EUROPEAN
COMMISSION
Brussels, 19.6.2023
COM(2023) 324 final
2023/0187 (CNS)
Proposal for a
COUNCIL DIRECTIVE
on Faster and Safer Relief of Excess Withholding Taxes
{SEC(2023) 243 final} - {SWD(2023) 215 final} - {SWD(2023) 216 final} -
{SWD(2023) 217 final}
EN EN
EXPLANATORY MEMORANDUM
1. CONTEXT OF THE PROPOSAL
• Reasons for and objectives of the proposal
In the EU, investors may be generally obliged to pay tax twice on the income they receive
from holding securities (namely dividends on holdings of equities and interest on holdings of
bonds) in a cross-border context.
First, taxes may be levied in the country of the issuer of the securities (the source
country) in the form of a tax withheld from the gross securities income,
(withholding tax (WHT)).
Secondly, taxes may be levied in the investor’s country of residence (the residence
country) in the form of income tax.
To avoid this double taxation, many countries have agreed to share taxing rights between the
source and residence countries by signing double tax treaties (DTTs). Under the terms of
these treaties, non-resident investors may be entitled to a lower rate of WHT or to an
exemption in the source country. Besides tax treaties, some source countries have introduced
rules that provide for lower rates or exemptions for specific non-resident taxpayers with
specific policy objectives in mind.
This reduction or exemption of WHT may be granted in two ways. Either the reduced tax rate
or exemption is applied directly at the moment the dividend/interest is paid (relief at source),
or the excess tax withheld is refunded on the basis of a reclaim by the investor (refund
procedure).
However, the WHT procedures that allow non-resident investors to benefit from tax treaty or
domestic benefits are often burdensome, costly, and lengthy as they vary considerably
across Member States both in terms of documentation to be submitted by the taxpayers to
obtain the relief from WHT and as regards their level of digitalisation. WHT procedures are
also still prone to risk of tax fraud and abuse, leading to revenue losses for Member States,
as shown by a series of tax scandals, notably the so called Cum/Cum and Cum/Ex cases. This
is due to the lack of accurate information in the hands of tax administrations, which owes to
the low level of transparency within the financial chain and to the lack of information on the
presence of financial arrangements linked to the underlying security
The procedures to submit a refund claim usually involve the following steps and
requirements: the taxpayer (i.e. the recipient of the payments) needs to prove that it is a
resident of the country with which the source Member State has signed a tax treaty. To do so,
the taxpayer will need to request a certificate of residence from the tax administration of its
state of residence. In addition, a number of additional forms and documents will have to be
provided, depending on the source country. While typically, in the EU, source Member States
will require proof that the taxpayer is the owner of the security and beneficiary of the income,
they may also require all kinds of documentation related to the payment chain or specific bank
certificates (e.g. dividend voucher) before refunding the excess taxes withheld. Due to recent
and very significant cases of sophisticated fraud, some Member States have introduced or are
about to introduce even more stringent documentation requirements as part of their
procedures.
EN 1 EN
One of the most obvious forms of tax abuse are situations where taxpayers who have no
entitlement to a lower WHT rate engage in transactions (e.g. securities lending or sale and buy
back) with entities that would be able to benefit from a reduced WHT rate (e.g. based on the
relevant tax treaty or due to their specific status) if they were the owner of the security, so as
to split the savings among themselves.
This type of abuse is also known as dividend arbitrage or ‘Cum/Cum’. Another form of abuse
is ‘Cum/Ex’ schemes, which work as fraudulent schemes for making multiple refund claims:
deliberate short selling practices around the distribution day seek to create confusion between
the economic and legal owner of the securities, which enables both parties to claim tax
refunds that exceed the amount that was initially withheld by the WHT agent.
The current status quo discourages cross-border investments within the EU, especially for
retail investors: in a recent survey1, close to 70% of retail investors who would be eligible to a
reduced WHT rate did not claim it, citing as the main reasons lengthy, costly and too
complicated procedures, which led to 31% of them to decide to sell their foreign EU stocks.
Fundamentally, this goes against the objectives of the Capital Markets Union (CMU) and the
retail investment package adopted 24 May 20232, and undermines the competitiveness of the
EU market as a whole. Besides taking up significant resources for tax authorities, the
persistent risk of fraud or abuse also has a negative impact on Member States’ tax revenues
and, ultimately, on tax fairness.
The European Commission and international organisations have been analysing and trying to
address the inefficiencies and the risk of fraud or abuse associated with WHT procedures for
decades. In particular, the Commission put forward in 2009 a Recommendation to the
Member States on simplifying WHT procedures3. In 2017, the Commission published a Code
of Conduct on withholding tax4, which called for a voluntary commitment by Member States.
At the international level, in 2013, the Organisation for Economic Cooperation and
Development (OECD) approved the Treaty Relief and Compliance Enhancement (TRACE)
Implementation Package aimed to address the inefficiency of WHT procedures as well5.
Even though these actions at EU and international level resulted in some improvement,
cumbersome WHT procedures still discourage cross-border investment, especially by retail
investors, remain a barrier to a well-functioning EU capital market and are still prone to risk
of fraud or abuse. The overall costs of WHT procedures are estimated to be EUR 6.62
billion6.
1
Withholding tax on dividends, survey for investors in the European Union, Better Finance, March 2023.
2
https://finance.ec.europa.eu/publications/retail-investment-package_en
3
Commission Recommendation of 19 October 2009 on withholding tax relief procedures (OJ L 279,
24.10.2009, p. 8–11).
4
European Commission (2017), Code of conduct on withholding tax, Directorate-General Taxation and
Customs Union, https://taxation-customs.ec.europa.eu/system/files/2017-
12/code_of_conduct_on_witholding_tax.pdf) .
5
OECD (2013), TRACE implementation package for the adoption of the authorised intermediary system:
A standardised system for effective withholding tax relief procedures for cross-border portfolio income
(https://www.oecd.org/ctp/exchange-of-tax-
information/treatyreliefandcomplianceenhancementtrace.htm).
6
See impact assessment report accompanying this proposal.
EN 2 EN
It is for those reasons that, in 2020, in the Action Plan for fair and simple taxation supporting
the recovery strategy7 and in the Action Plan on a Capital Markets Union for people and
businesses8, the Commission announced a legislative initiative in the area of WHT
procedures. In March 2022 the European Parliament welcomed the Action Plan for fair and
simple taxation and supported its thorough implementation9. Moreover, the European
Parliament strongly welcomed the Commission’s intention to put forward a proposal
establishing a common and standardised system for withholding taxes, accompanied by a
mechanism for the exchange of information and cooperation among tax administrations of
Member States10. In 2020, the European Parliament resolving on the Action Plan on a Capital
Markets Union stressed the need to reduce tax obstacles to cross-border investments,
including procedures for a cross-border refund to investors, including retail investors11.
The objective of this proposal is twofold: supporting the good functioning of the CMU by
facilitating cross-border investment and ensuring fair taxation by preventing tax fraud and
abuse.
To achieve the objectives, this proposal introduces more efficient WHT procedures while, at
the same time, providing Member States with the necessary tools to effectively fight tax fraud
and abuse. The proposed changes will also have very practical and useful impacts for
investors and lead to very significant costs savings for investors, estimated approximately at
EUR 5.17 billion per year12.
• Consistency with existing policy provisions in the policy area
This initiative is fully consistent with other initiatives taken by the Commission in the last
years to achieve the key priority of fighting against tax fraud and abuse:
– In 2016, the Commission adopted that Anti-Tax Avoidance Directive (ATAD)13 to
ensure a coordinated implementation in the Member States of key measures against
tax avoidance stemming from the international Base Erosion and Profit Shifting
actions.
– The Directive on Administrative Cooperation (DAC)14 has, since its adoption in
2011, been revised and expanded on several occasions to allow a large-scale and
7
Communication From The Commission To The European Parliament And The Council An Action Plan
For Fair And Simple Taxation Supporting The Recovery Strategy (COM/2020/312 final)
8
Communication From The Commission To The European Parliament, The Council, The European
Economic And Social Committee And The Committee Of The Regions A Capital Markets Union For
People And Businesses-New Action Plan (COM/2020/590 final)
9
European Parliament resolution of 10 March 2022 with recommendations to the Commission on fair
and simple taxation supporting the recovery strategy (EP follow-up to the July Commission’s Action
Plan and its 25 initiatives in the area of VAT, business and individual taxation) (2020/2254(INL)) (OJ
C 347, 9.9.2022, p. 211–222)
10
European Parliament resolution of 10 March 2022 on a European Withholding Tax framework
(2021/2097(INI))
11
European Parliament resolution of 8 October 2020 on further development of the Capital Markets
Union (CMU): improving access to capital market finance, in particular by SMEs, and further enabling
retail investor participation (2020/2036(INI))
12
See impact assessment report accompanying this proposal.
13
Council Directive (EU) 2016/1164 of 12 July 2016 laying down rules against tax avoidance practices
that directly affect the functioning of the internal market (OJ L 193, 19.7.2016, p. 1)
14
Council Directive 2011/16/EU of 15 February 2011 on administrative cooperation in the field of
taxation and repealing Directive 77/799/EEC (OJ L 64, 11.3.2011, p. 1)
EN 3 EN
timely exchange of tax related information across the EU. In particular, DAC215
establishes a framework for greater tax transparency within the EU in terms of
financial account information.
– DAC616 requires intermediaries to inform tax authorities of cross-border
arrangements that could potentially be used for aggressive tax planning.
– In 2021, the Commission adopted a proposal for a Directive to fight against the
misuse of shell entities (i.e. entities in the European Union that have no or minimal
economic activity)17 to avoid or evade taxes.
However, the existing EU instruments do not contain specific measures to tackle abusive tax
practices with regards to the WHT procedures. The existing rules do not provide for the
reporting of information on securities transactions to tax administrations of the source
Member States (including details of the payment chain with regard to the payment of
dividends or interest by financial intermediaries).
As a result, they do not adequately address the specific problem of abuse. This Directive will
expand transparency to allow Member States to check if the WHT rate is applied correctly to
each eligible taxpayer. It will ensure that transparency is achieved in a timely manner so as to
justify and permit a quick and efficient processing of applicable refund or relief requests.
As this proposal is about withholding tax procedures it will only complement the Parent-
Subsidiary Directive (PSD)18 and the Interest-Royalties Directive (IRD)19, which exempt from
WHT, respectively, dividends and other profit distributions, and interest and royalty payments
made by subsidiaries to their parent companies and eliminate double taxation of such income
at the level of the parent company. The PSD and IRD could be applicable in relation to the
listed securities that are in scope of this proposal and this proposal will not restrict Member
States in complying with the PSD and IRD but rather facilitate it in terms of procedure.
• Consistency with other EU policies
The proposal is fully consistent with and will contribute to support the good functioning of the
CMU. The CMU seeks to make financing more accessible to EU companies, to facilitate
investment by individuals and firms, and to integrate national capital markets into a genuine
single market. Divergent, burdensome and lengthy WHT procedures lead to considerable
costs that dissuade cross-border investment and undermine the CMU. Making WHT
15
Council Directive 2014/107/EU of 9 December 2014 amending Directive 2011/16/EU as regards
mandatory automatic exchange of information in the field of taxation (OJ L 359, 16.12.2014, p. 1–29)
16
Council Directive (EU) 2018/822 of 25 May 2018 amending Directive 2011/16/EU as regards
mandatory automatic exchange of information in the field of taxation in relation to reportable cross-
border arrangements (OJ L 139, 5.6.2018, p. 1–13)
17
Proposal for a Council Directive of 22 December 2021 laying down rules to prevent the misuse of shell
entities for tax purposes and amending Directive 2011/16/EU (COM(2021)565).
18
Council Directive 2011/96/EU of 30 November 2011 on the common system of taxation applicable in
the case of parent companies and subsidiaries of different Member States (recast) (OJ L 345,
29.12.2011, p. 8–16)
19
Council Directive 2003/49/EC of 3 June 2003 on a common system of taxation applicable to interest
and royalty payments made between associated companies of different Member States (OJ L 157,
26.6.2003, p. 49–54)
EN 4 EN
procedures faster, more efficient and less costly, will support cross-border investment and
contribute to building a true single market for capital in the EU.
By addressing a key barrier to cross-border investment by retail investors, this proposal
complements the Retail Investment Strategy that was adopted on 24 May 202320 to empower
consumers to take full advantage of EU capital markets.
This Directive also complements the Shareholders Rights Directive21 (SRD) as they both
share the aim of requiring transparency in relation to the final investor. The SRD facilitates
shareholder identification and information flows between the shareholders and the securities
issuer. Companies have the right to identify their shareholders and obtain information on
shareholders’ identity from any intermediary who holds that information.
2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY
• Legal basis
The legal basis for legislative initiatives on taxation is Article 115 of the Treaty on the
Functioning of the European Union (TFEU). Although no explicit reference to direct taxation
is made in this article, it does refer to issuing directives for approximating national laws that
directly affect the establishment or functioning of the single market. It follows that, under
Article 115 TFEU, directives are the appropriate legal instrument for the EU in this field.
Based on Article 288 TFEU, directives will be binding as to the result to be achieved upon
Member States but leave the choice of form and methods to the national authorities.
• Subsidiarity (for non-exclusive competence)
This proposal complies with the principle of subsidiarity as set out in Article 5 of the Treaty
on European Union (TEU). The cross-border nature of the problem at stake requires a
common initiative across the single market.
The source of the problem stems mainly from the fact that among those Member States that
levy withholding taxes on dividend or interest payments, different systems are being applied
to provide for relief of excess taxation in cross-border situations. The following systems are
being used and different thresholds or different requirements may apply in different Member
States: relief at source system, quick refund system, the standard refund system or a
combination thereof.
Maintaining an increasingly fragmented framework of WHT procedures in the EU causes
high compliance costs for investors and financial intermediaries involved. The prevailing
cross-border nature of the issue at stake requires action at EU level to simplify administrative
procedures and reduce compliance costs. In the absence of such an initiative, the
fragmentation of national WHT procedures impedes the effective functioning of relief
procedures for cross-border operations, and subsequently the proper functioning of the single
market. Therefore, EU action is required to level the playing field for national and foreign
investors and for domestic and non-resident intermediaries alike.
20
Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council amending Directives (EU)
2009/65/EC, 2009/138/EC, 2011/61/EU, 2014/65/EU and (EU) 2016/97 as regards the Union retail
investor protection rules (COM/2023/279 final)
21
Directive (EU) 2017/828 of the European Parliament and of the Council of 17 May 2017 amending
Directive 2007/36/EC as regards the encouragement of long-term shareholder engagement.
EN 5 EN
The initiative also aims to respond to the recommendations made by ESMA in the ‘Final
report on Cum/Ex, Cum/Cum and withholding tax reclaim schemes’ which concluded that
specific action on taxation would be needed at EU level to effectively fight fraud and abuse.
A legislative initiative is therefore in accordance with the principle of subsidiarity, as set out
in Article 5 of the Treaty on the European Union.
• Proportionality
The envisaged measures do not go beyond the minimum necessary level of protection for the
single market and are therefore compliant with the principles of proportionality. The proposal
does not prescribe full harmonisation but only sets out common features that would enhance
the Member States' WHT systems and strengthen them against fraud and abuse.
The implementation of a common digital tax residence certificate (eTRC) would benefit
investors, financial intermediaries and tax administrations. The current system, which is
fragmented and partly paper-based, will be replaced by a fully digital system. This would
increase the digitalisation of administrative processes in Member States and achieve
efficiency gains, also enabling financial intermediaries to improve their own processes. This
is an important first step forward to achieve more efficient WHT procedures.
Introducing reporting obligations for financial intermediaries would imply some costs and
administrative burden. However, these costs are outweighed by the positive impact that the
information received would have for tax administrations in improving WHT procedures in
terms of security and effectiveness.
Moreover, this burden should be assessed against the initiatives recently adopted or
announced in some Member States in response to recent scandals of tax fraud and abuse of
WHT procedures – these initiatives introduce new and extensive reporting requirements for
intermediaries.
A common EU-wide reporting standard would save compliance costs for financial
intermediaries operating across borders as they would be faced with one reporting standard
across the whole EU, instead of a patchwork of different reporting requirements.
• Choice of instrument
The proposal is for a Directive, which is the only instrument permissible under the legal basis
(Article 115 TFEU).
3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER
CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS
• Ex-post evaluations/fitness checks on existing legislation
There is no previous existing binding legislation in the field of WHT relief procedures
therefore no ex-post evaluations or fitness checks were performed.
EN 6 EN
• Stakeholder consultations
The stakeholder consultation strategy for this initiative consisted of both public and targeted
consultations. An Inception Impact Assessment22 was published on 28 September 2021 with a
four-week consultation period, followed by a public consultation that ran between April and
June 2022, leading to 1682 responses.
Member States were consulted through the Working Party IV, bilateral meetings and two
meetings at the TADEUS Forum. Moreover, meetings took place with various stakeholders,
such as representatives of financial intermediaries and retail investors.
Out of all these exchanges and input received from various stakeholders, it can be concluded
that there is a broad consensus on the problems arising from the different WHT procedures
across Member States and on the need for EU action to tackle the fragmented and inefficient
situation.
However, there are differences between the main stakeholder groups on possible options to do
this:
– Investors and financial intermediaries clearly considered that relief at source would
provide the best results such as early relief for investors and a limited burden on
intermediaries. They also acknowledged that a relief at source system would likely
need to be complemented by WHT refund systems, as a back-up. Therefore, they
were supportive of an initiative that would also aim to standardise the current
processes and forms WHT refunds.
– Member States expressed support for introducing a common EU-wide digital tax
residence certificate. Regarding the reporting obligation and a standardised
procedure:
(a) Member States where the domestic rate for non-resident investors is lower or
the same as the DTT rate would not be directly impacted by a standardisation
of WHT procedures or reporting. Some of those Member States expressed
support for action at an EU level as it will improve the position of their
investors.
(b) Member States where the internal WHT rate is higher than the respective DTT
rate broadly agreed on enhancing transparency and standardising WHT
procedures, stressing the importance of striking a balance between making
those procedures efficient and keeping the control over processes to prevent tax
abuses.
All of the above-mentioned insights received from stakeholders were carefully considered in
this proposal which introduce more efficient WHT procedures while, at the same time,
providing Member States with the necessary tools to effectively fight tax fraud and abuse.
• Collection and use of expertise
The Commission consulted widely and received input from various sources during the
preparation of the proposal. Among others, the Commission relied on publicly available
22
Inception Impact Assessment - Ares(2021)5900310 (https://ec.europa.eu/info/law/better-
regulation/have-your-say/initiatives/13031-Withholding-taxes-new-EU-system-to-avoid-double-
taxation_en)
EN 7 EN
information and input received from the private sector via calls and onsite sessions to discuss
technical elements.
• Impact assessment
An impact assessment was carried out to prepare this initiative. The draft impact assessment
report was submitted to the Commission’s Regulatory Scrutiny Board (RSB) on 16 November
2022. Following a meeting on 14 December 2022, the RSB delivered a negative opinion on
16 December 2022, suggesting some areas for further improvement. Main areas for
improvement were: more clarity on the balanced weight of the two specific objectives of the
initiative (improving efficiency and fighting tax abuse), an accurate description of the content,
functioning and complementarity of the options and clear and complete picture of the costs
and benefits of each option.
A revised Impact Assessment report was resubmitted to the RSB on 20 March 2023 with
revisions introduced in response to the RSB previous opinion. In particular, it was clarified
that both objectives - improving efficiency and fighting tax abuse – are of equal importance;
additionally, the presentation of the options was amended to reflect three options instead of
four (merging previous option 1 and 2 in current option 1 and slightly redrafting and changing
the order of option 2 and 3); finally, the impact assessment was revised to provide for a more
comprehensive overview of the costs and benefits and a summary chart was added to reflects
the net cost/benefits of each current option for each stakeholder.
On this resubmitted Impact Assessment, the RSB issued a positive opinion with reservation
on 21 April 2023. RSB asked for further clarification on the available options and on
costs/savings in scope of the One In, One Out approach. Furthermore, it was requested to
better reflect in the impact analysis the fact that the preferred option was giving Member
States a choice between applying the relief at source and/or the quick refund system.
Abovementioned reservations were addressed in the last version of the impact assessment.
The Impact Assessment, as revised following the recommendations from the RSB, examined
three policy options:
Option 1 – Setting-up a common digital tax residence certificate (eTRC) + common
reporting
Under this option, Member States could continue to apply their current systems (i.e. relief at
source and/or refund procedures) but should introduce the following new elements:
a common eTRC(with a common content and format) which would be
issued/verified in a digital way by all Member States.
a common reporting standard to increase transparency as every financial
intermediary throughout the financial chain would report a defined set of information
to the source Member State. It would be accompanied by standardised due diligence
procedures, liability rules and common refund forms to be filed on behalf of
clients/taxpayers using automation.
Option 2 - Implementing a Relief at Source System
This second option builds on the elements included in option 1 but makes it compulsory for
Member States to establish a relief at source system that allows for the application of reduced
rates pursuant to DTT or domestic rules directly at the moment of the payment. Under option
2, tax administrations would have to monitor the taxes due after the payment takes place.
EN 8 EN
Option 3 – Implementing a Quick Refund System within a set time frame or/and a Relief
at Source
This option encompasses option 1 with the added requirement that Member States applying a
refund system should ensure that the reclaim is handled within a pre-defined timeframe, a so-
called the Quick refund system. Member States can introduce or continue to implement a
relief at source system (as a main system or for certain low-risk payments).
The various options were compared against the following criteria: effectiveness, efficiency,
coherence and proportionality.
Of all the options, option 3 is the preferred option. Option 3 is highly effective to tackle the
problems identified in the EU in terms of speed, simpler processes and more digitalised
procedures. While option 2 would lead to even higher cost savings for investors, option 3
gives Member States the option to retain an ex-ante control over refund requests, thus
providing a way forward that should be politically feasible in all Member States. Fighting
abuse is especially relevant for Member States that have been heavily hit by Cum/Cum and
Cum/Ex practices during recent years. Because of political reasons, those Member States
might be more reluctant to adopt a relief at source system in the short-term, as such system
gives a more prominent role to financial intermediaries.
Economic impacts
Benefits
The proposed initiative will lead to costs savings for investors, estimated approximately at
EUR 5.17 billion per year, including EUR 730 million per year related to a decrease in
paperwork (EUR 409 million concerning EU investors). This owes to the fact that investors
will incur less compliance costs, will face less instances of double taxation and will be able to
reinvest the refunded money in a timely manner. This initiative will thus tackle a structural,
longstanding obstacle to cross-border investment and will help EU companies raise capital
from a wider base of investors, which is a core CMU objective.
While financial intermediaries would incur significant costs in the short-term to put in place
the systems needed to comply with the new Directive, they are expected to benefit in the
longer term from costs savings (estimated approximately at EUR 13.5 million per year) due to
streamlined procedures, notably thanks to the digitalisation of some aspects of the initiative
like the use of the eTRC or relief request in bulk basis.
Finally, tax administrations will be better equipped to fight tax abuse, which should have a
positive impact on tax revenues eventually. The GDP is expected to be positively impacted by
this initiative, in a range of 0.025%.
Costs
Financial intermediaries will face implementation costs and annual recurring costs of EUR
75.9 million and EUR 13 million respectively. Tax administrations will also incur IT
development costs for implementing the eTRC (estimated in a range of EUR 4.9-54 million of
development costs and EUR 0.97-10.8 million of recurring costs) and the reporting systems
needed to receive data (estimated at a one-off cost of EUR 18.2 million and EUR 3.5 million
per year of recurring costs). Finally, given that there will be less instances of double taxation,
Member States will face a reduction in tax revenues estimated at EUR 2.2 billion.
• Regulatory fitness and simplification
The proposal has, as one of the main specific objectives, the introduction of digitalisation in
the WHT procedures in order to achieve fully automated ways of issuing the eTRC, the
EN 9 EN
reporting of information, the submitting of a request for relief or refund and checking the data.
Another objective sought by the initiative is to avoid the proliferation of different systems in
Member States by standardising some elements of the WHT procedures.
In terms of the One In, One Out approach, the initiative will lead to cost savings for investors
related to a decrease in paperwork (EUR 409 million per year) and cost savings for financial
intermediaries related to streamlining procedures (EUR 13.5 million per year). At the same
time, financial intermediaries will bear implementing costs of EUR 75.9 million one-off and
EUR 13 million in recurring costs.
The proposal will introduce reporting obligations for financial intermediaries. Obtaining
granular information is crucial for the tax administration of the source Member State to be
able to assess and apply the appropriate reduced WHT rates and efficiently identify abusive
practices, therefore achieving one of the objectives of the initiative. To limit the burden
stemming from the reporting, the information to be reported by financial intermediaries has
been limited to what is necessary to Member States to reconstruct the payment chain for
dividends and interest and to the extent such information is available to reporting financial
intermediaries. Moreover, reporting will be done by using standard computerised forms and
common requirements for the communication channels to be laid down by the Commission by
means of implementing acts.
In addition, for the sake of simplification and bringing lighter requirements to the WHT
procedures for small investors, a de minimis rule has been introduced for the reporting
obligations and due diligence procedure. It consists of not requesting information about
financial arrangements or minimum holding period to investors with dividend payments
below a threshold of EUR 1000.
• Fundamental rights and equality
Fundamental rights, in particular the requirements concerning the protection of personal data
under the General Data Protection Regulation (‘GDPR’), are safeguarded. The personal data
will only be processed for the purposes of verifying that the correct WHT rate is applied to the
taxpayer and mitigating the risk of tax fraud and abuse. Personal data will be transmitted only
between entities which are involved in the WHT relief procedures under this Directive. The
amount of personal data to be transmitted will be limited to what is necessary to detect
underreporting, non-reporting or tax fraud or abuse, in line with the GDPR requirements.
Personal data will be retained only as long as necessary for this purpose.
Equality, including gender equality, is not significantly impacted by this initiative.
• Other impacts
No other significant impacts. However, the initiative is expected to have limited positive
social impact, since it would ensure fairer taxation; as well as a limited positive environmental
impact, given the expected reduction in paper-based refund processes. Therefore, the current
initiative is consistent with the fulfilment of the climate-neutrality objective as requested by
the European Climate Law.
The proposal upholds the ‘do no significant harm’ and ‘digital by default’ principles and
contributes to achieving the European way for a digital society and economy.
The relevant Sustainable Development Goals partially addressed by the initiative are 8
(Decent work and economic growth), 9 (Industry, innovation and infrastructure) and 16
(Peace, justice and strong institutions) as presented in Annex 3 of the impact assessment.
EN 10 EN
4. BUDGETARY IMPLICATIONS
The main budgetary implications of the initiative for the Commission include implementing
the electronic tax residence certificate and establishing the formats and communication
channels to be used by financial intermediaries to report to the national tax authorities. The
legislative financial statement provides details regarding the human and administrative
resources required.
5. OTHER ELEMENTS
• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements
For the purpose of monitoring and evaluating the implementation of the Directive, Member
States shall provide the Commission with data on an annual basis reflecting relevant
information on the functioning of the Directive. The relevant information is to be defined via
an implementing act as stated in Article 19 of the Directive.
The Commission shall evaluate the Directive five years after national rules transposing the
Directive come into effect and every five years thereafter.
• Detailed explanation of the specific provisions of the proposal
The proposal is structured in two building blocks which are covered in chapters 2 and 3,
respectively. Chapter 2 provides for the creation of an EU-wide digital tax residence
certificate, whilst Chapter 3 deals with the WHT relief procedures. It includes the procedure
to establish National Registers for specific financial intermediaries (Certified Financial
Intermediary - CFI), standardised reporting obligation for such CFI, and the obligation for
Member States to set up a relief at source system or a quick refund system or a combination
of both to ensure swift and secure relief from WHT, based on DTT or domestic rules, for EU
and non-EU investors, when certain transparency conditions are met. As these procedures
concern only specific Member States that need to provide relief of excess withholding taxes,
Chapter 3 is binding only on those Member States.
(i) Common digital tax residence certificate (eTRC)
The eTRC is to be introduced by all Member States and will provide a fast, easy and secure
administrative process to confirm EU taxpayers’ tax residency.
As laid down in article 4 there will be a common content for the eTRC, regardless of the
issuing Member State, i.e. the Member State of residence. The elements established in
paragraph 2 as common content for the eTRC are those identifying the requesting taxpayer
and confirming that they are resident in the Member States according to its national rules.
Targeted consultations with Member States revealed that in terms of establishing investor
residency, the same rules apply to deem the investor resident or not in a given Member State,
regardless of the country of investment. Therefore, the Member State of the investment does
not need to be mentioned in the eTRC. Such information will however be included in the
relief request in order to identify the applicable reduced rate.
As the aim is to set up a standardised eTRC, which can be used to streamline WHT
procedures, but which can also be used for other purposes, the proposal allows for adding
information for those purposes.
Given that one of the objectives of this initiative is to reduce the administrative burden for tax
administrations, investors and the financial industry, it is proposed that the eTRC covers at
least the full calendar year in which it is requested. However, if the circumstances at the end
EN 11 EN
of the year do not support the content of the eTRC issued during the year, such eTRC can be
deemed not valid by the issuing Member State and any other Member State concerned. The
minimum covered period of the eTRC (one calendar year) should not be interpreted as
preventing Member States from issuing eTRC with a longer covered period, depending on the
concept of tax residence and internal decision of each Member State. Member States shall
recognise the eTRC issued by another Member States as adequate proof of residence of a
taxpayer in that other Member State, to the extent that such eTRC continues to be considered
valid by the issuing Member State.
Member States will be required to issue an eTRC within one day, as long as they have been
provided with a specific set of information and provided that no exceptional circumstances
occur justifying a delay. In cases where the one-day issuance will not be met, the requested
party should be notified by the Member State concerned. To meet the requirement of one-day
issuance, a fully automated system to issue the eTRC should be implemented by Member
States, which allows for requests via an online portal accessible to the taxpayer and parties
authorised thereby (e.g. financial intermediaries requesting the eTRC on behalf of their
clients).
The eTRC will be secured using an electronic seal in conformity with Regulation (EU) No
910/2014 of 23 July 2014 on electronic identification and trust services for electronic
transactions in the internal market (the eIDAS Regulation)23. The envisaged method offers the
possibility of both human and machine-readable versions of the digital tax resident certificate
with PDF documents, or similar other formats, which can be used by automated systems.
(ii) Member States’ National Registers
In order to benefit from the WHT relief procedures at the core of the Directive, investors will
need to be able to engage with financial intermediaries that are certified to provide those
services. There are two grounds for being certified as a Certified Financial Intermediary (CFI)
and thus accessing the procedures of this Directive:
– On a compulsory basis: for (1) large institutions, as defined in article 5
paragraph 2 of Regulation (EU) No. 575/201324, and (2) Central Securities
Depositories in the scope of Regulation (EU) No. 909/201425 that are providing
withholding tax agent services and that as such need to register with those
Member States in which securities’ issuers are located and where any of their
clients have invested in.
– On a voluntary basis: for all other entities (including those that are established
in a third country jurisdiction) acting as financial intermediaries and meeting
specific requirements by registering in one or several of the National Registers
set up in accordance with this Directive, at the discretion of the concerned
intermediary; it is expected that registration should be with those Member
States where their clients have investments in.
23
Regulation (EU) No 910/2014 of the European Parliament and of the Council of 23 July 2014 on
electronic identification and trust services for electronic transactions in the internal market and
repealing Directive 1999/93/EC (OJ L 257, 28.8.2014, p. 73–114)
24
Regulation (EU) No 575/2013 of the European Parliament and of the Council of 26 June 2013 on
prudential requirements for credit institutions and investment firms and amending Regulation (EU) No
648/2012 (OJ L 176, 27.6.2013, p. 1–337)
25
Regulation (EU) No 909/2014 of the European Parliament and of the Council of 23 July 2014 on
improving securities settlement in the European Union and on central securities depositories and
amending Directives 98/26/EC and 2014/65/EU and Regulation (EU) No 236/2012 (OJ L 257,
28.8.2014, p. 1–72)
EN 12 EN
Member States that do not need to provide relief of excess withholding tax, due to an
exemption on WHT over dividend payments or in case the relevant domestic tax rate is
always lower than or equal to the rate that could be applied under DTTs, do not need to have a
National Register in place. Member States opting-in for providing relief at source or quick
refund on excess tax withheld on interest on bonds as foreseen under this Directive should by
default use the National Register already established to provide relief on excess tax withheld
on dividends, or otherwise set up a National Register.
Non-compliant CFIs, including those non-compliant with registration requirements, will be
subject to removal from the National Registers and/or penalties.
(iii) Common reporting
This Directive aims to help in the fight against tax fraud and abuse in the field of excess WHT
relief procedures and to make these procedures effective. Introducing transparency in the
financial chain serves these two objectives since it enables the source Member State to receive
the information needed to check that the correct WHT rate applies and to assess if anti-abuse
rules needs to be applied. Setting up a common standard for reporting across the EU saves
compliance costs for investors and financial intermediaries and allows for swifter and safer
WHT relief procedures.
Who has to report and to whom?
The reporting obligations derive from the registration in one of the National Registers. All
CFIs included in one or more of the National Registers are subject to reporting to the
authority maintaining the register, and where applicable to the withholding tax agent,
regardless of their country of residence (EU or outside the EU; or in a Member State with or
without an own National Register in place).
CFIs registered in any National Register need to report where their clients’ investment takes
place in a Member State that has a National Register. Such source Member State will need to
provide for relief and therefore needs to reconstruct the securities payment chain and identify
the final investor. The Directive does not exclude the possibility that CFIs outsource the
reporting obligation to another financial intermediary within the custodial chain insofar as the
respective CFI remains accountable of the completion and correctness of such reporting.
Non-compliance with the reporting obligation will lead to penalties.
What has to be reported?
The Directive lays down a common set of reporting elements in Annex II. Each CFI shall
report only on the part of the transaction that is visible for it, i.e., from whom it is receiving
the dividend/interest and to whom it is paying the dividend/interest. Thus, the recipient of the
full reporting, either the source tax administration or a WHT agent designated on its behalf,
will have all the information needed to reconstruct the financial chain of the transaction from
the investor to the securities’ issuer.
The information reported to the tax administration will enable it to ascertain the identity of the
final investor and his/her potential entitlement to the reduced WHT rate. Hence, the risk of
double refunds is mitigated and the capacity for tax administrations to identify and combat
other abusive and fraudulent practices, such as Cum/Cum, is enhanced.
Heading E of Annex II provides for two reporting requirements that are aimed at helping to
combat WHT abuse, mainly Cum/Cum abuse schemes, (i) information about the holding
period of underlying securities and (ii) information about financial arrangements linked to the
securities for which the taxpayer is requesting relief.
EN 13 EN
The first element seeks information on whether the underlying securities have been bought
within 2 days before the ex-dividend date, with the objective of helping prevent further
fraudulent/abusive schemes for multiple reclaim of the same WHT when only one single
reclaim should apply (Cum/Ex schemes).
The second element seeks information on whether the reporting financial intermediary is
aware of any financial arrangement involving the underlying securities that has not been
settled, expired or otherwise terminated at the ex-dividend date, with the objective of helping
the tax administration to detect abusive tax arrangements (Cum/Cum schemes). A financial
arrangement may be for example a repurchase agreement (repo) or securities lending but also
derivatives products such as single stock futures. More specifically, a repurchase agreement
involves the sale of securities at a specific price with a commitment to repurchase the same or
similar securities at a fixed price on a specified future date. Securities lending involves
transfer of the ownership of a security in return for collateral, usually another security, on the
condition that the ownership of that security or similar securities will revert to the original
owner at a specified future date. The definition is broad in order to allow to comprise different
types of arrangements.
As the above schemes have been observed only in relation to dividend payments, the
reporting elements under Heading E are not required in relation to interest paid on bonds. The
same approach is followed with regard to very low amounts of dividends paid, which are
considered to be low-risk cases that cannot justify the relevant reporting burden on CFIs. This
does not preclude however Member States from applying appropriate consequences where
they actually identify abuse, even for a low amount.
How will the reporting take place?
The reporting will take place via a standardised XML format scheme that will be set out in an
implementing act to be adopted by the Commission. The automated channel to deliver the
information from the economic operators to the corresponding tax administration or WHT
agent acting on its behalf will be standardised and set out in this implementing act.
When is the reporting obligation arising?
The timeline to report the information comprised in Annex II is 25 days at the latest from the
record date. Reporting should take place as soon as possible after the record date, unless a
settlement instruction in respect of any part of a transaction is pending on the record date, in
which case the reporting for that transaction should occur as soon as possible after the
settlement. In practice all positions are normally settled within 10-15 days from the record
date. If this has not happened by the 20th day, in order to achieve efficient relief of excess
withholding taxes, the Directive requires that CFIs should still proceed with reporting the
situation as on the 20th day and within the next 5 following days.
In Member States where relief at source will apply and the dividend payment date is earlier
than 25 days from record date, the financial intermediaries should have a mechanism in place
to timely provide information to the WHT agent on the rate to be applied.
(iv) Systems of relief
The proposal provides: (a) a relief at source system; and (b) a quick refund system. Under a
relief at source system, the correct amount of taxes is applied by the WHT agent at the time of
the dividend/interest payment (article 12). Under a quick refund system, the tax is withheld at
the higher rate applied in the source country but the excess tax is then given back within a set
time frame of maximum 25 days from the date of the request or from the date when the
required reporting is fulfilled, whichever the latest. This should take place within 50 calendar
days from payment date (article 13). In both cases, the relevant actors in the procedures would
EN 14 EN
be CFIs acting on behalf of their investors. Articles 10 (request for relief at source or quick
refund) and 11 (due diligence procedures) lay down elements that are common to both
systems.
While applying the relief procedures, the competent tax administration may decide to
outsource the relevant tasks to a nominated withholding tax agent instead of managing the
tasks alone.
Each Member State that applies relief procedures for excess withholding tax may decide to
apply the relief at source or quick refund system or both as well as whether or not to use the
above outsourcing possibility. However, such Member States need to ensure that at least one
of the two systems is available to all investors and actually activated and, in all cases, that the
conditions set out by this Directive are met. Within these two systems Member States have
the discretion, for instance, to only allow low risk taxpayers to request relief at source whilst
other taxpayers can only request a quick refund. Member States that do not use excess
withholding tax relief procedures because they do not provide for withholding tax at all or
they do not provide for different rates of withholding tax in different circumstances are not
concerned by these systems and are not required to take action.
In all cases, with respect to evidence of the residence of the investors, Member States should
rely primarily on the eTRC, as defined in article 4, or an appropriate proof of tax residence
from a non-EU country.
A major goal of this Directive is to prevent abusive/fraudulent tax practices and in particular
Cum/Ex and Cum/Cum schemes. Member States’ tax administrations that wish to have more
time to do some checks before agreeing to give relief have the possibility to not apply the
relief at source or quick refund systems to be introduced under this Directive in some specific
circumstances. This possibility is specifically envisaged in the case of a request for exemption
and when information provided under heading E of Annex II indicates that the underlying
securities have been acquired within two calendar days of the ex-dividend date and/or that the
financial intermediary reports being aware of a financial arrangement involving the
underlying securities that has not been settled, expired or otherwise terminated at the ex-
dividend date.
Where the relief at source and quick refund systems set out in this Directive do not apply, a
standard refund procedure will be applied, where the taxpayer or its appointed representative,
which does not necessarily have to be a financial institution, are able to directly request a
refund to the tax authority. This Directive also ensures that at least the content of the
information to be reported to the tax authority will cover the information envisaged under
heading E of Annex II.
General Provisions
Chapter 4 deals with general and final provisions and in particular, implementing acts,
evaluation and monitoring, data protection rules, transposition and entry into force. This
proposal, once adopted, should be transposed into Member States’ national law by
31 December 2026. It should come into effect as of two years after the implementing acts
have been adopted, which is expected to be by 1 January 2027.
EN 15 EN
2023/0187 (CNS)
Proposal for a
COUNCIL DIRECTIVE
on Faster and Safer Relief of Excess Withholding Taxes
THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,
Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular
Article 115 thereof,
Having regard to the proposal from the European Commission,
After transmission of the draft legislative act to the national parliaments,
Having regard to the opinion of the European Parliament26,
Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee27,
Acting in accordance with a special legislative procedure,
Whereas:
(1) Ensuring fair taxation in the internal market and the good functioning of the Capital
Markets Union (CMU) are political priorities for the European Union (EU). In this
context, removing obstacles to cross-border investment, while combating tax fraud and
abuse is critical. Such obstacles exist, for example, through inefficient and
disproportionately burdensome procedures to relieve excess taxes withheld at source
on dividend or interest income paid on shares or bonds traded publicly to non-resident
investors. In addition, the status quo has proven inadequate in preventing recurring
risks of tax fraud, evasion and avoidance, as shown by the recent Cum/Ex and
Cum/Cum scandals. This proposal seeks to make EU withholding tax procedures more
efficient, while strengthening them against the risk of tax fraud and abuse. It draws on
relevant previous actions at EU and international level, such as the 2009 Commission
Recommendation on the simplification of withholding tax procedures and the OECD’s
Treaty Relief and Compliance Enhancement (TRACE) initiative28.
(2) In order to strengthen Member States’ ability to prevent and fight against potential
fraud or abuse, which is currently hampered by fragmentation and a general lack of
reliable and timely information on investors, it is therefore necessary to put in place a
common framework for the relief of excess withholding taxes on cross-border
investments in securities that is resilient to a risk of tax fraud or abuse. This
framework should lead to convergence among the various relief procedures applied in
the EU while ensuring transparency and certainty on investors’ identity for securities’
issuers, withholding tax agents, financial intermediaries and Member States, as the
case may be. To this effect, the framework should rely on automated procedures, such
26
OJ C , , p. .
27
OJ C , , p. .
28
Commission Recommendation of 19 October 2009 on withholding tax relief procedures (Text with
EEA relevance) (OJ L 279, 24.10.2009, p. 8–11)
EN 16 EN
as the digitalisation of the certificate of tax residence (in terms of procedure and form),
which is a pre-requisite for investors to have access to any relief or refund procedures.
Such a framework should also be flexible enough to duly take into account the various
systems applicable in different Member States while ensuring greater convergence and
providing appropriate anti-abuse tools to mitigate risks of tax fraud, evasion and
avoidance.
(3) To ensure a proportionate approach, rules regarding the procedures to relieve excess
withholding taxes should be binding only on those Member States that apply
withholding tax on dividends at different rates depending on the specific investor’s tax
residence. In this case, Member States need to provide relief where a higher rate has
been applied in a situation for which a lower rate is applicable. In addition, Member
States should have the opportunity to implement similar procedures in relation to
interest payments to non-residents on publicly traded bonds, to improve the efficiency
of the relevant relief procedure and ensure a higher level of taxpayers’ compliance.
Member States that do not need relief procedures in relation to excess withholding
taxes on dividends, and interest, as the case may be, are not concerned by the
procedures set out in this Directive and therefore not bound by these rules. Given that
investors may be located in any Member State, rules for a common and digital tax
residence certificate should apply in all Member States and the same is the case for
general and final provisions.
(4) To ensure that all EU taxpayers have access to a common, appropriate and effective
proof of their residence for tax purposes, Member States should use automated
procedures for the issuance of tax residence certificates in the same recognisable and
acceptable digital form and with the same content. To allow for greater efficiency, the
certificate should be valid at least for the whole year during which it has been issued
and recognised by other Member States for that period. Member States can rescind an
eTRC issued where the tax administration has proof to the contrary of the tax
residence for that year. In order to allow for an efficient identification of EU
companies, the certificate should include information on the European Unique
Identifier (EUID).
(5) To fulfil the objective of more efficient relief of excess withholding tax, common
procedures should be implemented that allow to quickly obtain clear and secure
information on the identity of the investor especially in the case of large investor
bases, i.e., in relation to investment to publicly traded securities, where identifying the
identity of the individual investors is challenging. Such procedures should also, as a
second step, allow for the application of the appropriate tax rate at the time of payment
(relief at source) or for the quick reimbursement of any excess amount of tax paid.
Given that cross-border investments usually involve a payment chain of financial
intermediaries, relevant procedures should equally allow for the tracing and
identification of the chain of intermediaries and hence of the income flow from the
issuer of the security until the final recipient, i.e., the sole investor or registered owner.
Relevant Member States, i.e., those applying withholding tax on income from
securities and providing relief for excess tax, should therefore establish and maintain a
national register of those financial intermediaries that have a significant role in the
payment chain, and once registered require them to report information available to
them about the dividend or interest payments, if applicable, they handle. The
information required should be limited to information that is crucial to reconstruct the
payment chain and therefore useful to prevent risk of fraud or abuse, to the extent that
such information is available to the reporting intermediary. Member States that apply
EN 17 EN
withholding tax on interest at varying rates and need to engage in similar relief
procedures may also consider using the established national register, as the case may
be.
(6) As the financial intermediaries most often engaged in the securities’ payment chains
are large institutions as defined in the Capital Requirements Regulation (CRR)29 as
well as central securities depositories providing withholding tax agent services, these
entities should be obliged to request registration on the national registers of Member
States established as above. Other financial intermediaries should be allowed to
request registration at their discretion. Registration should be requested by the
financial intermediary itself by submitting an application to the competent authority
designated by the Member State, including evidence that the financial intermediary
meets certain requirements. The purpose of the requirements is to verify that the
requesting intermediary meets the requirements of relevant EU regulation and
supervised for compliance therewith. Where the financial intermediary is established
outside the EU, it is required to be subject to legislation in the third country of its
residence that is comparable for the purposes of this Directive and the third country of
residence is neither on Annex I of the EU list of non-cooperative jurisdictions nor on
the EU list of high-risk third countries (anti-money laundering list). Compliance of a
third country financial intermediary with the relevant EU requirements relates solely
for the purposes set out in this Directive and has no impact on the exercising or
application of any other rights and obligations under other EU legislation. Once
registered, financial intermediaries should be considered “certified financial
intermediaries” in the respective Member State and be subject to the relevant reporting
and notification obligations under this Directive while granted the right to request
application of the relief procedures set out in this Directive. The Member States that
maintain a national register should also take action to remove therefrom any certified
financial intermediary that so requests or no longer meets the respective requirements.
Furthermore, these Member States can decide to provide for the removal from their
national register of certified financial intermediaries found to have violated their
obligations a number of times. Where a Member State takes such action of removal, it
should inform other Member States that maintain a national register accordingly in
order to allow them to assess the removal of the same certified financial intermediary
from their own national register. National legislation of the Member States concerned
applies to the rights and obligations of parties concerned, including for appeal, in
relation to any decision taken by a Member State in connection with registration and
removal from their national register.
(7) To ensure greater transparency on the identity and the circumstances of the investor
receiving a dividend or interest payment as well as on the flow of the payment from
the issuer, certified financial intermediaries should report to the authority designated to
maintain the national register, within specific timelines, a relevant set of information.
This information should also be reported to the withholding tax agent, where relief at
source is possible. This data should include information on the eligibility of the
investor concerned, but should be limited to the information that is available to the
reporting certified financial intermediary. Financial intermediaries that are not under
an obligation to register as certified financial intermediaries and have also opted not to
29
Regulation (EU) No 575/2013 of the European Parliament and of the Council of 26 June 2013 on
prudential requirements for credit institutions and investment firms and amending Regulation (EU) No
648/2012 Text with EEA relevance (OJ L 176, 27.6.2013, p. 1–337)
EN 18 EN
register as such, do not have reporting obligations under this Directive. Nevertheless,
information on the payments handled by such intermediaries that are not certified
financial intermediaries remains relevant and may be considered necessary by a
Member State, at its discretion, to ensure transparency and to allow for the proper
reconstruction of the payment chain before applying the relief procedures set out in
this Directive (relief at source or quick refund). Therefore, Member States may request
that certified financial intermediaries obtain this information from such intermediaries
and report accordingly in order for the relief procedures laid out in this Directive to be
applicable.
(8) In order to render the Capital Markets Union more effective and competitive,
procedures for relief of excess withholding taxes on securities’ income should be
facilitated and accelerated, where adequate information has been provided by relevant
certified financial intermediaries, including on the identity of the investor. The
relevant certified financial intermediaries consist of all the certified financial
intermediaries in the payment chain between the investor and the issuer of the
securities, which might be required to also provide information on payments effected
by non-certified financial intermediaries in the chain, as per the policy choice of each
Member State. Taking into account the different approaches in Member States, two
types of procedures are envisaged: (i) relief at source by direct application of the
appropriate tax rate at the time of withholding and (ii) quick refund within a maximum
of 50 days of the date of payment of the dividend or, as the case may be, of the date
when the bond issuer must pay interest to the bond holder (coupon date). Member
States should be free to introduce any of the two or a combination of both procedures,
as they deem appropriate while ensuring that at least one is available for all investors,
where the requirements of this Directive have been met. To ensure the proper and
timely implementation of these procedures by the Member States concerned, it is
appropriate to apply interest on late refunds of excess withholding taxes that are
covered by this Directive and meet the conditions to benefit from these procedures.
Where relevant requirements are not met, or the investor concerned so desires,
Member States should apply their existing standard refund procedures to relieve
excess withholding taxes. In any case, registered owners, in particular retail investors,
and their authorized representatives, should preserve the right to reclaim excess
withholding tax paid in a Member State where they provide proof of meeting the
conditions set out in national law.
(9) In order to safeguard the systems for relief of excess withholding taxes, Member
States maintaining a national register should also require certified financial
intermediaries to verify the eligibility of investors that wish to claim a relief. In
particular, certified financial intermediaries should collect the tax residence certificate
of the relevant investor, and a declaration that such investor is the beneficial owner of
the payment according to the legislation of the source Member State. They should also
verify the applicable withholding tax rate based on the investor’s specific
circumstances and indicate if they are aware of any financial arrangement involving
the underlying securities that has not been settled, expired or otherwise terminated at
the ex-dividend date. Certified financial intermediaries should be held liable for tax
revenue losses that have been incurred due to the inadequate fulfilment of these
obligations, to the extent that national law of the Member State where the loss incurred
so provides. In order to ensure proportionality of the burden and liability imposed on
certified financial intermediaries, reduced verification obligations should apply to all
relief procedures, where the risk of abuse is low and in particular where the total
amount of the dividend paid to the investor for a shareholding in a company is lower
EN 19 EN
than EUR 1000. Should such abuse be proven otherwise, Member States can however
apply consequences under national law, including denying the systems of relief
provided in this Directive, but they cannot hold certified financial intermediaries liable
for absence of verification.
(10) It is acknowledged that financial arrangements can be used to shift the economic
ownership, in whole or in part, of a security and/or relevant investment risks. It has
also been evidenced that such arrangements have been used in dividend arbitrage and
dividend stripping schemes such as the Cum/Ex and Cum/Cum schemes, with the sole
purpose to obtain refunds when there was no entitlement thereto or to increase the
amount of refund to which an investor was actually entitled. Information on such
financial arrangements, which encompass ordinarily legitimate securities transactions
such as repurchase agreements or securities lending, and also derivative products such
as single stock futures, is therefore necessary for tax administrations to fight tax abuse.
To ensure a proportionate approach, reporting on this information should only be
required by those certified financial intermediaries that, due to their position within the
chain, may have been directly involved in the relevant financial arrangement. Such
reporting is not required in the case of bonds and interest payments.
(11) In order to ensure effectiveness, Member States should establish penalties regime for
violations of the national rules transposing this Directive. Such penalties should be
effective, proportionate and dissuasive.
(12) The proper implementation and enforcement of the proposed rules in each Member
State concerned is critical for the promotion of the CMU as a whole as well as for the
protection of the tax base of Member States and should therefore be monitored by the
Commission. Member States should therefore communicate to the Commission on a
regular basis, information as specified by means of implementing act, on the
implementation and enforcement in their territory of national measures adopted
pursuant to this Directive. The Commission should prepare an evaluation on the basis
of the information provided by Member States and other available data to evaluate the
effectiveness of the proposed new rules. In this context the Commission should
consider the need to update the rules introduced by virtue of this Directive.
(13) In order to ensure uniform conditions for the implementation of this Directive, in
particular for (i) the digital tax residence certificate, (ii) the reporting of financial
intermediaries and (iii) the request for relief under this Directive, implementing
powers should be conferred on the Commission to adopt standard forms with a limited
number of components, including the linguistic arrangements. Those powers should be
exercised in accordance with Regulation (EU) No 182/2011 of the European
Parliament and of the Council30.
(14) Any processing of personal data carried out within the framework of this Directive
should comply with Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the
Council31. Financial intermediaries and Member States may process personal data
30
Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council of 16 February 2011
laying down the rules and general principles concerning mechanisms for control by Member States of
the Commission’s exercise of implementing powers (OJ L 55, 28.2.2011, p. 13)
31
Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council of 27 April 2016 on the
protection of natural persons with regard to the processing of personal data and on the free movement
of such data, and repealing Directive 95/46/EC (General Data Protection Regulation) (OJ L 119,
4.5.2016, p. 1)
EN 20 EN
under this Directive solely with the objective of serving a general public interest,
namely for the purposes of combating tax fraud, tax evasion and tax avoidance,
safeguarding tax revenues and promoting fair taxation, which strengthen opportunities
for social, political and economic inclusion in Member States. To allow the effective
pursuit of this objective, it is necessary to restrict certain rights of individuals provided
by the aforementioned Regulation, especially the right to be notified on the processing
of their data and the scope thereof as well as the right to consent on certain types of
data processing.
(15) Since the objective of this Directive cannot sufficiently be achieved by the Member
States but can rather, by reason of the cross-border nature of the transactions
concerned and the need to reduce compliance costs in the internal market as a whole,
be better achieved at Union level, the Union may adopt measures, in accordance with
the principle of subsidiarity as set out in Article 5 of the Treaty on European Union. In
accordance with the principle of proportionality as set out in that Article, this Directive
does not go beyond what is necessary in order to achieve that objective.
(16) The European Data Protection Supervisor was consulted in accordance with Article 42
of Regulation (EU) 2018/1725 of the European Parliament and of the Council32.
HAS ADOPTED THIS DIRECTIVE:
CHAPTER I
GENERAL PROVISIONS
Article 1
Subject matter
This Directive lays down rules on the issuance of a digital tax residence certificate by
Member States and the procedure to relieve any excess withholding tax that can be withheld
by a Member State on dividends from publicly traded shares and, where applicable, interest
from publicly traded bonds paid to registered owners who are resident for tax purposes
outside that Member State.
Article 2
Scope
Chapters I and IV shall apply to all Member States. Chapter II shall apply to all Member
States with regards to all persons that are resident for tax purposes in their jurisdiction.
The procedures laid down in Chapter III shall apply to all Member States that provide relief of
excess withholding tax on dividends paid for publicly traded shares. Member States that
provide relief of excess withholding tax on interest paid for publicly traded bonds may apply
Chapter III.
32
Regulation (EU) 2018/1725 of the European Parliament and of the Council of 23 October 2018 on the
protection of natural persons with regard to the processing of personal data by the Union institutions,
bodies, offices and agencies and on the free movement of such data, and repealing Regulation (EC) No
45/2001 and Decision No 1247/2002/EC (OJ L 295, 21.11.2018, p. 39)
EN 21 EN
Article 3
Definitions
For the purposes of this Directive the following definitions shall apply:
(1) ‘excess withholding tax’ means the difference between the amount of withholding
tax levied by a Member State on payments to non-resident owners of dividends or
interest from securities by applying the general domestic rate and the lower amount
of withholding tax applicable by that Member State on the same dividends or interest
in line with a double tax treaty or specific national legislation, as the case may be.
(2) ‘publicly traded share’ means share admitted to trading on a regulated market or
multilateral trading facility as defined under points 21 and 22 of Article 4 of
Directive 2014/65/EU of 15 May 201433.
(3) ‘publicly traded bond’ means a bond admitted to trading on a regulated market or
multilateral trading facility or organised trading facility as defined under points 21,
22 and 23 of Article 4 of Directive 2014/65/EU of 15 May 2014 respectively.
(4) ‘financial intermediary’ means a central securities depository as defined in Article 2
(1) of Regulation (EU) 909/2014 of 23 July 201434, a credit institution as defined in
point (1) of Article 4(1) of Regulation (EU) No 575/201335 or an investment firm, as
defined in point (1) of Article 4(1) in Directive 2014/65/EU or a third country legal
person that has been authorised to provide services comparable to those provided by
a central securities depository, a credit institution or an investment firm under
comparable legislation of a third country of residence, which is part of the securities
payment chain between the entity issuing securities and the registered owner
receiving payments on such securities.
(5) ‘EUID’ means the European Unique Identifier for companies as referred to in Article
16 of Directive (EU) 2017/1132 of the European Parliament and of the Council 36.
(6) ‘tax identification number or TIN’ means the unique identifier for tax purposes of a
registered owner as such in a Member State.
(7) ‘withholding tax relief procedure’ means a procedure whereby a registered owner
receiving dividends or interest from securities that can be subject to excess
withholding tax is relieved or reimbursed for such excess tax.
(8) ‘competent authority’ means the authority which has been designated by a Member
State in accordance with Article 5 and includes any person authorised in accordance
with national rules by such authority to act on its behalf for the purposes of this
Directive.
33
Directive 2014/65/EU of the European Parliament and of the Council of 15 May 2014 on markets in
financial instruments and amending Directive 2002/92/EC and Directive 2011/61/EU (recast) (OJ L 173,
2.6.2014, p. 349)
34
Regulation (EU) No 909/2014 of the European Parliament and of the Council of 23 July 2014 on
improving securities settlement in the European Union and on central securities depositories and
amending Directives 98/26/EC and 2014/65/EU and Regulation (EU) No 236/2012 (OJ L 257,
28.8.2014, p. 1–72)
35
Regulation (EU) No 575/2013 of the European Parliament and of the Council of 26 June 2013 on
prudential requirements for credit institutions and investment firms and amending Regulation (EU) No
648/2012 Text with EEA relevance (OJ L 176, 27.6.2013, p. 1–337)
36
Directive (EU) 2017/1132 of the European Parliament and of the Council of 14 June 2017 relating to
certain aspects of company law (codification) (OJ L 169, 30.6.2017, p. 46–127)
EN 22 EN
(9) ‘security’ means a publicly traded share or a publicly traded bond.
(10) ‘large institution’ means a large institution as defined in point (146) of Article 4(1) of
Regulation (EU) No 575/2013.
(11) ‘withholding tax agent’ means an entity authorised by the source Member State to
assume responsibility for the deduction of withholding tax from payment of
dividends or interest from securities and the transfer of such withholding tax to the
tax authority of the source Member State.
(12) ‘record date’ means the date set by the issuer of a security, on which the identity of
the holder of such security and the rights flowing therefrom, including the right to
participate and vote in a general meeting, where relevant, shall be determined, based
on the settled positions struck in the books of the financial intermediary by book-
entry at the close of its business as defined in Article 1 (7) of Regulation
2018/121237.
(13) ‘settlement’ means the completion of a securities transaction where it is concluded
with the aim of discharging the obligation of the parties to that transaction through
the transfer of cash or securities or both, as defined in point 7 of Article 2 of the
Regulation (EU) 909/2014 of 23 July 2014.
(14) ‘registered owner’ means any natural or legal person that is entitled to receive
dividend or interest income from securities subject to tax withheld at source in a
Member State.
(15) ‘investment account’ means the account or accounts provided by financial
intermediaries to registered owners via which their securities are held or registered
and to which the payments related to these securities are made.
(16) ‘ex-dividend date’ means the date as from which the shares are traded without the
rights flowing from the shares, including the right to participate and vote in a general
meeting, where relevant.
(17) ‘financial arrangement’ means any arrangement or contractual obligation whereby
any part of the ownership of the publicly traded share, on which a dividend is paid, is
or could be, either permanently or temporarily transferred to another party.
(18) ‘securities payment chain’ means the sequence of financial intermediaries handling
the payment of dividends or interest on securities between the securities’ issuer and a
registered owner to whom dividends or interest from such securities are paid.
(19) ‘double tax treaty’ means an agreement or convention that provides for the
elimination of double taxation of income, and where applicable, capital, in force
between two (or more) countries.
(20) ‘source Member State’ means the Member State of residence of the issuer of the
security paying dividend or interest.
(21) ‘quick refund system’ means a system where a payment of dividend or interest is
made taking into account the general domestic withholding tax rate followed by a
37
Commission Implementing Regulation (EU) 2018/1212 of 3 September 2018 laying down minimum
requirements implementing the provisions of Directive 2007/36/EC of the European Parliament and the Council
as regards shareholder identification, the transmission of information and the facilitation of the exercise of
shareholder rights (OJ L 223, 4.9.2018, p. 1).
EN 23 EN
request for refund of the excess withholding tax within the timeframe set in
Article 13.
(22) ‘relief at source system’ means a system where the appropriate withholding tax rate,
in accordance with the applicable domestic rules and/or international agreements,
such as the relevant double tax treaty, is applied at the moment of payment of
dividends or interest.
(23) ‘standard refund system’ means a system where a payment of dividends or interest is
made taking into account the general domestic withholding tax rate followed by a
request for refund of the excess withholding tax outside the procedure set out in
Article 13.
(24) ‘euro short-term rate’ means the euro short-term rate as defined in Guideline (EU)
2019/1265 of the European Central Bank of 10 July 201938.
CHAPTER II
DIGITAL TAX RESIDENCE CERTIFICATE
Article 4
Digital tax residence certificate (eTRC)
1. Member States shall provide for an automated process to issue digital tax residence
certificates (eTRC) to a person deemed resident in their jurisdiction for tax purposes.
2. Member States shall issue the eTRC within one working day from submission of a
request, subject to paragraph 4. The eTRC shall comply with the technical
requirements of Annex I and shall include the following information:
(a) the first and last name of the taxpayer and the date and place of birth, if the
taxpayer is an individual, or its name and its European Unique Identifier
number (EUID), if the taxpayer is an entity
(b) tax identification number;
(c) address of the taxpayer;
(d) date of issuance;
(e) the covered period;
(f) identification of the tax authority issuing the certificate;
(g) any additional information that may be relevant where the certificate is issued
to serve purposes other than relief of withholding tax under this Directive or
information required to be included in a tax residence certificate under EU law.
3. An eTRC shall cover at least the whole calendar year in which the request for such
certificate is made and shall be valid for such covered period unless and until the
Member State issuing the eTRC has evidence that the person to which the eTRC
refers is not resident in its jurisdiction.
38
Guideline (EU) 2019/1265 of the European Central Bank of 10 July 2019 on the euro short-term rate
(€STR) (ECB/2019/19) (OJ L 199, 26.7.2019, p. 8–17)
EN 24 EN
4. If more than one working day is required to verify the tax residency of a specific
taxpayer, the Member State shall inform the person requesting the certificate of the
additional time needed and the reasons for the delay.
5. Member States shall recognise an eTRC issued by another Member State as adequate
proof of residence of a taxpayer in that other Member State in accordance with
paragraph 3.
6. The Commission shall adopt implementing acts laying down standard computerised
forms, including the linguistic arrangements, and technical protocols, including
security standards, for the issuance of an eTRC. Those implementing acts shall be
adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 18.
CHAPTER III
WITHHOLDING TAX RELIEF PROCEDURE
SECTION 1
CERTIFIED FINANCIAL INTERMEDIARIES
Article 5
National register of certified financial intermediaries
1. Member States that levy a withholding tax on dividends from publicly traded shares
paid to registered owners resident for tax purposes outside that Member State and
that provide relief of excess withholding tax shall establish a national register of
certified financial intermediaries. Member States may opt to use this national register
also in relation to relief of excess withholding tax on interest from publicly traded
bonds, if applicable.
2. Member States that levy a withholding tax on interest from publicly traded bonds
while they do not levy withholding tax on dividends from publicly traded shares may
opt to establish a national register.
3. Member States establishing a national register according to paragraph 1 and 2 shall
designate a competent authority responsible for maintaining and updating that
register.
4. The national register shall include the following information on the certified financial
intermediaries:
(a) name of the certified financial intermediary;
(b) date of registration;
(c) contact details and any existing website of the certified financial intermediary;
(d) the EUID, or, where the certified financial intermediary has no such number,
the legal entity identifier (LEI) or any legal entity registration number issued
by its country of residence.
5. The national register shall be made publicly accessible on a dedicated website of the
Member State and updated at least once a month.
EN 25 EN
Article 6
Requirement to register as certified financial intermediary
1. Member States that maintain a national register according to Article 5 shall require
all large institutions as referred to in Article 3(10) that handle payments of dividends
and, where relevant, interest on securities originating in their jurisdictions, and
central securities depositories as referred to in Article 3(4) that provide withholding
tax agent services for the same payments, to register with their national register.
2. Member States maintaining a national register in accordance with Article 5 shall
enable, upon request, the registration in that register of any financial intermediary
meeting the requirements of Article 7.
Article 7
Registration procedure
1. Member States shall ensure that a financial intermediary is registered in their
national register of certified financial intermediaries within three months from
submission of a request of the financial intermediary that provides evidence of all of
the following requirements:
(a) a residence for tax purposes in a Member State or third country jurisdiction not
included on Annex I of the EU list of non-cooperative jurisdictions for tax
purposes39 nor on the table I of the Annex to Delegated Regulation (EU)
2016/167540;
(b) if the requesting financial intermediary is a credit institution, an authorisation
in the jurisdiction of residence for tax purposes to perform custodial activities
under points (12) or (14) of Annex I of Directive 2013/36/EU or comparable
legislation of a third country; if the requesting financial intermediary is an
investment firm, an authorisation in the jurisdiction of residence for tax
purposes to perform custodial activities under Section B(1) of Annex I of
Directive 2014/65/EU or comparable legislation of a third country or; if the
requesting financial intermediary is a central securities depository, an
authorisation in the jurisdiction of residence for tax purposes under Regulation
EU 909/2014 or comparable legislation of a third country of residence;
(c) a declaration of compliance with the provisions of Council Directive
2014/107/EU41 or the provisions of Directive 2018/843/EU of the European
Parliament and of the Council42 as applicable or with a comparable legislation
of a third country jurisdiction not included on Annex I of the EU list of non-
39
Council of the European Union, Economic and Financial Affairs Council, 14094/16, Brussels 8
November 2016
40
Commission Delegated Regulation (EU) 2016/1675 of 14 July 2016 supplementing Directive (EU)
2015/849 of the European Parliament and of the Council by identifying high-risk third countries with
strategic deficiencies (OJ L 254, 20.9.2016, p. 1–4)
41
Council Directive 2014/107/EU of 9 December 2014 amending Directive 2011/16/EU as regards
mandatory automatic exchange of information in the field of taxation (OJ L 359, 16.12.2014, p. 1–29)
42
Directive (EU) 2018/843 of the European Parliament and of the Council of 30 May 2018 amending
Directive (EU) 2015/849 on the prevention of the use of the financial system for the purposes of money
laundering or terrorist financing, and amending Directives 2009/138/EC and 2013/36/EU (OJ L 156,
19.6.2018, p. 43–74)
EN 26 EN
cooperative jurisdictions for tax purposes or on the table I of the Annex to
Delegated Regulation (EU) 2016/1675.
2. Financial intermediaries shall notify without delay the competent authority of the
Member State of any change in the information provided under points (a) to (c).
Article 8
Removal from the national register
1. Member States shall remove from their national register any certified financial
intermediary, where such intermediary:
(a) requests such removal; or
(b) no longer meets the requirements of Article 7.
2. Member States may remove from their national register any certified financial
intermediary that has been found to have repeatedly and intentionally not complied
with its obligations under any of the following instruments:
(a) this Directive;
(b) Council Directive 2014/107/EU; or
(c) Directive 2018/843/EU; or
(d) comparable legislation of a third country of residence for tax purposes.
3. The Member State that removes a certified financial intermediary from its national
register shall inform without delay all other Member States that maintain a national
register according to Article 5.
4. Member States shall ensure that the financial intermediary that has been removed
from the national register pursuant to paragraph 1 is re-registered where any non-
compliance with the provisions of this Directive has been remedied, including
payment or settlement of any amounts outstanding due to non-compliance therewith.
SECTION 2
REPORTING
Article 9
Obligation to report
1. Member States shall take the necessary measures to require certified financial
intermediaries in their national register to report to the competent authority the
information referred to in Annex II as soon as possible after the record date, unless a
settlement instruction in respect of any part of a transaction is pending on the record
date, in which case the reporting for that transaction shall take place as soon as
possible after the settlement. If 20 days after the record date, settlement is still
pending for any part of the transaction, certified financial intermediaries shall report
within the next 5 calendar days indicating the part for which settlement is pending.
2. Member States shall provide that certified financial intermediaries do not need to
report information referred to in Annex II, heading E, if the total dividend paid to the
registered owner on the owner’s shareholding in a company does not exceed EUR
1000.
EN 27 EN
3. Member States that opt to use a national register established in accordance with
Article 5 in relation to payments of interest, shall require certified financial
intermediaries to report the information included in Annex II but shall not require
reporting of information under heading E.
4. The Commission shall adopt implementing acts laying down standard computerised
forms, including the linguistic arrangements, and requirements for the
communication channels, for the reporting of information referred to in Annex II.
Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination
procedure referred to in Article 18.
5. Member States shall require certified financial intermediaries in their national
register to keep the documentation supporting the information reported for five years
and to provide access to any other information, as well as access to their premises for
the purpose of audit and shall require certified financial intermediaries to delete or
anonymise any personal data included in such documentation as soon as the audit has
been completed and at the latest five years after reporting.
SECTION 3
SYSTEMS OF RELIEF
Article 10
Request for relief at source or quick refund
1. Member States shall require a certified financial intermediary maintaining the
investment account of a registered owner receiving dividends or interest to request
relief pursuant to Article 12 and/or Article 13, on behalf of such registered owner, if
the following conditions are met:
(a) The registered owner has authorised the certified financial intermediary to
request relief on its behalf; and
(b) The certified financial intermediary has verified and established the registered
owner’s eligibility in accordance with Article 11. Such verification may also
include a risk assessment that takes into account the credit risk and fraud risk.
2. Notwithstanding paragraph 1, Member States shall not provide relief under the
systems as provided for under Articles 12 and 13 for a request, where:
(a) the dividend has been paid on a publicly traded share that the registered owner
acquired within a period of two days before the ex-dividend date;
(b) the dividend payment on the underlying security for which relief is requested is
linked to a financial arrangement that has not been settled, expired or otherwise
terminated at the ex-dividend date.
3. Notwithstanding paragraph 1, Member States may exclude requests from relief under
Articles 12 and 13, where:
(a) at least one of the financial intermediaries in the securities payment chain is not
a certified financial intermediary and a subsequent certified financial
intermediary in the chain has not provided to the competent authority the
information that the financial intermediary should report under this Directive if
it were a certified financial intermediary; or
EN 28 EN
(b) an exemption of the withholding tax is claimed.
Article 11
Due diligence of registered owner’s eligibility
1. Member States shall ensure that the certified financial intermediary requesting relief
under Article 12 and/or 13 on behalf of a registered owner obtains from such
registered owner a declaration that the registered owner:
(a) is the beneficial owner of the dividend or interest as defined under the national
legislation of the source Member State; and
(b) has not engaged in a financial arrangement linked to the underlying publicly
traded share that has not been settled, expired or otherwise terminated at the
ex-dividend date.
2. Member States shall ensure certified financial intermediaries requesting relief under
Article 12 and/or 13 on behalf of a registered owner to verify:
(a) the eTRC of the registered owner and/or appropriate proof of tax residence in a
third country;
(b) the registered owner’s declaration and tax residence against information from
the internal control mechanisms used by the certified financial intermediary in
order to comply with the obligations in relation to money laundering and
terrorist financing under Directive (EU) 2015/84943 or comparable information
required in third countries;
(c) the registered owner’s entitlement to a specific reduced withholding tax rate in
accordance with a double tax treaty between the source Member State and the
jurisdictions where the registered owner is resident for tax purposes or specific
national legislation of the source Member State;
(d) in case of a dividend payment and based on the information available to the
certified financial intermediary, the possible existence of any financial
arrangement that has not been settled, expired or otherwise terminated at the
ex-dividend date, unless the dividend paid to the registered owner for each
group of identical shares held does not exceed EUR 1000.
3. Member States shall ensure that certified financial intermediaries have adequate
procedures in place to perform verifications in accordance with paragraph 2.
Article 12
Relief at source system
Member States may allow certified financial intermediaries maintaining a registered owner’s
investment account to request relief at source on behalf of a registered owner in accordance
with Article 10 by providing to the withholding tax agent the following information:
(a) the tax residence of the registered owner; and
43
Directive (EU) 2015/849 of the European Parliament and of the Council of 20 May 2015 on the
prevention of the use of the financial system for the purposes of money laundering or terrorist
financing, amending Regulation (EU) No 648/2012 of the European Parliament and of the Council, and
repealing Directive 2005/60/EC of the European Parliament and of the Council and Commission
Directive 2006/70/EC (OJ L 141, 5.6.2015, p. 73–117)
EN 29 EN
(b) the applicable withholding tax rate on the payment in accordance with a double tax
treaty or specific national legislation.
Article 13
Quick refund system
1. Member States may allow certified financial intermediaries maintaining a registered
owner’s investment account to request a quick refund of the excess withholding tax,
on behalf of such registered owner in accordance with Article 10 if the information
referred to in paragraph 3 of this Article is provided as soon as possible after the
payment date and at the latest within 25 calendar days from the date of payment of
the dividend or interest.
2. Member States shall process a refund request made in accordance with paragraph 1
within 25 calendar days from the date of such request or from the date reporting
obligations under this Directive have been met by all relevant certified financial
intermediaries, whichever is the latest. Member States shall apply interest in
accordance with Article 14 on the amount of such refund for each day of delay after
the 25th day.
3. A certified financial intermediary requesting quick refund shall provide the following
information to the relevant Member State:
(a) identification of the dividend or interest payment as referred to in Annex II,
heading B;
(b) the legal basis of the applicable withholding tax rate and total amount of excess
tax to be refunded;
(c) the tax residence of the registered owner;
(d) the registered owner’s declaration in accordance with Article 11.
4. The Commission shall adopt implementing acts laying down standard computerised
forms, including the linguistic arrangements, and requirements for the
communication channels for the submission of requests under this Article. Those
implementing acts shall be adopted, in accordance with the examination procedure
referred to in Article 18.
Article 14
Late payment interest
Member States shall apply interest in accordance with Article 13(2) at a rate equal to the
interest or equivalent charge applied by the Member State to late payments of income tax by
registered owners, or, if the national legislation of the Member States does not include such
provision, at the Euro short-term rate plus 50 basis points or the equivalent interest rate used
by their Central Bank plus 50 basis points, if they are not part of the European Exchange Rate
Mechanism.
Article 15
Standard refund system
Member States shall adopt appropriate measures to ensure that where Article 12 and Article
13 do not apply to dividends, because the conditions of this Directive are not met, a registered
owner or its authorised representative requesting for refund of the excess withholding tax on
EN 30 EN
such dividends provides at least the information required under Annex II, heading E, unless
the total dividend paid to the registered owner on the owner’s shareholding in a company does
not exceed EUR 1000, and unless this information has already been provided in accordance
with the obligations of Article 9.
Article 16
Civil liability
Member States shall take appropriate measures to ensure that if a certified financial
intermediary does not comply, intentionally or negligently, with its obligations under Articles
9, 10, 11, 12 and 13, the certified financial intermediary can be held liable for all or part of the
loss of withholding tax revenue incurred by the Member State in relation to a request under
Article 12 or 13.
Article 17
Penalties
Member States shall lay down the rules on penalties applicable to infringements of national
provisions adopted pursuant to this Directive, and shall take all measures necessary to ensure
that they are implemented. These penalties shall be effective, proportionate and dissuasive.
CHAPTER IV
FINAL PROVISIONS
Article 18
Committee procedure
1. The Commission shall be assisted by a Committee. That committee shall be a
committee within the meaning of Regulation (EU) No 182/201144.
2. Where reference is made to this paragraph, Article 5 of Regulation (EU) No
182/2011 shall apply.
Article 19
Evaluation
1. The Commission shall examine and evaluate the functioning of this Directive, after
national rules transposing the Directive come into effect, every 5 years. A report on
the evaluation of the Directive, including on a potential need to amend specific
provisions thereof, will be submitted to the European Parliament and the Council by
December 2031 and every 5 years.
2. Member States shall communicate to the Commission relevant information for the
evaluation of the Directive in improving withholding tax relief procedures to reduce
double taxation as well as combat tax abuse, in accordance with paragraph 3.
44
Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council of 16 February 2011
laying down the rules and general principles concerning mechanisms for control by Member States of
the Commission’s exercise of implementing powers (OJ L 55, 28.2.2011, p. 13–18)
EN 31 EN
3. The Commission shall, by means of implementing acts, specify the information to be
provided by Member States for the purposes of evaluation and the format and the
conditions of communication of that information.
4. Information communicated to the Commission under paragraph 2 shall be kept
confidential by the Commission in accordance with the provisions applicable to
Union institutions.
5. Information communicated to the Commission by a Member State under
paragraph 2, as well as any report or document produced by the Commission using
such information, may be transmitted to other Member States. The transmitted
information shall be covered by the obligation of official secrecy and enjoy the
protection extended to similar information under the national law of the Member
State which received it.
Article 20
Personal data protection
1. Member States shall restrict data subject’s rights under Articles 15 to 19 of
Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council45 only to
the extent and only as long as it is strictly necessary for their competent authorities to
mitigate the risk of tax fraud, evasion or avoidance in Member States, in particular
by verifying that the correct withholding tax rate is applied for the registered owner,
or by verifying that the registered owner obtains the relief if so entitled in a timely
manner.
2. When processing personal data, certified financial intermediaries and the competent
authorities of Member States shall be considered as controllers, in the meaning of
Article 4, paragraph 7 of Regulation (EU) 2016/679, within the scope of their
respective activities under this Directive.
3. Information, including personal data, processed in accordance with this Directive
shall be retained only as long as necessary to achieve the purposes of this Directive,
in accordance with each data controller’s domestic rules on statute of limitations, but
in any case no longer than 10 years.
Article 21
Notification
A Member State that establishes and maintains a national register pursuant to Article 5, shall
inform the Commission and other Member States thereof and of any subsequent changes to
the rules governing such register. The Commission shall publish in the Official Journal of the
European Union this information and shall update the information as necessary.
45
Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council of 27 April 2016 on the
protection of natural persons with regard to the processing of personal data and on the free movement of
such data, and repealing Directive 95/46/EC (OJ L 119, 4.5.2016, p. 1).
EN 32 EN
Article 22
Transposition
1. Member States shall adopt and publish, by 31 December 2026 at the latest, the laws,
regulations and administrative provisions necessary to comply with this Directive.
They shall forthwith communicate to the Commission the text of those provisions.
They shall apply those provisions from 1 January 2027.
When Member States adopt those provisions, they shall contain a reference to this
Directive or be accompanied by such a reference on the occasion of their official
publication. Member States shall determine how such reference is to be made.
2. Member States shall communicate to the Commission the text of the main provisions
of national law which they adopt in the field covered by this Directive.
Article 23
Entry into force
This Directive shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in
the Official Journal of the European Union.
Article 24
Addressees
This Directive is addressed to the Member States.
Done at Brussels,
For the Council
The President
EN 33 EN
LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT
1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
1.1. Title of the proposal/initiative
New EU system for the avoidance of double taxation and prevention of tax abuse in
the field of withholding taxes, so-called FASTER (Faster and Safer Tax Excess
Relief).
1.2. Policy area(s) concerned
Tax policy.
1.3. The proposal/initiative relates to:
A new action.
1.4. Objective(s)
1.4.1. General objective(s)
1) Facilitating cross-border investment in the EU by giving taxpayers proper and effective
access to tax benefits arising from DTTs and EU Directives
2) Preventing tax abuse in the field of WHT
3) Economic benefits
1.4.2. Specific objective(s)
1) Shorten time for relieving or refunding excess withholding tax
2) Ensuring financial intermediaries adhere to customer due diligence requirements and
report thereon to tax administrations
3) Prevention of WHT abuse (Cum-Ex and Cum-Cum)
4) Equip Member States tax administrations with tools to deal with refund/relief at source
procedures in a secure and timely manner
5) Effect of the proposal on the economy
1.4.3. Expected result(s) and impact
The defined time limits within the Proposal would ensure that WHT reclaims would
be refunded more quickly or that any lower applicable WHT rate would apply at the
time of the payment. The reporting obligations would ensure that information is
reported to the tax authorities to allow for major transparency and that such
information is effectively used to combat tax fraud, tax evasion and tax avoidance in
WHT reclaim/relief systems in the EU while ensuring efficiency of the system. A
secondary aim is to have a positive effect on economic indicators like GDP, wages
and employment.
1.4.4. Indicators of performance
Specific objective Indicators Measurement tools
Shorten time for Whether payment days for Annual data to be supplied to
relieving/refunding excess WHT reclaims are in line the Commission by source
tax withheld with pre-defined payment Member State
time-frames in the proposal
EN 34 EN
and, where appropriate, late
interest payment penalties
are paid to investors for late
refund payments
Ensuring certified financial Monitoring activities of the Annual report to be supplied
intermediaries adhere to the Member State to ensure by Member State with the
customer due diligence compliance of EU financial National Register where the
requirements and reporting intermediaries (by the financial intermediary is
obligations Member State where they are registered.
registered in the National
Register) and non-EU
financial intermediaries (by
Member State where they are
registered)
Prevention of tax abuse Annual assessment by the Annual assessment to be
source Member State on the supplied to the Commission
usefulness of data reported by the source Member State.
by intermediaries/WHT
agents to actually detect and
prevent tax abuse. The
assessment will include the
use and benefits (number of
abuse cases and related
amounts) of reported data for
detecting and combatting
WHT tax abuse (Cum/Ex
and Cum/Cum).
Equip Member States tax Accuracy and completeness Annual assessment to be
administrations with tools to of information reported by supplied to the Commission
deal with refund/relief at financial by the source Member State.
source procedures in a secure
intermediaries/WHT agents
manner
to the source Member State
tax administration
Annual assessment by the
source Member State of the
enforceability of liability
allocation rules at national
level
Effect of the proposal on the An assessment of the An annual assessment to be
EU economy economic effects of the performed by the
proposal on GDP, Commission
investment, wages and
employment. This
assessment will include the
data source and methodology
used in the JRC studies in
Annex 4 of the impact
assessment accompanying
the proposal, including the
CPIS security cross-border
EN 35 EN
survey
1.5. Grounds for the proposal/initiative
1.5.1. Requirement(s) to be met in the short- or long-term including a detailed
timeline for roll-out of the implementation of the initiative
The Commission will need to undertake the following measures for the
implementation of the initiative: (1) provide technical support for
implementation of the system to issue the eTRC; and (2) provide the framework
for the system of reporting and request forms by financial intermediaries to
Member States.
The eTRC will be issued with an electronic seal and be in conformity with
Regulation (EU) No 910/2014 of 23 July 2014 on electronic identification and
trust services for electronic transactions in the internal market (eIDAS
Regulation). At a later stage, Member States will consider introducing a
verification process through verifiable credentials if the technical requirements
of the EU are met. It is expected that the eTRC and the verification process will
be in place within 18 months after the Directive has been adopted.
The Commission will be required to offer the service of a registry of trusted
issuers’ public keys (assuming public keys need to be changed periodically) for
the implementation of the eTRC by Member States.
Further, the Commission will support a Technical Committee regarding possible
changes of a technical basis of the digital tax residence certificate or new
technical developments.
Financial intermediaries that come within the scope of the Proposal will be
required to report to Member States for dividend paid on publicly traded shares
and/or interests paid on publicly traded bonds. The information to be reported is
laid down in the Proposal. The Commission is empowered to adopt
implementing acts concerning the content of the information to be reported.
Further, through an implementing act, the Commission will lay down the
standardised computerised forms based on xml or an equivalent format,
including the linguistic arrangements, for the reporting of the information. The
Commission will also specify requirements for the communication
channels/protocols for the reporting systems that would be required for financial
intermediaries to exchange information with the Member State tax authorities
within the scope of the Proposal.
EN 36 EN
1.5.2. Added value of Union involvement (it may result from different factors, e.g.
coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For
the purposes of this point 'added value of Union involvement' is the value resulting
from Union intervention which is additional to the value that would have been
otherwise created by Member States alone
In order to streamline the excess WHT relief/ refund process and ensure quicker
WHT refund payments, it is preferable to avoid a patchwork of requirements,
unilaterally implemented by different Member States using different procedures.
By providing a standard reporting system common across the EU, all Member
States will have full transparency of the dividend and interest payment chain.
which is not currently the case. The data obtained will help identify and prevent
WHT relief/refund abuse (Cum/Ex and Cum/Cum).
A solution at EU level that would digitalise and harmonise key features of WHT
relief procedures while respecting the principle of proportionality would be
expected to result in a lower administrative burden and hence time and costs
savings for tax administrations, investors and financial intermediaries.
1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past
The initiative is a new mechanism at EU level. Only a very limited number of
Member States have introduced to date quick refund systems, and these have
encountered problems in their implementation.
Currently, the reporting of information by financial intermediaries is limited and
is usually only reported by the securities issuer/WHT agent in the financial chain
and not by other financial intermediaries. The initiative would provide for full
transparency of dividend and interest payments in the financial chain to identify
and prevent WHT relief/refund abuse.
1.5.4. Compatibility with the Multiannual Financial Framework and possible
synergies with other appropriate instruments
This Directive reflects one of the actions laid down in the ´Action Plan for fair
and simple taxation supporting the recovery strategy´ and the ´Capital Market
Union Action Plan 2.0´.
Ensuring fair taxation requires preventing tax abuse. The Proposal will use
similar procedures, arrangements and IT tools already established or under
development under the DAC.
EN 37 EN
1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for
redeployment
The Commission will assist Member States with the implementation of
the eTRC, including on-going technical support. In addition, ongoing
support to Member States by the Commission is needed for implementing
and monitoring the framework for the reporting arrangements for
financial intermediaries. Relevant costs will be financed by the EU
budget.
Otherwise, it will be for Member States to implement the measures
envisaged.
1.6. Duration and financial impact of the proposal/initiative
limited duration
in effect from [DD/MM]YYYY to [DD/MM]YYYY
Financial impact from YYYY to YYYY for commitment appropriations and from
YYYY to YYYY for payment appropriations.
– X unlimited duration
Implementation with a start-up period from YYYY to YYYY,
followed by full-scale operation.
1.7. Management mode(s) planned
– X Direct management by the Commission
X by its departments, including by its staff in the Union delegations;
by the executive agencies
– Shared management with the Member States
– Indirect management by entrusting budget implementation tasks to:
third countries or the bodies they have designated;
international organisations and their agencies (to be specified);
the EIB and the European Investment Fund;
bodies referred to in Articles 70 and 71 of the Financial Regulation;
public law bodies;
bodies governed by private law with a public service mission to the extent that
they are provided with adequate financial guarantees;
bodies governed by the private law of a Member State that are entrusted with the
implementation of a public-private partnership and that are provided with
adequate financial guarantees;
EN 38 EN
persons entrusted with the implementation of specific actions in the CFSP
pursuant to Title V of the TEU, and identified in the relevant basic act.
2. MANAGEMENT MEASURES
2.1. Monitoring and reporting rules
The Commission will ensure that arrangements are in place to monitor and evaluate the
functioning of the intervention and evaluate it against the main policy objectives.
Member States will submit data on an annual basis to the Commission with the
information outlined in the above Table on indicators of performance which will be used
to monitor compliance with the Directive. As monitoring data is available, and if deemed
appropriate, the Commission will assess revising some its features in accordance with the
technical support for the eTRC and the implementing act for the reporting system.
An evaluation will take place five years after the implementation of the Directive which
will allow the Commission to review the results of the policy with respect to its objectives
as well as the overall impacts in terms of improving the WHT refund/relief systems in the
EU and also for preventing WHT tax abuse.
2.2. Management and control system(s)
2.2.1. Justification of the management mode(s), the funding implementation
mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed
The implementation of the initiative will rely on the competent authorities (tax
administrations) of the Member States. They will be responsible for financing their own
national systems, including the implementation of the eTRC, and the setting up of
national systems to receive reporting and requests from financial intermediaries.
The Commission will finance the technical assistance for the eTRC and the establishment
at EU level of the frameworks for the reporting systems and the request forms.
2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s)
set up to mitigate them
With regard to ensuring that WHT reclaims are refunded/relieved within the time
limits, Member States will be required to report to the Commission on an annual
basis statistics on how many excess WHT reclaims were refunded/relieved within the
time limits and how many beyond the time limits. For the latter, a justification should
be provided. Further, Member States will be required to make late interest payments
to the taxpayer for refunds beyond the time limits without justification.
With regard to compliance of their certified financial intermediaries in the national
registers, Member States will provide an annual report to the Commission on the
EN 39 EN
audits and activities they have undertaken to ensure the compliance of their financial
intermediaries with their obligations of the Directive, including reporting obligations.
Further, financial intermediaries shall be held liable for the breach of their
obligations under this Directive if their conduct has resulted in a loss of tax revenue.
Member States will be required to provide an annual report to the Commission on
the use of data reported under the Directive to detect and combat excess WHT
relief/refund abuse.
The main elements of the control strategy are:
Procurement contracts
The control procedures for procurement defined in the Financial Regulation: any
procurement contract is established following the established procedure of
verification by the services of the Commission for payment, taking into account
contractual obligations and sound financial and general management. Anti-fraud
measures (controls, reports, etc.) are foreseen in all contracts concluded between the
Commission and the beneficiaries. Detailed terms of reference are drafted and form
the basis of each specific contract. The acceptance process follows strictly the
TAXUD TEMPO methodology: deliverables are reviewed, amended if necessary and
finally explicitly accepted (or rejected). No invoice can be paid without an
"acceptance letter".
Technical verification of procurement
DG TAXUD performs controls of deliverables and supervises operations and
services carried out by contractors. It also conducts quality and security audits of
their contractors on a regular basis. Quality audits verify the compliance of the
contractors' actual processes against the rules and procedures defined in their quality
plans. Security audits focus on the specific processes, procedures and set-up.
In addition to the above controls, DG TAXUD performs the traditional financial
controls:
Ex-ante verification of commitments
All commitments in DG TAXUD are verified by the Head of the Finances and the
HR business correspondent Unit. Consequently, 100% of the committed amounts are
covered by the ex-ante verification. This procedure gives a high level of assurance as
to the legality and regularity of transactions.
Ex-ante verification of payments
100% of payments are verified ex-ante. Moreover, at least one payment (from all
categories of expenditures) per week is randomly selected for additional ex-ante
verification performed by the head of the Finances and HR business correspondent
Unit. There is no target concerning the coverage, as the purpose of this verification is
to check payments "randomly" in order to verify that all payments were prepared in
line with the requirements. The remaining payments are processed according to the
rules in force on a daily basis.
Declarations of the Authorising Officers by Sub-Delegations (AOSD)
All the AOSD sign declarations supporting the Annual Activity Report for the year
concerned. These declarations cover the operations under the programme. The
AOSD declare that the operations connected with the implementation of the budget
have been executed in accordance with the principles of the sound financial
EN 40 EN
management, that the management and control systems in place provided satisfactory
assurance concerning the legality and regularity of the transactions and that the risks
associated to these operations have been properly identified, reported and that
mitigating actions have been implemented.
2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio of
"control costs ÷ value of the related funds managed"), and assessment of the
expected levels of risk of error (at payment & at closure)
The controls established enable DG TAXUD to have sufficient assurance of the
quality and regularity of the expenditure and to reduce the risk of non-compliance. The
above control strategy measures reduce the potential risks below the target of 2% and
reach all beneficiaries. Any additional measures for further risk reduction would result
in disproportionately high costs and are therefore not envisaged. The overall costs
linked to implementing the above control strategy – for all expenditures under Fiscalis
programme – are limited to 1.6% of the total payments made. It is expected to remain
at the same ratio for this initiative. The programme control strategy limits the risk of
non-compliance to virtually zero and remains proportionate to the risks entailed.
2.3. Measures to prevent fraud and irregularities
The European Anti-fraud Office (OLAF) may carry out investigations, including on the-
spot checks and inspections, in accordance with the provisions and procedures laid down
in Regulation (EC) No 1073/1999 of the European Parliament and of the Council and
Council Regulation (Euratom, EC) No 2185/964 with a view to establishing whether
there has been fraud, corruption or any other illegal activity affecting the financial
interests of the Union in connection with a grant agreement or grant decision or a
contract funded under this Regulation.
EN 41 EN
3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL
3.1 Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure
budget line(s) affected
Existing budget lines
In order of multiannual financial framework headings and budget lines.
Type of
Budget line Contribution
expenditure
Heading of
from
multiannual from within the
EFTA meaning of
financial Diff./Non- candidate from third
Number: 03 04 0100 countries Article 21(2)(b) of
framework diff.
46 48
countries countries
47 the Financial
Regulation
1-
Single
Improving the proper functioning of
Market,
the taxation systems Diff. NO NO NO NO
Innovati
on and
Digital
New budget lines requested
In order of multiannual financial framework headings and budget lines.
Type of
Budget line Contribution
expenditure
Heading of
multiannual within the
financial Number from from meaning of
Diff./Non- from third
framework EFTA candidate Article 21(2)(b) of
diff. countries the Financial
countries countries
Regulation
[XX.YY.YY.YY]
YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO
46
Diff. = Differentiated appropriations / Non-diff. = Non-differentiated appropriations.
47
EFTA: European Free Trade Association.
48
Candidate countries and, where applicable, potential candidates from the Western Balkans.
EN 42 EN
3.2 Estimated financial impact of the proposal on appropriations
3.2.1 Summary of estimated impact on operational appropriations
The proposal/initiative does not require the use of operational appropriations
The proposal/initiative requires the use of operational appropriations, as explained below:
EUR million (to three decimal places)
Heading of multiannual financial Number
Single Market, Innovation and Digital
framework 1
Enter as many years as
DG: TAXUD 2023 2024 2025 2026 necessary to show the duration TOTAL
of the impact (see point 1.6)
Operational appropriations
Commitments (1a) 0.150 0.400 0.200 0.330 0.180 1.26
Budget line49 03.04.01
Payments (2a) 0.150 0.400 0.200 0.330 0.180 1.26
Commitments (1b)
Budget line
Payments (2b)
Appropriations of an administrative nature financed from the
envelope of specific programmes50
Budget line (3)
=1a+1b 0.150 0.400 0.200 0.330 0.180 1.26
TOTAL appropriations Commitments +3
49
According to the official budget nomenclature.
50
Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of EU programmes and/or actions (former ‘BA’ lines), indirect research, direct research.
EN 43 EN
for DG TAXUD =2a+2b 0.150 0.400 0.200 0.330 0.180 1.26
Payments +3
EN 44 EN
Heading of multiannual financial
7 ‘Administrative expenditure’
framework
This section should be filled in using the 'budget data of an administrative nature' to be firstly introduced in the Annex to the Legislative
Financial Statement (Annex V to the internal rules), which is uploaded to DECIDE for interservice consultation purposes.
EUR million (to three decimal places)
TOTAL
2023 2024 2025 2026 2027
2021 -2027 MFF
DG: TAXUD
Human resources 0.118 0.157 0.157 0.063 0.016 0,511
Other administrative expenditure 0.004 0.004 0.002 0.002 0.001 0,013
TOTAL DG TAXUD 0.122 0.161 0.159 0.065 0.017 0,524
TOTAL appropriations
under HEADING 7 (Total commitments = Total
0.122 0.161 0.159 0.065 0.017 0,524
of the multiannual financial payments)
framework
EUR million (to three decimal places)
TOTAL
2023 2024 2025 2026 2027
2021 – 2027 MFF
TOTAL appropriations Commitments 0.272 0.561 0.359 0.395 0.197 1,784
EN 45 EN
under HEADINGS 1 to 7
Payments 0.122 0.311 0.559 0.265 0.347 1,604
of the multiannual financial framework
TOTAL appropriations
under HEADINGS 1 to 7
of the multiannual financial
framework
3.2.2. Estimated impact on operational appropriations
The proposal/initiative does not require the use of operational appropriations
The proposal/initiative requires the use of operational appropriations, as explained below:
Commitment appropriations in EUR million (to three decimal places)
2023 2024 2025 2026 2027 2028 TOTAL
Indicate
objectives and OUTPUTS
outputs
51 Average Total
Type
No
No
No
No
No
No
Cost Cost Cost Cost Cost Cost Total cost
cost No
52
SPECIFIC OBJECTIVE No 1 …
Specifications 0.150 0.100 0.250
Development 0.300 0.200 0.150 0.650
51
Outputs are products and services to be supplied (e.g.: number of student exchanges financed, number of km of roads built, etc.).
52
As described in point 1.4.2. ‘Specific objective(s)…’
EN 46 EN
Maintenance 0.100 0.100 0.100 0.300
Support 0.020 0.020 0.020 0.020 0.080
Training 0.020 0.020
ITSM 0.020 0.060 0.060 0.060 0.060
(Infrastructure, 0.260
hosting,
licences, etc.),
Subtotal for specific objective No 1 0.150 0.420 0.300 0.330 0.180 0.180 1.560
SPECIFIC OBJECTIVE No 2 ...
- Output
Subtotal for specific objective No 2
TOTALS 0.150 0.420 0.300 0.330 0.180 0.180 1.560
EN 47 EN
3.2.3 Summary of estimated impact on administrative appropriations
The proposal/initiative does not require the use of appropriations of an
administrative nature
The proposal/initiative requires the use of appropriations of an administrative
nature, as explained below:
EUR million (to three decimal places)
Year Year Year Year Year
TOTAL
2023 2024 2025 2026 2027
HEADING 7
of the multiannual
financial framework
Human resources 0.118 0.157 0.157 0.063 0.016 0,511
Other administrative
0.004 0.004 0.002 0.002 0.001 0,013
expenditure
Subtotal HEADING 7
of the multiannual
financial framework
TOTAL 0.122 0.161 0.159 0.065 0.017 0,524
53
Outside HEADING 7
of the multiannual
financial framework
Human resources
Other expenditure
of an administrative
nature
Subtotal
outside HEADING 7
of the multiannual
financial framework
TOTAL 0.122 0.161 0.159 0.065 0.017 0,524
The appropriations required for human resources and other expenditure of an administrative nature will be met by
appropriations from the DG that are already assigned to management of the action and/or have been redeployed within the
53
Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of EU programmes
and/or actions (former ‘BA’ lines), indirect research, direct research.
EN 48 EN
DG, together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual
allocation procedure and in the light of budgetary constraints.
EN 49 EN
3.2.3.1 Estimated requirements of human resources
The proposal/initiative does not require the use of human resources.
The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained below:
2023 2024 2025 2026 2027 Total
Establishment plan posts (officials and temporary staff)
20 01 02 01 (Headquarters and Commission’s
0.75 1 1 0.4 0.1 3.25
Representation Offices)
20 01 02 03 (Delegations)
01 01 01 01 (Indirect research)
01 01 01 11 (Direct research)
Other budget lines (specify)
54
External staff (in Full Time Equivalent unit: FTE)
20 02 01 (AC, END, INT from the ‘global envelope’)
20 02 03 (AC, AL, END, INT and JPD in the
delegations)
XX 01 xx yy zz - at Headquarters
55
- in Delegations
01 01 01 02 (AC, END, INT - Indirect research)
01 01 01 12 (AC, END, INT - Direct research)
Other budget lines (specify)
TOTAL 0.75 1 1 0.4 0.1 3.25
Estimate to be expressed in full time equivalent units
XX is the policy area or budget title concerned.
The human resources required will be met by staff from the DG who are already assigned to management of the
action and/or have been redeployed within the DG, together if necessary with any additional allocation which
may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary
constraints.
Description of tasks to be carried out:
Officials and temporary staff Preparation of meetings and correspondence with Member States; work on forms, IT
formats and the Central Directory;
Commission of external contractors to do work on the IT system.
External staff N/A
54
AC= Contract Staff; AL = Local Staff; END= Seconded National Expert; INT = agency staff;
JPD= Junior Professionals in Delegations.
55
Sub-ceiling for external staff covered by operational appropriations (former ‘BA’ lines).
EN 50 EN
3.2.4 Compatibility with the current multiannual financial framework
The proposal/initiative:
can be fully financed through redeployment within the relevant heading of the
Multiannual Financial Framework (MFF).
Explain what reprogramming is required, specifying the budget lines concerned and the corresponding
amounts. Please provide an excel table in the case of major reprogramming.
requires use of the unallocated margin under the relevant heading of the MFF
and/or use of the special instruments as defined in the MFF Regulation.
Explain what is required, specifying the headings and budget lines concerned, the corresponding
amounts, and the instruments proposed to be used.
requires a revision of the MFF.
Explain what is required, specifying the headings and budget lines concerned and the corresponding
amounts.
3.2.5 Third-party contributions
The proposal/initiative:
does not provide for co-financing by third parties
provides for the co-financing by third parties estimated below:
Appropriations in EUR million (to three decimal places)
Enter as many years as necessary
Year Year Year Year
to show the duration of the Total
N56 N+1 N+2 N+3
impact (see point 1.6)
Specify the co-financing
body
TOTAL appropriations
co-financed
56
Year N is the year in which implementation of the proposal/initiative starts. Please replace "N" by the
expected first year of implementation (for instance: 2021). The same for the following years.
EN 51 EN
3.3 Estimated impact on revenue
The proposal/initiative has no financial impact on revenue.
The proposal/initiative has the following financial impact:
on own resources
on other revenue
please indicate, if the revenue is assigned to expenditure lines
EUR million (to three decimal places)
Appropriations 57
Impact of the proposal/initiative
available for
Budget revenue line:
the current Year Year Year Year Enter as many years as necessary to show
financial year N N+1 N+2 N+3 the duration of the impact (see point 1.6)
Article ………….
For assigned revenue, specify the budget expenditure line(s) affected.
Other remarks (e.g. method/formula used for calculating the impact on revenue or any other
information).
57
As regards traditional own resources (customs duties, sugar levies), the amounts indicated must be net
amounts, i.e. gross amounts after deduction of 20 % for collection costs.
EN 52 EN
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 19.6.2023
COM(2023) 324 final
2023/0187 (CNS)
Ettepanek:
NÕUKOGU DIREKTIIV
ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste
kohta
{SEC(2023) 243 final} - {SWD(2023) 215 final} - {SWD(2023) 216 final} -
{SWD(2023) 217 final}
ET ET
SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Euroopa Liidus võib investoritel olla üldiselt kohustus tasuda piiriüleses kontekstis
väärtpaberite hoidmisest saadud tulult (nimelt omakapitaliosalustelt saadud dividendidelt ja
võlakirjade intressidelt) maksu kaks korda.
Esiteks võib väärtpaberite emitendi riik (tuluallikariik) nõuda maksu, mis peetakse
kinni väärtpaberite brutotulult (kinnipeetav maks).
Teiseks võib investori asukohariik (maksuresidentsuse riik) nõuda maksu
tulumaksuna.
Sellise topeltmaksustamise vältimiseks on paljud riigid nõustunud jagama maksustamisõigusi
tuluallikariigi ja maksuresidentsuse riigi vahel, allkirjastades topeltmaksustamise vältimise
lepingud. Nende lepingute tingimuste kohaselt võib mitteresidendist investoritel olla
tuluallikariigis õigus madalamale kinnipeetava maksu määrale või maksuvabastusele. Peale
maksulepingute on mõned tuluallikariigid kehtestanud eeskirjad, millega nähakse
konkreetsetele mitteresidendist maksumaksjatele ette madalamad maksumäärad või
maksuvabastused, pidades silmas konkreetseid poliitikaeesmärke.
Selline kinnipeetava maksu vähendamine või sellest vabastamine võib toimuda kahel viisil.
Vähendatud maksumäära või maksuvabastust kohaldatakse vahetult dividendide/intresside
maksmise ajal (tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamine) või ülemääraselt
kinnipeetud maks tagastatakse investori tagasinõude alusel (maksutagastusmenetlus).
Kinnipeetava maksu menetlused, mis võimaldavad mitteresidendist investoritel saada
maksulepingust tulenevat kasu või riigisiseseid soodustusi, on aga sageli koormavad,
kulukad ja pikalevenivad, kuna need erinevad liikmesriigiti oluliselt nii dokumentide
poolest, mille maksumaksjad peavad kinnipeetava maksu vähendamiseks esitama, kui ka
digiteerimise taseme poolest. Kinnipeetava maksu menetluste puhul esineb endiselt ka
maksupettuste ja -kuritarvituste oht, mistõttu liikmesriikidel jääb tulu saamata, nagu
näitavad mitmesugused maksuskandaalid, eelkõige nn cum-cum ja cum-ex kauplemise
juhtumid. Selle põhjuseks on maksuhalduritel täpse teabe puudumine, mis on tingitud
finantsahela vähesest läbipaistvusest ja teabe puudumisest alusvaraks oleva väärtpaberiga
seotud finantskokkulepete olemasolu kohta.
Maksutagastuse taotluse esitamise kord hõlmab tavaliselt järgmisi etappe ja nõudeid:
maksumaksja (st maksete saaja) peab tõendama, et ta on selle riigi maksuresident, kellega
tuluallikaliikmesriik on sõlminud maksulepingu. Selleks peab maksumaksja taotlema oma
maksuresidentsuse riigi maksuhaldurilt maksuresidentsuse tõendit. Lisaks tuleb sõltuvalt
tuluallikariigist esitada mitu lisavormi ja -dokumenti. Kuigi tavaliselt nõuavad
tuluallikaliikmesriigid ELis tõendeid selle kohta, et maksumaksja on väärtpaberi omanik ja
tulu saaja, võivad nad enne ülemääraselt kinnipeetud maksude tagastamist nõuda ka
mitmesuguseid makseahelaga seotud dokumente või konkreetseid pangatõendeid (nt
dividendi maksmise tõend). Hiljutiste ja väga oluliste keerukate pettusejuhtumite tõttu on
mõned liikmesriigid kehtestanud või kehtestamas oma menetluste osana veelgi rangemaid
dokumendinõudeid.
ET 1 ET
Üks kõige ilmsemaid maksualaseid kuritarvitusi on olukord, kus maksumaksjad, kellel ei ole
õigust madalamale kinnipeetava maksu määrale, teevad tehinguid (nt väärtpaberite laenuks
andmine või müük ja tagasiostmine) üksustega, kes saaksid väärtpaberite omanikuna kasu
kinnipeetava maksu vähendatud määrast (nt vastavalt asjaomasele maksulepingule või nende
üksuste eristaatusele), eesmärgiga säästetud raha omavahel ära jagada.
Sellist kuritarvitust nimetatakse ka dividendiarbitraažiks ehk cum-cum kauplemiseks. Teine
kuritarvitamise vorm on cum-ex kauplemise skeemid, mis on petturlikud skeemid mitme
maksutagastustaotluse esitamiseks: tahtlike lühikeseks müügi tavadega püütakse tekitada
dividendide jaotamise kuupäeva lähedal segadust väärtpaberite majandusliku ja seadusliku
omaniku vahel, mis võimaldab mõlemal isikul taotleda maksutagastust suuremas summas kui
see, mille maksu kinnipidaja esialgu kinni pidas.
Praegune olukord pärsib piiriüleseid investeeringuid ELis, eelkõige jaeinvestorite puhul:
hiljutise uuringu1 kohaselt ei taotlenud kinnipeetava maksu vähendatud määra ligi 70 %
jaeinvestoritest, kellel oleks olnud sellele õigus, nimetades peamise põhjusena pikka, kulukat
ja liiga keerulist menetlust, mille tõttu 31 % neist otsustas oma ELi välisaktsiad müüa. See on
kapitaliturgude liidu ja 24. mail 2023 vastu võetud jaeinvesteeringute paketi2 eesmärkidega
põhimõtteliselt vastuolus ning õõnestab ELi turu kui terviku konkurentsivõimet. Lisaks
sellele, et see kulutab märkimisväärselt maksuhaldurite ressursse, mõjutab püsiv pettuse või
kuritarvituse oht negatiivselt ka liikmesriikide maksutulusid ja lõppkokkuvõttes maksuõiglust.
Euroopa Komisjon ja rahvusvahelised organisatsioonid on kinnipeetava maksu menetluste
ebatõhusust ja nendega seotud pettuste või kuritarvituste ohtu aastakümneid analüüsinud ning
püüdnud neid probleeme kõrvaldada. Eelkõige esitas komisjon 2009. aastal liikmesriikidele
soovituse kinnipeetava maksu menetluste lihtsustamise kohta3. 2017. aastal avaldas komisjon
kinnipeetavat maksu käsitleva tegevusjuhendi,4 milles kutsuti liikmesriike üles võtma
vabatahtlikult kohustusi. Rahvusvahelisel tasandil kiitis Majanduskoostöö ja Arengu
Organisatsioon (OECD) 2013. aastal heaks lepingukohaste maksusoodustuste ja
maksukuulekuse edendamise algatuse (Treaty Relief and Compliance Enhancement –
TRACE) rakenduspaketi, mille eesmärk on tegeleda ka kinnipeetava maksu menetluste
ebatõhususega5.
Kuigi nende ELi ja rahvusvaheliste meetmete tulemusel olukord mõnevõrra paranes, pärsivad
koormavad kinnipeetava maksu menetlused endiselt piiriüleseid investeeringuid (eelkõige
jaeinvestorite puhul), tõkestavad jätkuvalt ELi kapitalituru sujuvat toimimist ning on ikka veel
1
Dividendidelt kinnipeetavat maksu käsitlev Euroopa Liidu investorite uuring, Better Finance, märts
2023.
2
https://finance.ec.europa.eu/publications/retail-investment-package_en.
3
Komisjoni 19. oktoobri 2009. aasta soovitus kinnipeetava maksu vähendamise korra kohta (ELT L 279,
24.10.2009, lk 8–11).
4
Kinnipeetavat maksu käsitlev tegevusjuhend, Euroopa Komisjon, maksunduse ja tolliliidu
peadirektoraat, 2017, https://taxation-customs.ec.europa.eu/system/files/2017-
12/code_of_conduct_on_witholding_tax.pdf.
5
TRACE rakenduspakett volitatud vahendajate süsteemi vastuvõtmiseks: standarditud süsteem
kinnipeetava maksu vähendamise tulemusliku menetluse tagamiseks piiriülese portfellitulu puhul,
OECD, 2013 (https://www.oecd.org/ctp/exchange-of-tax-
information/treatyreliefandcomplianceenhancementtrace.htm).
ET 2 ET
altid pettuse või kuritarvitamise ohule. Kinnipeetava maksu menetluste kogukulud on
hinnanguliselt 6,62 miljardit eurot6.
Just neil põhjustel kuulutas komisjon 2020. aastal majanduse taastamise strateegiat toetavas
õiglase ja lihtsa maksustamise tegevuskavas7 ning inimeste ja ettevõtete hüvanguks toimiva
kapitaliturgude liidu tegevuskavas8 välja seadusandliku algatuse kinnipeetava maksu
menetluste valdkonnas. 2022. aasta märtsis kiitis Euroopa Parlament õiglase ja lihtsa
maksustamise tegevuskava esitamise heaks ning toetas selle põhjalikku rakendamist9. Lisaks
väljendas Euroopa Parlament suurt heameelt komisjoni kavatsuse üle esitada ettepanek,
millega kehtestatakse ühine ja standarditud kinnipeetavate maksude süsteem koos
liikmesriikide maksuhaldurite vahelise teabevahetuse ja koostöö mehhanismiga10. 2020. aastal
rõhutas Euroopa Parlament kapitaliturgude liidu tegevuskava käsitlevas resolutsioonis
vajadust vähendada maksutõkkeid piiriüleste investeeringute puhul, sealhulgas menetlusi
dividendidelt kinnipeetava maksu piiriüleseks tagastamiseks investoritele, sealhulgas
jaeinvestoritele11.
Käesoleval ettepanekul on kaks eesmärki: kapitaliturgude liidu hea toimimise toetamine,
hõlbustades piiriüleseid investeeringuid, ning õiglase maksustamise tagamine, hoides ära
maksupettusi ja -kuritarvitusi.
Nende eesmärkide saavutamiseks kehtestatakse käesoleva ettepanekuga tõhusamad
kinnipeetava maksu menetlused ning antakse ühtlasi liikmesriikidele vajalikud vahendid
maksupettuste ja -kuritarvituste tulemuslikuks tõkestamiseks. Kavandatud muudatustel on ka
väga praktiline ja kasulik mõju investoritele ning nende tulemusel saavad investorid
märkimisväärselt kulusid kokku hoida – hinnanguliselt 5,17 miljardit eurot aastas12.
• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Käesolev algatus on täielikult kooskõlas muude algatustega, mida komisjon on viimastel
aastatel selle olulise prioriteedi saavutamiseks, st maksupettuste ja -kuritarvituste
tõkestamiseks teinud.
– 2016. aastal võttis komisjon vastu maksustamise vältimise vastase direktiivi,13 et
tagada maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastastest
6
Vt käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnang.
7
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Õiglase ja lihtsa maksustamise tegevuskava,
millega toetatakse majanduse taastamise strateegiat“ (COM(2020) 312 final).
8
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele „Inimeste ja ettevõtete hüvanguks toimiv kapitaliturgude liit – uus tegevuskava“
(COM(2020)590 final).
9
Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2022. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile õiglase ja lihtsama
maksustamise kohta, millega toetatakse majanduse taastamise strateegiat (EP järelmeetmed komisjoni
juulis avaldatud tegevuskavale ja 25 algatusele käibemaksu, äritegevuse ja üksikisiku maksustamise
valdkonnas) (2020/2254(INL)) (ELT C 347, 9.9.2022, lk 211–222).
10
Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2022. aasta resolutsioon üleeuroopalise kinnipeetava maksu raamistiku
kohta (2021/2097(INI)).
11
Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2020. aasta resolutsioon kapitaliturgude liidu edasise arengu kohta:
kapitaliturgude kaudu rahastamise kättesaadavuse parandamine, eelkõige VKEde jaoks, ja jaeinvestorite
osalemise soodustamine (2020/2036(INI)).
12
Vt käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnang.
13
Nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt
mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, 19.7.2016, lk 1).
ET 3 ET
rahvusvahelistest meetmetest tulenevate maksustamise vältimise vastaste
põhimeetmete kooskõlastatud rakendamine liikmesriikides.
– Halduskoostöö direktiivi (DAC)14 on alates selle vastuvõtmisest 2011. aastal mitmel
korral muudetud ja laiendatud, et võimaldada maksualase teabe ulatuslikku ja
õigeaegset vahetamist kogu ELis. Eelkõige kehtestati teise halduskoostöö
direktiiviga (DAC2)15 raamistik, millega tagatakse maksustamise suurem
läbipaistvus ELis seoses finantskontosid käsitleva teabega.
– Kuuenda halduskoostöö direktiivi (DAC6)16 kohaselt peavad vahendajad teavitama
maksuhaldureid piiriülestest skeemidest, mida oleks võimalik kasutada agressiivsel
maksuplaneerimisel.
– 2021. aastal võttis komisjon vastu direktiivi ettepaneku, mille eesmärk on tõkestada
variühingute (s.o Euroopa Liidus asutatud üksused, millel puudub või on minimaalne
majandustegevus)17 väärkasutamist maksude vältimiseks või neist kõrvale
hoidmiseks.
Kehtivad ELi õigusaktid ei sisalda siiski konkreetseid meetmeid võitluseks
maksukuritarvitustega, mis puudutavad kinnipeetava maksu menetlusi. Kehtivate
õigusnormidega ei ole ette nähtud väärtpaberitehinguid käsitleva teabe esitamist
tuluallikaliikmesriikide maksuhalduritele (sh finantsvahendaja makstavate dividendide või
intressidega seotud makseahela üksikasjad).
Seetõttu ei lahenda need piisavalt konkreetset kuritarvitamise probleemi. Käesoleva
direktiiviga suurendatakse läbipaistvust, et liikmesriigid saaksid kontrollida, kas kinnipeetava
maksu määra kohaldatakse õigesti iga maksusoodustuse õigusega maksumaksja suhtes.
Sellega tagatakse, et läbipaistvus saavutatakse õigel ajal, et põhjendada ning võimaldada
kohaldatava maksutagastuse või -vähenduse taotluste kiiret ja tõhusat menetlemist.
Kuna käesolev ettepanek käsitleb kinnipeetava maksu menetlusi, siis see üksnes täiendab
ema- ja tütarettevõtjate direktiivi18 ning intressimaksete ja litsentsitasude direktiivi,19 mille
kohaselt on vastavalt dividendid ja muud kasumijaotised ning tütarettevõtjate poolt
emaettevõtjatele makstavad intressimaksed ja litsentsitasud kinnipeetavast maksust vabastatud
14
Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja
direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).
15
Nõukogu 9. detsembri 2014. aasta direktiiv 2014/107/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL
seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (ELT L 359, 16.12.2014,
lk 1–29).
16
Nõukogu 25. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/822, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL
seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste
skeemide puhul (ELT L 139, 5.6.2018, lk 1–13).
17
22. detsembri 2021. aasta ettepanek: nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse õigusnormid variühingute
maksustamise eesmärgil väärkasutamise vältimiseks ja muudetakse direktiivi 2011/16/EL
(COM(2021) 565).
18
Nõukogu 30. novembri 2011. aasta direktiiv 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate
suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 345, 29.12.2011, lk 8–
16).
19
Nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste
intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157,
26.6.2003, lk 49–54).
ET 4 ET
ning millega kaotatakse sellise tulu topeltmaksustamine emaettevõtja tasandil. Ema- ja
tütarettevõtjate direktiivi ning intressimaksete ja litsentsitasude direktiivi võib kohaldada
käesoleva ettepaneku kohaldamisalasse kuuluvate noteeritud väärtpaberite suhtes ning
käesolev ettepanek ei piira liikmesriike ema- ja tütarettevõtjate direktiivi ning intressimaksete
ja litsentsitasude direktiivi järgimisel, vaid pigem hõlbustab seda menetluse seisukohast.
• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Ettepanek on täielikult kooskõlas kapitaliturgude liidu hea toimimisega ja aitab sellele kaasa.
Kapitaliturgude liidu eesmärk on teha rahastamine ELi ettevõtjatele kättesaadavamaks,
hõlbustada üksikisikute ja ettevõtete investeeringuid ning integreerida riiklikud kapitaliturud
tõeliseks ühtseks turuks. Erinevad, koormavad ja pikalevenivad kinnipeetava maksu
menetlused põhjustavad märkimisväärseid kulusid, mis pärsivad piiriüleseid investeeringuid
ja kahjustavad kapitaliturgude liitu. Kinnipeetava maksu menetluste muutmisega kiiremaks,
tõhusamaks ja vähem kulukaks toetatakse piiriüleseid investeeringuid ja edendatakse tõelise
ühtse kapitalituru loomist ELis.
Käsitledes jaeinvestorite piiriüleste investeeringute peamist takistust, täiendab käesolev
ettepanek 24. mail 2023 vastu võetud jaeinvesteerimisstrateegiat,20 et anda tarbijatele
võimalus ELi kapitaliturgudest täiel määral kasu saada.
Käesolev direktiiv täiendab ka aktsionäride õiguste direktiivi,21 kuna neil mõlemal on ühine
eesmärk suurendada läbipaistvust seoses lõppinvestoriga. Aktsionäride õiguste direktiiv
hõlbustab aktsionäride tuvastamist ning teabe liikumist aktsionäride ja väärtpaberite emitendi
vahel. Äriühingutel on õigus teha kindlaks oma aktsionärid ja saada teavet aktsionäri isiku
kohta mis tahes vahendajalt, kelle valduses see teave on.
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
• Õiguslik alus
Maksustamist käsitlevate seadusandlike algatuste õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise
lepingu artikkel 115. Kuigi nimetatud artiklis ei viidata sõnaselgelt otsesele maksustamisele,
viidatakse selles direktiividele, mille eesmärk on selliste riigisiseste õigusaktide ühtlustamine,
mis otseselt mõjutavad ühtse turu rajamist või toimimist. Sellest järeldub, et ELi toimimise
lepingu artikli 115 kohaselt on direktiiv selles valdkonnas ELi jaoks sobiv õigusakt. ELi
toimimise lepingu artikli 288 kohaselt on direktiivid saavutatava tulemuse seisukohalt
liikmesriikide suhtes siduvad, kuid vormi ja meetodite valiku eest vastutavad riikide
ametiasutused.
• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse
põhimõttega. Kõnealuse probleemi piiriülesuse tõttu on vaja ühist algatust kogu ühtsel turul.
20
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive (EL) 2009/65/EÜ,
2009/138/EÜ, 2011/61/EL, 2014/65/EL ja (EL) 2016/97 seoses liidu jaeinvestorite kaitse eeskirjadega
(COM(2023) 279 final).
21
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/828, millega muudetakse
direktiivi 2007/36/EÜ seoses aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamisega.
ET 5 ET
Probleem tuleneb peamiselt asjaolust, et liikmesriikides, kus dividendi- või intressimaksetelt
peetakse kinni maksu, rakendatakse piiriülestes olukordades ülemäärase maksustamise
vähendamiseks erinevaid süsteeme. Eri liikmesriikides kasutatakse järgmisi süsteeme ja
võidakse kohaldada erinevaid künniseid või nõudeid: tulu tekkimise kohas kinnipeetava
maksu vähendamine, kiire maksutagastuse süsteem, standardse maksutagastuse süsteem või
nende kombinatsioon.
Kinnipeetava maksu menetluste üha enam killustunud raamistiku säilitamine ELis põhjustab
asjaomastele investoritele ja finantsvahendajatele suuri vastavuskulusid. Selle probleemi
valdavalt piiriülese olemuse tõttu on vaja ELi tasandi meetmeid, et lihtsustada
haldusmenetlusi ja vähendada vastavuskulusid. Sellise algatuse puudumisel takistab riiklike
kinnipeetava maksu menetluste killustatus piiriüleste tehingute puhul kohaldatavate
maksuvähenduse menetluste tulemuslikku toimimist ja sellest tulenevalt ka ühtse turu
nõuetekohast toimimist. Seepärast on vaja ELi meetmeid, et tagada võrdsed võimalused nii
liikmesriikide investoritele ja välisinvestoritele kui ka kodumaistele ja mitteresidendist
vahendajatele.
Algatuse eesmärk on ka vastata soovitustele, mille ESMA esitas cum-ex ja cum-cum
kauplemise ning kinnipeetava maksu tagasinõudmise skeeme käsitlevas lõpparuandes, milles
jõuti järeldusele, et pettuste ja kuritarvituste tulemuslikuks tõkestamiseks on maksustamise
valdkonnas vaja võtta ELi tasandil konkreetseid meetmeid.
Seadusandlik algatus on seega kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud
subsidiaarsuse põhimõttega.
• Proportsionaalsus
Kavandatud meetmed ei lähe kaugemale minimaalsest vajalikust ühtse turu kaitse tasemest ja
on seega kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Ettepanekuga ei nähta ette täielikku
ühtlustamist, vaid sätestatakse üksnes ühised elemendid, mis tõhustaksid liikmesriikide
kinnipeetava maksu süsteeme ning suurendaksid nende vastupanuvõimet pettuste ja
kuritarvituste suhtes.
Investorid, finantsvahendajad ja maksuhaldurid saaksid kasu ühtse digitaalse
maksuresidentsuse tõendi rakendamisest. Praegune killustatud ja osaliselt paberipõhine
süsteem asendatakse täielikult digitaalse süsteemiga. See suurendaks liikmesriikides
haldusprotsesside digiteerimist ja tõhusust, võimaldades ka finantsvahendajatel oma menetlusi
täiustada. See on esimene oluline samm, et saavutada tõhusamad kinnipeetava maksu
menetlused.
Finantsvahendajate aruandluskohustuste kehtestamisega kaasneksid teatavad kulud ja
halduskoormus. Need kulud kaalub aga üles positiivne mõju, mida saadud teave avaldaks
maksuhalduritele kinnipeetava maksu menetluste turvalisuse ja tulemuslikkuse
suurendamisel.
Pealegi tuleks seda koormust hinnata võrreldes algatustega, mis on hiljuti vastu võetud või
teatavaks tehtud mõnes liikmesriigis vastusena hiljutistele skandaalidele, mis puudutasid
kinnipeetava maksu menetlustega seotud maksupettusi ja -kuritarvitusi – nende algatustega
kehtestatakse vahendajatele uued ja ulatuslikud aruandlusnõuded.
ET 6 ET
Kogu ELi hõlmav ühtne aruandlusstandard aitaks säästa piiriüleselt tegutsevate
finantsvahendajate vastavuskulusid, kuna nad peaksid järgima kogu ELis üht
aruandlusstandardit, mitte hulka erinevaid aruandlusnõudeid.
• Vahendi valik
Tehakse ettepanek võtta vastu direktiiv, mis on õigusliku aluse (ELi toimimise lepingu
artikkel 115) kohaselt ainus võimalik vahend.
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU
HINDAMISE TULEMUSED
• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Kinnipeetava maksu vähendamise menetluste valdkonnas puuduvad varasemad siduvad
õigusaktid ning seetõttu õigusaktide järelhindamist ega toimivuse kontrolli ei tehtud.
• Konsulteerimine sidusrühmadega
Sidusrühmadega konsulteerimise strateegia hõlmas selle algatuse puhul nii avalikke kui ka
sihtkonsultatsioone. 28. septembril 2021 avaldati esialgne mõjuhinnang,22 millele järgnes neli
nädalat kestnud konsultatsiooniperiood, ning seejärel toimus 2022. aasta aprillist kuni juunini
avalik konsultatsioon, mille käigus saadi 1 682 vastust.
Liikmesriikidega konsulteeriti IV töörühmas, kahepoolsetel kohtumistel ja TADEUSe
foorumil toimunud kahel kohtumisel. Lisaks toimusid kohtumised erinevate sidusrühmadega,
näiteks finantsvahendajate ja jaeinvestorite esindajatega.
Kõigist neist mõttevahetustest ja eri sidusrühmadelt saadud tagasisidest võib järeldada, et
liikmesriikide erinevatest kinnipeetava maksu menetlustest tulenevate probleemide suhtes
ning vajaduse suhtes võtta killustunud ja ebatõhusa olukorra lahendamiseks ELi meetmeid
valitseb laialdane üksmeel.
Võimalike variantide küsimuses on peamiste sidusrühmade vahel siiski erinevusi.
– Investorid ja finantsvahendajad olid selgelt arvamusel, et tulu tekkimise kohas
kinnipeetava maksu vähendamine annaks parimaid tulemusi, näiteks varajase
maksuvähenduse investoritele ja väikese koormuse vahendajatele. Samuti tunnistasid
nad, et tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamist tuleks tõenäoliselt
täiendada kinnipeetud maksu tagastamise süsteemidega, mis toimiksid
varusüsteemina. Seetõttu toetasid nad algatust, millega standarditaks ka kinnipeetud
maksu tagastuse praegusi protsesse ja vorme.
– Liikmesriigid väljendasid toetust kogu ELi hõlmava ühtse digitaalse
maksuresidentsuse tõendi kasutuselevõtule. Seoses aruandluskohustuste ja
standardmenetlusega:
(a) kinnipeetava maksu menetluste või aruandluse standardimine ei mõjutaks
otseselt liikmesriike, kus riigisisene maksumäär mitteresidendist investoritele
on madalam või sama suur kui topeltmaksustamise vältimise lepingute kohane
22
Esialgne mõjuhinnang – Ares(2021)5900310 (https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-
say/initiatives/13031-Withholding-taxes-new-EU-system-to-avoid-double-taxation_en).
ET 7 ET
määr. Osa neist liikmesriikidest väljendas toetust ELi tasandi meetmetele, kuna
nende investorite positsioon sel juhul paraneb;
(b) liikmesriigid, kus kinnipeetava maksu riigisisene määr on kõrgem kui vastav
topeltmaksustamise vältimise lepingute kohane määr, nõustusid üldiselt
läbipaistvuse suurendamisega ja kinnipeetava maksu menetluste
standardimisega, rõhutades, et on tähtis saavutada tasakaal nende menetluste
tõhususe ja maksualaste kuritarvituste ärahoidmise protsesside üle kontrolli
säilitamise vahel.
Kogu sidusrühmadelt saadud teavet võeti hoolikalt arvesse käesolevas ettepanekus, millega
kehtestatakse tõhusamad kinnipeetava maksu menetlused ning antakse ühtlasi liikmesriikidele
vajalikud vahendid maksupettuste ja -kuritarvituste tulemuslikuks tõkestamiseks.
• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Ettepaneku koostamise käigus konsulteeris komisjon laialdaselt ja sai teavet mitmesugustest
allikatest. Muu hulgas tugines komisjon avalikult kättesaadavale teabele ning tehniliste
küsimuste arutamiseks peetud telefonikõnede ja kohapealsete kohtumiste käigus erasektorilt
saadud teabele.
• Mõjuhinnang
Käesoleva algatuse kohta tehti mõjuhinnang. 16. novembril 2022 esitati mõjuhinnangu
kavand komisjoni õiguskontrollikomiteele. Pärast 14. detsembril 2022 toimunud koosolekut
esitas õiguskontrollikomitee 16. detsembril 2022 negatiivse arvamuse, pakkudes välja mõned
täiustamist vajavad valdkonnad. Peamised täiustamist vajavad valdkonnad olid järgmised:
suurem selgus algatuse kahe erieesmärgi (tõhususe parandamine ja maksualaste kuritarvituste
tõkestamine) tasakaalustatuse kohta, poliitikavariantide sisu, toimimise ja vastastikuse
täiendavuse täpne kirjeldus ning selge ja täielik ülevaade iga variandi kuludest ja tuludest.
20. märtsil 2023 esitati õiguskontrollikomiteele läbivaadatud mõjuhinnang koos
muudatustega, mis tehti vastusena õiguskontrollikomitee varasemale arvamusele. Eelkõige
täpsustati, et mõlemad eesmärgid – tõhususe parandamine ja maksualaste kuritarvituste
tõkestamine – on võrdselt olulised; lisaks muudeti variantide esitusviisi, et esitada nelja
asemel kolm varianti (ühendades varasemad variandid 1 ja 2 praeguseks variandiks 1 ning
sõnastades variandid 2 ja 3 veidi ümber ning muutes nende järjekorda); lõpuks vaadati
mõjuhinnang läbi, et anda põhjalikum ülevaade kuludest ja tuludest, ning lisati kokkuvõtlik
joonis, mis kajastab iga praeguse variandi netokulusid ja -tulusid iga sidusrühma jaoks.
Õiguskontrollikomitee esitas uuesti esitatud mõjuhinnangu kohta 21. aprillil 2023
reservatsiooniga positiivse arvamuse. Õiguskontrollikomitee palus täiendavaid selgitusi
olemasolevate variantide kohta ja kulude/kokkuhoiu kohta vastavalt lähenemisviisile „üks
sisse, üks välja“. Peale selle paluti mõjuanalüüsis paremini kajastada asjaolu, et eelistatud
variant annab liikmesriikidele võimaluse valida, kas rakendada tulu tekkimise kohas
kinnipeetava maksu vähendamist ja/või kiire maksutagastuse süsteemi. Eespool nimetatud
reservatsioone käsitleti mõjuhinnangu viimases versioonis.
Õiguskontrollikomitee soovituste põhjal läbivaadatud mõjuhinnangus analüüsiti kolme
poliitikavarianti.
Variant 1 – ühtse digitaalse maksuresidentsuse tõendi + ühtse aruandluse kasutuselevõtt
ET 8 ET
Selle variandi puhul võiksid liikmesriigid jätkata oma praeguste süsteemide (st tulu tekkimise
kohas kinnipeetava maksu vähendamise menetluse ja/või maksutagastusmenetluse)
rakendamist, kuid peaksid võtma kasutusele järgmised uued elemendid:
ühtne digitaalne maksuresidentsuse tõend (ühtse sisu ja vorminguga), mille
väljastavad / mida kontrollivad digitaalselt kõik liikmesriigid;
ühtne aruandlusstandard läbipaistvuse suurendamiseks, kuna kõik finantsvahendajad
kogu finantsahelas esitaksid tuluallikaliikmesriigile kindlaksmääratud teabe. Sellega
kaasneksid standarditud hoolsuskohustuse menetlused, vastutust käsitlevad normid ja
ühtsed maksutagastusvormid, mis esitatakse klientide/maksumaksjate nimel
automaatselt.
Variant 2 – tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteemi
rakendamine
Teine variant põhineb variandi 1 elementidel, kuid teeb liikmesriikidele kohustuslikuks
kehtestada tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteem, mis võimaldab
kohaldada vähendatud maksumäärasid vastavalt topeltmaksustamise vältimise lepingule või
riigisisestele eeskirjadele vahetult makse tegemise ajal. Variandi 2 kohaselt peaksid
maksuhaldurid jälgima makse, mis kuuluvad tasumisele pärast makse tegemist.
Variant 3 – kiire maksutagastus kindlaksmääratud aja jooksul ja/või tulu tekkimise
kohas kinnipeetava maksu vähendamine
See variant hõlmab varianti 1, millele on lisatud nõue, et maksutagastussüsteemi rakendavad
liikmesriigid peaksid tagama, et tagasinõuet menetletakse eelnevalt kindlaksmääratud aja
jooksul ehk nn kiire maksutagastuse süsteemi raames. Liikmesriigid võivad kehtestada tulu
tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteemi või jätkata selle rakendamist
(põhisüsteemina või teatavate madala riskiga maksete puhul).
Erinevaid variante võrreldi järgmiste kriteeriumide alusel: tulemuslikkus, tõhusus, sidusus ja
proportsionaalsus.
Kõigist variantidest eelistatakse varianti 3. Variant 3 on ELis kindlakstehtud probleemide
lahendamiseks eriti tulemuslik kiiruse, lihtsamate protsesside ja digiteeritumate menetluste
poolest. Kuigi variandi 2 tulemusel hoiaksid investorid veelgi rohkem kulusid kokku,
võimaldaks variant 3 liikmesriikidel säilitada maksutagastuse taotluste üle eelkontrolli,
pakkudes seega võimaluse minna edasi viisil, mis peaks olema poliitiliselt teostatav kõigis
liikmesriikides. Kuritarvituste tõkestamine on eriti oluline nende liikmesriikide jaoks, keda on
viimastel aastatel tugevalt mõjutanud cum-cum ja cum-ex kauplemine. Poliitilistel põhjustel
võivad need liikmesriigid olla lühemas perspektiivis tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu
vähendamise süsteemi kasutuselevõtu suhtes pigem tõrksad, sest selline süsteem suurendab
finantsvahendajate rolli.
Majanduslik mõju
Kasu
Kavandatud algatusega kaasneb investorite jaoks kulude kokkuhoid, mis on hinnanguliselt
ligikaudu 5,17 miljardit eurot aastas, sealhulgas 730 miljonit eurot aastas seoses
paberimajanduse vähenemisega (409 miljonit eurot ELi investorite puhul). See on tingitud
asjaolust, et investorite vastavuskulud vähenevad, topeltmaksustamise juhtumeid on vähem ja
investorid saavad tagasimakstud raha õigeaegselt reinvesteerida. Selle algatusega
kõrvaldatakse seega piiriüleste investeeringute struktuurne ja pikaajaline takistus ning
aidatakse ELi ettevõtjatel kaasata kapitali laiemalt investorite baasilt, mis on kapitaliturgude
liidu peamine eesmärk.
ET 9 ET
Kuigi finantsvahendajad kannaksid lühikeses perspektiivis märkimisväärseid kulusid, et võtta
kasutusele uue direktiivi järgimiseks vajalikud süsteemid, peaksid nad pikemas perspektiivis
saama kasu kulude kokkuhoiust (hinnanguliselt ligikaudu 13,5 miljonit eurot aastas)
ühtlustatud menetluste tulemusel, eelkõige tänu algatuse teatavate aspektide digiteerimisele,
nagu digitaalse maksuresidentsuse tõendi kasutamine või maksuvähenduse taotluse esitamine
kogusumma ulatuses.
Maksuhalduritel on paremad võimalused maksualaste kuritarvituste tõkestamiseks, millel
peaks lõppkokkuvõttes olema positiivne mõju maksutuludele. Eeldatakse, et selle algatuse
positiivne mõju SKP-le on umbes 0,025 %.
Kulud
Finantsvahendajatel tekivad rakenduskulud ja iga-aastased korduvkulud, vastavalt
75,9 miljonit eurot ja 13 miljonit eurot. Maksuhalduritel tekivad ka IT arenduskulud seoses
digitaalse maksuresidentsuse tõendi rakendamisega (arenduskulud hinnanguliselt 4,9–
54 miljonit eurot ja korduvkulud 0,97–10,8 miljonit eurot) ja andmete saamiseks vajalike
aruandlussüsteemidega (ühekordsed kulud hinnanguliselt 18,2 miljonit eurot ja korduvkulud
3,5 miljonit eurot aastas). Kuna topeltmaksustamise juhtumeid on vähem, vähenevad
liikmesriikide maksutulud hinnanguliselt 2,2 miljardi euro võrra.
• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ettepaneku üks peamisi erieesmärke on kinnipeetava maksu menetluste digiteerimine, et
digitaalse maksuresidentsuse tõendi väljastamine, teabe esitamine, maksuvähenduse või -
tagastuse taotluste esitamine ja andmete kontrollimine oleks täielikult automatiseeritud.
Algatuse eesmärk on ka vältida erinevate süsteemide rohkust liikmesriikides, standardides
mõned kinnipeetava maksu menetluste elemendid.
Seoses lähenemisviisiga „üks sisse, üks välja“ toob algatus kaasa kulude kokkuhoiu
investorite jaoks paberimajanduse vähenemisest (409 miljonit eurot aastas) ja
finantsvahendajate jaoks menetluste ühtlustamisest (13,5 miljonit eurot aastas). Samal ajal
tekivad finantsvahendajatel ühekordsed rakenduskulud 75,9 miljonit eurot ja korduvkulud
13 miljonit eurot.
Ettepanekuga kehtestatakse finantsvahendajate aruandluskohustused. Üksikasjaliku teabe
hankimine on äärmiselt oluline, et tuluallikaliikmesriigi maksuhaldur saaks asjakohaseid
kinnipeetava maksu määrasid hinnata ja kohaldada ning kuritarvitusi tõhusalt kindlaks teha,
millega seega saavutatakse algatuse üks eesmärk. Aruandlusest tuleneva koormuse
vähendamiseks piirdub finantsvahendajate esitatav teave sellega, mis on liikmesriikidele
vajalik dividendi- ja intressimaksete ahela rekonstrueerimiseks, ning ulatuses, milles selline
teave on teavet esitavatele finantsvahendajatele kättesaadav. Lisaks kasutatakse aruandluses
elektroonilisi tüüpvorme ja teabevahetuskanalite suhtes kehtivad ühtsed nõuded, mille
komisjon kehtestab rakendusaktidega.
Selleks et kinnipeetava maksu menetlusi lihtsustada ja leevendada nendega seotud nõudeid
väikeinvestorite jaoks, on aruandluskohustuste ja hoolsuskohustuse menetluse jaoks
kehtestatud vähese tähtsuse reegel. See seisneb selles, et investoritelt, kelle dividendimaksed
jäävad alla 1 000 euro, ei nõuta teavet finantskokkulepete või minimaalse hoidmisperioodi
kohta.
• Põhiõigused ja võrdõiguslikkus
Tagatud on põhiõigused, eelkõige isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud isikuandmete
kaitse nõuete järgimine. Isikuandmeid töödeldakse üksnes selleks, et kontrollida, kas
maksumaksja suhtes kohaldatakse õiget kinnipeetava maksu määra, ning et vähendada
ET 10 ET
maksupettuste ja -kuritarvituste ohtu. Isikuandmeid edastatakse ainult nende üksuste vahel,
kes osalevad käesoleva direktiivi kohastes kinnipeetava maksu vähendamise menetlustes.
Edastatavate isikuandmete hulk piirdub vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetele
sellega, mis on vajalik teabe puuduliku esitamise ja esitamata jätmise ning maksupettuste või
-kuritarvituste avastamiseks. Isikuandmeid säilitatakse ainult nii kaua, kui see on sel
eesmärgil vajalik.
Käesolev algatus ei mõjuta oluliselt võrdõiguslikkust, sealhulgas soolist võrdõiguslikkust.
• Muu mõju
Muu oluline mõju puudub. Eeldatakse siiski, et algatusel on piiratud positiivne sotsiaalne
mõju, kuna see tagaks õiglasema maksustamise; samuti on algatusel piiratud positiivne
keskkonnamõju, võttes arvesse paberipõhiste maksutagastusmenetluste eeldatavat
vähenemist. Seepärast on käesolev algatus kooskõlas Euroopa kliimamääruses nõutud
kliimaneutraalsuse eesmärgi täitmisega.
Ettepanek toetab põhimõtteid „ei kahjusta oluliselt“ ja „vaikimisi digitaalne“ ning aitab kaasa
digiühiskonna ja -majanduse saavutamisele Euroopas.
Asjaomased kestliku arengu eesmärgid, mida algatuses osaliselt käsitletakse, on 8. eesmärk
(inimväärne töö ja majanduskasv), 9. eesmärk (tööstus, innovatsioon ja taristu) ja 16. eesmärk
(rahu, õigus ja tugevad institutsioonid), nagu on esitatud mõjuhinnangu 3. lisas.
4. MÕJU EELARVELE
Algatuse peamine mõju eelarvele hõlmab komisjoni jaoks elektroonilise maksuresidentsuse
tõendi rakendamist ning selliste vormingute ja teabevahetuskanalite sisseseadmist, mida
finantsvahendajad peavad kasutama riiklikele maksuhalduritele teabe esitamiseks. Vajalike
inim- ja haldusressursside üksikasjad on esitatud finantsselgituses.
5. MUU TEAVE
• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Direktiivi rakendamise järelevalveks ja hindamiseks esitavad liikmesriigid komisjonile igal
aastal andmed, mis kajastavad asjakohast teavet direktiivi toimimise kohta. Asjakohane teave
tuleb määratleda rakendusaktis, nagu on sätestatud direktiivi artiklis 19.
Komisjon hindab direktiivi viis aastat pärast direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseste
õigusnormide jõustumist ja seejärel iga viie aasta järel.
• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Ettepanek hõlmab kahte põhiteemat, mida käsitletakse vastavalt 2. ja 3. peatükis. 2. peatükiga
nähakse ette kogu ELi hõlmava digitaalse maksuresidentsuse tõendi loomine, samas kui
3. peatükis käsitletakse kinnipeetava maksu vähendamise menetlusi. See hõlmab menetlust,
millega luuakse riiklikud registrid konkreetsete finantsvahendajate jaoks (sertifitseeritud
finantsvahendajad), selliste sertifitseeritud finantsvahendajate standardset aruandluskohustust
ning liikmesriikide kohustust seada sisse tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu
vähendamise süsteem või kiire maksutagastuse süsteem või nende kombinatsioon, et tagada
ELi ja kolmandate riikide investoritele kiire ja turvaline kinnipeetava maksu vähendamine,
mis põhineb topeltmaksustamise vältimise lepingul või riigisisestel eeskirjadel, kui teatavad
läbipaistvustingimused on täidetud. Kuna need menetlused puudutavad ainult konkreetseid
ET 11 ET
liikmesriike, kes peavad ülemääraselt kinnipeetavaid makse vähendama, on 3. peatükk siduv
ainult neile liikmesriikidele.
i) Ühtne digitaalne maksuresidentsuse tõend
Kõik liikmesriigid peavad kasutusele võtma ühtse digitaalse maksuresidentsuse tõendi, mis
tagab kiire, lihtsa ja turvalise haldusmenetluse ELi maksumaksjate maksuresidentsuse
kinnitamiseks.
Nagu on sätestatud artiklis 4, on digitaalse maksuresidentsuse tõendi sisu ühtne, olenemata
sellest, milline on selle väljastanud liikmesriik, st maksuresidentsuse liikmesriik. Digitaalse
maksuresidentsuse tõendi ühtse sisuna on lõikes 2 kindlaks määratud elemendid, millega
tuvastatakse taotluse esitanud maksumaksja ja kinnitatakse, et ta on liikmesriigi õigusnormide
kohaselt selle liikmesriigi maksuresident.
Sihtotstarbelised konsultatsioonid liikmesriikidega näitasid, et investori maksuresidentsuse
kindlaksmääramisel kohaldatakse samu eeskirju, mille kohaselt investorit käsitatakse teatava
liikmesriigi maksuresidendina või mitte, olenemata investeerimisriigist. Seetõttu ei pea
digitaalsel maksuresidentsuse tõendil investeerimisliikmesriiki täpsustama. Selline teave
lisatakse siiski maksuvähenduse taotlusesse, et teha kindlaks kohaldatav vähendatud
maksumäär.
Kuna eesmärk on luua standarditud digitaalne maksuresidentsuse tõend, mida saab kasutada
kinnipeetava maksu menetluste ühtlustamiseks, ent ka muudel eesmärkidel, võimaldab
ettepanek nendel eesmärkidel teavet lisada.
Võttes arvesse, et algatuse üks eesmärk on vähendada maksuhaldurite, investorite ja
finantssektori halduskoormust, tehakse ettepanek, et digitaalne maksuresidentsuse tõend
hõlmaks vähemalt tervet kalendriaastat, mil seda taotletakse. Kui aga aasta lõpus esinevad
asjaolud ei toeta aasta jooksul väljastatud tõendi sisu, võivad tõendi väljastanud liikmesriik ja
mis tahes muu asjaomane liikmesriik lugeda tõendi kehtetuks. Minimaalset digitaalse
maksuresidentsuse tõendiga hõlmatud perioodi (üks kalendriaasta) ei tohiks tõlgendada nii, et
see takistab liikmesriikidel väljastada pikema hõlmatud perioodiga tõendit, sõltuvalt iga
liikmesriigi maksuresidentsuse mõistest ja riigisisesest otsusest. Liikmesriigid tunnustavad
teise liikmesriigi väljastatud digitaalset maksuresidentsuse tõendit kui piisavat tõendit
maksumaksja maksuresidentsuse kohta selles teises liikmesriigis niivõrd, kuivõrd tõendi
väljastanud liikmesriik peab seda tõendit jätkuvalt kehtivaks.
Liikmesriigid peavad väljastama digitaalse maksuresidentsuse tõendi ühe päeva jooksul,
tingimusel et neile on esitatud konkreetne teave ja kui ei esine erandlikke asjaolusid, mis
õigustaksid viivitust. Kui ühe päeva jooksul väljastamise nõuet ei täideta, peaks asjaomane
liikmesriik teavitama sellest taotluse esitanud osapoolt. Ühe päeva jooksul väljastamise nõude
täitmiseks peaksid liikmesriigid rakendama digitaalse maksuresidentsuse tõendi väljastamisel
täielikult automatiseeritud süsteemi, mis võimaldab esitada taotlusi veebiportaali kaudu, mis
on ligipääsetav maksumaksjatele ja selleks volitatud isikutele (nt finantsvahendajad, kes
taotlevad digitaalset maksuresidentsuse tõendit oma klientide nimel).
Digitaalne maksuresidentsuse tõend on kaitstud e-templiga vastavalt 23. juuli 2014. aasta
määrusele (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta
siseturul (eIDASe määrus)23. Kavandatud meetod pakub võimalust kasutada digitaalse
23
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-
tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv
1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73–114).
ET 12 ET
maksuresidentsuse tõendi inim- ja masinloetavaid versioone koos PDF-vormingus või muus
sarnases vormingus dokumentidega, mida saab kasutada automaatsetes süsteemides.
ii) Liikmesriikide riiklikud registrid
Selleks et direktiivi keskmeks olevatest kinnipeetava maksu vähendamise menetlustest kasu
saada, peab investoritel olema võimalus teha koostööd finantsvahendajatega, kes on selliste
teenuste osutamiseks sertifitseeritud. Sertifitseeritud finantsvahendajaks saamiseks ja seega
käesoleva direktiivi menetluste kasutamiseks on kaks alust:
– kohustuslikus korras: 1) määruse (EL) nr 575/201324 artikli 5 lõikes 2
määratletud suurte finantsinstitutsioonide puhul ja 2) määruse (EL)
nr 909/201425 kohaldamisalasse kuuluvate väärtpaberite keskdepositooriumide
puhul, kes osutavad maksu kinnipidaja teenuseid ja peavad seetõttu end
registreerima nendes liikmesriikides, kus asuvad väärtpaberite emitendid ja
kuhu nende kliendid on investeerinud;
– vabatahtlikkuse alusel: kõigi muude üksuste puhul (sh need, mis on asutatud
kolmanda riigi jurisdiktsioonis), kes tegutsevad finantsvahendajatena ja
vastavad konkreetsetele nõuetele, registreerides end asjaomase vahendaja
äranägemisel ühes või mitmes käesoleva direktiivi kohaselt loodud riiklikus
registris; eeldatakse, et vahendaja peaks end registreerima nendes
liikmesriikides, kuhu tema kliendid investeerivad.
Liikmesriikidel, kes ei pea ülemääraselt kinnipeetavat maksu vähendama dividendimaksete
maksuvabastuse tõttu või juhul, kui asjaomane riigisisene maksumäär on alati madalam või
sama suur kui määr, mida võidakse kohaldada topeltmaksustamise vältimise lepingu alusel, ei
pea riiklikku registrit olema. Liikmesriigid, kes otsustavad vastavalt käesolevale direktiivile
kohaldada võlakirjade intressidelt tulu tekkimise kohas ülemääraselt kinnipeetava maksu
vähendamist või ülemääraselt kinnipeetud maksu kiiret tagastamist, peaksid vaikimisi
kasutama riiklikku registrit, mis on juba loodud dividendidelt ülemääraselt kinnipeetava
maksu vähendamiseks, või vastasel juhul looma riikliku registri.
Nõuetele, sealhulgas registreerimisnõuetele mittevastavad sertifitseeritud finantsvahendajad
kustutatakse riiklikest registritest ja/või nende suhtes kohaldatakse karistusi.
iii) Ühtne aruandlus
Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata tõkestada maksupettusi ja -kuritarvitusi ülemääraselt
kinnipeetava maksu vähendamise menetluste valdkonnas ning muuta need menetlused
tulemuslikuks. Läbipaistvuse loomine finantsahelas teenib neid kahte eesmärki, kuna see
võimaldab tuluallikaliikmesriigil saada teavet, mida on vaja, et kontrollida, kas kohaldatakse
õiget kinnipeetava maksu määra, ja hinnata, kas on vaja kohaldada kuritarvituste vastaseid
eeskirju. Ühtse aruandlusstandardi kehtestamine kogu ELis hoiab kokku investorite ja
finantsvahendajate vastavuskulusid ning võimaldab kiiremaid ja turvalisemaid kinnipeetava
maksu vähendamise menetlusi.
Kes peab teavet esitama ja kellele?
24
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja
investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012
muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1–337).
25
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb
väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega
muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014,
lk 1–72).
ET 13 ET
Aruandluskohustused tulenevad riiklikus registris registreerimisest. Kõik ühte või mitmesse
riiklikku registrisse kantud sertifitseeritud finantsvahendajad peavad registrit pidavale
asutusele ja vajaduse korral maksu kinnipidajale teavet, olenemata nende maksuresidentsuse
riigist (ELis või väljaspool ELi või liikmesriigis, kus on olemas riiklik register või kus seda ei
ole).
Mis tahes riiklikus registris registreeritud sertifitseeritud finantsvahendajad peavad esitama
teabe, kui nende klientide investeering tehakse liikmesriigis, kus on olemas riiklik register.
Selline tuluallikaliikmesriik peab pakkuma maksuvähendust ning seetõttu peab ta
rekonstrueerima väärtpaberimaksete ahela ja tegema kindlaks lõppinvestori. Direktiiviga ei
välistata võimalust, et sertifitseeritud finantsvahendajad annavad aruandluskohustuse
väärtpaberite hoidmise ahelas edasi teisele finantsvahendajale, kuid asjaomane sertifitseeritud
finantsvahendaja jääb esitatava teabe täielikkuse ja õigsuse eest vastutavaks.
Aruandluskohustuse täitmata jätmisega kaasnevad karistused.
Mille kohta tuleb teavet esitada?
Ühised esitatava teabe elemendid on sätestatud direktiivi II lisas. Iga sertifitseeritud
finantsvahendaja esitab teabe ainult tehingu selle osa kohta, mis on talle nähtav, st kellelt ta
saab dividende/intresse ja kellele ta maksab dividende/intresse. Seega on täieliku teabe saajal
– kas tuluallikariigi maksuhalduril või tema nimel määratud maksu kinnipidajal – kogu
vajalik teave, et rekonstrueerida tehingu finantsahel investorist kuni väärtpaberite emitendini.
Maksuhaldurile esitatav teave võimaldab tal kindlaks teha lõppinvestori isiku ja tema
võimaliku õiguse kinnipeetava maksu vähendatud määrale. Seega vähendatakse sellega
topeltmaksutagastuste ohtu ning suurendatakse maksuhaldurite suutlikkust teha kindlaks ja
tõkestada muid kuritarvitusi ja pettusi, nagu cum-cum kauplemine.
II lisa jaotises E on sätestatud kaks aruandlusnõuet, mille eesmärk on aidata tõkestada
kinnipeetava maksuga seotud kuritarvitusi, peamiselt cum-cum kauplemise kuritarvituslikke
skeeme: i) teave alusvaraks olevate väärtpaberite hoidmisperioodi kohta ja ii) teave
finantskokkulepete kohta, mis on seotud väärtpaberitega, mille suhtes maksumaksja
maksuvähendust taotleb.
Esimese elemendi eesmärk on saada teavet selle kohta, kas alusvaraks olevad väärtpaberid on
ostetud kahe päeva jooksul enne dividendikuupäeva, et aidata ära hoida edasisi
petturlikke/kuritarvituslikke skeeme sama kinnipeetud maksu mitmekordseks
tagasinõudmiseks, kui võimalik peaks olema ainult üks tagasinõue (cum-ex skeemid).
Teise elemendi eesmärk on saada teavet selle kohta, kas teavet esitav finantsvahendaja on
teadlik mõnest alusvaraks olevate väärtpaberitega seotud finantskokkuleppest, mis ei ole
dividendikuupäeval arveldatud, aegunud või muul viisil lõpetatud, eesmärgiga aidata
maksuhalduril avastada kuritarvituslikke maksukokkuleppeid (cum-cum skeemid).
Finantskokkulepe võib olla näiteks tagasiostuleping (repoleping) või väärtpaberite laenuks
andmine, aga ka tuletisinstrumendid, nagu ühe alusaktsia futuurid. Täpsemalt hõlmab
repoleping väärtpaberite kindla hinnaga müüki, kohustusega osta kindlaksmääratud kuupäeval
samad või sarnased väärtpaberid kindlaksmääratud hinnaga tagasi. Väärtpaberite laenuks
andmine hõlmab väärtpaberi omandiõiguse üleminekut tagatise, tavaliselt muu väärtpaberi
eest, tingimusel et selle väärtpaberi või sarnaste väärtpaberite omandiõigus läheb
kindlaksmääratud kuupäeval tagasi algsele omanikule. Määratlus on lai, et oleks võimalik
hõlmata eri liiki kokkuleppeid.
Kuna eespool nimetatud skeeme on täheldatud ainult seoses dividendimaksetega, ei nõuta
võlakirjadelt makstud intressidega seoses jaotises E esitatud aruandluselemente. Sama
lähenemisviisi järgitakse väga väikeste makstud dividendide puhul, mida peetakse väikese
ET 14 ET
riskiga juhtumiteks, mis ei õigusta sertifitseeritud finantsvahendajate vastavat
aruandluskoormust. See ei takista siiski liikmesriike kohaldamast asjakohaseid tagajärgi, kui
nad kuritarvituse (isegi väikeses summas) tegelikult avastavad.
Kuidas aruandlus toimub?
Aruandlus toimub standarditud XML-vormingus süsteemi kaudu, mis kehtestatakse komisjoni
poolt vastuvõetava rakendusaktiga. Selles rakendusaktis standarditakse ja sätestatakse
automaatne kanal ettevõtjate poolt teabe edastamiseks asjaomasele maksuhaldurile või tema
nimel tegutsevale maksu kinnipidajale.
Millal tekib aruandluskohustus?
II lisas sätestatud teabe esitamise tähtaeg on hiljemalt 25 päeva jooksul alates
registreerimiskuupäevast. Teave tuleks esitada võimalikult kiiresti pärast
registreerimiskuupäeva, välja arvatud juhul, kui tehingu mis tahes osaga seotud
arvelduskorraldus on registreerimiskuupäeval täitmise ootel; sellisel juhul tuleks kõnealust
tehingut käsitlev teave esitada võimalikult kiiresti pärast arveldamist. Praktikas arveldatakse
kõik positsioonid tavaliselt 10–15 päeva jooksul alates registreerimiskuupäevast. Kui seda ei
ole 20. päevaks tehtud, nõutakse direktiivis ülemääraselt kinnipeetavate maksude tõhusaks
vähendamiseks, et sertifitseeritud finantsvahendajad esitaksid ikkagi teabe olukorra kohta
20. päeva seisuga sellele järgneva viie päeva jooksul.
Liikmesriikides, kus kohaldatakse tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamist ja
dividendide maksmise kuupäev on varasem kui 25 päeva alates registreerimiskuupäevast,
peaks finantsvahendajatel olema mehhanism, mille abil anda maksu kinnipidajale õigeaegselt
teavet kohaldatava määra kohta.
iv) Maksuvähenduse süsteemid
Ettepanekus sätestatakse a) tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteem
ning b) kiire maksutagastuse süsteem. Tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise
süsteemi kohaselt kohaldab maksu kinnipidaja õiget maksusummat dividendide/intresside
maksmise ajal (artikkel 12). Kiire maksutagastuse süsteemi kohaselt peetakse maks kinni
tuluallikariigis kohaldatava kõrgema määra alusel, kuid ülemäärane maks tagastatakse
seejärel hiljemalt 25 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast või kuupäevast, mil
nõutav teave on esitatud, olenevalt sellest, kumb on hilisem. See peaks toimuma
50 kalendripäeva jooksul alates maksekuupäevast (artikkel 13). Mõlemal juhul oleksid
menetluste asjaomased osalised sertifitseeritud finantsvahendajad, kes tegutsevad oma
investorite nimel. Artiklites 10 (tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise või
kiire maksutagastuse taotlus) ja 11 (hoolsuskontrolli kord) on sätestatud mõlema süsteemi
ühised elemendid.
Maksuvähenduse menetluste ajal võib pädev maksuhaldur otsustada anda asjaomased
ülesanded edasi määratud maksu kinnipidajale, selle asemel et neid ülesandeid üksi täita.
Iga liikmesriik, kes kohaldab ülemääraselt kinnipeetava maksu puhul maksuvähenduse
menetlusi, võib otsustada kohaldada tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamist
või kiire maksutagastuse süsteemi või mõlemat ning kasutada eespool nimetatud tegevuse
edasiandmise võimalust või mitte. Sellised liikmesriigid peavad siiski tagama, et vähemalt üks
neist kahest süsteemist on kõigile investoritele kättesaadav ja tegelikult toimiv ning et igal
juhul on täidetud käesolevas direktiivis sätestatud tingimused. Liikmesriikidel on nende kahe
süsteemi raames õigus otsustada, kas lubada näiteks ainult madala riskiga maksumaksjatel
taotleda tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamist, samas kui teised
maksumaksjad saavad taotleda ainult kiiret maksutagastust. Need süsteemid ei puuduta
liikmesriike, kes ei kasuta ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise menetlusi, sest nad
ET 15 ET
ei näe kinnipeetavat maksu üldse ette või ei näe erinevatel asjaoludel ette erinevaid
kinnipeetava maksu määrasid, ning nad ei ole kohustatud meetmeid võtma.
Kõikidel juhtudel peaksid liikmesriigid investorite maksuresidentsuse tõendamisel tuginema
peamiselt digitaalsele maksuresidentsuse tõendile, nagu on määratletud artiklis 4, või
asjakohasele kolmanda riigi tõendile maksuresidentsuse kohta.
Käesoleva direktiivi peamine eesmärk on hoida ära maksukuritarvitusi/-pettusi, eelkõige cum-
ex ja cum-cum kauplemise skeeme. Liikmesriikide maksuhalduritel, kes soovivad saada
rohkem aega, et teha mõningaid kontrolle enne maksuvähendusega nõustumist, on teatavatel
konkreetsetel asjaoludel võimalus mitte kohaldada käesoleva direktiivi alusel kehtestatavat
tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamist või kiire maksutagastuse süsteemi. See
võimalus on konkreetselt ette nähtud maksuvabastuse taotluse puhul ja juhul, kui II lisa
jaotises E esitatud teabest nähtub, et alusvaraks olevad väärtpaberid on omandatud kahe
kalendripäeva jooksul dividendikuupäevast ja/või et finantsvahendaja on teadlik alusvaraks
olevate väärtpaberitega seotudfinantskokkuleppest, mis ei ole dividendikuupäeval arveldatud,
aegunud või muul viisil lõpetatud.
Kui käesolevas direktiivis sätestatud tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise
süsteem või kiire maksutagastuse süsteem ei ole kohaldatav, kohaldatakse standardse
maksutagastuse menetlust, kus maksumaksjal või tema määratud esindajal, kes ei pea
tingimata olema finantsasutus, on võimalik taotleda maksu tagastamist otse maksuhaldurilt.
Käesoleva direktiiviga tagatakse ka, et II lisa jaotises E ette nähtud teavet hõlmab vähemalt
maksuhaldurile esitatava teabe sisu.
Üldsätted
Peatükk 4 sisaldab üld- ja lõppsätteid ning selles käsitletakse eelkõige rakendusakte,
hindamist ja järelevalvet, andmekaitse-eeskirju, ülevõtmist ja jõustumist. Ettepanek tuleks
pärast selle vastuvõtmist võtta liikmesriikide õigusesse üle 31. detsembriks 2026. See peaks
jõustuma kahe aasta möödumisel pärast rakendusaktide vastuvõtmist, mis peaks toimuma
1. jaanuariks 2027.
ET 16 ET
2023/0187 (CNS)
Ettepanek:
NÕUKOGU DIREKTIIV
ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste
kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 115,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust26,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust27,
toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) Õiglase maksustamise tagamine siseturul ja kapitaliturgude liidu hea toimimine on
Euroopa Liidu (EL) poliitilised prioriteedid. Sellega seoses on äärmiselt oluline
kõrvaldada takistused piiriülestelt investeeringutelt ning samal ajal tõkestada
maksupettusi ja maksualaseid kuritarvitusi. Sellised takistused on näiteks ebatõhusad
ja ebaproportsionaalselt koormavad menetlused, millega vähendatakse ülemäärast
maksu, mis peetakse tulu tekkimise kohas kinni avalikult kaubeldavatelt aktsiatelt või
võlakirjadelt mitteresidendist investoritele makstavalt dividendi- või intressitulult.
Lisaks ei ole praegused normid olnud piisavad, et hoida ära korduvaid maksupettuste,
maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise riske, nagu näitavad hiljutised
cum-ex ja cum-cum skandaalid. Käesoleva ettepanekuga soovitakse muuta ELi
kinnipeetava maksu menetlused tõhusamaks ning tugevdada neid samal ajal
maksupettuste ja maksualaste kuritarvituste riski vastu. Ettepanek põhineb varasematel
asjakohastel ELi ja rahvusvahelistel meetmetel, nagu komisjoni 2009. aasta soovitus,
milles käsitletakse kinnipeetava maksu vähendamise korra lihtsustamist,28 ning OECD
lepingukohaste maksusoodustuste ja maksukuulekuse edendamise (TRACE) algatus.
(2) Selleks et suurendada liikmesriikides võimalike pettuste ja kuritarvituste ärahoidmise
ja tõkestamise suutlikkust, mida praegu pärsib killustatus ning üldine puudus
usaldusväärsest ja õigeaegsest investoreid puudutavast teabest, on vaja kehtestada
piiriülestelt väärtpaberiinvesteeringutelt ülemääraselt kinnipeetava maksu
vähendamise ühine raamistik, mis on vastupidav maksupettuste ja maksualaste
kuritarvituste riskile. See raamistik peaks lähendama üksteisele erinevaid ELis
kohaldatavaid maksuvähenduse menetlusi ning tagama samal ajal väärtpaberite
26
ELT C ..., ..., lk …
27
ELT C ..., ..., lk …
28
Komisjoni 19. oktoobri 2009. aasta soovitus kinnipeetava maksu vähendamise korra kohta (EMPs
kohaldatav tekst) (ELT L 279, 24.10.2009, lk 8–11).
ET 17 ET
emitentidele, maksu kinnipidajatele, finantsvahendajatele ja liikmesriikidele investori
isiku suhtes läbipaistvuse ja kindluse. Selleks peaks raamistik tuginema
automatiseeritud menetlustele, nagu maksuresidentsuse tõendi (nii menetluse kui ka
vormi) digitaliseerimine, mis on eeltingimus, et investoritel oleks juurdepääs mis tahes
maksuvähendus- või -tagastusmenetlustele. Kõnealune raamistik peaks olema ka
piisavalt paindlik, et võtta asjakohaselt arvesse eri liikmesriikides kohaldatavaid
erinevaid süsteeme, ning tagama samas suurema ühtsuse ja asjakohased kuritarvituste
vastased vahendid, mille abil maandada maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja
maksustamise vältimise riski.
(3) Proportsionaalse lähenemisviisi tagamiseks peaksid ülemääraselt kinnipeetava maksu
vähendamise menetlusi käsitlevad normid olema siduvad ainult nendele
liikmesriikidele, kes peavad dividendidelt maksu kinni erineva määraga, sõltuvalt
investori maksuresidentsusest. Sellisel juhul peavad liikmesriigid pakkuma
maksuvähendust olukorras, kus maks peeti kinni kohaldatavast määrast kõrgema
määraga. Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalus rakendada samalaadseid
menetlusi mitteresidentidele avalikult kaubeldavate võlakirjade eest tehtavate
intressimaksete puhul, et muuta asjaomane maksuvähenduse menetlus tõhusamaks ja
tagada maksumaksjate seas parem nõuete täitmine. Käesolevas direktiivis sätestatud
menetlused ei puuduta liikmesriike, kes dividendidelt või intressidelt ülemääraselt
kinnipeetavate maksudega seoses maksuvähenduse menetlusi ei vaja, ning seetõttu ei
ole need normid neile siduvad. Arvestades, et investorid võivad asuda mis tahes
liikmesriigis, tuleks kõikides liikmesriikides kohaldada ühtse ja digitaalse
maksuresidentsuse tõendiga seotud norme ning sama kehtib üld- ja lõppsätete puhul.
(4) Tagamaks, et kõik ELi maksumaksjad saaksid kasutada ühtset, sobivat ja kehtivat
maksuresidentsuse tõendit, peaksid liikmesriigid rakendama maksuresidentsuse
tõendite väljastamiseks automatiseeritud menetlusi, sealhulgas sama äratuntavat ja
vastuvõetavat digitaalset vormi ning sama sisu. Suurema tõhususe huvides peaks tõend
kehtima vähemalt kogu selle aasta jooksul, mil see väljastati, ja teised liikmesriigid
peaksid tõendit sellel ajavahemikul tunnustama. Liikmesriigid võivad digitaalse
maksuresidentsuse tõendi tühistada, kui maksuhalduril on asjaomase aasta puhul
maksuresidentsuse kohta vastupidised tõendid. Selleks et ELi äriühinguid oleks
võimalik tulemuslikult tuvastada, peaks tõendil olema teave Euroopa kordumatu
tunnuse (EUID) kohta.
(5) Selleks et saavutada eesmärk tagada tõhusamad ülemääraselt kinnipeetava maksu
vähendamise menetlused, tuleks rakendada ühiseid menetlusi, mis võimaldavad saada
investori isiku kohta kiiresti selget ja turvalist teavet, eelkõige suure investoribaasi
korral, st seoses avalikult kaubeldavatesse väärtpaberitesse tehtavate
investeeringutega, mille puhul on üksikinvestorite isikut keeruline tuvastada. Sellised
menetlused peaksid teise sammuna võimaldama ka makse tegemise ajal sobiva
maksumäära kohaldamist (tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamine) või
ülemääraselt tasutud maksusumma kiiret tagastamist. Kuna piiriülesed investeeringud
hõlmavad tavaliselt finantsvahendajate makseahelat, peaksid asjakohased menetlused
võimaldama samuti jälgida ja tuvastada ahela osaks olevaid vahendajaid ning seega ka
tuluvoogu väärtpaberi emitendilt kuni lõppsaajani, st ainuinvestori või registreeritud
omanikuni. Asjaomased liikmesriigid, st need, kes peavad väärtpaberitulult maksu
kinni ja pakuvad ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendust, peaksid seetõttu looma
makseahelas olulist rolli täitvate finantsvahendajate riikliku registri ja seda haldama
ning nõudma finantsvahendajatelt pärast registris registreerimist, et nad esitaksid neile
kättesaadava teabe nende käideldavate dividendi- või intressimaksete kohta. Nõutav
ET 18 ET
teave peaks piirduma teabega, mis on vajalik makseahela rekonstrueerimiseks ja on
seega kasulik pettuste või kuritarvituste riski vältimiseks, niivõrd kui selline teave on
aruandvale vahendajale kättesaadav. Liikmesriigid, kes kohaldavad intressidelt
kinnipeetava maksu puhul erinevaid määrasid ja peavad seega rakendama
samalaadseid maksuvähenduse menetlusi, võivad samuti kaaluda loodud riikliku
registri kasutamist.
(6) Kuna kõige sagedamini on väärtpaberimaksete ahelas finantsvahendajateks suured
finantsinstitutsioonid, nagu on määratletud kapitalinõuete määruses,29 ja ka
väärtpaberite keskdepositooriumid, kes osutavad maksu kinnipidaja teenuseid, peaksid
need üksused olema kohustatud taotlema registreerimist liikmesriikide riiklikes
registrites, mis luuakse vastavalt eespool osutatule. Muudel finantsvahendajatel peaks
olema lubatud taotleda registreerimist omal äranägemisel. Registreerimist peaks
taotlema finantsvahendaja ise, esitades selleks liikmesriigi määratud pädevale
asutusele taotluse, sealhulgas tõendid selle kohta, et ta vastab teatavatele nõuetele.
Nende nõuete põhjal kontrollitakse, kas taotluse esitanud vahendaja vastab asjaomaste
ELi õigusaktide nõuetele ja kas tema üle tehakse kõnealuste nõuete täitmise suhtes
järelevalvet. Kui finantsvahendaja asukoht on väljaspool ELi, peavad tema suhtes
kehtima tema asukohaks oleva kolmanda riigi õigusaktid, mis on võrreldavad
käesoleva direktiiviga, ja kõnealune kolmas riik ei või olla kantud maksualast
koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu I lisasse ega suure riskiga
kolmandate riikide ELi loetellu (rahapesuvastane loetelu). Kolmanda riigi
finantsvahendaja vastavus asjakohastele ELi nõuetele on seotud üksnes käesolevas
direktiivis sätestatuga ega mõjuta muudest ELi õigusaktidest tulenevate õiguste
kasutamist või kohustuste kohaldamist. Pärast registreerimist tuleks
finantsvahendajaid käsitada asjaomases liikmesriigis sertifitseeritud
finantsvahendajatena ning nende suhtes tuleks kohaldada käesoleva direktiivi kohaseid
asjakohaseid aruandlus- ja teatamiskohustusi ning samal ajal tuleks neile anda õigus
taotleda käesolevas direktiivis sätestatud maksuvähenduse menetluste kohaldamist.
Riiklikku registrit pidavad liikmesriigid peaksid samuti võtma meetmeid, et kustutada
registrist iga sertifitseeritud finantsvahendaja, kes seda taotleb või kes ei vasta enam
asjakohastele nõuetele. Lisaks võivad need liikmesriigid otsustada ette näha, et
riiklikust registrist kustutatakse sertifitseeritud finantsvahendajad, kes on mitu korda
rikkunud oma kohustusi. Kui liikmesriik kustutab mõne finantsvahendaja oma
registrist, peaks ta sellest teavitama teisi riiklikku registrit pidavaid liikmesriike, et nad
saaksid hinnata, kas kustutada sama sertifitseeritud finantsvahendaja oma riiklikust
registrist. Asjaomaste isikute õiguste ja kohustuste suhtes kohaldatakse asjaomaste
liikmesriikide õigusakte, sealhulgas seoses riiklikus registris registreerimise ja sellest
kustutamise kohta tehtud liikmesriigi otsuse edasikaebamisega.
(7) Selleks et tagada dividendi- või intressimakseid saava investori isiku ja temaga seotud
asjaolude ning emitendilt lähtuva maksevoo suhtes suurem läbipaistvus, peaksid
sertifitseeritud finantsvahendajad esitama riikliku registri pidamiseks määratud
asutusele konkreetse tähtaja jooksul asjakohase teabe. See teave tuleks esitada ka
maksu kinnipidajale, kui tulu tekkimise kohas kinnipeetavat maksu on võimalik
vähendada. Need andmed peaksid hõlmama teavet asjaomase investori nõuetele
vastavuse kohta, kuid peaksid piirduma teabega, mis on kättesaadav aruandvale
29
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb
krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr
648/2012 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1–337).
ET 19 ET
sertifitseeritud finantsvahendajale. Finantsvahendajatel, kes ei ole kohustatud
sertifitseeritud finantsvahendajana registreeruma ja kes on ka otsustanud seda mitte
teha, ei ole käesoleva direktiivi kohast aruandluskohustust. Teave selliste vahendajate
käideldavate maksete kohta, kes ei ole sertifitseeritud finantsvahendajad, on siiski
oluline ning liikmesriik võib seda omal äranägemisel pidada vajalikuks, et tagada
läbipaistvus ja võimaldada makseahela õiget rekonstrueerimist enne käesolevas
direktiivis sätestatud maksuvähenduste (tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu
vähendamine või kiire maksutagastus) kohaldamist. Seepärast võivad liikmesriigid
nõuda, et sertifitseeritud finantsvahendajad hangiksid kõnealustelt vahendajatelt selle
teabe ja esitaksid selle vastavalt, et käesolevas direktiivis sätestatud maksuvähendusi
saaks kohaldada.
(8) Selleks et kapitaliturgude liit oleks tulemuslikum ja konkurentsivõimelisem, tuleks
lihtsustada ja kiirendada väärtpaberitulult ülemääraselt kinnipeetavate maksude
vähendamise menetlusi, kui asjaomased sertifitseeritud finantsvahendajad on esitanud
piisava teabe, muu hulgas investori isiku kohta. Asjaomased sertifitseeritud
finantsvahendajad on kõik investori ja väärtpaberite emitendi vahelises makseahelas
osalevad sertifitseeritud finantsvahendajad, kellelt võidakse nõuda ka teabe esitamist
sertifitseerimata finantsvahendajate poolt ahelas tehtud maksete kohta, olenevalt iga
liikmesriigi poliitikavalikust. Võttes arvesse liikmesriikide eri lähenemisviise, nähakse
ette kahte liiki menetlused: i) tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamine,
milleks kohaldatakse asjakohast maksumäära vahetult maksu kinnipidamise ajal, ja ii)
kiire maksutagastus kõige rohkem 50 päeva jooksul alates dividendide maksmise
kuupäevast või asjakohasel juhul kuupäevast, mil võlakirja emitent peab maksma
võlakirja omanikule intressi (kupongimakse kuupäev). Liikmesriikidel peaks olema
vabadus kehtestada ükskõik milline nendest kahest menetlusest või nende
kombinatsioon, nagu nad seda vajalikuks peavad, ning nad peaksid samal ajal tagama,
et vähemalt üks menetlus on kättesaadav kõigile investoritele, kui käesoleva direktiivi
nõuded on täidetud. Selleks et tagada kõnealuste menetluste nõuetekohane ja
õigeaegne rakendamine asjaomastes liikmesriikides, tuleks kohaldada käesoleva
direktiiviga hõlmatud ning nimetatud menetluste kohaldamise tingimustele vastava
ülemääraselt kinnipeetava maksu tagastuse suhtes intressi, kui maksutagastus viibib.
Juhul kui vajalikud nõuded ei ole täidetud või kui investor seda soovib, peaksid
liikmesriigid ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamiseks kohaldama kehtivat
standardse maksutagastuse menetlust. Igal juhul peaks registreeritud omanikel,
eelkõige jaeinvestoritel, ja nende volitatud esindajatel säilima õigus nõuda tagasi
liikmesriigis ülemääraselt kinnipeetav maks, kui nad esitavad tõendid riigisiseses
õiguses sätestatud tingimuste täitmise kohta.
(9) Selleks et kaitsta ülemääraselt kinnipeetavate maksude vähendamise süsteeme, peaksid
riiklikku registrit pidavad liikmesriigid samuti nõudma, et sertifitseeritud
finantsvahendajad kontrolliksid, kas maksuvähendust taotleda soovivad investorid
vastavad nõuetele. Eelkõige peaksid sertifitseeritud finantsvahendajad hankima
investori maksuresidentsuse tõendi ja kinnituse selle kohta, et investor on makse
tegelik tulusaaja vastavalt tuluallikaliikmesriigi õigusaktidele. Samuti peaksid nad
kontrollima, milline on kohaldatav kinnipeetava maksu määr olenevalt investori
konkreetsetest asjaoludest, ja andma teada, kas nad on teadlikud alusvaraks olevate
väärtpaberitega seotud mis tahes finantskokkuleppest, mis ei ole dividendikuupäeval
arveldatud, aegunud või muul viisil lõpetatud. Sertifitseeritud finantsvahendajad
peaksid vastutama kõnealuste kohustuste ebapiisava täitmise tõttu saamata jäänud
maksutulu eest, niivõrd kui see on ette nähtud selle liikmesriigi õiguses, kus maksutulu
saamata jäi. Selleks et sertifitseeritud finantsvahendajatele pandud koormus ja vastutus
ET 20 ET
oleks proportsionaalne, tuleks maksuvähenduse menetluste raames kohaldada
vähendatud kontrollikohustusi, kui kuritarvituste risk on väike ja eelkõige juhul, kui
investorile äriühingus oleva osaluse eest makstud dividendide kogusumma jääb alla
1 000 euro. Kui kuritarvitus peaks aset leidma, võivad liikmesriigid siiski rakendada
riigisisese õiguse kohaseid tagajärgi, sealhulgas keelduda käesolevas direktiivis
sätestatud maksuvähenduse süsteemide rakendamisest, kuid nad ei saa pidada
sertifitseeritud finantsvahendajaid kontrolli puudumise eest vastutavaks.
(10) On teada, et väärtpaberite kogu või osalise majandusliku omandiõiguse ja/või
asjakohaste investeerimisriskide üleminemiseks võidakse kasutada
finantskokkuleppeid. Samuti on tõendeid, et selliseid kokkuleppeid on kasutatud
dividendiarbitraaži ja dividendide koorimise skeemides, nagu cum-ex ja cum-cum
skeemid, et ainsa eesmärgina saada maksutagastust, kui selleks õigust ei ole, või
suurendada seda tagasimakstavat summat, millele investoril tegelikult õigus on.
Seepärast on maksuhalduritel vaja teavet kõnealuste finantskokkulepete kohta, mis
hõlmavad tavapäraselt õiguspäraseid väärtpaberitehinguid, nagu repolepingud või
väärtpaberite laenuks andmine, ja ka selliseid tuletisinstrumente nagu ühe alusaktsia
futuurid, et tõkestada maksualaseid kuritarvitusi. Proportsionaalse lähenemisviisi
tagamiseks tuleks kõnealuse teabe esitamist nõuda ainult nendelt sertifitseeritud
finantsvahendajatelt, kes tulenevalt oma positsioonist makseahelas võisid olla
asjaomase finantskokkuleppega otseselt seotud. Sellist aruandlust ei nõuta võlakirjade
ja intressimaksete puhul.
(11) Tulemuslikkuse tagamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama käesolevat direktiivi
ülevõtvate riigisiseste õigusnormide rikkumise eest määratavate karistuste korra. Need
karistused peaksid olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
(12) Kavandatud õigusnormide nõuetekohane rakendamine ja täitmise tagamine igas
asjaomases liikmesriigis on äärmiselt oluline nii kogu kapitaliturgude liidu
edendamiseks kui ka liikmesriikide maksubaasi kaitsmiseks ning seetõttu peaks
komisjon seda jälgima. Sellest tulenevalt peaksid liikmesriigid esitama komisjonile
korrapäraselt teavet, mis määratakse kindlaks rakendusaktiga ning mis puudutab
käesoleva direktiivi alusel vastu võetud riiklike meetmete rakendamist ja järgimise
tagamist nende territooriumil. Komisjon peaks liikmesriikide esitatud teabe ja muude
kättesaadavate andmete põhjal hindama kavandatud uute õigusnormide
tulemuslikkust. Sellega seoses peaks komisjon kaaluma käesoleva direktiiviga
kehtestatud normide ajakohastamise vajadust.
(13) Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, eelkõige
i) digitaalse maksuresidentsuse tõendi, ii) finantsvahendajate aruandluse ja iii)
käesoleva direktiivi kohase maksuvähenduse taotluse puhul, tuleks komisjonile anda
rakendamisvolitused võtta vastu piiratud arvu elementidega tüüpvormid, sealhulgas
keeleline korraldus. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusega (EL) nr 182/201130.
30
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega
kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli
mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55,
28.2.2011, lk 13).
ET 21 ET
(14) Käesoleva direktiivi raames isikuandmete töötlemise korral tuleks järgida Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/67931. Finantsvahendajad ja liikmesriigid
võivad töödelda käesoleva direktiivi alusel isikuandmeid üksnes üldise avaliku huvi
teenimise eesmärgil, nimelt maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja
maksustamise vältimise tõkestamiseks, maksutulude kaitsmiseks ja õiglase
maksustamise edendamiseks, mis suurendavad sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku
kaasamise võimalusi liikmesriikides. Selle eesmärgi täitmiseks on vaja piirata eespool
nimetatud määruses sätestatud teatavaid üksikisikute õigusi, eelkõige õigust olla
teavitatud oma andmete töötlemisest ja selle ulatusest ning õigust anda teatavat liiki
andmetöötluseks nõusolek.
(15) Kuna käesoleva direktiivi eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga
saab seda asjaomaste tehingute piiriülese laadi ja siseturul tervikuna nõuete täitmisega
seotud kulude vähendamise vajaduse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit
võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse
põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei
lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(16) Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2018/172532 artikliga 42,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesolevas direktiivis sätestatakse õigusnormid, mis käsitlevad digitaalse maksuresidentsuse
tõendi väljastamist liikmesriikide poolt ning korda, mille alusel rakendatakse maksuvähendust
mis tahes ülemääraselt kinnipeetava maksu puhul, mille liikmesriik võib kinni pidada
avalikult kaubeldavate aktsiate dividendidelt ja asjakohasel juhul avalikult kaubeldavate
võlakirjade intressidelt, mida makstakse registreeritud omanikele, kes on maksuresidendid
väljaspool seda liikmesriiki.
Artikkel 2
Kohaldamisala
I ja IV peatükki kohaldatakse kõikide liikmesriikide suhtes. II peatükki kohaldatakse kõikide
liikmesriikide suhtes seoses kõikide isikutega, kes on nende jurisdiktsioonis maksuresidendid.
III peatükis sätestatud menetlusi kohaldatakse kõikide liikmesriikide suhtes, kes pakuvad
maksuvähendust ülemääraselt kinnipeetavalt maksult, mida kohaldatakse avalikult
kaubeldavate aktsiate eest makstud dividendide suhtes. Liikmesriigid, kes pakuvad
31
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse
kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
32
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb
füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning
isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus
nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
ET 22 ET
maksuvähendust ülemääraselt kinnipeetavalt maksult, mida kohaldatakse avalikult
kaubeldavate võlakirjade eest makstud intresside suhtes, võivad kohaldada III peatükki.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
(1) „ülemääraselt kinnipeetav maks“ – järgmise kahe summa vahe: maks, mille
liikmesriik peab üldise riigisisese määra alusel kinni mitteresidendist omanikule
makstavatelt väärtpaberi dividendidelt või intressidelt, ja madalam kinnipeetav maks,
mida see liikmesriik kohaldab samade dividendide või intresside suhtes kas
topeltmaksustamise vältimise lepingu või konkreetsete riigisiseste õigusaktide alusel
vastavalt sellele, nagu on asjakohane;
(2) „avalikult kaubeldav aktsia“ – aktsia, mis on võetud kauplemisele reguleeritud turul
või mitmepoolses kauplemissüsteemis, nagu on määratletud 15. mai 2014. aasta
direktiivi 2014/65/EL33 artikli 4 punktides 21 ja 22;
(3) „avalikult kaubeldav võlakiri“ – võlakiri, mis on võetud kauplemisele reguleeritud
turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis,
nagu on määratletud vastavalt 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL artikli 4
punktides 21, 22 ja 23;
(4) „finantsvahendaja“ – 23. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 909/201434 artikli 2
punktis 1 määratletud väärtpaberite keskdepositoorium, määruse (EL) nr 575/201335
artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus või direktiivi 2014/65/EL artikli
4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühing või kolmanda riigi juriidiline isik,
kellel on kolmandast riigist asukohariigi võrreldavate õigusaktide alusel lubatud
osutada teenuseid, mis on võrreldavad väärtpaberite keskdepositooriumi,
krediidiasutuse või investeerimisühingu osutatavate teenustega, ning kes on osa
väärtpabereid emiteeriva üksuse ja selliste väärtpaberite eest makseid saava
registreeritud omaniku vahelisest väärtpaberimaksete ahelast;
(5) „EUID“ – äriühingute Euroopa kordumatu tunnus, millele on osutatud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/113236 artiklis 16;
(6) „maksukohustuslasena registreerimise number“ – liikmesriigis registreeritud
omaniku kordumatu tunnus, mida kasutatakse maksustamise eesmärgil;
(7) „kinnipeetava maksu vähendamise menetlus“ – kord, mille alusel registreeritud
omanik, kes saab väärtpaberitelt dividende või intresse, mille suhtes võidakse
33
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude
kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (uuesti sõnastatud) (ELT L 173, 2.6.2014,
lk 349).
34
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb
väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega
muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014,
lk 1–72).
35
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb
krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr
648/2012 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1–337).
36
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse
teatavate aspektide kohta (kodifitseeritud) (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46–127).
ET 23 ET
kohaldada ülemääraselt kinnipeetavat maksu, saab kasu ülemääraselt kinnipeetava
maksu vähendamisest või see ülemääraselt kinnipeetav maks makstakse talle tagasi;
(8) „pädev asutus“ – asutus, mille liikmesriik on määranud kooskõlas artikliga 5 ja mis
hõlmab kõiki isikuid, keda kõnealune asutus on riigisiseste õigusnormide kohaselt
volitanud tegutsema käesoleva direktiivi kohaldamisel tema nimel;
(9) „väärtpaber“ – avalikult kaubeldav aktsia või avalikult kaubeldav võlakiri;
(10) „suur finantsinstitutsioon“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 146
määratletud suur finantsinstitutsioon;
(11) „maksu kinnipidaja“ – üksus, keda tuluallikaliikmesriik on volitanud võtma
kohustuse arvata väärtpaberitelt makstavatelt dividendidelt või intressidelt maha
kinnipeetav maks ja kanda see üle tuluallikaliikmesriigi maksuhaldurile;
(12) „registreerimiskuupäev“ – väärtpaberi emitendi määratud kuupäev, mil väärtpaberi
omaniku isik ja väärtpaberist tekkivad õigused, sealhulgas asjakohasel juhul õigus
osaleda ja hääletada üldkoosolekul, määratakse kindlaks lähtuvalt finantsvahendaja
registrisse kantud arveldatud positsioonidest vastavalt registrikandele tööpäeva
lõpus, nagu on määratletud määruse (EL) 2018/121237 artikli 1 punktis 7;
(13) „arveldus“ – väärtpaberitehingu lõpuleviimine, kui see sõlmiti eesmärgiga täita
kõnealuse tehingu poolte kohustused, kandes selleks üle raha või väärtpaberid või
mõlemad, nagu on määratletud 23. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 909/2014
artikli 2 punktis 7;
(14) „registreeritud omanik“ – füüsiline või juriidiline isik, kellel on õigus saada
väärtpaberitelt dividendi- või intressitulu, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigis tulu
tekkimise kohas kinnipeetavat maksu;
(15) „investeerimiskonto“ – konto või kontod, mida finantsvahendajad pakuvad
registreeritud omanikele ja mille kaudu nende väärtpabereid hoitakse või need
registreeritakse ning millele tehakse nende väärtpaberitega seotud maksed;
(16) „dividendikuupäev“ – kuupäev, millest alates kaubeldakse aktsiatega ilma aktsiatest
tekkivate õigusteta, sealhulgas õiguseta osaleda ja hääletada üldkoosolekul, kui see
on asjakohane;
(17) „finantskokkulepe“ – kokkulepe või lepinguline kohustus, mille kohaselt dividende
tootva avalikult kaubeldava aktsia omandiõiguse mis tahes osa antakse või võidakse
anda alaliselt või ajutiselt üle teisele poolele;
(18) „väärtpaberimaksete ahel“ – selliste finantsvahendajate jada, kes tegelevad
väärtpaberitelt dividendide või intresside maksmisega väärtpaberite emitendi ja
registreeritud omaniku vahel, kellele kõnealustelt väärtpaberitelt dividende või
intresse makstakse;
(19) „topeltmaksustamise vältimise leping“ – kahe (või enama) riigi vahel kehtiv leping
või konventsioon, millega nähakse ette tulu ja asjakohasel juhul kapitali
topeltmaksustamise kaotamine;
37
Komisjoni 3. septembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1212, millega kehtestatakse
miinimumnõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/36/EÜ aktsionäride isiku tuvastamist, teabe
edastamist ja aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamist käsitlevate sätete rakendamiseks (ELT L 223,
4.9.2018, lk 1).
ET 24 ET
(20) „tuluallikaliikmesriik“ – liikmesriik, kus dividende või intresse tootva väärtpaberi
emitent on maksuresident;
(21) „kiire maksutagastuse süsteem“ – süsteem, milles dividendide või intresside
maksmisel võetakse arvesse üldist riigisisest kinnipeetava maksu määra ning mille
järel esitatakse ülemääraselt kinnipeetava maksu tagastuse taotlus artiklis 13
sätestatud tähtaja jooksul;
(22) „tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteem“ – süsteem, milles
dividendide või intresside maksmise ajal kohaldatakse asjakohast kinnipeetava
maksu määra vastavalt kohaldatavatele riigisisestele õigusnormidele ja/või
rahvusvahelistele lepingutele, näiteks asjaomasele topeltmaksustamise vältimise
lepingule;
(23) „standardse maksutagastuse süsteem“ – süsteem, milles dividendide või intresside
maksmisel võetakse arvesse üldist riigisisest kinnipeetava maksu määra ning mille
järel esitatakse ülemääraselt kinnipeetava maksu tagastuse taotlus väljaspool
artiklis 13 sätestatud menetlust;
(24) „euro lühiajaline intressimäär“ – euro lühiajaline intressimäär, nagu on määratletud
Euroopa Keskpanga 10. juuli 2019. aasta suunises (EL) 2019/126538.
II PEATÜKK
DIGITAALNE MAKSURESIDENTSUSE TÕEND
Artikkel 4
Digitaalne maksuresidentsuse tõend
1. Liikmesriigid näevad ette automatiseeritud protsessi digitaalse maksuresidentsuse
tõendi väljastamiseks isikutele, keda peetakse nende jurisdiktsioonis
maksuresidendiks.
2. Liikmesriigid väljastavad digitaalse maksuresidentsuse tõendi ühe tööpäeva jooksul
alates taotluse esitamisest, kui lõikest 4 ei tulene teisiti. Digitaalne
maksuresidentsuse tõend vastab I lisa tehnilistele nõuetele ja sisaldab järgmist teavet:
(a) maksumaksja ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg ja -koht, kui maksumaksja
on füüsiline isik, või tema nimi ja Euroopa kordumatu tunnus (EUID), kui
maksumaksja on juridiiline isik;
(b) maksukohustuslasena registreerimise number;
(c) maksumaksja aadress;
(d) väljastamise kuupäev;
(e) hõlmatud periood;
(f) tõendi väljastanud maksuhalduri andmed;
(g) igasugune lisateave, mis võib olla asjakohane, kui tõend on väljastatud muul
otstarbel kui kinnipeetava maksu vähendamiseks käesoleva direktiivi alusel,
või teave, mis tuleb ELi õiguse kohaselt esitada maksuresidentsuse tõendil.
38
Euroopa Keskpanga 10. juuli 2019. aasta suunis (EL) 2019/1265 euro lühiajalise intressimäära
(eurotSTR) kohta (EKP/2019/19) (ELT L 199, 26.7.2019, lk 8–17).
ET 25 ET
3. Digitaalne maksuresidentsuse tõend hõlmab vähemalt kogu kalendriaastat, mil tõendi
saamise taotlus esitatakse, ja kehtib kõnealuse hõlmatud perioodi vältel, välja arvatud
juhul kui ja seni kuni digitaalse maksuresidentsuse tõendi väljastanud liikmesriigil on
tõendeid selle kohta, et tõendil osutatud isik ei ole liikmesriigi jurisdiktsioonis
maksuresident.
4. Kui maksumaksja maksuresidentsuse kontrollimiseks on vaja rohkem aega kui üks
tööpäev, teavitab liikmesriik tõendit taotlevat isikut vajalikust lisaajast ja viivituse
põhjustest.
5. Liikmesriigid tunnustavad teise liikmesriigi väljastatud digitaalset maksuresidentsuse
tõendit piisava tõendina maksumaksja residentsuse kohta selles teises liikmesriigis
vastavalt lõikele 3.
6. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse digitaalse
maksuresidentsuse tõendi väljastamiseks elektroonilised tüüpvormid, sealhulgas
keeleline korraldus, ja tehnilised protokollid, sealhulgas turbestandardid. Nimetatud
rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 18 osutatud kontrollimenetlusega.
III PEATÜKK
KINNIPEETAVA MAKSU VÄHENDAMISE KORD
1. JAGU
SERTIFITSEERITUD FINANTSVAHENDAJAD
Artikkel 5
Riiklik sertifitseeritud finantsvahendajate register
1. Liikmesriigid, kes peavad maksu kinni avalikult kaubeldavate aktsiate dividendidelt,
mida makstakse registreeritud omanikele, kes on maksuresidendid väljaspool seda
liikmesriiki, ja kes pakuvad ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendust, loovad
riikliku sertifitseeritud finantsvahendajate registri. Kui see on asjakohane, võivad
liikmesriigid kasutada seda riiklikku registrit ka avalikult kaubeldavate võlakirjade
intressidelt ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise korral.
2. Liikmesriigid, kes peavad maksu kinni avalikult kaubeldavate võlakirjade
intressidelt, kuid mitte avalikult kaubeldavate aktsiate dividendidelt, võivad
otsustada luua riikliku registri.
3. Liikmesriigid, kes loovad lõigete 1 ja 2 kohaselt riikliku registri, määravad pädeva
asutuse, kes vastutab registri pidamise ja ajakohastamise eest.
4. Riiklik register sisaldab sertifitseeritud finantsvahendajate kohta järgmist teavet:
(a) sertifitseeritud finantsvahendaja nimi;
(b) registreerimise kuupäev;
(c) sertifitseeritud finantsvahendaja kontaktandmed ja veebisait, kui see on
olemas;
(d) EUID või, kui sertifitseeritud finantsvahendajal seda numbrit ei ole, juriidilise
isiku tunnus (LEI) või juriidilise isiku mis tahes registreerimisnumber, mille on
väljastanud tema asukohariik.
ET 26 ET
5. Riiklik register tehakse üldsusele kättesaadavaks liikmesriigi spetsiaalsel veebisaidil
ja seda ajakohastatakse vähemalt kord kuus.
Artikkel 6
Sertifitseeritud finantsvahendajana registreerimise nõue
1. Liikmesriigid, kes peavad kooskõlas artikliga 5 riiklikku registrit, nõuavad kõigilt
artikli 3 punktis 10 osutatud suurtelt finantsinstitutsioonidelt, kes tegelevad nende
jurisdiktsioonist pärinevatelt väärtpaberitelt dividendide ja asjakohasel juhul
intresside maksmisega, ning artikli 3 lõikes 4 osutatud väärtpaberite
keskdepositooriumidelt, kes osutavad samade maksetega seoses maksu kinnipidaja
teenuseid, et nad registreeruksid riiklikus registris.
2. Liikmesriigid, kes peavad kooskõlas artikliga 5 riiklikku registrit, võimaldavad
taotluse korral registreerida selles registris iga finantsvahendaja, kes vastab artikli 7
nõuetele.
Artikkel 7
Registreerimine
1. Liikmesriigid tagavad, et finantsvahendaja registreeritakse nende riiklikus
sertifitseeritud finantsvahendajate registris kolme kuu jooksul pärast seda, kui
finantsvahendaja esitas sellekohase taotluse, millega on tõendatud vastavus kõigile
järgmistele nõuetele:
(a) maksuresidentsus liikmesriigi või sellise kolmanda riigi jurisdiktsioonis, mis ei
ole kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu
I lisasse39 ega delegeeritud määruse (EL) 2016/167540 lisa I tabelisse;
(b) kui taotluse esitanud finantsvahendaja on krediidiasutus, siis
maksuresidentsuse jurisdiktsioonis kehtiv luba osutada hoidmisteenuseid
direktiivi 2013/36/EL I lisa punktide 12 või 14 või kolmanda riigi võrreldavate
õigusaktide alusel; kui taotluse esitanud finantsvahendaja on
investeerimisühing, siis maksuresidentsuse jurisdiktsioonis kehtiv luba osutada
hoidmisteenuseid direktiivi 2014/65/EL I lisa B jao punkti 1 või kolmanda riigi
võrreldavate õigusaktide alusel, või kui taotluse esitanud finantsvahendaja on
väärtpaberite keskdepositoorium, siis maksuresidentsuse jurisdiktsioonis kehtiv
tegevusluba vastavalt määrusele (EL) nr 909/2014 või kolmanda riigi
võrreldavatele õigusaktidele;
(c) kinnitus selle kohta, et järgitakse kas nõukogu direktiivi 2014/107/EL41 või
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/84342 sätteid, nagu see on
39
Euroopa Liidu Nõukogu, majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu, 14094/16, Brüssel, 8. november
2016.
40
Komisjoni 14. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1675, millega täiendatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849, määrates kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, kus
esineb strateegilisi puudusi (ELT L 254, 20.9.2016, lk 1–4).
41
Nõukogu 9. detsembri 2014. aasta direktiiv 2014/107/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL
seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (ELT L 359, 16.12.2014,
lk 1–29).
42
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/843, millega muudetakse
direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil
ET 27 ET
asjakohane, või sellise kolmanda riigi jurisdiktsiooni võrreldavaid õigusakte,
mis ei ole kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi
loetelu I lisasse ega delegeeritud määruse (EL) 2016/1675 lisa I tabelisse.
2. Finantsvahendajad teavitavad liikmesriigi pädevat asutust viivitamata igast
punktide a–c alusel esitatud teabes aset leidnud muutusest.
Artikkel 8
Riiklikust registrist kustutamine
1. Liikmesriigid kustutavad oma riiklikust registrist sertifitseeritud finantsvahendaja,
kui see vahendaja
(a) taotleb registrist kustutamist või
(b) ei vasta enam artikli 7 nõuetele.
2. Liikmesriigid võivad kustutada oma riiklikust registrist iga sertifitseeritud
finantsvahendaja, kelle puhul on leitud, et ta ei ole korduvalt ja tahtlikult täitnud oma
kohustusi, mis tulenevad
(a) käesolevast direktiivist,
(b) nõukogu direktiivist 2014/107/EL või
(c) direktiivist 2018/843/EL või
(d) kolmanda riigi, mis on maksuresidentsuse riik, võrreldavatest õigusaktidest.
3. Liikmesriik, kes kustutab sertifitseeritud finantsvahendaja oma riiklikust registrist,
teatab sellest viivitamata kõikidele teistele liikmesriikidele, kes peavad artikli 5
kohaselt riiklikku registrit.
4. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 kohaselt riiklikust registrist kustutatud
finantsvahendaja registreeritakse uuesti, kui käesoleva direktiivi sätete mis tahes
rikkumine on kõrvaldatud, sealhulgas on tasutud või arveldatud sätete rikkumise
tõttu tasumisele kuuluvad summad.
2. JAGU
ARUANDLUS
Artikkel 9
Aruandluskohustus
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et nõuda, et nende riiklikus registris
olevad sertifitseeritud finantsvahendajad esitaksid pädevale asutusele II lisas
osutatud teabe niipea kui võimalik pärast registreerimiskuupäeva, välja arvatud juhul,
kui tehingu mis tahes osaga seotud arvelduskorraldus on registreerimiskuupäeval
täitmise ootel, millisel juhul esitatakse kõnealust tehingut käsitlev teave võimalikult
kiiresti pärast arveldamist. Kui tehingu mis tahes osaga seotud arveldus on 20 päeva
möödumisel pärast registreerimiskuupäeva endiselt pooleli, esitavad sertifitseeritud
kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (ELT L 156,
19.6.2018, lk 43–74).
ET 28 ET
finantsvahendajad teabe järgmise viie kalendripäeva jooksul, märkides ära tehingu
osa, mille suhtes arveldamine on pooleli.
2. Liikmesriigid näevad ette, et sertifitseeritud finantsvahendajad ei pea esitama II lisa
jaotises E osutatud teavet, kui registreeritud omanikule äriühingus oleva osaluse eest
makstud dividendide kogusumma ei ületa 1 000 eurot.
3. Liikmesriigid, kes otsustavad kasutada artikli 5 kohaselt loodud riiklikku registrit
seoses intressimaksetega, nõuavad sertifitseeritud finantsvahendajatelt II lisas
osutatud teabe esitamist, välja arvatud jaotises E osutatud teave.
4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse II lisas osutatud teabe
esitamiseks elektroonilised tüüpvormid, sealhulgas keeleline korraldus, ja
teabevahetuskanaleid käsitlevad nõuded. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu
kooskõlas artiklis 18 osutatud kontrollimenetlusega.
5. Liikmesriigid nõuavad, et nende riiklikus registris olevad sertifitseeritud
finantsvahendajad säilitaksid esitatud teavet tõendavaid dokumente viis aastat ja
annaksid auditiks juurdepääsu mis tahes muule teabele, samuti oma ruumidele, ning
et sertifitseeritud finantsvahendajad kustutaksid või muudaksid anonüümseks kõik
sellistes dokumentides sisalduvad isikuandmed niipea, kui audit on lõpule viidud, ja
hiljemalt viie aasta möödumisel pärast teabe esitamist.
3. JAGU
MAKSUVÄHENDUSE SÜSTEEMID
Artikkel 10
Tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise või kiire maksutagastuse taotlus
1. Liikmesriigid nõuavad, et sertifitseeritud finantsvahendaja, kes haldab dividende või
intresse saava registreeritud omaniku investeerimiskontot, taotleb registreeritud
omaniku nimel vastavalt artiklile 12 ja/või artiklile 13 maksuvähendust, kui on
täidetud järgmised tingimused:
(a) registreeritud omanik on volitanud sertifitseeritud finantsvahendajat taotlema
tema nimel maksuvähendust ning
(b) sertifitseeritud finantsvahendaja on kooskõlas artikliga 11 kontrollinud
registreeritud omaniku nõuetele vastavust ja selle kindlaks teinud. Selline
kontroll võib hõlmata ka riskihindamist, milles võetakse arvesse krediidi- ja
pettuseriski.
2. Olenemata lõikest 1 ei paku liikmesriigid artiklites 12 ja 13 sätestatud süsteemide
alusel taotletud maksuvähendust, kui:
(a) dividendid maksti avalikult kaubeldavalt aktsialt, mille registreeritud omanik
omandas kahe päeva jooksul enne dividendikuupäeva;
(b) alusvaraks olevalt väärtpaberilt tehtav dividendimakse, mille suhtes
maksuvähendust taotletakse, on seotud finantskokkuleppega, mis ei ole
dividendikuupäeval arveldatud, aegunud või muul viisil lõpetatud.
3. Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid artiklite 12 ja 13 kohase maksuvähenduse
taotlused tagasi lükata, kui:
ET 29 ET
(a) vähemalt üks väärtpaberimaksete ahelasse kuuluv finantsvahendaja ei ole
sertifitseeritud finantsvahendaja ja ahelas järgmine sertifitseeritud
finantsvahendaja ei ole esitanud pädevale asutusele teavet, mille
finantsvahendaja peaks käesoleva direktiivi kohaselt esitama, kui ta oleks
sertifitseeritud finantsvahendaja, või
(b) taotletakse vabastust kinnipeetavast maksust.
Artikkel 11
Registreeritud omaniku nõuetele vastavusega seotud hoolsuskohustus
1. Liikmesriigid tagavad, et sertifitseeritud finantsvahendaja, kes taotleb registreeritud
omaniku nimel artikli 12 ja/või 13 alusel maksuvähendust, saab registreeritud
omanikult kinnituse selle kohta, et ta
(a) on dividendide või intresside tegelik tulusaaja, nagu on määratletud
tuluallikaliikmesriigi õigusaktides, ning
(b) ta ei ole osalenud alusvaraks oleva avalikult kaubeldava aktsiaga seotud
finantskokkuleppes, mis ei ole dividendikuupäeval arveldatud, aegunud või
muul viisil lõpetatud.
2. Liikmesriigid tagavad, et sertifitseeritud finantsvahendaja, kes taotleb registreeritud
omaniku nimel artikli 12 ja/või 13 alusel maksuvähendust, kontrollib
(a) registreeritud omaniku digitaalset maksuresidentsuse tõendit ja/või asjakohast
tõendit maksuresidentsuse kohta kolmandas riigis;
(b) registreeritud omaniku kinnitust ja maksuresidentsust, kõrvutades seda teabega,
mis on saadud sisekontrollimehhanismidest, mida sertifitseeritud
finantsvahendaja kasutab selleks, et täita direktiivist (EL) 2015/84943
tulenevaid kohustusi seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega,
või võrreldava teabega, mis on nõutav kolmandates riikides;
(c) registreeritud omaniku õigust konkreetsele kinnipeetava maksu vähendatud
määrale vastavalt topeltmaksustamise vältimise lepingule, mis on sõlmitud
tuluallikaliikmesriigi ja selle jurisdiktsiooni vahel, kus registreeritud omanik on
maksuresident, või vastavalt tuluallikaliikmesriigi konkreetsetele õigusaktidele;
(d) dividendimakse korral ja sertifitseeritud finantsvahendajale kättesaadava teabe
põhjal mis tahes sellise finantskokkuleppe võimalikku olemasolu, mis ei ole
dividendikuupäeval arveldatud, aegunud või muul viisil lõpetatud, välja
arvatud juhul, kui registreeritud omanikule iga identsete aktsiate rühma eest
makstud dividendid ei ületa 1 000 eurot.
3. Liikmesriigid tagavad, et sertifitseeritud finantsvahendajad on kehtestanud lõike 2
kohaste kontrollide tegemiseks piisavad menetlused.
43
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb
finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega
muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141,
5.6.2015, lk 73–117).
ET 30 ET
Artikkel 12
Tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteem
Liikmesriigid võivad lubada registreeritud omaniku investeerimiskontot haldavatel
sertifitseeritud finantsvahendajatel taotleda registreeritud omaniku nimel tulu tekkimise kohas
kinnipeetava maksu vähendamist kooskõlas artikliga 10, esitades maksu kinnipidajale
järgmise teabe:
(a) registreeritud omaniku maksuresidentsus ja
(b) makse suhtes kohaldatav kinnipeetava maksu määr vastavalt topeltmaksustamise
vältimise lepingule või konkreetsetele riigisisestele õigusaktidele.
Artikkel 13
Kiire maksutagastuse süsteem
1. Liikmesriigid võivad lubada registreeritud omaniku investeerimiskontot haldavatel
sertifitseeritud finantsvahendajatel taotleda registreeritud omaniku nimel
ülemääraselt kinnipeetava maksu kiiret tagastamist kooskõlas artikliga 10, juhul kui
käesoleva artikli lõikes 3 osutatud teave esitatakse võimalikult kiiresti pärast
maksekuupäeva ja hiljemalt 25 kalendripäeva jooksul alates dividendide või
intresside maksmise kuupäevast.
2. Liikmesriigid vaatavad lõike 1 kohaselt esitatud maksutagastuse taotluse läbi
25 kalendripäeva jooksul alates taotluse kuupäevast või kuupäevast, mil kõik
asjaomased sertifitseeritud finantsvahendajad on täitnud käesoleva direktiivi kohased
aruandluskohustused, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Pärast 25. päeva
kohaldavad liikmesriigid kooskõlas artikliga 14 tagasimakstava summa suhtes iga
viivitatud päeva eest intressi.
3. Kiiret maksutagastust taotlev sertifitseeritud finantsvahendaja esitab asjaomasele
liikmesriigile järgmise teabe:
(a) dividendi- või intressimakse andmed, nagu on osutatud II lisa jaotises B;
(b) kohaldatava kinnipeetava maksu määra õiguslik alus ja tagasimaksmisele
kuuluva ülemääraselt tasutud maksu kogusumma;
(c) registreeritud omaniku maksuresidentsus;
(d) registreeritud omaniku kinnitus vastavalt artiklile 11.
4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva artikli alusel
taotluste esitamiseks elektroonilised tüüpvormid, sealhulgas keeleline korraldus, ja
teabevahetuskanaleid käsitlevad nõuded. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu
kooskõlas artiklis 18 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 14
Viivis
Liikmesriigid rakendavad kooskõlas artikli 13 lõikega 2 intressi määral, mis on võrdne
intressi või samaväärse tasuga, mida liikmesriik rakendab registreeritud omanike hilinenud
tulumaksu maksete suhtes, või kui liikmesriigi õigusaktid sellekohast sätet ei sisalda, on
selleks määraks euro lühiajaline intressimäär pluss 50 baaspunkti või liikmesriigi keskpanga
kasutatav samaväärne intressimäär pluss 50 baaspunkti, kui liikmesriik ei kuulu Euroopa
vahetuskursimehhanismi.
ET 31 ET
Artikkel 15
Standardse maksutagastuse süsteem
Liikmesriigid võtavad vastu asjakohased meetmed tagamaks, et juhul kui artikleid 12 ja 13
dividendide suhtes ei kohaldata, kuna käesoleva direktiivi tingimused ei ole täidetud, esitab
registreeritud omanik või tema volitatud esindaja, kes taotleb sellistelt dividendidelt
ülemääraselt kinnipeetava maksu tagastamist, vähemalt II lisa jaotises E nõutud teabe, välja
arvatud juhul, kui registreeritud omanikule äriühingus oleva osaluse eest makstud dividendide
kogusumma ei ületa 1 000 eurot, ja välja arvatud juhul, kui see teave on juba esitatud
kooskõlas artiklis 9 sätestatud kohustustega.
Artikkel 16
Tsiviilvastutus
Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed tagamaks, et juhul kui sertifitseeritud
finantsvahendaja ei täida tahtlikult või hooletusest artiklitest 9, 10, 11, 12 ja 13 tulenevaid
kohustusi, saab ta võtta vastutusele kogu või osa maksutulu eest, mis jäi liikmesriigil artikli
12 või 13 kohase taotluse tõttu saamata.
Artikkel 17
Karistused
Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu
võetud liikmesriigi sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada
kõnealuste normide rakendamine. Nimetatud karistused peavad olema mõjusad,
proportsionaalsed ja hoiatavad.
IV PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 18
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL)
nr 182/201144 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 19
Hindamine
1. Komisjon analüüsib ja hindab käesoleva direktiivi toimimist iga viie aasta järel
pärast direktiivi ülevõtvate riigisiseste õigusnormide jõustumist. Aruanne direktiivi
hindamise, sealhulgas võimaliku vajaduse kohta muuta direktiivi konkreetseid
sätteid, esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2031. aasta detsembriks ja iga
viie aasta järel.
44
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega
kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli
mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55,
28.2.2011, lk 13–18).
ET 32 ET
2. Liikmesriigid esitavad kooskõlas lõikega 3 komisjonile asjakohase teabe, mis
võimaldab hinnata, kuidas direktiiv on aidanud parandada kinnipeetava maksu
vähendamise menetlusi seoses topeltmaksustamise vähendamise ja maksualaste
kuritarvituste tõkestamisega.
3. Komisjon määrab rakendusaktides kindlaks teabe, mille liikmesriigid hindamise
jaoks esitavad, ning kõnealuse teabe esitamise vormi ja tingimused.
4. Komisjon hoiab talle lõike 2 alusel esitatud teabe konfidentsiaalsena kooskõlas liidu
asutuste suhtes kohaldatavate sätetega.
5. Liikmesriigi poolt komisjonile artikli 2 alusel esitatud teabe ja komisjonis sellist
teavet kasutades koostatud aruande või dokumendi võib edastada teistele
liikmesriikidele. Edastatud teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja
kaitse, mis laieneb samalaadsele teabele seda saava liikmesriigi õiguse alusel.
Artikkel 20
Isikuandmete kaitse
1. Liikmesriigid piiravad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/67945
artiklite 15–19 kohaseid andmesubjekti õigusi ainult sellises ulatuses ja ainult nii
kaua, kui on rangelt vajalik selleks, et nende pädevad asutused saaksid maandada
maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise või maksustamise vältimise riski
liikmesriikides, eelkõige kontrollides, kas registreeritud omaniku suhtes kohaldatakse
õiget kinnipeetava maksu määra või kas registreeritud omanik saab maksuvähenduse
õigel ajal, kui tal on selleks õigus.
2. Isikuandmete töötlemisel käsitatakse sertifitseeritud finantsvahendajaid ja
liikmesriikide pädevaid asutusi nende käesoleva direktiivi kohase tegevuse piires
vastutavate töötlejatena määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 7 tähenduses.
3. Käesoleva direktiivi kohaselt töödeldud teavet, sealhulgas isikuandmeid, säilitatakse
ainult nii kaua, kui on vajalik käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks, ja
kooskõlas iga vastutava töötleja riigisisestest õigusnormidest tulenevate
aegumistähtaegadega, kuid igal juhul mitte kauem kui kümme aastat.
Artikkel 21
Teatamine
Liikmesriik, kes loob artikli 5 kohaselt riikliku registri ja haldab seda, teatab sellest ning
kõigist kõnealust registrit reguleerivate õigusnormide hilisematest muudatustest komisjonile
ja teistele liikmesriikidele. Komisjon avaldab selle teabe Euroopa Liidu Teatajas ja
ajakohastab seda vajaduse korral.
Artikkel 22
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud
õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2026. Nad edastavad kõnealuste
normide teksti viivitamata komisjonile.
45
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse
kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
ET 33 ET
Nad kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2027.
Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse
või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale
direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas
valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 23
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas.
Artikkel 24
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
ET 34 ET
FINANTSSELGITUS
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
Uus ELi süsteem topeltmaksustamise vältimiseks ja maksualaste kuritarvituste
ärahoidmiseks kinnipeetavate maksude valdkonnas, nn FASTER (Faster and Safer
Tax Excess Relief).
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad
Maksupoliitika
1.3. Ettepanek/algatus käsitleb
Uus meede
1.4. Eesmärgid
1.4.1. Üldeesmärgid
1) Hõlbustada piiriüleseid investeeringuid ELis, andes maksumaksjatele nõuetekohase ja
tõhusa juurdepääsu topeltmaksustamise vältimise lepingutest ja ELi direktiividest
tulenevatele maksusoodustustele;
2) hoida ära maksualaseid kuritarvitusi kinnipeetava maksu valdkonnas;
3) majanduslik kasu.
1.4.2. Erieesmärgid
1) Lühendada ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise või ülemääraselt kinnipeetud
maksu tagastamise aega;
2) tagada, et finantsvahendajad järgivad kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete
nõudeid ja annavad sellest aru maksuhaldurile;
3) hoida ära kinnipeetava maksuga seotud kuritarvitusi (cum-ex ja cum-cum kauplemine);
4) anda liikmesriikide maksuhalduritele vahendid, et nad saaksid maksutagastusmenetlust /
tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise menetlust turvaliselt ja õigeaegselt
läbi viia;
5) ettepaneku mõju majandusele.
1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju
Ettepanekus sätestatud tähtajad tagaksid, et kinnipeetud maksu tagasinõudmise korral
tagastatakse maks kiiremini või et maksmise ajal kohaldatakse madalamat
kinnipeetava maksu määra. Aruandluskohustustega tagataks, et teave esitatakse
maksuhalduritele, mis suurendaks läbipaistvust, ning et sellist teavet kasutatakse
tulemuslikult maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise
tõkestamiseks kinnipeetud maksu tagasinõudmise / kinnipeetava maksu vähendamise
süsteemides ELis, tagades samal ajal süsteemi tõhususe. Teine täiendav eesmärk on
saavutada positiivne mõju sellistele majandusnäitajatele nagu SKP, palgad ja
tööhõive.
1.4.4. Tulemusnäitajad
Erieesmärk Näitajad Hindamisvahendid
ET 35 ET
Lühendada ülemääraselt Kas kinnipeetud maksu Iga-aastased andmed, mille
kinnipeetava maksu tagasinõudmise puhul on tuluallikaliikmesriik esitab
vähendamiseks / maksepäevad kooskõlas komisjonile
ülemääraselt kinnipeetud ettepanekus eelnevalt
maksu tagastamiseks kuluvat kindlaks määratud
aega maksetähtaegadega ning kas
vajaduse korral makstakse
investoritele hilinenud
tagasimaksete korral viivist
Tagada, et sertifitseeritud Liikmesriigi Aastaaruanne, mille esitab
finantsvahendajad järgivad järelevalvetegevus, mille see liikmesriik, kelle
kliendi suhtes rakendatavate eesmärk on tagada ELi riiklikus registris
hoolsusmeetmete nõudeid ja finantsvahendajate finantsvahendaja on
aruandluskohustusi (liikmesriigis, kus nad on registreeritud
registreeritud riiklikus
registris) ja kolmandate
riikide finantsvahendajate
(liikmesriigis, kus nad on
registreeritud) vastavus
nõuetele
Maksualaste kuritarvituste Tuluallikaliikmesriigi iga- Iga-aastane hinnang, mille
ärahoidmine aastane hinnang vahendajate tuluallikaliikmesriik esitab
/ maksu kinnipidajate komisjonile
esitatud andmete kasulikkuse
kohta maksualaste
kuritarvituste tegelikul
avastamisel ja ennetamisel.
Hindamine hõlmab esitatud
andmete kasutamist ja
nendest saadavat kasu
(kuritarvitusjuhtumite arv ja
nendega seotud summad)
kinnipeetava maksuga seotud
kuritarvituste avastamiseks
ja tõkestamiseks (cum-ex ja
cum-cum kauplemine).
Anda liikmesriikide Finantsvahendajate / maksu Iga-aastane hinnang, mille
maksuhalduritele vahendid, kinnipidajate poolt tuluallikaliikmesriik esitab
et nad saaksid tuluallikaliikmesriigi komisjonile
maksutagastusmenetlust /
maksuhaldurile esitatud
tulu tekkimise kohas
kinnipeetava maksu teabe täpsus ja täielikkus
vähendamise menetlust Tuluallikaliikmesriigi iga-
turvaliselt läbi viia aastane hinnang vastutuse
jaotamise eeskirjade
täitmisele pööratavuse kohta
riigi tasandil
Ettepaneku mõju ELi Hinnang majandusliku mõju Iga-aastane hinnang, mille
majandusele kohta, mida ettepanek koostab komisjon
avaldab SKP-le,
ET 36 ET
investeeringutele, palkadele
ja tööhõivele. Kõnealune
hinnang hõlmab
andmeallikat ja metoodikat,
mida kasutati ettepanekule
lisatud mõjuhinnangu 4. lisas
esitatud Teadusuuringute
Ühiskeskuse uuringutes,
sealhulgas piiriüleses CPISe
julgeoleku-uuringus.
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1. Lühikeses või pikas perspektiivis täidetavad nõuded, sealhulgas algatuse
rakendamise üksikasjalik ajakava
Komisjon peab algatuse rakendamiseks võtma järgmised meetmed: 1) pakkuma
tehnilist tuge digitaalse maksuresidentsuse tõendi väljastamise süsteemi
rakendamiseks ning 2) looma raamistiku sellise süsteemi kehtestamiseks, mida
finantsvahendajad saavad kasutada aruandluse ja taotlusvormide esitamiseks
liikmesriikidele.
Digitaalne maksuresidentsuse tõend väljastatakse koos e-templiga ning see
vastab 23. juuli 2014. aasta määrusele (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-
tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul (eIDASe määrus).
Hilisemas etapis kaaluvad liikmesriigid identimisandmetel põhineva
kontrolliprotsessi kasutuselevõtmist, kui ELi tehnilised nõuded on täidetud.
Digitaalse maksuresidentsuse tõendi süsteem ja kontrollimenetlus peaksid olema
sisse seatud 18 kuu jooksul pärast direktiivi vastuvõtmist.
Komisjon peab pakkuma usaldusväärsete emitentide avalike võtmete registri
teenust (eeldusel, et avalikke võtmeid tuleb korrapäraselt muuta) digitaalse
maksuresidentsuse tõendi rakendamiseks liikmesriikides.
Lisaks toetab komisjon tehnilist komiteed seoses digitaalse maksuresidentsuse
tõendi tehnilise aluse võimalike muudatustega või uute tehniliste arendustega.
Ettepaneku kohaldamisalasse kuuluvad finantsvahendajad peavad esitama
liikmesriikidele teabe avalikult kaubeldavatelt aktsiatelt makstud dividendide
ja/või avalikult kaubeldavatelt võlakirjadelt makstud intresside kohta. Esitatav
teave on sätestatud ettepanekus. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte
esitatava teabe sisu kohta. Peale selle kehtestab komisjon rakendusaktiga teabe
esitamiseks elektroonilised tüüpvormid, mis põhinevad xml-il või samaväärsel
vormingul, sealhulgas keelelise korralduse. Samuti täpsustab komisjon
teabevahetuskanalite/-protokollide nõuded aruandlussüsteemide jaoks, mis on
vajalikud, et finantsvahendajad saaksid ettepaneku kohaldamisalas liikmesriikide
maksuhalduritega teavet vahetada.
ET 37 ET
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu
kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune
täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“
väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid
oleksid muidu üksi loonud.
Selleks et ühtlustada ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise /
ülemääraselt kinnipeetud maksu tagastamise protsessi ja tagada kiiremad
kinnipeetud maksu tagasimaksed, on soovitav vältida erinevaid nõudeid, mida eri
liikmesriigid rakendavad ühepoolselt, kasutades erinevaid menetlusi.
Kui kogu ELis luuakse ühtne standardne aruandlussüsteem, on kõigil
liikmesriikidel dividendi- ja intressimaksete ahelas täielik läbipaistvus. Praegu
see nii ei ole. Saadud andmed aitavad kindlaks teha ja ära hoida kinnipeetava
maksu vähendamise / kinnipeetud maksu tagastamisega seotud kuritarvitusi
(cum-ex ja cum-cum kauplemine).
ELi tasandi lahendus, mille puhul digiteeritaks kinnipeetava maksu vähendamise
menetlused ja ühtlustataks nende põhijooned, järgides samal ajal
proportsionaalsuse põhimõtet, tooks eeldatavasti kaasa väiksema halduskoormuse
ning aitaks seega maksuhaldurite, investorite ja finantsvahendajate aega ja
kulusid kokku hoida.
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Algatus on uus ELi tasandi mehhanism. Seni on kiire maksutagastuse süsteemi
kasutusele võtnud vaid väga vähesed liikmesriigid ja neil on esinenud probleeme
selle rakendamisel.
Finantsvahendajate aruandlus on praegu piiratud ja tavaliselt esitavad
finantsahelas teabe ainult väärtpaberite emitent / maksu kinnipidaja, mitte teised
finantsvahendajad. Algatusega tagataks dividendi- ja intressimaksete täielik
läbipaistvus finantsahelas, et kindlaks teha ja ära hoida kinnipeetava maksu
vähendamise / kinnipeetud maksu tagastamisega seotud kuritarvitusi.
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude
asjakohaste vahenditega
Käesolev direktiiv kajastab meedet, mis on esitatud majanduse taastamise
strateegiat toetavas õiglase ja lihtsa maksustamise tegevuskavas ning
kapitaliturgude liidu tegevuskavas 2.0.
Õiglase maksustamise tagamiseks on vaja ennetada maksualaseid kuritarvitusi.
Ettepanekus kasutatakse sarnaseid menetlusi, korda ja IT-vahendeid, mis on
maksustamisalase halduskoostöö direktiivi raames juba kehtestatud või
väljatöötamisel.
ET 38 ET
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite
ümberpaigutamise võimaluste hinnang
Komisjon abistab liikmesriike digitaalse maksuresidentsuse tõendi
rakendamisel, sealhulgas pakkudes pidevat tehnilist tuge. Lisaks on vaja,
et komisjon toetaks pidevalt liikmesriike finantsvahendajate
aruandluskorra raamistiku rakendamisel ja järelevalvel. Asjaomaseid
kulusid rahastatakse ELi eelarvest.
Muus osas on kavandatud meetmete rakendamine liikmesriikide ülesanne.
1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju
Piiratud kestusega
hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA
finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–
AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.
– X Piiramatu kestusega
Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,
millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid
– X Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt
X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat
komisjoni personali;
rakendusametite kaudu
– Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega
– Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on
delegeeritud:
kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);
Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
avalik-õiguslikele asutustele;
avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile
antakse piisavad finantstagatised;
liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja
erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;
ET 39 ET
isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP
erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.
2. HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid
Komisjon tagab, et kehtestatakse kord, mille alusel jälgitakse ja hinnatakse meetme
toimimist ning hinnatakse selle vastavust peamistele poliitikaeesmärkidele.
Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal andmed eespool esitatud tabelis toodud
tulemusnäitajate kohta, mida kasutatakse direktiivi nõuete täitmise jälgimiseks. Kui
seireandmed on kättesaadavad ja kui seda peetakse asjakohaseks, hindab komisjon
vajadust vaadata mõni näitaja läbi kooskõlas digitaalse maksuresidentsuse tõendi tehnilise
toega ja aruandlussüsteemi käsitleva rakendusaktiga.
Hindamine toimub viis aastat pärast direktiivi rakendamist, mis võimaldab komisjonil
vaadata läbi poliitika tulemused, pidades silmas selle eesmärke, samuti üldist mõju
kinnipeetud maksu tagastamise / kinnipeetava maksu vähendamise süsteemide
parandamisele ELis ning kinnipeetava maksuga seotud kuritarvituste ärahoidmisele.
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete
tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
Algatust rakendavad liikmesriikide pädevad asutused (maksuhaldurid). Nad vastutavad
oma riiklike süsteemide rahastamise eest, sealhulgas digitaalse maksuresidentsuse tõendi
rakendamise ning selliste riiklike süsteemide loomise eest, mis võimaldavad võtta
finantsvahendajatelt vastu teavet ja taotlusi.
Komisjon rahastab digitaalse maksuresidentsuse tõendiga seoses antavat tehnilist abi ning
aruandlussüsteemide ja taotlusvormide raamistike loomist ELi tasandil.
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud
sisekontrollisüsteemi(de) kohta
Selleks et tagada kinnipeetud maksu tagastamine / kinnipeetava maksu vähendamine
tähtaja jooksul, peavad liikmesriigid esitama komisjonile iga-aastase statistika selle
kohta, mitme ülemääraselt kinnipeetavat maksu käsitleva taotluse alusel tagastati
maks / vähendati maksu tähtaja jooksul ja mitme alusel pärast tähtaega. Viimase
puhul tuleks esitada põhjendus. Lisaks nõutakse liikmesriikidelt, et nad maksaksid
maksumaksjale intressi, kui maksud tagastati põhjuseta pärast tähtaja möödumist.
Seoses riiklikes registrites registreeritud sertifitseeritud finantsvahendajate nõuetele
vastavusega esitavad liikmesriigid komisjonile igal aastal aruande auditite ja
tegevuste kohta, mis on läbi viidud selleks, et tagada, et nende finantsvahendajad
täidavad direktiivist tulenevaid kohustusi, sealhulgas aruandluskohustusi. Lisaks
ET 40 ET
vastutavad finantsvahendajad käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste
rikkumise eest, kui nende tegevuse tõttu on maksutulu saamata jäänud.
Liikmesriigid peavad esitama komisjonile igal aastal aruande selle kohta, kuidas
direktiivi alusel esitatud andmeid on kasutatud selleks, et avastada ja tõkestada
ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise / ülemääraselt kinnipeetud maksu
tagastamisega seotud kuritarvitusi.
Kontrollistrateegia peamised elemendid on järgmised.
Hankelepingud
Finantsmääruses kindlaks määratud hangete kontrollimenetlused: kõik
hankelepingud sõlmitakse maksete eest vastutavate komisjoni talituste kehtestatud
kontrollimenetluse kohaselt, võttes arvesse lepingulisi kohustusi ning usaldusväärset
finants- ja üldist juhtimist. Kõikides komisjoni ja toetusesaajate vahel sõlmitud
lepingutes sätestatakse pettusevastased meetmed (kontroll, aruanded jne). Iga üksiku
lepingu puhul sätestatakse lepingu aluseks olevad üksikasjalikud tingimused.
Vastuvõtmisel järgitakse rangelt maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi
elektroonilise projektihaldusvahendi (TEMPO) metoodikat: tulemused vaadatakse
läbi, neid muudetakse vajaduse korral ja lõpuks kiidetakse need sõnaselgelt heaks
(või lükatakse tagasi). Ilma „kinnituskirjata“ ei maksta ühtegi arvet.
Hanke tehniline kontroll
Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat kontrollib tulemusi ja teostab järelevalvet
töövõtjate tegevuse ja teenuste üle. Samuti viib ta korrapäraselt läbi töövõtjate
kvaliteedi- ja turbeauditeid. Kvaliteediauditi käigus kontrollitakse töövõtja tegelike
tööprotsesside vastavust kvaliteedikavas kindlaksmääratud eeskirjadele ja
menetlustele. Turbeauditis keskendutakse konkreetsetele protsessidele, menetlustele
ja korrale.
Lisaks eespool nimetatud kontrollile teeb maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat
järgmisi tavapäraseid finantskontrolle.
Kulukohustuste eelkontroll
Kõiki maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi kulukohustusi kontrollib finants- või
personalitalituse juhataja. Selle tulemusena hõlmab eelkontroll 100 %
kulukohustustest. See menetlus annab kindluse tehingute seaduslikkuse ja
korrektsuse suhtes.
Maksete eelkontroll
Eelkontroll hõlmab 100 % maksetest. Lisaks valitakse vähemalt üks makse (kõigist
kulukategooriatest) nädalas pisteliselt täiendavaks eelkontrolliks, mille teeb finants-
või personalitalituse juhataja. Kontrolliga hõlmatuse suhtes kindlaid eesmärke ei
seata, sest kontrolli eesmärk on kontrollida makseid pisteliselt, et teha kindlaks, kas
kõik maksed vastavad nõuetele. Ülejäänud makseid töödeldakse iga päev kooskõlas
kehtivate eeskirjadega.
Edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate deklaratsioonid
Kõik edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad kirjutavad alla deklaratsioonile, mis
lisatakse asjaomase aasta kohta koostatud tegevusaruandele. Deklaratsioon hõlmab
programmi raames tehtavaid toiminguid. Edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja
kinnitab, et eelarve täitmisega seotud toimingud on ellu viidud vastavalt
usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele, et kehtivad juhtimis- ja
ET 41 ET
kontrollisüsteemid annavad piisava kindluse tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse
suhtes ning et toimingutega seotud riskid on nõuetekohaselt tuvastatud, nendest on
teatatud ja et on rakendatud riskide maandamise meetmeid.
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate
vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja
sulgemise ajal).
Kehtestatud kontrollimenetlused annavad maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadile
piisava kindluse kulude kvaliteedi ja korrektsuse suhtes ning vähendavad
mittevastavuse ohtu. Eespool nimetatud kontrollistrateegia meetmed langetavad
võimaliku riskitaseme alla ettenähtud 2 % ja see mõjutab kõiki toetusesaajaid.
Täiendavad meetmed riskide edasiseks vähendamiseks oleksid ebaproportsionaalselt
kulukad ja seetõttu ei ole neid ette nähtud. Eespool nimetatud kontrollistrateegia
rakendamisel tekkinud üldkulud (kõigi programmi „Fiscalis“ raames tehtud kulutuste
korral) moodustavad kuni 1,6 % kõigist tehtud maksetest. Käesoleva algatuse korral
jääb kõnealune määr eeldatavasti samaks. Programmi kontrollistrateegia tulemusena
on mittevastavuse oht praktiliselt olematu ning proportsionaalne kaasnevate riskidega.
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed
Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada juurdlusi, sealhulgas
kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses (EÜ) nr 1073/1999 ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/964
sätestatud tingimustele ja menetlustele, et teha viimatinimetatud määruse alusel kindlaks,
kas rahastatud toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või lepinguga seoses on esinenud
pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.
ET 42 ET
3. ETTEPANEKU HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1 Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele
mõju avaldub
Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees
eelarveridade kaupa
Kulu
Mitmeaasta Eelarverida Rahaline osalus
liik
se
finantsraam Liigendatu EFTA kandidaatrii finantsmääruse
istiku d/liigendam 47 48 kolmanda artikli 21 lõike 2
Nr 03 04 0100 riigid gid punkti b
rubriik 46 d riigid
ata tähenduses
1–
ühtne
turg, Maksusüsteemide nõuetekohase
Liigenda
innovats toimimise parandamine EI EI EI EI
tud
ioon ja
digitaalv
aldkond
Uued eelarveread, mille loomist taotletakse
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees
eelarveridade kaupa
Kulu
Mitmeaasta Eelarverida Rahaline osalus
liik
se
finantsraam finantsmääruse
Nr Liigendatu
istiku EFTA kandidaatrii kolmanda artikli 21 lõike 2
d/liigendam
rubriik riigid gid d riigid punkti b
ata tähenduses
[XX.YY.YY.YY]
JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI
46
Liigendatud = Liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.
47
EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.
48
Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.
ET 43 ET
3.2 Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1 Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist
Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku Nr
Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond
rubriik 1
Lisage vajalik arv aastaid, et
Maksunduse ja tolliliidu
2023 2024 2025 2026 näidata finantsmõju kestust (vt KOKKU
peadirektoraat punkt 1.6)
Tegevusassigneeringud
Kulukohustused (1a) 0,150 0,400 0,200 0,330 0,180 1,26
Eelarverida49 03.04.01
Maksed (2a) 0,150 0,400 0,200 0,330 0,180 1,26
Kulukohustused (1b)
Eelarverida
Maksed (2b)
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud50
Eelarverida (3)
= 1a + 0,150 0,400 0,200 0,330 0,180 1,26
Maksunduse ja tolliliidu Kulukohustused 1b + 3
peadirektoraadi
= 2a + 0,150 0,400 0,200 0,330 0,180 1,26
assigneeringud KOKKU Maksed 2b +3
49
Eelarve ametliku liigenduse kohaselt.
50
Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.
ET 44 ET
ET 45 ET
Mitmeaastase finantsraamistiku
7 „Halduskulud“
rubriik
Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas
(sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevaheliseks konsulteerimiseks.
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
KOKKU
2023 2024 2025 2026 2027 MITMEAASTANE
FINANTSRAAMISTIK
2021–2027
Maksunduse ja tolliliidu
peadirektoraat
Personalikulud 0,118 0,157 0,157 0,063 0,016 0,511
Muud halduskulud 0,004 0,004 0,002 0,002 0,001 0,013
Maksunduse ja tolliliidu
0,122 0,161 0,159 0,065 0,017 0,524
peadirektoraat KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku
(Kulukohustuste kogusumma
RUBRIIGI 7 assigneeringud = maksete kogusumma)
0,122 0,161 0,159 0,065 0,017 0,524
KOKKU
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
KOKKU
2023 2024 2025 2026 2027
MITMEAASTANE
ET 46 ET
FINANTSRAAMISTIK
2021–2027
Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused 0,272 0,561 0,359 0,395 0,197 1,784
RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud
KOKKU Maksed 0,122 0,311 0,559 0,265 0,347 1,604
Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud
KOKKU
3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele
Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist
Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
2023 2024 2025 2026 2027 2028 KOKKU
Märkige
eesmärgid ja VÄLJUNDID
väljundid
Väljundi
51 Keskmine Väljundite Kulud
Arv
Arv
Arv
Arv
Arv
Arv
liik Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu
kulu arv kokku kokku
52
ERIEESMÄRK nr 1 ...
51
Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).
ET 47 ET
Tehniline 0,150 0,100 0,250
kirjeldus
Arendus 0,300 0,200 0,150 0,650
Hooldus 0,100 0,100 0,100 0,300
Tugi 0,020 0,020 0,020 0,020 0,080
Koolitus 0,020 0,020
IT-teenuste 0,020 0,060 0,060 0,060 0,060
haldamine 0,260
(taristu,
majutus,
litsentsid jms)
Erieesmärk nr 1 kokku 0,150 0,420 0,300 0,330 0,180 0,180 1,560
ERIEESMÄRK nr 2 ...
- Väljund
Erieesmärk nr 2 kokku
KOKKU 0,150 0,420 0,300 0,330 0,180 0,180 1,560
52
Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid“.
ET 48 ET
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist
Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
KOKKU
2023 2024 2025 2026 2027
Mitmeaastase
finantsraamistiku
RUBRIIK 7
Personalikulud 0,118 0,157 0,157 0,063 0,016 0,511
Muud halduskulud 0,004 0,004 0,002 0,002 0,001 0,013
Mitmeaastase
finantsraamistiku
RUBRIIGI 7 vahesumma
KOKKU 0,122 0,161 0,159 0,065 0,017 0,524
Mitmeaastase
finantsraamistiku
53
RUBRIIGIST 7
välja jäävad kulud
Personalikulud
Muud
halduskulud
Mitmeaastase
finantsraamistiku
RUBRIIGIST 7 välja
jäävate kulude
vahesumma
KOKKU 0,122 0,161 0,159 0,065 0,017 0,524
Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane
peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud
assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile
eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.
53
Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read),
kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.
ET 49 ET
3.2.3.1. Hinnanguline personalivajadus
Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist
Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
2023 2024 2025 2026 2027 Kokku
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0,75 1 1 0,4 0,1 3,25
20 01 02 03 (delegatsioonides)
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)
Muud eelarveread (märkige)
54
Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised
töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad,
riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored
eksperdid delegatsioonides)
XX 01 xx yy zz - peakorteris
55
- delegatsioonides
01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud
eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse
valdkonnas)
01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud
eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse
valdkonnas)
Muud eelarveread (märkige)
KOKKU 0,75 1 1 0,4 0,1 3,25
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina
XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.
Personalivajadused kaetakse peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või paigutades
töötajaid ümber peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite
eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.
Ülesannete kirjeldus:
Ametnikud ja ajutised töötajad Koosolekute ettevalmistamine ja kirjavahetus liikmesriikidega; töö vormide, IT-
vormingute ja keskregistriga.
Välistelt töövõtjatelt IT-süsteemiga seotud töö tellimine.
54
Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid
delegatsioonides.
55
Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiir (endised BA read).
ET 50 ET
Koosseisuvälised töötajad Ei kohaldata
ET 51 ET
3.2.4 Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
Ettepanek/algatus:
on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese
vahendite ümberpaigutamise kaudu.
Selgitage ümberplaneerimist, märkides asjaomased eelarveread ja summad. Põhjaliku
ümberplaneerimise korral tuleb esitada Exceli tabel.
tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise
varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite
kasutuselevõtu.
Selgitage, mis on vajalik, märkides asjaomased rubriigid, eelarveread ja summad ning nimetades
kasutatavad rahastamisvahendid.
nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.
Selgitage, mis on vajalik, märkides asjaomased rubriigid, eelarveread ja summad.
3.2.5 Kolmandate isikute rahaline osalus
Ettepanek/algatus:
ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on
järgmine:
assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Lisage vajalik arv aastaid, et
Aasta Aasta Aasta Aasta
näidata finantsmõju kestust (vt Kokku
N56 N+1 N+2 N+3
punkt 1.6)
Nimetage kaasrahastav
asutus
Kaasrahastatavad
assigneeringud KOKKU
56
N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene
eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.
ET 52 ET
3.3 Hinnanguline mõju tuludele
Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele
Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
omavahenditele
muudele tuludele
palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Jooksval 57
Ettepaneku/algatuse mõju
eelarveaastal
Tulude eelarverida
kättesaadavad Aasta Aasta Aasta Aasta Lisage vajalik arv aastaid, et näidata
assigneeringud N N+1 N+2 N+3 finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Artikkel ….
Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.
Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).
57
Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st
brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.
ET 53 ET
Saatja: <"Helena Lehtis">
Saadetud: 28.07.2023 00:25
Adressaat: <"MKM info">
Koopia: <"Inga Klauson">
Teema: Arvamuse avaldamine Euroopa Komisjoni algatuse kohta - ülemääraselt kinnipeetava
maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta
Manused: image001.jpg; FASTER direktiiv EN.pdf; FASTER direktiiv ET.pdf
Tere
Saadame teile arvamuse avaldamiseks Euroopa Komisjoni algatuse, millega sätestatakse eeskirjad
ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta.
Oleme koostamas algatuse kohta Eesti seisukohti, et neid Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel
väljendada ja kaitsta ning soovime ka teie arvamust seisukohtade kujundamisel arvesse võtta. Meie jaoks
on eelkõige oluline teada, kuidas ettepanekusse suhtute, kas ettepanekuga kaasneb teie arvates
probleeme ning kas millegi osas on vaja rohkem selgust. Ootame teie arvamust hiljemalt 28.08.2023. Kui
on soovi, korraldame hea meelega enne kirjaliku arvamuse esitamise tähtpäeva ettepanekute
tutvustamiseks ja arutamiseks kohtumise.
Manuses: Direktiivi muutmise eelnõu (eesti- ja ingliskeelne).
Jääme teie tagasisidet ootama!
Palun andke teada kui teil tekib küsimusi.
Lugupidamisega
Helena Lehtis
Helena Lehtis
peaspetsialist
maksupoliitika osakond
Rahandusministeerium
Telefon 5860 0704 |
[email protected]
www.fin.ee | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee