Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 26.01.2023, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Laura Liisa Mölder Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 22231703308 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 9 Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxxx Xxxxx Xxxxxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx) Kriminaalasjas nr 22231703308 alustati 17.10.2022 menetlust karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 199 lg 2 p 9 järgi selles, et Xxxxx Xxxxx Xxxxxxxxxx isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi ja keda on selle eest KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistatud Harju Maakohtu 25.01.2022 otsusega nr 1-22-457 (tegu 23.01.2022) ning Harju Maakohtu 15.06.2022 otsusega nr 1-22-3727 (tegu 13.06.2022), uuesti, s.o süstemaatiliselt 17.10.2022 kella 20:18 paiku Tallinnas aadressil Paldiski mnt 102 asuvas Rocca al Mare Prisma kaupluse müügisaalis võttis võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil Prisma Peremarket AS-ile kuuluvat kaupa kogusummas 11,77 eurot, nimelt: - 500ml pudeli Pet vaarika liköör 21% maksumusega 5,69 eurot; - korduvkasutatava nuga ja kahvel maksumusega 0,39 eurot; - 0,608 kg hot buffee maksumusega 4,8 eurot ja - 425ml täispiim 3,8-4,2% maksumusega 0,89 eurot. Xxxxx Xxxxx Xxxxxxxxxx läks koos eelnimetatud toodetega kaupluse proovikabiini, kus sõi ära toote hot buffee, kasutas selleks korduvkasutatavat kahvlit ja nuga ning jõi ära piima. Proovikabiini jättis endast maha hot buffee pakendi, korduvkasutatava noa ja kahvli ning piimapakendi. Tasku pani likööripudeli ning möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kauplusele on rikkumata kujul tagastatud likööripudel maksumusega 5,69 eurot. Seega on Prisma Peremarket AS-ile tekitatud kahju summas 6,08 eurot. Seega pani Xxxxx Xxxxx Xxxxxxxxxx oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal on kinnitust leidnud kuriteo toimepanemine Xxxxx Xxxxx Xxxxxxxxxxi poolt. Olles aga analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut ja tema käitumisviisi, süü suurust ning kuriteo raskusastet, samuti kriminaalmenetluse läbiviimise proportsionaalsust ja perspektiivi, leiab prokurör, et kriminaalasjas esinevad KrMS §-s 202 sätestatud alused menetluse lõpetamiseks. Tulenevalt üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest ei ole alati kriminaalkaristuse kohaldamine vajalik. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele 1/2 kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valduses, ning tagama, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus. Kriminaalasjas nr 22231703308 puudub avalik menetlushuvi, mis on üheks eelduseks menetluse lõpetamisele KrMS § 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega, s.o üld- ja eripreventatiivsete kaalutlustega. Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavalt tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt tuleb hinnata, kas isikule etteheidetav tegu on oma olemuselt selline, mis riivab ulatuslikult ja intensiivselt üldsuse õiglustunnet ja puudutab laiemat õigussubjektide ringi. Käesolevalt ei ole Xxxxx Xxxxx Xxxxxxxxxxile etteheidetav tegu oma olemuselt ulatuslikult ja intensiivselt üldsuse õiglustunnet riivav. Samuti on Xxxxx Xxxxx Xxxxxxxxxx 19.10.2022 saadetud Eesti Vabariigist välja Soome Vabariiki ning karistusest loobumine ei tingiks eeldatavalt Xxxxx Xxxxx Xxxxxxxxxxi poolt Eesti Vabariigis kuritegude toimepanemise jätkamist. Xxxxx Xxxxx Xxxxxxxxxxi käitumises puuduvad KarS §-s 58 sätestatud raskendavad asjaolud. Isiku süü hindamisel tuleb aga arvesse võtta, et ta on oma tegu tunnistanud ja väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust öeldes, et ta vabandab oma teo eest eestlaste ees ja tal on piinlik. Eeltoodut saab pidada KarS § 57 alusel kergendavateks asjaoludeks. Arvestades, et Xxxxx Xxxxx Xxxxxxxxxxi ülekuulamisel avaldatud kontaktandmed enam ei kehti või ei ole kasutusel, ta on lahkunud Eesti Vabariigist ning ei ole prokuratuurile kättesaadav, on põhjendatud arvata, et kriminaalmenetluse edasine läbiviimine võib olla võimatu või oluliselt raskendatud. Kriminaalrepressiooni kohaldamine antud kriminaalasjas oleks selgelt mittemõõdukas vahend. KrMS § 202 lg 1 kohaselt pannakse kuriteoga tekitatud hüvitamata kahjude ja tasumata menetluskulude puhul süüdlasele alati kohustus need tasuda. Eelnevalt nimetatud tavapärased kulutused antud kriminaalasjas puuduvad – kannatanu ei esitanud tsiviilhagi ning asjas puuduvad ka menetluskulud. KrMS § 202 lg 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral panna kahtlustatavale lisakohustuse, kuid arvesse võttes erandlikke asjaolusid, s.o Xxxxx Xxxxx Xxxxxxxxxxi riigist väljasaatmist, ei ole lisakohustuste panemine tingimata vajalik ega ka antud juhul osaliselt võimalik. Prokuröri hinnangul on isiku riigist väljasaatmine täitnud juba kohustuste asemel eesmärgi, kuivõrd Xxxxx Xxxxx Xxxxxxxxxx ei saa jätkata kuritegude toimepanemist Eestis. Lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, on kahtlustatava käitumises olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, kuid selle hukkamõistu väljendamiseks ja kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22231703308 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: ei määrata. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: DVD videosalvestistega, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja juurde. 5. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata kahtlustatavale Xxxxx Xxxxx Xxxxxxxxxxile ning kannatanule AS Prisma Peremarket. 2/2 7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris, aadressil Lubja 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 8. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Laura Liisa Mölder abiprokurör 3/2