Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister Teie 08.06 .2026 nr 8- 1 / 4501 -1 Justiits- ja Digiministeerium Meie 02.07 .2026 nr 1-8/26/ 7 6 -1 info@ justdigi.ee aleksandr.logussov @justdigi.ee Eesti Advokatuuri seisukohad TMS muutmise seaduse VTK ( võlgniku sissetuleku arestimise korra muutmine ) osas Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta Täname, et olete advokatuurile arvamuse avaldamiseks edastanud TMS muutmise seaduse VTK . Esitame teile selle osas advokatuuri menetlusõiguse komisjoni kujundatud seisukohad. Ü ldjoontes saab pidada positiivseks VTK-s kavandatud lähenemist, mille eesmärk on muuta mittearestitava sissetuleku osa määramine senisest lihtsamaks, ühetaolisemaks ja automatiseeritumaks. Samas vajavad mõned kavandatava süsteemi aluspõhimõtted täiendavat läbimõtlemist ja selgemat kirjeldamist, et vältida olukorda, kus praktikas tuleb erandite ja ebaselguste tõttu siiski iga juhtumit eraldi hinnata. Eelkõige jääb VTK-st ebaselgeks kavandatava astmelise arestimissüsteemi toimimine. Ühelt poolt võib VTK sõnastusest järeldada, et kõrgem arestimismäär rakendub ainult sellele sissetuleku osale, mis jääb vastavasse vahemikku. Teisalt viitavad VTK-s toodud arvulised näited võimalusele, et kõrgem arestimismäär rakendub kogu sissetulekule kohe pärast järgmise sissetulekuastme piiri ületamist. Selline lahendus võib viia olukorrani, kus sissetuleku vähene suurenemine toob kaasa ebaproportsionaalselt suure arestitava summa kasvu ning võlgnikule kätte jääv summa ei suurene või võib teatud juhtudel isegi väheneda võrreldes madalamasse sissetulekuastmesse jääva isikuga. See oleks vastuolus süsteemi sisemise loogika ning eesmärgiga motiveerida võlgnikke ametlikult töötama, oma sissetulekuid suurendama ja neid mitte varjama. Seetõttu peame põhjendatuks lahendust, mille kohaselt rakendub iga järgmise astme kõrgem arestimismäär üksnes sellele sissetuleku osale, mis ületab eelmise astme piiri. Näiteks juhul, kui kuni alampalga suurusest sissetulekust arestitakse 10%, siis ühe ja kahe alampalga vahemikku jäävalt osalt rakenduks kõrgem protsent üksnes sellele täiendavale osale. Selline mudel tagaks, et sissetuleku suurenemisel suureneksid nii arestitav osa kui ka võlgnikule kätte jääv osa, säilitades töö tegemise ja sissetuleku kasvatamise motivatsiooni. Samuti vajaks VTK täiendavat selgitust küsimuses, kuidas hakkab uus süsteem toimima ebaregulaarsete sissetulekute korral. Praegu ei ole kirjeldatud, kuidas määratakse arestitav osa olukorras, kus mitme kuu sissetulek laekub korraga või kui sissetulekud on hooajalised või erinevatel kuudel märkimisväärselt erinevad. Täiendavalt jääb ebaselgeks ülalpeetavate arvestamise roll uues süsteemis. Ühest küljest on VTK-s rõhutatud eesmärki vähendada vajadust arvestada individuaalseid asjaolusid, sealhulgas ülalpeetavate olemasolu mõju. Teisest küljest on viidatud, et kohtutäitur märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate arvu ning määrab sellest lähtudes arestimisele mittekuuluva summa. Õigusselguse huvides tuleks eelnõus üheselt selgitada, kas ja millisel viisil ülalpeetavate olemasolu mõjutab arestitava summa arvutamist. Eelnevast tulenevalt oleme seisukohal , et enne edasist menetlust tuleks täpsustada astmelise arestimissüsteemi toimimise põhimõtted, ebaregulaarsete sissetulekute käsitlemine ning ülalpeetavate arvestamise kord, et saavutada reformi eesmärgid ka praktikas ning vältida tõlgendus- ja rakendusprobleeme. VTK punktis 3.3 kirjeldatud muud täitemenetluse seadustiku muudatused on meie hinnangul põhjendatud ja toetatavad. Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt Imbi Jürgen Esimees Merit Aavekukk-Tamm 6979 253
[email protected]
EESTI ADVOKATUUR
ESTONIAN BAR ASSOCIATION
Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister Teie 08.06.2026 nr 8-1/4501-1
Justiits- ja Digiministeerium Meie 02.07.2026 nr 1-8/26/76-1
[email protected]
[email protected]
Eesti Advokatuuri seisukohad TMS muutmise seaduse VTK (võlgniku sissetuleku
arestimise korra muutmine) osas
Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta
Täname, et olete advokatuurile arvamuse avaldamiseks edastanud TMS muutmise seaduse
VTK. Esitame teile selle osas advokatuuri menetlusõiguse komisjoni kujundatud seisukohad.
Üldjoontes saab pidada positiivseks VTK-s kavandatud lähenemist, mille eesmärk on muuta
mittearestitava sissetuleku osa määramine senisest lihtsamaks, ühetaolisemaks ja
automatiseeritumaks. Samas vajavad mõned kavandatava süsteemi aluspõhimõtted täiendavat
läbimõtlemist ja selgemat kirjeldamist, et vältida olukorda, kus praktikas tuleb erandite ja
ebaselguste tõttu siiski iga juhtumit eraldi hinnata.
Eelkõige jääb VTK-st ebaselgeks kavandatava astmelise arestimissüsteemi toimimine. Ühelt
poolt võib VTK sõnastusest järeldada, et kõrgem arestimismäär rakendub ainult sellele
sissetuleku osale, mis jääb vastavasse vahemikku. Teisalt viitavad VTK-s toodud arvulised
näited võimalusele, et kõrgem arestimismäär rakendub kogu sissetulekule kohe pärast järgmise
sissetulekuastme piiri ületamist. Selline lahendus võib viia olukorrani, kus sissetuleku vähene
suurenemine toob kaasa ebaproportsionaalselt suure arestitava summa kasvu ning võlgnikule
kätte jääv summa ei suurene või võib teatud juhtudel isegi väheneda võrreldes madalamasse
sissetulekuastmesse jääva isikuga. See oleks vastuolus süsteemi sisemise loogika ning
eesmärgiga motiveerida võlgnikke ametlikult töötama, oma sissetulekuid suurendama ja neid
mitte varjama.
Seetõttu peame põhjendatuks lahendust, mille kohaselt rakendub iga järgmise astme kõrgem
arestimismäär üksnes sellele sissetuleku osale, mis ületab eelmise astme piiri. Näiteks juhul,
kui kuni alampalga suurusest sissetulekust arestitakse 10%, siis ühe ja kahe alampalga
vahemikku jäävalt osalt rakenduks kõrgem protsent üksnes sellele täiendavale osale. Selline
mudel tagaks, et sissetuleku suurenemisel suureneksid nii arestitav osa kui ka võlgnikule kätte
jääv osa, säilitades töö tegemise ja sissetuleku kasvatamise motivatsiooni.
Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10116 TALLINN E-post:
[email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
Samuti vajaks VTK täiendavat selgitust küsimuses, kuidas hakkab uus süsteem toimima
ebaregulaarsete sissetulekute korral. Praegu ei ole kirjeldatud, kuidas määratakse arestitav osa
olukorras, kus mitme kuu sissetulek laekub korraga või kui sissetulekud on hooajalised või
erinevatel kuudel märkimisväärselt erinevad.
Täiendavalt jääb ebaselgeks ülalpeetavate arvestamise roll uues süsteemis. Ühest küljest on
VTK-s rõhutatud eesmärki vähendada vajadust arvestada individuaalseid asjaolusid, sealhulgas
ülalpeetavate olemasolu mõju. Teisest küljest on viidatud, et kohtutäitur märgib talle
teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate arvu ning määrab sellest lähtudes
arestimisele mittekuuluva summa. Õigusselguse huvides tuleks eelnõus üheselt selgitada, kas
ja millisel viisil ülalpeetavate olemasolu mõjutab arestitava summa arvutamist.
Eelnevast tulenevalt oleme seisukohal, et enne edasist menetlust tuleks täpsustada astmelise
arestimissüsteemi toimimise põhimõtted, ebaregulaarsete sissetulekute käsitlemine ning
ülalpeetavate arvestamise kord, et saavutada reformi eesmärgid ka praktikas ning vältida
tõlgendus- ja rakendusprobleeme.
VTK punktis 3.3 kirjeldatud muud täitemenetluse seadustiku muudatused on meie hinnangul
põhjendatud ja toetatavad.
Lugupidamisega
allkirjastatud digitaalselt
Imbi Jürgen
Esimees
Merit Aavekukk-Tamm 6979 253
[email protected]
2