SOOLISE VÖHDÖIGIJSLIKKUSE
&i JA VÖRDSE KOHTIEMISE VOLINIR
Liisa-Ly Pakosta Meie: 2-5/302026
Justiits- ja Digiminister
Suur-Ameerika 1
10122 Taiiinn
info(justdigi.ee
Vördöigusvoliniku tegevusaruanne 2025: soovitused Justiits- ja Digiministeeriumi
tööks
Lugupeetud minister Pakosta,
Mui on hea meel Telega jagada sooHse vördöigusiikkuse ja vördse kohtiemise voliniku
kantseiei aastaraamatut, mis annab öievaate möödunud aasta oiuiisematest tegevustest.
Tänavust aastaaruannet täiendab temaatiline raport, mis käesoleval aastal keskendub
vanuselisele digilöheie ning uurib, mii viisil saavad vanemaeaiised osa meie digiriigi
eduioost.
Lähtuvait vördse kohtiemise seadusest (1 5) on volinik vördse kohtiemise seaduse ja
soolise vördöigusiikkuse seaduse nöuete täitmistjälgiv ning muid seadusega taiie pandud
LUesandeid täitev söitumatu ja erapooletu asjatundja, kes tegutseb iseseisvait. Sama
seaduse §16 p 5 ja 6 sätestavad voiiniku pädevuse teha ettepanekuid ja nöustada Vabariigi
Vaiitsust ja vaiitsusasutusi.
Alipool esitatud soovitused tuginevad vördöigusvoiiniku 2025. aasta praktikaie,
nöustamistegevuseie, menetietud pöördumisteie, rahvusvaheiiseie koostööie ning koostööie
kodanikuihiskonna organisatsioonidega. Nende eesmärk on tugevdada Eesti öigusriiki,
tagada köigiie inimesteie vördne kaitse ning suurendada usaidust nii avaiiku vöimu kui ka
Eesti digiriigi vastu
1. Viia löpule vördse vöimaluste seaduse eelnöu menetlusprotsess ning tagada
köikidele inimestele vördne öiguslik kaitse.
Praegu jääb märkimisväärne osa diskrimineerimisjuhtumitest vördöigusvoiiniku pädevusest
väija, kuna kehtiva seaduse kohaidamisaia on erinevate tunnuste iöikes ebaLihtiane. Seiie
tuiemusena ei ole inimestel vördset öiguskaitset söituvait seiiest, miliise tunnuse töttu neid
diskrimineeritakse. Öigusiiku kaitse Ohtiustamine suurendab öigusseigust, tugevdab usaidust
riigi vastu ning viib Eesti öigusruumi paremini koosköiia pöhiseaduse vördse kohtiemise
pöhimötte ja rahvusvaheliste inimöiguste standarditega. iW3iiits- ja Digimin*;
06. 07.
Kiriku 4, Taiiinn, 10130, +372 6269059,
[email protected], www.voiii.ee
SoolisE VÖRDÖIGUSLIKKUSE
,&I JA VÖHDSE KOHTIEMISE VOUNIK
Soovitan liikuda esimesel vöimalusel edasi vördse kohtiemise seaduse muudatustega ning
viia need kooskölla vördöigusvoliniku, kodanikuLhiskonna organisatsioonide ja
rahvusvaheliste ekspertorganisatsioonide soovitustega.
Seejuures tuleks Ohtiustada vördse kohtiemise seaduse kohaldamisalad, Iaiendades
teenuste valdkonnas kaitset vanuse, puude, usutunnistuse vöi veendumuse ning seksuaalse
sättumuse alusel diskrimineerimise eest.
2. Kaasajastada vaenuköne regulatsioon, et paremini kaitsta avalikku juigeolekut
ja inimöigusi.
Politsei- ja Piirivalveamet on korduvaltjuhtinud tähelepanu noorte radikatiseerumise ning
vägivallaohtu suurendava äärmusliku retoorika levikule. Ebapiisav regulatsioon ei toeta
töhusait avaliku ruumi turvalisust ega vähemusgruppide kaitset. Seigem ja kaasaegsem
öigusraamistik aitaks ennetada vägivalla eskaleerumist ning toetaks pöhiseaduslike öiguste
tasakaalustatud kaitset.
Soovitan viia vaenuköne regulatsioon kooskölla rahvusvaheliste ekspertorganisatsioonide
soovitustega ning hinnata selle töhusust Eesti (ihiskonna vajadustest lähtudes.
3. Luua töhus susteem tehisarupöhise diskrimineerimise ennetamiseks ja
seiram iseks.
Vördöigusvoliniku juhitud Euroopa Komisjoni CERV programmi projekt EquiTech töötas koos
partneritega välja soovitused Eesti tehisaru ja digihaiduse öigusraamistiku
edasiarendamiseks, et tagada vördne kohtiemine kogu tehisaru eIutsLkIi vältel.
Avalikus sektoris kasutatakse algoritmilisi s(steeme iiha enam inimeste öigusi möjutavate
otsuste tegemisel. Ilma söltumatu seireta vöib diskrimineerimine jääda märkamata.
Vördöigusvoliniku söltumatu pädevus vöimaldaks ennetada riske, toetada usaidusväärsete
tehisarusisteemide kasutamist ning aidata Eestil rakendada Euroopa Liidu tehisintellekti
määrust kooskölas pöhiöigustega.
Soovitan laiendada vördöigusvoliniku pädevust tehisarupöhise diskrimineerimise seireks
ning tagada selle Olesande täitmiseks vajalikud ressursid.
4. Riiklike digilahenduste pakkumisel tuleb tagada mittedigitaalsete alternatiivide
olemasolu.
Nagu on toodud välja ka aastaraamatu temaatilises raportis, ei saa, ei oska vöi ei soovi köik
inimesed digitaalseid teenuseid kasutada. Eriti puudutab see osa vanemaealisi, puudega
inimesi ning teisi haavatavas olukorras olevaid elanikkonnarLhmi. Mittedigitaalsete
alternatiivide säilitamine aitab vältida digitaalset törjutust ning tagab pöhiseadusliku
vördsuspöhiöiguse tegeliku rakendamise.
Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 6269059,
[email protected], www.volinik.ee
SOOLISE VÖRDÖIGUSLIKKUSE
JA VÖRDSE KOHftEMISE VOLINIK
Soovitan kujundada riikiikke teenuseid viisil, et digitaalsed Iahendused ei muutuks ainsaks
vöimaluseks avalike teenuste kasutamisel
5. Keelduda eelnöude kooskölastamisest, kui öigusloome protsessis ei ole
täidetud soolise vördöiguslikkuse seaduse § 9 Ig 2 soolöime nöue.
Soolöime on Eestis olnud seadusest tulenev kohustus juba (ile kahekOmne aasta. Praktikas
jäetakse möjuanaI(s siiski sageli tegemata vöi piirdutakse formaalse käsitiusega.
Siisteemne kontroll parandaks öigusloome kvaliteeti, aitaks ennetada soovimatuid
ebavördseid möjusid ning vähendaks hilisemat vajadust seaduste muutmiseks.
Soovitan kujundada öigusloome protsess selliseit, et eelnöusid ei kooskölastata enne, kui on
täidetud soolise vördöiguslikkuse seaduse § 9 Iöikest 2 tulenev kohustused.
Palun Teil anda info, kuidas pianeerite neid soovitusi ellu viia, hiljemait 15. septembriks
2026.
Lugupidamisega
Christian Veske
Soolise vördöiguslikkuse ja vördse kohtiemise volinik
Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 6269059,
[email protected], www.volinik.ee