakenduses. (12) Paragrahvi 10 lõikes 1, § 12 lõike 1 punktis 7, § 13 ja § 14 lõike 1 punktis 1 nõutud asukohtadega seotud andmete puhul peavad nimetatud asukohad olema enne vastava raportiga nõutud andmete esitamist kantud Põllumajandus- ja Toiduameti nimistusse. Juhul, kui nimetatud asukohad ei ole kantud Põllumajandus- ja Toiduameti sadamate ja maaletoomiskohtade nimistusse, esitavad andmete esitajad Põllumajandus- ja Toiduametile avalduse nimetatud kohtade nimistusse kandmiseks sadama, maaletoomiskoha, maaüksuse või ladustamis- ja töötlemisüksuse nime ja koordinaatidega. § 10. Raporti „Sadamast väljumine“ esitamine Enne veealale väljumist esitatakse raportis „Sadamast väljumine“ järgmised andmed: 1) sadam või veealale väljumise koht; 2) veealale väljumise viis, mida püügireisil kasutatakse; 3) kõigi püügireisil kasutatavate kalalaevade pardanumbrid, kui püügireisil kasutatakse kalalaeva; 4) kõigi püügireisil kasutada plaanitud kalapüügilubade numbrid. § 11. Raporti „Tegevused püügivahenditega“ esitamine (1) Veekogul olles mõrra või kastmõrra püügile asetamise lõpetamisel esitatakse raportis „Tegevused püügivahenditega“ viivitamata järgmised andmed: 1) loa number; 2) püügivahendi liik ja võrgusilma suurus päras; 3) püügile asetatud vahendite arv; 5 4) püügile asetatud püügivahendi lipu tähistuse koordinaadid. (2) Veekogul olles või hiljemalt pärast sadamasse või maaletuleku kohta saabumist esitatakse lõikes 1 nimetamata püügivahendite püügile asetamise puhul viivitama raportis „Tegevused püügivahenditega“ järgmised andmed: 1) loa number; 2) püügivahendi liik ja võrgusilma suurus millimeetrites. Samaliigiliste erineva silmasuurusega püügivahendite püügile asetamise puhul märgitakse nende võrgusilma suuruste vahemik; 3) püügile asetatud vahendite arv; 4) püügile asetatud püügivahendi asukoht Vabariigi Valituse 16.06.2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ lisas 6 esitatud väikese püügiruudu tasemel või siseveekogude puhul veekogu või veekogu osa nimetusena. (3) Pärast sadamasse või maaletuleku kohta saabumist või § 12 lõikes 2 sätestatud juhul enne raporti „Saabumise eelteade“ esitamist esitatakse viivitama raportis „Tegevused püügivahenditega“ andmed kala püügivahendist nõudmise puhul järgmised andmed: 1) nõutavate püügivahendite arv; 2) teave, kas püügivahend eemaldati püügilt või asetati uuesti püügile. (4) Pärast sadamasse või maaletuleku kohta saabumist või § 12 lõikes 2 sätestatud juhul enne raporti „Saabumise eelteade“ esitamist esitatakse raportis „Tegevused püügivahenditega“ kaotatud püügivahendi puhul järgmised andmed: 1) loa number; 2) püügivahendi liik; 3) kaotatud püügivahendite arv; 4) kaotatud püügivahendite püügile asetamise asukoha koordinaadid või püügiruut või veekogu nimetus 5) teave võetud abinõu kohta kaotatud püügivahendi tagasisaamiseks. § 12. Raporti „Saabumise eelteade“ esitamine (1) Raportis „Saabumise eelteade“ esitatakse järgmised andmed: 1) teave, kas püügireisil saadi saaki või mitte; 2) hinnanguline liigipõhine saagi ja tagasi heidetud saagi kogus kilogrammides; 3) sumpa asetatud saagi liigipõhine hinnanguline kogus kilogrammides, kui kogu või osa saagist asetati püügireisi käigus peale püügivahendi nõudmist sumpa; 4) sumbast nõutud saagi liigipõhine hinnanguline kogus kilogrammides, kui kogu või osa saagist nõuti püügireisi vältel sumbast; 5) veonoodaga või põhjanoodega püügil silmasuurus veonooda ja põhjanooda päras; 6) sadamasse või maaletuleku kohta saabumise kuupäev ja kellaaeg; 7) sadam või maaletuleku koht. (2) Raport „Saabumise eelteade“ esitatakse vähemalt tund aega enne sadamasse või maaletuleku kohta saabumist järgmistel juhtudel: 1) püügireisil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel; 2) püügitoimingul, millel kasutatakse kastmõrda; 3) Läänemere püügireisil Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 191, 15.7.2016, lk 1—15), artikli 11 lõike 1 kohaselt. 6 (3) Lõikes 2 sätestamata juhul esitatakse raport „Saabumise eelteade“ viivitamata pärast sadamasse või maaletuleku kohta saabumist, kuid enne püütud kala ja veetaime koguse kaldale või mootorsõidukist maha tõstmist. Juhul, kui püügireisi käigus asetati püügivahendid püügile või nõutavast püügivahendist saaki ei saadud, salvestatakse raport „Saabumise eelteade“ kala ja veetaime koguse osas tühjana. (4) Kui püügireisil ei kasutata kalalaeva ega mootorsõidukit, ning püügireisi kestel, mille vältel võib olla vajadus püügivahenditega seotud tegevuste tõttu korduvalt siseneda veealale ja väljuda veealalt, esitatakse „Saabumise eelteade“ viivitamata pärast püügivahenditega seotud tegevuste lõpetamist või nõutud saakide veekogu kaldal kokku kogumist. Juhul, kui püügireisi käigus saaki ei saadud, salvestatakse raport „Saabumise eelteade“ kala ja veetaime koguse osas tühjana. (5) Kui sadamas või kala maaletoomiskohas on olemas kala ja veetaime kaalumise võimalus, võib lõikes 3 sätestatud „Saabumise eelteate“ raporti ja § 14 nimetatud „Lossimise raporti“ esitada samaaegselt viivitamata pärast kaalumist. (6) Kui kalapüügil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kulub pärast püügitoimingu lõppu sadamasse või maaletuleku kohta jõudmiseks vähem aega kui üks tund, võib raporti „Saabumise eelteade“ esitada pärast viimast püügitoimingut hiljemalt 30 minutit enne sadamasse või maaletuleku kohta saabumist. (7) Kui kalapüügil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel raportis „Saabumise eelteade“ märgitud kellajast sadamasse või maaletuleku kohta jõudmine hilineb rohkem kui 15 minutit, esitatakse viivitamata täpsustatud sadamasse või maaletuleku kohta saabumise kellaaeg. (8) Kui püügireisi käigus kogu või osa saagist asetatakse või nõutakse sumbast sama püügiloa alusel, esitatakse eelteate lisamärkuste lahtris sumba asukoha koordinaadid. Saagi sumpa asetamine ja nõudmine toimub sama kalapüügiloa alusel. § 13. Raporti „Sadamasse saabumine“ esitamine Pärast maaletuleku kohta saabumist ja pärast §-des 10—12 nimetatud raportite esitamist, esitatakse viivitamata raportis „Sadamasse saabumine“ sadamasse- või maaletuleku koha andmed, mille salvestamisega rakenduses lõppeb püügireis ja veekogul olek. § 14. Raporti „Lossimine“ esitamine (1) Pärast raporti „Sadamasse saabumine“ esitamist ning pärast kala ja veetaime koguse kaalumist, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul „Saabumise eelteate“ andmete esitamisest, täidetakse raport „Lossimine“ järgmiste andmetega: 1) lossimiskoht; 2) lossitud saagi liigipõhine kaalutud kogus kilogrammides või asjakohasel juhul vastavalt § 25 lõikele 1 lisaks isendite arv; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22—61), artiklis 15 sätestatud lossimiskohustusega kalaliikide puhul maale toodud alamõõdulise kala liigipõhine kaalutud kogus kilogrammides ning lõhe puhul lisaks alamõõduliste isendite arv; 7 4) lossitud saagi ladustamiskoht, kui osa või kogu saaki ei suunata lossimisjärgselt vahetult esmamüüki; 5) kala ja veetaime esitus- ja töötlemisviis vastavalt § 26 lõikele 1; 6) teave püügivahendis hukkunud lindude ja loomade kohta; 7) teave püügivahendi hülgekahjustuse kohta. (2) Kui püügireisi püügitoimingu käigus saaki ei saadud, kinnitatakse raport „Lossimine“ tühjana. (3) Kala ja veetaim, mille kohta esitatakse lossimise teave rakenduses, loetakse üheks partiiks nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 punkti 20 ja artikli 58 tähenduses. Sama määruse artikli 58 lõike 5 punktis a nimetatud partii identifitseerimisnumbriks loetakse esitatud elektroonilise teabe unikaalne number rakenduses. 3. peatükk Kalalaeva kalapüügiloa alusel toimunud püügireisi, püügitoimingu, püütud saagi ümberlaadimise ja lossimise andmete esitamine 1. jagu Kalalaeva kalapüügiloa alusel toimunud püügireisi ja püügitoimingu andmete esitamine § 15. Andmete esitamise üldpõhimõtted (1) Püügireisi ja püügitoimingu andmed esitatakse ERS-i vahendusel iga püügireisi kohta. (2) Püügireis algab sadamast väljumise andmete esitamisega ja lõppeb sadamasse saabumise andmete esitamisega. Püügireisil püütud ja kogutud kala- ja veetaime koguste kohta loetakse püügireisi teave esitatuks pärast lossimise andmete esitamist. (3) Püügireisi ja püügitoimingu kohta esitatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14 lõikes 2 sätestatud andmed elektrooniliselt komisjoni rakendusmääruse (EL) 404/2011 artikli 47 lõikes 1 sätestatud tähtajaks. (4) Paarispüügi puhul esitavad andmeid püügireisi ja püügitoimingu kohta mõlema kalalaeva kaptenid komisjoni rakendusmääruse (EL) 404/2011 X lisa kohaselt. (5) Püügivahendi kaotamise korral esitatakse nõutud teave vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 48 lõikele 3. (6) Selles peatükis sätestatud andmed loetakse esitatuks pärast ERS-i rakenduses lõplikku salvestamist. (7) Püügireisi, püügitoimingu ja ümberlaadimise kohta esitatud andmeid saab parandada vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 404/2011 artikli 47 lõikele 2. § 16. Andmete esitamise erinõuded Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleeritaval veealal (1) Lisaks §-s 15 nimetatud andmetele esitatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (edaspidi NAFO) reguleeritaval veealal toimuva püügi kohta: 8 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/833, millega kehtestatakse Loode- Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed, muudetakse määrust (EL) 2016/1627 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2115/2005 ja (EÜ) nr 1386/2007 (ELT L 141, 28.05.2019, lk 141), artikli 25 lõikes 2 nimetatud andmed; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/833 artikli 25 lõikes 6 ja NAFO kalapüügieeskirjades nimetatud andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/833 artikli 25 lõikes 6 sätestatud tähtajaks. (2) Lõike 1 punktis 2 sätestatud andmed esitatakse samaks tähtajaks ka Keskkonnaametile. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/833 artiklis 38 nimetatud kalalaeva sadamasse sisenemise kohta esitatakse sama määruse artiklis 41 nimetatud eelteade. § 17. Andmete esitamise erinõuded Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (edaspidi NEAFC) reguleeritaval veealal (1) Lisaks §-s 15 nimetatud andmetele esitatakse Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (edaspidi NEAFC) reguleeritaval veealal toimuva püügi kohta: 1) komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 433/2012, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1236/2010, millega kehtestatakse Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatav kontrolli- ja rakendussüsteem, üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 136, 25.05.2012, lk 41–93), artikli 4 lõikes 1 nimetatud andmed; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1236/2010, millega kehtestatakse Kirde- Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatav kontrolli- ja rakendussüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2791/1999 (ELT L 348, 31.12.2010, lk 17–33), artikli 9 lõikes 1 ning NEAFC kalapüügieeskirjades nimetatud andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1236/2010 artiklis 9 sätestatud tähtajaks. (2) Lõike 1 punktis 2 sätestatud andmed esitatakse samaks tähtajaks ka Keskkonnaametile. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1236/2010 artiklis 22 nimetatud kalalaeva sadamasse sisenemise kohta esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1236/2010 artikli 24 lõikes 1 nimetatud eelteade. § 18. Andmete esitamise erinõuded Teravmägede püügipiirkonnas, kolmanda riigi vetes ja avamerel toimuva kalapüügi korral (1) Teravmägede püügipiirkonnas, kolmanda riigi vetes või avamerel toimuva kalapüügi kohta esitatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1224/2009 sätestatud kalapüügi, lossimise ja ümberlaadimise andmed. (2) Norra Kuningriigi nõutavad andmed Teravmägede püügipiirkonnas toimuva kalapüügi kohta esitatakse Norra Kuningriigile tema kehtestatud korras. Eelnimetatud andmed edastatakse ka Põllumajandus- ja Toiduametile. (3) Andmed kolmanda riigi vetes toimuva kalapüügi kohta esitatakse sellele riigile tema kehtestatud korras. Eelnimetatud andmed edastatakse ka Põllumajandus- ja Toiduametile. 9  2. jagu Kalalaeva kalapüügiloa alusel püütud saagi ümberlaadimise ja lossimise andmete esitamine § 19. Lossimise ja ümberlaadimise andmete esitamise üldnõuded (1) Kala ja veetaime ümberlaadimise ja lossimise andmed esitab iga püügireisi lõppedes kalalaeva kapten. Lossimise andmed esitab kalalaeva kapten ka juhul, kui lossitakse merel ümberlaadimise käigus vastu võetud kala või veetaimi, või kui tegu on teise riigi lipu all sõitva laevaga ja kala või veetaimi lossinud laevale ei ole antud kalapüügiluba. (2) Nii ümberlaadiva kui vastuvõtva kalalaeva kapten esitavad vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 22 ja sama määruse artikli 21 lõikes 2 nõutud andmed 24 tunni jooksul pärast ümberlaadimise lõpetamist. (3) Kalalaeva kapten esitab vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 24 ja sama määruse artikli 23 lõikes 2 nimetatud andmed 24 tunni jooksul pärast lossimise lõpetamist. (4) Kala ja veetaim, mille kohta esitatakse lossimise teave rakenduses, loetakse üheks partiiks nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 punkti 20 ja artikli 58 tähenduses. Sama määruse artikli 58 lõike 5 punktis a nimetatud partii identifitseerimisnumbriks loetakse esitatud elektroonilise teabe unikaalne number rakenduses. § 20. Lossimise ja ümberlaadimise andmete esitamine kolmanda riigi laeva puhul (1) Kui kolmanda riigi lipu all sõitvalt laevalt laaditakse kala ümber Eesti jurisdiktsiooni alla jääval veealal või kui kolmanda riigi lipu all sõitvalt laevalt lossitakse kala Eesti sadamas, esitab selle laeva kapten lossimise ja ümberlaadimise andmed Põllumajandus- ja Toiduametile e-kirja teel 24 tunni jooksul pärast lossimise või ümberlaadimise lõpetamist. (2) Lossimise ja ümberlaadimise kohta esitatav teave peab vastama komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 IV lisale. 4. Peatükk Ülevõtmise, esmamüügi, otsemüügi ja veo andmete esitamine § 21. Ülevõtmise andmete esitamine (1) Kui kala ja veetaime kogus pärast lossimist ladustatakse, eesmärgiga suunata need hilisemas etapis müüki, vormistatakse kala ja veetaime ülevõtmine. Kala ja veetaime ülevõtnud isik esitab kala ja veetaime ülevõtmise andmed vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 66 lõikele 3. (2) Kui kala ülevõtmine toimub kolmandas riigis, esitab kala ja veetaime ülevõtmise andmed kala ja veetaime lossinud kalalaeva kapten või kalapüügiloa omanik. (3) Ülevõtmise andmed esitatakse viivitama pärast tehingu toimumist, kuid mitte hiljem kui 24 tunni möödumisel kala ja veetaime lossimisest. (4) Kui kala ja veetaime ülevõtmine toimub kolmandas riigis, esitatakse ülevõtmise andmed esimesel võimalusel pärast tehingu toimumist, kuid mitte hiljem kui kolmanda tööpäeva lõpuks 10 tehingu toimumisest arvates, võttes arvesse ülevõtmise toimumise asukoha riigi töö- ja puhkepäevi. (5) Ühe kalapüügiloa alusel ühe püügireisi käigus püütud ja lossitud kala ja veetaime koguse ülevõtmise kohta esitatakse nii mitu ülevõtmise teadet, kui mitme isiku poolt kala üle võeti. § 22. Esmamüügi andmete esitamine (1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 64 lõikes 1 sätestatud andmed kala ja veetaime esmamüügi kohta esitab kala esmakokkuostja. (2) Kui lossitakse väljaspool ühendust ja esmamüük toimub kolmandas riigis, esitab lõikes 1 nimetatud andmed kalalaeva kapten või kalapüügiloa omanik. (3) Esmamüügi andmed esitatakse viivitamata pärast tehingu toimumist. (4) Kolmandas riigis toimuva esmamüügi puhul esitatakse andmed mitte hiljem kui 48 tundi pärast esmamüügi tehingu toimumist. (5) Esmamüügiks ei loeta kala ja veetaime koguse, mis on kuni 30 kg ja mida ei viida pärast ostmist turule, kasutamist üksnes oma tarbeks,vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 65 lõikele 2. § 23. Kala turustamine otse tarbijale (1) Kala püüdnud või veetaime kogunud kalur tagab vahetult kalalaevast otse tarbijale müüdud koguse osas kalaliigipõhise kaalutud koguse arvestuse, mille hõlmab püügireisi käigus püütud või kogutud ja maale toodud kala ja veetaime koguse arvestuses ja esitab raporti lossimise andmetega. (2) Ühele tarbijale omatarbeks müüa lubatava kala ja veetaime kogus on kuni 30 kg, vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 65 lõikele 2. § 24. Kala ja veetaime veo andmete esitamine Kala ja veetaime veo andmed esitatakse vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 68. 5. Peatükk Kala ja veetaime püüdmise ja kogumise asjaolusid, füüsilisi parameetreid ja otstarvet puudutava teabe märkimine § 25. Isendite arvu ja püügivahendite teabe esitamine (1) Kala koguse esitamisel esitatakse lõhe ja meriforelli puhul lisaks kogusele isendite arv. (2) Teave kala ja veetaime püügi- ja kogumisvahendi kasutamise kohta esitatakse järgmiselt: 1) kaluri kalapüügiloa aluse püügitoimingu korral loale kantud ja püügitoimingul kasutatud püügivahendi nimetus; 2) kalalaeva kalapüügiloa aluse püügitoimingu korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega 11 muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1–21), III lisas märgitud kood. (3) Kala ja veetaime püügikoht esitatakse järgmiselt: 1) Läänemerel kaluri kalapüügiloa aluse püügitoimingu korral Vabariigi Valituse 16.06.2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ lisas 6 esitatud väikese püügiruudu tasemel; 2) Läänemerel ja merel, välja arvatud Läänemerel, toimunud kalalaeva kalapüügiloa aluse püügitoimingu korral komisjoni rakendusmääruse (EL) 404/2011 X lisa kohaselt; 2) siseveekogul toimunud püügitoimingu korral veekogu või veekogu osa nimetus. § 26. Esitus– ja töötlemisviisi esitamine ümberlaadimise, lossimise, ülevõtmise ja esmamüügi andmetes (1) Ümberlaadimise, lossimise, ülevõtmise ja esmamüügi andmetes kasutatakse kala ja veetaime esitus- ja töötlemisviisi märkimiseks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 I lisa tabelites 1 ja 2 nimetatud koode. (2) Säilitatud või töödeldud kala ja veetaime kaalu eluskaaluks ümberarvestamise korral kasutatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 XIII, XIV ja XV lisas nimetatud ümberarvestustegureid. Piirkondliku kalandusorganisatsiooni või kolmanda riigi vetes püütud kala ja veetaime kaalu eluskaaluks ümberarvestamise korral kasutatakse selle piirkondliku kalandusorganisatsiooni või kolmanda riigi kehtestatud ümberarvestustegureid. § 27. Turustusnormide, otstarbe ja suurusklassi esitamine ülevõtmise ja esmamüügi andmetes (1) Teave kalandustoodete suuruskategooria ja värskuskategooria kohta täidetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2406/96 kohaselt, milles sätestatakse teatavate kalandustoodete ühised turustusnormid (ELT L 334, 23.12.1996, lk 1–15). (2) Esitatavates andmetes märgitakse, kas ülevõetavat või müüdavat kala ja veetaime kasutatakse toiudutoormena või tööstuslikuks otstarbeks. Teave „tööstuslik otstarve” esitatakse juhul, kui kala ja veetaime kasutatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustusega kalaliikide puhul tuleb andmetes esitada suurusklassi all teave, kas kala on mõõduline või alamõõduline. 6. Peatükk Andmete ristkontrolli põhimõtted § 28. Andmete õigsuse hindamine (1) Andmete õigsuse hindamisel lähtutakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 109 esitatud põhimõtetest. (2) Andmete õigsuse hindamisel võetakse arvesse kõik kala ja veetaime koguse osas esitatud püügireisi, püügitoimingu, lossimise, ülevõtmise, esmamüügi ja veo andmed ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81‒104), artikli 30 lõike 1 kohaselt saadud andmed. 12 § 29. Andmete lubatav erinevus (1) Püütud kala ja veetaime kohta enne koguse kaalumist esitatavad andmed võivad kaalutud kala ja veetaime kogusest erineda kuni kümme protsenti järgmistel juhtudel: 1) kui püügireis toimub merel ja püügitoimingul kasutatakse kalalaeva, mille üldpikkus on vähemalt kümme meetrit; 2) selliste kala ja veetaime liikide püügi korral, mille väljapüügimahtu on piiratud kalapüügiseaduse § 45 ning § 47 lõigete 1 ja 2 või Euroopa Liidu määruste alusel. (2) Püütud kala ja veetaime kohta enne koguse kaalumist esitatavad andmed võivad kaalutud kogusest erineda kuni 20 protsenti järgmistel juhtudel: 1) lõikes 1 nimetamata juhul; 2) lõike 1 punktis 2 sätestatud kalaliikide püügi korral, kui püügil kasutatakse alla 70- millimeetrise silmasuurusega nakkevõrku merel juhul, kui püügil kasutatakse kuni 10 meetrise üldpikkusega laeva, ja kuni 80-millimeetrise silmasuurusega nakkevõrku Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel; 3) ahvenapüügil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 1. aprillist kuni 31. maini. 7. peatükk Rakendussätted § 30. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2016. a määrus nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord” tunnistatakse kehtetuks. § 31. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Kaja Kallas Peaminister Madis Kallas Regionaalminister Taimar Peterkop Riigisekretär 13  KAVAND 07.07.2023 SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse määruse „Kutselise kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord” eelnõu juurde I. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määruse „Kutselise kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord” eelnõu on välja töötatud kalapüügiseaduse § 61 lõike 81 ja 9 alusel. Määrusega sätestatakse üleminek kutselise kalapüügiga seonduvate andmete esitamisel üksnes täiselektroonilisele andmeedastusele lausaliselt kõigil Eesti veekogudel. Rakendatava korralduse eesmärk on tagada kvaliteetsete aja- ja asjakohaste andmete kaudu operatiivne püügiaruandlus ja nende andmete vajaduspõhine analüüs, vahetu kvooditäituvuse jälgimine, efektiivsem ja tõhusam järelevalve, kala ja veetaime koguste jälgitavus kala liikumise ahelas ning samuti pakkuda andmeanalüüsi kaudu kaluritele, kaptenitele, püügiloa omanikele jt statistikat ja ülevaadet oma püügitegevusest ja tehingutest. Elektrooniline andmete esitamise korraldamine muudab andmete laekumise operatiivseks ning võimaldab sellega seonduvalt andmete kiiremat, ühetaolisemat ja kompaktsemat esitamist, töötlemist ja analüüsimist. Elektroonilisele andmeesitusele üleminekuga muudetakse andmeedastuses rakendatavaid põhimõtteid ja reegleid kompaktsemaks. Lisaks paberandmetest loobumisele toimub täiselektroonilisele andmeedastusele üleminekuga ka kutselise kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korralduse põhimõtteline ülevaatus, millega korrastatakse üldine ärireeglite maastik ja lihtsustatakse selle õiguslikke aspekte. Seni kehtinud Vabariigi Valitsuse 23.12.2016. aasta määrus nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ muudetakse eelnõu jõustumisel kehtetuks ja asendatakse uue rakendatava kutselise kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korraga. Plaanitava õigusakti rakendumine panustab Põllumajanduse ja kalanduse valdkondliku arengukava aastani 2030 (PÕKA) kestliku kalanduse tegevussuuna eesmärkidesse, kuna operatiivne ja täpne andmekogumine ja kogutud andmete vajadus- ja sisupõhine analüüs aitab tagada kalavarude jätkusuutlikku majandamist, aidates selle kaudu kaasa sektori majandusliku elujõulisuse ja konkurentsivõime edenemisele. Määruse sihtrühm on ligikaudu 5500 Eesti kutselises kalapüügis, kalanduse administratsioonis ja teadusasutustes tegutsevat isikut, kellest enamuse moodustavad rannikuäärsetes piirkondades ja Eesti siseveekogudel toimetavad 3800 püügiloaomanikku ja loale kantud kalurit. Eelnõu ja seletuskirja koostas kalamajandusosakonna kutselise kalapüügi korralduse valdkonnajuht Kristi Ilves ([email protected], 625 6204). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi õigusosakonna nõunik Marion Saarna-Kukk ([email protected] , 625 6 229). II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu eesmärgiks on muuta Eesti kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamist ja töötlemist aja- ja asjakohasemaks, rakendades andmete esitamisel elektroonilisi infotehnoloogilisi võimalusi lausaliselt andmete esitamisel kõigil Eesti veekogudel ja ookeanidel toimuval kutselisel kalapüügil ning kala liikumise ahela järgnevates etappides. Elektrooniline andmeesitus on tänaseks juba aastaid kasutusel kalalaevade püügitegevuses, kus laevaarvutis töötava operatsioonisüsteemipõhise rakenduse ERS kaudu liiguvad püügitegevuse sõnumid kutselise kalapüügi registrisse. Seni kasutusel olnud viis esitada püügitegevuse kohta andmeid ranna- ja siseveekogude püügil paberkujul on ajale ja vajadustele jalgu jäänud lahendus, mis on põhjustanud puudulikku ja ebausaldusväärset andmete raporteerimist. Et püügiaruandlus vastaks paremini nii riigisisestele eesmärkidele kui Euroopa Liidu õigusaktidega sätestatud püügiaruandluse nõuetele, on vajalik muuta andmete laekumise viisi ja tähtaegu, mille pinnalt saaks toimuda ka andmete funktsionaalsem analüüs ja valideerimine. Paberkandjal esitamine asendatakse kaasaegse võimalusega esitada andmeid nutiseadmega selleks loodud veebipõhise rakenduse kaudu. Kaluritele mõeldud kliendirakendus PERK võimaldab esitada andmeid püügireisi, püügitegevuse ja lossimise, samuti kõigi järgnevate kala ja veetaime liikumise ahela etappide – ülevõtmise, esmamüügi ja veo kohta operatiivselt tegevuse toimumisel. Rakenduse kaudu jõuavad andmed kiirelt kutselise kalapüügi registrisse, kus need liiguvad automaatselt edasi asjaomaste kutselise kalapüügi üle järelevalvet teostavate ja andmeid administreerivate ametiasutusteni. Selline korraldus tagab ajaliselt täpsema püügikvootide täitumise arvestuse ning üleüldiselt sujuvama, ühetaolisema ja kaasaegsema lähenemise andmete töötlemisele ja analüüsimisele ning muudab andmete administreerimisega seotud halduskoormust tunduvalt väiksemaks. Eelnõu koosneb 7 peatükist ja 31 paragrahvist. Eelnõu 1. peatükiga reguleeritakse andmete esitamise korra üldsätteid. Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Lõikega 1 kehtestatakse kutselise kalapüügiga seonduvate andmete esitamise nõuded ja nimetatakse ka sihtgrupp, kes neid andmeid esitama peab. Need on isikud, kes on kalapüügiloa omanikud; isikud, kes püüavad või koguvad kala ja veetaimi kutselise kalapüügiloa alusel; isikud, kes on äriregistris registreeritud kala ja veetaime esmakokkuostuga tegelevad ettevõtjad, nagu on sätestatud Kalapüügiseaduse § 15 (ettevõtjad, kellele on antud toidu või sööda käitlemise tegevusluba või kes on esitanud majandustegevusteate toidu või sööda käitlemise kohta); isikud, kes kala ja veetaime tootjalt koguse ladustamise eesmärgil üle võtavad ehk ülevõtjad; kala ja veetaime transportijad ehk vedajad, ning kalalaevade kaptenid. Lõikega 2 täpsustatakse asjaolu, et andmete esitamise korra sätted on kehtivad nii kutselise kalapüügi korral merel kui ka Eesti siseveekogudel. Juhul, kui sätestatakse nende kahe erineva veeala kohta erisusi andmete esitamisel, on need sätestatud määruse eelnõu vastavates paragrahvides. Lõikega 3 sätestatakse, et selle määruse kehtestamisega reguleeritakse andmete esitamist niivõrd, kui seda ei reguleeri Euroopa Liidu õigusaktid. See tähendab, et Euroopa tasandi õigusaktidest tulenevad regulatsioonid selles osas, milliseid andmeid ja mil viisil ja korras peab riigis kalapüügi kohta koguma ja administreerima. Määrusega sätestatakse need juhud, kui vastavaid sätteid ELi õiguses ei esine, kuid mille järgi on administreerimise vaates selge vajadus, ning need juhud, kui määrusega minnakse kitsamaks ELi sätete sisust. Samuti on mõnede sätete puhul kasutatud ELi vastavast sättest täpsemini selgitavat sõnastust määruse sättes, et ELi õigusaktist tuleneva kohustuse või normi sisu oleks üheselt mõistetav ja rakendatav vastavalt Eesti kalanduse oludele. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse kalapüügiga seonduvate andmete olemus, andmete tüübid ja kooslused, mille esitamist määrus nõuab. Sellise loetelu esitamise eesmärk on kirjeldada andmete esitajale, milliseid andmeid kutselise kalapüügiga seonduvate andmete puhul silmas peetakse ja milliseid kala liikumise etappe andmete tekkimine ja esitamine puudutavad. Nii on andmete esitajal kergem leida vastavaid regulatsioone üles ka Euroopa Liidu õigusaktidest, millele selles määruses viidatakse. Eelnõu § 2 sätestatakse, et kalapüügiga seonduvad andmed on: 1) püügireisi andmed vastavalt komisjoni määruse (EL) 404/2011 artikli 2 punktile 10. Püügireis on kalalaeva retk, mille jooksul tegeletakse kalapüügiga ning mis algab kalalaeva sadamast lahkumisel ja lõpeb sadamasse jõudmisel, ning andmed tuleb esitada vastavalt nõutud punktidele siis veealale mineku, seal viibimise ja sealt maha tuleku kohta; 2) püügitoimingu andmed ehk andmed tegevuse kohta, mis seonduvad kala ja veetaime otsimise, aktiivpüüniste vettelaskmise, vedamise ja pardalehiivamise, passiivpüüniste paigaldamise, veesoleku, eemaldamise või uuesti paigaldamise ning saagi üleviimisega püügivahendist, võrgust või veoks ettenähtud sumbast nuumamis- või kasvatamissumpadesse, nagu seda on selgitatud komisjoni määruse (EL) nr 404/2011 artikli 2 punktis 11; 3) ümberlaadimise andmed, mis selgitatuna Nõukogu määruse (EU) nr 1224/2009 artikli 4 punktis 16 on kõigi või osade kalalaeval olevate kalandus- või vesiviljelustoodete laadimine teisele kalalaevale. Ümberlaadimise toimingud ELi vetes merel on keelatud, nagu seda on sätestatud sama määruse artiklis 20. Need on lubatud vaid loa alusel ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel selleks määratud liikmesriikide sadamates või rannikuäärsetes paikades ning vastavalt artikli 43 lõikes 5 sätestatud tingimustele; 4) lossimise andmed, vastavalt Nõukogu määruse (EU) nr 1224/2009 artikli 4 punktiga 22, ehk andmed kalandustoodete mis tahes koguse esialgse laadimise kohta kalalaevalt kaldale. Käesoleva määruse kontekstis tähendab lossimine mitte ainult kalalaevalt kala ja veetaime koguse mahalaadimist kaldale, vaid ka näiteks saanilt või muult selliselt transpordivahendilt saagi mahatõstmist veealalt maaletuleku kohas; 5) kala ja veetaime ülevõtmise andmed, ehk andmed sellise tegevuse osas, kui kala ja veetaime kogus pärast lossimist ladustatakse teise isiku valdusesse, eesmärgiga suunata see kogus hilisemalt müüki (vaata selgitust ka eelnõu §-i 21 kohta). Isik, kes kala ja veetaime koguse oma valdusesse ladustamiseks üle võtab, on ülevõtja ja tema esitab ka vastavad ülevõtmise andmed. Kala ülevõtmine peab toimuma tingimustel, nagu näeb ette Euroopa Parlamendi ja nõukoja (EL) määrus nr 853/2004 (III lisa VIII jagu), kus on reguleeritud hügieeni erinõuded kala ja kalatoodete käitlemisel. Lisaks on kogu informatsioon vastavate ettevõtete tunnustamise kohta kättesaadav Põllumajanduse- ja Toiduameti kodulehelt: https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale- ja-turustajale/toidu-tootmine/tegevusload-ja-teavitamine; 6) kala ja veetaime esmamüügi andmed ehk andmed selle kohta, kui kala ja veetaime kogus, mis on lossitud, või mis on vahepeal ladustatud, tehakse esmakordselt turul kättesaadavaks ja toimub esmamüük. Esmamüük võib toimuda nii töötlemata kui töödeldud toodanguga; 7) kala ja veetaime veo andmed, ehk andmed selliste toodete transpordi kohta, enne nende suunamist esmamüüki. Kõik kala ja veetaime partiid peavad olema jälgitavad kõikidel tootmis-, töötlemis- ja levitamisetappidel, seetõttu on ka veo etapp üks kala liikumise ahela etapp, mille ajal peab olema selge, millise päritoluga tooteid, millises koguses ja kuhu veetakse. Vedu peab vastama tingimustele, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukoja (EL) määrus nr 853/2004 (III lisa VIII jagu).; 8) muud andmed, mille esitamise kohustus tuleneb Euroopa Liidu või Eesti õigusaktidest. Selle punkti osas jäetakse ülalpool esitatud andmete menüü lahtiseks, kuivõrd Euroopa Liidu tasandil toimuvate või Eesti siseste õigusaktide muudatustega võib ka andmete esitamise korra õigusraamistikule tuleneda muutmise või kohendamise vajadus, ja seetõttu on paslik kehtivas õiguskorras sätestada, et kui lisandub uus andmete liik või andmekogumise vajadus, on selle hõlmamine määruse sisuosas loogiline korraldus. Eelnõu §-ga 3 sätestatakse selle määruse kontekstis, kes on andmete esitaja. Lõikega 1 määratletakse, et andmete esitaja on vahetult kalapüüki teostav kalur, kalapüügiloa omanik, kalalaeva kapten, kala ja veetaime ülevõtja, kala ja veetaime esmamüügiga tegelev ettevõtja ning kala ja veetaime vedaja. Vastavalt lõikele 2, esitab kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügireisi, püügitoimingu ja lossimise andmed vahetult kalapüüki teostanud kalur. See tähendab, et püügireisi ja püügitoimingu vältel esitatakse jooksvalt tekkivad andmed rakenduse vahendusel ja selle isiku poolt, kes reaalselt kala püüab või veetaimi kogub. Kui meeskonnas on mitu loale kantud kalurit, kes püügireisil osalevad, lepitakse enne püügireisi algust vastavate isikute vahel kokku, kes püügitegevuses osalevatest loale kantud kaluritest andmed PERK-i vahendusel esitab. Andmeid esitab üks isik püügireisi kohta ja seda läbivalt püügireisi vältel. Lõikes 3 määratletakse, et kalalaeva kalapüügiloa alusel toimuva püügireisi, püügitoimingu, ümberlaadimise ja lossimise andmed esitab kalalaeva kapten. Vastavalt lõikele 4 esitab ülevõtmise andmed see isik, kes kala ja veetaime koguse enda valdusesse üle võtab. Tavapäraselt on selleks isikuks ladustamispinna omanik. Juhul, kui ladustamine leiab aset kolmanda riigi territooriumil, siis vastavad andmed ladustamise osas esitab kas kalalaeva kapten, kelle laevalt vastav ladustatav kogus on lossitud, või vastava kalapüügiloa omanik. Eesti riik ei saa kohustada kolmandaid riike andmeid edastama, kuid on vajalik tagada riigi lipu all sõitvalt kalalaevalt lossitud kala ja veetaime koguse osas jälgitavus, ja seetõttu esitab need andmed kapten või püügiloa omanik ise Eesti riigile. Esmamüügi andmete esitaja, vastavalt lõikele 5, on ettevõtja, kellele on antud toidu või sööda käitlemise tegevusluba või kes on esitanud majandustegevusteate toidu või sööda käitlemise kohta. Kala ja veetaime esmakokkuostuga tohib tegeleda kooskõlas Kalapüügiseaduse §-ga 15 äriregistrisse kantud ettevõtja, kellele on antud toidu või sööda käitlemise tegevusluba või kes on esitanud majandustegevusteate toidu või sööda käitlemise kohta. Sarnaselt lõikega 4, esitab kolmandas riigis toimunud esmamüügi kohta andmed kalalaeva kapten või kalapüügiloa omanik. Lõikes 6 sätestatud olukorra puhul, kui kala ja veetaime kogust transporditakse enne ladustamist või esmamüüki, esitab andmed kala ja veetaime vedaja, ehk isik, kes võtab transpordivahendisse vedamiseks kala ja veetaime koguse ladustamise kohta või esmamüügi kohta. Eelnõu §-ga 4 sätestatakse, kes on püügireisi, püügitoimingu, ümberlaadimise, lossimise, ülevõtmise, esmamüügi ja veo andmete osas andmete saajaks. Vastavalt lõikele 1 on andmete saajaks Põllumajandus- ja Toiduamet või määruses nimetatud teatud juhtudel ka Keskkonnaamet. Need juhud seonduvad kalapüügitegevusega väljaspool ELi ja sadamasse tuleku eelteadete esitamisega. Esitatud andmed edastatakse infotehnoloogiliste kliendirakenduste vahendusel kutselise kalapüügi andmete üle arvestuse pidamiseks kutselise kalapüügi registrisse, mille volitatud töötleja on Põllumajandus- ja Toiduamet. Sealt liiguvad andmed liideste abil edasi teistele vajalikele asutustele. Lõikega 2 täpsustatakse, et juhul kui kala ja veetaime lossimise või ümberlaadimise toimingud leiavad aset teise liikmesriigi sadamas või veealal, on andmete saajaks ka teise liikmesriigi pädev asutus, kellele esitatakse vastavad andmed Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 404/2011 või vastava teise riigi sätestatud viisil ja korras. Eelnõu §-ga 5 sätestatakse selle määruse kontekstis andmete esitamise viis. Lõikega 1 reguleeritakse, et andmed esitatakse elektrooniliselt. See tähendab, et kutselise kalapüügiga seonduvad andmed esitatakse selle määruse jõustumisel ainult elektroonilisel kujul. Lõikega 2 täpsustatakse, mil viisil elektroonilisi andmeid esitatakse. Selleks on kasutusel kaks infotehnoloogilist kliendirakendust: vastavalt lõike 2 alapunktile 1 esitatakse kaluri kalapüügiloa alusel toimunud püügireisi, püügitoimingu ja lossimise andmed kaluri infotehnoloogilise rakenduse PERK-i vahendusel, ning vastavalt alapunktile 2 esitatakse kalalaeva kalapüügiloa alusel toimunud püügireisi, püügitoimingu, ümberlaadimise ja lossimise andmed kalalaeva infotehnoloogilise rakenduse ERS-i vahendusel, ning vastavalt alapunktile 3 esitatakse kala ja veetaime ülevõtmise, esmamüügi ja veo andmed samuti kaluri rakenduse PERK-i vahendusel. Kaluri infotehnoloogiline kliendirakendus PERK on veebipõhine rakendus, mille saab nutiseadmesse alla laadida ja kasutada iga nutiseadmega (nutitelefon või tahvelarvuti). PERK on kasutatav ka lauaarvutis või sülearvutis nendeks puhkudeks, kui andmeid on tehnilistel põhjustel näiteks vaja esitada hiljem kui nõutaval ajal või vastav tehing, näiteks esmamüük, toimus kohas, kus lauaarvuti on tehingu teostamiseks saadaval. Kalalaeva kliendirakendus ERS on nn native-lahendus, mis tähendab, et see töötab operatsioonisüsteemi põhiselt kalalaevas paiknevas laevaarvutis. Andmed, mis on seotud kalalaeva kalapüügitegevusega, on laekunud ERS-i vahendusel juba aastaid, ning seetõttu ei kaasne määruse jõustumisega muudatust andmete esitamise viisis kalalaeva kaptenitele. Kaluri rakendus PERK on olnud vabatahtlikuna kasutusel püügitegevuse raporteerimisel alates 2018. aastast, ning määruse jõustumisel täiselektrooniliste andmete esitamisele üleminekuga muutub sellise rakenduse kasutamine kohustuslikuks. Seega jääb andmete esitamise viisina kasutusele kliendirakenduste vahendusel elektrooniliste andmete esitamine nende üle arvestuse pidamiseks kutselise kalapüügi registrisse. Kuna PERK-i vahendusel esitatakse ka kala ja veetaime esmamüüki, ülevõtmist ja vedu puudutavad andmed, luuakse PERK-i rakenduse ja ERS-i rakenduse vahele liidestus andmete pärimiseks-vahetamiseks. See tähendab näiteks seda, et esmamüügi tehnigu vormistamisel PERK süsteemis saab rakenduses kätte püügireisi andmed, mis on teostatud kalalaevaga ehk ERS rakendusega. Eelnõu §-ga 6 sätestatakse andmete esitamiseks vajalike kasutajaõiguste saamine ja andmeesitaja kohustused. Lõikega 1 reguleeritakse, et andmete elektrooniliseks esitamiseks vajalikud kasutajaõigused väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet. See tähendab, et isikul, kes on kutselise kalapüügiloa omanik, kalalaeva kapten, esmamüügiga tegelev ettevõtja, ladustamispinna omanik, kala ja veetaime vedaja või loale kantud kalur, kes andmeid esitab, peab omama juurdepääsu elektrooniliste rakenduste kasutamisele, ja seega tuleb sellised õigused taotleda. Lõikega 2 reguleeritakse menetlust, kuidas juurdepääsuõigused taotletakse. Selleks tuleb esitada taotlus Põllumajandus- ja Toiduametile, märkides ära nime, registrikoodi ja kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadressi nii taotluse esitaja kui taotlust puudutava isiku kohta (isik, kellele õigust taotletakse, näiteks, kui püügiloa omanik taotleb juurdepääsu oma kalurile). Lõikega 3 reguleeritakse seda, et määratud isikutel on õigus rakenduse vahendusel andmeid esitada või tehingut teostada. Selle mõte on korrastada protsess, kus näiteks püügiloa omanik saab otsustada, milline kalur saab tema püügiloa aluse püügi korral andmeid esitada. Kalapüügiloa omanik esitab selleks kalapüügiloa taotlemisel ja esmakokkuostja, ülevõtja ja vedaja kasutajaõiguse taotlemisel andmed nende isikute kohta, kes võivad vastava kalapüügiloa alusel toimuva püügireisi ja püügitoimingu kohta andmeid esitada või esmamüügi, ülevõtmise või veo tehingut teostada, võttes arvesse § 3 esitatud sätteid. See tähendab, et isikud määratakse eelnevalt, ja et nad saaksid õigel ajal ka vastavate etappide kohta andmeid esitada, peavad neil olema rakendusele juurdepääsu õigused määratud. Eraldi volitust enam kalapüügiloa omanik kalurile andmete esitamiseks tegema ei pea – see määratakse püügiloa taotlemisel. Samuti saab esmamüügiga tegelev ettevõtja määrata andmete esitajaks vajadusel näiteks raamatupidaja või assistendi. Lõikega 4 reguleeritakse olukord, kui isikult tuleb kasutajaõigused ära võtta. See on olukord, kui isik asjaomasel tegevusalal enam ei tegutse või ei tohi tegutseda (näiteks jõustunud karistused, kutsetunnistuse puudumine). Lõikega 5 selgitatakse, et kui isik asjaomasel tegevusalal enam ei tegutse (näiteks ei ole kutsetunnistust omav kalur või ettevõtja, kes enam ei tegele kala esmamüügiga), siis on kohustus sellest ka Põllumajandus- ja Toiduametit informeerida, et peatada juurdepääs rakendustele. Eelnõu §-ga 7 selgitatakse esitatud andmetes paranduste tegemise võimalusi. Andmete esitamisel võib reaalses elus ette tulla olukordi, kui esitamisel on tehtud näpuvigasid või hinnatud ebatäpselt püügireisi, püügitoimingu ja ümberlaadimise andmete esitamise aluseks olevaid asjaolusid. Seetõttu on võimalik kuni teatava ajamomendini korrigeerida juba esitatud andmeid ise rakendustes: eelnõu § 9 lõikega 7 sätestatakse PERK vahendusel esitatud andmete parandamise võimalused andmete esitaja pool ning eelnõu § 15 lõikega 7 sätestatakse ERS vahendusel esitatud andmete parandamise tingimused andmete esitajale. Hilisemalt, pärast kirjeldatud olukordade saabumist nii PERK-i kui ERS-i puhul ei ole rakenduses andmete muutmine kasutajate poolt enam võimalik. Lõikega 1 selgitatakse, et kui on erandlikud olukorrad, mil andmeid peab ka nendest momentidest hiljem veel muutma ilmselgete ebatäpsuste tõttu, siis põhjendatud juhul viib parandused andmetesse sisse Põllumajandus- ja Toiduamet ja seda andmete esitaja kirjaliku avalduse alusel, mis esitatakse Põllumajandus- ja Toiduametile 48 tunni jooksul eelnimetatud andmete esitamisest arvates. Pärast 48 tunni möödumist saab menetlustähtaega ennistada haldusmenetluse seaduse §-i 34 kohaselt, mis reguleerib menetlustähtaja ennistamist. Lõikega 2 täpsustakse, et riikliku järelevalve ja süüteomenetluse protsessis oleva püügireisi, püügitoimingu, ümberlaadimise, lossimise, ülevõtmise, esmamüügi ja veo andmeid ei muudeta enne menetluse tulemuse selgumist., et vältida andmetega manipuleerimist. Eelnõu §-ga 8 sätestatakse käitumise juhud olukorras, kui andmete esitamine on tehnilise rikke tõttu kliendirakendustes häiritud. Andmete esitamiseks on ette nähtud teatavad nõutud ajalised momendid – tähtajad, mille saabumisel peavad olema andmed rakenduste vahendusel esitatud. Lõikes 1 punktis 1 on sätestatud olukord, et kui juhtub, et andmete esitamine ei ole nõutud tähtajaks tehniliste probleemide tõttu (teenus ei tööta, teenuse töös esineb häireid) võimalik, esitatakse andmed tagantjärele. Kui PERK-i süsteem ei tööta, esitatakse püügireisi, püügitoimingu ja lossimise andmed PERK-i vahendusel esimesel võimalusel, kuid hiljemalt sama päeva lõpuks. See tähendab, et kui näiteks hommikul püügireisil olles ei ole vajalike sõnumite edastamine võimalik, kuna PERK-i teenus on maas, siis esitatakse vastav info tagasiulatuvalt maa peal olles hiljem, kuid sama päeva lõppedes peab info esitatud olema. Samuti on kohustuslik esitada rakenduses eelteate raporti lisamärkuste lahtris info selle kohta, mis on põhjus andmete hilisemaks esitamiseks. Antud juhul ei ole tehniliseks rikkeks olukord, kui veealal olles puudub levi. Rakendus töötab edukalt ka ilma levita, mis tähendab, et kalur saab saata sõnumeid õigel ajal ja kohas, need salvestuvad rakenduses ja edastatakse automaatselt rakendusesiseselt edasi, kui levi taastub. Kindlasti peab aga märkima, et ilma levi olemasoluta ei ole võimalik rakendusse sisse logida – sellel ajamomendil peab levi olemas olema. Et näiteks, kui on teada, et sadamaalal võib olla leviga probleeme, on mõistlik rakendusse sisse logida näiteks kodus ja seejärel siirduda sadama poole. Rakendus ei viska püügireisi vältel kasutajat süsteemist välja, st et sisselogimine jääb aktiivseks. Vastavalt lõikele 1 punktile 2 esitatakse ERS-i rikke korral nõutavad püügireisi, püügitoimingu, ümberlaadimise ja lossimise andmed vastavalt Komisjoni rakendusmääruse (EL) 404/2011 artiklile 39. Selles sätestatakse, et EL-i kalalaevale paigaldatud elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi (Eesti juhul ERS-i) tehnilise rikke või mittetoimimise korral, edastab kalalaeva kapten alates häire avastamisest püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni andmed lipuliikmesriigi pädevatele asutustele asjakohaste sidevahendite kaudu iga päev hiljemalt kella 24.00ks isegi siis, kui püüki ei toimunud. Asjakohane sidevahend on e-posti aadress [email protected]. Vastavalt lõike 1 punktile 3 esitatakse ülevõtmise, esmamüügi ja veo andmed PERK-i rikke korral sarnaselt kaluri püügitegevuse infoga hiljemalt sama päeva lõppedes. Nagu sätestatakse lõikes 2 juhul, kui tehniline rike PERK rakenduses on püsiv ja teenuste toimivust ei suudeta tagada selliselt, et andmeid oleks võimalik sama päeva lõppedes esitada, esitatakse need Põllumajandus- ja Toiduametile e-posti teel [email protected] hiljemalt 24 tunni jooksul tehnilise rikke ilmnemise päeva lõppemisest. Sättes on ka kirjas, et Põllumajandus- ja Toiduamet võib seda viisi muuta, mis tähendab sisulises mõttes seda, et hetkel on arendamisel veebilehekülg, millel sisse logides saab kasutaja ise oma andmed sisestada ja administreerida. Kui selline lehekülg on loodud ja töötav, teavitatakse sellest ka kasutajaid. Selline korraldus oleks vähem halduskoormav ja ka kasutajale mugavam oma andmete haldamiseks. Lõikega 3 sätestatakse käitumine sellise olukorra puhul, kui andmete esitamist nõutud ajal takistab PERK kasutamiseks ettenähtud seadme mitte töötamine või kasutaja hooletus seadme käsitsemisel. Kui andmeid ei ole nõutud ajal võimalik esitada kliendirakenduse kasutamise seadme mitte töötamise või andmete esitamise hooletusest tingitud põhjuse tõttu, siis esitatakse andmed esimesel võimalusel kuid mitte hiljem kui sama päeva lõppedes arvates „Sadamast väljumine“ raporti esitamisest muu kanali vahendusel elektrooniliselt, märkides PERK-i „Saabumise eelteate“ raporti lisamärkuste lahtrisse andmete hilisema esitamise põhjuse. PERK on veebirakendus ja kasutatav kõigis elektroonilistes seadmetes, lisaks nutitelefonile ja tahvelarvutile ka lauaarvutis või sülearvutis. On andmete esitaja kohus leida selleks muu võimalus, kas siis kodus või abivalmis naabrimehe juures. Eelnõu 2. peatükiga reguleeritakse kaluri kalapüügiloa alusel toiminud püügireisi, püügitoimingu ja lossimise andmete esitamist. Eelnõu §-ga 9 sätestatakse kaluri kalapüügiloa aluse püügitegevuse kohta andmete esitamise üldised põhimõtted. Lõikega 1 selgitatakse, et nõutavad püügireisi, püügitoimingu ja lossimise andmed esitatakse PERK-i vahendusel iga püügireisi kohta. See tähendab, et püügireis toimub nö määratletud aja jooksul, millel on kindel algus ja lõpp, ning andmete esitamine kätkeb endas samuti andmete esitamise jada selle määratletud pikkusega retke kohta. Vastavalt lõikele 2 selgitatakse, et andmeid esitab üks isik püügireisi ja sellele järgneva lossimise kohta ja seda püügireisi ja lossimise osas läbivalt. See tähendab, et üks isik, kes teostab vahetult kalapüügi, esitab andmeid nii veealale mineku, seal tehtavate toimingute, veealalt tuleku ja lossimise kohta. Samuti selgitatakse sättes, et juhul, kui püügireis eeldab mitme brigaadi tööpanust ja veealale väljutakse näiteks kahe laeva või kahe mootorsaaniga, siis alustavad eraldiseisvat püügireisi kõik veealale väljunud alused. Püügivahendite püügile asetamisel otsustatakse ühiselt, missuguse laeva või mootorsõiduki püügireisi raportisse pannakse kirja vahendite püügile asetamine, ning teise aluse püügireisil märgitakse vajadusel siis püügile asetatud vahendite arvuks 0. Sama toimub ka kala nõudmise puhul. Samuti näiteks saagi puhul: juhul, kui nõudmise käigus asetatakse nõutud saak ühele laevale, siis teise laeva nõudmisele märgitakse vajadusel: saaki ei saadud. Lõikega 3 reguleeritakse, et kalapüüki teostaval kaluril, kes PERK vahendusel andmeid esitab, peab PERK rakenduse kasutamiseks ettenähtud seade püügireisil kaasas olema. Mõningatel püügireisi juhtudel on vajalik esitada püügivahendite püügile asetamisel nende koordinaadid veealal olles (kastmõrd ja mõrd) ning vajadusel esitatakse ka järelevalvele selle nõudmisel info PERK seadmest teostatava püügireisi kohta. Lõikega 4 sätestatakse, et PERK rakenduses esitatakse püügireisi, püügitoimingu ja lossimise kohta järgmised elektroonilised raportid järgmises järjekorras: 1) Sadamast väljumine – selle raportiga esitatakse teave veealale mineku kohta mis iganes püügiviisi puhul (laevaga, mootorsõidukoga, jalgsi); 2) Tegevused püügivahenditega – esitatakse teave püügivahendite püügile asetamise, nõudmise ja tagasi asetamise kohta; 3) Saabumise eelteade – esitatakse info sadamasse või maaletuleku kohta saabumise ja kala ja veetaime hinnangulise koguse kohta. Vaata täpsustust selle raporti osas § 12 juures; 4) Sadamasse saabumine – esitatakse andmed laevaga sadamasse või muu transpordivahendiga või jalgsi maaletuleku kohta saabumise osas; ning 5) Lossimine – esitatakse andmed maaletoodud kala ja veetaime koguse kaalutud koguse osas. Püügireisi käigus on kohustuslik esitada nõutav info kõigi loetletud raportitega, kuid mõningatel juhtudel jäetakse teatav raportiga nõutud info tühjaks. Selliseid juhte on selgitatud eelnõu paragrahvides 10-14, mis täpsemalt selgitavad raportite sisu ja esitatavaid andmeid. Põhimõtte kohaselt esitatakse neid püügireisi ja püügitoimingu andmeid, mida vähegi saab, maal olles või sadamasse saabumisel, et mitte koormata kalurit püügitegevuse käigus, tihtilugu heitlikes ilmaoludes, andmeid esitama. Lõikega 5 täpsustatakse, et püügireis algab sadamast/ veealale minemise kohast väljumisega ja lõppeb sadamasse/ maaletuleku kohta saabumisega, millega seonduvalt esitatakse siis vastavalt raport „Sadamast väljumine“ või „Sadamasse saabumine“. Püügireis teostatakse kõigi püügiviiside korral. See tähendab, et pole vahet, kas veealale väljutakse ja püügitoimingut sooritatakse kalalaeva, mootorsaani või mõne muu sõidukiga või tehakse seda jalgsi. Igal juhul sooritatakse püügireis ja esitatakse kõik püügireisi kestel nõutud raportid. Püügireisi käigus püütud või kogutud kala ja veetaime koguse kohta loetakse püügireisiga seonduv teave esitatuks pärast raporti „Lossimine“ esitamist. See tähendab, et iga püügireisiga tuleb kohustuslikult esitada ka raport „Lossimine“, mis on sisulises mõttes püügireisi infoga seotud ning ka PERK- i rakenduse süsteemis sidusalt püügireisi teiste raportitega seotud ja välja arendatud. Uut püügireisi saab küll alustada, kui eelmise reisi lossimine on tegemata, aga PERK rakenduses püügireiside infos kuvab vastava püügireisi juures infot, kui lossimine on tegemata ja see tuleks lõpetada. Lossimise raporti kohustuslik täitmine võimaldab pidada loodusliku ressurssi – kala ja veetaime varu kasutamise ja veest välja toomise osas täpset ja ajakohast arvestust, ning seda saab tagada vaid lausalise lossimise kohustuse, st maaletoodud kala ja veetaime koguse osas kaalutud koguse info esitamisega. Samuti võimaldab lossimise teostamine ja andmete esitamine kohe peale püüki maaletoodud koguse osas partii moodustumist, mis on kohustuslik kala ja veetaime koguste osas jälgitavuse tagamiseks. Lõikega 6 sätestatakse, et uue püügireisi alustamine ei ole rakenduses võimalik enne, kui eelmine püügireis on lõpetatud „Sadamasse saabumine“ raporti esitamisega. Uuele püügireisile saab siirduda, kui eelmise püügireisi osas on lossimine tegemata ja raport „Lossimine“ esitamata. Lõikega 7 määratletakse püügireisi toimumise tingimused olukorras, kui püügireisil ei kasutata kalalaeva ega mootorsõidukit. Sellised on püügireisi juhud, mis teostatakse näiteks jalgsi. Sellisel juhul määratletakse ühe püügireisina kaluri kalapüügiloa alusel toimuvat retke, mille kestel tegeletakse püügitoiminguga ning mille vältel võib olla vajadus püügivahenditega seotud toimingute tõttu korduvalt siseneda veelale ja väljuda veealalt. Näiteks on selline olukord reaalne silmutorbikute püügile asetamisel või ka võrkude puhul. Ja sellises olukorras on tegevused seotud ühe püügireisiga, lihtsalt püügivahenditega tegevused tingivad korduva veealale sisenemise-väljumise. Püügireis lõppeb sellise püügitegevuse puhul lõpliku väljumisega veealalt: tegevused püügivahenditega on lõpetatud ja enam veealale ei väljuta lisatoiminguteks. Selline erandlik olukord püügitegevuse teostamisel on vajalik õiguslikult ära määratleda, sest klassikalisel juhul algab püügireis veealale väljumisega ja lõppeb sealt tulekuga, millega kaasneb ka vastavate andmetega raportite esitamine PERKs. Lõikega 8 sätestatakse olukord, kui teatavate püügivahenditega seotud tegevuste puhul on vajalik korduvalt siseneda veealale või väljuda veealalt. See olukord on reaalne mõrra ja kastmõrra püügil, kui püügivahendeid viiakse vette ja tuuakse veest välja osadena. Sättega öeldakse: juhul, kui püügireisi vältel on vajadus püügivahendite püügile asetamiseks või püügilt eemaldamiseks seoses püügivahendite erinevate osade viimisega veelalale või toomisega veealalt korduvalt siseneda ja väljuda veealalt, lõppeb püügireis lõpliku väljumisega veealalt, mille tulemusena asetati püügivahend püügile või eemaldati püügilt ja esitatakse „Tegevused püügivahenditega“ raport vastavalt § 11 lõikele 1 ja 3. Seega, kui väljutakse veealale ja alustatakse püügireisi ja viiakse osa püügivahendi osadest vette, siis seejärel tagasipöördumisel sadamasse järgmiste püügivahendite osade laevale peale laadimiseks ja veealale viimiseks jätkatakse juba alustatud püügireisi ja uusi raporteid vahepeal ei esitata. Sadama ja püügivahendi asetamise kohtade vahel liigutakse nii mitu korda, kui see on vajalik püügivahendi püügile asetamiseks, sealjuures iga kord uue püügivahendi osa järele minnes ei esitata eelteate raportit. Kui vahend on lõplikult püügile asetatud, esitatakse teave püügivahendi püügile asetamise kohta, sadamasse saabumise eelteade ja väljumisel veealalt esitatakse raport „Sadamasse saabumine“. Selle sätte eesmärk on määratleda ühe püügireisina retke, kui vahend kas lõplikult asetatakse püügile või eemaldatakse püügilt, kuna vahepealse tegevuse kohta, mil püügivahendite erinevaid osasid veealale viiakse või veealalt tuuakse, info kogumine ei ole väärtustloov ja põhjustab liigset raporteerimiskoormust kalurkonnale. Lõikega 9 sätestatakse, milliste olukordade saabumisel on raportid, st nõutud andmed rakenduses esitatud. Vastavalt punktile 1 loetakse sadamast väljumise, tegevused püügivahenditega ja saabumise eelteate raportid esitatuks, kui need on PERK-i rakenduses salvestatud. Vastavalt punktile 2 loetakse sadamasse saabumise ja lossimise raportid esitatuks, kui need on PERK-is kinnitatud. Kuivõrd osade andmete muutmine peab olema võimaldatud kuni sadamasse saabumise andmete esitamiseni, ei ole võimalik kõikide raportite puhul rakendada kinnitamist, kuna tavapäraselt kinnitamine on selline olukord, mille saabudes enam andmeid muuta ei saa. Sestap saabubki sadamast väljumise, tegevused püügivahenditega ning eelteate raporti puhul andmete esitamine nende salvestamisega rakenduses, ning järgnevate raportite puhul sadamasse saabumine ja lossimine nende kinnitamise korral rakenduses. Lõikega 10 sätestatakse raportite muutmise võimalus PERK rakenduses andmete esitaja poolt. PERK-i vahendusel esitatud andmeid saab muuta järgnevalt: 1) sadamast väljumise raportit saab parandada kuni tegevused püügivahenditega raporti salvestamiseni rakenduses; tegevused püügivahenditega raportit ning eelteate raportit saab parandada kuni sadamasse saabumise raporti kinnitamiseni rakenduses, ning lossimise raportit saab parandada kuni lossimise raporti kinnitamiseni rakenduses. Vastavalt lõikele 11 saab esitatud ülevõtmise, esmamüügi ja veo andmeid PERK-is parandada andmete esitaja poolt kuni teabe esitamise kinnitamiseni rakenduses. Ülevõtmise, esmamüügi ja veo andmed tuleb samuti rakenduses kinnitada, et andmed nende tehingute kohta oleks esitatud. Selliste olukordade saabumise kirjeldamine on oluline, et kasutajad teaksid, millal on ühe või teise sõnumi edastus lõpuni viidud, et siseneda kas järgmise püügireisi raporti esitamise faasi või võtta vastu teadmine, et kõik nõutav info selle konkreetse püügireisiga kaasuvalt on esitatud. Lõikega 12 selgitatakse eelnõus läbivalt asukohta määratlustega seotud nimede kasutamist ja nende eeldefineerimist PERK rakenduses. Selgitatakse, et eelnõu § 10 lõikes 1, § 12 lõike 1 punktis 7, § 13 ja § 14 lõike 1 punktis 1 nõutud asukohtadega seotud andmete puhul peavad nimetatud asukohad olema enne vastava raportiga nõutud andmete esitamist kantud Põllumajandus- ja Toiduameti nimistusse. Juhul, kui nimetatud asukohad ei ole kantud Põllumajandus- ja Toiduameti sadamate ja maaletoomiskojhtade nimistusse, esitavad andmete esitajad Põllumajandus- ja Toiduametile avalduse nimetatud kohtade nimistusse kandmiseks, esitades sadama, maaletoomiskoha, maaüksuse või ladustamis- ja töötlemisüksuse nime ja koordinaadid. See on vajalik, et määratleda vastavad valikud PERK rakenduse rippmenüüs. Lisaks asukoha nime märkimisele võimaldab koordinaatide kasutamine tagada info õigsust ja üheseltmõistetavust: segadust võib tekitada, kui kaks nö maaletulekukohta on suhteliselt pika vahemaa ulatuses näiteks sama nimega või toimub talvel saaniga veealalt väljumine mitte sadama alale, vaid maaüksusele. Koordinaatide kasutamine väldib sellist segadust ja info eelneva määratlemisega nimistus ei tekita kasutajale lisakoormust. Näide: väljun veealalt talvel saaniga „Kasepera“ kinnistule, kuna mul on seal kala töötlemise võimalus. Selleks kannan Kasepera kinnistu nime ja koordinaatidega Põllumajandus- ja Toiduameti nimistusse ja saan raporti „Sadamasse saabumine“ esitamisel valida menüüst maaletoomiskoha „Kasepera“. Eelnõu §-ga 10 kirjeldatakse täpsemalt PERK-is raporti „Sadamast väljumine“ esitamist. Enne veealale minekut esitatakse raport „Sadamast väljumine“. Sadamast väljumise all mõeldakse maismaalt veealale minekut kas laevaga sadamast või lossimiskohast, või muude transpordivahenditega (talvel jääkätte olemasolul saan või muu transpordivahend, või ka jalgsiminek ehk lihtsalt kummipükstega veealale sisenemine). Raportis esitatakse järgmised andmed: 1) sadam, millest veealale väljutakse. Kohana tuleb märkida PERK rakenduse rippmenüüst valitav asukoht, mis on kantud Põllumajanduse- Ja toiduameti nimistusse. Kohtade nimistusse kandmist on selgitatud § 9 lõikes 12; 2) veealale väljumise viis, mida püügireisil kasutatakse, näitena siis laev, mootorsõiduk, jalgsi vms; 3) kõigi püügireisil kasutatavate kalalaevade pardanumbrid, kui püügil kasutatakse kalalaeva; 4) kõigi püügireisil kasutada plaanitud kalapüügilubade numbrid. See tähendab, et enne sadamast väljumist märgitakse ära, milliste lubade alusel püügile kavatsetakse minna. Juhul, kui kõiki eelnevalt märgitud lubasid püügireisil ei kasutada (näiteks ilm muutub ja jäetakse teise püügiloa alused püügivahendid kontrollimata ja pöördutakse sadamasse tagasi), ei juhtu midagi, kuna püügitegevuses võib ette tulla määramatust ja asjaolud võivad reaalse püügireisi käigus muutuda. Sel juhul lihtsalt järgnevaid tegevusi ja andmete esitamist selle loa aluse püügi osas ei toimu. Kuid vastupidine olukord, kus püügiloa infot veealale väljumisel ei esitata, ei ole kooskõlas kehtiva korraga. Eelnõu §-ga 11 sätestatakse raporti „Tegevused püügivahenditega“ esitamine. Lõikega 1 sätestatakse andmete esitamine kastmõrra ja mõrraga püügi puhul. Selle püügitoimingu erisus seostab sellega, et nende püügivahenditega püügitoimingu korral on kohustus esitada püügile asetamisel püügivahendite koordinaadid veekogul olles. Lõikes sätestatakse: veekogul olles mõrra või kastmõrra püügile asetamise lõpetamisel esitatakse raportis „Tegevused püügivahenditega“ viivitamata järgmised andmed: 1) loa number; 2) püügivahendi liik ja võrgusilma suurus päras; 3) püügile asetatud vahendite arv; 4) püügile asetatud püügivahendi lipu tähistuse koordinaadid. Andmete esitaja valib ise, millise lipu koordinaadid ta esitab. Lõikega 2 sätestatakse, et kui püügitoimingut teostatakse muude püügivahenditega kui mõrd ja kastmõrd, siis esitatakse kas veekogul olles või hiljemalt pärast sadamasse või maaletuleku kohta saabumist raportis „Tegevused püügivahenditega“ järgmised andmed:1) loa number; 2) püügivahendi liik ja võrgusilma suurus millimeetrites. Samaliigiliste erineva silmasuurusega püügivahendite püügile asetamise puhul märgitakse nende võrgusilma suuruste vahemik; 3) püügile asetatud vahendite arv; 4) püügile asetatud püügivahendi asukoht Vabariigi Valituse 16.06.2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ lisas 6 esitatud väikese püügiruudu tasemel või siseveekogude puhul veekogu või veekogu osa nimetusena. Selle info, nagu sätte sõnastus lubab valida, võib esitada kas veekogul või sadamasse/maaletuleku kohta saabumisel. Juhul, kui andmete esitaja leiab, et tal on PERK rakenduses mugavam esitada kohe info püügiruudu osas veelala, kuna sisestades koordinaadid, määrab PERK rakendus väikese püügiruudu automaatselt, on tal mõistlik see info kohe veealal ära sisestada. Teisel juhul on võimalik seda teha ka sadamasse saabumisel. Väikeste püügiruutude osas on info olemas Kalapüügieeskirja lisas 6. Veekogu nimetus (näiteks Peipsi järv) või veekogu osa nimetus (Narva jõu alamjooks) sisestatakse siseveekogude puhul. Lõikega 3 sätestatakse selle info esitamine, mis seondub püügivahendite nõudmisega ja mida esitatakse viivitamata pärast veealalt sadamasse või maaletuleku kohta saabumist või sellisel püügireisi juhul, kus on kohustus esitada sadamasse saabumise eelteade vähemalt 1 tund enne sadamasse või maaletulekukohta saabumist, nagu sätestab § 12 lõige 2, enne eelteate raporti esitamist. Avatakse taaskord PERK-is raport „Tegevused püügivahenditega“ ning esitatakse info, kas püügivahendi nõudmise kohta. Püügivahendi nõudmise puhul esitatakse raportis nõutavate püügivahendite arv, ning teave, kas püügivahend eemaldati pärast nõudmist püügilt või asetati uuesti püügile tagasi. Reaalses elus võib ette tulla ka olukordi, kui püügile asetatud püügivahend läheb veealal kaduma, näiteks jääolude, tormide, kehvasti püügile asetamise jms tõttu, ning sellest on vajalik teavitada, nagu sätestab lõige 4. Vastav infoväli on „Tegevused püügivahenditega“ raportis loodud ning kaotatud püügivahendi puhul sisestatakse loa number, mille alusel püügivahend püügile oli asetatud, püügivahendi liik, kaotatud püügivahendite arv, kaotatud püügivahendite püügile asetamise asukoha koordinaadid ning teave võetud abinõude kohta püügivahendi tagasi toomiseks. Abinõude all mõeldakse tegevusi, mida tehti selleks, et veekogu prügistamisest hoidumiseks püügivahend üles leida. Eelnõu §-ga 12 reguleeritakse raporti „Saabumise eelteade“ esitamist. Lõikega 1 on sätestatud, et „Saabumise eelteate“ raportiga peab esitama järgmise info: 1) teave selle kohta, kas püügireisil saadi saaki või mitte. Siit järelduvalt tehakse eelteade nii juhul, kui maale saaki tuuakse, kui ka neil püügireisi juhtudel, kui näiteks püügivahend alles asetati püügireisi käigus püügile ning saaki deklareerida pole; 2) hinnanguline liigipõhine saagi ja tagasi heidetud saagi kogus kilogrammides. Sellega antakse eelinfot, kui suure kala ja veetaime kogusega maale pöördutakse; 3) sumpa asetatud saagi liigipõhine hinnanguline kogus kilogrammides, kui see on asjakohane. PERK-i süsteemis on loodud võimalus asetada osa või kogu püügivahendist nõutud saak sumpa, ehk mitte tuua maale. Sellise võimaluse kasutamisel peab eelteate raportis andma teavet, mis liiki ja millises koguses on saaki sumpa asetatud; 4) sumbast nõutud saagi liigipõhine hinnanguline kogus kilogrammides, kui see on asjakohane. Juhul, kui püügireisi käigus tuuakse maale kala ja veetaime kogus, mis varemalt oli asetatud sumpa, siis antakse eelteates info sellise koguse maaletoomise kohta; 5) veonoodaga või põhjanoodega püügil silmasuurus veonooda või põhjanooda päras; Veo- või põhjanoodaga püügil kasutatavate silmasuuruste arvestuse pidamiseks esitatakse eelteatega ka vastav info; 6) sadamasse või maaletuleku kohta saabumise aeg, ehk kuupäev ja kellaaeg. Eelteates esitatakse info, mis ajal saabutakse sadamsse või maaletuleku kohta; ning 7) täpne maaletuleku koht, nagu sellise info esitamist on selgitatud § 9 lõikes 12. Lõikega 2 on sätestatud, et eelteate raport esitatakse vähemalt 1 tund enne sadamasse või maaletuleku kohta saabumist järgmistel juhtudel: 1) esiteks püügireisil, mis toimub Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel; 2) teiseks püügitoimingutel, millel kasutatakse kastmõrda; ning 3) kolmandaks neil püügireisi juhtudel, kus kooskõlas määruse (EL) 2016/1139 artikli 11 lõike 1 kohaselt on eelteate kohustatud esitama selliste liidu kalalaevade kaptenid, mille kogupikkus on vähemalt kaheksa meetrit ja mille pardal on vähemalt 300 kg turska või kaks tonni pelaagilisi liike. Kokkuvõttes, need kolm juhtu on olukorrad, kui püügireisi toimumisel on kohustus enne sadamasse või maaletuleku kohta pöördumist esitada eelteade veealalt 1 tund enne plaanitavat saabumist. Lõikega 3 sätestatakse, et kõigil muudel püügireisi juhtudel, mida ei ole mainitud eelnõu § 12 lõikes 2, esitatakse samuti saabumise eelteate raport, aga seda viivitamata pärast sadamasse või maaletuleku kohta saabumist, kuid enne püütud kala ja veetaime koguse kaldale või mootorsõidukist maha tõstmist, selleks, et esitada andmed püütud või kogutud veetaime hinnangulise koguse, ehk nii nimetatud „silma järgi“ hinnatud koguse kohta. Neil püügireisi juhtudel salvestatakse „Saabumise eelteate“ raport mitte klassikalise eelteatena maletulekukohta saabumisest, vaid juba olukorrast, kus veealalt on sadamasse pöördutud ja kala ja veetaime kogus on silmaga ära hinnatud. Hindamine ja raporti esitamine peab toimuma enne kala või veetaime koguse paadist, mootorsõidukit vms maha tõstmist. Juhul, kui püügireisi käigu saaki ei saadud, näiteks asetati alles püügivahendid püügile, siis esitatakse eelteates info, et saaki ei saadud ja salvestatakse eelteate raport koguse osas tühjana. Raporti esitamine ja salvestamine võimaldab edasi liikuda püügireisi järgmise raporti täitmise vaatele. Lõikega 4 sätestatakse, et juhul, kui püügireisil ei kasutata kalalaeva ega mootorsõidukit, ning püügireisi kestel, mille vältel võib olla vajadus püügivahenditega seotud tegevuste tõttu korduvalt siseneda veealale ja väljuda veealalt, esitatakse „Saabumise eelteade“ viivitamata pärast püügivahenditega seotud tegevuste lõpetamist või nõutud saakide veekogu kaldal kokku kogumist. See tähendab, et näiteks kui nõutakse saake mitmest püügivahendist ja nõudmiste vahepeal asetatakse saake maale, ning minnakse järgmisi vahendeid nõudma, siis võib kalur pärast püügivahenditega tegevuste lõppu need saagid maal kokku koguda ja esitada eelteate vahetult pärast saakide veeala kaldal kokku kogumist. Kala ja veetaime maaletoodud saagi hinnanguline kogus peab olema esitatud eelteatega enne sadamaalalt lahkumist. Lõikega 5 tehakse mööndus kala ja veetaime koguse „silmaga“ hindamise osas. Sätestatakse, et juhul, kui sadamas või kala maaletoomiskohas on olemas kala ja veetaime kaalumise võimalus, võib lõikes 3 sätestatud „Saabumise eelteate“ raporti ja § 14 nimetatud „Lossimise raporti“ esitada samaaegselt viivitamata pärast kaalumist. Raportid ja info esitatakse järgnevalt: sadamasse saabumisel esitatakse raport „Tegevused püügivahenditega“ ja seal info, mitu püügivahendit nõuti. Siis tõstetakse saak maale ja kaalutakse sadama alal ära. Esitakse raport „Saabumise eelteade“ ja sinna lisatakse kala hinnanguline kogus, mis on sama, mis kaalutud kogus. Seejärel esitatakse „Sadamasse saabumine“ raport. Ning seejärel esitatakse raportis „Lossimine“ kaalutud koguse info, mis on sama, mis sisestati eelteate raportisse kogusena. Lõikega 6 täpsustatakse, et juhul kui kalapüügil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kulub maaletuleku kohta jõudmiseks vähem aega kui üks tund, võib „Saabumise eelteate“ raporti esitada pärast viimast püügitoimingut hiljemalt 30 minutit enne maaletuleku kohta saabumist. Kui reeglina tuleb sadamasse saabumise eelteade esitada 1 tund enne maaletulekukohta saabumist. Et lühendada sisevete tingimustes, kus vahemaad püügikohtade ja maaletulekukohtade vahel on väikesed, nõutavat etteteatamise aega, mis võib reaalsuses põhjustada seda, et kalur peab järvel pärast püügitoimingu lõpetamist pikalt ootama, siis võib Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kontekstis vajadusel esitada eelteate 30 minutit enne maaletuleku kohta jõudmist. Lõikega 7 reguleeritakse olukorda, kui eelteates esitatud kellajast ei ole maaletulekukohta jõudmisel võimalik kinni pidada. Lõikes selgitatakse, et kalapüügil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel maaletuleku kohta hilinemisel rohkem kui 15 minutit, tuleb muuta „Saabumise eelteate“ raportit ja sisestada uus maaletuleku kohta saabumise kellaaeg; punktiga 2 selgitatakse, et muudel veekogudel püügi korral, kui hilinetakse rohkem kui 30 minutit, muudetakse „Saabumise eelteate“ raportit ja sisestatakse uus maaletuleku kohta saabumise kellaaeg. Eelteade on vajalik, et anda järelevalvele informatsiooni maale toodavata kalaliikide ja koguste kohta, ning kui eelteatega esitatud kellaaegadest ei peeta kinni, jääb informatsioon tekkinud võimalikust uuest olukorrast veekogul ka järelevalve poolele saamata. Sestap on oluline, et infot korrigeeritakse ja esitatakse uus paikapidav saabumise kellaaeg. Lõikega 8 sätestatakse olukord, kui püügireisi käigus asetatakse osa saadud saagist sumpa ja ei lossita. Sellisel juhul tuleb eelteate lisamärkuste lahtris esitada sumba koordinaadid, et kala ja veetaime kogus oleks vahepealsel etapil – püügist lossimiseni – jälgitav. Lõikega 9 sätestatakse, et saagi sumpa asetamine ja nõudmine peab toimuma sama kalapüügiloa alusel. See tähendab, et kui püügireisi käigus on osa kalasaagist asetatud sumpa, siis kalapüügiloa püügivõimaluse raames peab toimuma ka sumbast nõudmine ja selle kalasaagi lossimine. Eelnõu §-ga 13 sätestatakse raporti „Sadamasse saabumine“ esitamine. Sadamasse saabumise raport täidetakse viivitamata pärast sadamasse või maaletuleku kohta saabumist ja pärast raportite „Tegevused püügivahenditega“ ning raporti „Saabumise eelteade“ esitamist. Sadamasse saabumise raporti salvestamisega lõppeb püügireis ja veekogul olek. Sadamasse saabumise koht esitatakse valikuna eeldefineeritud kohtade nimistust, mida saab valida PERK rakenduses (vaata sätet ja selgitust § 9 lõike 12 kohta). Eelnõu §-ga 14 reguleeritakse raporti „Lossimine“ esitamist. Lõike 1 kohaselt esitatakse lossimise raport pärast sadamasse saabumise raporti esitamist ning pärast kala ja veetaime kaalumist, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul „Saabumise eelteate“ raporti esitamisest, ning seda kõikidel veealadel kõikide maaletoodud kala ja veetaime koguste kohta lausaliselt. Esitatakse järgmised andmed: 1) lossimiskoht ehk info selle asukoha kohta, kus kala maaletoomine aset leiab (sadam, maaletoomiskoht). Lossimiskoht tuleb esitada vastavalt nimistule (vt ka selgitust eelnõu § 9 lõike 12 juures); 2) lossitud saagi liigipõhine kaalutud kogus kilogrammides või asjakohasel juhul vastavalt §-i 22 lõikele 1 isendite arv. Isendite arv märgitakse lõhe ja meriforelli puhul; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, artiklis 15 sätestatud lossimiskohustusega kalaliikide puhul maale toodud alamõõdulise kala liigipõhine kaalutud kogus kilogrammides ning lõhe puhul alamõõduliste isendite arv (vaata selle punkti osas selgitust ka §-i 24 lõike 3 kohta); 4) lossitud saagi ladustamiskoht, kui osa või kogu lossitud saaki ei suunata lossimisjärgselt vahetult esmamüüki. Sellise info esitamine on vajalik, kui lossitud kalakogus suunatakse vahetult pärast lossimist ladustamisele selle kalapüügiloa omaniku, kelle loa alusel püügitegevus aset leidis, valdusesse. Kala ja veetaime koguse liikumise ahelas jälgitavuse tagamiseks on oluline, et kättesaadav oleks informatsioon selle kohta, kuhu kala ja veetaime kogus peale lossimist liigub. Kuna Eestis ei ole kala esmamüügil oksjonite süsteemi, mille puhul kala peale lossimist ladustatakse kolmanda isiku valduses ehk vormistatakse ülevõtmisdeklaratsioon, vaid pigem ladustatakse kala sama püügiettevõtte laos, siis tagatakse ladustamiskoha info hõlmamisega lossimise raportis kala ladustamiskoha info olemasolu. Varemalt on Eestis kasutatud sellise olukorra puhul samuti ülevõtmisdeklaratsiooni vormistamist, kus kala ja veetaime püüdnud kalur andis selle üle kalapüügiomaniku ladustamispinnale. Kuid selline korraldus ei vasta nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 definitsiooniga ülevõtmisest kui tehingust, mille puhul toimub kala ja veetaime ülevõtmine nö kolmanda isiku poolt, kes vastava koguse ladustamisele võtab, ning sellele ladustatud kogusele järgneb hilisemas etapis müük, kas siis oksjoni kaudu või otse esmaostjale. Et viia ka Eesti riigisisene korraldus selle määratlusega kooskõlla, esitatakse lossimise andmetega jälgitavuse tagamiseks ladustamiskoha info, kui ei vormistata nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 66 järgset ülevõtmist, mille puhul kala ladustatakse kolmanda isiku valduses (vaata lisaselgitust, mis on toodud §-i 21 lõike 1 kohta) 5) ladustatava kala ja veetaime esitus- ja töötlemisviis, vastavalt §-i 26 lõikele 1. Ladustatava kala ja veetaime osas esitus- ja töötlemisviisi märkimine on kohustuslik info ELi õigusraamistikus, seda reguleerib Nõukogu määruse (EU) nr 1224/2009 artikli 23 lõike 2 punkt c. Esitusviis kätkeb endas informatsiooni selle kohta, kas toode on terve, roogitud fileeritud ja nende viiside erinevad variatsioonid (näiteks fileerimine nahata või nahaga). Töötlemisviisiga antakse infot selle kohta, kas saak on elus, keedetud, kuivatatud, värske, külmutatud või soolatud. Eesti olude kontekstis on kala esitusviis üldjuhul „terve“ ja töötlemisviis „värske“, ehk lossitud saak on töötlemata kujul. Samas on näiteks kaugpüügi kontekstis võimalikud erinevad kala ja veetaime esitus- ja töötlemisviisid. Selliste viiside märkimiseks vajalikud koodid on kättesaadavad Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 I lisa tabelitest 1 ja 2; 6) teave kalapüügivahendis hukkunud lindude ja loomade kohta. Lossimisinfoga tuleb esitada ka teave selle kohta, kas püügireisi käigus püügivahendite kontrollimisel või nõudmisel on avastatud, et püünistes oli hukkunud loomi või linde, näiteks parte, aule, kormorane, hülgeid jne. Märkida tuleb looma- ja linnuliik, samuti hukkunud isendite arv; 7) teave kalapüügivahendi hülgekahjustuse kohta. Selle punkti all antakse infot, kas püügil kasutatud püügivahend on saanud püügitoimingu käigus hülge tegevuse tõttu kahjustatud. Kui selline kahju avastatakse, on vajalik see ka lossimisandmetega esitada, märkides kahjustada saanud püügivahendi nimetuse ja arvu. Lõikega 2 täpsustatakse, et juhul, kui püügitoimingu käigus saaki ei saadud, kinnitatakse raport „Lossimine“ tühjana, st andmevälju ei täideta ja vajutatakse kinnita nuppu. Sellega loetakse selle püügireisiga seotud kala ja veetaime koguse osas info edastamine lõpetatuks. Juhul, kui püügireis tehakse selleks, et tuua maale eelnevalt sumpa asetatud kala või veetaime kogust, siis täidetakse raport „Lossimine“ sumbast nõutud koguse andmetega, mis tähendab ka seda, et püügireisi käigus saadi saaki, mida nüüd lossitakse. Lõikega 3 reguleeritakse kala ja veetaime partii moodustamist. Kala ja veetaime partii moodustab lossimisel, kui esitatakse lossimise andmetega kala ja veetaime kaalutud kogus. Sellise partii unikaalne identifitseerimisnumbriks on lossimise elektroonilise teabe unikaalne number rakenduses. Eelnõu 3. peatüki 1. jaoga sätestatakse kalalaeva kalapüügiloa alusel toimunud püügireisi ja püügitoimingu andmete esitamine. Eelnõu §-ga 15 sätestatakse kalalaeva kalapüügiloa alusel toimunud püügireisi ja püügitoimingu kohta andmete esitamise üldpõhimõtted. Lõikega 1 selgitatakse, et püügireisi ja püügitoimingu andmed esitatakse ERS-i vahendusel iga püügireisi kohta. Püügireis algab sadamast väljumisega ja lõppeb sadamasse saabumisega. Lõikega 2 sätestatakse, et püügireis algab sadamast väljumise andmete esitamisega ja lõppeb sadamasse saabumise andmete esitamisega. Kuna püügireisil püügitoimingu käigus püütud või kogutud saak ja selle koguse lossimine on omavahel seotud tegevused, loetakse püügireisil püütud ja kogutud kala- ja veetaime koguste kohta püügireisi teave esitatuks pärast lossimise andmete esitamist. Lõikega 3 sätestatakse, et püügireisi ja püügitoimingu andmed kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 15 esitatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) 404/2011 artikli 47 lõikes 1 sätestatud tähtajaks. Nõukogu määruse artiklis 15 on sätestatud püügipäeviku andmete elektroonilise esitamise kohustus ning selles artiklis viidatakse sama määruse artiklile 14, milles on loetletud andmed, mida püügipäevikuga peab esitama. Nendeks andmeteks on artikli 14 punkti 2 alusel: a) kalalaeva pardatähis ja nimi; b) iga liigi FAO kolmetäheline kood ning asjakohane geograafiline piirkond, kust saak saadi; c) saagi saamise kuupäev; d) sadamast lahkumise ja sadamasse saabumise kuupäev ning püügireisi kestus; e) püügivahendi tüüp, võrgusilma suurus ja mõõtmed; f) iga liigi hinnanguline kogus kilogrammides, väljendatuna elusakaalus, või vajaduse korral isendite arv; g) püügitoimingute arv. Samas artiklis sätestatakse, et kalalaevade kaptenid registreerivad püügipäevikus samuti kõik hinnangulised vette tagasi lastud kogused üle 50 kg eluskaalu ekvivalenti mis tahes liikide puhul. Püügi puhul, mille suhtes rakendatakse püügikoormuse reguleerimise kava, registreerivad kalalaevade kaptenid püügipäevikutes piirkonnas veedetud aja ja esitavad järgmised andmed seoses veetavate ehk aktiivpüünistega: 1) antud piirkonnas asuvasse sadamasse sisenemine ja sealt lahkumine; 2) iga sisenemine merepiirkonda, kus kohaldatakse vetele ja kalavarudele juurdepääsu käsitlevaid erieeskirju, ja lahkumine sellisest merepiirkonnast; 3) pardal hoitud saak eluskaalu kilogrammides liikide kaupa kõnealusest piirkonnast väljumise või selles piirkonnas asuvasse sadamasse sissesõidu ajal. Lõikega 4 sätestatakse eelnõus nõue, et kui toimub paarispüük kahe laeva osalusel, siis esitavad andmeid püügireisi ja püügitoimingu kohta mõlema kalalaeva kaptenid. Lõikega 5 on sätestatud, et kui kalalaeva püügireisi vältel läheb püügivahend kaduma, esitatakse selle kohta teave kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 48 lõikega 3 püügitoimingu kohta esitatavate andmetega. Lõikega 6 sätestatakse olukord, mille saabumisel loetakse andmed püügireisi, püügitoimingu ja lossimise kohta esitatuks. Andmed loetakse esitatuks peale lõplikku salvestamist ja saatmist ERS-i rakenduses. Lõikega 7 sätestatakse andmetes paranduste tegemine. ERS-i vahendusel esitatavate andmete puhul on nende parandamise võimalused sätestatud Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 47 lõikes 2, milles on määratletud, et kapten võib elektroonilise püügipäeviku ja ümberlaadimisdeklaratsiooni andmete parandusi edastada kuni sadamasse saabumise teate esitamiseni. Eelnõu §-ga 16 on reguleeritud andmete esitamise erinõuded seoses püügitegevusega Loode- Atlandi Kalandusorganisatsiooni (edaspidi NAFO) reguleeritaval veealal. Lõikega 1 sätestatakse, et lisaks eelnõu §-ga 15 nimetatud andmetele (püügipäeviku andmed) esitatakse: 1) NAFO reguleeritaval veealal toimuva püügi kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/833, millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed, artikli 25 lõikes 2 nimetatud andmed. Vastavas sättes (artikkel 25 lõige 2) on reguleeritud, et kõik kalalaevad peavad püügipäevikut, mida säilitatakse laeva pardal vähemalt 12 kuud ja kuhu kantakse kooskõlas määruse lisa punktis 30 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.A lisaga järgmised andmed, mis seostuvad saagi ja selle püüdmise parameetritega: 1) täpsed andmed traalimisega/loomuse võtmisega püütud saagi kohta igas väikseimas geograafilises piirkonnas, mille jaoks on eraldatud kvoot; 2) iga traalimisega/loomuse võtmisega püütud saagi jaotus, sealhulgas iga kalavaru kogus (elusmassi kilogrammides), mis hoitakse laeva pardal, lastakse vette tagasi, lossitakse või laaditakse ümber käimasoleva püügireisi ajal. 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/833 artikli 25 lõikes 6 ja NAFO kalapüügieeskirjades nimetatud andmed, mille esitamise tähtaeg on reguleeritud sama määruse artikli 25 lõikes 6. Artikli 25 lõike 6 alusel on sellised sõnumid: 1) saak sisenemisel reguleerimispiirkonda (COE) vähemalt 6 tundi enne piirkonda sisenemist; 2) saak väljumisel (COX) reguleerimispiirkonnast vähemalt kuus tundi enne laeva väljumist reguleerimispiirkonnast; 3) saagiaruanne (CAT) pardal hoitud ja vette tagasi lastud saagi kohta aruandele eelneval päeval iga rajooni kohta, sealhulgas nullpüük, iga päev enne kella 12.00 (koordineeritud maailmaaja järgi) sisenemisel ja sealt väljumisel tund aega enne rajooni 3L piiri ületamist; 4) ümberlaadimine (TRA), mile puhul doonorlaevad, millelt saak ümber laaditakse, saadavad teate vähemalt 24 tundi enne ümberlaadimist, ning pealelaadivad laevad saadavad teate hiljemalt üks tund pärast ümberlaadimist; 5) lossimissadama (POR) info, mille esitamise kohustus on laevadel, millele saak ümber laaditi, saates teate vähemalt 24 tundi enne lossimist. Lõikega 2 on sätestatud, et lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed esitatakse lisaks Põllumajanduse- ja Toiduametile ka Keskkonnaametile. Vastavalt lõikele 3 esitatakse ka kalalaeva sadamasse saabumise eelteate andmed. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/833 artiklis 38 nimetatud kalalaeva sadamasse sisenemise kohta esitatakse sama määruse artiklis 41 nimetatud eelteade. Eelnõu §-ga 17 sätestatakse andmete esitamise erinõuded püügitegevuse kohta Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (edaspidi NEAFC) reguleeritaval veealal. Lõikes 1 on selgitatud, et lisaks eelnõu §-s 15 nimetatud andmetele (püügipäeviku andmed) esitatakse: 1) NEAFC reguleeritaval veealal toimuva püügi kohta komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 433/2012 artikli 4 lõikes 1 nimetatud andmed. Vastavas sättes, artikkel 4 lõige 1, on nõutud, et lisaks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 sätestatud teabele sisaldab määruse (EL) nr 1236/2010 artiklis 8 osutatud püügipäevik määruse 433/2012 I lisa A osas sätestatud teavet püügi registreerimise kohta, mis sisaldab järgmist: 1) reguleeritavasse piirkonda sisenemise teade; 2) saak loomuse või püügioperatsiooni kohta; 3) igapäevaselt edastatav teave; 4) teave ümberlaadimise kohta; 5) teave teadete edastamise kohta; 6) teave reguleeritavast piirkonnast lahkumise kohta. Lõike 1 punktiga 2 sätestatakse, et lisaks esitatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1236/2010, millega kehtestatakse Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatav kontrolli- ja rakendussüsteem, artikli 9 lõikes 1 ning NEAFC kalapüügieeskirjades nimetatud andmed. Samas artiklis on sätestatud ka andmete esitamise tähtaeg. Sellised reguleeritavate kalavarude püügiaruandlust puudutavad andmed on: 1) pardal olev kalakogus reguleeritavasse piirkonda sisenemisel, mille kohta esitatakse aruanne mitte varem kui 12 tundi ja hiljemalt kaks tundi enne igat sisenemist reguleeritavasse piirkonda; 2) nädalasaak, mille kohta esitatakse aruanne esimest korda hiljemalt seitsmenda päeva lõpul pärast laeva sisenemist reguleeritavasse piirkonda või kui püügireis kestab üle seitsme päeva, teatatakse hiljemalt esmaspäeva keskpäeval saagist, mis on püütud reguleeritavas piirkonnas eelmise pühapäeva keskööl lõppenud nädala jooksul; 3) pardal olev saak reguleeritavast piirkonnast väljumisel, mis esitatakse kõige varem kaheksa tundi ja hiljemalt kaks tundi enne igat reguleeritavast piirkonnast väljumist; 4) igal ümberlaadimisel peale- ja mahalaaditud kogused ajal, mil laev viibib reguleeritavas piirkonnas järgmiselt: mahalaadivad laevad hiljemalt 24 tundi enne ümberlaadimist ning pealelaadivad laevad hiljemalt üks tund pärast ümberlaadimist. Lõikega 2 sätestatakse, et lõike 1 punktis 2 sätestatud andmed esitatakse lisaks Põllumajanduse- ja Toiduametile ka Keskkonnaametile. Lõikega 3 reguleeritakse NEAFCi reguleeritaval veealal eelteate esitamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1236/2010 artiklis 22 nimetatud kalalaeva sadamasse sisenemise kohta esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1236/2010 artikli 24 lõikes 1 nimetatud eelteade. Eelnõu §-ga 18 sätestatakse andmete esitamise erinõuded Teravmägede püügipiirkonnas, kolmanda riigi vetes ja avamerel toimuva kalapüügi korral. Lõikes 1 on sõnastatud, et Teravmägede püügipiirkonnas, kolmanda riigi vetes või avamerel toimuva püügireisi ja püügitoimingu kohta esitatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1224/2009 sätestatud kalapüügi, lossimise ja ümberlaadimise andmed. Lõikega 2 sätestatakse Norra Kuningriigile esitatavad andmed. Vastav andmete esitamise kord kehtestatakse Norra Kuningriigi poolt, ning andmete edastamisel peavad kalalaeva kaptenid seda korda järgima. Lisaks Norra Kuningriigile andmete edastamisele, esitatakse need andmed ka Põllumajandus- ja Toiduametile. Lõikega 3 on sõnastatud üldreegel andmete esitamisel kolmanda riigi vetes toimuva püügitegevuse kohta. Andmed kolmanda riigi vetes toimuva kalapüügi kohta esitatakse sellele riigile tema kehtestatud korras, ning samad andmed esitatakse ka Põllumajandus- ja Toiduametile. Eelnõu 3. peatüki 2. jaoga sätestatakse kalalaeva kalapüügiloa alusel püütud saagi ümberlaadimise ja lossimise andmete esitamine. Eelnõu §-ga 19 reguleeritakse kalalaeva püügireisi ja püügitoiminguga seotud lossimise ja ümberlaadimise andmete esitamise üldnõuded ja sellega seonduvad kohustused kalalaeva kaptenile. Lõikega 1 on sätestatud lossimise ja ümberlaadimise andmete esitamise juhud. Kala ja veetaime ümberlaadimise ja lossimise andmed esitab püügireisi lõppedes laeva kapten. Lossimise andmed esitab kalalaeva kapten ka juhul, kui laevalt lossitakse merel ümberlaadimise käigus vastu võetud kala või veetaimi, või kui tegu on teise riigi lipu all sõitva laevaga ja kala või veetaimi lossinud laevale ei ole antud kalapüügiluba. Lõikega 2 on reguleeritud, et nii ümberlaadiva kui vastuvõtva kalalaeva kapten esitab kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 22 sama määruse artikli 21 lõikega 2 nõutud ümberlaadimise andmed viivitamata pärast ümberlaadimise lõpetamist, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul pärast ümberlaadimise lõpetamist. Ümberlaadimise andmed on: 1) nii ümberlaadiva kui ka vastuvõtva kalalaeva pardatähis ja nimi; 2) iga liigi FAO kolmetäheline kood ning asjakohane geograafiline piirkond, kust saak saadi; 3) iga liigi hinnanguline kogus toote massina kilogrammides, toote esitamise viisi lõikes, või vajaduse korral isendite arv; 4) vastuvõtva laeva sihtsadam; ning 5) määratud ümberlaadimissadam. Lõikes 3 on sätestatud, et kalalaeva kapten esitab lossimise andmed kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 24, tehes seda viivitamata pärast lossimise lõpetamist, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul pärast lossimise lõpetamist, esitades sama määruse artikli 23 lõikega 2 nõutud andmed. Need andmed on: 1) kalalaeva pardatähis ja nimi; 2) iga liigi FAO kolmetäheline kood ning asjakohane geograafiline piirkond, kust saak saadi; 3) iga liigi kogus toote massina kilogrammides, toote esitamise viisi lõikes, või vajaduse korral isendite arv; ning 4) lossimissadam. Lõikega 4 reguleeritakse kala ja veetaime partii moodustamist. Kala ja veetaime partii moodustab lossimisel, kui esitatakse lossimise andmetega kala ja veetaime kaalutud kogus. Sellise partii unikaalseks identifitseerimisnumbriks on lossimise elektroonilise teabe unikaalne number rakenduses. Eelnõu §-ga 20 sätestatakse lossimise ja ümberlaadimise andmete esitamine kolmanda riigi laeva puhul. Lõikega 1 reguleeritakse, olukorda, kui kolmanda riigi lipu all sõitvalt laevalt laaditakse kala ümber Eesti jurisdiktsiooni alla jääval veealal või kui kolmanda riigi lipu all sõitvalt laevalt lossitakse kala Eesti sadamas. Sellisel puhul esitab ümberlaadiva laeva või lossiva laeva kapten lossimise ja ümberlaadimise andmed Põllumajandus- ja Toiduametile 24 tunni jooksul pärast lossimise või ümberlaadimise lõpetamist. Lõikega 2 sätestatakse andmed, mida lossimise ja ümberlaadimise kohta esitatav teave peab sisaldama. Nõutavad andmed on esitatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 IV lisale Euroopa Liidu kalalaevade ühendatud püügipäeviku, lossimisdeklaratsiooni ja ümberlaadimisdeklaratsiooni näidisvormingul. Ühenduse vetes ja sadamates toimuvate lossimiste ja ümberlaadimiste puhul tuleb tagada ühtsed andmeedastuse reeglid ja nõutavad andmed nii liidu kalalaevadele kui ka kolmandate riikide kalalaevadele. Eelnõu 4. peatükiga sätestatakse ülevõtmise, esmamüügi, otsemüügi ja veo andmete esitamine. Eelnõu §-ga 21 sätestatakse andmete esitamise nõuded kala ja veetaime ülevõtmise korral. Lõikega 1 selgitatakse ülevõtmise sisu ja selle kohta andmete esitamist. Juhul, kui kala ja veetaime kogus pärast lossimist ladustatakse, eesmärgiga suunata see kogus hilisemas etapis müüki, vormistatakse kala ja veetaime ülevõtmine, ning kala ja veetaime ladustamiseks üle võtnud isik esitab kala ja veetaime ülevõtmise andmed vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 66 lõikele 3. Need andmed on: 1) tooted lossinud kalalaeva pardatähis ja nimi; 2) sadam ja lossimise kuupäev; 3) laeva käitaja või kapteni nimi; 4) iga liigi FAO kolmetäheline kood ning asjakohane geograafiline piirkond, kust saak saadi; 5) iga ladustatud liigi kogus toote massina kilogrammides, toote esitamise viisi lõikes, või vajaduse korral isendite arv; 6) nende rajatiste nimi ja aadress, kus tooted ladustatakse; ning 7) vajaduse korral viide artiklis 68 täpsustatud veodokumendile. Vastavalt Nõukogu määrusele on kala ja veetaime ülevõtmine selline olukord, mille puhul toimub lossitud koguse täielik või osaline ladustamine, eesmärgiga see kogus hiljem maha müüa. Klassikaline olukord sellisest ladustamisest leiab aset kaugpüügi kontekstis, kus kala lossitakse ja ladustatakse külmlao omaniku valduses ning hiljem suunatakse ladustatud toodang esmamüüki. Ladustamise puhul ei vaheta kala ja veetaime kogus omanikku, vaid valdust, ja kala ladustanud isik ehk ülevõtja esitab kala üleandajale ehk kala omanikule sellekohase ülevõtmise dokumendi. Ülevõtmise puhul käsitletakse kala üle võtnud isikut kui kolmandat isikut, mis tähendab protsessi kirjeldades seda, et üks isik võib kala püüda ja lossida, teine isik võib olla selle kala omanik ehk selle püügiloa omanik, mille alusel kala püüti, ning sel juhul on see isik, kes kala ladustamisele üle võtab, protsessis kolmas isik. Eesti kontekstis on varemalt rakendatud kala ülevõtmist (varemalt olnud kasutusel mõistena üleandmine) enamasti selliselt, et kala püüdja ja lossija annab kala üle kalapüügiloa omanikule, ehk kolmas isik selles protsessi ei osalenudki. Sellise korralduse vajadust tingis varemalt võimalus saada üleandmise dokumendi vormistamisega teave kala kaalutud koguse kohta, mille järgi pidada kvooditäituvuse üle arvestust. Samuti võimaldas üleandmise vormistamine tagada kala jälgitavust. Selliselt ülevõtmise rakendamine ei ole aga kooskõlas Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 66 esitatud definitsiooniga, ning Eesti sisese korralduse määruse nõuetega vastavusse viimiseks tuleb varem viljeletud süsteemi muuta. Kala kaalutud koguse kohta info saamine on nüüd reguleeritud lossimise andmete esitamisega lausaliselt kõigil veekogudel ja kõikide püügiliikide ja -koguste korral, ning kala jälgitavuse tagamiseks on lisatud lossimise kohta esitatavate andmete loetellu lossitud koguse ladustamiskoht, mille märkimine juhul, kui kala ja veetaime kogus pärast lossimist ladustatakse kala omaniku valduses, on kohustuslik. Nõukogu määruse (EU) nr 1224/2009 artikli 66 järgne kala ja veetaime koguse ülevõtmine vormistatakse nii Eesti siseselt kui kaugpüügi kontekstis ainult neil juhtudel, kui lossitud kogus ladustatakse peale lossimist, eesmärgiga see kogus hilisemalt maha müüa, kolmanda isiku valduses. Kui kala püütakse ja lossitakse ja antakse kala püüdnud ja lossinud isiku poolt üle kalapüügiloa omanikule, siis ülevõtmist ei vormistata. Lõikega 2 reguleeritakse ülevõtmise kontekstis olukorda, kus ülevõtmine toimub kolmandas riigis. Kuna kolmandale riigile ei saa panna kohustusi andmete edastamiseks administratsioonile, kuid kala ja veetaime koguste osas on siiski vaja tagada jälgitavus kala liikumise ahelas, siis pannakse ülevõtmise andmete esitamise kohustus kala ja veetaime koguse lossinud kalalaeva kaptenile või püügiloa omanikule. Kui kala üle võtmine toimub kolmandas riigis, esitab kala ja veetaime ülevõtmise andmed kala ja veetaime lossinud kalalaeva kapten. Lõikega 3 esitatakse ülevõtmise andmete esitamise tähtajad. On sätestatud, et ülevõtmise andmed esitatakse viivitama tehingu toimumisel, kuid mitte hiljem kui 24 tunni möödumisel kala ja veetaime lossimisest. Selliselt on reguleeritud ülevõtmise andmete esitamine ka Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 67. Juhul, kui kala ja veetaime ülevõtmine leiab aset kolmandas riigis, nagu on sätestatud lõikes 4, esitatakse ülevõtmise andmed esimesel võimalusel pärast tehingu toimumist, kuid mitte hiljem kui kolmanda tööpäeva lõpuks tehingu toimumisest arvates, võttes arvesse ülevõtmise toimumise asukoha riigi töö- ja puhkepäevi. Selline paindlikkus ülevõtmise puhul kolmandas riigis on oluline, et arvestada kolmandalt isikult ehk kala ülevõtjalt laekuva ülevõtmise informatsiooni esitamise aega, mis võib juhtuda näiteks reede õhtul. Kuna selline informatsioon laekub ülevõtjalt püügiloa omanikule elektrooniliselt, näiteks e-maili vahendusel, siis ei ole võimalik tagada, et püügiloa omanik selle info nädalavahetusel süsteemi saab sisestatud. Võrdlusena Eesti kontekstis, mil andmed ülevõtmise kohta esitab ülevõtja, esitatakse tehingu andmed PERKi vahendusel kohe tehingu toimumisel, ehk sellel momendil, kui kala füüsiliselt üle antakse. Lõikega 5 reguleeritakse ülevõtmise puhul olukorda, kui lossitud kala ja veetaime kogus antakse ladustamiseks üle mitmele isikule. See tähendab, et osa lossitud kogusest ladustatakse ühe ja osa teise isiku valduses. Sättega pannaksegi paika, et ülevõtmise teave tuleb esitada nii mitme ladustamise kohta, kui mitmele isikule kala ja veetaime kogus pärast lossimist üle antakse. Näiteks, kui lossitud kogus võetakse ladustamisele kolme isiku poolt, esitavad need kolm ülevõtjat ka kolm ülevõtmise elektroonilist teadet. Eelnõu §-ga 22 sätestatakse kala ja veetaime esmamüügi andmete esitamine. Lõikega 1 reguleeritakse esmamüügi andmete kooslust ja esitamist. Esmamüük on kala ja veetaime koguse esmakordselt liidu turul kättesaadavaks tegemine, mis võib järgneda vahetult kala ja veetaime koguse lossimisele või toimuda pärast toodete ülevõtmist. Kala ja veetaime esmamüügi andmed vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 64 lõikele 1 esitab kala esmakokkuostja. Esmakokkuostja on tehingus kala ja veetaime ostja osapool. Vastavalt kalapüügiseaduse §-le 15, tohib kala ja veetaime esmakokkuostuga tegeleda äriregistrisse kantud ettevõtja, kellele on antud toidu või sööda käitlemise tegevusluba või kes on esitanud majandustegevusteate toidu või sööda käitlemise kohta. Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 64 lõikele 1, on esmamüügiga seonduvad andmed: 1) asjaomased tooted lossinud kalalaeva pardatähis ja nimi; 2) sadam ja lossimise kuupäev; 3) kalalaeva käitaja või kapteni nimi; 4) ostja nimi ja käibemaksukohustuslase number, maksuviitenumber või muu kordumatu tunnus; 5) iga liigi FAO kolmetäheline kood ning asjakohane geograafiline piirkond, kust saak saadi; 6) iga liigi kogus toote massina kilogrammides, toote esitamise viisi lõikes, või vajaduse korral isendite arv; 7) vajaduse korral kõigi selliste toodete individuaalne suurus või kaal, sort, esitamise viis ja värskusaste, mille suhtes kehtivad turustusnormid; 8) vajaduse korral turult kõrvaldatud toodete sihtkoht (ülekanne, kasutamine loomasöödaks, loomasööda tootmiseks, söödaks või toiduks mittekasutatavatel eesmärkidel); 9) müügikoht ja -kuupäev; 10) võimaluse korral arve ning vajaduse korral müügilepingu viitenumber ja kuupäev; 11) vajaduse korral viide artiklis 66 osutatud ülevõtmisdeklaratsioonile või artiklis 68 osutatud veodokumendile; ning 12) hind. Lõikega 2 sätestatakse andmete esitamine sellisel puhul, kui esmamüük leiab aset kolmandas riigis. Kui lossitakse väljaspool ühendust ja esmamüük toimub kolmandas riigis, esitab lõikes 1 nimetatud andmed kalalaeva kapten või kalapüügiloa omanik. Selline reguleerimine on analoogne eelnõu §-s 18 käsitletud ülevõtmise andmete esitamisega, mil tehingu toimumisel kolmandas riigi esitab ka ülevõtmise andmed kalalaeva kapten või kalapüügiloa omanik. Lõikega 3 sätestatakse esmamüügi andmete esitamise tähtaeg. Andmed esitatakse viivitamata tehingu toimumisel. See tähendab, et kui kala müük aset leiab, esitab kala ostja koheselt PERKi vahendusel esmamüügi andmed. Lõikega 4 sätestatakse, et juhul, kui esmamüük toimub kolmandas riigis, esitataks andmed viivitamata pärast tehingu kohta informatsiooni saamist ostja osapoolelt, kuid mitte hiljem kui 48 tundi pärast esmamüügi tehingu toimumist. Lõikega 5 sätestatakse erand esmamüügi andmete esitamisel. Esmamüügiks ei loeta kala ja veetaime koguse, mis on kuni 30 kg ja mida ei viida pärast ostmist turule, kasutamist üksnes oma tarbeks, kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 65 lõikega 2. Selles asjaolus on toodud pikem selgitus ka § 23 juures. Eelnõu §-ga 23 sätestatakse otsemüügi tingimused ja andmete esitamine selle kohta. Otsemüük tähendab vahetult kalalaevast või kalurilt otse tarbijale omatarbeks müüki. Kuivõrd otsemüügi toimumine ja selle võimaldamine, et soodustada kohaliku värke kala tarbimist, on väga oluline nii kohalikele kogukondadele kui ka sisevete- ja rannakaluritele, siis tuleb täpselt ja üheselt mõistetavalt selgitada lahti raamistik, kuidas ja mis tingimustel otsemüüki teha võib, et kala partiide jälgitavus oleks tagatud. Lõikega 1 sätestatakse olukord, kui kala müüakse enne lossimist ja tagada tuleb selle koguse arvestamine lossimise andmetes. Kala püüdnud või veetaime kogunud kalur tagab vahetult kalalaevast otse tarbijale müüdud koguse osas kalaliigipõhise kaalutud koguse arvestuse, mille hõlmab püügireisi käigus püütud või kogutud ja maale toodud kala ja veetaime koguse arvestuses ja esitab raporti lossimise andmetega. Selle sätte mõte on tagada kala ja vaataime varu osas liigi ja koguse kaalutud koguse põhine arvestus ka juhul, kui kala ja veetaimi müüakse vahetult otse tarbijale, nagu seda lubab Nõukogu määrus (EU) 1224/2009 artikli 59 lõige 3 ning artikli 58 lõige 8. Kui vahetult kalalaevalt ostetav kogus on kuni 30 kg ja seda kogust kasutatakse üksnes oma tarbeks, siis ei ole vaja sellisele kogusele esmamüüki vormistada. Samuti ei ole sellisele kogusele, mille ostusumma ei ületa 50 eurot päevas, vaja moodustada eraldi partiid. Küll on aga kalavaru kasutamise üle arvestuse pidamisel oluline tagada, et ka sellised kogused saaksid lossimisandmetes kajastatud ehk tekiks adekvaatne pilt maale toodud kala ja veetaime varu koguse osas. Seda on võimalik tagada ainult kõigi kalaliikide ja kõigi koguste täpsete lossimisandmete kaudu. Kuivõrd määruse 1224/2009 artikli 58 lõige 8 lubab enne partii moodustamist müüa kala ja veetaime kogust kuni 50 euro eest päevas, siis see seab tugeva piirangu otsemüügile. Seega, kuna partii moodustatakse lossimisel ja kui kalur müüb kalapaadist tarbijale kala enne lossimist, aga hõlmab kõik müüdud kogused lossimisandmetes, siis enne partii moodustamist sisulist kala müüki ei teki ja sellest 50 eurosest limiidist ei ole vaja kinni pidada. Selle eelduseks aga on, et kalur kaalub kala, mille ta vahetult kalalaevast tarbijale müüb ning hõlmab selle kaalutud koguse lossimise andmetes. Lõikega 2 seatakse tingimus, mis ulatuses võib otsemüüki teostada. Selleks tingimuseks on kuni 30 kg ühele tarbijale. See on ratsionaalne kogus, lähtuvalt määruse 1224/2009 artikli 65 lõikest 2, mis on mõeldud tarbijale/füüsilisele isikule omatarbeks ja sellisel juhul ei vormistata ega esitata esmamüügi andmeid. Eelnõu §-ga 24 sätestatakse kala ja veetaime transportimise ehk veo andmete esitamine. Kala ja veetaime vedu ning selle kohta andmete esitamist reguleerib Nõukogu määruse (EU) nr 1224/2009 artikkel 68. Veo andmete esitamine on nõutud, kui kala ja veetaime kogust transporditakse pärast lossimist kuid enne esmamüügi või ülevõtmise vormistamist lossimiskohast mujale. Vedaja, kes võtab kala ja veetaime koguse oma valdusesse transportimiseks, peab omama järgmist teavet: 1) saadetise (saadetiste) sihtkoht ning veovahendi identifitseerimistunnused; 2) tooted lossinud kalalaeva pardatähis ja nimi; 3) iga liigi FAO kolmetäheline kood ning asjakohane geograafiline piirkond, kust saak saadi; 4) iga transporditud liigi kogus toote massina kilogrammides, toote esitamise viisi lõikes, või vajaduse korral isendite arv; 5) kaubasaaja(te) nimi/nimed ja aadress/aadressid; ning 6) laadimise koht ja kuupäev. Juhul, kui lossitud kala ja veetaime kogust transporditakse sadamaalal või kuni 20 km kaugusele lossimiskohast, ei ole veo andmete esitamine nõutud, kooskõlas Nõukogu määruse (EU) nr 1224/2009 artikli 68 lõikega 6. Selle erandi rakendamist peab vedaja suutma adekvaatse informatsiooniga tõendada. Eelnõu 5. peatükiga sätestatakse kala ja veetaime püüdmise ja kogumise asjaolusid, füüsilisi parameetreid ja otstarvet puudutava teabe märkimine. Eelnõu §-ga 225reguleeritakse isendite arvu ja püügivahendi koodi märkimist püügitoimingu andmetes. Lõikes 1 selgitatakse, et kala koguse esitamisel esitatakse lisaks kaalule isendite arv lõhe ja meriforelli puhul. Lõhe kvoot on reguleeritud Euroopa Liidu tasandil mitte koguseliselt tonnidega, vaid isendite arvuga. Meriforell ei ole küll kvodeeritud liik, kuid ka selle kalaliigi puhul on lisaks koguse märkimisele vajalik esitada isendite arv. Seega tuleb nende liikide kohta andmete esitamisel esitada nii kogused kui ka isendite arv. Lõikega 2 reguleeritakse selle teabe esitamist, mis puudutab kala ja veetaime püüdmiseks ja kogumiseks kasutatud püügivahendi märkimist. Kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi korral esitatakse püügivahendi info PERK-is püügivahendi nimetusena, valides vastava loale kantud püügivahendi PERK-is pakutavast rippmenüüst. Kalalaeva kalapüügiloa alusel toimunud püügitoimingu puhul esitatakse püügivahendi teave nii, nagu see on sätestatud ühise turukorralduse määruse (EL) nr 1379/2013 III lisas. Lõikega 3 sätestatakse püügikoha informatsiooni esitamine. Kala ja veetaime püügikoht esitatakse järgmiselt: 1) Läänemerel kaluri kalapüügiloa aluse püügitoimingu korral Vabariigi Valituse 16.06.2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ lisas 6 esitatud väikese püügiruudu tasemel; 2) Läänemerel ja merel, välja arvatud Läänemerel, toimunud kalalaeva kalapüügiloa aluse püügitoimingu korral komisjoni rakendusmääruse (EL) 404/2011 X lisa kohaselt; 3) siseveekogul toimunud püügitoimingu korral veekogu või veekogu osa nimetusena (näiteks Peipsi järv või Narva jõe alamjooks). Läänemerel toimuva püügitoimingu korral esitatakse püügiruudu info Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni FAO alarajooni 27.3 sisese püügialade jaotuse tasemel. Selles alarajoonis alajaotus 27.3d tähistab Läänemerd, kus Eesti territoriaalmere osas asuvad püügiruudud 29, 28-1, 28-2 ja 32. Sisevete kontekstis toimuva püügitoimingu korral märgitakse püügikoht veekogu nimetusena, näiteks Nasva jõgi või Kahala järv. Kui püügitoimingut tehakse kaugpüügis, st merel, va Läänemerel, siis kasutatakse püügikoha märkimisel FAO rajooni alajaotust, näiteks Ia Barentsi meri. FAO rajooni alarajoonide info on kättesaadav FAO veebilehelt: https://www.fao.org/fishery/en/area/search. Eelnõu §-ga 26 sätestatakse esitus- ja töötlemisviisi märkimine lossimise, ümberlaadimise, ülevõtmise ja esmamüügi andmete esitamisel. Vastavalt lõikele 1, on toote esitamise viisi märkimine kohustuslik info ELi õigusraamistikus, seda reguleerib Nõukogu määruse (EU) nr 1224/2009 artikli 23 lõike 2 punkt c. Esitusviis kätkeb endas informatsiooni selle kohta, kas toode on terve, roogitud fileeritud ja nende viiside erinevad variatsioonid (näiteks fileerimine nahata või nahaga). Töötlemisviisiga antakse infot selle kohta, kas saak on elus, keedetud, kuivatatud, värske, külmutatud või soolatud. Eesti olude kontekstis on levinum kala esitusviis „terve“ ja töötlemisviis „värske“, ehk lossitud saak on töötlemata kujul. Samas on näiteks kaugpüügi kontekstis võimalikud erinevad kala ja veetaime esitus- ja töötlemisviisid. Selliste viiside märkimiseks vajalikud koodid on kättesaadavad Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 I lisa tabelitest 1 ja 2. Lõikega 2 sätestatakse säilitatud või lossitud toodangus kala ja veetaime kaalu eluskaaluks ümberarvestamise tegurid. See tähendab, et lossimisel peab olema informatsioon püütud või kogutud kala ja veetaime eluskaalu andmed, kuigi lossimise etapis on vastav saak juba võibolla töödeldud, näiteks tehtud sellest külmutatud toode. Sel puhul kasutatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 XIII, XIV ja XV lisas nimetatud ümberarvestustegureid. Lisaks täpsustatakse lõiget 2, ja selgitatakse, et kui kala ja veetaim on püütud mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni (näiteks NAFO) või kolmanda riigi vetes (näiteks Kanada), siis kasutatakse eluskaaluks ümberarvestamise korral selle piirkondliku kalandusorganisatsiooni või kolmanda riigi kehtestatud ümberarvestustegureid. Eelnõu §-ga 27 sätestatakse turustusnormide, suurusklassi ja otstarbe esitamine kala ja veetaime ülevõtmisel ja esmamüügil. Lõikega 1 selgitatakse, mis on turustusnormid ja kuidas neid käsitletakse toodete turul kättesaadavaks tegemisel, ehk esmamüügil ja ülevõtmisel. Euroopa Liidu õigusraamistikus on sätestatud, et teatavaid kalandustooteid võib turul kättesaadavaks teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 34 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete kohaselt üksnes siis, kui need vastavad turustusnormidele, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2406/96, milles sätestatakse teatavate kalandustoodete ühised turustusnormid (EÜT L 334, 23.12.1996, lk 1–15). Turustusnormid on suurus- ja värskuskategooria ja nende kategooriate sisesed täpsemad määratlused. Sobivas suuruses ja värskuses kalapüügitooteid saab kasutada inimtoiduks. Kõiki kalapüügitooteid, sealhulgas turustusnormidele mittevastavaid saab kasutada mistahes muul otstarbel, näiteks tööstuslik otstarve, väärtuse suurendamiseks säästlikkuse põhimõtet järgides. Eesti vetest püütavate liikide puhul on turustusnormid kehtestud kilule, räimele ja lestale, kaugpüügi kontekstis enamusele liikidele, näiteks süvameregarneelile. Lõikes 2 on märgitud, et tuleb esitada ka kala ja veetaime otstarbe informatsioon ülevõtmisel ja esmamüügil. See tähendab sellise informatsiooni esitamist, kas ülevõetud või ostetud kala ja veetaime kasutatakse toidutoormena ehk inimtoiduks või tööstuslikuks otstarbeks. Teave „tööstuslik otstarve” esitatakse juhul, kui kala ja veetaime kasutatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks. Lõikega 3 sätestatakse suurusklassi informatsiooni esitamine lossimiskohustusega kalaliikide puhul. Sellised kalaliigid Eesti vetest püütud saakide puhul on kilu, räim, tursk ja lõhe. Nende liikide puhul tuleb ülevõtmise andmetes esitada suurusklassi all teave, kas ülevõetav kala on mõõduline või alamõõduline. Lossimiskohustusega kalaliigid määruse 1380/2013 artikli 15 tähenduses on kõik kalaliigid, mille suhtes kohaldatakse püügipiirnorme püügil merel. Eesti vetes on sellisteks liikideks kilu, räim, tursk ja lõhe. Kilul ja räimel ei ole alammõõtu, seega ei ole ka lossitavat alamõõdulist kala. Lõhe puhul on alammõõt kehtestatud, vastavalt Kalapüügieeskirja 3. lisale on selleks 60 cm (kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni.) Kuid lõhe suhtes rakendatakse vastavalt Komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2021/1417, millega täiendatakse määrust (EL) 2016/1139 seoses lõhe lossimise kohustuse täpsustustega Läänemerel aastatel 2021–2023, kõrge ellujäämismääraga liikide erandit, mis tähendab seda, et alamõõdulise lõhe, mis on püütud rüsade, kastmõrdade ja kõigi muude mõrraliikidega, välja arvatud pontoonmõrrad, millel ei ole sõlmedeta kotti, võib püügivahendist vabastada ega pea lossima. Tursa alammõõt on 35 cm (kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni. Tursa sihtpüüki Eestis ei teostada, sellele liigile on antud ainult kaaspüügikvoot, kuna seda liiki satub mõningal määral teiste sihtliikide püügivahenditesse. Eelnõu 6. peatükiga sätestatakse kutselise kalapüügiga seonduvate andmete ristkontrolli põhimõtted. Eelnõu §-ga 28 sätestatakse andmete õigsuse hindamise põhimõtted. Nõukogu määruse (EU) nr 1224/2019 artiklis 109 on käsitletud põhimõtteid ja meetodeid, mida liikmesriik peab järgima andmete õigsuse hindamisel. Üldine põhimõte on, et erinevates püügireisi etappides, lossimisel ja lossimisjärgses tegevuses tekkivaid andmeid peab omavahel võrdlema, et tuvastada kas valesti raporteeritud andmed või esitamata jäänud andmed. Nõukogu määruse artikli 109 lõike 2 punktides a ja b on esitatud peamised andmed, mida ristkontrollides tuleb hõlmata. Sellised andmed on näiteks püügitegevust puudutavad andmed, eelkõige püügipäevik, lossimisdeklaratsioon, ümberlaadimisdeklaratsioon ja eelteatis, ning ülevõtmisdeklaratsioonide, veodokumentide ja müügiteatiste andmed. Lõikega 2 täpsustatakse andmete hindamist, ning märgitakse, et andmete õigsuse hindamisel võetakse arvesse kõik kala ja veetaime koguse osas esitatud püügireisi, püügitoimingu, lossimise, ülevõtmise, esmamüügi ja veo andmed ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2403 artikli 30 lõike 1 kohaselt saadud andmed. Need andmed on kolmandate riikide vetes toimuva püügireisi ja püügitoimingu korral esitatud püügi- ja lossimisaruanded. Eelnõu §-ga 29 sätestatakse need vahemikud, mille puhul on erinevused kaalumata koguse osas esitatud andmetes võrdluses kaalutud koguse andmetega lubatud. Lõikega 1 on reguleeritud need juhud, mille puhul võib vastav erinevus andmetes olla kuni 10%. Need juhud on: 1) merel toimunud püügitoimingu käigus püütud ja maale toodud ehk lossitud koguse vaheline erinevus juhul, kui püügireisil kasutati vähemalt 10-meetri pikkust kalalaeva. Selle sätte puhul peab seega olema täidetud kaks tingimust: kalapüük või veetaime kogumine toimub merel ning selleks kasutatakse kalalaeva, mis on vähemalt 10 meetrit pikk. Kui kala püütakse küll merel, aga kasutatakse 8-meetrist kalalaeva või ei kasutatagi kalalaeva, siis seda 10% reeglit arvestama ei pea, vaid see kuulub sama §-i lõike 2 punkti 1 alla; 2) selliste kalaliikide püügi korral, mis on reguleeritud väljapüügimahuga ehk kvootidega. Sellised kalaliigid on Eestis merel toimuva püügitoimingu korral kilu, räim, tursk, lõhe, agarik, ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve püügireiside kontekstis haug, latikas, koha, ahven (vt ka lõike 2 punkti 3), särg, kiisk, rääbis, luts, Peipsi tint ja Peipsi siig. Lõikega 2 on reguleeritud need juhud, mille puhul võib erinevus kaalumata ja kaalutud koguse andmetes olla kuni 20%. Lõikes 2 punktis 1 viidatakse sama paragrahvi lõike 1 punktile 1 ehk sinna alla lähevad kõik need juhud, mis jäävad väljapoole püügitegevust merel vähemalt 10- meetrise laevaga. Sellised juhud on näiteks püük merel, aga 8-meetrise laevaga; 2) selles punktis viidatakse lõike 1 punktile 2 ehk reguleeritud väljapüügi mahuga liikide – kvodeeritud liikide püügile, ning lisatakse, et kui sellised liike püütakse alla 70-millimeetrise silmasuurusega nakkevõrguga merel juhul, kui püügil kasutatakse kuni 10 meetrise üldpikkusega laeva, ning kuni 80-millimeetrise silmasuurusega nakkevõrku Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Selle puntiga reguleeritakse seega erandlikud olukorrad lõike 1 punkti 2 nõuetest, sest kala vabastamine nakkevõrgust vee peal olles on raskendatud ja selle tõttu on raskendatud ka püütud kalakoguse „silma järgi“ hindamine; ning 3) võib kaalumata-kaalutud koguse vahe olla 20% ka ahvenapüügil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel perioodil 1. aprillist kuni 31. maini. Selle erandi puhul on tegemist kevadise kudekalaga, kelle mass võib maaletoomise protsessi käigus väheneda marja kalakehast irdumise tõttu. Eelnõu 7. peatükiga sätestatakse rakendussätted eelnõu jõustumisel. Eelnõu §-iga 30 sätestatakse määruse rakendamine. Lõikega on sätestatakse, et määrust rakendatakse alates 1. jaanuarist 2024. aastast Eelnõu §-ga 31 sätestatakse ajaline moment, mil seni kehtinud kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord muudetakse kehtetuks. Vabariigi Valitsuse 23.12.2016. a määrus nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord” tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2024. aastast. See on moment, kui eelnõuga kehtestatavat uut kutselise kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korda rakendatakse Eesti kõigil veekogudel lausaliselt. III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika raamistiku sätteid on õigusaktis laiendatud lisaks mere kontekstile ka Eesti siseveekogudele, et saavutada riigisiseselt veealade lõikes võimalikult sarnane lähenemine püügikorralduse andmete kogumises ja administreerimises. IV. Määruse mõjud Kutselise kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra määruse eesmärk on rakendada kõigi Eesti veealade püügitegevuses ning teistes kala liikumise ahela etappides efektiivset ja aja- ja asjakohast andmete raporteerimist, milleks teostatakse üleminek kohustuslikule elektroonilisele andmeedastusele. Senini on kutselise kalapüügiga seonduvate andmete esitamisel kasutusel olnud nn hübriidsüsteem, kus osa andmeid laekub ainult elektroonilisel kujul ning osa paberkandjal. Sellise korraldusega kaasuv ärireeglite maastiku komplekssus, mis seisneb erinevate dokumendivormide kasutamises, erisustes dokumentide esitamise tähtaegades ja laekumise viisides, andmete erinevas kvaliteedis ja nende väheses konformsuses, on põhjustanud probleeme kutselise kalapüügiga seonduvate tegevuste osas operatiivse ülevaate omamises ja järelevalve tegevuse korraldamises. Kui kalapüügi ja käitlemise andmete esitamises rakendatakse täiselektroonilist andmeesitust, siis nii andmete esitamine kui nende analüüsimine toimub ajalise nihketa st operatiivselt. Sellega on nii andmete saajal kui esitajal olemas kohene ülevaade etappide tegevusest. Kui andmete paberkandjal esitamisel jõuavad paberpüügipäeviku andmed andmete saajale - Põllumajandus- ja Toiduametile - kord kuus, siis elektroonilisel raporteerimisel pärast igat püügireisi või tehingut. Lisaks andmete operatiivsusele võimaldab elektrooniline andmeedastus tõsta ka andmete üldist kvaliteeti, vältides ühelt poolt inimfaktori mõju andmete sisestamisele (võimalikud tekkivad sisestusvead) ning teisalt kasutades andmeväljadel võimalikke süsteemi eelseadistusi saada juba eos paremini standardiseeritud ja ühetaolisemaid andmekogumeid, mille hilisem töötlus ja analüüs on samuti täpsemad. Reaalajas esitatud andmete korral, mis on erinevalt paberil esitatud andmetest ka vähem manipuleeritavad, saab ka kalapüügi ja kala käitlemise üle tõhusamalt järelevalvet planeerida. See tähendab, et kontrolli ja järelevalve tegevusi on võimalik operatiivsemalt sihistada võimalikele riskikohtadele, näiteks teatud isikute tegevusele, teatud etappide paremale jälgimisele või muule asjakohasele. Uue õigusaktiga soovitakse muuta kõigi kutselise kalapüügi sektorite andmeedastust ühetaolisemaks ja ladusamaks ning kalanduse administratsiooni poolset andmekogumist täpsemaks ja vajaduspõhisemaks. Plaanitava õigusakti rakendumine panustab Põllumajanduse ja kalanduse valdkondliku arengukava aastani 2030 (PÕKA) kestliku kalanduse tegevussuuna eesmärkidesse, kuna operatiivne ja täpne andmekogumine ja kogutud andmete vajadus- ja sisupõhine analüüs aitab tagada kalavarude jätkusuutlikku majandamist, aidates selle kaudu kaasa sektori majandusliku elujõulisuse ja konkurentsivõime edenemisele. Plaanitava määruse sihtrgrupp on Eesti kutselise kalapüügi sektor ja kutselise kalapüügiga seonduvate andmete administreerimise ja järelevalvega ning teadustegevusega seotud asutustes töötavad isikud. Püügiloa omanikke, püügilubadele kantud kalureid, kalalaeva kapteneid, kala ja veetaime esmamüügiga tegelevaid isikuid, kala ja veetaime ülevõtjaid ja vedajaid käsitletakse selle määruse kontekstis kui andmete edastajaid, kelle suhtes selle määrusega kehtestatud andmete esitamise nõuded rakenduvad. Selle sihtgrupi suurus on ca 5500 isikut. Suurima osa sektori-suunalisest sihtgrupist moodustavad 3800 ranna- ja sisevete püügiloa omanikku ja loale kantud kalurit, kes tegelevad püügitegevusega Eesti rannikuäärsetes piirkondades ja Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Võrtsjärvel ja teistel väiksematel Eesti siseveekogudel ning kelle hulgas on nii juriidilisi isikuid, füüsilisest isikust ettevõtjaid kui ka töövõtjaid. 2023. aasta alguse seisuga on Eesti kutselises kalapüügis ranna- ja siseveekogude segmendis 1504 püügiloa omanikku, kalapüügilubadele kantud kalureid on siseveekogude püügis ca 400 kalurit ja rannapüügis ca 1700 kalurit. Neile lisanduvad juba eelnevalt osaliselt elektroonilist andmeedastust viljelevad ca 1400 kala ja veetaime esmamüügiga tegelevat ettevõtjat, ca 150 Läänemere traalpüügiga ning kaugpüügiga tegelevat kalalaeva kaptenit ja püügiloa omanikku ning lisaks neile veel kala vähemal hulgal transpordiga tegelevad isikud ja kala ja veetaime ülevõtjad ehk ladustajad. Uue andmete esitamise korra sihtgupp mõjutatud riiklike asutuste lõikes on järgnev: Regionaal- ja Põõlumajandusministeerium - kalanduspoliitika kalamajanduslike korralduste kujundamine ja poliitikate väljatöötamine, kala ja veetaime kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, kutselise kalapüügi registri vastutav töötleja; Põllumajanduse- ja Toiduamet – kutselise kalapüügi registri volitatud töötleja; Keskkonnaamet – kalapüügiseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete üle järelevalve teostaja. Määrusega plaanitav üleminek kohustuslikule elektroonilisele andmeedastusele Eesti kutselises kalapüügis omab suurt mõju nii kalurkonnale kui riigi administratsioonile. Sellega kaasnevad otsesed mõjud on: 1) mõju majandusele, mis seisneb ressursside ümbersuunamises paberkorralduslikelt aspektidelt infosüsteemide ja infotehnoloogiliste rakenduste arendusse ning sellega kaasuvad administratsiooni töökorralduslikud muutused; 2) sotsiaalne mõju kalurkonnale seoses vajadusega omandada uusi oskusi ning rakendada neid igapäevatöös; 3) mõju elu – ja looduskeskkonnale seoses paberivaba korralduse rakendumisega ning täpsema ja operatiivsema arvestuse võimaldamisega kalavaru kui loodusressursi kasutamise üle; 4) mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, mis kaasneb kutselise kalapüügiga seonduva andmemaastiku revisjoniga ja andmeedastuse korralduse üleminekuga täiselektroonilisele andmeedastusele. Kaudselt kaasneb õigusakti jõustumisega ka mõju regionaalarengule, ning seda on põgusalt käsitletud sotsiaalse mõju punkti all. Riigi julgeolekule ja välissuhtele märkimisväärset mõju rakendatava korraldusega ei kaasne. Riigi vaates toimub elektroonilisele korraldusele üleminekuga kutselise kalapüügi andmeedastuse üleüldine ülevaatus ja uuendamine, et korrastada andmeesituse riigisisene õigusraamistik, luua andmete esitajatele võimalikult mugavad ja töökindlad lahendused ja viisid andmete esitamiseks, ning kaasajastada kutselise kalapüügi andmete töötlemise ja analüüsimise metoodikaid ja põhimõtteid. Tänapäevane paberivaba lähenemine kutselise kalapüügi andmeedastuses käib ühte jalga arengutega muudes riigi valdkondades, kus kaasaegsed elektroonilised lahendused võimaldavad kasutada funktsionaalseid, paljude eelseadistustega süsteeme ja siduda andmete esitamine lahti ajalis-ruumilisest määratlusest. Elektrooniline andmete esitamine ei ole eesmärk iseenesest, vaid võimalus tagada senisest kompaktsem, operatiivsem ja püügiaruandluse tingimustele paremini vastav kutselise kalapüügi andmete majandamine. Järgnevalt käsitletakse mõju liike mõju ulatuse ja sihtgruppide vaates. Majandusliku dimensiooni keskmes on kulud, mis seonduvad eelkõige tehnilist laadi valmisolekuga elektrooniliste andmete tekkimiseks, edastamiseks, töötlemiseks. Andmeedastuse eest vastutavad isikud hakkavad uue korra jõustumisel andmeid edastama infotehnoloogiliste kliendirakenduste vahendusel: kaluri kalapüügiloa aluse püügi osas kasutatakse kaluritele mõeldud veebipõhist kliendirakendust PERK, kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdjad kasutavad operatsioonisüsteemipõhist kliendirakendust ERS, ning kala ja veetaime ülevõtjad, esmamüügiga tegelevad isikud ja kalapüügitoodete vedajad kasutavad samuti kliendirakendust PERK. Kuigi mõlemad kliendirakendused PERK ja ERS on juba varemalt loodud ja töötavad rakendused, vajavad need üleminekul lausalisele elektroonilisele andmeedastusele IT-tehnilist arendust, teenindamaks kasutajate arvu mitmekordistumisega kaasnevat koormust, pakkumaks kasutajatele võimalikult suurt rakenduse kasutajamugavust ja töökindlust ning suutmaks vahetada liideste kaudu andmeid ERS-PERK rakenduste vaheliselt. Suurem osa elektroonilisele andmeedastusele üleminekuks vajalikest süsteemide arendustöödest seondub kalurite rakenduse PERK programmeerimisega, et rakenduses oleks välja arendatud kõik õigusraamistikuga sätestatavad nõuded, ning et teostada arendusi võimalikult kliendikeskse vaate saavutamiseks PERK kasutamisel. Selleks on rakendatud erinevaid eelhäälestamise võimalusi, rippmenüü valikuid ja võimalusi kasutada teatud kohtades individuaalseid valikuid ja sisendeid. Töökindluse saavutamiseks on loodud off-line töömeetod, mis tähendab, et rakendus on kasutatav ka olukorras, kui sõnumite edastamiseks veealal internett puudub või on side liiga nõrk. IT-arenduste temaatikas ei ole vähem tähtis ka märkida, et lisaks andmete esitamise sisendpoolele, mis seostub rakenduse valmisolekuga andmeid vastu võtta ja edastada, peab arendama ka andmete väljundpoolt ehk seda, mis seondub kutselise kalapüügi registris andmete administreerimise ja töötlemisega, et luua nende põhjal adekvaatseid, täpseid ja sisupõhiseid ülevaateid ja analüüse. Sellistele infotehnoloogilistele arendustele kulunud rahaline maht 2022. aastal on 400 000 eur. 2023. aasta vältel võib prognoosida lisanduvat kulu ca 150 000 ulatuses. Edasistel aastatel lisanduv kulu on seotud süsteemi korrashoiu, hoolduse ja jooksvate arendustega. Kulusid on rahastatud 90% ulatuses „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava” kalanduse kontrolli ja järelevalve meetme vahenditest ning tulevikus plaanitakse seda analoogselt Euroopa Merendus, Kalandus- ja Vesiviljeluse Fondi 2021-2027 rakenduskava vahenditest. Arendustele kuluva eelarve on suutnud kontrolli all hoida ettenägelik lähenemine andmeedastuse viisi järg-järgulisele muutumisele üleminekul paberandmetest elektrooniliseks, mis on hajutanud ka tehtavaid kulutusi pikemale perioodile: kalalaeva elektrooniline rakendus ERS2 töötati välja aastatel 2020-2021, kalurite rakenduse PERK arendamisega alustati juba 2018. aastal, kutselise kalapüügi registri administreerimisega seotud arendustööd toimuvad jooksvalt vajaduspõhiselt. Võib eeldada, et edasine IT-alane kulu täiselektroonilise lahenduse ülalpidamisel võib teatud ulatuses teiseneda arenduste kulust hooldus-remondikuludeks, kuna rakenduse kasutajate hüppeline tõus paneb proovile nii rakenduse enda kui ka kutselise kalapüügi registri töökindluse. Kutselise kalapüügi registri ja tema rakenduste – kalalaeva püügiandmete edastamise rakenduse ERS ja kaluri kalapüügiloa alusel toimunud püügitegevuse andmete raporteerimise süsteemi PERK kasutajaid on 2022. aastal 130. Päevas tehakse ca 50 registritoimingut koos kalanduse administratsiooni poolsete toimingutega. Elektrooniliselt esitatakse andmete esitajate poolt 2022. aastal ca 15% andmetest ranna- ja siseveekogude põhiste andmete kontekstis. Uue määruse jõustumisel võib prognoosida, et kutselise kalapüügi registri rakenduste, eelkõige kalurite kliendirakenduse PERK kasutajate arv kasvab ca 5000 isiku võrra, elektrooniliselt esitatud teatiste arv suureneb sellega seonduvalt 85%. Kutselise kalapüügi registri puhul on tegemist 2000ndatel aastatel loodud süsteemiga ja on tõenäoline, et kõiki võimalikke tekkivaid süsteemi rikkeid ja kitsaskohti ei suudeta ära kaardistada ja eos elimineerida. 2022. aastal oli keskmine kutselise kalapüügi registri aastane hoolduskulu ca 36 000 eurot. Võib eeldada, et süsteemi ülalpidamise hoolduskulu kasvab lähiaastatel ca 50%, et teenindada igapäevaselt ligikaudu 5500 registrikasutaja ca 15 000 registritoimingu administreerimine. Eesmärk on hoida täiselektroonilist süsteemi võimalikult lihtsa ja töökindlana mõlemale osapoolele, et vältida ebaotstarbeka ja kohmaka süsteemi loomist ja sellega kaasnevat suurt halduskoormust ja –kulu. Uue korralduse rakendumisega väheneb andmeesitusega kaasnev halduskoormus mõlemale osapoolele, nii andmete esitajatele kui neid administreerivatele isikutele. Paberandmete esitamisest ja nende sisestamisest loobumisega toimub administreerimissüsteemi üldine ülevaatus, mille tulemusena muutub andmeedastusprotsess lühemaks. Elektroonilise andmeedastuse korral on võimalik kalapüüki teostaval isikul nõutud andmed samaaegselt edastada kõigile eri asutustele (Keskkonnaametile, Põllumajandus- ja Toiduametile), mis lihtsustab nii kalapüüdja enda toiminguid, vähendades nende koormust erinevatele asutustele andmete esitamisel, kui ka tagades, et sama kvaliteediga info jõuab operatiivselt kõigi vajalike adressaatideni. Elektroonilise andmeesituse süsteemi kasutuselevõtt ei suurenda andmete esitaja koormust, sest ka praegu on kohustus andmeid esitada, kas siis paberil (püügipäevik), telefoni teel (eelteated) või elektrooniliselt. Probleemiks paberil andmete esitamise puhul on nende mitte operatiivsus ja sagedane andmeväljade ebatäpne täitmine, telefoni teel eelteadete edastamisel on probleem andmete kvaliteet, seoses kõne kuuldavuse ja arusaadavusega. Kutselise kalapüügi andmeesitusega seotud protsesside, näiteks kalapüügiloa väljastamine, registri kasutamiseks kasutajaõiguste väljastamine, kalapüügiloaga seonduva info muutmine muudetakse samm-sammult elektroonilisele andmeedastusele üleminekul samuti elektrooniliseks ning kus on vähegi võimalik, kasutajate enda poolt korraldatavaks. Eesmärk oleks, et näiteks püügiloa omanik saab ise vahetada oma püügiloal olevaid kalureid ja seda ei pea enam tegema Põllumajanduse- ja Toiduameti spetsialist avalduse alusel. Kutselise kalapüügi registri administreerimise tööjõu kulu on hetkel seotud otseselt 16 isiku tööpanusega: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi personalis on 1,5 isiku ning Põllumajandus- ja Toiduametis 12 isiku tööülesanded otseselt seotud registri ja selle rakenduste arenduste ettevalmistamise või andmete töötlemise- ja analüüsiga. Paberdokumentide administreerimisele kuluv tööjõukulu on hetkel ca 400 000 eurot aastas. Täiselektroonilisele andmeedastusele üleminekuga ei kao andmesisestusega seotud tööjõukulu – see teiseneb elektroonilise andmetöötluse ja analüüsiga seonduvaks kuluks, ning kulude-tulude vahekorra jaotus selgub uue süsteemi jooksutamise käigus. Et üleminek elektrooniliste andmete esitamisele võimalikult ladusalt kulgeks ning kõik, kes peavad hakkama tulevikus neid andmeid esitama, oleksid süsteemiga tuttavad, on plaanis korraldada asjaomastele isikutele (kalurid, püügiloa omanikud, esmamüügiga seotud isikud, vedajad) PERK rakenduse kasutamise koolitusi. Koolituste sisu on tutvustada rakendust ja õpetada etapp-etapi järel seda kasutama, tehes koolituse kestel nutiseadet kasutades ja rakenduses online`s olles läbi püügireisi koos võimalike püügireisil tekkivate erinevate olukorda läbimängimisega. Sellised koolitused toimusid 2022. aasta septembris Peipsi ääres Mustvees ja Räpinas ca 200-le piirkonna kalurile ja püügiloa omanikule koos tõlketeenusega suunal eesti-vene-eesti, võttes arvesse sihtgrupi suurt muukeelset kontigenti. Toimunud koolituse järelkajana teostati PERK rakenduse testkeskkonnas ca 100 püügireisi, mis näitab huvi ja soovi rakendust kasutama õppida. 2023. aasta augustist-novembrini on plaanis koolitada kõiki ranna- ja siseveekogude kalureid ja teisi isikuid rakenduste kasutamises, milleks toimuvad 8 Eesti kalanduspiirkonnas koolituspäevad. On oluline, et regionaalses vaates just rannikuäärsetes piirkondades ja suuremate siseveekogude ümbruses toimetavatele kaluritele pakutakse koolitusi võimalikult kogu lähedal, et neil oleks püügihooaja kestel võimalik leida aega koolitustel osalemiseks. Sihtrühma koolitajad on Regionaal- Ja põllumajandusministeeriumi ametnikud ehk isikud, kes vahetult on seotud rakenduse arendamisega ning kursis kalandusvaldkonna õigusaktide sätete ja EL kontekstiga selle taustal. Koolituste korraldamisega seonduv kulu 2023. aastal on ca 20 000 eurot, ning selleks vajalikud vahendid saadakse „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020” meetme „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine” vahenditest. Sihtgrupi poole pealt peavad need kutselised ranna- ja siseveekogude kalurid, kes andmeid elektrooniliselt esitama hakkavad, omama selleks vajalikke nutiseadmeid, millega kalurite andmeesitamise rakendust kasutada. Vajalik nutiseade on kas tahvelarvuti või nutitelefon. ERSi kasutajatel ehk kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdjatel on vastav rakendus kasutatav kalalaevas paiknevas arvutis, ning kulutused selle seadme ehk arvuti olemasolu ja korrasoleku osas on kalalaeva kalapüügiloa omaniku ehk juriidilise isiku kanda. Kaluri rakendus PERK on aga veebirakendus ja kasutatav iga nutiseadmega. Seal hulgas on rakenduse vaade kasutatav ka lauaarvutis või sülearvutis. Et tagada sektoris ühtlane valmisolek PERKi kasutamiseks ning hüvitada kaluritele ja püügiloa omanikele nutiseadmete soetamise kulu, toetas riik siseveekogude kalurite nutiseadmete ostu Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu 120 000 euroga 2023. aasta alguses ning merel püüdvate rannakalurite nutiseadmete ostu plaanitakse 2023. aasta septembris avaneva meetme raames toetada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014-2020 vahenditest ca 200 000 euroga. Uuele süsteemile üleminek võimaldab täielikult loobuda paberist, st enam ei ole vajalik lasta teenuse sisse ostmisena trükkida andmete paberkandjal esitamiseks vajalikke blankette ning neid sihtgrupile välja jagada. Samuti ei ole vaja kasutada postiteenuseid paberandmete kohale toimetamiseks. Olulise muudatusena antakse nõutav kalalaeva sadamasse saabumise eelteade nüüd samuti kalurite rakenduse PERK vahendusel, mis võimaldab loobuda Häirekeskuse teenusest selle teabe vahendamisel, mille aastane kogukulu oli ca 175 000 eurot. Kokkuvõtlikult saab öelda, et täiselektroonilisele andmeedastusele üleminekul on suurim majanduslik mõju süsteemide valmisolekuga seonduv IT-arenduste kulu ning süsteemide ülalpidamise ja hoolduskulu, millele lisandub nutiseadmete soetamise kulu sihtgrupile. Neid kulusid kompenseerib paberist loobumisega seonduv kokkuhoid ning muud kaasuvad kokkuhoiud ressurssides, kuna täiselektroonilise lahenduse korral on võimalik tõmmata protsessiga seotud ahelat kokku. Sotsiaalse mõju kontekstis tuleb arvesse võtta elektroonilisele andmeedastusele üleminekuga kaasnevat muutust andmete esitamise viisis, mis nõuab sihtgrupilt käitumislikku muutust igapäevatöö korraldamises. Nutiseadmete - nutitelefoni ja tahvelarvuti kasutus võib osale sihtgrupist olla täiesti tundmatu või vähemasti mitte kõige käepärasem viis asjaajamiseks. Et sihtgrupp ei muutuks digitaalselt tõrjutuks, korraldatakse kõigile rakenduse kasutajatele praktilise sisuga koolitusi vastavate oskuste ja pädevuste omandamiseks. Kuigi infotehnoloogiline veebipõhine nutiseadmega kasutatav kliendirakendus PERK on juba aastaid töötav püügiandmete esitamise rakendus ning igal isikul on olnud võimalik rakendus oma nutiseadmesse alla tõmmata ning seda kasutada, loobudes vabatahtlikult paberandmete esitamisest, on 2023. aasta alguses kaluri rakenduse PERK igapäevasid kasutajaid siseveekogude püügis null ja rannapüügis 121. See on alla 1% sihtgrupist. Aktiivsemat vabatahtlikule kasutusele üleminekut on pärssinud traditsioonilise andmete esitamise viisi kui juba tuttava lahenduse eelistamine, kartus ja oskuste puudumine elektroonilisele võimalusele üleminekul ning sihtgrupi eripärad. Samuti ei ole senini tehtud sihtgrupis otsest suunatud teavitustööd või koolitusi, et õpetada kalureid rakendust kasutama. Kutselises ranna- ja siseveekogude püügis tegutsev kalurkond on enamjaolt vanemaealine: kutselise kalapüügi registri andmetel on keskmine kaluri vanus 54 aastat, vanimad loale kantud kalurid on üle 90 aastased. Töö iseloomu ja eripärade tõttu on vaid killuke püüdjatest naissoost – 0,4 % kalurkonnast. Ranna- ja siseveekogude püügis hõivatud kaluritest on ligikaudu pool põhi- ja keskharidusega, kolmanda haridustasemega hõivatute osakaal on ligi poolteist korda väiksem Eesti keskmisest. Märkima peab ka asjaolu, et Eesti suurima siseveekogu – Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalurkond on suures osas eesti keelt mitte emakeelena rääkiv sihtgrupp. Need loetletud sotsiaalsed faktorid avaldavad mõju muudatuste ladusale juhtimisele ning nõuavad intensiivsemat „hands on“ teavitamist ja koolitamist. 2022. aasta septembris toimunud kalurite koolitusel Mustvees ja Räpinas, mil neile õpetati PERK kasutamist ja anti ülevaade ka kutselise kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra peamisest muudatustest, oli tagasiside uuele korraldusele kahetine. Oli kalureid, kes kurtsid, et nutiseadmete kasutamine märgades oludes veealal ja halbades ilmastikuoludes põhjustab ebamugavust; samuti, et kaluril on raske nutiseadme ekraani peenikestele kuvatavatele valikunuppudele näppudega pihta saada; ning, et piirkonnas on probleeme stabiilse internetiga, ja kui internet puudub, ei saa kalur soovitud tegevust teostada. Positiivsena toodi kalurite vaates esile, et kõik teave liigub ühte kanalit pidi, st rakenduse vahendusel, asjaomaste asutusteni ja enam ei pea mitmele asutusele eraldi teateid tegema; üleandmiste vormistamisest loobumine lihtsustab ja lühendab oluliselt aruandlusahelat; PERK rakenduse süsteem on ära õpitav ja arvestades kutselise kalapüügimaastiku tehnilist keerukust (erinevad püügipiirkonnad, - vahendid ja –liigid), siiski üsna kasutajasõbralik. Toimuvatel koolitustel kõiki neid murekohti ka koolitajate poolt puudutatakse, andes vajalikke nõuandeid ja näpunäiteid halbade ilmastikuolude, külma, levi puudumise jms asjaoludega kohanemise kohta. Koolitustel saadud tagasisidet PERKi kui rakenduse toimivuse ja kasutajamugavuse tõstmiseks on arendustes nii palju kui võimalik arvesse võetud, visuaalset väljanägemist parandatud, esitatava informatsiooni osas rakendatud paljusid eelhäälestuse võimalusi ja rippmenüüde põhiseid valikuid, veealal olles internetisideme katkemise korral loodud off-line töömeetod rakenduses, et kalur ei peaks oma igapäeva tegevust levi puudumise tõttu katkestama jne. Elektrooniliselt laekuvate andmete osas on alati võimalused vajadusepõhiseks andmetöötluseks. Nii on ka PERK-i rakenduse puhul arendamisel kasutajaprofiili täiendamine statistikamooduliga, mis kuvaks kasutajale reaalajas infot püütud kalakoguste, püügikohtade ja kasutatud püügivahendite lõikes. Sellise analüüsiga saaks kalur igal ajal kätte elementaarse ülevaate oma püügitegevusest ja –kohtadest ning saakidest, ning saaks vastavalt sellele kujundada oma püügitegevust kõige optimaalsemalt. Kalurite ja teiste sihtgrupi osapoolte koolitamine ja erinevad teavitustegevused jätkuvad vajadusel ka 2024. aastal. Muutuva andmete esitamise korra ning 2024. aastast saabuva reaalse kasutajakogemuse teabe taustal on oluline jätkata dialoogi sihtrühmaga, et kalapüügiga seotud andmemaastikus veelgi suuremat selgust ja vajaduspõhisust saavutada. Koolitamine ja teavitustöö tegemine peab toimuma ka riigiasutuste vastava valdkonna administreerimise eest vastutavate isikute ja spetsilistide ning teadlaste suunal. Üleminekul paberkandjal esitatud andmetelt elektroonilistele kaasneb sisu- ja rollipõhine muutus andmeid administreeriva personali tööülesannetes, kuivõrd varemalt paberandmete kontekstis andmesisestaja tööd teinud inimesed peavad ümber orienteeruma elektroonilistele andmetele ja nende analüüsimisele. Ühelt poolt tekib uue korraldusega uus pädevusvajadus ning on vaja anda sisendit ja kokku leppida uued sünergiavõimalused pädevuste vahetamisel ja jaotamisel asutuste vaheliselt. Teisalt saab Põllumajandus- ja Toiduameti spetsialistide suurim roll olema kalurkonna nõustamine PERK-i ja ERS-i kasutamisel, mis eeldab sealsetelt spetsialistidelt põhjalikku süsteemide tundmist nii andmete tekke poole pealt kui nende analüüsimises. Pädevuste ja kompetentsidega seonduv tööpanuse vajadus selgub uue süsteemi käivitamisel ja selle jooksutamisel, et võimalikult mitmetahuliselt arvestada vajaliku tööpõllu ulatust, iseloomu ja selle katmise vajadust personaliga. Andmete esitamise viisi muutumise sisuline pool käib ühte jalga teiste samasisuliste arengutega muudes valdkondades ning selle suurem eesmärk on üldine aruandlusmaastiku korrastamine. Elu- ja looduskeskkonna mõju kontekstis on täiselektroonilise süsteemi rakendamise suurim mõju seotud otseselt kalavarudega. Eesti loodusvarad, sh kalavaru on riigi loodulik rikkus, mille hea seisundi eest peab riik seisma. See tähendab, et riik peab kehtestama õigusliku raamistiku, mis aitab seda eesmärki saavutada. Nii tuleb ka kutselise kalapüügi majandamisel ja kutselise kalapüügiga seonduvate andmete kogumisel ja töötlemisel rakendada korraldusi, mis tagaksid andmete täpsuse ja operatiivse laekumise, et oleks võimalik pidada püügikvootide täitumise üle ajakohast arvestust ja suunata järelevalve tegevusi. Rannapüügi kontekstis on peamised majanduslikult olulisemad püügiliigid räim, ahven, meritint, koha ja lõhe. Räim ja lõhe on nendest kvodeeritud liigid, mis tähendab, et ELi tasandil on kehtestatud riigile püügikvoot. Räime kvoot on lisaks riigisiseselt jagatud rannapüügi ja kalalaeva püügi kvoodiosaks. Sisevete kontekstis on püügikvoodid kehtestud peamiste püügiliikide - ahven, koha, haug, latikas, särg, kiisk, rääbis ja luts (Peipsi tint ja siig lubatud vaid kaaspüügina) osas Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kokkuleppel Vene Föderatsiooniga, kuna järv on majandamisel piiriveekoguna kahe riigi vaheliselt. 2023. aasta algusest rakendatakse Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kontekstis püügikorralduse muudatust, millega minnakse „olümpiapüügilt“ üle püügiõiguse omanikule püügivõimalusena jaotatava püügivahendi arvu kohta individuaalse lubatud aastasaagi eraldamisele Eesti püügikvoodist. Kvooditäituvuse täpne jälgimine on kvoodialuste liikide osas äärmiselt oluline, et kindlustada varude säästlik kasutamine. Kuid ka mittekvoodi aluste liikide osas adekvaatse administreerimise teostamine aitab säilitada ökosüsteemide tasakaalu ja omandada vähem- uuritud varude koosluste ja nende omavaheliste suhestumuste osas uusi või täpsemaid teadmisi. Varemalt seoses andmete paberkandjal esitamisega oli kala püüdmise ja selle edasise teekonna kohta laekuva informatsiooni laekumine ajaliselt pikale venitatud protsess. Kuigi kala oli veest maale toodud, ei laekunud püügikoguse kohta andmed operatiivselt, vaid paberil esitamise puhul alles järgmise kuu 5ndaks kuupäevaks. Sellega seonduvalt ei olnud tegelikkuses võimalik tagada kalakvootide täituvuse üle täpse arvestuse pidamist, vaid eeldused teostati teiste dokumentide vormistamise põhjal (näiteks esmamüük). Tegelikkuses põhjustab see olukorra, kus riigil ei ole ülevaadet veest välja toodud koguste kohta, kuigi kala on juba teisele, kolmandale või neljandale isikule maha müüdud. Kalurite kliendirakenduse vahendusel jõuab püügireisi ja püügitoimingu info asjaomaste asutusteni kohe tegevuse toimumisel. Samuti tagab täpsemat arvestust kogu maale toodud koguse osas lossimiskohustuse täielik rakendamine kõigi püügisegmentide ja püügikoguste puhul, kuna lossimisega esitatakse kala ja veetaime maaletoodud koguse kohta kaalutud kogus ja koguste osas jälgitavuse tagamiseks moodustatakse partii. Täiselektroonilisele korraldusele üleminekuga muutub Eesti kutselise kalapüügi andmeesitus paberivabaks korralduseks. Viimase viie aasta jooksul on kulutatud ca 9000 eurot selleks, et trükkida andmete esitamiseks vajalikke kalapüügipäevikuid, esmakokkuostu deklaratsioone, üleandmiste raamatuid, transpordidokumente. Nagu majanduslike mõjude osas ka eespool kirjeldatud, ei ole elektroonilise korralduse puhul enam vajalik kasutada postiteenuseid ja häirekeskuse teenust- Lisaks on tulevikus arendamisel piiriveekogule minekust kohustusliku teavitamise liidestuse loomine kaluri kliendirakenduse PERK ja Politsei- ja Piirivalve süsteemi vahel. Kokkuvõtlikult toimub elektroonilisele andmeesitusele üleminekuga põhimõtteline kutselise kalapüügiga seonduvate andmete esitamise ja analüüsipõhimõtete ülevaatus ja uuendamine, mis omab suurt mõju nii riigi administratsioonile andmete kvaliteedi ja operatiivsusega seonduvates aspektides, kui ka kalurkonnale ja teistele andmete esitajatele andmete edastamise ahela kokku tõmbamise ja lihtsustumise kontekstis. Tervikuna väheneb andmete esitamise viisi muutumise tõttu halduskoormus administratsioonile ja sektorile: andmed liiguvad ühes kanalis ühel viisil, andmemaastik muutub kompaktsemaks, ühetaolisemaks, töödeldavamaks. Sellega seonduvalt saab ressursse suunata valitud süsteemide ja rakenduste toimimisele, et saavutada suuremat süsteemide funktsionaalsust ja töökindlus ja leida selle kaudu võimalusi ressursside kokkuhoiuks. V. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatava tulud Määrusega rakendumisega seotud tegevused on: kutselise kalapüügi registri, selle rakenduste ja analüüsitarkvara arendus ja juhendmaterjali koostamine, koolitus- ja teavitustegevused sihtgrupis, elektrooniliste andmete esitamiseks vajalike seadmete ostmine. Rakendumisega kaasnevad kulutused kutselise kalapüügi registri, selle rakenduste ja andmeanalüüsi programmi arendamiseks ja hooldamiseks. Alates 2022. aasta algusest on teostatud registri arendustöid 400 000 euro väärtuses ning süsteemi hooldus ja remondi kulu on olnud 36 000 eurot aastas. 2023. aasta kestel on planeeritud arendustööd veel 150 000 euro ulatuses, lisanduvad süsteemi hooldus- ja remonditööd 36 000 euro väärtuses. Arendusele planeeritud kulutusi kaetakse 90% ulatuses „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020“ rakenduskava kalanduse kontrolli ja järelevalve meetme vahenditest. Hooldust ja tuge rahastatakse Regionaal- Ja Põllumajandusministeeriumi eelarvest. Andmete täiselektroonilisele andmeedastusele üleminekuga plaanitakse koolituste korraldamist sihtgrupile. 2022. aasta septembris toimus selline koolitus Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kaluritele ja püügiloa omanikele. Sellest võttis osa 140 isikut ning koolituse eelarve oli 5000 eurot (koos tõlketeenusega suunal eesti-vene-eesti). Koolituse korraldaja oli Kalanduse Teabekeskus ning koolitajad Maeluministeeriumi esindajad. Koolitust rahastati 90% ulatuses „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020“ rakenduskava meetme „Teadlaste ja kalurite koostöötoetus“ vahenditest. 2023. aastal on planeeritud selliseid koolitusi sihtgrupile 8 Eesti kalanduspiirkonnas, koolituste eelarve on ca 20 000 eurot ning seda rahastatakse samuti 90% ulatuses „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020“ rakenduskava meetme „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine” vahenditest. Täiselektroonilisele andmeedastusele üleminekuga tehakse kulutusi ka elektrooniliste andmete edastamiseks vajalike seadmete soetamiseks siseveekogude ja rannapüügi kaluritele ja püügiloa omanikele, et vähendada kalurkonna kulutusi elektroonilise esitamise valmisolu tekitamiseks. Neid kulutusi kaetakse siseveekogude kalurite seadmete puhul Keskkonnainvesteeringute Keskuse AS kalanduse programmi meetmest 120 000 euroga ning toetuse taotlusvoor selleks toimus veebruaris 2023. Rannakaluritele seadmete ostmist rahastatakse 90% ulatuses „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020“ rakenduskava kalanduse kontrolli ja järelevalve meetme vahenditest 200 000 euroga ning vastav taotlusvooru plaanitakse 2023. aastaseptembris-oktoobris. Toetus on mõeldud sihtgrupile ühekordseks toetuseks. Määruse rakendumisega toimuva üleminekuga täiselektroonilisele esitamisele kaasneb Eesti kutselise kalapüügiga seonduvate andmete administreerimise paberivaba korraldus. Sellega hoitakse kokku varemalt andmete esitamiseks vajalike paberblankettide trükkimise kulu, mille suurusjärk viimasel viiel aastal on olnud ca 9000 eurot. Uuele süsteemile üleminek võimaldab kontekstis täielikult loobuda postiteenuse kasutamisest paberandmete kohale toimetamiseks. Olulise muudatusena antakse nõutav kalalaeva sadamasse saabumise eelteade nüüd samuti elektroonilise süsteemi vahendusel, mis võimaldab loobuda Häirekeskuse teenusest selle teabe vahendamisel, mille aastane kogukulu on olnud ca 175 000 eurot. VI. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. aastal. VII. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu koostamisel on konsulteeritud Põllumajandus- ja Toiduameti ning Keskkonnameti esindajatega. Samuti on eelnõu eelnevalt esitatud mitteametlikult arvamuse avaldamiseks Eesti Kalurite Liidule, Eesti Kalaliidule, Eesti Kaugpüüdjate Liidule, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidule, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Liidule ning 8 Eesti kalanduspiirkonna tegevusrühmale. Konsultatsioonide käigus tehtud ettepanekuid on eelnõus arvestatud niivõrd, kuivõrd nad ei väära eelnõuga kehtestatava andmete esitamise korra eesmärki ja üldpõhimõtet. Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemis EIS kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse esitamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile, Keskkonnaametile ja kutselise kalapüügi esindusorganisatsioonidele: Eesti Kalurite Liit, Eesti Kalaliit, Eesti Kaugpüüdjate Liit, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit, MTÜ Harju Kalandusühing, MTÜ Hiiukala, MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts, MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu, MTÜ Saarte Kalandus, MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing, MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/23-0949 - Kutselise kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 31.07.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c62627b6-357b-4f8a-ae82-b4a5775059f6 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c62627b6-357b-4f8a-ae82-b4a5775059f6?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main