Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2007. a määruse nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 26.07.2023 nr 1.2-2/100-1 Rahandusministeerium * Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2007. a määruse nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ muutmise määruse eelnõu ja seletuskirja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisa: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri rvamuse avaldamiseks: Terviseamet Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Spaaliit Basseinitehnika OÜ Basseiniekspert OÜ Basseinimeister OÜ Oma Ujula OÜ * Ramon Nahkur [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 18.07.2023 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2007. a määruse nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ muutmine Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 7 lõike 2 punkti 10 alusel. Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2007. a määruses nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Basseinivee tsirkulatsiooniaeg peab tagama käesoleva määruse §-s 6 sätestatud nõuetekohase basseinivee kvaliteedi ning puhastatud vee segunemine basseiniveega peab olema kogu basseini ulatuses võimalikult ühtlane.“; 2) paragrahvi 7 lõiked 6–9 tunnistatakse kehtetuks. Kaja Kallas Peaminister Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2007. a määruse nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga ajakohastatakse basseinivee tsirkulatsiooninõudeid. Seni kehtinud nõuded on aegunud, saanud takistuseks basseinide projekteerimisel, ning ei vasta kaasaegsele basseinide projekteerimise standardile. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse üksuse nõunik Ramon Nahkur ([email protected], tel 626 9190). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi endine õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Virge Kuningas-Turu ([email protected]; tel 626 9114) ja õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs ([email protected]; tel 5918 9323). Eelnõu seletuskirja mõjude osa on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Liisa Koreinik (626 9301, [email protected]). Eelnõu koostamisel oli abiks Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Aune Annus-Urmet ([email protected]; 794 3547). Määrus keeletoimetatakse pärast kooskõlastusringi läbimist. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 7 lõiget 4 selliselt, et kehtiva määruse § 7 lõikes 4 sätestatud nõudele, mille kohaselt peab puhastatud vee segunemine basseiniveega olema kogu basseini ulatuses võimalikult ühtlane, lisatakse eelnõuga ka nõue, et basseinivee tsirkulatsiooniaeg peab tagama määruse §-s 6 sätestatud nõuetekohase basseinivee kvaliteedi. Tsirkulatsiooniajale on määruse kehtivas redaktsioonis samuti kehtestatud täpsemad nõuded (§ 7 lõigetes 6–9), kuid need on põhjendamatult jäigad ja arvestavad ainult veetemperatuuri ega vasta kehtivatele standarditele. Näiteks Saksa standardis DIN 196431 kasutatakse tsirkulatsiooniaja arvutamiseks paindlikumaid kriteeriume (kasutuskoormus, vee kogus, basseini tüüp). Seepärast on vajalik muuta kehtivat regulatsiooni selliselt, et põhjendamatult ranged nõuded kaotatakse, ent sealjuures oleks siiski tagatud basseinivee tsirkulatsiooniaja nõuete vastavus asjakohastele standarditele. Täpsemalt käsitatakse määruse kehtivate rangete nõuete kaotamise vajadust eelnõu punkti 2 selgituses. Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse § 7 lõiked 6–9. Muudatus on vajalik, et viia määruse nõuded kooskõlla kehtivate rahvusvaheliste standarditega. Määruses kehtivate nõuete erinevus asjakohaste rahvusvaheliste standardite nõuetest on takistuseks kaasaegsete lahenduste 1 https://shop.standards.ie/en-ie/standards/din-19643-1-2012-11-389357_saig_din_din_884163/  2 kasutuselevõtule. Eelkõige on praktikas põhjustanud probleeme määrus § 7 lõikes 8 sätestatud basseinivee tsirkulatsiooniaja basseini veetemperatuurist sõltumise nõue. Ainult basseinivee temperatuuri arvestamine tsirkulatsiooniaja määramisel ei ole nii Terviseameti kui ka Eestis tegutsevate basseinide projekteerijate arvamuse kohaselt asjakohane. Tsirkulatsiooniaja määramisel tuleb arvestada erinevate teguritega. Mitmetes teadusuuringutes2, soovitustes3 ja regulatsioonides4 lähtutakse tsirkulatsiooniaja arvestamisel eelkõige basseinivee puhastamiseks kasutatavast veepuhastustehnoloogiast, mis on aastatega muutunud aina tõhusamaks. Samuti lähtutakse basseini kasutuskoormusest, kasutuseesmärgist ja basseini suurusest. Näiteks kasutatakse Saksa DIN- standardites basseini tsirkulatsiooniaja määramisel basseini suurust, kasutuskoormust ja puhastusmeetodeid. DIN-standardid on ujulate, sh basseinide, rajamisel ja haldamisel ühed olulisemad ja asjakohasemad rangete tervisekaitsenõuetega dokumendid. DIN-standardite nõuded põhinevad aastakümnete pikkusel kogemusel ja teadustöö tulemustele, mis arvestavad nii keskkonnaressursside mõistlikku ja säästlikku kasutamist, kaasaegsete tehnoloogiate kasutamist kui ka rangete tervisekaitsenõuete rakendamist. Saksamaal peavad basseinid olema rajatud ja hallatud vastavalt DIN-standardites toodud nõuetele, mis tähendab, et ka veekvaliteeti hinnatakse rohkemate näitajate alusel ning teatud näitajate piirnormid on võrreldes Eestis kasutatavatega oluliselt rangemad (näiteks seotud kloori piirnorm on meil 0,4-0,5 mg/l, DIN-standardi järgi 0,2 mg/l). Eelnevat arvestades annab määrus § 7 lõigete 6–9 kehtetuks tunnistamine lisavõimalused ujulate projekteerijatele ja haldajatele parima võimaliku lahenduse leidmiseks, tagamaks nõuetekohane basseinivee kvaliteet lähtudes konkreetsest ujulast ja nende kasutajatest. Ujulate projekteerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel, nagu teistegi ehitiste puhul, tuleb rakendada head ehitustava: ehitis peab olema ohutu ja keskkonnasäästlik, ehitatud vastavalt nõuetele (on järgitud ehitise projektis esitatud nõudeid) ja asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõu eesmärk on ajakohastada basseinivee tsirkulatsiooninõudeid, et edaspidi oleks võimalik basseine projekteerida tänapäevaste lahenduste kohaselt. Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud Terviseameti andmeid. Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada majandusliku mõju esinemist ning ka kaudset mõju elu- ja looduskeskkonnale. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatustega ei avaldu sotsiaalset, sh demograafilist mõju, mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele, mõju regionaalarengule ega mõjuvälissuhetele ja julgeolekule ning seetõttu ei ole mõju olulisust nendes mõjuvaldkondades hinnatud. 4.1 Mõju majandusele 2 https://iopscience.iop.org/article/10.1088/1757-899X/365/4/042016 3 https://www.pwtag.org/download/pwtag-code-of-practice/?wpdmdl=2378&refresh=61483edc46a791632124636 4 https://shop.standards.ie/en-ie/standards/din-19643-1-2012-11-389357_saig_din_din_884163/  3 Muudatuste sihtrühm on Eestis tegutsevad basseinide haldajad ja projekteerijad. Terviseameti andmetel on Eestis ujulaid omavaid asutusi ja ettevõtteid 205, ujulaid kokku on 232 ning basseine 489. Basseinide projekteerimisega tegelevaid ettevõtteid on Eestis umbes viis, täpne arv pole teada. Enamik basseinide projekteerimisega ja ümberehitamistega seotud töödest teeb suurim Eestis tegutsev taoline ettevõte Basseinitehnika OÜ. Mõju sihtrühma saab pidada suureks. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk Mõju ulatus on väike, kuna muudatuste tagajärjel sihtrühma käitumine eriliselt ei muutu. Muudatused tekitavad regulatsioonis paindlikkust ja võimaldavad edaspidi lisavõimalusi ujulate projekteerijatele ja haldajatele parima võimaliku lahenduse leidmiseks tagamaks nõuetekohane basseinivee kvaliteet lähtudes konkreetsest ujulast ja kasutajatest. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna uute basseinide projekteerimine või olemasolevate ümberehitamine on ebaregulaarselt toimiv tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna tegemist on positiivset mõju avaldava muudatusega. Edaspidi on võimalik basseine projekteerida tänapäevaste lahenduste kohaselt, mis arvestavad nii keskkonnaressursside mõistlikku ja säästlikku kasutamist, kaasaegsete tehnoloogiate kasutamist kui ka rangete tervisekaitsenõuete rakendamist. Kaasaegsete lahenduste kasutamine võib aidata kokku hoida vee tarbimisega ja veetöötluskemikaalidega tekkivaid kulusid. Sihtrühma jaoks on tegemist olulise mõjuga. 4.2 Mõju elu- ja looduskeskkonnale Muudatustega kaasneb ka kaudne mõju elu- ja looduskeskkonnale, kuna need annavad edaspidi lisavõimalusi ja paindlikkust leidmaks parim võimalik lahendus kvaliteetse ja nõuetekohase basseinivee tagamiseks. Basseinivee kvaliteet on otseselt seotud keskkonna ja inimese tervisega. Efektiivsemad (nt DIN-standardite kohaselt projekteeritud) basseini ringlussüsteemid võivad vähendada veekadu, optimeerides veevoolu ja minimeerides lekkeid. Veekoguse säästmine aitab säilitada vett kui väärtuslikku loodusvara ning vähendab ka koormust kohalikele veevarudele. Tõhusam veeringlus ja filtreerimine vähendavad ka vajadust liigse keemilise töötlemise järele. Puhta vee säilitamine nõuab vähem kemikaalide kasutamist, näiteks kloori, mille tulemusel väheneb kemikaalide heide ja keskkonna saastumine. Efektiivsemad basseini ringlussüsteemid tarbivad vähem energiat, mis aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja süsiniku jalajälge. Üleminekul efektiivsematele vee ringlussüsteemidele on võimalik kasutada keskkonnasõbralikke materjale ja ehitustavasid, vähendades veelgi basseinide keskkonnamõju. Efektiivsem veeringlus ja filtreerimine tagavad, et basseini vesi jääb puhtamaks ja vabaks ebasoodsatest komponentidest. See vähendab veepõhiste haiguste ja infektsioonide riski, luues ujujatele ja veekeskustele ohutuma ujumiskeskkonna. Parandatud veekvaliteet ja ringlussüsteemid vähendavad patogeenide paljunemise tõenäosust basseinis, mis omakorda vähendab veepõhiste haiguste ja seedetrakti infektsioonide riski ujujates.  4 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne kulusid ega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi vahendusel kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Eesti Spaaliidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Basseinitehnika OÜ-le Basseiniekspert OÜ-le, BasseiniMeister OÜ-le ja OmaUjula OÜ-le. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/23-1011 - Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2007. a määruse nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 16.08.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e6dcf02d-ce21-47d9-82b4-aad482cbd5d0 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e6dcf02d-ce21-47d9-82b4-aad482cbd5d0?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main