Kirja edastamine

KÄSKKIRI Tallinn 27.07.2023 nr 1-2/23/311 Keskkonnaministri käskkirja 04.04.2019 nr 1-2/19/286 muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel: 1. Keskkonnaministri 04.04.2019 käskkirjas nr 1-2/19/286 „Toetuse andmise tingimuste, korra, tegevuskava ja eelarve kinnitamine meetme tegevuse 7.2.2 elluviimiseks Paldiski endisel tuumaobjektil aastateks 2019-2023“ tehakse järgmised muudatused: 1.1 käskkirja lisa 1 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 1); 1.2 käskkirja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 2). Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades perioodi 2014‒ 2020 struktuuritoetuste seaduse §-i 51. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Saata: Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, AS A.L.A.R.A.  KINNITATUD 27.07.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/311 Lisa nr 1 Lisa 1: Lisa 1 Keskkonnaministri 04.04.2019 käskkirjale nr 286 „Toetuse andmise tingimuste, korra, tegevuskava ja eelarve kinnitamine meetme tegevuse 7.2.2 elluviimiseks Paldiski endisel tuumaobjektil aastateks 2019-2023“ Lisa 1 Toetuse andmise tingimused ja kord 1. Reguleerimisala Käesoleva käskkirjaga reguleeritakse prioriteetse suuna nr 7 „Veekaitse“ meetme nr 7.2 “Saastunud alade ja veekogude korrastamine” tegevuse nr 7.2.2 raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 2. Toetuse andmise eesmärgid Toetust antakse tegevuse „Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajalik käitlemine ning Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise planeeringu koostamiseks ja mõjude hindamiseks vajalike uuringute elluviimine“ täitmiseks eesmärgiga vähendada radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohtusid, et ära hoida põhja- ja pinnavee reostus, mis on ohuks inimeste tervisele. 3. Toetatavad tegevused 3.1. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise mõju uurimine erinevatest keskkonna ja sotsiaal-majanduslikest aspektidest lähtudes. Tegevuse käigus saadakse täpne ülevaade lõppladustuspaiga võimalike asukohtade näitajatest jne, mis on sisendiks planeeringu koostamiseks ja mõjude hindamiseks. Tegevuse ulatus on riigisisene ja viiakse läbi aastaks 2023. 3.2. Paldiski endisel tuumaobjektil asuvate reaktorisektsioonide likvideerimise (dekomissioneerimise) insenertehnilised ja radioloogilised uuringud, sh reaktorsektsioonidesse paigutatud ja seejärel betooniga kaetud kinniste kiirgusallikate ja radioaktiivsete jäätmete asukohtade kaardistamine betoonimassis (nn. sektsioonide läbivalgustamine). Tegevuse tulemusena saadakse vajalikud tehnilised lähteandmed likvideerimistööde ohutuks läbiviimiseks, tekkivate jäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks jne, mis on sisendiks mõjude hindamiseks. Paldiski objekti reaktorisektsioonide konserveerimisel võtsid Vene Föderatsiooni esindajad reaktoritest küll tuumkütus välja, kuid sektsioonidesse ladustati ja seejärel kaeti betooniga kiirgusallikad ning radioaktiivsed jäätmed, mille asukoht ei ole teada. Kiirgusallikate ja jäätmete asukohtade kaardistamisel betoonimassis on võimalik reaktorsektsioonide likvideerimine läbi viia ohutumalt valides sektsioonide lammutamiseks parima tehnilise lahenduse, mille tulemusel on näiteks kiirgusdoose töö läbiviijatele võimalik hoida madalamal ja sektsioonide lammutamisel tekkivate radioaktiivsete jäätmete kogused on väiksemad. Seega on reaktorsektsioonide läbivalgustamise näol on tegemist andmete kogumisega eesmärgiga jääkreostusobjekt likvideerida optimaalseima aja, inimressursi ning rahaliste vahenditega, vähendades seega radioaktiivsetest jäätmetest tulenevaid ohtusid nii inimesele kui keskkonnale. Tegevuse ulatus on riigisisene ja viiakse läbi aastaks 2023. 3.3. Paldiski endisel tuumaobjektil asuvate radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajaliku käitlemise ettevalmistus. Valdavalt on metallijäätmete näol tegemist maa-aluse torustikuga, mis ühendas Paldiski objektil asunud erinevaid rajatisi peahoones asuvate reaktorisektsioonidega ja mille kaudu liikusid radioaktiivsed vedeljäätmed või radioaktiivselt saastunud õhk. Aastatel 2024-2026 on planeeritud metallijäätmed transportida väljaspool Eestit asuvasse sulatustehasesse, kus toimub nende puhastamine ja sulatamine jäätmete mahu vähendamise eesmärgil. Kontsentreeritud  tagastatavad radioaktiivsed jäätmed transporditakse edasiseks käitlemiseks Paldiski objektil asuvasse käitluskeskusesse, kus toimub nende lõppladustamiseks vajalik betoneerimine ja pakendamine. Seejärel ladustatakse jäätmed vaheladustuspaigas kuni nende lõpliku ladustamiseni rajatavas lõppladustuspaigas. Käesoleva tegevuse raames soetatakse kontsentreeritud tagastatavate radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks betoonisõlm ning jäätmete ladustamiseks vajalikud betoonkonteinerid. Tegevuse ulatus on riigisisene ja viiakse läbi aastaks 2023. 3.4. Lõppladustuspaiga asukohavalikuks vajaliku planeeringu ja selle mõjuhindamise tegevused. Tegevus on osaliselt piiriülene, sest keskkonnamõju strateegilise hindamise raames on Eestil kohustus hinnata lõppladustuspaiga rajamise piiriülest mõju. 3.5. Projekti toetatavate tegevuste ja tulemuste kommunikeerimine avalikkusele. 4. Tulemused 4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemuseks on loodud eeldused sobivaima lõppladustuspaiga asukoha väljaselgitamiseks ning reaktorisektsioonide likvideerimiseks. Alustatud on planeeringu koostamise ning mõjude hindamistega. Samuti on loodud tingimused, et lõppladustamiseks vajalikul viisil saaks perioodil 2024-2026 sulatustehases käideldud Paldiski endisel tuumaobjektil asunud radioaktiivselt saastunud metallijäätmed. Selle tulemusena on tagatud ümbritseva keskkonna ja inimeste tervise ohutuse parem kaitse. Radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava eesmärkidest on täidetud radioaktiivsete jäätmete pikaajalise ohutu käitlemise ning radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamise nõue. 4.2. Punktis 3 nimetatud tegevuste väljundinäitajad ning sihttasemed on: Näitaja Sihttase Algtase nimetus (2023) Väljundinäitaja Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajalike tk 0 15 uuringute läbiviimine Väljundinäitaja Reaktorisektsioonide likvideerimiseks vajalike uuringute tk 0 8 läbiviimine Väljundinäitaja Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks tk 0 1 vajalik käitlemine – betoonisõlme soetamine Väljundinäitaja Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks tk 0 24 vajalik käitlemine – betoonkonteinerite soetamine Planeeritav Näitaja Algtase sihttase nimetus (2026) Tulemusnäitaja ha 0 1,18 Taastatud maa kogupindala 4.2.1 punktis 3 nimetatud tegevuste väljundid on: a) Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajalikud uuringud 1. Tektoonilise omapära kaardistamine; 2. Seismiline analüüs; 3. Maapõue geoloogilis-litoloogilise koostise analüüs; 4. Maapinna reljeefi analüüs ja geodeetilised uuringud; 5. Geomorfoloogiliste iseärasuste analüüs; 6. Hüdrogeoloogiliste tingimuste analüüs; 7. Hüdrograafilised uuringud; 8. Põhja – ja pinnavee keemilise koostise ja omaduste uuringud; 9. Pinnase ja selle sügavamate kihtide uuring; 10. Atmosfääriõhu seire; 11. Klimaatiliste tingimuste uuring; 12. Keskkonna uuring (floora, fauna, liikide elupaigad, harjumused jne); 13. Sotsiaalse olukorra uuring (olulised kogukonnad, maa kasutusotstarve, maa omandiõigus, majanduslikud aspektid, kultuuriloolised aspektid jne); 14. Mürauuring; 15. Teede ja taristu analüüs. b) Reaktorisektsioonide likvideerimiseks vajalikud uuringud 1. Paldiski objekti peahoone seisukorra insener-tehniline uuring (betooni tugevuse määramine seintes, põrandates, vahelagedel; ehitus konstruktsioonide seisukorra hindamine, sildkraanade liikumisteede kandevõime määramine; sildkraanade tehniline seisukorra ja kandevõime määramine; olemasoleva vee – ja elektrivarustuse seisukorra hindamine jne); 2. Radioaktiivsete jäätmete vahehoidla ehitusmaterjali ja konstruktsiooni insener-tehniline uuring (betooni omadused, konstruktsiooni vastupidavus jne); 3. Paldiski objekti peahoone ja vahehoidla radioloogiline uuring (saastunud alade identifitseerimine, isotoobilise koostise määramine, isotoopide vektori määramine jne); 4. Reaktorisektsioonide radioloogiline uuring (ilma reaktorisektsioonidesse sisenemiseta); 5. Reaktorisarkofaagide ja reaktorisektsioonide konstruktsiooni uuring (materjalide omadused, dimensioonid, konstruktsiooniliste iseärasuste kaardistamine jne); 6. Paldiski objekti radioloogiline uuring (ümbritseva keskkonna analüüs, saastunud alade kaardistamine, isotoopide määramine jne); 7. Reaktorisektsioonidesse paigutatud ja seejärel betooniga kaetud kinniste kiirgusallikate ja radioaktiivsete jäätmete asukohtade kaardistamiseks unikaalsete detektorite väljatöötamine; 8. Reaktorisektsioonidesse paigutatud ja seejärel betooniga kaetud kinniste kiirgusallikate ja radioaktiivsete jäätmete asukohtade kaardistamine betoonimassis. c) Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajaliku käitlemise ettevalmistus. 1. Kontsentreeritud tagastatud jäätmete käitlemise betoonisõlme soetamine; 2. Käideldud kontsentreeritud tagastatud jäätmete ladustamiseks vajalike betoonkonteinerite soetamine. 3. Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajalik käitlemine (planeeritav töö valmimise tähtaeg 31.12.2026). d) Planeering ja mõjuhindamised Alustatud on lõppladustuspaiga asukohavalikuks vajaliku planeeringu koostamise ja mõjuhindamisega. e) Kommunikatsioon Keskkonnaministeeriumi koordineerimisel on avalikkusele proaktiivselt ja selgelt tutvustatud projekti eesmärke, tegevusi ning nende tulemusi. 5. Projekti elluviimine 5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium. 5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. 5.3. Tegevuste elluviija on AS A.L.A.R.A. 5.4. Projekti elluviimise koordineerimiseks moodustas Kliimaministeerium projekti juhtrühma, mis koosneb Kliimaministeeriumi, elluviija, Rahandusministeeriumi, Keskkonnaameti, SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajatest. 5.5. Projekti juhtrühma töökorra kinnitab ja selle tööd korraldab Kliimaministeerium. 5.6. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded. 5.7. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel. 5.8. Projekti partner on Keskkonnaministeerium. 6. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2019 ning lõppeb hiljemalt 2023. aasta 31. detsembril. 7. Tegevuste eelarve ja ajakava 7.1. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. 7.2. Ühtekuuluvusfondi toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest. 7.3. Projekti kogueelarve on 8 354 844,00 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja tegevuskava on toodud lisas 2. 7.4. Projekti detailse tegevuskava ja aastaeelarve kinnitab projekti juhtrühm iga aasta 5. veebruariks. 2019. a tegevuskava ja aastaeelarve kinnitatakse 90 päeva jooksul toetuse andmise tingimuste kehtestamisest. 8. Kulude abikõlblikkus 8.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-dele 2 ja 5 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 8.2. Abikõlblikud on projekti kulud, mis on seotud projekti väljundite loomisega punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisega ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamisega. 8.3. Abikõlblikud ei ole: 8.3.1 ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud; 8.3.2 kinnisasja soetamise kulud; 8.3.3 üldkulud; 8.3.4 käibemaks, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt on käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 8.3.5 pärast 31.12.2023 tehtavad kulud. 9. Toetuse maksmise tingimused ja kord 9.1. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. 9.2. Toetus makstakse välja vaid abikõlbliku kulu hüvitamiseks. 9.3. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lg 1 punktis 1 nimetatud korras. 9.4. Elluviija esitab maksetaotluse rakendusüksuse kehtestatud vormil ja lisab sellele vähemalt järgmised dokumendid: 9.4.1 riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui tehingu eeldatav hind on 20 000 eurot või suurem käibemaksuta ja hange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja dokumente ei ole juba eelnevalt rakendusüksusele esitatud; 9.4.2 leping, mille alusel on kohustus võetud. Lepingut ei lisata juhul, kui leping on eelnevalt rakendusüksusele esitatud ja lepingut ei ole muudetud; 9.4.3 lepingu muudatused, sh lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused olemasolu korral; 9.4.4 arve või muu raamatupidamisdokument; 9.4.5 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 9.4.6 raamatupidamises projekti kulude ja tulude kajastamist tõendav dokument; 9.4.7 kulu omafinantseeringu osas tasumist tõendav dokument. 9.5. Rakendusüksus võib vajadusel küsida täiendavaid dokumente lisaks eelmises punktis toodud loetelule. 9.6. Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. 9.7. Maksetaotlus esitatakse vähemalt üks kord kvartalis. 9.8. Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirja lisas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. 9.9. Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul. 9.10. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist hiljemalt 17.01.2024. Lõppmakse teeb rakendusüksus hiljemalt 31.03.2023. 10. Elluviija kohustused 10.1. Elluviijale kohalduvad kõik struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 ja struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides ja käesolevas käskkirja lisas sätestatud toetuse saaja kohustused. 10.2. Elluviija esitab rakendusüksuse poolt nõutud vormikohase projekti hankeplaani (sh toetuse väljamaksete prognoosi) hiljemalt ühe kuu jooksul käskkirja kinnitamisest, hankeplaani muutmisel esitatakse see rakendusüksusele viivitamata. 10.3. Taastatud maa (1,18 hektarit) korrastamiseks kohustub elluviija radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajaliku sulatustehases käitlemise ellu viima peale abikõlblikkuse perioodi lõppu hiljemalt 31.12.2026. 10.4. Elluviija säilitab projektiga seotud dokumente kolm aastat alates 31. detsembrist 2026. 11. Tegevuste elluviimise seire 11.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande punktis 11.3 määratud tähtpäeval ja rakendusüksuse kehtestatud vormil koos nõutud lisadega digitaalselt allkirjastatuna. 11.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet edusammude kohta projekti eesmärgi, väljundite ja tulemuste saavutamisel ning hinnangut projekti eesmärgi, väljundnäitajate ning tulemuste saavutamise kohta projekti lõpuks. 11.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt järgmise aasta 1. veebruaril. Esimene aruanne esitatakse hiljemalt 1. veebruaril 2020. 11.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti peamiste tegevuste ülevaadet, teavet projekti eesmärgi, tulemuste ja väljundite saavutamise kohta. 11.5. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande hiljemalt koos viimane maksetaotlusega 17.01.2024. 11.6. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul. 11.7. Rakendusüksus, muudab peale käesoleva käskkirja jõustumist SFOS-s projekti lõpptähtaega ning seadistab projektile järelaruande vormi ning teavitab projekti järeltegevuste lõppemisest rakendusasutust ja korraldusasutust. 11.8. Elluviija esitab projekti järelaruande abikõlblikkuse perioodi järgselt teostatud tööde ja saavutatud tulemuste kohta hiljemalt 10.01.2027. 12. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 12.1. Kui toetuse saaja soovib teha tegevustes sisulisi muudatusi, mis vähendavad oluliselt kavandatud tulemusi või väljundinäitajaid, siis esitakse rakendusasutusele põhjendatud taotlus. Rakendusasutus hindab muudatuse põhjendatust ning teeb vajalikud käesoleva käskkirja muudatused.  KINNITATUD 27.07.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/311 Lisa nr 2 Keskkonnaministri 04.04.2019 käskkirjale nr 286 „Toetuse andmise tingimuste, korra, tegevuskava ja eelarve kinnitamine meetme tegevuse 7.2.2 elluviimiseks Paldiski endisel tuumaobjektil aastateks 2019-2023“ Lisa 2 2019–2023 eelarve ja tegevuskava Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR) Abikõlbliku Ühtekuuluvus- Toetuse, va Oma-finantseering Riiklik kulu summa fondi toetus riikliku kaas- (EUR) kaasfinantseering (EUR) (EUR) finantseeringu (EUR) määr (%) 10 754 844,00 8 354 844,00 7 101 617,40 85 1 194 596,25 58 630,35 Tegevuste loetelu ja eelarve Abikõlblik summa Tegevused Näitaja Sihttase (2023) Tegevuse algus Tegevuse lõpp (EUR) Projekti elluviija (AS A.L.A.R.A) Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks ja reaktorsektsioonide likvideerimiseks vajalikud uuringud 01.01.2019 31.12.2023 7 614 444,00 Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajaliku käitlemise ettevalmistus 01.01.2019 31.12.2023 256 200,00 Planeeringu koostamine ja mõjude hindamine 01.01.2019 31.12.2023 364 200,00 Projekti elluviija (AS A.L.A.R.A) KOKKU: 8 234 844,00 Projekti kommunikatsiooniteenus 01.01.2021 31.12.2023 120 000,00 Projekti partner (Keskkonnaministeerium) KOKKU: 120 000,00 KÕIK KOKKU 8 354 844,00 Eelarve jaotus rahastajate kaupa kogu projekt abikõlblik kulu tervikuna Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Keskkonnaministeerium 0,00 Elluviija omafinantseering 1 194 596,25 keskkonnaprogrammist Riiklik kaasfinantseering 58 630,35 Ühtekuuluvusfond 7 101 617,40 Toetus (riiklik kaasfinantseering ja 7 160 247,75 Ühtekuuluvusfond) kokku Abikõlblik kulu KOKKU 8 354 844,00 Eelarve jaotus rahastajate kaupa– ELLUVIIJA Finantsallika Abikõlblik Rahastaja jagunemise summa (EUR) määr (%) Keskkonnaministeerium 0,00 0 Omafinantseering (KIK 1 085 226,60 15 keskkonnaprogramm) Ühtekuuluvusfond 6 149 617,40 85 Abikõlblik kulu KOKKU 7 234 844,00 100 Lisanduv eelarve: jaotus rahastajate kaupa käesoleva käskkirja alusel – ELLUVIIJA Finantsallika Abikõlblik Rahastaja jagunemise summa (EUR) määr (%) Keskkonnaministeerium 0,00 0 Omafinantseering (KIK 40 630,35 10,94 keskkonnaprogramm) Riiklik kaasfinantseering 109 369,65 4,06 Ühtekuuluvusfond 850 000,00 85 Toetus (riiklik kaasfinantseering ja 959 369,65 89,06 Ühtekuuluvusfond) kokku Abikõlblik kulu KOKKU 1 000 000,00 100 Eelarve jaotus rahastajate kaupa PARTNER Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Keskkonnaministeerium 0,00 Riiklik kaasfinantseering 18 000,00 Ühtekuuluvusfond 102 000,00 Toetus (riiklik kaasfinantseering ja 120 000,00 Ühtekuuluvusfond) kokku Abikõlblik kulu KOKKU 120 000,00