Reet Hääl
Liisinguliit Teie 02.07.2026
[email protected]
Meie 06.07.2026 nr 8-1/1096-14
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Reet Hääl
Olete pöördunud Justiits- ja Digiministeeriumi poole, et teha ettepanekuid uue tarbijakrediidi direktiivi
ülevõtmise eelnõu (947 SE) ja seletuskirja muutmiseks ning esitasite ka täpsustavaid küsimusi.
Juhime tähelepanu sellele, et Vabariigi Valitsus on eelnõu heaks kiitnud ja esitanud Riigikogule
11.06.2026. See tähendab, et võimalikud muudatusettepanekud tuleks esitada Riigikogule sügisese
istungjärgi raames. Seetõttu soovitame võtta ühendust Riigikoguga, kui leiate, et eelnõu vajaks mingil
kujul muutmist või täiendamist. Eelnõu seletuskirja üldiselt Riigikogu etapis enam ei muudeta.
Kummatigi esitame Justiits- ja Digiministeeriumi seisukohad allolevas kirjas.
Kui hinnata, kas teatud tüüpi liisinguleping kuulub tarbijakrediidi reguleerimisalasse või mitte, tuleb
tähelepanu pöörata eelkõige lepingu sisule. See tuleneb ka direktiivi (EL) 2023/2225 põhjendusest 19,
mille kohaselt ei tuleks direktiivi reguleerimisalasse lisada rendi- ja liisingulepinguid, mille puhul tarbija
kohustus või võimalus lepingu ese välja osta ei ole lepingus endas ega üheski eraldi lepingus
kehtestatud. Seega liisingulepingud, millistes selline võimalus või kohustus sisaldub, kuuluvad ka
tarbijakrediidi reguleerimisalasse.
Märgime, et levinumad liisingutüübid (kasutus- ja kapitalirent) ei ole seaduses eraldi defineeritud. Kui
tegemist peaks olema sellist tüüpi kasutusrendiga, mille puhul ei ole isegi võimalust liisinguese välja
osta, siis see liisingulepingu sisu tõttu tarbijakrediidi kohaldamisalasse ei kuulu.
Sellegipoolest ei ole VÕS § 403 lõike 41 säilitamine kehtiva sõnastuse järgi võimalik, sest nimetatud
erand kehtib liisingulepingutele, millega ei kaasne tarbija kohustust lepingueset välja osta (aga hõlmab
neid, mille puhul võimalus olemas on).
Tagasimaksetabeli esitamise kohustus on reguleeritud juba kehtivas õiguses (VÕS § 404 lg 22). Viidatud
sättest tuleneb, et tagasimaksetabel tuleb esitada lepingu kestel ja juhul, kui tarbija selle saamiseks
soovi avaldab. Tagasimaksetabelis märgitakse võlgnetavad summad ning selliste summade
tagasimaksetähtajad ja -tingimused. Tabelis esitatakse iga üksiku tagasimakse jaotus, näidates krediidi
põhisumma tagasimakse, aastase intressimäära alusel arvutatud intressisumma ja lisakulud, kui tarbijalt
lisakulude maksmist nõutakse.
Tagasimaksegraafik on eelnõuga kaasnev muudatus ja erinevalt tagasimaksetabelist esitatakse see
lepingueelse teabe osana ka juhul, kui tarbija seda eraldi ei nõua. Tagasimaksegraafik sisaldab kõiki
makseid ja tagasimakseid tarbijakrediidilepingu kestuse jooksul, sealhulgas tarbijakrediidilepinguga
üheaegselt pakutava kõrvallepingu alusel tehtavaid makseid ja tagasimakseid, kusjuures kui erinevate
asjaolude korral kohaldatakse erinevaid intressimäärasid, põhinevad maksed ja tagasimaksed
intressimäära mõistlikul tõusul. Seega põhineb tagasimaksegraafik rohkem prognoosidel, kuna
lepingueelse teabe esitamise ajaks ei pruugi olla teada tarbija kindlustuslepingu (ja seega ka maksete
suuruse) valik ning samuti peab (erinevalt tagasimaksetabelist) graafikus kujutama ka intressimäära
mõistlikku tõusu. Tagasimaksegraafik võib olla paigutatud tabelina teabelehe lõppu (ka Euroopa
tarbijakrediidi standardteabe lehel on tagasimaksegraafiku lahter viimane, vt seletuskirja lisa 2).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
Kuna nende kahe vahel esineb sisulisi erinevusi, on eelnõus ja seletuskirjas nende kahe eristamiseks
kasutatud ka teistsuguseid mõisteid.
Kooskõlastusringile esitatud eelnõu versioonis oli VÕS § 404 2 kohta selgitatud, et teabe esitamise
kohustus esineb ka juhul, kui lepingu muutmine toimub poolte läbirääkimise tulemusel. Tulenevalt
kooskõlastusringil esitatud tagasisidest antud selgitust aga muudeti, mis tähendab, et teabe esitamise
kohustus esineb vaid krediidiandja algatatud muudatuste puhul (vt ka seletuskirja lisa 4, Eesti Pangaliidu
märkuse nr 21 vastus).
Seoses ennetähtaegse tagasimaksmise regulatsiooniga märgime, et kohustus arvestada sisse ka muud
krediidiandja nõutud kulud tuleb Euroopa Kohtu 11. septembri 2019 lahendist kohtuasjas C-383/18
(Lexitor) ning käsitleb kehtiva tarbijakrediidi direktiivi 2008/48/EÜ tõlgendamist. See tähendab, et sellisel
kujul ennetähtaegse hüvitise arvutamise tõlgendus on alates eelnimetatud Euroopa Kohtu lahendist
eksisteerinud kehtiva tarbijakrediidi direktiivi ning seega ka hetkel kehtiva VÕS § 411 kohta. Seega ei
ole direktiivi (EL) 2023/2225 artikkel 29 ja eelnõu VÕS § 411 muudatused (ja selgitused) sellest aspektist
täiesti uued, vaid krediidi ennetähtaegse tagasimaksmise korda on tulenevalt Lexitori lahendist vaid
täpsustatud (vt ka direktiivi (EL) 2023/2225 põhjendus 70). Konkreetne ja uus muudatus on see, et
arvestama ei pea selliseid kulusid, mida krediidiandja ise nõudnud ei ole.
Ennetähtaegse tagasimaksmise regulatsioon on valdavalt abstraktne ning ei sisalda selle arvutamiseks
kindlat arvutuskäiku ja/või majanduslikku loogikat - nii on seda võimalik kohaldada eri tarbijakrediidi
liikidele ja vastavalt ennetähtaegse tagasimaksmise asjaoludele. Konkreetselt liisingulepingute
kontekstis ei ole nii kehtiva direktiivi tõlgendus kui ka uus tarbijakrediidi direktiiv kuidagi eristanud seda,
mille katteks ennetähtaegne makse teostatakse. Krediidi kogukulu vähendamisel on oluline arvestada
krediidiandja nõutud (ja ka juba tarbija poolt tasutud) tasude jagunemist kogu krediidiperioodi jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marget Pae
juhataja
Alexandra Kööp 58871356
[email protected]
2