dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Taotlus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 26. juuli 2023
Viit
24.8-4/3764-1
Registreeritud
26. juuli 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Andmekaitse Inspektsioon
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
24.8/S Välisabi ja struktuurivahendite rakendamine
Sari
24.8-4/S Rakendusasutuse ülesannete täitmisega seotud kirjavahetus (kirjavahetus, pakkumused, taotlused jms) (2021-2027, SA kuni 2034)
Toimik
24.8-4/23-088
Vastutaja
Natalja Zinovjeva (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegiaosakond)

Failid

  • 📎24.8-43764-1 26.07.2023 Väljaminev kiri.asice2425 KB

Sisu (failidest)

Andmekaitse Inspektsioon Meie 26.07.2023 nr 24.8-4/3764-1 [email protected] Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus ilma isiku nõusolekuta Austatud proua Pille Lehis Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-s 6 sätestatust, esitame kooskõlastamiseks taotluse isikuandmete töötlemiseks uuringus „Meetme 3.2 „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ tulemuspõhise vooru hindamine“ ilma isiku nõusolekuta. Uuringu nimi Meetme 3.2 „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ tulemuspõhise vooru hindamine Uuring hõlmab järgmisi isikuandmeid: Uuring hõlmab isikuandmeid x Uuring hõlmab ka eriliigilisi isikuandmeid - Isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti x 1. LÜHIKOKKUVÕTE 1.1. Miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks? Hindamise eesmärk on analüüsida Euroopa Liidu toetusmeetme 3.2 „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ raames ellu viidud vanemaealiste tööalase konkurentsivõime tõstmisele suunatud tulemuspõhise taotlusvooru tulemusi. Hindamise käigus analüüsitakse, kas vanemaealistele suunatud avatud taotlusvooru projektid (vt punkt 1.2) tööhõivepoliitika elluviimiseks on põhjendatud ning esitatakse ettepanekud, mida võiks tulevikus teisiti teha tööhõivepoliitika valdkonnas tulemuspõhiseid taotlusvoore korraldades. Analüüsi käigus hinnatakse vanemaealistele suunatud taotlusvooru projektide asjakohasust, tulemuslikkust, kulutõhusust ja jätkusuutlikkust (vt lisa 4). Isiku tuvastamist võimaldatavate andmete töötlemine on vajalik tulemuslikkuse ja kulutõhususe hindamiseks. Hindamise tulemusel töötatakse välja soovitused ja ettepanekud, sh soovitused ja ettepanekud jätkutegevuste osas. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Analüüsi eesmärgi saavutamiseks on vaja koguda nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmeid ja teostada nende analüüs. Kvalitatiivanalüüsi eesmärk on vanemaealiste tulemuspõhise taotlusvoorus osalenud projektide asjakohasuse, tulemuslikkuse, mõju ja jätkusuutlikkuse hindamine. Projektis osalenutelt küsitakse hinnanguid projekti tegevustele ja kuidas projekt neid toetas ja milliseid uusi oskusi omandati. Analüüsi teostamiseks viiakse läbi 6 intervjuud kõigi toetust saanud kuue projekti esindajatega, 15-18 intervjuud projektides osalenud vanemaealistega (2-4 intervjuud projekti kohta, sõltuvalt osalenute arvust) ning 2 intervjuud Sotsiaalministeeriumi esindajatega. Projektis osalenud vanemaealiste intervjueerimiseks ning kvantitatiivosa andmestiku saamiseks on vajalik AKI luba. Intervjuude eesmärk on saada süvendatud sisendit programmi asjakohasuse ja tulemuslikkuse hindamiseks kõigilt projekti osapooltelt, sealhulgas vanemaealistelt osalejatelt. Vanemaealised osalejad pakuvad objektiivset informatsiooni toimunud tegevuste kohta ning nende tagasiside on oluline projekti hindamiseks ja edasiseks täiustamiseks. Analüüsi kvantitatiivosa ja kulutõhususe analüüsi eesmärk on hinnata vanemaealiste tulemuspõhise taotlusvooru tulemuslikkust, mõju ning kulutõhusust. Programmi oluliseks kriteeriumiks on vanemaealiste tööhõivesse jõudmine. Uuringu käigus on vaja saada vastused järgmistele uurimisküsimustele, mille jaoks on vajalik koguda vanemaealiste tööhõive, töötasu ja ametikohtade andmeid:  Milline oli osalejate hõivesse liikumine peale projektide lõppu?  Millise perioodi jooksul peale projekti tööle liiguti?  Kuidas osalejad hõives püsisid?  Kuivõrd erineb hõivesse liikumine lähtuvalt projektist, osaleja sotsiaaldemograafilistest tunnustest, sh soost, emakeelest ja muudest aspektidest lähtuvalt?  Milline on olnud tööle rakendunute töösuhte kestvus (tööle rakendumisest kuni hinnatava ajani)?  Kuivõrd erineb tööle rakendunute töösuhte kestus ja töötasude jaotus analüüsitavate projektide kaupa, osaleja sotsiaaldemograafilistest tunnustest ja muudest aspektidest tulenevalt?  Milline on tööle rakendunute töötasude jaotus?  Millistele ametikohtadele on tööle asutud? Sihtrühma täpsem kirjeldus on toodud taotluse punktis 5. Täpsem andmetöötluse protsess on kirjeldatud punktis 1.4. Ülaltoodud analüüsi- ja andmetöötluse metoodikaid, mille eeldusteks on olnud isikuandmete töötlemine nii valimiisikute väljavõtuks kui erinevate registriandmete sidumiseks isikukoodide kaudu, on Sotsiaalministeerium oma uuringutes kasutanud ka varem. 1.2. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu. Rahvastiku vananemine on nii Eestis kui Euroopas tänapäeval peamine demograafiline trend. Samal ajal on Euroopas üha süvenevaks probleemiks tööjõupuudus. Pensioniealisena elatud aastate arvu kasvuga kaasneb sageli ka materiaalses nappuses elatud aastate kasv1. Mittetöötavate pensioniealiste inimeste osakaalu kasv suurendab koormust pensioni- ja sotsiaalkaitsesüsteemile ning riigirahandusele tervikuna, mistõttu on oluline vanemaealiste suurem kaasamine tööturule. 2 (9) Vanemaealiste tööalase konkurentsivõime suurendamiseks kuulutati 05.06.2020 Euroopa Liidu toetusmeetme 3.2 „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ alt välja tulemuspõhine taotlusvoor. Projektide elluviimine lõppes ajavahemikus 12.03.2023-30.06.2023. Taotlusvooru eelarve oli 1 176 471 eurot, millest hindamise tulemusel said positiivse rahastamisotsuse 6 projekti. Taotlusvooru eesmärgiks oli viia ellu mittetöötavatele ja mitteõppivatele 55-aastasele ja vanematele inimestele suunatud tegevusi nende tööalase konkurentsivõime suurendamiseks, tööle aitamiseks ja tööl püsimise soodustamiseks. Taotlusvooru väljakuulutamise eel muudeti ka vanemaealiste sihtrühmale suunatud toetatavate tegevuste rahastamise korda, rakendades tulemuspõhist rahastamist, sh lihtsustatud kulude hüvitamise viise (kindlasummalist makset ja standardiseeritud ühikuhinda). Tulemuspõhine rahastusmudel1 on rahastusmeetod, mille puhul sõltub rahastus tulemuste saavutamisest ning määratakse peamised tulemusnäitajad eesmärkide saavutatuse mõõtmiseks. Avalik huvi on seega põhjendatud vajadusega võimalikult hästi toetada vanemaealiste tööalase konkurentsivõime suurendamist ning vajadusega hinnata selle tulemuspõhise rahastusmudeli sobivust. Vanemaealiste suurem kaasamine tööturule aitab vähendada tööjõupuudust, parandab vanemaealiste elukvaliteeti ning vähendab koormust pensioni ja sotsiaalkaitsesüsteemile. Projektides osalenud vanemaealiste tööhõivesse jõudmise tegelik edukus on oluline aspekt programmi tulemuslikkuse ja kulutõhususe hindamisel. Nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi isikuandmete kaitse üldmäärus) põhjenduspunktis 157 rõhutatakse, annavad registrite alusel saadud uuringutulemused usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmistepõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada tööturuteenuste tõhusust. Seetõttu ei ole vähem oluline, et osutatavate teenuste registripõhist andmestikku oleks võimalik kasutada statistilisteks analüüsideks tööturuteenuste toimimise ja kulutõhususe, samuti projektides osalenute rahulolu kindlakstegemise eesmärgil, sidudes neid andmeid lisaväärtuse ja uurimisküsimustele vastuste saamiseks vajadusel ka teiste vajalike registrite andmetega. Olulisemad uurimisküsimused, millele vastuste saamiseks on vaja kombineerida erinevate andmekogude andmeid, on kirjeldatud taotluse lisas 4. 1.3. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Analüüsi isikustatud andmete töötlemise eesmärgiks on personaalintervjuude läbiviimine toetust saanud projektides osalenud vanemaealistega (kvalitatiivosa), samuti statistilise umbisikustatud andmebaasi loomine EMTA, Riigi Tugiteenuste Keskuse ja toetust saanud projektide elluviijate poolt edastatud andmetest ja statistilise analüüsi teostamine (kvantitatiivosa). Kvalitatiivosa. Igal intervjuu valimisse sattuval isikul täielik õigus otsustada, kas ta soovib uuringus osaleda või sellest keelduda. Iga valimiisikuga võetakse telefoni ja/või e-posti teel selleks eelnevalt ühendust. Kõnes või eelteavituskirjas teavitatakse vastajat analüüsi läbiviijast ja eesmärkidest ning sellest, et personaalintervjuus osalemine on vabatahtlik. Soovi korral on juba nõustunud isikul võimalik uuringust keelduda ka hiljem, vahetult enne personaalintervjuu toimumist või selle ajal. Ehk on täidetud üldmääruse põhjenduspunkti 42 nõuded andmesubjekti vaba valikuvõimaluse ja nõusoleku tagasivõtmise võimaluse kohta. 1 European Court of Auditors, Tulemuspõhine rahastamine ühtekuuluvuspoliitikas: eesmärgid on asjakohased, kuid perioodil 2014−2020 jäid püsima mitmed puudused. Eriaruanne nr 24, 2021, Publications Office of the European Union, 2022, https://data.europa.eu/doi/10.2865/611504 3 (9) Kvantitatiivosa. Andmestik saadakse registrite Töötamise registri (TÖR) ja Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) tunnuste sidumisel (vt protsess osas 1.4 ja registrite andmekoosseisud taotluse lisas 5.). Andmeid kasutatakse kulutõhususe analüüsis ja projektide tulemuslikkuse hindamisel. Analüüsitulemused võimaldavad hinnata, kas ja kuivõrd projektides osalemine on aidanud vanemaealistel tööhõivesse jõuda ja jääda ning sissetulekuid parandada. Registripäringud on kavandatud statistiliseks analüüsiks vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta (eesmärgipärasus ja minimaalsus: andmekaitse üldmääruse art 5(1)(b) ja (c)). Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu. 1.4. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Kuna teadusuuringu loa taotlus Andmekaitse inspektsioonile eeldab tellija kindlat valmisolekut uuring läbi viia ning ka kõigi volitatud andmetöötlejate nimetamist lisas 1, siis on Sotsiaalministeerium uuringu tellijana viinud läbi uuringu hankemenetluse ja sõlminud töövõtulepingu eduka pakkujaga. Leping on Vabariigi Valitsuse seaduse 1. juulil 2023 jõustunud muudatuste alusel antud üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Analüüsi läbiviijaks ja üheks volitatud töötlejaks on eduka pakkujana LevelLab OÜ. Lisaks saadi enne uuringu hankemenetlust põhimõtteline nõusolek registriandmete kasutamiseks ja vastavate isikuandmete töötlemiseks Eesti Maksu- ja Tolliametilt (EMTA) tingimusel, et tellija vastutava töötlejana taotleb ja saab Andmekaitse Inspektsioonilt teadusuuringu loa selleks vajalike isikuandmete töötlemiseks. Isikuandmete allikad ja volitatud töötlejad on eraldi loetletud peatükis 6 ja taotluse lisas 1. Kvantitatiivandmete liikumine ja umbisikustamine. Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), kellel on olemas info projektis osalejate kohta, saadab uuringu läbiviijale isikukoodidega andmekoosseisu (vastavalt lisale 5). Uuringu läbiviija arvutab iga projektis osalenud inimese jaoks välja kuupäeva, mis oli 6 kuud enne projekti algust. Seejärel saadab uuringu läbiviija EMTA-le projektis osalenud isikute isikukoodid koos kuupäevaga, mis oli 6 kuud enne projekti algust. EMTA lisab andmekoosseisu (vastavalt lisale 5) ning saadab andmed uuringu läbiviijale. Uuringu läbiviija seostab EMTA-lt ja RTK-lt saadud andmed isikukoodide abil ja seejärel eemaldab isikukoodid seostatud tabelist. Nii moodustub kvantitatiivanalüüsi registriandmete sidumise protsessi tulemusena pseudonüümitud (umbisikustatud) andmebaas, mida uuringu läbiviija kasutab andmete statistiliseks töötluseks vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikele 1 analüüsi eesmärkide saavutamiseks. Kõik andmed nii isikustatud kui umbisikustatud kujul edastatakse alati krüpteerituna kokkulepitud töötajale või kasutatakse spetsiaalset, turvaliselt kaitstud andmevahetuskeskkonda. Kvalitatiivandmete liikumine. RTK-lt saadud andmekoosseisu (vastavalt lisale 5) põhjal valib uuringu läbiviija juhuslikult välja 70 projektis osalejat ning nende isikukoodid saadetakse RTK-le. RTK omakorda saadab uuringu läbiviijale tagasi andmekoosseisu (vastavalt isale 5), mis sisaldab valitud osalejate andmeid. Uuringu läbiviija kasutab neid andmeid, et võtta ühendust valitud osalejatega ja kokku leppida intervjuu läbiviimises. 2. VASTUTAV JA VOLITATUD TÖÖTLEJA2 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad 4 (9) 2.1. Vastutava töötleja üldandmed 2.1.1. Vastutava töötleja nimi Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium 2.1.2. Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei 2.1.3. Registrikood või isikukood 70003158 2.1.4. Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.1.5. Asu- või elukoha aadress (analoogne Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.1.6. Kontaktandmed Deisi Pohlak telefon, e-post töövaldkonna analüüsijuht [email protected] Telefon 5912 7349 2.2. Volitatud töötleja üldandmed 2.2.1. Volitatud töötleja nimi LevelLab OÜ asutuse/äriühing/FIE nimi 2.2.2. Registrikood või isikukood 14557947 2.2.3. Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Narva mnt 5, Tallinn 10151 aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.2.4. Asu- või elukoha aadress (analoogne L. Koidula 2-7, Tallinn, Harjumaa, 10125 registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.2.5. Kontaktandmed [email protected] telefon, e-post +372 5138041 Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja) 3. ÕIGUSLIK ALUS Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 art 56 kohaselt on programmiperioodi jooksul kohustus tagada rakenduskava hindamiste läbiviimine hindamiskava alusel. „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ tulemuspõhise vooru hindamine on hindamiskavas olev hindamine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus, mille § 63 lõike 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse muuhulgas riigi majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja 5 (9) tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine; töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Samu eesmärke kinnitab ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus (Vabariigi Valitsuse 23.10.2002 määrus nr 323, edaspidi põhimäärus). Põhimääruse §-s 10 on täpsustatud, et ministeeriumi tegevuse eesmärgiks on luua tingimused Eesti majanduse konkurentsivõime kasvuks ning tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks arenguks riigi majanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise kaudu, samuti töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kavandamine ja elluviimine. Taotluse esitaja lähtub oma töös täiendavalt isikuandmete kaitse seadusest (edaspidi IKS-st). IKS § 6 lõike 5 alusel on täidesaatval võimul võimalik analüüsida andmeid poliitika kujundamise eesmärgil. Teadusuuringuks loetakse ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Sotsiaalministeerium (tellijana) on volitanud LevelLab OÜ (töövõtjana) uuringut läbi viima 21. aprillil 2023 sõlmitud lepinguga nr 2- 2.2/2163-1. 4. UURINGU TELLIJA Uuringu tellija Sotsiaalministeerium (leping antud vastutusvaldkonna üleminekuga üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile) 5. TÖÖTLEMISE EESMÄRK JA ISIKUANDMETE KOOSSEIS 5.1. Isikuandmete töötlemise eesmärk Vt eespool selgitusi ning lisa 4, väljavõte uuringu hanke tehnilisest kirjeldusest. 5.2. Isikute kategooriad, kelle andmeid Projektides osalenud vanemaealised töödeldakse ning valimi suurus (kvalitatiivosa) Arvestades võimalikku personaalintervjuust keeldujate arvu, on vajalik valimibaasi loomiseks nende isikute kontaktandmete väljavõtt neljakordselt – s.t 70 teenuses osalenud vanemaealist (15-18 intervjuud). 6 (9) Projektides osalenud vanemaealised (kvantitatiivosa) Valimibaasiks on kõikne valim ehk registris kõik need vanemaealised, kes osalesid teenuses – kokku ca 450 isikut. 5.3. Töödeldavate isikuandmete koosseis Vt lisa 5. 5.4. Isikuandmete allikad  EMTA (Töötamise register TöR; Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumis- pensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon TSD)  RTK (teenusel osalenud isikute andmestik) 6. ANDMETE SÄILITAMINE JA ANONÜÜMIMINE 6.1. Uuringu vajadusteks kogutud isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus Kõik käesoleva analüüsi jaoks koondatud isikuandmed kustutatakse neid omavate volitatud töötlejate poolt, kui on kindel, et andmepäringutes ja sidumistes ei tehtud vigu, kuid hiljemalt kahe kuu jooksul pärast tööde lõplikku vastuvõtmist tellija poolt või koheselt lepingu ennetähtaegsel lõppemisel. Uuringu läbiviija kui töövõtja ja volitatud töötleja edastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kui vastutavale töötlejale ka enda poolt allkirjastatud vastava andmete hävitamise akti. 6.2. Isikuandmete pseudonümiseerimise/anonümiseerimise viib läbi Isikuandmete anonümiseerimise viib läbi uuringu teostaja vastavalt punktides 1.4 ja 6.1 kirjeldatud protsessile. 6.3. Pseudonümiseeritud andmete koosseis, mis säilitatakse Vt lisa 5, andmeid säilitatakse kuni uuringu lõppemiseni. 7. ISIKU TEAVITAMINE TÖÖTLUSEST 7.1. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete töötlemisest Andmesubjekte ei teavitata isikuandmete töötlemisest. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 14 lõike 5 punkt b sätestab, et isikute andmetöötlusest teavitamata jätmine tuleb kõne alla juhul, kui „isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil, eeldusel, et artikli 89 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed kehtestatud“ või kui teavitamise kohustus „tõenäoliselt muudab sellise isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise võimatuks või häirib seda suurel määral“. Vastavalt IKS § 6 lõikele 3 on teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks andmesubjekti nõusolekuta tema kohta käivate andmete töötlemine andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul lubatud üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada; 2) teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi; 7 (9) 3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi. Nimetatud tingimused on täidetud. Kvantitatiivosas oleks ebamõistlikult raske osalejate arvu vaadates kõiki osalejaid eraldiseisvalt teavitada. Lisaks nõuaks see eraldi lisanduvat andmetöötlust kontaktandmete näol, mida ei koguta ning mille kogumine ei ole uuringu tellija hinnangul ka eraldiseisvalt põhjendatud, mistõttu inimesi teavitada ei saa. Kvalitatiivosas antakse inimesele info kohe kõne alguses, millega nad saavad üldiselt teadlikuks uuringu läbiviimisest, kuid keeldujad annavad reeglina eitava vastuse kiirelt ja ei soovi telefonikõnet jätkata, osalejatele antakse pikem selgitus intervjuu käigus. Taotluse koostamisel ei ole teada, kas uuringu tegemiseks saadakse luba, mistõttu ei ole võimalik anda etteulatuvalt kinnitusi või tuua see juba kodulehel ära. Seetõttu on see alles tagantjärele kontrollitav. Ka uuringuloa enda menetlus ei sätesta IKS §-s 6 sellise tingimuste etteulatuvat kinnitamist või esitamist. Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmeid – kogutavad andmed pseudonüümitakse ning andmeid töödeldakse selliselt, et andmesubjektid ei ole tuvastatavad. Uuringu väljund on teaduslik üldistus, mis ei viita kuidagi andmesubjektidele. Uuringu tulemused (üldistatud kujul) tehakse uuringu lõppedes kõigile avalikult kättesaadavaks. Kõik Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel või osalusel läbi viidud uuringud avaldatakse Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel. 8. ANDMETE EDASTAMINE VÄLISRIIKI 8.1. Isikuandmete edastamine välisriiki3 Ei 9. EETIKAKOMITEE OTSUS4 Uuring ei hõlma eriliiki isikuandmeid. 10. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEL RAKENDATUD TEHNILISED TURVAMEETMED5 10.1. Töövahendite ja infovara turve Tööruumid ja töövahendid on piiratud ligipääsuga, kõrvalistel isikutel ei ole võimalik pääseda tööruumidesse ilma töötaja juuresolekuta. Tööruumid on varustatud turvasüsteemi ja tuletõrjealarmiga. 3Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). 4 IKS § 6 lg 4 5 IKS § 43 8 (9) 10.2. Andmete, dokumentide ja Uuringutega seotud isikuandmeid paberkujul ei andmekandjate turve hoita, kõik on digitaalne. Isikuandmeid sisaldavaid faile hoitakse arvuti/serveri kõvakettal krüpteerituna ja neid saab avada ainult volitatud isik ID-kaardiga. Anonümiseeritud andmefaile hoitakse arvuti/serveri kõvakettal ja/või pilvepõhises andmemajutuses (Microsoft Sharepoint/ Onedrive). Turvakoopiate tegemisel kasutatakse vajadusel väliseid andmekandjaid, mida säilitatakse seifis. 10.3. Töötlussüsteemi turve Ettevõtte arvutid ja infosüsteemid on kaitstud biomeetrilise ja/või kaheastmelise autentimislahendusega. Viiruste ja nuhkvara avastamiseks/tõkestamiseks kasutatakse tarkvara, mis tagab rünnete ja viiruste efektiivse tuvastamise (Windows Defender, Bitdefender). 10.4. Kasutatakse pilvepõhist Jah, kõik andmed asuvad Euroopa Liidus andmemajutus- või töötlusteenust? paiknevates serverites. Isikuandmeid sisaldavaid faile pilveteenuses ei hoita. Pilvepõhist andmetöötlusteenust isikuandmete töötlemiseks ei kasutata. 10.5. Pilvandmetöötluse pakkuja tagab Jah, sh kaheastmeline autentimine. piisava andmekaitse taseme, et täita isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: Lisa 1. Volitatud töötajate andmed Lisa 2. Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine Lisa 3. RH259018 Turvameetmete vorm Lisa 4. Analüüsi põhiteemad ja uurimisküsimused Lisa 5. Registrites töödeldavad sihtrühmade isikuandmed ja andmekoosseisud Natalja Zinovjeva 58851182 [email protected] 9 (9) Lisa nr 1 Meetme 3.2 „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ tulemuspõhise vooru hindamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Volitatud töötlejate andmed Volitatud töötleja LevelLab OÜ Registrikood 14557947 Isikuandmete töötlemiskoha aadress Vt Lisa 3, turvameetmete kirjeldus Asukoha aadress Narva mnt 5, Tallinn 10151 Kontaktandmed Isikuandmete kaitse eest vastutav isik Tauno Õunapuu Tel +372 513 8041 [email protected] Lisa nr 2 Meetme 3.2 „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ tulemuspõhise vooru hindamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine Andmetöötluse eesmärk, seaduslikud alused, andmesubjektide ring, andmete töötlemise protsessid ja osapooled ning tulemid on detailselt kirjeldatud teadusuuringu taotluses. Isikuandmete töötlemine sisaldab endas: 1) taotlusvooru projektides osalenud isikute isikukoodide ja kontaktandmete hankimist RTK-st ja/või projektist toetust saanud organisatsioonidest; 2) taotlusvooru projektides osalenud isikute TÖR ja TSD registriandmete lisamist kvantitatiivanalüüsi umbisikustatud statistilise andmebaasi koostamise eesmärgil. Nii nagu isikuandmete andmekaitse üldmääruse põhjenduspunktis 157 rõhutatakse, saab registritest teabe sidumise teel täiendavaid usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi. Küsitluse teel kogutud ütluspõhistele uuringuandmetele annavad need faktilist lisaväärtust ning seeläbi kindlama aluse teadmistepõhiseks poliitikakujundamiseks. Uuringu isikustatud andmete töötlemise eesmärk on valimibaasi loomine kvalitatiivsete süvaintervjuude läbiviimiseks (kvalitatiivne osa) ning taotlusvooru projektides osalenud isikute asjakohaste registrite andmetega umbisikustatud andmestiku loomiseks statistilise analüüsi eesmärgil (kvantitatiivne osa), lähtudes IKS § 6 lõikest 5. Täpsed sihtrühmad ja nende suurused on toodud taotluse punktis 5 ning isikuandmete allikad punktis 6. Töödeldavate isikuandmete koosseis on loetletud taotluse lisas 5. Uuringu andmetöötluse, sh isikuandmete töötlemise riskid on maandatud kõigi osapoolte poolt selleks vajalike turvameetmete igapäevase rakendamise kaudu. Nii isikuandmete edastamisel (RTK, EMTA) kui töötlemisel (LevelLab OÜ) lähtutakse õigusaktides sätestatud andmetöötluse põhimõtetest (nt andmekaitse üldmäärus, asutuse sisesed korrad jms) ning kokkulepitud andmevahetusprotsessidest ja krüpteerimise nõuetest (vastavalt taotluses määratule). Umbisikustatud statistiliste andmete edasisel töötlemisel lähtub töötleja (LevelLab OÜ) taotluses kirjeldatust. OÜ LevelLab arvutid, milles isikuandmete töötlemine toimub, on kaitstud vastavalt organisatsioonile kehtestatud meetmetele, samuti on kehtestatud töökorraldus, milles sätestatakse üldised ja konkreetsed käitumisjuhised tööruumide kasutamise ja töökorralduse osas. Tööruumide juurdepääs on võimalik üksnes selleks õigustatud isikutele. Külalistel või haldusteenuse pakkujatel (nt koristajad) on lubatud asutuste ruumides viibida üksnes töötajatega koos. OÜ-l LevelLab on olemas kaitse ka andmete hävimise eest, üles seatud automaatse tulekustutussüsteemi, häirekeskustele teavitamise mehhanismi jmt meetmete kaudu. Töötajad on teadlikud turvalise andmeedastuse reeglitest ja võimalustest, isikustatud kujul isikuandmeid töödeldakse üksnes õiguslikul alusel eesmärgipärasuse, minimaalsuse jt põhimõtteid rakendades. Hinnates isikuandmete töötlemise toimingutega kaasnevaid võimalikke ohte (art. 35 lg 7 p. c) on võetud arvesse kirjeldatud andmetöötlemise iseloomu, ulatust ja konteksti. Valitud on turvameetmed ohtude haldamiseks, jääkrisk on madal. Isikuandmeid ei väljastata kolmandatele isikutele, keda ei ole taotluses määratletud, välja arvatud intsidentide ja pöördumiste menetlemiseks vastavalt õigusaktides sätestatud tingimustele. Logiandmeid töödeldakse vaid 1 tuvastamaks kõrvalekaldeid normaalsest tööprotsessist ja vajadusel intsidendi menetlemiseks. Riski nimetus Riski Riski Riski Lisamärkused Ettepanek riski tõe- mõju tase maandamiseks näosus Moodustatud 1 2 Madal Isikustatud Ametijuhendites on isikuandmete andmeid ei tohi kirjeldatud isikute kogumile kasutada kogu tegevused, sh pääsevad ligi organisatsioonis, konfidentsiaalsuskohustused volitamata vaid üksnes seoses isikuandmete töötajad kindlate töötlusega, kui töötajale on (väljastpoolt eesmärkide vastav tööülesanne organisatsiooni saavutamiseks määratud. ) selleks volitatud isikute poolt ja kooskõlas isikule määratud tööülesannete täitmiseks. Moodustatud 1 3 Madal Andmete töötleja Juurdepääs andmetele ning isikuandmetele peab tagama andmetöötluseks kogumile organisatsiooniliste kasutatavale riist- ja tark- pääsevad ligi ja turvameetmete varale on üksnes selleks volitamata kaudu andmete volitatud isikutele kolmandad töötlemise riskide (tehnilised meetmed, isikud maandamise (vt korralduslikud meetmed ja meetmete selgitusi juhised). lisaks). Kõigi andmete edastamine toimub failidena vaid krüpteeritud kujul, mille saab avada vaid kokkulepitud, konkreetseks isikuandmete töötlemiseks volitatud töötaja. Uuringu läbiviija, volitatud töötlejate LevelLab OÜ isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldamise ankeet on täiendavalt eraldi toodud taotluse lisas 3. Andmete edastamine osapoolte vahel toimub ainult krüpteeritud kujul, samuti on andmevahetuseks õigustatud osapooled ja isikud eelnevalt määratud. Seetõttu võib pidada vähetõenäoliseks, et andmesubjekti isikuandmed saavad kättesaadavaks kolmandatele isikutele ning et tekiks varalise või mittevaralise kahju realiseerumise reaalne oht. Arvestades rakendatud meetmeid on isikule tekkiva võimaliku füüsilise, varalise või mittevaralise kahju (nt maine kahju, rahaline kahju, identiteedivargus või –pettus, diskrimineerimine (pp. 75) tekkimise tõenäosus vähetõenäoline. Kokkuvõtvalt hindab uuringu tellija, et riskid on maandatud ja rakendatud meetmete tulemusena ei teki andmesubjekti õigustele suurt ohtu isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 1 tähenduses. 2 Lisa 3 Uuringu läbiviija isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldamise ankeet 1. Töövahendite ja infovara turve1 Eesmärk: ruumide ja seadmete turvalisuse tagamine 1.1 Kas ligipääs isikuandmete Ainult suuline kokkulepe. töötlemise ruumidesse on tagatud Isikuandmetega paberdokumente ega väliseid juhendite, eeskirjade, korralduste andmekandjaid ei kasutata. Seetõttu ei fikseerita ja käskkirjade järgimisega ning ruumide kasutamist kirjalikult, vaid on rakendatud ligipääsu andmist, võtmist ja vajalikud turvameetmed töövahenditele ja muutmist fikseeritakse kirjalikult? elektroonilisele töökeskkonnale. Ettevõttes on olemas isikuandmete säilitamise ja töötlemise kord. 1.2 Kuidas on reguleeritud Vt punkt 1.1. Kõrvalistel isikutel puudub koristaja(te) ja/või tehniliste juurdepääsuvõimalus töödeldavatele või säilitatavatele töötajate pääs isikuandmete isikuandmetele. töötlemise ruumidesse? 1.3 Kas isikuandmete töötlemise Isikuandmetega paberdokumente ega väliseid ruumide kohta kehtib alati nn andmekandjaid ei kasutata. Isikuandmete töötlemiseks „suletud uste ja akende kasutatavad arvutid lukustatakse isikuandmete töötleja poliitika“ (st ruumi uksed on ruumist väljumisel ning on seatud ka automaatne ekraani lukustatud ning aknad on suletud, lukustumine kui 5 minuti jooksul ei ole aktiivset kui kedagi ruumis ei viibi, sh ka tegevust. hetkelisel väljumisel)? 1.4 Millega tagatakse, et Isikuandmete töötlemisel paberdokumente ei kasutata vastuvõturuumist ning teistest ning kõrvalistel isikutel puudub juurdepääsuvõimalus avalikest ruumidest puudub pääs töödeldavatele või säilitatavatele digitaalsetele ilma volituseta isikutel isikuandmetele. Ligipääsu piiramine on ka iga töötaja isikuandmete töötlemiseks isiklik vastutus, mis on aga eraldi reglementeeritud kasutatavatesse ruumidesse? töövõtja eeskirjadega oma töötajatele (isikuandmete säilitamise ja töötlemise kord). 1.5 Kas ruumid, kus töödeldakse Kõik tööruumid on varustatud valvesignalisatsiooniga. isikuandmeid on varustatud valvesignalisatsiooniga ning on kontrolli all ka peale tööaja lõppu? 1.6 Kas ruumid, kus töödeldakse Jah, tuletõrjesignalisatsioon on olemas. Ruumidesse on isikuandmeid, on varustatud paigaldatud suitsuandurid, millele reageeritakse ka tuletõrjesignalisatsiooniga? töövälisel ajal. 2. Dokumentide ja andmekandjate turve2 Eesmärk: ära hoida andmete omavoliline lugemine, kopeerimine ja muutmine 2.1 Milliseid andmekandjaid Te Failid arvuti/serveri kõvakettal – digitaalkujul kasutate isikuandmete andmekandjad. Failid on krüpteeritud ja neid saab avada 1 IKS § 25 lg 2 p 1 2 IKS § 25 lg 2 p 2 ja 3 töötlemisel? ainult volitatud isik ID-kaardiga. Turvakoopiate Valida võib mitu vastusevarianti tegemisel võib kasutada väliseid andmekandjaid, mida säilitatakse seifis. 2.2 Kus ja kuidas hoitakse Uuringutega seotud isikuandmeid paberkujul ei hoita, isikuandmetega paberdokumente? kõik on digitaalne. 2.3 Kus ja kuidas hoitakse Neid kasutatakse ainult vajadusel turvakoopiate isikuandmetega teisaldatavaid tegemisel ning säilitatakse seifis. Samuti hoitakse seifis andmekandjaid (CD/DVD, USB diktofone kui neile on salvestatud isikuandmeid mälupulk, mälukaart, väline sisaldavad intervjuud. kõvaketas vms)? 2.4 Kas kasutate viirus- ja Viiruste ja nuhkvara avastamiseks/tõkestamiseks nuhkvaratõrje programme? kasutatakse tarkvara, mis tagab rünnete ja viiruste efektiivse tuvastamise (Windows Defender, Bitdefender). Infosüsteemide kasutajaid on instrueeritud vajalikest tegevustest nuhk- ja viirus(t) ega nakatumise/nakatumikahtluse korral. Nad on teadlikud, et riskigrupiks on igasugune tarkvara allalaadimine (Download) ning postitusprogrammidest manuste (Attachments) avamine, samuti võõraste teisaldatavate andmekandjate kasutamine. 2.5 Sisevõrgu kaitse Internetiga või … ruuteri ja tulemüüri kasutamisega. kolmanda poole võrguga on Töövõtja kontori välisvõrk kasutab Tele2 mobiilse tagatud ….. interneti võrguteenust koos sellele rakendatud teenusepakkuja turvameetmetega. 2.6 Kas on olemas infosüsteemi Jah, varukoopiaid tehakse regulaarselt. Isikuandmeid andmete varukoopiate tegemise sisaldavad krüpteeritud failid varundatakse vajadusel alane strateegia? välisele andmekandjale. Ülejäänud infosüsteemi andmetest tehakse regulaarsed turvakoopiad ettevõtte privaatpilve. 3. Infosüsteemi turve3 Eesmärk: kasutusõiguste määratlemine ja kontroll ning kasutajate autentimine ja toimingute logimine 3.1 Te töötlete digitaalkujul …arvutis, mis on ühendatud Internetti, kuid mis ei ole isikuandmeid……… ühendatud teise IT-süsteemiga. 3.2 Millise rakendustarkvaraga Te Kasutusel on laiatarbetarkvara (teksti- ja isikuandmeid töötlete? tabeltöötlustarkvara, nt MS Word, MS Excel) (Palume esitada informatsiooni, Samas, kõik andmed salvestatakse krüpteeritud kausta. mis puudutab vaid isikuandmete töötlemist) 3.3 Kas on tagatud digitaalsete See tagatakse andmetöötlustarkvaraga ja andmefailide isikuandmete algandmete kaitse, st krüpteerimisega. Ettevõttel on vajadusel võimalik usaldatavuse? kasutada mh Office 365 Businnes litsentsi moodulit ’Threat management’. 3.4 Kas süsteemi sisenemiseks ehk Jah, selleks on iga kasutaja personaalne kasutajaprofiil, 3 IKS § 25 lg 2 p 3 ja 4 kasutaja autentimiseks kasutatakse kasutajanimi ja parool või biomeetrilised pääsuvahendid. turvamehhanisme? Ühiselt kasutatavaid tööarvuteid ei ole. Lisaks, pilvekeskkonda sisenemiseks on igal kasutajal personaalne kasutajanimi ja parool ning kaheastmeline (2FA) sisselogimine. 3.5 Kas kasutusel on paroolkaitse Jah, kehtivad paroolikaitse reeglid ja enamikul juhtudel reeglid? kaheastmeline autentimine. Isikuandmeid sisaldavad failid on krüpteeritud ja nende avamiseks on vaja ID-kaarti või kaheastmelist (2FA) sisselogimist. 3.6 Kas on kindlaks määratud, Ei, andmed paiknevad lokaalarvutis, millele on ligipääs millistele andmetele omavad ainult ühel süsteemikasutajal (andmetöötlejal). erinevad kasutajad Käesoleva projekti andmetöötluse maht on väike, ligipääsuõigust? mistõttu ei ole keerukam lahendus vajalik ega otstarbekas. Välistele andmekogudele ligipääsu ei ole tarvis ja seda ka pole. 3.7 Kas on tagatud infosüsteemiga Jah, isikuandmete töötlemiseks kasutatavad arvutid ühenduse katkemine, kui seda lukustatakse isikuandmete töötleja ruumist väljumisel teatud aja vältel ei kasutata (nt 5 ning on seatud ka automaatne ekraani lukustumine kui 5 minuti jooksul)? minuti jooksul ei ole aktiivset tegevust. Lisaks katkeb ligipääs pilvekeskkonnale kui kasutaja muudab/vahetab võrku (st IP-aadressi). 3.8 Kas on tagatud, et infosüsteem ei Ei, isikuandmed on krüpteeritud ja lokaalarvutis, võimalda uusi sisenemiskatseid ja mistõttu me ei pea seda lokaalarvutite puhul vajalikuks. lukustab kasutajatunnuse, kui Mitme järjestikuse ebaõnnestunud sisenemiskatse järel ebaõnnestunud sisenemiskatsete blokeeritakse mõneks ajaks ligipääs ettevõtte arv ületab teatud piiri (nt kui on virtuaalserverile ja mailikontodele (need ressursid ei ole parooli sisestatud 3 korda valesti)? seotud käesoleva projekti isikuandmete töötlemisega). 3.9 Kas ja kuidas rakendate kaugtööd? Isikuandmete töötlemisel kaugtööd ei kasutata. Muus osas kaugtööd rakendatakse ja selleks kasutatakse turvakanaleid. 3.10 Kas isikuandmete andmehõiveks Ei. Pilveandmetöötlust laiemas tähenduses kasutatakse kasutate pilvandmetöötlust? MS Sharepoint keskkonnas, kus asuvad anonümiseeritud tööfailid. 4. Turvameetmed andmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel4 Eesmärk: vältida isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist ning saada teada, millal, kellele ja millised isikuandmed edastati 4.1 Millisel kujul Te isikuandmeid Töövõtja ei edasta isikuandmeid kolmandatele kolmandatele osapooltele osapooltele. edastate? Töö tegemiseks vajalikud isikuandmed (käesolevas uuringus isikute nimed koos kontaktandmetega) edastatakse töövõtjale kolmandatelt osapooltelt, kas spetsiaalses turvatud keskkonnas üle turvatud võrgu või e-posti teel krüpteeritud failina. 4.2 Kuidas isikuandmeid sisaldavaid Neid ei transpordita 4 IKS § 25 lg 2 p 5 ja 6 paberdokumente ja teisaldatavaid andmekandjaid transporditakse (nt töötlemiskoha muutumisel, kolimisel või erinevate töötlemiskohtade vahel vms)? 4.3 Kuidas peate arvet, kellele, millal Andmeid edastaks ainult lepingupartnerite vahel. ja milliseid isikuandmeid Vastavat arvepidamise jaoks on digitaalne registrifail. 5 edastate? Käesolevas uuringus edastavad uuringuga seotud isikuandmeid omavahel vaid Töövõtja selleks volitatud töötajad. 5. Turvapoliitika6 Eesmärk: organisatsiooni töökorraldus, mis võimaldab täita infoturbemeetmeid (varundamine, hävitamine, siseeskirjade kehtestamine ja töötajate vastav koolitamine) 5.1 Millisele andmekandjale või Jah – teisaldatavale korduvkirjutatavale andmekandjale süsteemile Teie infosüsteemi teisaldatav kõvaketas. Andmed on krüpteeritud ja isikuandmetest varukoopia andmekandjat säilitatakse seifis. tehakse? Peale käesoleva uuringu lõppemist sellega seotud isikuandmeid sisaldavad andmefailid kustutatakse. 5.2 Kuidas on korraldatud varundatud Varukoopia asub samas ruumis, kuid lukustatavas ja andmete (koopiate) turvaline tulekindlas seifis hoidmine? 5.3 Kuidas Te hävitate isikuandmeid Paberdokumente ei töödelda sisaldavaid paberdokumente? 5.4 Kas Teie asutusel on tegevuskava, Jah. Kuna andmetöötlus toimub personaalsete juhuks kui infosüsteemi töövahenditega ning pilvekeskkonnas, tähendab (andmekogu) töö on häiritud või taastamiskava MS Sharepoint pilvekeskkonna toimimise on katkenud pikemaks perioodiks ja/või kontori ja kodukontorite internetiühenduse (üle 24 tunni) ning kas on olemas taastamist. infosüsteemi töö (andmekogu Tegevuskava tuleneb vastavate teenusepakkujatega algseisu) taastamise kava? lepingutes sellisteks olukordadeks kokkulepitud tegevustest ja ajaraamist. 6. Muud 6.1 Kinnitan, et meil on infosüsteemidesse autentimise ja isikuandmetele Jah juurdepääsu reguleerimise juures võetud aluseks töötajate tööülesanded ning töötajatel puudub ligipääs oma tööülesannete täitmiseks mittevajalikele isikuandmetele (IKS § 25 lg 2 p 4) 6.2 Kinnitan, et organisatsioonis peetakse arvestust isikuandmete töötlemisel Jah kasutatavate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides seadme nimetuse, tüübi, asukoha, seadme valmistaja nime ning tarkvara nimetuse, versiooni, valmistaja nime ja kontaktandmed (IKS §25 lg 3) 6.3 Kinnitan, et olen teadlik sellest, et pilvandmetöötluse kasutamisel tuleb Jah vajadusel taotleda Andmekaitse Inspektsioonilt luba isikuandmete edastamiseks ebapiisava andmekaitse tasemega riiki (IKS § 18) 6.4 Kinnitan, et meil ei säilitata isikuandmeid kauem, kui näevad ette Jah 5 IKS § 25 lg 2 p 5 6 IKS § 25 lg 2 p 7 õigusaktides sätestatud säilitustähtajad. Juhul, kui õigusaktides organisatsiooni poolt töödeldavatele isikuandmetele säilitamise tähtaegu ei ole määratud, ei säilitata isikuandmeid kauem kui hetkeni, millal on isikuandmete algse kogumise eesmärk saavutatud (IKS § 24 p 1) 6.5 Kinnitan, et meil tehakse kõikvõimalik tagamaks kogutud isikuandmete Jah õigsus ja viimane seis. Juhul, kui organisatsiooni töötajatele saab teatavaks asjaolu, et kõik või osa organisatsiooni valduses olevatest isikuandmetest on ebaõiged, suletakse ebaõiged isikuandmed ning võetakse viivitamatult kasutusele vajalikud abinõud ebaõigete isikuandmete täiendamiseks ja parandamiseks (IKS § 24 p-d 2, 3) 6.6 Kinnitan, et ebaõigete isikuandmete täiendamise või parandamise korral Jah säilitatakse ka ebaõiged isikuandmed märkusega nende kasutamise aja kohta. Isikuandmed, mille õigsus on vaidlustatud, suletakse kuni isikuandmete õigsuse kindlakstegemiseni või õigete andmete väljaselgitamiseni (IKS § 24 p-d 4, 5) 6.7 Kinnitan, et isikuandmete parandamise korral teavitatakse viivitamata Jah kolmandaid isikuid, kellelt isikuandmed saadi või kellele isikuandmeid edastati, kui see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi (IKS § 24 p 6) 6.8 Kinnitan, et kõikide isikutega (füüsilised-, juriidilised- ja avalik-õiguslikud Jah juriidilised isikud), kes pääsevad või võivad pääseda ligi isikuandmetele, on sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse leping või konfidentsiaalsuskohustuse nõue on mõne muu dokumendi lahutamatuks osaks (töölepingu vms)? 6.9 Kinnitan, et kõik isikud, kes puutuvad kokku oma tööülesannete täitmisel Jah isikuandmetega on tutvunud kõikide isikuandmete kaitset puudutavate õigusaktide ja dokumentidega 6.10 Kinnitan, et kõik isikud, kes puutuvad kokku oma tööülesannete täitmisel Jah isikuandmetega on läbinud infoturbealase koolituse Lisa nr 4 Meetme 3.2 „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ tulemuspõhise vooru hindamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (Väljavõte uuringu tellija hankedokumentide tehnilisest kirjeldusest) Analüüsi põhiteemad ja uurimisküsimused Analüüs peab toetuma nelja aspekti hindamisele - asjakohasus, kulutõhusus, tulemuslikkus ja jätkusuutlikkus. Asjakohasus Kuidas töötas määruse lisas 4 määratud „Rahastuskord“ toetuse saajate jaoks võrreldes tavaprojektidega? (toetuse saajate arvamus) - Kuidas mõjutas tulemuspõhine rahastamine protsessi toetuse saaja vaates? (nii taotluse ettevalmistamisel kui ka projekti tegevuste elluviimisel) - Kuidas lihtsustatud kulude süsteem häiris/ soodustas taotluse ette valmistamist/ eelarve paika panemist? - Mis muutus toetuse saaja jaoks lihtsamaks ja miks? - Mis muutus toetuse saaja vaates keerukaks ja miks? - Millised olid uue rahastuskorraga ilmnenud probleemkohad? Kuidas võiks neid lahendada? - Kas vahemaksete summad olid piisavad tegevuste ellu viimiseks? - Mida võiks muuta vahemaksete süsteemis tervikuna või selle osades (etapid, osakaalud, tõendamine) hõlbustamaks toetuse väljamaksmist ning tõstmaks projektide tulemuslikkust. Millised projekti raames läbiviidud tegevused töötasid, millest oli kasu? (nii toetuse saajate kui ka projektis osalenud vanemaealiste arvamus) Millised projekti raames läbiviidud tegevused ei töötanud ja miks? (nii toetuse saajate kui ka projektis osalenud vanemaealiste arvamus) Kuivõrd täitusid sihtrühma ootused/soovid?1 (nii toetuse saajate kui ka projektis osalenud vanemaealiste arvamus) Kuidas jõuti sihtgrupini? Kuidas mõjutas COVID kriis sihtrühma kaasamist? Milline oli sihtrühma kaasamise protsess ning rahulolu sellega? (nii toetuse saajate kui ka projektis osalenud vanemaealiste arvamus) Milline oli projektis osalejate sotsiaaldemograafiline profiil (sh soo, emakeele jne lõikes)? Kuidas oli projektides tagatud erivajadustega inimestele ligipääsetavus? - nn koore riisumise (ingl k cherry picking’u) uurimine saamaks teada, kas projekti valiti inimesed, kes vajavad vähem sekkumisi ja on lihtsamini tööturule aidatavad? Tulemuslikkus ja mõju Milline on vooru tulemuslikkus? - Milline oli osalejate hõivesse liikumine peale projektide lõppu? Millise perioodi jooksul peale projekti tööle liiguti? Kuidas osalejad hõives püsisid? Kuivõrd erineb hõivesse liikumine lähtuvalt projektist, osaleja sotsiaaldemograafilistest tunnustest sh sugu, emakeel ja muudest aspektidest lähtuvalt? - Milline on olnud tööle rakendunute töösuhte kestus? (tööle rakendumisest kuni hinnatava ajani). Kuivõrd erineb tööle rakendunute töösuhte kestvus analüüsitavate projektide kaupa, osaleja sotsiaaldemograafilistest tunnustest ja muudest aspektidest tulenevalt? - Milline on tööle rakendunute töötasude jaotus? Millistele ametikohtadele on tööle mindud? Kuivõrd erineb tööle rakendunute töötasude jaotus lähtuvalt osaletud projektist, osalejate sotsiaaldemograafilistest tunnustest ja muudest aspektidest lähtuvalt? - Kuidas suurendada projektis osalenute hõivesse liikumist ja hõives püsimist? Milline on olnud projektis osalejate tegelik tööle saamine? Millist mõju omas taotlusvooru tulemuspõhine komponent? Kui paljude osalejate puhul sai toetuse saaja võimaliku maksimaalse toetuse summa? Kuidas erines projektide vahel tulemuspõhise komponendi väljamakse osakaal? Millised tegurid mõjutasid projekti tulemuspõhise komponendi väljamakseid positiivses suunas? (toetuse saajate ning Riigi Tugiteenuste Keskuse arvamus) - Mitmel juhul maksti toetuse saajale tulemuspõhist hüvitist? Kuidas jaguneb väljundipõhise hüvitise suurus projektide vaates? Millised on osakaalud väljundipõhistel väljamaksetel arvestades tegevusmahtusid ja lühiajalist hõivet? Mida õppisid tulemuspõhise taotlusvooru projektide käigus toetuse saajad ning kuidas saab seda omandatud teadmist/oskust tulevikus tulemuspõhistes voorudes osaledes rakendada? Millised probleemid kerkisid üles projektide läbiviimisel? Kuidas lahendada taotlusvoorus läbiviidud projektide raames esile kerkinud probleemikohti? Kulutõhusus Millised olid tulemuspõhise taotlusvooru kulud inimese kohta? - Kuidas erineb vanemaealistele suunatud taotlusvoorude üldkulu ja kulu osalejate kohta teistest taotlusvoorudest? - Kuidas suhestuvad taotlusvooru kulud taotlusvooru tuludesse (inimese, projekti ja taotlusvooru tasandil)? - Kuivõrd erineb kulu-tulu suhe sõltuvalt projektist? Kuivõrd vastas välja makstud toetuse summa tegelikele kuludele? Jätkusuutlikkus Mida peaks tulevikus tulemuspõhise taotlusvooru puhul tegema teisiti? (toetuse saajate, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Tugiteenuste Keskuse arvamus) - Millised muutused peaks tulevikus tegema tulemuspõhises taotlusvoorus, et tagada selle kõrgem tulemuslikkus? - Millised muutused on tulemuspõhises taotlusvoorus vajalikud, et tagada selle kasutuslihtsus ja mugavus toetuse saajale? - Millised on olnud tulemuspõhise taotlusvooru õpikohad? - Mida tasub võtta üle sellest tulemuspõhisest taotlusvoorust edaspidiseks? - Mida tuleks tulevikus tulemuspõhiste taotlusvoorude läbiviimisel kindlasti vältida? - Millest oli läbiviidud tulemuspõhises taotlusvoorus puudu või mida saaks/ tuleks kindlasti lisada? Kuidas töötas tulemuspõhine taotlusvoor osalejate jaoks (toetuse saajate, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Tugiteenuste Keskuse arvamus) - Millised teenuseid/tegevusi (lähtuvalt taotlusest) ja mis mahus projektide raames vanemaealistele osutati? Analüüsida tulemusi erinevate sotsiaaldemograafiliste rühmade kaupa. - Millele tasuks järgmine kord tulemuspõhist taotlusvooru korraldades rohkem tähelepanu pöörata? Lisa 5 Meetme 3.2 „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ tulemuspõhise vooru hindamine Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile Töödeldavad sihtrühmade isikuandmed ja andmekoosseisud Kvantitatiivanalüüsiks RTK-lt uuringu läbiviijale Projekti kaasatud vanemaealiste nimekirjad (kuni 31.07.2023): - isikukood - projekti number, milles isik osales - elukoha järgne KOV (seisuga, kui projektiga liituti) - omandatud haridustase (projektiga liitumise ajal) - peamine suhtluskeel - projekti kaasamise/liitumise kuupäev/periood - projekti lõpetamise kuupäev/periood KVANTITATIIVANALÜÜSIKS EMTA-lt uuringu läbiviijale (alates 6 kuud enne projekti algust, kuni 31.07.2023) TÖR - isikukood - töötamise episoodid perioodil alates 6 kuud enne projekti algust, kuni 31.07.2023; iga episoodi kohta töötamise liik, töötamise perioodi alguskuupäev ja lõppkuupäev TSD - isikukood - sotsiaalmaksuga maksustatud tulu (sealhulgas ka erijuhtudel makstud sotsiaalmaks) saamise episoodid ja tulude suurused perioodil alates 6 kuud enne projekti algust, kuni 31.07.2023 Kvalitatiivanalüüsiks RTK-lt uuringu läbiviijale (juhuvalim, 70 projektis osalejat) Projekti kaasatud vanemaealiste nimekirjad (kuni 31.07.2023): - isikukood - inimese ees-ja perekonnanimi - projekti number, milles isik osales - kontaktandmed (telefoninumber, e-post)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel