Mobilisatsiooniregistri põhimäärus

Justiitsministeerium 07.04.2022 nr 5-3/22/1441 Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks kaitseministri määruse "Mobilisatsiooniregistri põhimäärus" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Arvamuse andmiseks: Kaitsevägi Lisa: 20220331_mobilisatsiooniregistri PM EN.docx 20220331_mobilisatsiooniregistri PM SK.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  31 .0 3 .2022 EELNÕU KAITSEMINISTER MÄÄRUS Mobilisatsiooniregistri põhimäärus Määrus kehtestatakse riigikaitseseaduse § 82 15 lõike 5 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Registri eesmärk Mobilisatsiooniregistri (edaspidi register ) eesmärk on pidada arvestust sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohtade (edaspidi sõjaaja ametikoht ) täitmise ja riigi sõjaliseks kaitseks kasutatavate materiaalsete vahendite üle. § 2. Registri vastutav ja volitatud töötleja (1) Registri vastutav töötleja on Kaitseministeerium. (2) Registri volitatud töötleja on Kaitsevägi. § 3 . Registri pidamine ja ülesehitus (1) Registrit peetakse ühetasandilise digitaalse andmekoguna. (2) Register koosneb: 1) andmetest sõjaaja üksuste, sõjaaja ametikohtade ja ametikohale nimetatud isikkoosseisu ning mobilisatsiooni korraldamiseks vajalike materiaalsete vahendite kohta (edaspidi digitaalne register ); 2 ) digitaalsest arhiivist. 2. peatükk Registriandmete koosseis § 4 . Digitaalsesse registrisse kantavad andmed (1) Sõjaaja üksuse kohta kantakse registrisse järgmised andmed : 1) nimetus; 2) koosseisuline kuuluvus; 3) kood; 4) tüüp; 5) tase; 6) valmidusaste; 7) staatus sõjaaja struktuuris; 8) moodustamise alguse ja lõpu kuupäev; 9) varustusaste; 10) kiirusklass; 11) formeerija; 12) formeerimiskoht; 13) kogunemiskoht; 14) teave loomise, muutmise ja lõpetamise kohta; 15) v äljaõpe. (2) S õjaaja ametikoha kohta kantakse registrisse järgmised andmed : 1) nimetus; 2) kuuluvus; 3) ametikoha tüüp; 4) samalaadsete sõjaaja ametikohtade arv; 5) ametikohale nimetava isiku ametikoht; 6) teave ametikoha loomise, muutmise ja lõpetamise kohta; 7) ametikoha moodustamise alguse ja lõpu kuupäev; 8) ametikoha klassifikaator; 9) ametikohale kehtestatud tervisenõuded; 10) ametikohal nõutav auaste; 11) ametikohal nõutav riigisaladusele juurdepääsu loa vajadus ja tase. (3) Sõjaaja ametikohale nimetatava ja üksusesse kuuluva isiku, välja arvatud kutsealuse ja isiku, kes ei vasta sõjaaja ametikoha nõuetele, kohata kantakse registrisse järgmised andmed : 1) ees- ja perekonnanimi või -nimed; 2) isikukood; 3) rahvastikuregistrijärgne elukoht; 4) kontakttelefon ja e-postiaadress ning kontaktaadress, kui see erineb rahvastikuregistrisse kantud elukohast ; 5) omandatud või omandatav haridustase; 6) õppekava nimetus; 7) sõjaväelise väljaõppe tase; 8) mootorsõiduki juhtimisõigus; 9) töö- või ametikoht; 10) veregrupp ja reesusfaktor; 11) vastavus tervisenõuetele; 12) antropomeetrilised andmed; 13) omandatud sõjaväelise eriala arvestuskategooria; 14) sõjaväelise eriala arvestuse kood; 15) sõjaväeline auaste, selle andmise kuupäev ja käskkirja number; 16) isikuplaadi väljastamise kuupäev; 17) rahuaja ametikoht, ametikohale nimetamise otsuse number ja kuupäev; 18) sõjaaja ametikoht, ametikohale nimetamise otsuse number ja kuupäev; 19) sõjaaja üksuse koosseisu arvamine; 20) mobilisatsioonist ja lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamise alus; 21) riigisaladusele juurdepääsu loa andmed; 22) Eestist lahkumise piirang. (4) Sõjaaja üksuse ja selle ametikohtade materiaalsete vahendite kohta kantakse registrisse järgmised andmed : 1) nimetus; 2) kood või kood id; 3) varustusklass; 4) seotus sõjaaja üksuse või ametikohaga; 5) vahendi liik; 6) vahendi kirjeldus; 7) vahendi mõõtühik; 8) vahendi kogus; 9) seisukord; 10) asukoha või kogumiskoha andmed; 11) omaniku ja valdaja ees- ja perekonnanimi või nimetus ning kontaktandmed; 12) registrisse kandmise alus; 13) komplekti kood ja tüüp. § 5 . Digitaalne arhiiv Digitaalsesse arhiivi kantakse digitaalsest registrist kustutatud andmed. 3. peatükk Andmete registrisse kandmine § 6 . Andmevahetus teiste andmekogudega (1) Register vahetab andmeid riigi järgmiste andmekogudega: 1) kaitseväekohustuslaste register; 2) tsiviiltoetuse register. (2) Andmevahetus andmekogudega toimub elektroonilist andmevahetust võimaldaval viisil. § 7 . R egistris kan nete tegemise nõuded (1) R egistrisse kande tegemine on digitaalsesse registrisse andmete ja dokumentide sisestamine, nende salvestamine, muutmine ja kustutamine. (2) V olitatud töötleja teeb kanded digitaalsesse registrisse kümne tööpäeva jooksul kande tegemise aluseks oleva sündmuse toimumisest või sellest teadasaamisest, dokumendi vastuvõtmisest või toimingu või otsuse tegemisest arvates. ( 3 ) R egistri kannete kohta salvestatakse ja säilitatakse vähemalt järgmised andmed : 1) k ande tegijat tuvastada võimaldav teave ; 2) kuupäev ja kellaaeg; 3) objekt . § 8 . Andmete parandamine (1) Registriandmetes vea tuvastamisel või veast teadasaamisel on v astutav töötleja kohustatud pärast andmete kontrollimist ja ebaõigete andmete tuvastamist vea parandama. (2) V olitatud töötlejal on õigus vea tuvastamiseks ja parandamiseks pöörduda andmete saamiseks andmete esitaja poole. (3) Paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud andmekogu põhiandmetes olevast veast teadasaamisel edastab volitatud töötleja veateate vastava andmekogu vastutavale või volitatud töötlejale. § 9 . Andmete kustutamine (1) Kande aluseks olevate andmete muutmisel kantakse registrisse uued andmed ja varasemad andmed kustutatakse. (2) Kustutatud andmed kantakse digitaalsesse arhiivi. (3) Kustutatud andmeid säilitatakse digitaalses arhiivi s kolm aastat digitaalsest registris t kustutamisest arvates . 4. peatükk Juurdepääs registriandmetele ja andmete väljastamine § 1 0 . Juurdepääs registriandmetele (1) Juurdepääs registrisse kantud andmetele on asutusel või isikul, kellel on selleks seadusest tulenev õigus. (2) Registriandmetele võimaldatakse juurdepääs kooskõlas riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega. (3) Juurdepääs registriandmetele võimaldatakse juurdepääsuõiguse andmisega või väljavõttena registrist. (4) Juurdepääsu võimaldamiseks peab isik või asutus esitama volitatud töötlejale kirjaliku taotluse, milles tuleb esitada vähemalt järgmised andmed: 1) taotluse esitaja nimi või nimetus; 2) isiku- või registrikood; 3) taotluse allkirjastaja ees- ja perekonnanimi; 4) taotluse esitaja ametikoht, kui taotlejaks on juriidiline isik või ametiasutus; 5) juurdepääsuõiguse taotlemise vajaduse põhjendus ning viide andmete saamise aluseks olevale õigusnormile; 6) isiku, kellele juurdepääsuõigust taotletakse, ees- ja perekonnanimi, isikukood ning ameti- või töökoht; 7) juurdepääsu kestus; 8) isiku riigisaladusele juurdepääsu loa tase; 9) nende andmete kirjeldus või loetelu, millele juurdepääsuõigust taotletakse; 10) soovitav andmetele juurdepääsu viis. (5) Volitatud töötleja otsustab juurdepääsuõiguse andmise või sellest keeldumise ja juurdepääsuõiguse andmise ulatuse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. (6) Volitatud töötlejal on enne juurdepääsuõiguse andmise otsustamist õigus küsida taotluse esitajalt lisateavet . (7 ) Juurdepääs digitaalsele registrile võimaldatakse vaid autentimisega või registri väljavõttega. Füüsilisele isikule võimaldatakse juurdepääs ainult registri väljavõttega. ( 8 ) Digitaalsele arhiivile võimaldatakse juurdepääs vaid registri väljavõttega. Väljavõte koostatakse digitaalse või paberdokumendina. (9 ) Digitaalsesse registrisse juurdepääsuõigust taotlenud isik või asutus on kohust a tud enda või oma esindaja juurdepääsuvajaduse lõppemisest enne selle kestuse lõppu teavitama volitatud töötlejat viivitamata. § 1 1 . Juurdepääsuõigusega isiku tehtud päringute kohta teabe kogumine ja säilitamine (1) Digitaalsesse registrisse juurdepääsuõigusega isiku tehtud päringu kohta kogutakse vähemalt järgmisi andmeid: 1) päringu tegijat tuvastada võimaldav teave ; 2 ) päringu kuupäev ja kellaaeg; 3 ) vaadatud andmed . (2) Lõikes 1 sätestatud andmeid säilitatakse kolm aastat päringu tegemisest arvates. 5. peatükk Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded , järelevalve ja rahastamine § 1 2 . Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded (1) Vastutav töötleja: 1) tagab registri pidamise vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele; 2) tagab organisatsiooniliste ja tehniliste meetmetega registriandmete tervikluse ja autentsuse, registriandmete kaitse, säilimise ning arhiveerimise; 3) vastutab koos volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest. (2) Volitatud töötleja: 1) tagab registri pidamise vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele; 2) vastutab registritoimingute õiguspärasuse eest; 3) vastutab registrist andmete väljastamise nõuetele vastavuse eest; 4) tagab õigustatud isikutele juurdepääsu registrile; 5) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest; 6) teeb registri vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks. § 1 3 . Järelevalve (1) Järelevalvet registri pidamise üle teevad registri vastutav töötleja ja riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides määratud asutused. (2) Järelevalvet tegeval isikul peab riigisaladusele juurdepääsu õigus olema vähemalt tasemel „salajane “ . § 1 4 . Registri pidamise rahastamine Registri pidamise kulu kaetakse riigieelarvest registri v olitatud töötlejale eraldatud riigieelarvelistest vahenditest. 6 . peatükk Rakendussäte § 15 . Registri järjepidevus M ääruse jõustumisel jätkatakse Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määruse nr 143 „Mobilisatsiooniregistri põhimäärus“ alusel registrisse kantud andmete töötlemist määrusega kehtestatud korras. Kalle Laanet K aitseminister Kusti Salm Kantsler 31 .0 3 .2022 Kaitseministri määruse „Mobilisatsiooniregistri põhimäärus“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Riigikogu võttis 16.02.2021 vastu riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS ) ja teiste seaduste muutmise eelnõu , millega muudetakse mobilisatsiooniregistri (edaspidi register ) põhimääruse kehtestamise volitusnorm i asukohta ja põhimääruse kehtestajat . Uuendatud regulatsiooni kohaselt kehtestab põhimääruse Vabariigi Valitsus e asemel kaitseminister. Samuti muutub volitusnormi asukoht, senise RiKS § 25 lõike 3 alusel asemel on uueks asukohaks RiKS § 82 15 lõi ge 5 alusel . Kuna on muudetud volitusnormi andjat , kehtestatakse määrus uuesti terviktekstina. Registri eesmär k on pidada arvestust sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohtade (edaspidi sõjaaja ametikoht ) täitmise ja riigi sõjaliseks kaitseks kasutatavate materiaalsete vahendite üle. Registrisse kantakse kõik sõjaaja üksused koos andmetega üksuse isikkoosseisuga komplekteerituse ja üksuse mobiliseerimiseks vajaminevate materiaalsete vahendite kohta, arvestades Vabariigi Valitsuse , kaitseministri ja Kaitseväe juhataja kehtestatud nõudeid. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (edaspidi RSVKK ) kohaselt on registrisse kantud andmed kogumis riigisaladus, mis salastatakse salajasel tasemel 30 aastaks. Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kaitseministeeriumi õigusloome valdkonna juht Guido Pääsuke ( [email protected] ) koostöös r iigikaitseliste infosüsteemide ja innovatsiooni osakon na ning kaitsevalmiduse osakonna ametnikega ja Kaitseväega. Eelnõu le on teinud keeletoimetus e Anu Rooseniit ( [email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 15 paragrahvist. Määruse ülesehitus on järgmine: 1. peatükk. Üldsätted (§ - id 1 – 3 ) 2. peatükk. R egistriandmete koosseis (§-id 4 ja 5 ) 3. peatükk. Andmete registrisse ka nd mine (§-id 6 – 9 ) 4. peatükk. Juurdepääs registriandmetele ja andmete väljastamine (§-id 10 ja 1 1 ) 5. peatükk. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, järelevalve ja rahastamine (§-id 12–14 ) 6 . peatükk. Rakendussäte (§ 15 ) Paragrahvis 1 tuuakse välja registri eesmärk, milleks on RiKS -i kohaselt arvestus e pidamine sõjaaja ametikohtade täitmise ja riigi sõjaliseks kaitseks kasutatavate materiaalsete vahendite üle. Eesti riigi sõjaline kaitse põhineb kaitseväekohustusel, kus sõjalise kaitse rakendamise vajaduse korral kutsutakse vajalikku väljaõpet omavad isikud mobilisatsioonikäsuga kaitseväeteenistusse täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid ehk isikud n-ö mobiliseeritakse. Mobilisatsioon on tegevuste kogum, mille käigus tagatakse Kaitseväe sõjaaja üksuste valmisolek sõjaliseks tegevuseks . Sõjaaja üksuse tegutsemiseks ei ole pelgalt vaja teada , kes millist ülesannet täidab (ametikoht), vaid ka seda, mis on üksuse võimekus talle määratud ülesannet täita (varustatus). Seega on erineva teabe kokku kogumise tõttu registril oluline osa sõjalise riigikaitse planeerimisel ja korraldamisel. Kaitseväekohustuslaste ja Kaitseväe mobilisatsiooniks ettevalmistus toimub üldjuhul aja- ja reservteenistuse korraldamise kaudu. Sõjaväelise auastmega ametikohad jagunevad kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohtadeks (edaspidi rahuaja ametikoht ) ning sõjaaja ametikohtadeks. Rahuaja ametikohad võivad olla Kaitseväes ja Kaitseliidus, sõjaaja ametikohad võivad olla vaid Kaitseväes. Kaitseväes on rahuaja ametikohad alaliselt tegutseva struktuuriüksuse koosseisus ja sõjaaja ametikohad sõjaaja üksuse koosseisus. Sõjaaja üksused ei ole igapäevaselt teenistuses, kuid neil põhineb Eesti sõjaline riigikaitse ehk nn reservarmee kontseptsioon. Ehk sõjaaja üksused aktiv eeritakse ja sõjaaja ametikohale nimetatud isikud kutsutakse kaitseväeteenistusse mobilisatsiooni väljakuulutamise järel mobilisatsioonikäsuga. Sõjaaja üksuste koosseisu arvatakse sõjaaja ametikohale sobiva väljaõppega, sealhulgas sõjalise väljaõppega, kaitseväekohustuslased. Vajalikku sõjaväelist väljaõpet korraldatakse eelkõige ajateenistuse kaudu. Sama s on oluline sõ javäelise väljaõppe korraldaja ka Kaitseliit . Kaitseliidu kaudu võimaldatakse vabatahtlikele kaitseväeteenistuse väliselt (sh kaitseväekohustuse väliselt) omandada või hoida omandatud sõjaväelist väljaõpet. Sõjaväeline väljaõpe nii ajateenistuses kui ka Kaitseliidu s toimub vastavalt Kaitseväe juhataja kehtestatud nõuetele ja korras. Mitte kõiki sõjaväelise väljaõppe saanud isikuid ei nimetata sõjaaja ametikohale, sest väljaõppe saanud isikuid on rohkem kui ametikohti. Küll aga ei tähenda see , et väljaõppe saanud isik „ unustatakse “ . Ametikohale nimetamata kaitseväekohustuslased on n - ö reservis ja neid võib igal ajal nimetada vabanenud ametikohale. Vastavalt kaitseväeteenistuse seaduse § 12 lõikele 7 ei ole isiku nõusolek sõjaaja ametikohale nimetamiseks nõutav. Sõjaaja ametikohtadele nimetamist korralda b vastava sõjaaja üksuse ülesannete ettevalmistamise ning planeeri mise ja toeta mise eest vastutav Kaitseväe alaliselt tegutsev struktuuriüksus. Sõjaaja üksuste võitlusvõime (sh väljaõppe) kontroll toimub üldjuhul reservteenistuse kaudu. Reservteenistuse osaks on õppekogunemine ja lisaõppekogunemine. Reservteenistusse võib kutsuda nii sõjaaja ametikohale nimetatud kui ka nimetamata isikuid. Kuivõrd sõjaväelise väljaõppe saamist võimaldatakse ka vabatahtlikele, siis Kaitseliidu liikmete väljaõppe kontroll toimub ka kaitseväekohustuse väliselt. Kaitseliidus antav sõjaväeline väljaõpe ja väljaõppe kontroll toimub Kaitseväe poolt Kaitseliidus olevatele rahuaja ametikohtadele suunatud tegevväelaste kontrolli all. Kontrolli tulemusel otsustab Kaitseväe vastutav alaline struktuuriüksus, kas on vajalik isikute (kaitseväekohustuslaste) nimetamine või vabastamine sõjaaja ametikohalt. Sõjaaja ametikohale nimetamisel võib võtta arvesse ka Kaitseliidu ettepanekuid, kuid Kaitseliidul endal puudub ametikohale nimetamise õigus. Kaitseväe üksuste toimimiseks vajalik varustus saadakse hankimise, riigivara ümberjaotamise või siis ka asjade sundkasutusse võtmise teel . Registrisse kantud andmetele ei ole seadusega omistatud õiguslikku tähendust, mistõttu on registriandmetel informatiivne tähendus. Arvestades registri eesmärki ja andmekoosseisu , on r egistriandmed kogumis vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 „ Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord “ § 5 lõike 2 punktile 1 salajasel tasemel riigisaladus . Paragrahviga 2 korratakse üle, et registri vastutav töötleja on Kaitseministeerium ja sätestatakse ka volitatud töötleja, milleks on Kaitsevägi . Kuna r egistri andmekoosseisu ja eesmärki arvestades on registris olev teave vajalik Kaitseväe üksuste toimimiseks, ei ole registril e ette nähtud teisi v olitatud töötlejaid . Sõjaaja üksuse kohta käivat teavet sisestab, muudab ja kustutab eelkõige vastava sõjaaja üksuse ülesannete ettevalmistamise ning planeeri mise ja toeta mise eest vastutav Kaitseväe alaliselt tegutsev struktuuriüksus. Mobilisatsiooni väljakuulutamise järel saab teave t töödelda ka kokku kutsutud sõjaaja üksus. Paragrahv 3 lõike 1 kohaselt peetakse registrit ühetasandilise digitaalse andmekoguna , ehk register ei jagune eraldi alamregistriteks jne . Lõige 2 sätestab registri ülesehituse . Register koosneb: 1) andmetest sõjaaja üksuste, sõjaaja ametikohtade ja ametikohale nimetatud isikkoosseisu ning mobilisatsiooni korraldamiseks vajalike materiaalsete vahendite kohta (edaspidi digitaalne register ); 2 ) digitaalsest arhiivist . Digitaalses andmekogus ehk registri põhiosas töödeldakse mobilisatsiooni ettevalmistamise ks ja korraldamise ks vajalikke andme i d (üksused, väljaõppe saanud isikud ja materiaalsed vahendid). Kaitsevägi kannab sinna enda loodud andmed ja teis test andmekogudest andmevahetuse teel saadud andmed. Kuna register sisaldab riigisaladust , ei toimi andmevahetus andmekogude vahel riigi infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee ) kaudu . Kuna a valiku teabe seaduse § 43 9 lõike 1 punkti 4 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega a ndmekogude pidamiseks infosüsteemide turvameetmete süsteemi, siis v astavalt Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007 . a määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ § 1 lõikele 3 ei rakendata määrust registri kui riigisaladust töötleva infosüsteemi turbeks. Digitaalsesse arhiivi kan takse volitatud töötleja digitaalsest registrist kustutatud andmed enne nende lõplikku kustutamist . Paragrahvi ga 4 kehtestatakse di gitaalsesse registrisse kantavate andmete koosseis. Registrisse kantakse andmed sõjaaja üksuste, sõjaaja ametikohtade, sõjaaja ametikohale nimetud isikute (välja arvatud kutsealused ja isikud, kes ei vasta sõjaaja ametikoha nõuetele) ning üksustele ja nende ametikohtadele määratud materiaalsete vahendite kohta. Kutsealuseid ei saa sõjaaja ametikohale määrata, kuna neil puudub sõjaväeline väljaõpe. Lõike 1 kohaselt kantakse registrisse andmed sõjaaja üksuse kohta. Registrisse kantakse üksuse nimetus, koosseisuline kuuluvus (näitab alluvust üksuse hierarhilises süsteemis), üksuse kood, tüüp (kirjeldab väe- ja relvaliiki), tase (kirjeldab allüksuse positsiooni struktuuris, nt kompanii, pataljon jne), valmidusaste (sõjaaja üksused jagunevad valmidusastme järgi alalises valmiduses olevateks üksusteks ja kiirreageerimisüksusteks), staatus sõjaaja struktuuris (näitab, kas üksus on aktiivne, loodav või aegunud), üksuse moodustamise alguse ja lõpu kuupäev (uue üksuse moodustamisel kaotab vana kehtivuse), varustusaste (kas 100% või vähem), kiirusklass (üksuste reageerimiskiirused on sätestatud kaitseministri 02.04.2019 määruse ga nr 4 „Nõuded üksuste reageerimiskiirusele, väljaõppe tasemele ja varustatusele ). Lisaks andmed selle kohta, kus ja kelle poolt üksus formeeritakse (vastavalt mobilisatsioonikavas sätestatule), üksuse kogunemiskoht ning üksuse loomise, muutmise ja lõpetamise aluseks oleva käskkirja kuupäev ja number. Viimasesse andmevälja märgitakse üksusele ettenähtud väljaõppe tase. Lõike 2 kohaselt kantakse registrisse andmed sõjaaja ametikoha kohta. Sealhulgas kantakse registrisse sõjaaja ametikoha nimetus, selle kuuluvus sõjaaja üksusesse (näitab, mis üksuse koosseisu ametikoht kuulub), sõjaaja ametikoha tüüp (kas komplekteeritakse ajateenija, tegevväelase või reserv is oleva isiku nimetamisega ), samalaadsete ametikohtade arv (sarnaste ametikohtade klassifikaatorite alusel), ametikohale nimetav isik (näiteks pataljoniülem, brigaadiülem), ametikoha loomise, muutmise ja lõpetamise aluseks oleva käskkirja kuupäev ja number, ametikoha algus e ja lõp u kuupäev, ametikoha klassifikaator, mis kehtestatakse Kaitseväe juhataja käskkirjaga. Samuti tervisenõuded ametikohale, mis kehtestatakse KVTS § 31 lõike 6 alusel määrusega. Lisaks kantakse registrisse ametikohal nõutav sõjaväeline auaste ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi RSVS ) kohaselt riigisaladusele juurdepääsuloa vajadus ja tase. Lõike 3 kohaselt kantakse registrisse andmed isiku kohta , kes on reservis kaitseväeteenistuses või on Kaitseliidu tegevliikmena and n ud nõusoleku enda sõjaaja ametikohale nimetamiseks. Registris ei ole andmeid kutsealuste ja isikute kohta , kes ei vasta sõjaaja ametikoha nõuetele. Samas on registris teave isikute kohta, kellel on Kaitseväe jaoks sobiv väljaõpe, kuid kelle osas võivad mobilisatsiooni korral esineda piirangud kaitseväeteenistusse ku ts umisel. Ehk registris on teave kõigi isikute kohta, keda on võimalik sõjaaja ametikohale nimetada. Antud lõike kohaselt kantakse registrisse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoha andmed, kontaktandmed, omandatud või omandatav haridustase, õppekava nimetus, sõjaväelise väljaõppe tase, teave mootorsõiduki juhtimisõiguse kohta, töö- või ametikoht, veregrupp ja reesusfaktor, isiku kohta tehtud arstliku komisjoni otsus, antropomeetrilised andmed, omandatud sõjaväelise eriala arvestuskategooria (tegevväelane, reservväelane, ajateenija), sõjalise eriala arvestuse kood (klassifikaator, mis näitab koosseisutabelis kindlaks määratud ametikoha põhitunnuseid ning ametikohale ja sellele määratavale isikule esitatavaid põhilisi erialalisi ning sõjaväelise väljaõppe nõudeid), sõjaväeline auaste, selle andmise kuupäev, käskkirja number, andmed isikuplaadi väljastamise kohta (jah/ei), isiku rahuaja ja sõjaaja ametikoht ning sellele nimetamise otsuse number ja kuupäev, teave isiku karistatuse kohta, reservis oleva isiku mobilisatsioonist ja lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamise alus, riigisaladusele juurdepääsuloa andmed, kui loa taotleja on Kaitsevägi , ning Eestist lahkumise piirang. Kaitseväel on teabe juures ka võimalus siduda üksusega isikuid , kes ei ole sõjaaja ametikohale nimetatud, kuid oma väljaõppelt on üksusesse sobivad. Sellise eelvaliku eesmärk on vajaduse tekkimisel kiirendada teenistusse kutsumist, sealhulgas vabade ametikohtade täitmist. Lõike 4 kohaselt kantakse registrisse andmed sõjaaja üksuse ja selle ametikohtade materiaalsete vahendite kohta . Registrisse kantakse materiaalsete vahendite nimetus, koodid (näiteks materjali arvestuse ks , varustusklass (Kaitseväe valmisoleku tõstmisel ja mobilisatsiooni korral kasutusele võetava vara jaotus), seotus sõjaaja üksuse või ametikohaga (mis üksuse või ametikoha juurde materiaalne vahend kuulub), liik ( nt Kaitseväe vara, lepingu alusel soetatav vara, sund kasuta ta v vara ), kirjeldus, mõõtühik, kogus, seisukord ning alusdokumendi, millega üksusele vahend on määratud, esitaja, kuupäev ja number. Samuti kantakse registrisse materiaalse vahendi komplekti kood ja tüüp), materiaalse vahendi asukoha või kogumiskoha andmed, milleks on näiteks asukoha või kogumiskoha aadress (olenevalt materiaalse vahendi omanikust on Kaitseväe materiaalsel vahendil asukoht ja ülejäänul kogumiskoht), omaniku ja valdaja nimi ning kontaktandmed. Paragrahvis 5 sätestatakse digitaalse a rhi i v i eesmärk . Digitaalset arhiivi peetakse ainult digitaalsel kujul ning sinna kantakse andmed kande kustutamisel digitaalsest registrist. Andmete kustutamise põ himõtted on toodud eelnõu §-s 14 . Par a grahv § 6 käsitleb registri ja teiste riigile kuuluvate andmekogude vahelist andmevahetust . Andmeid saadakse päringutena riigi andmekogudest. Samas väljastab register andmeid ka teistele registritele. Mobilisatsiooniregister vahetab andmeid kaitseväekohus tuslaste registri (edaspidi KVK- register ) ja tsiviiltoetuse regist riga . Füüsiliselt paikneb mobilisatsiooniregister eelnimetatud registritest eraldi ja sellele puudub avalik juurdepääs. Füüsiline eraldatus ei võimalda mobilisatsiooniregistril otsest andmevahtust üle X-tee riiklike registritega. Riiklike registritega suhtlemiseks on registri volitatud töötleja välja töötanud vastavad protseduurid, sealhulgas andmete uuendamise perioodilisus. KVK - registrist edastatakse mobilisatsiooniregistrisse § 4 lõikes 3 sätestatud andmed, välja arvatud punktides 7, 14, 18, 21 ja 22 nimetatud. Mobilisatsiooniregistrist edastataks e KVK - registrisse § 4 lõike 3 punktides 14, 18 ja 22 nimetatud andmed. Ühtlasi on KVK-register mobilisatsiooniregistri suhtes põhiandmete säilitaja kaitseväekohustuslase isikuandmeid puudutavas osas (nt andmed, mida hoitakse rahvastikuregistris) . Tsiviiltoetuse registri ga vaheta ta kse teavet materiaalsete vahendite olemasolu, nende seisukorra ja asukoha kohta, sealhulgas teavet, kas vahend on kasutusele võetav sundkasutuse korras. Sättes on toodud vaid riigi andmekogud, milles olevaid andmeid töödeldakse mobilisatsiooniregistris. Samas ei ole välistatud, et registrisse kantakse ka mõne ametkondliku andmekogu andmeid elektroonilist andmevahetust võimaldaval viisi l , kui üksikkannete tegemine ei ole mõistlik. Näiteks võib selliseks teabeks olla materiaalseid vahendeid puudutav teave j mt . Paragrahvis 7 tuuakse välja registris kannete tegemise nõuded. Registri kanneteks on andmete ja dokumentide sisestamine, nende salvestamine , muutmine ja kustutamine. Registri kanne tuleb teha kümne päeva jooksul sündmuse toimumisest või registri volitatud töötleja poolt vastava teabe saamisest arvates või dokumendi vastuvõtmisest või toimingu või otsuse tegemisest arvates . Säte ei pane siiski kohustus t kannet teha, kui see puudutad riigi mõnes teises andmekogus olevat teavet. Näiteks, kui on teada kaitseväekohustuslase kodakondsusest loobumisest, siis ei tehta kannet mobilisatsiooni registris eraldi , vaid teave saadakse andmevahetuse kaudu kaitseväekohustuslaste registris t , millel on omakorda andmevahetus rahvastikuregistriga . Kuna volitatud töötlejaks on vaid Kaitsevägi, siis on registrisse kannete tegemise õigus vaid Kaitseväega töö- või teenistussuhtes olevatel isikutel . See põhimõte arvestab asjaoluga, et isikute kaitseväeteenistusse kutsumise ja sõjaaja ametikohale nimetamise õigus on vaid Kaitseväel ning Kaitsevägi vastutab ja otsustab sõjaaja üksuse mehitamise ja komplekteerimise üle . Võrreldes enne 21.03.2022 kehtinud põhimäärus ega, on välja jäetud kande aluseks olevate dokumentide loetelu, kuid see ei tähenda, et kanne ei peaks põhinema mõnel haldusaktil või toimingul. Näiteks , sõjaaja ametikohtade piirarv on kehtestatud Vabariigi Valit s use korra l dusega , samas kui ametikoha täpsemad ülesanded ja jaotuse üksuste vahel määrab Kaitseväe juhataja. Et tagada registri kannete tegemisest ülevaade tuleb registris säilitada kande kohta kande tegija t tuvastada või maldav teave (nt isikule omistatud kood või i sikukood või ees- ja perekonnanimi jms ) , kande tegemise kuupäev ja kellaaeg, kande objekt ehk milline kanne tehti ja mis oli teave, mida selle kandega töödeldi . Paragrahvis 8 sätestatakse registri andmetes vea tuvastamisel või veast teadasaamisel õigete andmete teadasaamise ja ebaõigetest andmetest teavitamise kord. Lõike 1 kohaselt on volitatud töötleja registri andmetes vea tuvastamisel või veast teadasaamisel kohustatud pärast andmete kontrollimist ja ekslike andmete tuvastamist vea parandama. Lõikes 2 sätestatakse v olitatud töötleja õigus pöörduda vea tuvastamiseks ja parandamiseks andmete esitaja poole. Lõike 3 kohaselt edastab v olitatud töötleja teiste andmekogudega andmevahetuse käigus nende põhiandmetes olevast veast teadasaamisel veateate vastava andmekogu vastutavale või volitatud töötlejale. Paragrahvi s 9 reguleeritakse andmete kustutamist. Sätte kohaselt andmete muutmisel varasemad andmed kustuta ta kse ja kantakse digitaalsesse arhiivi. Kustutatud andmeid säilitatakse digitaalses arhiivis kolm aastat, kui seadus ei sätesta teisiti. Nimetatud aeg on piisav, et tuvastada tagasiulatuvalt uurimise ks ja kontrollimise ks vajalikke tegevusi ja isikuid. Nimetatud aeg on piisav ka andmete kvaliteedi tagamiseks nii statistilistel eesmärkidel kui ka taastamisvajaduse tekkimisel, võimaldades ilmsiks tulnud väär andmete algupära väljaselgitamist. Kolme aasta möödumisel tuleb teave kustutada viisil, et seda ei ole ks võimalik taasesitada. Eelnõu § 1 0 käsitleb juurdepääsu registri andmetele. Lõike 1 alusel on j uurdepääs registri andmetele isikul või asutusel, kellel on selleks seadusest või seaduse alusel antud õigusaktist tulenev õigus. See tähendab, et j uurdepääs digitaalses registris olevale teabele põhineb vaid konkreetse isiku teadmisvajadusel, arvestades asutust , kelle heaks isik töötab , ning seejärel isiku ameti- ja töökoha ülesandeid. Seega lähtutakse juurdepääsu hindamisel esimesena asutusest ja alles seejärel isiku ülesannetest. Kuna register on otseselt seotud Kaitseväe ülesannete ga riigi sõjalise kaitse korraldamise l , siis on põhjendatud ka Kaitseväes töötavate le isikutele juurdepääsu andmine. Põhjendatud on ka vastutava töötleja ülesannete täitmiseks juurdepääsu andmine Kaitseministeeriumi ametnikule. Teise näitena võib välja tuua Kaitseliidu. Kaitseliidu üks ülesan ne on valmistada ette võimeid Kaitseväe tarbeks, seega on ka Kaitseliidul tulenevalt Kaitseliidu seaduse § 80 lõikest 4 õigus saada mobilisatsiooniregistrist andmeid sõjaaja üksuse ja sõjaaja ametikoha kohta ning sõjaaja üksuse ja selle ametikoha materiaalsete vahendite kohta. Lõike 2 alusel võimaldatakse r egistri andmetele juurdepääs kooskõlas RSVS-iga . Registriandmed kogumis on riigisaladus. RSVS ist tulenevalt on õigus esitada teabenõudeid, kuid seejuures tuleb põhjendada teadmisvajadust. Näiteks , sõjaaja ametikohale määratud isiku päringud enda paigutuse või teenistuskäigu või läbitud/planeeritud õppekogunemiste kohta. Mobilisatsiooniregistris kajastatakse teave Kaitseväe sõjaaja üksuste, nende suuruste, ametikohtade ning varustuse ja varustatuse kohta. Mobilisatsiooniregister saab oma eesmärgi täitmiseks teavet avalikest registritest, kuid seotuna sõjaaja üksustega muutub see riigisaladuseks ( piiratud , konfidentsiaalne või salajane tase ) . Üksusega seotud isikule väljastatakse teade tema nimetamisest sõjaaja ametikohale üksuse koodiga ning talle antakse teada kogunemiskoht üksuse aktiveerimise otsuse puhuks. Üksusega seotud tsiviilvara omanik või teenuse osutaja saavad teate vara/teenuse sundkoormamise kohta ja selle kogumiskoha juhuks, kui Kaitsevägi peaks seda vajama. See on ainuke teave, mida väljaspool registrite vahelist suhtlemist väljastatakse. Lõike 3 järgi võimaldatakse juurdepääs registriandmetele kas juurdepääsuõiguse andmisega või väljavõttena registrist. Digitaalses registris j uurdepääsu andmiseks tuleb kasutaja autenti da digitaalses registris. Juurdepääs registriandmetele võimaldatakse juurdepääsuõiguse andmise otsuse alusel. Lõike 4 kohaselt peab digitaalsele registrile juurdepääsu võimaldamiseks isik või asutus esitama volitatud töötlejale kirjaliku taotluse, milles tuleb esitada vähemalt järgmised andmed: 1) taotluse esitaja nimi või nimetus; 2) isiku- või registrikood; 3) taotluse allkirjastaja ees- ja perekonnanimi; 4) taotluse esitaja ametikoht, kui taotlejaks on juriidiline isik või ametiasutus; 5) juurdepääsuõiguse taotlemise vajaduse põhjendus ning viide andmete saamise aluseks olevale õigusnormile; 6) isiku, kellele juurdepääsuõigust taotletakse, ees- ja perekonnanimi, isikukood ja ametikoht; 7) juurdepääsu vajaduse kestus; 8) riigisaladusele juurdepääsu õigus; 9) andmete kirjeldus või loetelu, millele juurdepääsuõigust taotletakse; 10) soovitav andmetele juurdepääsu viis. Lõikest 5 tulenevalt on volitatud töötlejal õigus iseseisvalt otsustada, mis andmeid isikule või tema esindajale taotluses kirjeldatud ülesannete täitmiseks kättesaadavaks tehakse. Seega on võimalik olukord, kus ühe asutuse esindajad omavad erinevas ulatuses juurdepääsuõigust. Isikule või asutuse esindajale võimaldatakse juurdepääs registris olevatele andmetele pärast tema isiku ja õiguste tuvastamist. Isiku tuvastamine on üks viisidest, mille abil tagatakse andmete eesmärgipärane kasutamine. Volitatud töötleja otsustab juurdepääsuõiguse andmise või sellest keeldumise ja juurdepääsuõiguse andmise ulatuse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Lõikes 6 tuuakse välja volitatud töötleja õigus enne juurdepääsuõiguse andmise otsustamist küsida taotluse esitajalt asja otsustamiseks vajalikku lisateavet . Vastavalt lõikele 7 võimaldatakse juurdepääs digitaalsele registrile vaid autentimise teel või registri väljavõttena. Füüsilisele isikule võimaldatakse juurdepääs tema andmetele ainult registri väljavõttega. Nõuete kehtestamisel on arvestatud asjaoluga, et registris olev teave on kaitstud riigisaladusega ning juurdepääsu võimaldamisel peab isikul olema ja riigisaladusele juurdepääsu õigus. Lõike 8 kohaselt väljastab volitatud töötleja digitaalse registri ja digitaalse arhiivi andmeid digitaalse või paber il väljavõttena. Registri väljavõtte aluseks on isiku kirjalikult taasesitatav taotlus, põhjendatud huvi olemasolu ja teadmisvajadus. Volitatud töötleja registreerib väljavõtte saanud isiku andmed ja väljavõtte sisu. Vastavalt lõikele 9 peab digitaalsele registrile juurdepääsu saanud isik teavitama enda või tema esindaja juurdepääsu vajaduse lõppemisest, kui vajadus lõppeb enne juurdepääsu taotluses toodud tähtaega. Eelnimetatud sätted on vajalikud muu hulga s selleks , et kaitsta registris olevaid andmeid, mis kogumi na moodustavad salajasel tasemel riigisaladus e . Eelnõu §-s 1 1 on sätestatud kohustus koguda ja säilitada andmeid juurdepääsuõigusega isikute tehtud päringute kohta. Kohustuse täitmiseks salvestatakse päringu tegija tuvastamist võimaldav teave. Selleks võib olla näiteks isiku ees- ja perekonnanimi või isikukood . Teiseks tuleb fikseerida ja säilitada päringu tegemise kuupäev ja kellaaeg. Kolmandana tuleb fikseerida ja säilitada teave selle kohta , milliseid andmeid vaadati. Nimetatud andmeid tuleb säilitada vähemalt kolm aastat päringu tegemisest arvates. Nõue on vajalik registri andmete eesmärgipärase kasutamise kontro llimiseks ja vajadusel andmesubjekti teavitamiseks tema isikuandmete töötlemisest. Eelnõu § -s 1 2 käsitletakse vastutava ja volitatud töötleja kohustused registri pidamisel. V astutav töötleja tagab registri pidamise vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele ning organisatsiooniliste ja tehniliste meetmetega registri andmete terviklikkuse ja autentsuse, registri andmete kaitse, säilimise ning arhiveerimise. Lisaks vastutab koos volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest. V olitatud töötleja registri pidamise vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele, vastutab registri toimingute õiguspärasuse eest, vastutab registri andmete väljastamise nõuetele vastavuse eest, tagab õigustatud isikutele juurdepääsu, vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest ja teeb registri vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks. Eelnõu § -s 13 on järelevalve tegijaks määratud vastutav töötleja avaliku teabe seaduses sätestatud pädevuse piires ning RSVS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides määratud asutused vastavalt oma pädevusele, sest registri andmed kogumis on salajase tasemega riigisaladus. Eelnõu §-ga 14 täpsustatakse, et registri pidamise kulu kannab v olitatud töötleja ehk Kaitsevägi talle selleks eraldatud riigieelarvelistest vahenditest. Eelnõu §-s 15 tuuakse välja, et tegemist ei ole uue registriga ning seni Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 143 „Mobilisatsiooniregistri põhimäärus “ kehtestatud põhimääruse alusel andmekogusse kantud andmete töötlemine jätkub käesoleva eelnõu kohase määruse jõustumisel määruses kehtestatud korras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga reguleeritakse valdkonda, millele ei kohaldata Euroopa Liidu õigust. Mobilisatsiooni registri kasutamisele ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 sätestatut füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba l liikumise l ega direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) sätted . 4. Määruse mõjud Määrus kehtestatakse terviktekstina uuesti volitusnormi ja määruse andja muutumise tõttu . Seadusega ei asutatud uut registrit ning registri tegevus jätkub, mistõttu eelnõu jõustumisega ei kaasne üheski valdkonnas olulisi mõjusid. Määrusel on positiivne mõju riigi julgeolekule. Register võimaldab pidada arvestust sõjaaja ametikohtade täitmise ja mobilisatsiooni korraldamiseks vajalike materiaalsete vahendite üle, kindlustades ülevaate ettenähtud, olemasolevatest ja puuduvatest materiaalsetest vahenditest Kaitseväe mobilisatsiooni planeerimisel, ettevalmistamisel ja korraldamisel. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatav tulu Kuna põhimäärus kehtestatakse terviktekstina uuesti volitusnormi muutumise tõttu, siis ei kaasne määruse rakendamis ega uusi tegevusi ega täiendavat kulu. Määruse rakendamine ei too tulu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ning arvamuse andmiseks K aitseväele .