Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 03.02.2023, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kristel Pihlakas
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 21231502878
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx
Kuriteo toimepanemise aeg: 19.07.2021, 24.10.2021
Xxx on esitatud kahtlustus selles, et tema 19.07.2021, kella 00.00 paiku aadressil xxx asuvas
korteris viskas oma abikaasale xxx võtmekimbuga vastu pead. Selle tegevusega tekitas ta
kannatanule füüsilist valu.
Samuti on xxx esitatud kahtlustus selles, et tema 24.10.2021, kella 22.00 paiku aadressil xxx
asuvas korteris lükkas xxx koos tooliga põrandale külili, seejäral istus kahtlustatav kannatanule
peale ning surus käega tugevasti vastu tema rinnakut. Selle tegevusega tekitas xxx kannatanule
füüsilist valu ja kehavigastusi (hematoomid rinnakul).
Oma tegevusega pani xxx toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava
kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg
2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise
asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja
raskusastet, on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada
kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel.
KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda,
et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja
selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud
heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale
kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa
ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,
võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg
7). KarS 121 lg 2 p 2 ja 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus
või kuni viieaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3).
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest
vajadusest.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis
tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest
lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo
toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude
toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks
oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust.
Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise
viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on
sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt
vastuvõetavad.
Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele
kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse
põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see
oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on
mõeldud tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest
ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus.
Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtuvalt toimusid kahtlustuses esitatud
kuriteosündmused üle aasta tagasi, xxx ei ole Eesti Vabariigis karistusregistrisse kantud, see
tähendab ta ei ole varem Eesti Vabariigis väärtegusid ega kuritegusid toime pannud. Kindlasti
ei pea prokuratuur väheoluliseks kannatanu kaitset ja tema toetamist. Xxx ja kannatanu xxx
abielu on käesolevaks ajaks lahutatud, nendevaheline suhtlus puudub ning xxx on kolinud
tagasi Austraaliasse. Kahtlustataval puudub soov tulla tagasi Eesti Vabariiki. Seega on
langenud ära võimalus, et xxx saaks ka edaspidi kahjustada kannatanu xxx õigusi. Kannatanut
on menetluse jooksul teavitatud ohvriabi seaduse sisust ja ohvriabiteenuse saamise
võimalustest. Xxx ütles ülekuulamisel, et soovib oma eluga edasi minna ning ei soovi
kahtlustatavaga enam suhelda ega temast midagi kuulda. Kohtumisel prokuröriga avaldas
kannatanu, et on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel ning tema sooviks
on vaid see, et kahtlustatav hüvitaks talle tekkinud kahju.
Kõike eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine xxx suhtes
käesolevas kriminaalasjas on tulemuslikum, kui tema karistamine kriminaalkorras. Käesoleval
juhul puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks ning xxx suhtes ei ole eri-
ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata vajalik kriminaalmenetluse jätkamine.
Prokuröri hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku suhtes
kohaldatakse KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustusi.
Xxx on selgitatud, et kui kahtlustatav ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör KrMS
§ 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.
Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21231502878 menetlus.
2. Panna kahtlustatavale xxx KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustus hüvitada
kannatanule kahju summas 500 eurot. Hüvitis kanda kannatanu arvelduskontole
xxx ning selgitusse lisada märksõnaks „kriminaalasi nr 21231502878“.
Väljavõte maksekorraldusest tuleb saata prokuröri meiliaadressile
[email protected] või Põhja Ringkonnaprokuratuuri (Lubja 4,
Tallinn)
Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 03.06.2023. Kohustuse täitmata jätmisel
uuendab prokurör kriminaalmenetluse.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tõkendeid ei kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 2 DVD-plaati jätta
kriminaalasja materjalide juurde.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete
kustutamine: andmed puuduvad.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale xxx
ja tema kaitsjale . Ühtlasi saadetakse käesoleva määruse koopia kannatanule.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul
Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4 Tallinn.
9. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Pihlakas xxx xxx
abiprokurör kahtlustatav vandeadvokaat
xxx
tõlk