EUROPEAN
COMMISSION
Brussels, 28.6.2023
COM(2023) 364 final
2023/0208 (COD)
Proposal for a
REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
on the legal tender of euro banknotes and coins
{SEC(2023) 257 final} - {SWD(2023) 233 final} - {SWD(2023) 234 final}
EN EN
EXPLANATORY MEMORANDUM
1. CONTEXT OF THE PROPOSAL
• Reasons for and objectives of the proposal
The arrival of the euro as the single European currency was a major step forward in European
integration. Euro cash is a dominant means of payment1, as citizens and retailers use euro cash
in daily transactions to make payments or give change in the euro area. Cash is the only
means of payment that allows direct in-person payments, with immediate settlement and
without involvement of any third party or use of electronic equipment.
The growth of electronic payments, a trend accelerated by COVID-19, has led to a general
decline in cash payments and the reductionof automated teller machine (ATM) networks in a
number of Member States means there are risks to access to cash. Thus, the issue of the scope
and meaning of the legal tender status of cash has become more prominent in the EU policy
agenda, as outlined in the Commission’s Retail Payments Strategy and in view of the recent
ruling of the Court of Justice of the European Union on the matter2.
This ruling is significant because it sets out in the Court’s jurisprudence the key aspects of the
concept of legal tender, which until now have only been found in the Commission
Recommendation of 22 March 2010 on the scope and effects of legal tender of euro banknotes
and coins3. Although EU law directly attributes the status of legal tender to euro banknotes
and coins, neither primary nor secondary EU law defines the concept of legal tender. In its
judgment in the legal tender cases, the Court of Justice held that the concept of ‘legal tender’
of euro banknotes enshrined in Article 128(1) TFEU is a concept of Union law that must be
given an autonomous and uniform interpretation throughout the European Union. The concept
of legal tender as interpreted by the Court of Justice for euro banknotes implies: (i) mandatory
acceptance, (ii) at full face value and (iii) with the effect of discharging payment obligations4,
as set out by Point 1 of the 2010 Commission Recommendation.
In order to preserve the effectiveness of the legal tender status of cash in practice, it is key to
ensure the ease of access to euro cash, because if citizens do not have access to cash, they will
not be able to pay with it and its effective legal tender status will be undermined.
Consequently, this proposal ensures that the physical form of central bank money, euro cash,
remains present, available and accepted by all euro-area residents and enterprises.
• Consistency with existing policy provisions in the policy area
Other than the relevant provisions of the Treaties (Article 3(1)(c) TFEU and Articles 127 to
133 TFEU), article 11 of Regulation 974/98 on the introduction of the euro which grants legal
tender status to euro coins5, the Commission Recommendation of 2010 and the proposal for a
Regulation of the European Parliament and of the Council on the establishment of the digital
1
https://www.ecb.europa.eu/euro/cash_strategy/cash_role/html/index.en.html
2
See judgment of 26 January 2021 in Joined Cases C-422/19 and C-423/19, Dietrich and Häring
(EU:C:2021:63).
3
Commission Recommendation of 22 March 2010 on the scope and effects of legal tender of euro
banknotes and coins (2010/191/EU)
4
See judgment of 26 January 2021 in Joined Cases C-422/19 and C-423/19, Dietrich and Häring
(EU:C:2021:63, paragraph 49).
5
Council Regulation (EC) No 974/98 of 3 May 1998 on the introduction of the euro (OJ L139,
11.5.1998, p.1).
EN 1 EN
euro (adopted alongside the present proposal),6 there are no policy provisions in the relevant
policy area, i.e. monetary law as part of the monetary policy of the euro area.
The present proposal is consistent with those provisions of primary law. In particular, this
proposal for a Regulation is consistent with the 2010 Commission Recommendation which
outlined a common definition of the concept of legal tender. In order to ensure coherence
between the two forms of central bank money (digital euro and euro cash), the digital euro
will also be regulated in a consistent manner with the legal tender of cash, without prejudice
to the differences between these forms of the euro. This proposal complements the proposal
for a Regulation establishing the digital euro, as the digital euro should complement cash, not
replace it. That is why the Commission is making a legislative proposal to ensure the
acceptance and availability of cash.
Once adopted, the proposed Regulation will supersede the 2010 Commission
Recommendation, which will become devoid of purpose. The Commission would then make
clear that the Recommendation no longer applies.
• Consistency with other Union policies
This proposal is in line with other policies pursued at Union level. In particular, it is
consistent with the Retail Payment Strategy of the Commission adopted in September 2020.
This proposal is also consistent with the European Accessibility Act, which covers ATMs,
and with the Union’s policy efforts to support social inclusion, including in the context of the
European Pillar of Social Rights. It aims to ensure that everyone in the euro area has sufficient
and effective access to cash. This is particularly relevant for vulnerable groups with a
dependency on using cash for payments, which typically include older people, those with a
disability who may have difficulty in accessing digital payments, people with limited digital
skills and/or income. These groups tend to have a strong preference to use cash to settle their
payments over electronic means of payments. Furthermore, financially excluded people, such
as the unbanked, asylum seekers and migrants, who may not be able or willing to use means
of payment supplied by the private sector, also rely on cash as their payment method.
Moreover, evidence shows that the main reasons why cash is preferred are that (i) cash is
considered to make one more aware of one’s own expenses, and (ii) cash is perceived as
anonymous (and therefore protects privacy)7, whilst it has the unique feature of allowing for
direct payments with immediate settlement without the need for a third party. In terms of
preserving cash as a payment option, the 2022 ECB SPACE study8 shows that 60% of
consumers still considered the option to pay with cash to be important or very important. It
confirms that ‘‘despite the impact of the pandemic and related lockdown measures and self-
reported preferences, an increasing share of euro area consumers would like to have cash as a
payment option’’9.
6
Commission Recommendation of 22 March 2010 on the scope and effects of legal tender of euro
banknotes and coins (europa.eu)
7
European Central Bank (2022), Study on the payment attitudes of consumers in the euro area (SPACE)
https://www.ecb.europa.eu/stats/ecb_surveys/space/html/ecb.spacereport202212~783ffdf46e.en.html#toc7
8
Study on the payment attitudes of consumers in the euro area (SPACE) – 2022 (europa.eu)
9
European Central Bank (2022), Study on the payment attitudes of consumers in the euro area (SPACE),
p. 59 https://www.ecb.europa.eu/stats/ecb_surveys/space/html/ecb.spacereport202212~783ffdf46e.en.html#toc7
EN 2 EN
2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY
• Legal basis
This proposal for a regulation is based on Article 133 TFEU, which provides for the adoption
of measures, including monetary law measures, which are necessary for the use of the euro as
the single currency. This Treaty provision reflects the need to establish uniform principles for
all Member States whose currency is the euro, in order to safeguard the overall interests of the
Economic and Monetary Union and of the euro as the single currency.
• Subsidiarity
In accordance with Article 5(3) TEU, the principle of subsidiarity does not apply in areas
which fall within the Union’s exclusive competence. In accordance with Article 3(1)(c)
TFEU, the EU has an exclusive competence in the area of monetary policy for the Member
States whose currency is the euro. In this area, action by the euro area Member States is not
possible and the principle of subsidiarity thus does not apply.
• Proportionality
Proportionality has been an integral part of the impact assessment accompanying the proposal.
While the adoption of measures, where appropriate, to ensure the acceptance of cash or
sufficient and effective access to cash may impose some burdens on the authorities
responsible for taking them and on the parties responsible for implementing them, the
measures do not go beyond what is necessary to guarantee the objectives of acceptance of and
access to cash, and the proposal leaves flexibility for Member States to only take measures
where they are needed and to tailor the measures to their particular national circumstances. In
accordance with the principle of proportionality as set out in Article 5 of the Treaty on
European Union (TEU), this proposal for a Regulation therefore does not go beyond what is
necessary and proportionate in order to achieve its objectives.
• Choice of the instrument
A Regulation of the European Parliament and of the Council is an appropriate instrument to
contribute to the creation of a single rulebook, being directly and immediately applicable, and
thus removing the possibility of differences in application in different Member States due to
divergences in transposition. This choice is in line with the objective of the proposal.
3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER
CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS
• Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation
• Stakeholder consultations
The consultation strategy supporting this proposal was composed of a number of initiatives:
– A targeted consultation on a digital euro was launched by the Commission on 5 April
2022 and closed on 16 June 2022. A dedicated section of this consultation included
specific questions on the legal tender of cash. The targeted consultation gathered
information from industry specialists, payment service providers (including credit
institutions, payment and e-money institutions), payment infrastructure providers,
developers of payment solutions, merchants, merchant associations, retail payments
regulators, and supervisors, anti-money laundering (AML) supervisors, financial
intelligence units, and other relevant authorities and experts as well as consumer
organisations, in order to feed into the impact assessment prepared by the
EN 3 EN
Commission in view of the proposal for a regulation on a digital euro and this
proposal. The main findings of the targeted consultations are the following:
consumer organisations, a number of business associations and most of the
professional respondents which expressed their views supported legislative action at
EU level to enhance legal certainty and enshrine the legal tender status of euro cash
in legislation. In general, respondents suggested that practical elements should be
considered when allowing further exceptions to the general principle of mandatory
acceptance. Professional respondents appeared to have mixed views regarding the
provision of administrative penalties for cash non-acceptance, while consumer
associations supported this provision. Respondents showed their broad support for
the prohibition on surcharges on payments with euro banknotes and coins in case of
an EU regulation. Overall and in each relevant stakeholder group except financial
institutions, respondents also supported a provision to guarantee the availability of
cash, such as an obligation on Member States to adopt rules to ensure sufficient
access to cash and report these rules to the Commission and the ECB, in case of an
EU regulation. All results were analysed and considered when drafting the impact
assessment and this proposal.
– Member States had the opportunity to give their views in various meetings of the
Euro Legal Tender Expert Group (ELTEG). The discussions were supported by
targeted consultations of Member States, using questionnaires. The ELTEG
discussions confirmed the existence of legal uncertainty regarding the legal tender of
euro cash and differing application of its principles in the euro area. ELTEG
identified a range of issues of acceptance and availability of cash on the ground, and
its final report includes a set of 25 principles on the legal tender of cash which have
been taken into account in the drafting of this proposal.
– On 7 November 2022, the Commission organised a high-level conference on the
digital euro, bringing together representatives from national and EU authorities,
MEPs, private sector and civil society representatives and academia. The
implications of the digital euro for euro cash were raised on a number of occasions
during the discussions, highlighting mainly that the digital euro would complement
cash.
– Throughout the process, the ECB has been closely involved in discussions at
technical level.
• Collection and use of expertise
A number of inputs and sources of expertise were used in preparing this initiative, including
the following:
– Evidence supplied through the various consultations listed above.
– Final report of ELTEG III10.
– 2022 report of the Euro Retail Payments Board (ERPB).
– ECB surveys and working papers, staff working documents and statistics.
– Commission research.
10
See the final report under the 5th meeting of ELTEG III.
EN 4 EN
• Impact assessment
This proposal is accompanied by an impact assessment, which was first submitted to the
Regulatory Scrutiny Board (RSB) on 14 October 2022. The RSB gave a negative opinion on
18 November 2022. The impact assessment was resubmitted to the RSB on 23 March 2023
and was approved on 25 April 2023. Addressing the comments of the RSB, the impact
assessment clarifies the link between the initiative on the digital euro and the one on the legal
tender of cash, it details the specific aspects of the legal tender of cash initiative, and in
particular on access to cash, and it exemplifies the significance of costs for banks of potential
EU measures such as re-introducing ATMs.
There are two main aspects to the legal tender of cash: the acceptance of, and access to cash.
In the absence of EU-level action, the extent to which cash is accepted by enterprises and the
ability of citizens and enterprises to get sufficient access to cash will remain suboptimal and
variable across the euro area, due to the lack of a common application and interpretation of
the concept of legal tender.
The acceptance of cash is dealt with in the jurisprudence of the European Court of Justice, and
the aspects related to the acceptance of cash which are covered in the CJEU ruling are
codified and clarified in this proposal. These are: mandatory acceptance in principle, at full
face value, with the power to discharge payment obligations. The impact assessment also
suggests that more detailed clarifications as to the meaning of legal tender should be
considered for the legal proposal to ensure added-value and legal certainty, whilst respecting
the jurisprudence of the Court of Justice of the European Union. Furthermore, the impact
assessment concludes that cash acceptance levels, including the prevalence of ex ante
unilateral exclusions of cash, should be monitored and measures should be taken if acceptance
of cash is not ensured.
As these matters relate to the scope, effects and exceptions to the key aspects of the concept
of legal tender which are covered in the jurisprudence of the Court, legislating on these
matters is largely a matter of clarification and codification in the interests of coherence and
better law-making, with little margin for policy choice.
In relation to access to cash, there is scope for policy choice in relation to the nature and form
of action to be taken, and these aspects are therefore analysed in boxes throughout the impact
assessment. In order for cash to be used as an effective means of payment, access to various
cash services should be ensured, in particular cash withdrawals and cash deposits on payment
accounts of credit institutions. These services enable cash to circulate between different actors
in society.
The impact assessment identified a growing (between 2016 and 2019) share of citizens which
expressed concerns about access to ATMs, and a rather heterogeneous and sometimes
problematic situation regarding cash access amongst the Member States. Consequently, there
is a risk that it will not be possible to ensure that everyone in the euro area has access to basic
cash services at reasonable conditions, notably price and distance. This could lead to the
exclusion of vulnerable groups with a dependency on cash payments, and to the erosion and
gradual loss of the effectiveness of the status of cash as legal tender, but also as a possible
contingency payment method in crisis situations. Moreover, it should be noted that cash is
seen by many as a payment method with social benefits, providing a clear overview of
expenses, with high degrees of ease of use, speed, safety and anonymity/privacy in financial
matters.
EN 5 EN
Two options were identified for addressing the access to cash matters: 1) a soft law instrument
(e.g. a Commission Recommendation), or 2) a legally binding obligation on Member States in
the proposed Regulation on legal tender of cash to be implemented by Member States.
Choosing the first option would not allow for a uniform interpretation of the key principles of
legal tender of cash. This would only partially address the objective of ensuring a sufficient
access to cash and tolerating insufficient access in parts of the euro area could erode the
effectiveness of the legal tender status of the single currency. The impact assessment
concludes that the preferred option on access to cash is the second option, which would
ensure coherence in the regulatory treatment of the two forms of the euro. Member States
should designate one or more national competent authorities with oversight and regulatory
powers over the market activities of the cash industry, and which should monitor access to
cash and related cash services. Member States will have the responsibility to rigorously assess
what sufficient and effective access means in their country-specific context (i.e. taking also
into account demand for cash access), and what degree of action needs to be taken in order to
guarantee it. The Commission would be able to analyse whether the measures taken
corresponded to the common approach of the regulation and the Member States’ assessments
of the needs on their territory. In performing its analysis, the Commission would consult the
European Central Bank. This option therefore would also ensure that the legal tender status of
euro cash would be effectively and coherently protected across the euro area.
Since Member States would need to further specify their measures taken to ensure cash
access, define the sufficient geographic standards for access requirements for ATMs that
correspond to their population needs and service level specificities, and assess which payment
service providers fall within access requirements and recommendations, the possible cost
implications would be determined by the needs on the ground and the corresponding decisions
of the Member States. If access to cash remains sufficient in a Member State, measures would
not be needed in that Member State so there would not be any additional costs on banks. In
Member States where cash access has already significantly deteriorated there could be costs
for banks associated with restoring a sufficient level of access to cash, but the extent of such
costs would depend on the decisions of the national authorities on the sufficient and effective
levels of access, also in the case that the Commission would adopt an implementing act. The
EU Regulation as such would not directly impose costs on banks or retailers.
This proposal is not expected to have any environmental impact, and is consistent with the
European Climate Law. As outlined above, the proposal is expected to have a positive social
impact, by enhancing the social inclusion of vulnerable groups which tend to be more
dependent on cash or to be excluded from using electronic means of payment.
• Regulatory fitness and simplification
The present initiative is not a REFIT initiative. It is not based on an evaluation of any existing
Regulation.
This initiative will be largely neutral from a one-in one-out perspective. There is currently no
EU legislation on the legal tender of cash, hence there are no existing administrative costs that
could be saved in this area.
This initiative does not impose any new and significant administrative costs, i.e. specific
labelling, reporting or registration requirements, which would need to be offset by cost
savings elsewhere.
EN 6 EN
• Fundamental rights
The initiative is consistent with fundamental rights. It respects the fundamental rights to
freedom to conduct a business (enshrined in Article 16 of the EU Charter of Fundamental
Rights of the European Union) and the fundamental right of consumer protection (Article 38).
As regards other relevant fundamental rights, the possible limitations ensuing from this
Regulation are justified by objectives of general interest, respect their essence and comply
with the principle of proportionality.
4. BUDGETARY IMPLICATIONS
This Regulation has no budgetary implications.
5. OTHER ELEMENTS
• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements
The proposal includes a general plan for monitoring and review of the impact of the
Regulation. The Commission will be required to carry out a review on the operation and
effects of this Regulation and submit a report to the European Parliament and to the Council,
in line with the Commission’s Better Regulation Guidelines. Member States should provide
the Commission with necessary information for the preparation of that report.
• Detailed explanation of the specific provisions of the proposal
Subject matter and scope (Articles 1 and 2)
The proposal provides for detailed rules on the scope and effects of the legal tender of cash
and on access to euro banknotes and coins. The rules govern the settlement of pecuniary debts
in so far as they are to be settled in cash, where a payment obligation exists. The proposal also
includes rules on admissible exemptions, rules for monitoring the acceptance of cash and in
particular the prevalence of ex ante unilateral exclusions of cash in the euro area, and a
provision to ensure effective access to cash.
Definition of legal tender and exceptions (Articles 4, 5 and 6)
The proposal sets out, for the first time in secondary legislation, a definition and regulation of
legal tender for cash. Until this time ‘legal tender’ is only defined in the Recommendation of
the Commission of 2010 and in the Court of Justice case law in Joined Cases C-422/19 and C-
423/19, which interprets the notion of legal tender contained in Article 128(1) TFEU for euro
banknotes. In line with that case law, Article 4 defines the legal tender of cash as entailing
mandatory acceptance, at full face value, with the power to discharge from a payment
obligation. A payee shall not refuse euro cash tendered in payment unless the parties have
agreed on a different means of payment or an exception applies.
Article 5 sets out the conditions under which a refusal to accept euro cash would be legally
possible; such a refusal must be made in good faith, be based on legitimate grounds, and in
line with the principle of proportionality in view of the concrete circumstances in which a
payment is to be made. The burden of proof that these conditions are met for such good faith
circumstantial exceptions is on the payee. Article 5 sets out two legitimate grounds on which
euro cash may be refused on that basis in a non-exhaustive list, namely the tendering of
banknotes the value of which is manifestly disproportionate to the value of the amount to be
settled, and in exceptional cases where, at the relevant time, the enterprise has no change
available or if the enterprise would not have enough change available as a result of that
payment to carry out its normal transactions.
EN 7 EN
Article 6 empowers the Commission to adopt additional exceptions of a monetary law nature
to the principle of mandatory acceptance by means of delegated acts. These exceptions should
be justified and proportionate, should not undermine the effectiveness of the legal tender
status of euro cash, and should only be permitted provided that other means for the payment
of monetary debts are available.
Acceptance of payments in cash (Article 7)
Article 7 aims to ensure that the fundamental legal tender principle of mandatory acceptance
is not undermined by widespread cash non-acceptance levels through the unilateral and ex
ante exclusion of cash by enterprises.
Member States would have the obligation to monitor the level of ex ante unilateral exclusions
of payments in cash and to ensure the acceptance of cash fulfilling the principle of mandatory
acceptance of cash as outlined in Article 4. Member States would need to report annually their
assessment to the Commission and the European Central Bank. If cash non-acceptance levels
are deemed to undermine the mandatory acceptance of euro banknotes and coins, Member
States would need to take remedial measures.
Access to cash (Articles 8)
Article 8 establishes the obligation on Member States to ensure sufficient and effective access
to cash throughout their territory, in all their regions, including urban and non-urban areas.
This is required to safeguard the effectiveness of the legal tender of euro cash in practice.
Member States would have the obligation to monitor the access to cash. They would also need
to assess annually the situation in their territory and report their assessment to the
Commission and the European Central Bank. If sufficient and effective access to cash is not
ensured, Member States would need to take remedial measures.
Procedural aspects (Article 9)
This article aims to set out the procedurals aspects in order to effectively implement the
obligations set out in Articles 7 and 8. In this regard all Member States are required to
designate one or more national competent authorities, which would have the necessary
administrative and regulatory powers as regards acceptance of payments in cash and access to
cash.
The designated national competent authorities would be entitled to assess if the principle of
mandatory acceptance of cash is not undermined by widespread cash non-acceptance levels
through the unilateral and ex ante exclusion of cash by enterprises, and if the access to cash is
sufficient and effective in the Member States’ territories. The assessment will be based on a
set of common indicators adopted by the Commission by way of implementing acts. That
assessment would be reported to the Commission as provided in Article 13. If Member States
would take remedial measures regarding their obligations set out in Articles 7 and 8, those
remedial measures would need to be indicated in the annual report. Member States would not
be required to adopt implementing measures if their assessment shows that the principle of
mandatory acceptance of cash is not undermined by widespread cash non-acceptance levels
through the unilateral and ex ante exclusion of cash by enterprises, and if sufficient and
effective access to cash is ensured on their territory.
However, where the actions of a Member State appear insufficient or if the Commission
considers that the acceptance of cash payments and/or sufficient and effective access to cash
in a Member State is not in line with the obligations set out in Articles 7 and 8 despite the
findings of the annual report, the Commission is empowered to adopt implementing acts
EN 8 EN
providing for adequate and proportionate measures that should be adopted by the Member
State concerned.
Delegated and implementing acts (Articles 10, 11)
The Commission will have the power to adopt delegated acts. Article 10 clarifies the
procedure to be followed when delegated acts are adopted, stipulated in article 6.
Article 11 indicates that the Commission shall be assisted by a committee in relation to the
implementing act procedure stipulated in article 9.
Penalties (Article 12)
In order to ensure that the Regulation’s provisions are enforced, while allowing Member
States a level of flexibility on the nature of the penalties applicable, Article 12 provides for
Member States to lay down rules on penalties applicable to infringements of the Regulation.
Reporting (Article 13)
Article 13 provides for each Member State to submit an annual report to the Commission and
the ECB on the exceptions to mandatory acceptance and their application, on detailed data
and analysis of the situation in the Member State as regards access to cash and acceptance of
cash, and the remedial measures to be taken pursuant to Articles 7 and 8, and on the
implemented penalties.
Remedies (Article 14)
Article 14 requires Member States to inform natural persons and enterprises about the
channels and remedies they have in order to lodge complaints with the competent authorities
about cases of unlawful refusal to accept cash and insufficient access to cash.
Interaction between euro banknotes and coins and the digital euro (Article 15)
Article 15 requires the convertibility of cash and the digital euro into each other at par, and for
the avoidance of doubt gives the payer the right to choose to pay in cash or digital euro where
mandatory acceptance of both applies in accordance with this Regulation, including notably
those provisions affecting mandatory acceptance (i.e. articles 4, 5, 6 and 7), as well as with
the digital euro Regulation.
Review (Article 16)
Article 16 provides for the Commission to carry out a review of the Regulation five years
after its entry into force and to report to the Parliament and Council. Member States should
provide the Commission with the necessary information for the preparation of this report.
Entry into force (Article 17)
The Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in
the Official Journal of the European Union.
EN 9 EN
2023/0208 (COD)
Proposal for a
REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
on the legal tender of euro banknotes and coins
THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,
Having regard to the Treaty on the functioning of the European Union and in particular
Article 133,
Having regard to the proposal form the European Commission,
Having regard to the opinion of the European Central Bank,
Acting in accordance with the ordinary legislative procedure,
Whereas:
(1) According to Article 3(1), point (c), of the Treaty on the Functioning of the European
Union (TFEU), the Union has exclusive competence as regards monetary policy for
the Member States whose currency is the euro.
(2) Pursuant to Article 128(1) of the Treaty on the Functioning of the European Union and
Article 10 of Council Regulation (EC) No 974/9811 the euro banknotes are to be the
only banknotes which have the status of legal tender in Member States whose currency
is the euro. Pursuant to Article 11 of Regulation (EC) No 974/98, euro coins shall be
the only coins which have the status of legal tender in the Member States whose
currency is the euro.
(3) Commission Recommendation on the scope and effects of legal tender of euro
banknotes and coins12 provides for a common definition of legal tender of euro
banknotes and coins.
(4) In a judgment of 26 January 202113, the Court of Justice of the European Union
clarified that the concept of ‘legal tender’ mentioned in Article 128(1) TFEU is a
concept of Union law that must be given an autonomous and uniform interpretation
throughout the EU14. Secondly, the Court held that the concept of ‘legal tender’ of a
means of payment denominated in a currency unit signifies that “that means of
11
Council Regulation (EC) No 974/98 of 3 May 1998 on the introduction of the euro (OJ L139,
11.5.1998, p.1).
12
OJ L83, 30.3.2010, p.70.
13
See judgment of 26 January 2021 in Joined Cases C-422/19 and C-423/19, Hessischer Rundfunk,
EU:C:2021:63
14
See judgment of 26 January 2021 in Joined Cases C-422/19 and C-423/19, Hessischer Rundfunk,
EU:C:2021:63, point45
EN 10 EN
payment cannot generally be refused in settlement of a debt denominated in the same
currency unit, at its full face value, and without surcharges for the payer, with the
effect of discharging the debt”15. Thirdly, the Court stated that an obligation to accept
euro banknotes and coins may, in principle, be restricted by the Member States whose
currency is the euro for reasons of public interest and pursuant to their competences
outside of the area of monetary law and policy and of other exclusive Union
competences, provided those restrictions are justified by a public interest objective and
proportionate to it16.
(5) The acceptance of euro banknotes and coins tendered as means of payment can
exceptionally be refused if the refusal is made in good faith, based on legitimate
grounds and concrete circumstances, which are beyond the control of the payee, and if
the refusal is proportionate. For example, the refusal can be justified if for the
settlement of a monetary debt the tendered euro banknote is disproportionate
compared to the amount owed to the payee, such as the tendering of a two hundred
euro banknote for the settlement of a debt of less than five euro. In accordance with
Council Regulation 974/98, except for the issuing authority and for those persons
specifically designated by the national legislation of the issuing Member State, no
party should be obliged to accept more than 50 coins in any single payment.
(6) In order to ensure that the principle of mandatory acceptance of payments in euro
banknotes and coins is not effectively undermined by widespread and structural
refusals of cash payments, it is necessary for Member States to monitor the level of ex
ante unilateral exclusions of payments in cash when transactions are performed in
physical premises. Therefore, Member States should regularly monitor the level of
unilateral ex ante exclusions of payments in cash when payments are performed in
physical premises throughout their territory, in all their different regions, including
urban and non-urban areas, on the basis of common indicators which allow for
comparisons between the Member States. If in light of their assessment acceptance of
payments in cash is ensured on their territory, Member States would not need to adopt
specific measures in relation to their respective obligation. However, they would need
to continue monitoring the situation. If a Member State concludes that ex ante
unilateral exclusions of cash undermine the mandatory acceptance of payments in euro
banknotes and coins in all or part of its territory, that Member State should take
effective and proportionate measures to remedy the situation, such as a prohibition or
restrictions on ex ante unilateral exclusions of cash in all or parts of its territory, for
example in rural areas, or in certain sectors which are deemed essential such as post
offices, supermarkets, pharmacies or healthcare, or for certain types of payments
which are deemed essential.
(7) With a view to an effective implementation of their obligation to ensure sufficient and
effective access to cash, Member States should regularly monitor the level of access to
cash throughout their territory, in all their different regions, including urban and non-
urban areas, on the basis of common indicators which allow for comparisons between
the Member States. Common indicators could include factors that affect access to
cash, such as density of cash access points in relation to population, withdrawal and
deposit conditions, including fees, the existence of different networks with different
15
See judgment of 26 January 2021 in Joined Cases C-422/19 and C-423/19, Hessischer Rundfunk,
EU:C:2021:63, point 46.
16
See judgment of 26 January 2021 in Joined Cases C-422/19 and C-423/19, Hessischer Rundfunk,
EU:C:2021:63, points 67 and 68.
EN 11 EN
access modalities for customers, urban-rural and socio-economic variations, and
access difficulties for certain population groups. If in the light of their assessment
access to cash is deemed sufficient and effective on their territory, Member States
would not need to adopt specific measures in relation to their respective obligation.
However, they would need to continue monitoring the situation. If a Member State
concludes that access to cash is not sufficient and effective in all or part of its territory,
or is at risk of deteriorating in the absence of action, appropriate remedial measures
should be taken to remedy the situation, such as geographic access requirements on
payment service providers providing cash withdrawal services to maintain cash
services at a sufficient number of their branch offices where they conduct business, or
through an appointed agent for online only credit institutions, or maintain a sufficient
density of automated teller machines (ATMs) where they conduct business taking into
account a good geographic spread in relation to population, also taking into account
possible pooling of ATMs. Other remedial measures could include recommendations
addressed to non-credit institutions, such as independent ATM operators, retailers or
post offices, encouraging to complement the cash services of banks.
(8) The Commission should be empowered to adopt implementing acts on a set of
common indicators of general application in the euro area, which would allow the
Member States to effectively monitor and assess the acceptance of payments in cash
and access to cash throughout their territory, in all their different regions, including
urban and non-urban areas. In view of the preparation of such implementing acts, the
Commission should consult the European Central Bank.
(9) The Commission should be empowered to adopt implementing acts addressed to a
specific Member State when the measures proposed by that Member State appear
insufficient or in cases where, in spite of the findings of the annual report sent by that
Member State, ex ante unilateral exclusions of cash are undermining the principle of
mandatory acceptance of payments in euro banknotes and coins and/or where access to
cash is not sufficient and effective. Such an implementing act could require the
Member State concerned to take measures such as those outlined in recitals 7 and 8, or
measures that have been considered effective in other Member States in ensuring that
the principles of mandatory acceptance of payments in cash or sufficient and effective
access to cash are not undermined.
(10) In accordance with the principle of sincere cooperation, the Commission, the European
Central Bank and the designated national competent authorities with the required
powers as regards acceptance of payments in cash and access to cash, and over the
cash-related market activities of the cash industry should closely collaborate on issues
related to acceptance of payments in cash and access to cash. A regular dialogue
among these institutions and authorities, based notably on the annual reports of
Member States to the Commission and the European Central Bank, should aim at
identifying cases of widespread ex ante unilateral exclusions of cash and inadequate
access to cash in specific national territories or regions. It would also aim at designing
and adopting remedial measures that Member States should adopt as a means to
comply with their obligations to ensure acceptance of cash and sufficient and effective
access to cash.
(11) In order to ensure that additional exceptions to the mandatory acceptance of euro cash
may be introduced at a later stage if they are required, the power to adopt acts in
accordance with Article 290 TFEU should be delegated to the Commission to
supplement this Regulation by introducing additional exceptions to the principle of
mandatory acceptance for the euro area as a whole. The Commission may only adopt
EN 12 EN
such additional exceptions if they are necessary, proportionate to their aim, and
preserve the effectiveness of the legal tender status of euro cash. The power of the
Commission to adopt delegated acts for the introduction of additional exceptions to the
mandatory acceptance of accept euro cash should be without prejudice to the
possibility for Member States, pursuant to their own powers in areas of shared
competence, to adopt national legislation introducing exceptions to the mandatory
acceptance deriving from the legal tender status in accordance with the conditions laid
down by the Court of Justice of the European Union in the judgment in Joined Cases
C-422/19 and C-423/19. It is of particular importance that the Commission carry out
appropriate consultations during its preparatory work, including at expert level, and
that those consultations be conducted in accordance with the principles laid down in
the Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making. In
particular, to ensure equal participation in the preparation of delegated acts, the
European Parliament and the Council receive all documents at the same time as
Member States' experts, and their experts systematically have access to meetings of
Commission expert groups dealing with the preparation of delegated acts.
(12) In order to ensure uniform conditions for the provisions on the acceptance of payments
in cash and sufficient and effective access to cash, implementing powers should be
conferred on the Commission. Those powers should be exercised in accordance with
Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council 17. The
advisory procedure should be used for the adoption of the implementing acts on the
acceptance of and access to cash as they concern measures with a low impact, namely
indicators for monitoring the acceptance of and access to cash, or acts addressed to
individual Member States which in certain circumstances may need to adopt
appropriate measures which would reflect the specificities of their national territories,
regions and urban areas, in accordance with Regulation (EU) No 182/2011 of the
European Parliament and of the Council.
(13) This Regulation ensures full respect for the fundamental right of freedom to conduct a
business and the fundamental right of consumer protection enshrined in Article 16 and
38 of the Charter of Fundamental Rights of the European Union respectively. This
Regulation concerns the preferred payment method of the currency that has legal
tender status, which citizens legitimately may choose to settle their debts. Thus, the
measures in this Regulation only concern the way enterprises receive payments. The
interference with those fundamental rights is therefore indirect and very limited. It is
justified by the general interest objective of ensuring the effectiveness of legal tender,
and is proportionate to this objective.
(14) The share of cash payments compared to electronic payments is higher for certain
vulnerable groups including older age groups, persons with disabilities, and people
with limited digital skills and lower income levels. This proposal is consistent with
the European Accessibility Act18, which covers automated teller machines (ATMs).
Furthermore, financially excluded people, such as the unbanked, asylum seekers and
migrants, who may not be able or willing to use means of payment supplied by the
private sector, rely on cash as their payment method. Cash is considered to provide for
a clear overview of expenses, with high degrees of ease of use, speed, safety and
privacy. These vulnerable groups are more at risk of losing their access to a method of
17
OJ L55, 28.2.2011, p.13.
18
Directive (EU) 2019/882 of the European Parliament and of the Council of 17 April 2019 on the
accessibility requirements for products and services (OJ L151, 7.6.2019, p.70).
EN 13 EN
payment if their access to cash deteriorates. Thus, this Regulation would aim to
preserve financial inclusion of vulnerable groups with a dependency on cash payments
by ensuring that everyone in the euro area would be free to choose the preferred
payment method and has access to basic cash services, while supporting Member
States in continuing their policy efforts to promote digital financial inclusion, for
example through measures aimed to increase financial and specifically digital finance
literacy in education and training systems, as well as to address gaps in digital
infrastructure, including in rural areas.
(15) In accordance with the principle of proportionality, it is necessary and appropriate for
the achievement of the basic objective of ensuring the acceptance of cash and access to
cash to lay down the necessary rules. This Regulation does not go beyond what is
necessary in order to achieve the objectives pursued, in accordance with Article 5(4)
of the Treaty on European Union.
HAVE ADOPTED THIS REGULATION:
Article 1
Subject matter
This Regulation lays down detailed rules on the scope and effects of the legal tender of, and
access to, euro banknotes and coins, as provided for, respectively, by Article 128(1) TFEU
and by Article 11 of Regulation (EC) No 974/98, in order to ensure its effective use as a
single currency.
Article 2
Scope
1. This Regulation applies to the settlement of pecuniary debts in so far as they are to
be settled in cash, in whole or in part, where a payment obligation exists in
accordance with the applicable law or established legal practices. To ensure the
effectiveness of the legal tender of cash, this Regulation applies also to ex ante
unilateral exclusion of payments in cash and to the access to cash.
2. This Regulation shall not apply to payments for goods or services purchased at a
distance, including online.
Article 3
Definitions
For the purposes of this Regulation, the following definitions apply:
1. ‘cash’ means euro banknotes and coins;
EN 14 EN
2. ‘cash industry’ means credit institutions offering payment accounts to customers and
cash service providers involved in the managing of the distribution and circulation of
euro banknotes and coins;
3. ‘credit institution’ means a credit institution as defined in Article 4 (1) of Regulation
(EU) No 575/201319 of the European Parliament and of the Council;
4. ‘ex ante unilateral exclusions of cash’ means a situation when a retailer or service
provider unilaterally excludes cash as a payment method for example by introducing
a ‘no cash’ sign. In this case, the payer and payee do not freely agree to a means of
payment for a purchase;
5. ’payer’ means any person who makes a payment in euro cash;
6. ’payee’ means any person who is the intended recipient of funds which have been the
subject of a payment transaction in euro cash;
7. ‘face value’ means the denomination in euros of a euro banknote or coin, as printed
on that banknote or minted on that coin;
8. ‘enterprise’ means a person engaged in an economic activity, irrespective of its legal
form, including partnerships or associations regularly engaged in an economic
activity.
Article 4
Legal tender
1. The legal tender status of euro banknotes and coins shall entail their mandatory
acceptance, at full face value, with the power to discharge from a payment
obligation.
2. In accordance with the mandatory acceptance of cash, the payee shall not refuse euro
banknotes and/or coins tendered in payment to comply with that obligation.
3. In accordance with the acceptance at full face value of cash, the monetary value of
euro banknotes and/or coins tendered in settlement of a debt shall be equal to the
19
Regulation (EU) No 575/2013 of the European Parliament and of the Council of 26 June 2013 on
prudential requirements for credit institutions and investment firms and amending Regulation (EU) No
648/2012, OJ L 176, 27.6.2013, p. 1–337.
EN 15 EN
amount in euro indicated on the banknotes and/or coins. Surcharges on the settlement
of debt with euro banknotes and coins shall be prohibited.
4. In accordance with the power to discharge from a payment obligation, a payer shall
be able to discharge from a payment obligation by tendering euro banknotes and
coins to the payee.
Article 5
Exceptions to the principle of mandatory acceptance of euro banknotes and coins
1. By way of derogation from Article 4(2), a payee shall be entitled to refuse euro
banknotes and coins in any of the following cases:
(a) where a refusal is made in good faith and where such refusal is based on
legitimate and temporary grounds in line with the principle of proportionality
in view of concrete circumstances beyond the control of the payee;
(b) where, prior to the payment, the payee has agreed with the payer on a different
means of payment.
For the purposes of point (a), the burden of proof to establish that such legitimate and
temporary grounds existed in a particular case and that the refusal was
proportionate shall be on the payee.
2. For the purposes of the application of paragraph 1, such legitimate grounds may
include:
i. Regarding high denomination banknotes, if the value of the banknote tendered
is manifestly disproportionate compared to the value of the amount to be
settled.
ii. In exceptional cases, if the enterprise has no change available at the moment
where the cash is tendered in payment, or if there would be not enough change
available as a result of that payment for an enterprise to carry out its normal
daily business transactions.
Article 6
Additional exceptions to the principle of mandatory acceptance of euro banknotes and
coins of a monetary law nature
The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 10 to
supplement this Regulation by identifying additional exceptions of a monetary law nature to
EN 16 EN
the principle of mandatory acceptance. Those exceptions shall be justified by an objective of
public interest and proportionate to that aim, shall not undermine the effectiveness of the legal
tender status of euro cash, and shall only be permitted provided that other means for the
payment of monetary debts are available. When preparing those delegated acts, the
Commission shall consult the European Central Bank.
Article 7
Acceptance of payments in cash
1. In order to ensure the acceptance of cash in accordance with Article 4(2), Member
States shall monitor the acceptance of payments in cash and the level of ex ante
unilateral exclusions of payments in cash throughout their territory, in all their
different regions, including urban and non-urban areas, on the basis of the common
indicators adopted by the Commission and shall assess the situation.
2. Member States shall notify the results of their monitoring and assessment of the
situation as regards the level of acceptance of payments in cash in accordance with
Article 9(3).
3. If a Member State considers that the level of acceptance of payments in cash in their
territory or parts thereof undermines mandatory acceptance of euro banknotes and
coins, it shall set out the remedial measures it commits to take in accordance with
Article 9(4).
Article 8
Access to cash
1. Member States shall ensure sufficient and effective access to cash throughout their
territory, in all their different regions, including urban and non-urban areas. In order
to ensure sufficient and effective access to cash, Member States shall monitor access
to cash throughout their territory, in all their different regions, including urban and
non-urban areas, on the basis of the common indicators adopted by the Commission
and shall assess the situation.
2. Member States shall notify the results of their monitoring and assessment of the
situation as regards access to cash in accordance with Article 9(3).
3. If a Member State considers that sufficient and effective access to cash is not
ensured, it shall set out the remedial measures it commits to take in accordance with
Article 9(4).
EN 17 EN
Article 9
Procedural aspects
1. With a view to implementing the obligations set out in Articles 7 and 8, Member
States shall designate one or more national competent authorities with the required
powers as regards acceptance of payments in cash and access to cash, and over the
cash-related market activities of the cash industry.
2. For the purposes of Articles 7 and 8, the Commission shall adopt implementing acts
of general application on a set of common indicators Member States shall use to
monitor and assess the acceptance of payments in cash and access to cash throughout
their territory, in all their different regions, including urban and non-urban areas.
Those implementing acts shall be adopted [within X months after the entry into force
of this Regulation] in accordance with the advisory procedure referred to in Article
11. When preparing those implementing acts, the Commission shall consult the
European Central Bank.
3. The designated national competent authorities shall notify the results of their
monitoring and assessment of the situation as regards the levels of acceptance of
payments in cash and access to cash, giving grounds and data for their assessment, in
an annual report to be addressed to the Commission and the European Central Bank
as referred to in Article 13.
4. If a Member State considers that the level of acceptance of payments in cash
undermines mandatory acceptance of euro banknotes and coins or that sufficient and
effective access to cash is not ensured, it shall indicate in its annual report the
remedial measures it commits to take in order to comply with the obligations set out
in Articles 7 and 8. The remedial measures shall enter into force without undue
delay.
5. The Commission shall examine the annual reports in close consultation with the
European Central Bank. If the remedial measures proposed by a Member State
pursuant to paragraph 4 appear insufficient, or if the Commission considers that the
acceptance of cash payments or sufficient and effective access to cash in a Member
State is not in line with the obligations set out in Articles 7 and 8 despite the findings
of the annual report, the Commission shall adopt implementing acts providing for
adequate and proportionate measures that shall be adopted by the Member State
concerned within the deadline laid down in the respective implementing act. Those
implementing acts shall be adopted in accordance with the advisory procedure
referred to in Article 11.
Article 10
Exercise of the delegation
EN 18 EN
1. The power to adopt delegated acts is conferred on the Commission subject to the
conditions laid down in this Article.
2. The power to adopt delegated acts referred to in Article 6 shall be conferred on the
Commission for an indeterminate period of time from [date of entry into force of this
Regulation].
3. The power to adopt delegated acts referred to in Article 6 may be revoked at any
time by the European Parliament or by the Council. A decision to revoke shall put an
end to the delegation of the power specified in that decision. It shall take effect the
day following the publication of the decision in the Official Journal of the European
Union or at a later date specified therein. It shall not affect the validity of any
delegated acts already in force.
4. Before adopting a delegated act, the Commission shall consult experts designated by
each Member State in accordance with the principles laid down in the
Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making.
5. As soon as it adopts a delegated act, the Commission shall notify it simultaneously to
the European Parliament and to the Council.
6. A delegated act adopted pursuant to Article 6 shall enter into force only if no
objection has been expressed either by the European Parliament or the Council
within a period of one month of notification of that act to the European Parliament
and the Council or if, before the expiry of that period, the European Parliament and
the Council have both informed the Commission that they will not object. That
period shall be extended by one month at the initiative of the European Parliament or
of the Council.
Article 11
Committee procedure
1. The Commission shall be assisted by a committee. That committee shall be a
committee within the meaning of Regulation (EU) No 182/2011.
2. Where reference is made to this paragraph, Article 4 of Regulation (EU) No
182/2011 shall apply.
Article 12
Penalties
EN 19 EN
Member States shall lay down the rules on penalties [including financial penalties and non-
criminal fines] applicable to infringements of this Regulation and shall take all measures
necessary to ensure that they are implemented. The penalties provided for shall be effective,
proportionate and dissuasive. Member States shall, within one year after the entry into force
of this Regulation, notify the Commission of those rules and of those measures and shall
notify it, without delay, of any subsequent amendment affecting them.
Article 13
Annual reports
1. Member States shall submit on an annual basis a report to the Commission and the
European Central Bank including information on the following aspects:
(a) the established exceptions to the principle of mandatory acceptance and their
application;
(b) detailed data and assessment of the situation in the Member State as regards
acceptance of payments in cash and access to cash, and the remedial measures
to be taken pursuant to Articles 7 and 8;
(c) the implemented penalties including financial penalties and non-criminal fines.
2. The first annual report shall be submitted one year after the entry into force of this
Regulation. Subsequent annual reports shall be submitted yearly after the date of the
entry into force of this Regulation.
3. The Commission shall examine the annual reports in close consultation with the
European Central Bank.
Article 14
Duty of Member States to inform about remedies
Member States shall provide natural persons and enterprises with clear information on the
channels and effective remedies they have at their disposal to lodge complaints with
competent national authorities about cases of unlawful refusal to accept cash and insufficient
and ineffective access to cash.
Article 15
Interaction between euro banknotes and coins and the digital euro
1. Euro banknotes and coins and the digital euro shall be convertible into each other at
par.
EN 20 EN
2. Payees of a monetary debt denominated in euro shall accept payments in euro
banknotes and coins according to the provisions of this Regulation, irrespective of
whether they accept payments in digital euro in accordance with Regulation [XXX
on the establishment of the digital euro]. Where the acceptance of euro banknotes
and coins and the digital euro is mandatory in accordance with the provisions of this
Regulation and Regulation (XXX on the establishment on the Digital Euro), the
payer is entitled to choose the means of payment
Article 16
Review
By [date-five years after the entry into force], the Commission shall carry out a review on the
operation and effects of this Regulation and submit a report to the European Parliament and to
the Council. Member States shall provide the Commission with necessary information for the
preparation of that report.
Article 17
Entry into force
This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in
the Official Journal of the European Union.
This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in the Member States in
accordance with the Treaties.
Done at Brussels,
For the European Parliament For the Council
The President The President
EN 21 EN
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 28.6.2023
COM(2023) 364 final
2023/0208 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
europangatähtede ja -müntide seadusliku maksevahendi staatuse kohta
{SEC(2023) 257 final} - {SWD(2023) 233 final} - {SWD(2023) 234 final}
ET ET
SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Euro kasutuselevõtt Euroopa ühisrahana oli Euroopa integratsioonis suur samm edasi.
Eurosularaha on üks peamisi maksevahendeid,1 sest kodanikud ja jaemüüjad kasutavad seda
euroalal igapäevastes tehingutes maksete tegemiseks või vahetusraha andmiseks. Sularaha on
ainus maksevahend, mis võimaldab teha vahetuid isikutevahelisi makseid, mis arveldatakse
kohe, ilma mis tahes kolmanda isiku osaluseta ja elektroonilisi seadmeid kasutamata.
Elektrooniliste maksete kasv, mida kiirendas COVID-19, on viinud sularahamaksete üldise
vähenemiseni, ja sularahaautomaatide võrkude vähendamine nii mõneski liikmesriigis
tähendab, et juurdepääs sularahale on ohus. Seetõttu on sularaha seadusliku maksevahendi
staatuse ulatuse ja tähenduse küsimus omandanud ELi poliitilises tegevuskavas suurema
tähtsuse, nagu on välja toodud ka komisjoni jaemaksete strateegias ja võttes arvesse Euroopa
Liidu Kohtu hiljutist otsust selles küsimuses2.
See otsus on oluline, sest selles on Euroopa Kohus välja toonud mõiste „seadusliku
maksevahendi staatus“ põhiaspektid, mida seni oli käsitletud ainult komisjoni 22. märtsi
2010. aasta soovituses europangatähtede ja -müntide seadusliku maksevahendi staatuse
ulatuse ja mõju kohta3. Kuigi liidu õigusega on europangatähtedele ja -müntidele otseselt
omistatud seadusliku maksevahendi staatus, ei ole seadusliku maksevahendi mõistet liidu
esmases ega teiseses õiguses määratletud. Neis seaduslikku maksevahendit käsitlevates
kohtuasjades tehtud otsuses sedastas Euroopa Kohus, et mõiste „seadusliku maksevahendi
staatus“, mis ELi toimimise lepingu artikli 128 lõike 1 kohaselt europangatähtedele kuulub,
on liidu õiguse mõiste, mida tuleb kogu liidus tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt.
Europangatähtede puhul tähendab seadusliku maksevahendi staatus Euroopa Kohtu
tõlgenduse kohaselt i) kohustust aktsepteerida neid ii) nimiväärtuses iii) maksekohustuse
täitmiseks,4 nagu on sätestatud komisjoni 2010. aasta soovituse punktis 1.
Selleks et säilitada eurosularaha seadusliku maksevahendi staatus praktikas, on oluline tagada
sellele lihtne juurdepääs, sest kui kodanikel puudub sularahale juurdepääs, ei ole neil võimalik
sellega maksta ja sularaha tegelik seadusliku maksevahendi staatus satub ohtu.
Seega tagatakse käesoleva ettepanekuga, et keskpangaraha füüsiline vorm – eurosularaha – on
jätkuvalt olemas, kättesaadav ja kõigi euroala elanike ja ettevõtjate poolt aktsepteeritud.
• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Asjaomases poliitikavaldkonnas, s.t euroala rahapoliitika osaks olevas rahandusõiguses,
puuduvad muud õigusnormid peale aluslepingute asjakohaste sätete (ELi toimimise lepingu
artikli 3 lõike 1 punkt c ja artiklid 127–133), nõukogu määruse (EÜ) nr 974/98 (euro
kasutuselevõtu kohta) artikli 11, millega anti euromüntidele seadusliku maksevahendi
1
https://www.ecb.europa.eu/euro/cash_strategy/cash_role/html/index.et.html
2
Vt 26. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus, liidetud kohtuasjad C-422/19 ja C-423/19, Dietrich ja Häring,
ECLI:EU:C:2021:63.
3
Komisjoni 22. märtsi 2010. aasta soovitus euro pangatähtede ja müntide seadusliku maksevahendi
staatuse ulatuse ja mõju kohta (2010/191/EL).
4
Vt 26. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus, liidetud kohtuasjad C‑422/19 ja C‑423/19, Dietrich ja Häring,
ECLI:EU:C:2021:63, punkt 49.
ET 1 ET
staatus,5 komisjoni 2010. aasta soovituse ning ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrus digieuro kehtestamise kohta6 (mis võeti vastu koos käesoleva ettepanekuga).
Käesolev ettepanek on nende esmase õiguse sätetega kooskõlas. Eelkõige on käesolev
määruse ettepanek kooskõlas komisjoni 2010. aasta soovitusega, milles esitati seadusliku
maksevahendi mõiste ühtne määratlus. Selleks et tagada keskpangaraha kahe vormi (digieuro
ja eurosularaha) ühtsus, reguleeritakse digieurot sarnaselt sularahaga kui seaduslikku
maksevahendit, võttes siiski arvesse nende euro vormide vahelisi erinevusi. Käesolev
ettepanek täiendab ettepanekut võtta vastu määrus digieuro kehtestamise kohta, kuna digieuro
peaks sularaha täiendama, mitte seda asendama. Seepärast esitab komisjon seadusandliku
ettepaneku sularaha aktsepteerimise ja kättesaadavuse tagamiseks.
Kui kavandatud määrus vastu võetakse, asendab see komisjoni 2010. aasta soovituse, mis
kaotab oma eesmärgi. Seejärel osutab komisjon selgelt, et soovitust enam ei kohaldata.
• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Käesolev ettepanek on kooskõlas liidu tasandil rakendatavate muude tegevuspõhimõtetega.
Eelkõige on see kooskõlas komisjoni jaemaksete strateegiaga, mis võeti vastu 2020. aasta
septembris.
Käesolev ettepanek on kooskõlas ka Euroopa ligipääsetavuse aktiga, mis hõlmab
sularahaautomaate, ja liidu poliitiliste jõupingutustega sotsiaalse kaasatuse toetamiseks,
sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste samba kontekstis. Selle eesmärk on tagada, et kõigil
euroalal on piisav ja tegelik juurdepääs sularahale. See on eriti oluline haavatavate rühmade
puhul, kes sõltuvad sularaha kasutamisest maksete tegemisel ning kelle hulka kuuluvad
tavaliselt eakad ja puuetega inimesed, kellel võib olla raskusi digitaalsetele maksetele
juurdepääsul, ning piiratud digioskustega ja/või piiratud sissetulekuga inimesed. Tavaliselt
eelistavad need rühmad oma maksete arveldamisel elektrooniliste maksevahendite asemel
kasutada sularaha. Maksmisel tuginevad sularahale ka finantsalaselt tõrjutud inimesed, näiteks
pangakontota inimesed, varjupaigataotlejad ja rändajad, kellel ei pruugi olla võimalust või
soovi kasutada erasektori pakutavaid maksevahendeid. Lisaks näitavad tõendid, et sularaha
eelistatakse peamiselt seetõttu, et i) selle kasutamine võimaldab olla paremini teadlik oma
kulutustest ja ii) see pakub anonüümsust (ja kaitseb seega privaatsust),7 ning lisaks on see
ainus vahend, mis võimaldab teha makseid otse, koos kohese arveldamisega ja ilma kolmanda
isiku osaluseta. Seoses sularaha kui maksevahendi säilimisega ilmnes EKP 2022. aasta
uuringust,8 et 60 % tarbijatest peab sularahaga maksmise võimalust endiselt oluliseks või väga
oluliseks. Uuringus leidis kinnitust, et vaatamata pandeemiale ja sellega seotud
liikumispiirangutele ning euroala tarbijate endi teatatud eelistustele sooviks üha suurem osa
tarbijatest ühe maksevahendina kasutada sularaha9.
5
Nõukogu 3. mai 1998. aasta määrus (EÜ) nr 974/98 euro kasutuselevõtu kohta (EÜT L 139, 11.5.1998,
lk 1).
6
Komisjoni 22. märtsi 2010. aasta soovitus euro pangatähtede ja müntide seadusliku maksevahendi
staatuse ulatuse ja mõju kohta (europa.eu).
7
Euroopa Keskpank (2022), euroala tarbijate maksealaste hoiakute uuring (SPACE)
https://www.ecb.europa.eu/stats/ecb_surveys/space/html/ecb.spacereport202212~783ffdf46e.et.html#toc7.
8
Euroala tarbijate maksealaste hoiakute uuring (SPACE) – 2022 (europa.eu)
9
Euroopa Keskpank (2022), euroala tarbijate maksealaste hoiakute uuring (SPACE), lk 59
https://www.ecb.europa.eu/stats/ecb_surveys/space/html/ecb.spacereport202212~783ffdf46e.et.html#toc7.
ET 2 ET
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
• Õiguslik alus
Käesolev määruse ettepanek põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 133, millega nähakse ette
selliste meetmete, sealhulgas rahandusõiguslike meetmete vastuvõtmine, mis on vajalikud
euro kasutamiseks ühisrahana. See aluslepingu säte kajastab vajadust kehtestada ühtsed
põhimõtted kõigi liikmesriikide jaoks, mille ametlik vääring on euro, et kaitsta majandus- ja
rahaliidu ning euro kui ühisraha üldisi huve.
• Subsidiaarsus
Vastavalt ELi lepingu artikli 5 lõikele 3 ei kohaldata subsidiaarsuse põhimõtet valdkondades,
mis kuuluvad liidu ainupädevusse. ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 kohaselt on ELil
ametliku vääringuna eurot kasutavate liikmesriikide rahapoliitika valdkonnas ainupädevus.
Selles valdkonnas ei ole euroala liikmesriikidel võimalik meetmeid võtta ja seega
subsidiaarsuse põhimõtet ei kohaldata.
• Proportsionaalsus
Proportsionaalsuse hindamine on käesoleva ettepanekuga kaasneva mõjuhinnangu lahutamatu
osa. Kuigi sularaha aktsepteerimise või sularahale piisava ja tegeliku juurdepääsu tagamiseks
vajaduse korral meetmete võtmine võib tekitada teatavat koormust nende meetmete võtmise
eest vastutavatele ametiasutustele ja nende rakendamise eest vastutavatele isikutele, ei lähe
need meetmed kaugemale sellest, mis on vajalik sularaha aktsepteerimise ja sellele
juurdepääsu eesmärkide saavutamiseks, ning ettepanek võimaldab liikmesriikidele
paindlikkust võtta meetmeid ainult siis, kui neid on vaja, ja kohandada meetmeid vastavalt
oma riigi oludele. Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud
proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määruse ettepanek seega kaugemale sellest,
mis on vajalik ja proportsionaalne ettepaneku eesmärkide saavutamiseks.
• Vahendi valik
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus on sobiv vahend, et aidata kaasa ühtse reeglistiku
loomisele, mis on vahetult ja viivitamata kohaldatav ning millega kõrvaldatakse võimalus, et
eri liikmesriikides kohaldatakse seda erineva ülevõtmise tõttu erinevalt. See valik on
kooskõlas ettepaneku eesmärgiga.
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU
HINDAMISE TULEMUSED
• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
• Konsulteerimine sidusrühmadega
Käesolevat ettepanekut toetav konsultatsioonistrateegia koosnes mitmest algatusest.
– Komisjon korraldas 5. aprillist 2022 kuni 16. juunini 2022 sihtkonsultatsiooni
digieuro teemal. Konsultatsiooni üks eraldi osa sisaldas konkreetseid küsimusi
sularaha kui seadusliku maksevahendi kohta. Sihtkonsultatsiooni käigus koguti
sektori spetsialistidelt, makseteenuse pakkujatelt (sealhulgas krediidiasutustelt,
makseasutustelt ja e-raha asutustelt), makseinfrastruktuuri pakkujatelt,
makselahenduste arendajatelt, kaupmeestelt, kaupmeeste ühendustelt, jaemakseid
reguleerivatelt asutustelt ja järelevalveasutustelt, rahapesuvastastelt
järelevalveasutustelt, rahapesu andmebüroodelt, muudelt asjaomastelt asutustelt ja
ekspertidelt ning tarbijaorganisatsioonidelt teavet, mida komisjon kasutas digieurot
ET 3 ET
käsitleva määruse ettepanekuga ja käesoleva ettepanekuga seoses mõjuhinnangu
koostamiseks. Sihtkonsultatsiooni peamised tulemused on järgmised:
tarbijaorganisatsioonid, mitu ettevõtjate ühendust ja enamik oma seisukohti
väljendanud spetsialistidest vastajaid toetasid ELi tasandi seadusandlikku meedet, et
suurendada õiguskindlust ja sätestada eurosularaha seadusliku maksevahendi staatus
õigusaktis. Üldiselt leidsid vastajad, et kohustusliku aktsepteerimise üldpõhimõttest
täiendavate erandite lubamisel tuleks arvesse võtta praktilisi elemente.
Spetsialistidest vastajate seisukohad sularaha mitteaktsepteerimise eest
halduskaristuste määramise osas läksid lahku, kuid tarbijaühendused toetasid
sellekohast sätet. Vastajad väljendasid laialdast toetust europangatähtede ja -
müntidega tehtavatele maksetele lisatasude kohaldamise keelule ELi määruse korral.
Üldiselt ja igas asjaomases sidusrühmade rühmas, välja arvatud
finantseerimisasutused, toetasid vastajad ka sätet sularaha kättesaadavuse tagamise
kohta, näiteks ELi määruse korral liikmesriikide kohustust võtta vastu eeskirjad,
millega tagatakse piisav juurdepääs sularahale, ning teatada nendest eeskirjadest
komisjonile ja EKP-le. Kõiki tulemusi analüüsiti ning võeti mõjuhinnangu ja
käesoleva ettepaneku koostamisel arvesse.
– Liikmesriikidel oli võimalus esitada oma seisukohti euro kui seadusliku
maksevahendi eksperdirühma (ELTEG) mitmesugustel koosolekutel. Arutelusid
toetasid küsimustikel põhinevad sihtkonsultatsioonid liikmesriikidega. ELTEGis
peetud arutelude tulemusena kinnitati õiguskindlusetust seoses eurosularaha kui
seadusliku maksevahendiga ja selle staatusega seotud põhimõtete erinevat
kohaldamist euroalal. ELTEG tegi kindlaks mitu sularaha aktsepteerimise ja
kättesaadavusega seotud probleemi ning tema lõpparuanne sisaldab 25 põhimõtet
sularaha kui seadusliku maksevahendi kohta, mida on käesoleva ettepaneku
koostamisel arvesse võetud.
– 7. novembril 2022 korraldas komisjon digieuro teemal kõrgetasemelise konverentsi,
millel osalesid riikide ja ELi ametiasutuste esindajad, Euroopa Parlamendi liikmed,
erasektori ja kodanikuühiskonna esindajad ning akadeemiliste ringkondade
esindajad. Arutelude käigus tõstatati mitmel korral digieuro mõju eurosularahale,
rõhutades peamiselt seda, et digieuro peaks sularaha täiendama.
– Kogu protsessi vältel oli EKP tihedalt kaasatud tehnilise tasandi aruteludesse.
• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Käesoleva algatuse ettevalmistamisel kasutati mitmesuguseid sisendeid ja eksperditeadmisi,
sealhulgas järgmisi:
– eespool kirjeldatud konsultatsioonide käigus esitatud tõendid;
– ELTEG III lõpparuanne10;
– euro jaemaksete nõukogu (ERPB) 2022. aasta aruanne;
– EKP uuringud ja töödokumendid, komisjoni talituste töödokumendid ja statistika;
– komisjoni uuringud.
10
Vt ELTEG III 5. koosoleku lõpparuanne.
ET 4 ET
• Mõjuhinnang
Käesolevale ettepanekule on lisatud mõjuhinnang, mis esitati õiguskontrollikomiteele esimest
korda 14. oktoobril 2022. Õiguskontrollikomitee esitas 18. novembril 2022 negatiivse
arvamuse. Mõjuhinnang esitati õiguskontrollikomiteele uuesti 23. märtsil 2023 ja kiideti
heaks 25. aprillil 2023. Õiguskontrollikomitee märkusi arvesse võttes selgitatakse
mõjuhinnangus seost digieurot käsitleva algatuse ja sularaha kui seaduslikku maksevahendit
käsitleva algatuse vahel, kirjeldatakse üksikasjalikult sularaha kui seaduslikku maksevahendit
käsitleva algatuse konkreetseid aspekte, eelkõige seoses juurdepääsuga sularahale, ning
tuuakse välja võimalike ELi meetmete, näiteks sularahaautomaatide tagasitoomise kulude
olulisus pankade jaoks.
Sularahal kui seaduslikul maksevahendil on kaks peamist aspekti: sularaha aktsepteerimine ja
juurdepääs sularahale. Kui ELi tasandi meedet mitte võtta, jääb see, mil määral ettevõtjad
sularaha aktsepteerivad, ning kodanike ja ettevõtjate võimalus saada sularahale piisav
juurdepääs, euroalal ebaoptimaalseks ja varieeruvaks, kuna seadusliku maksevahendi mõistet
ei kohaldata ega tõlgendata ühetaoliselt.
Sularaha aktsepteerimist on käsitletud Euroopa Kohtu praktikas, ning sularaha
aktsepteerimisega seotud aspektid, mis on hõlmatud Euroopa Liidu Kohtu otsusega, on
käesolevas ettepanekus kodifitseeritud ja selgitatud. Need on kokkuvõtlikult järgmised:
maksekohustuste täitmiseks nimiväärtuses aktsepteerimise põhimõtteline kohustus.
Mõjuhinnangus soovitati ka, et lisaväärtuse ja õiguskindluse tagamiseks tuleks õigusakti
ettepaneku puhul kaaluda üksikasjalikumaid selgitusi seadusliku maksevahendi tähenduse
kohta, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat. Lisaks jõuti mõjuhinnangus järeldusele,
et jälgida tuleks sularaha aktsepteerimise taset, sealhulgas sularaha ühepoolset eelnevat
välistamist, ning juhul, kui sularaha aktsepteerimine ei ole tagatud, tuleks võtta meetmeid.
Kuna need küsimused on seotud Euroopa Kohtu praktikas käsitletud seadusliku
maksevahendi staatuse põhiaspektide ulatuse, mõju ja eranditega, piirduvad neid küsimusi
käsitlevad õigusnormid suuresti selgitamise ja kodifitseerimisega, et tagada sidusus ja parem
õigusloome, kusjuures poliitiliste valikute jaoks jääb vähe ruumi.
Seoses juurdepääsuga sularahale on võimalik teha poliitilisi valikuid võetavate meetmete
laadi ja vormi osas ning seetõttu analüüsitakse neid aspekte mõjuhinnangus läbivalt. Selleks et
sularaha saaks kasutada tõhusa maksevahendina, tuleks tagada juurdepääs mitmesugustele
sularahateenustele, eelkõige sularaha väljavõtmise ja krediidiasutustes olevatele
maksekontodele sularahasissemaksete tegemise teenustele. Need teenused võimaldavad
sularaha ringlust ühiskonna eri osalejate vahel.
Mõju hindamisel ilmnes, et aastatel 2016–2019 kasvas nende kodanike osakaal, kes on mures
sularahaautomaatidele juurdepääsu pärast, ning tehti kindlaks üsna heterogeenne ja kohati
problemaatiline olukord seoses sularahale juurdepääsuga liikmesriikides. Seetõttu ei pruugi
edaspidi olla võimalik tagada, et euroalal on kõigil juurdepääs põhilistele sularahateenustele
mõistlikel tingimustel, eelkõige hinna ja kauguse mõttes. Selle tulemusena võivad
sularahamaksetest sõltuvad haavatavad rühmad kõrvale jääda ning sularaha kui seadusliku
maksevahendi, aga ka võimaliku kriisiolukorras kasutatava erakorralise maksevahendi staatus
võib nõrgeneda ja järk-järgult kaduda. Lisaks tuleb märkida, et paljud inimesed peavad
sularaha ka sotsiaalselt kasulikuks maksevahendiks, kuna see annab selge ülevaate
kulutustest, selle kasutamine on väga mugav, kiire ja turvaline ning see tagab rahaasjades
anonüümsuse/privaatsuse.
ET 5 ET
Sularahale juurdepääsuga seoses määrati kindlaks kaks poliitikavarianti: 1) pehme õiguse
instrument (nt komisjoni soovitus) või 2) liikmesriikidele õiguslikult siduv kohustus
kavandatavas määruses sularaha kui seadusliku maksevahendi kohta, mida liikmesriigid
peavad rakendama. Esimese variandi valimine ei tagaks sularaha seadusliku maksevahendi
staatuse peamiste põhimõtete ühetaolist tõlgendamist. See aitaks ainult osaliselt saavutada
eesmärki tagada sularahale piisav juurdepääs, ja euroala osades ebapiisava juurdepääsu
lubamine võib nõrgendada ühisraha seadusliku maksevahendi staatust. Mõju hindamisel jõuti
järeldusele, et sularahale juurdepääsu osas tuleks eelistada teist varianti, mis tagaks euro kahe
vormi reguleerimise ühtsuse. Liikmesriigid peaksid määrama ühe või mitu riiklikku pädevat
asutust, kellel on järelevalve- ja reguleerimisvolitused sularahasektori turutegevuse suhtes
ning kes peaksid jälgima juurdepääsu sularahale ja sellega seotud sularahateenustele.
Liikmesriikidele pannakse kohustus põhjalikult hinnata, mida tähendab piisav ja tegelik
juurdepääs vastava riigi kontekstis (s.t võttes arvesse ka nõudlust sularahale juurdepääsu
järele) ning millises ulatuses tuleb selle tagamiseks võtta meetmeid. Komisjonil oleks
võimalik analüüsida, kas võetud meetmed vastavad määruse ühisele lähenemisviisile ja
liikmesriikide hinnangutele nende territooriumil eksisteerivate vajaduste kohta. Analüüsi
tegemisel konsulteeriks komisjon Euroopa Keskpangaga. See variant tagaks seega
eurosularaha seadusliku maksevahendi staatuse tõhusa ja ühtse kaitse kogu euroalal.
Kuna liikmesriigid peaksid määrama kindlaks sularahale juurdepääsu tagamiseks võetavad
meetmeid, määratlema sularahaautomaatidele juurdepääsu nõuete jaoks piisavad
asukohapõhised normid, mis vastavad nende elanikkonna vajadustele ja teenusetaseme
eripärale, ning hindama, millised makseteenuse pakkujad kuuluvad juurdepääsunõuete ja -
soovituste kohaldamisalasse, määratakse võimalik mõju kuludele kindlaks vastavalt
kohapealsetele vajadustele ja liikmesriikide vastavatele otsustele. Kui juurdepääs sularahale
jääb liikmesriigis piisavaks, ei oleks selles liikmesriigis vaja võtta meetmeid, nii et pankadele
ei tekiks lisakulusid. Liikmesriikides, kus juurdepääs sularahale on juba märkimisväärselt
halvenenud, võib pankadel tekkida kulusid, mis on seotud sularahale piisava juurdepääsu
taastamisega, kuid selliste kulude ulatus sõltuks riigi ametiasutuste otsustest juurdepääsu
piisava ja tõhusa taseme kohta, seda ka juhul, kui komisjon võtaks vastu rakendusakti. ELi
määrus iseenesest ei tekitaks pankadele ega jaemüüjatele otseselt kulusid.
Ettepanekul ei ole eeldatavasti mingit keskkonnamõju ja see on kooskõlas Euroopa
kliimamäärusega. Nagu eespool märgitud, eeldatakse, et ettepanekul on positiivne sotsiaalne
mõju, kuna see suurendab selliste haavatavate rühmade sotsiaalset kaasatust, kes tavaliselt
sõltuvad rohkem sularahast või kes kipuvad elektrooniliste maksevahendite kasutamisest
kõrvale jääma.
• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Käesolev algatus ei ole õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi algatus. See ei
põhine ühegi olemasoleva määruse hindamisel.
Põhimõtte „üks sisse, üks välja“ seisukohast on käesolev algatus suuresti neutraalne. Kuna
sularaha kui seaduslikku maksevahendit käsitlev õigusakt praegu puudub, puuduvad ka
olemasolevad halduskulud, mida saaks selles valdkonnas kokku hoida.
Käesoleva algatusega seoses ei teki uusi ja märkimisväärseid halduskulusid, s.t märgistamise,
aruandluse või registreerimise erinõudeid, mida tuleks kompenseerida kulude kokkuhoiuga
mujal.
ET 6 ET
• Põhiõigused
Algatus on kooskõlas põhiõigustega. Selle puhul austatakse ettevõtlusvabaduse põhiõigust
(sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 16) ja põhiõigust tarbijakaitsele
(artikkel 38).
Mis puudutab muid asjakohaseid põhiõigusi, siis käesolevast määrusest tulenevad võimalikud
piirangud on põhjendatud üldist huvi pakkuvate eesmärkidega, arvestavad nende olemust ja
on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.
4. MÕJU EELARVELE
Käesolev määrus ei mõjuta eelarvet.
5. MUU TEAVE
• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Ettepanek sisaldab määruse mõju jälgimise ja läbivaatamise üldkava. Komisjon peab
käesoleva määruse toimimise ja mõju läbi vaatama ning esitama Euroopa Parlamendile ja
nõukogule aruande kooskõlas komisjoni parema õigusloome suunistega. Liikmesriigid
peaksid esitama komisjonile kõnealuse aruande koostamiseks vajaliku teabe.
• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Reguleerimisese ja kohaldamisala (artiklid 1 ja 2)
Ettepanekuga nähakse ette üksikasjalikud eeskirjad sularaha seadusliku maksevahendi
staatuse ulatuse ja mõju ning europangatähtedele ja -müntidele juurdepääsu kohta. Need
eeskirjad reguleerivad maksekohustuse olemasolul täielikult või osaliselt sularahas tasutavate
rahaliste võlgnevuste tasumist. Ettepanek sisaldab ka eeskirju lubatavate erandite kohta,
eeskirju euroalal sularaha aktsepteerimise ja eelkõige sularaha eelneva ühepoolse välistamise
jälgimise kohta ning sätet sularahale tegeliku juurdepääsu tagamise kohta.
Seadusliku maksevahendi mõiste ja erandid (artiklid 4, 5 ja 6)
Ettepaneku kohaselt sätestatakse teisese õiguse aktis esimest korda seadusliku maksevahendi
määratlus ja reguleerimine. Seni oli seadusliku maksevahendi mõiste määratletud ainult
komisjoni 2010. aasta soovituses ja Euroopa Kohtu otsuses liidetud kohtuasjades C‑422/19 ja
C‑423/19, milles tõlgendatakse ELi toimimise lepingu artikli 128 lõikes 1 sisalduvat
seadusliku maksevahendi mõistet europangatähtede puhul. Kooskõlas selle kohtuotsusega
sätestatakse artiklis 4, et sularaha seadusliku maksevahendi staatusest tuleneb kohustus
aktsepteerida sularaha maksekohustuse täitmiseks sularaha nimiväärtuses. Makse saaja ei tohi
keelduda tasumiseks pakutud eurosularahast, välja arvatud juhul, kui pooled on kokku
leppinud teistsuguses maksevahendis või kui kohaldatakse erandit.
Artiklis 5 sätestatakse tingimused, mille korral eurosularaha aktsepteerimisest keeldumine
oleks õiguslikult võimalik; keeldumine peab olema heauskne, selle aluseks peavad olema
õiguspärased põhjused ja see peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, võttes
arvesse makse tegemise konkreetseid asjaolusid. Kohustus tõendada, et need tingimused on
sellise hea usu põhimõtte kohase erandi kohaldamiseks täidetud, lasub makse saajal. Artiklis 5
sätestatakse kaks mitteammendavat õiguspärast põhjust, mille tõttu võib eurosularaha
aktsepteerimisest keelduda, nimelt tasumiseks selliste pangatähtede pakkumine, mille väärtus
on tasumisele kuuluva summaga võrreldes ilmselgelt ebaproportsionaalselt suur, ja
erandjuhtudel see, kui ettevõtjal ei ole tasumise hetkel vahetusraha või kui makse tulemusel ei
oleks ettevõtjal enam piisavalt tavapäraste tehingute jaoks vajalikku vahetusraha.
ET 7 ET
Artikliga 6 antakse komisjonile õigus võtta delegeeritud õigusaktidega vastu täiendavaid
rahandusõiguslikke erandeid kohustusliku aktsepteerimise põhimõttest. Need erandid peaksid
olema põhjendatud ja proportsionaalsed, nad ei tohiks kahjustada eurosularaha staatust
seadusliku maksevahendina ning neid tuleks lubada ainult tingimusel, et rahaliste võlgnevuste
tasumiseks on olemas muud vahendid.
Sularahamaksete aktsepteerimine (artikkel 7)
Artikli 7 eesmärk on tagada, et ettevõtjate eelnevast ühepoolsest sularaha välistamisest
tulenev laialdane sularaha mitteaktsepteerimine ei kahjusta seadusliku maksevahendi
kohustusliku aktsepteerimise põhimõtet.
Liikmesriikidel oleks kohustus jälgida sularahamaksete eelneva ühepoolse välistamise taset ja
tagada sularaha aktsepteerimine kooskõlas sularaha kohustusliku aktsepteerimise
põhimõttega, mis on sätestatud artiklis 4. Liikmesriigid peaksid igal aastal esitama oma
hinnangu komisjonile ja Euroopa Keskpangale. Kui leitakse, et sularaha mitteaktsepteerimise
tase kahjustab europangatähtede ja -müntide kohustusliku aktsepteerimise põhimõtet, peaksid
liikmesriigid võtma parandusmeetmeid.
Juurdepääs sularahale (artikkel 8)
Artikliga 8 kehtestatakse liikmesriikide kohustus tagada piisav ja tegelik juurdepääs
sularahale kogu oma territooriumil, nii linnades kui ka linnavälistes piirkondades. See on
vajalik eurosularaha seadusliku maksevahendi staatuse tagamiseks praktikas.
Liikmesriikidel oleks kohustus jälgida juurdepääsu sularahale. Samuti peaksid nad igal aastal
hindama olukorda oma territooriumil ning esitama oma hinnangu komisjonile ja Euroopa
Keskpangale. Kui piisav ja tegelik juurdepääs sularahale ei ole tagatud, peaksid liikmesriigid
võtma parandusmeetmeid.
Menetluslikud aspektid (artikkel 9)
Selle artikli eesmärk on sätestada menetluslikud aspektid, võimaldamaks tõhusalt täita
artiklites 7 ja 8 sätestatud kohustusi. Sellega seoses peavad kõik liikmesriigid määrama ühe
või mitu riiklikku pädevat asutust, kellel on vajalikud haldus- ja regulatiivsed volitused seoses
sularahamaksete aktsepteerimisega ja sularahale juurdepääsuga.
Määratud riiklikel pädevatel asutustel oleks õigus hinnata, ega sularaha kohustusliku
vastuvõtmise põhimõtet ei kahjusta ettevõtjate eelnevast ühepoolsest sularaha välistamisest
tulenev laialdane sularaha mitteaktsepteerimine ning kas liikmesriigi territooriumil on tagatud
piisav ja tegelik juurdepääs sularahale. Hindamisel lähtutakse komisjoni poolt
rakendusaktidega vastu võetud ühistest näitajatest. Hindamisest tuleb komisjonile teatada
vastavalt artiklile 13. Kui liikmesriigid peavad seoses artiklites 7 ja 8 sätestatud kohustustega
võtma parandusmeetmeid, tuleb need parandusmeetmed esitada aastaaruandes. Liikmesriigid
ei pea võtma vastu rakendusmeetmeid, kui nende hindamine näitab, et sularaha kohustusliku
aktsepteerimise põhimõtet ei kahjusta ettevõtjate eelnevast ühepoolsest sularaha välistamisest
tulenev laialdane sularaha mitteaktsepteerimine, ning kui nende territooriumil on tagatud
piisav ja tegelik juurdepääs sularahale.
Kui aga liikmesriigi meetmed näivad olevat ebapiisavad või kui komisjon leiab, et vaatamata
aastaaruande järeldustele ei ole sularahamaksete aktsepteerimine ja/või piisav ja tegelik
juurdepääs sularahale liikmesriigis kooskõlas artiklites 7 ja 8 sätestatud kohustustega, on
komisjonil õigus võtta vastu rakendusakte, millega nähakse ette piisavad ja proportsionaalsed
meetmed, mille asjaomane liikmesriik peaks vastu võtma.
Delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid (artiklid 10 ja 11)
ET 8 ET
Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte. Artiklis 10 sätestatakse artiklis 6
osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel järgitav menetlus.
Artiklis 11 sätestatakse, et artiklis 9 osutatud rakendusaktide vastuvõtmisel abistab komisjoni
komitee.
Karistused (artikkel 12)
Selleks et tagada määruse sätete järgimine, võimaldades samal ajal kohaldatavate karistuste
laadi osas liikmesriikidele teatavat paindlikkust, nähakse artikliga 12 ette, et eeskirjad
karistuste kohta, mida kohaldatakse määruse rikkumise korral, kehtestavad liikmesriigid.
Aruandlus (artikkel 13)
Artiklis 13 sätestatakse, et iga liikmesriik esitab komisjonile ja EKP-le aastaaruande, mis
sisaldab teavet aktsepteerimiskohustusest tehtud erandite ja nende kohaldamise kohta,
üksikasjalikke andmeid ja analüüsi liikmesriigi olukorra kohta seoses sularahale
juurdepääsuga ja sularaha aktsepteerimisega ning teavet artiklite 7 ja 8 kohaselt võetavate
parandusmeetmete ning rakendatud karistuste kohta.
Õiguskaitsevahendid (artikkel 14)
Artiklis 14 nõutakse, et liikmesriigid teavitaksid füüsilisi isikuid ja ettevõtjaid kanalitest ja
õiguskaitsevahenditest, mida saab kasutada selleks, et esitada pädevatele asutustele kaebusi
seoses sularaha aktsepteerimisest ebaseadusliku keeldumisega ja ebapiisava juurdepääsuga
sularahale.
Europangatähtede ja -müntide ning digieuro koostoime (artikkel 15)
Artiklis 15 nõutakse sularaha ja digieuro vastastikust nimiväärtuses konverteeritavust ning
ebaselguse vältimiseks antakse maksjale õigus valida, kas maksta sularahas või digieurodes,
kui käesoleva määruse, sealhulgas eelkõige kohustuslikku aktsepteerimist mõjutavate sätete
(s.t artiklite 4, 5, 6 ja 7) ning digieurot käsitleva määruse kohaselt on kohustuslik mõlema
maksevahendi aktsepteerimine.
Läbivaatamine (artikkel 16)
Artikliga 16 nähakse ette, et komisjon vaatab määruse läbi viis aastat pärast selle jõustumist
ning esitab selle kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Liikmesriigid peaksid
esitama komisjonile kõnealuse aruande koostamiseks vajaliku teabe.
Jõustumine (artikkel 17)
Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
ET 9 ET
2023/0208 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
europangatähtede ja -müntide seadusliku maksevahendi staatuse kohta
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 133,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 kohaselt on liidul ametliku
vääringuna eurot kasutavate liikmesriikide rahapoliitika valdkonnas ainupädevus.
(2) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 128 lõikele 1 ja nõukogu määruse
(EÜ) nr 974/9811 artiklile 10 on europangatähed ametliku vääringuna eurot kasutavates
liikmesriikides ainsad seadusliku maksevahendi staatusega pangatähed. Määruse (EÜ)
nr 974/98 artikli 11 kohaselt on euromündid ametliku vääringuna eurot kasutavates
liikmesriikides ainsad seadusliku maksevahendi staatusega mündid.
(3) Komisjoni soovituses europangatähtede ja -müntide seadusliku maksevahendi staatuse
ulatuse ja mõju kohta12 on esitatud europangatähtede ja -müntide seadusliku
maksevahendi staatuse ühtne määratlus.
(4) Euroopa Liidu Kohus selgitas oma 26. jaanuari 2021. aasta otsuses,13 et ELi toimimise
lepingu artikli 128 lõikes 1 nimetatud mõiste „seadusliku maksevahendi staatus“ on
liidu õiguse mõiste, mida tuleb kogu ELis tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt 14.
Teiseks sedastas Euroopa Liidu Kohus, et rahaühikus vääringustatud maksevahendi
„seadusliku maksevahendi staatuse“ mõiste tähendab seda, et „selle maksevahendi
vastuvõtmisest ei saa üldjuhul keelduda, kui võlakohustusest vabanemiseks soovitakse
tasuda samas rahaühikus väljendatud võlga selle nimiväärtuses“, ilma maksja
11
Nõukogu 3. mai 1998. aasta määrus (EÜ) nr 974/98 euro kasutuselevõtu kohta (EÜT L 139, 11.5.1998,
lk 1).
12
ELT L 83, 30.3.2010, lk 70.
13
Vt 26. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus, liidetud kohtuasjad C‑422/19 ja C‑423/19, Hessischer Rundfunk,
ECLI:EU:C:2021:63.
14
Vt 26. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus, liidetud kohtuasjad C‑422/19 ja C‑423/19, Hessischer Rundfunk,
ECLI:EU:C:2021:63, punkt 45.
ET 10 ET
tasutavate lisatasudeta15. Kolmandaks märkis Euroopa Liidu Kohus, et põhimõtteliselt
võivad ametliku vääringuna eurot kasutavad liikmesriigid europangatähtede ja -
müntide vastuvõtmise kohustust piirata avaliku huvi põhjustel ning vastavalt oma
pädevusele väljaspool rahandusõiguse ja -poliitika valdkonda ning liidu muud
ainupädevust, tingimusel et need piirangud on põhjendatud avaliku huvi eesmärgiga ja
sellega proportsionaalsed16.
(5) Maksevahendina pakutavate europangatähtede ja -müntide aktsepteerimisest võib
erandkorras keelduda, kui keeldumine on heauskne, selle aluseks on õiguspärased
põhjused ja konkreetsed asjaolud, mis ei sõltu makse saajast, ning kui keeldumine on
proportsionaalne. Näiteks võib keeldumine olla põhjendatud, kui rahalise võlgnevuse
tasumiseks pakutav europangatäht on makse saajale võlgnetava summaga võrreldes
ebaproportsionaalselt suur, näiteks kui alla viieeurose võlgnevuse tasumiseks
pakutakse kahesajaeurost pangatähte. Vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 974/98 ei
ole ükski isik kohustatud ühegi üksikmakse puhul vastu võtma rohkem kui 50 münti,
välja arvatud käibelelaskev ametiasutus ja käibelelaskva liikmesriigi siseriiklike
õigusaktidega konkreetselt määratud isikud.
(6) Tagamaks, et europangatähtedes ja -müntides tehtavate maksete kohustusliku
aktsepteerimise põhimõtet ei kahjusta laialdane ja struktuurne sularahamaksetest
keeldumine, on vaja, et liikmesriigid jälgiksid sularahamaksete ühepoolse eelneva
välistamise ulatust, kui tehinguid tehakse füüsilistes ruumides. Seepärast peaksid
liikmesriigid kogu oma territooriumil ja kõigis oma piirkondades, sealhulgas linnades
ja linnavälistes piirkondades, korrapäraselt jälgima sularahamaksete ühepoolse eelneva
välistamise ulatust, kui makseid tehakse füüsilistes ruumides, lähtudes ühistest
näitajatest, mis võimaldavad liikmesriike võrrelda. Kui liikmesriigi hinnangu kohaselt
on sularahamaksete aktsepteerimine tema territooriumil tagatud, ei pea ta seoses oma
vastava kohustusega konkreetseid meetmeid võtma. Küll aga peaks ta jätkama
olukorra jälgimist. Kui liikmesriik jõuab järeldusele, et sularaha eelnev ühepoolne
välistamine kahjustab europangatähtede ja -müntidega tehtavate maksete
kohustuslikku aktsepteerimist kogu tema territooriumil või selle osas, peaks ta võtma
olukorra parandamiseks tõhusaid ja proportsionaalseid meetmeid, näiteks keelama
sularaha ühepoolse eelneva ühepoolse välistamise või piirama sellist välistamist kas
kogu oma territooriumil või selle osades, näiteks maapiirkondades, või teatavates
olulistes sektorites, nagu postkontorid, supermarketid, apteegid või tervishoiuasutused,
või teatavat liiki maksete puhul, mida peetakse hädavajalikuks.
(7) Selleks et tõhusalt täita oma kohustust tagada piisav ja tegelik juurdepääs sularahale,
peaksid liikmesriigid korrapäraselt jälgima sularahale juurdepääsu taset kogu oma
territooriumil ja kõigis oma piirkondades, sealhulgas linnades ja linnavälistes
piirkondades, lähtudes ühistest näitajatest, mis võimaldavad liikmesriike võrrelda.
Ühised näitajad võiksid hõlmata sularahale juurdepääsu mõjutavaid tegureid, nagu
sularahale juurdepääsupunktide tihedus elanikkonna suhtes, sularaha väljavõtmise ja
sularahasissemaksete tegemise tingimused, sealhulgas tasud, erinevate võrkude
olemasolu, mis pakuvad klientidele erinevaid juurdepääsuviise, linna- ja
maapiirkondade vahelised ja sotsiaal-majanduslikud erinevused ning teatavate
elanikkonnarühmade raskused juurdepääsul. Kui liikmesriigi hinnangu kohaselt on
15
Vt 26. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus, liidetud kohtuasjad C‑422/19 ja C‑423/19, Hessischer Rundfunk,
ECLI:EU:C:2021:63, punkt 46.
16
Vt 26. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus, liidetud kohtuasjad C‑422/19 ja C‑423/19, Hessischer Rundfunk,
ECLI:EU:C:2021:63, punktid 67 ja 68.
ET 11 ET
tema territooriumil tagatud piisav ja tegelik juurdepääs sularahale, ei pea ta seoses oma
vastava kohustusega konkreetseid meetmeid võtma. Küll aga peaks ta jätkama
olukorra jälgimist. Kui liikmesriik jõuab järeldusele, et juurdepääs sularahale ei ole
kogu tema territooriumil või selle osas piisav ja tegelik või võib meetmete puudumisel
halveneda, tuleks olukorra parandamiseks võtta asjakohaseid parandusmeetmeid,
näiteks kehtestada sularaha väljavõtmise teenuseid osutavatele makseteenuse
pakkujatele asukohapõhised juurdepääsunõuded, et tagada sularahateenused piisaval
arvul filiaalides, kus nad tegutsevad, või ainult internetis tegutsevate krediidiasutuste
jaoks määratud esindaja kaudu, või et tagada sularahaautomaatide piisav tihedus,
pidades silmas head geograafilist levikut võrreldes elanikkonna paiknemisega ning
võttes arvesse ka sularahaautomaatide võimalikku ühiskasutust. Muud
parandusmeetmed võiksid hõlmata mittekrediidiasutustele (näiteks sõltumatutele
sularahaautomaatide käitajatele, jaemüüjatele või postkontoritele) suunatud soovitusi
täiendada pankade sularahateenuseid.
(8) Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu rakendusakte euroalal üldkohaldatavate
ühiste näitajate kogumi kohta, mis võimaldaks liikmesriikidel tõhusalt jälgida ja
hinnata sularahamaksete aktsepteerimist ja juurdepääsu sularahale kogu oma
territooriumil ja kõigis oma piirkondades, sealhulgas linnades ja linnavälistes
piirkondades. Kõnealuste rakendusaktide ettevalmistamiseks peaks komisjon
konsulteerima Euroopa Keskpangaga.
(9) Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu rakendusakte, mis on adresseeritud
konkreetsele liikmesriigile, kui selle liikmesriigi kavandatud meetmed näivad olevat
ebapiisavad või kui vaatamata selle liikmesriigi saadetud aastaaruande järeldustele
kahjustab sularaha eelnev ühepoolne välistamine europangatähtedes ja -müntides
tehtavate maksete kohustusliku aktsepteerimise põhimõtet ja/või kui juurdepääs
sularahale ei ole piisav ja tegelik. Sellise rakendusaktiga võidakse asjaomast
liikmesriiki kohustada võtma meetmeid, mida on kirjeldatud põhjendustes 7 ja 8, või
meetmeid, mida on teistes liikmesriikides peetud tõhusaks selleks, et vältida
sularahamaksete kohustusliku aktsepteerimise või sularahale piisava ja tegeliku
juurdepääsu põhimõtte kahjustamist.
(10) Kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega peaksid komisjon, Euroopa Keskpank ja
määratud riiklikud pädevad asutused, kellel on vajalikud volitused seoses
sularahamaksete aktsepteerimise ja sularahale juurdepääsuga ning sularahasektori
sularahaalase turutegevusega, tegema tihedat koostööd sularahamaksete
aktsepteerimise ja sularahale juurdepääsuga seotud küsimustes. Nende institutsioonide
ja asutuste vaheline korrapärane dialoog, mis põhineb eelkõige liikmesriikide poolt
komisjonile ja Euroopa Keskpangale esitatavatel aastaaruannetel, peaks olema
suunatud sellele, et teha kindlaks laialdane ühepoolne sularaha välistamine ja
ebapiisav juurdepääs sularahale riigi konkreetsetel territooriumidel või konkreetsetes
piirkondades. Samuti on selle eesmärk töötada välja ja võtta vastu parandusmeetmed,
mida liikmesriigid peaksid rakendama selleks, et täita oma kohustusi tagada sularaha
aktsepteerimine ning piisav ja tegelik juurdepääs sularahale.
(11) Selleks et vajaduse korral oleks edaspidi võimalik teha täiendavaid erandeid
eurosularaha aktsepteerimise kohustusest, peaks komisjonil olema õigus võtta
kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu käesolevat määrust täiendavaid
delegeeritud õigusakte, milles kehtestatakse täiendavad erandid kohustusliku
aktsepteerimise põhimõttest kogu euroalal. Komisjon võib selliseid täiendavaid
erandeid vastu võtta üksnes juhul, kui need on vajalikud ja oma eesmärgiga
proportsionaalsed ning tagavad eurosularaha seadusliku maksevahendi staatuse
ET 12 ET
säilimise. Komisjoni õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte sularahatehingute
aktsepteerimise kohustusest täiendavate erandite kehtestamiseks ei tohiks piirata
liikmesriikide võimalust võtta jagatud pädevuse valdkondades vastavalt oma
volitustele vastu siseriiklikke õigusakte, millega nähakse ette erandid seadusliku
maksevahendi staatusest tulenevast aktsepteerimiskohustusest kooskõlas tingimustega,
mille Euroopa Kohus on kehtestanud liidetud kohtuasjades C‑422/19 ja C‑423/19
tehtud otsuses. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi
asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused
konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises
parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Selleks et tagada võrdne
osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja
nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende
ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel
arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(12) Selleks et tagada sularahamaksete vastuvõtmist käsitlevate sätete kohaldamise
ühetaolised tingimused ning piisav ja tegelik juurdepääs sularahale, tuleks komisjonile
anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201117. Kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 tuleks kasutada
nõuandemenetlust selliste rakendusaktide vastuvõtmiseks, mis käsitlevad sularaha
aktsepteerimist ja sellele juurdepääsu, kuna need hõlmavad väikese mõjuga meetmeid,
nimelt sularaha aktsepteerimise ja sellele juurdepääsu jälgimise näitajaid, või selliste
rakendusaktide vastuvõtmiseks, mis on suunatud üksikutele liikmesriikidele, kellel
võib teatavatel asjaoludel olla vaja võtta vastu asjakohased meetmed, mis kajastavad
nende riikide territooriumide, piirkondade ja linnapiirkondade olusid.
(13) Käesoleva määrusega tagatakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 16 ja 38
sätestatud ettevõtlusvabaduse põhiõiguse ja tarbijakaitse põhiõiguse täielik austamine.
Käesolevas määruses käsitletakse seadusliku maksevahendi staatusega vääringut kui
eelistatud maksevahendit, mille kodanikud võivad õiguspäraselt valida oma
võlgnevuste tasumiseks. Seega käsitlevad käesoleva määruse meetmed üksnes seda,
kuidas ettevõtjad makseid saavad. Nende põhiõiguste riive on seega kaudne ja väga
piiratud. See on põhjendatud üldise huvi eesmärgiga tagada seadusliku maksevahendi
staatus ja on selle eesmärgiga proportsionaalne.
(14) Sularahamaksete osakaal võrreldes elektrooniliste maksetega on suurem teatavate
haavatavate rühmade, sealhulgas vanemate vanuserühmade, puuetega inimeste ning
piiratud digioskustega ja madalama sissetulekutasemega inimeste puhul. Käesolev
ettepanek on kooskõlas Euroopa ligipääsetavuse aktiga,18 mis hõlmab
sularahaautomaate. Maksmisel tuginevad sularahale ka finantsalaselt tõrjutud
inimesed, näiteks pangakontota inimesed, varjupaigataotlejad ja rändajad, kellel ei
pruugi olla võimalust või soovi kasutada erasektori pakutavaid maksevahendeid.
Sularaha peetakse maksevahendiks, mis annab selge ülevaate kulutustest, mille
kasutamine on väga mugav, kiire ja turvaline ning mis tagab privaatsuse. Nimetatud
haavatavatel rühmadel on suurem oht kaotada juurdepääs igasugusele makseviisile,
kui nende juurdepääs sularahale halveneb. Seega on käesoleva määruse eesmärk
säilitada sularahamaksetest sõltuvate haavatavate rühmade finantsalane kaasatus,
17
ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
18
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste
ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70).
ET 13 ET
tagades, et euroalal on igaühel vabadus valida eelistatud maksemeetod ja juurdepääs
põhilistele sularahateenustele, toetades samal ajal liikmesriike nende poliitiliste
jõupingutuste jätkamisel eesmärgiga edendada digitaalset finantsalast kaasatust,
näiteks meetmete kaudu, mille eesmärk on suurendada haridus- ja koolitussüsteemides
finantskirjaoskust ja konkreetselt digitaalset finantskirjaoskust ning kõrvaldada
digitaristu lüngad, sealhulgas maapiirkondades.
(15) Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega on sularaha aktsepteerimise ja sularahale
juurdepääsu tagamise põhieesmärgi saavutamiseks vajalik ja asjakohane kehtestada
vajalikud õigusnormid. Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõike 4 kohaselt ei lähe
käesolev määrus seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad europangatähtede ja -müntide
seadusliku maksevahendi staatuse ulatuse ja mõju ning neile juurdepääsu kohta, et tagada
europangatähtede ja -müntide tõhus kasutamine ühisrahana, nagu on ette nähtud vastavalt ELi
toimimise lepingu artikli 128 lõikes 1 ja määruse (EÜ) nr 974/98 artiklis 11.
Artikkel 2
Kohaldamisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse täielikult või osaliselt sularahas tasutavate rahaliste
võlgnevuste tasumise suhtes juhul, kui eksisteerib kohaldatava õiguse või
väljakujunenud õiguslike tavadega kooskõlas olev maksekohustus. Sularaha
seadusliku maksevahendi staatuse tagamiseks kohaldatakse käesolevat määrust ka
sularahamaksete eelneva ühepoolse välistamise ja sularahale juurdepääsu suhtes.
2. Käesolevat määrust ei kohaldata kaugmüügi teel, sealhulgas internetis ostetud
kaupade või teenuste eest tehtavate maksete suhtes.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. „sularaha“ – europangatähed ja -mündid;
ET 14 ET
2. „sularahasektor“ – klientidele maksekontosid pakkuvad krediidiasutused ja
sularahateenuste osutajad, kes tegelevad europangatähtede ja -müntide levitamise ja
ringluse haldamisega;
3. „krediidiasutus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/201319
artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus;
4. „sularaha eelnev ühepoolne välistamine“ – olukord, kus jaemüüja või teenuseosutaja
välistab ühepoolselt sularaha kui maksevahendi, näiteks kasutades silti „sularaha ei
aktsepteerita. Sellisel juhul ei ole maksja ja makse saaja ostu eest tasumiseks
kasutatavas maksevahendis vabalt kokku leppinud;
5. „maksja“ – isik, kes teeb makse eurosularahas;
6. „makse saaja“ – isik, kes peaks olema eurosularahas tehtava tehingu raames
üleantavate rahaliste vahendite saaja;
7. „nimiväärtus“ – europangatähe või -mündi nimiväärtus eurodes, nagu see on sellele
pangatähele trükitud või sellele mündile vermitud;
8. „ettevõtja” – majandustegevusega tegelev isik, olenemata tema õiguslikust vormist,
sealhulgas partnerlus või ühendus, kes tegeleb korrapäraselt majandustegevusega.
Artikkel 4
Seadusliku maksevahendi staatus
1. Europangatähtede ja -müntide seadusliku maksevahendi staatusest tuleneb kohustus
aktsepteerida europangatähti ja -münte maksekohustuse täitmiseks nende
nimiväärtuses.
2. Kooskõlas sularaha aktsepteerimise kohustusega ei keeldu makse saaja
maksekohustuse täitmisest europangatähtedes ja/või -müntides.
3. Kooskõlas kohustusega aktsepteerida sularaha selle nimiväärtuses loetakse
võlgnevuse tasumiseks europangatähtedes ja/või -müntides tehtud makse rahaliseks
väärtuseks neil pangatähtedel ja/või müntidel osutatud summa eurodes. Võlgnevuse
19
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb
krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012
(ELT L 176, 27.6.2013, lk 1–337).
ET 15 ET
tasumiseks europangatähtedes ja -müntides tehtavale maksele on keelatud lisada
lisatasusid.
4. Kooskõlas õigusega kasutada europangatähti ja -münte maksekohustuse täitmiseks
on maksjal võimalik maksekohustuse täitmiseks teha makse saajale makse
europangatähtedes ja -müntides.
Artikkel 5
Erandid europangatähtede ja -müntide kohustusliku aktsepteerimise põhimõttest
1. Erandina artikli 4 lõikest 2 on makse saajal õigus keelduda europangatähtede ja -
müntide aktsepteerimisest järgmistel juhtudel:
a) keeldumine on heauskne ning selle aluseks on õiguspärased ja ajutised
põhjused, mis on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, pidades silmas
konkreetseid asjaolusid, mis ei olene makse saajast;
b) makse saaja on enne makse tegemist maksjaga kokku leppinud teistsuguses
maksevahendis.
Punkti a kohaldamisel lasub makse saajal kohustus tõendada, et konkreetsel juhul
esinesid sellised õiguspärased ja ajutised põhjused ning et keeldumine oli
proportsionaalne.
2. Lõikes 1 osutatud õiguspärased põhjused võivad hõlmata järgmist:
i. suure nimiväärtusega pangatähtedega seotud juhud, kui tasumiseks pakutava
pangatähe väärtus on tasumisele kuuluva summaga võrreldes ilmselgelt
ebaproportsionaalselt suur;
ii. erandjuhud, kui sularaha pakkumise hetkel ei ole ettevõtjal vahetusraha või kui
makse tulemusel ei oleks ettevõtjal enam piisavalt tavapäraste igapäevaste
äritehingute jaoks vajalikku vahetusraha.
Artikkel 6
Täiendavad rahandusõiguslikud erandid europangatähtede ja -müntide kohustusliku
aktsepteerimise põhimõttest
Komisjonil on õigus võtta artikli 10 kohaselt vastu käesolevat määrust täiendavaid
delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks täiendavad rahandusõiguslikud erandid
kohustusliku aktsepteerimise põhimõttest. Need erandid peavad olema põhjendatud ja
proportsionaalsed avaliku huvi eesmärgiga, nad ei tohi kahjustada eurosularaha staatust
ET 16 ET
seadusliku maksevahendina ning nad on lubatud üksnes tingimusel, et rahaliste võlgnevuste
tasumiseks on olemas muud vahendid. Kõnealuste delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel
konsulteerib komisjon Euroopa Keskpangaga.
Artikkel 7
Sularahamaksete aktsepteerimine
1. Selleks et tagada sularaha aktsepteerimine vastavalt artikli 4 lõikele 2, jälgivad
liikmesriigid komisjoni poolt vastu võetud ühiste näitajate alusel sularahamaksete
aktsepteerimist ja sularahamaksete eelneva ühepoolse välistamise taset kogu oma
territooriumil ja kõigis oma piirkondades, sealhulgas linnades ja linnavälistes
piirkondades, ning hindavad olukorda.
2. Liikmesriigid teatavad sularahamaksete aktsepteerimise tasemega seotud järelevalve
ja hindamise tulemustest vastavalt artikli 9 lõikele 3.
3. Kui liikmesriik leiab, et sularahamaksete aktsepteerimine tema territooriumil või
selle osades kahjustab europangatähtede ja -müntide kohustusliku vastuvõtmise
põhimõtet, esitab ta vastavalt artikli 9 lõikele 4 parandusmeetmed, mida ta kohustub
võtma.
Artikkel 8
Juurdepääs sularahale
1. Liikmesriigid tagavad piisava ja tegeliku juurdepääsu sularahale kogu oma
territooriumil ja kõigis oma piirkondades, sealhulgas linnades ja linnavälistes
piirkondades. Selleks et tagada piisav ja tegelik juurdepääs sularahale, jälgivad
liikmesriigid komisjoni poolt vastu võetud ühiste näitajate alusel juurdepääsu
sularahale kogu oma territooriumil ja kõigis oma piirkondades, sealhulgas linnades ja
linnavälistes piirkondades, ning hindavad olukorda.
2. Liikmesriigid teatavad sularahale juurdepääsuga seotud järelevalve ja hindamise
tulemustest vastavalt artikli 9 lõikele 3.
3. Kui liikmesriik leiab, et piisav ja tegelik juurdepääs sularahale ei ole tagatud, esitab
ta vastavalt artikli 9 lõikele 4 parandusmeetmed, mida ta kohustub võtma.
Artikkel 9
Menetluslikud aspektid
ET 17 ET
1. Artiklites 7 ja 8 sätestatud kohustuste täitmiseks määravad liikmesriigid ühe või mitu
riiklikku pädevat asutust, kellel on vajalikud volitused seoses sularahamaksete
aktsepteerimise ja sularahale juurdepääsuga ning sularahasektori sularahaalase
turutegevusega.
2. Artiklite 7 ja 8 kohaldamisel võtab komisjon vastu üldkohaldatavad rakendusaktid
ühiste näitajate kogumi kohta, mida liikmesriigid kasutavad selleks, et jälgida ja
hinnata sularahamaksete aktsepteerimist ja juurdepääsu sularahale kogu oma
territooriumil ja kõigis oma piirkondades, sealhulgas linnades ja linnavälistes
piirkondades. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu [X kuu jooksul pärast
käesoleva määruse jõustumist] kooskõlas artiklis 11 osutatud nõuandemenetlusega.
Kõnealuste rakendusaktide ettevalmistamisel konsulteerib komisjon Euroopa
Keskpangaga.
3. Määratud riiklikud pädevad asutused teatavad sularahamaksete aktsepteerimise
tasemega ja sularahale juurdepääsuga seotud järelevalve ja hindamise tulemustest
artikli 13 kohaselt komisjonile ja Euroopa Keskpangale saadetavas aastaaruandes,
esitades oma hinnangu kohta põhjendused ja andmed.
4. Kui liikmesriik leiab, et sularahamaksete aktsepteerimise tase kahjustab
europangatähtede ja -müntide kohustusliku aktsepteerimise põhimõtet või et piisav ja
tegelik juurdepääs sularahale ei ole tagatud, esitab ta oma aastaaruandes
parandusmeetmed, mida ta kohustub artiklites 7 ja 8 sätestatud kohustuste täitmiseks
võtma. Parandusmeetmed jõustuvad põhjendamatu viivituseta.
5. Komisjon vaatab aastaaruanded läbi tihedas koostöös Euroopa Keskpangaga. Kui
liikmesriigi poolt lõike 4 kohaselt kavandatud parandusmeetmed näivad olevat
ebapiisavad või kui komisjon leiab, et vaatamata aastaaruande järeldustele ei ole
liikmesriigis sularahamaksete aktsepteerimine või piisav ja tegelik juurdepääs
sularahale kooskõlas artiklites 7 ja 8 sätestatud kohustustega, võtab komisjon vastu
rakendusaktid, millega nähakse ette piisavad ja proportsionaalsed meetmed, mille
asjaomane liikmesriik võtab vastu vastavas rakendusaktis sätestatud tähtaja jooksul.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artiklis 11 osutatud nõuandemenetluse
kohaselt.
Artikkel 10
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis
sätestatud tingimustel.
2. Õigus võtta vastu artiklis 6 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile
määramata ajaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast].
ET 18 ET
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 6 osutatud delegeeritud õigusaktide
vastuvõtmise õiguse igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse
otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast
selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval.
See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli
2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud
põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt
teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa
Parlament ega nõukogu ei ole ühe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist
Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui
Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile
teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel
pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.
Artikkel 11
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011
tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.
Artikkel 12
Karistused
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavate
karistuste [sealhulgas rahaliste karistuste ja muude kui kriminaalõiguslike trahvide] kohta
ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Ettenähtud karistused
peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad komisjonile
kõnealustest eeskirjadest ja meetmetest ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist
ning annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.
Artikkel 13
Aastaaruanded
ET 19 ET
1. Liikmesriigid esitavad komisjonile ja Euroopa Keskpangale igal aastal aruande, mis
sisaldab teavet järgmiste aspektide kohta:
a) kehtestatud erandid europangatähtede ja -müntide kohustusliku aktsepteerimise
põhimõttest ja nende kohaldamine;
b) üksikasjalikud andmed ja hinnang olukorra kohta liikmesriigis seoses
sularahamaksete aktsepteerimisega ja sularahale juurdepääsuga ning artiklite 7
ja 8 kohaselt võetavate parandusmeetmete kohta;
c) rakendatud karistused, sealhulgas rahalised karistused ja muud kui
kriminaalõiguslikud trahvid.
2. Esimene aastaaruanne esitatakse üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist.
Järgmised aastaaruanded esitatakse igal aastal pärast käesoleva määruse jõustumise
kuupäeva.
3. Komisjon vaatab aastaaruanded läbi tihedas koostöös Euroopa Keskpangaga.
Artikkel 14
Liikmesriikide kohustus teavitada õiguskaitsevahenditest
Liikmesriigid annavad füüsilistele isikutele ja ettevõtjatele selget teavet kanalite ja tõhusate
õiguskaitsevahendite kohta, mida saab kasutada selleks, et esitada pädevatele asutustele
kaebusi seoses sularaha aktsepteerimisest ebaseadusliku keeldumisega ning ebapiisava ja
puuduva juurdepääsuga sularahale.
Artikkel 15
Europangatähtede ja -müntide ning digieuro koostoime
1. Europangatähed ja -mündid ning digieuro on vastastikku nimiväärtuses
konverteeritavad.
2. Eurodes vääringustatud rahalise võlgnevuse tasumisel aktsepteerivad makse saajad
europangatähtedes- ja -müntides tehtavaid makseid vastavalt käesoleva määruse
sätetele olenemata sellest, kas nad aktsepteerivad digieurodes tehtavaid makseid
vastavalt määrusele (EL) [XXX digieuro kehtestamise kohta]. Kui käesoleva
määruse ja määruse (XXX digieuro kehtestamise kohta) sätete kohaselt on
kohustuslik europangatähtede ja -müntide ning digieurode aktsepteerimine, on
maksjal õigus valida maksevahend.
ET 20 ET
Artikkel 16
Läbivaatamine
Komisjon vaatab käesoleva määruse toimimise ja mõju läbi hiljemalt [viis aastat pärast
jõustumist] ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Liikmesriigid esitavad
komisjonile aruande koostamiseks vajaliku teabe.
Artikkel 17
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas
aluslepingutega.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
ET 21 ET
Komisjoni ühisraha paketi ettepanekud:
• EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS europangatähtede ja -müntide
seadusliku maksevahendi staatuse kohta (364)
Nimetus
• EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb digieuroteenuste
osutamist makseteenuse pakkujate poolt, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik
vääring ei ole euro, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)
ANDMED
ALGATUSE 2021/1230 (368)
KOHTA • EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS digieuro kehtestamise kohta (369)
368: Art 114 ELTL
tavamenetlus
Eelnõu nr
COM (2023) 364, 368, 369 Esitamise kuupäev: 28.06.2023 Menetluskord EL-is:
364, 369: Art 133 ELTL,
final tavamenetlus
(konsulteerimine Euroopa
Keskpangaga)
RKKTS § 1521 lg 1
1. p1
- algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist
SEISUKOHA RKKTS § 1521 lg 1
2. X p2
- algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju
VALITSUSSE
TOOMISE ALUS 3. RKKTS § 1521 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue
4. VVS § 201 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine)
5. VVS § 201 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is))
VALITSUSELE 04.010.23 EL menetluse
ESITAMINE
Kuupäev
ajakava
Eelnõu arutelud EL Nõukogu töögrupis algasid juulis
KOK/12.10.23 VV
JuM, MKM, Eesti Finantsinspektsioon, Eesti
SISERIIKLIK Vastutav Kaasatud Sotsiaalpartnerid,
MENETLUS min RAM ministeeriumid Pank (tähtaeg huvigrupid Pangaliit jt (tähtaeg
15.09.2023) 15.09.2023)
EELNÕU ÜLEVAADE
KOKKUVÕTE
EELÕU SISUST JA
Euroopa Komisjon avalikustas 2023. a. 28. juunil nö ühisraha (euro) kohta õigusaktide järgmised
EESMÄRKIDEST ettepanekud:
▪ määruse ettepanek euro sularaha kui seadusliku maksevahendi kohta, et kaitsta sularaha rolli, tagada
selle laialdane tunnustamine maksevahendina ning et see jääks inimestele ja ettevõtetele kogu euroalal
kergesti kättesaadavaks;
▪ määruste ettepanekud, millega luuakse raamistik euro võimalikule uuele digitaalsele vormile, mida
saaks kasutada sularaha täiendusena. Ehk see täiendaks euro pangatähti ja münte ning sellega tagataks,
et inimestel ja ettevõtetel tekib lisaks praegustele erasektori pakutavatele võimalustele lisavariant, mis
võimaldab neil euroalal digitaalselt maksta laialdaselt aktsepteeritud, võimalikult odava ja turvalise uue
rahavariandi näol. Lõplikult jääb aga Euroopa Keskpanga otsustada, kas ja millal digieuro käibele lasta.
VÕIMALIKUD
SOTS-MAJ.
Analüüsida seisukohtade koostamisel
MÕJUD
VÕIMALIKUD
ÕIGUSLIKUD
Analüüsida seisukohtade koostamisel
MUUDATUSED
MÕJU
EELARVELE
Analüüsida seisukohtade koostamisel
KOMMENTAARID
SEISUKOHAD
EESTI
SEISUKOHT
TEISTE RIIKIDE
SEISUKOHAD
KOMMENTAARID
1/1 Muudetud: 24.07.2023
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: 6.4/23-0325 - COM(2023) 364 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS europangatähtede ja -müntide seadusliku maksevahendi staatuse kohta
Arvamuse andmine eelnõu kohta Rahandusministeeriumile vastavalt Riigikantselei 19.07.2023 resolutsioonile.
Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium
Tähtaeg: 15.09.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d0a7df10-4db2-4d45-a389-19d4dd99dd6d
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d0a7df10-4db2-4d45-a389-19d4dd99dd6d?activity=3
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Rahandusministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/23-01448
Resolutsiooni teema: Euroopa Komisjoni ühisraha eelnõude ettepanekud
Adressaat: Rahandusministeerium
Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi
Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse
eelnõu järgnevate algatuste kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:
- Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS europangatähtede ja -
müntide seadusliku maksevahendi staatuse kohta, COM (2023) 364;
- EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb digieuroteenuste
osutamist makseteenuse pakkujate poolt, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik vääring
ei ole euro, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/1230,
COM(2023) 368;
- EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS digieuro kehtestamise kohta, COM
(2023) 369.
EISi toimiku nr: 23-0325
Tähtaeg: 02.10.2023
Adressaat: Eesti Pank, Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ülesanne: Palun esitada oma sisend Rahandusministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud
eelnõude kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).
Tähtaeg: 15.09.2023
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 12.10.2023 istungil ja Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (04.10.2023) EL koordinatsioonikogus.
Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 02.10.2023.
Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja
Kinnitamise kuupäev: 19.07.2023
Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme
[email protected], 693 5201