Mootorsõiduki ja haagise erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise nõuded ja kord

EELNÕU 21 .0 3 .202 2 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Mootorsõiduki ja haagise erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mise nõuded ja kord Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 74 1 lõike 7 , § 74 2 lõi gete 7 ja 9 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse: 1) erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli (edaspidi erisüsteemi kontroll ) kohustusega mootorsõiduki või haagise (edaspidi sõiduk ) erisüsteemid; 2) erisüsteemi kontrolli tegemise nõuded ja kord; 3) erisüsteemi kontrolli tegemise tähtajad; 4) erakorralise erisüsteemi kontrolli juhud; 5) erisüsteemi kontrolli tulemuste liiklusregistrisse esitamise kord; 6) nõuded erisüsteemi kontrolli tegeva äriühingu personalile, ruumidele, ja inventarile ; 7) nõuded erisüsteemi kontrolli kvaliteedi tagamisele; 8 ) erisüsteemi kontrolli salvestamiseks kasutatavate tehniliste vahendite paigaldamise, kasutamise ja andmete töötlemise kord ning minimaalsed nõuded tehnilistele vahenditele. § 2. Terminid (1) Surumaagaasi toitesüsteem on sõidukil kasutatav süsteem, mis varustab mootorit surumaagaasi ja õhuga. (2) Veeldatud maagaasi toitesüsteem on sõidukil kasutatav süsteem, mis varustab mootorit veeldatud maagaasi ja õhuga. (3) K ontrolli salvestis on erisüsteemi kontrolli teostamise ruumi paigaldatud salvestusseadmega loodud pildi ja andmete elektrooniline kogum. § 3. E risüsteemi kontrolli kohustusega süsteemid ja nende osad (1) Erisüsteemi kontrolli kohustusega on: 1) sõiduki surumaagaasi toitesüsteem; 2) sõiduki veeldatud maagaasi toitesüsteem. (2) Kui surumaagaasi või veeldatud maagaasi toitesüsteemiga on ühendatud sõitjate- või veoseruumi kütmiseks kasutatav küttesüsteem, siis on ka küttesüsteem erikontrolli kohustusega süsteem. (3) Erisüsteemi kontrolli kohustusega on sõiduk i surumaagaasi ja veeldatud maagaasi toitesüsteem ka juhul, kui see tarvitab kütusena maagaasi asemel mittefossiilset päritolu gaasi. 2. peatükk E risüsteemi tehnonõuet e le vastavuse kontrolli tegemise nõuded , tähtajad ja tulemuste vormistamine § 4. Nõuded e risüsteemi kontrolli tegemisele (1) Erisüsteemi kontrolli käigus tuleb kontrollida sõiduki VIN-koodi ja registreerimismärgi vastavust liiklusregistri andmetele. Erisüsteemi kontroll katkestatakse, kui sõiduk ei vasta liiklusregistri andmetele . ( 2 ) Erisüsteemi kontrolli käigus hinnatakse, kas sõiduki edasisel kasutamisel on tagatud , et erisüsteem ei ohusta inimese elu , tervis t , vara või keskkon da . ( 3 ) Erisüsteemi kontrolli k ä igus kontrollitakse surumaagaasi ja veeldatud maagaasi toitesüsteemi ja sellega ühendatud küttesüsteemi tehnonõuetele vastavust. (4) Erisüsteemi tuleb kontrollida vastavalt selle valmistaja juhisele. Kui erisüsteemi valmistaja ei ole juhist koostanud või ei ole seda erisüsteemi kontrollijale kättesaadavaks tehtud, hinnatakse erisüsteemi ohutust toote nõuetele vastavuse seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud kriteeriumite kohaselt. ( 5 ) Kui surumaagaasi või veeldatud maagaasi kütusepaagi andmesilt ei ole loetav, kuid kütuse paaki on võimalik valmistaja ja seerianumbri järgi identifitseerida, võib sõiduki või paagi valmistaja, tema esindaja, sissetooja või vastava erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollija kinnitada kütusepaagile asendussildi, et kütuse paaki saaks edasi kasutada. § 5. E risüsteemi perioodilise kontrolli tähtajad (1) S õiduk esitatakse s urumaagaasi toitesüsteemi kontroll iks hiljem alt 48 kuu möödumisel selle esmaregistreerimisest ja edaspidi hiljemalt 48 kuu möödumisel viimasest erisüsteemi kontrollist või erakorralisest erisüsteemi kontrollist . (2) Kui sõiduki või surumaagaasi kütusepaagi valmistaja on ette näinud, et kütusepaaki tuleb kontrollida sagedamini kui lõikes 1 nimetatud tähtaegadel , tuleb surumaagaasi toitesüsteemi kontrollida valmistaja ettenähtud sagedusega. ( 3 ) S õiduk esitatakse v eeldatud maagaasi toitesüsteemi kontroll iks hiljem alt 120 kuu möödumisel selle esmaregistreerimist ja edaspidi hiljemalt 120 kuu möödumisel viimasest erisüsteemi kontrollist või erakorralisest erisüsteemi kontrollist . (4) Kui sõiduki või veeldatud maagaasi kütusepaagi valmistaja on ette näinud, et kütusepaaki tuleb kontrollida sagedamini kui lõikes 3 nimetatud tähtaegadel, tuleb veeldatud maagaasi kütusepaaki kontrollida valmistaja ettenähtud sagedusega. ( 5 ) Kui erisüsteem paigaldatakse sõidukile pärast esma registreerimist, tuleb sõiduk erisüsteemi kontroll iks esitada surumaagaasi toitesüsteemi korral hiljemalt 48 kuu möödumisel eri süsteemi paigaldamis es t ja veeldatud maagaasi toitesüsteemi korral hiljemalt 120 kuu möödumisel eri süsteemi paigaldamis es t. § 6. Erakorraline erisüsteemi kontroll (1) Sõiduk tuleb esitada erakorralise ks erisüsteemi kontrolli ks , kui sõiduk on osalenud liiklusõ nnetuses või tulekahjus ja on oht, et eri süsteemi kasutamise ohutus ei ole tagatud . (2) Lisaks lõikes 1 sätestatule tuleb kütusena surumaagaasi või veeldatud maagaasi tarbiv sõiduk esitada erakorralis eks erisüsteemi kontrolli ks , kui liiklusõnnetuse tagajärjel: 1) esineb nähtavaid vigastusi surumaagaasi või veeldatud maagaasi kütusepaagil, selle kinnitustel või selle kaitsekattel; 2) rakendus sõiduki turvavarustus; 3) esineb sõiduki surumaagaasi või veeldatud maagaasi kütusepaagi paiknemise piirkonnas sõiduki kere kandvate elementide deformatsioone; 4) paiskus sõiduk ümber. § 7. E risüsteemi kontroll i tulemus (1) Kui erisüsteemi kontrolli tulemusena tuvastatakse , et erisüsteem vastab tehnonõuetele , loetakse sõiduki erisüsteem kontrolli läbinuks ja määratakse järgmise erisüsteemi kontrolli täht päev ning liiklusregistrisse kantakse sõiduki kohta märge „vastab nõuetele“ . (2) Kui erisüsteemi kontrolli tulemusena tuvastatakse, et erisüsteem ei vasta tehnonõuetele, loetakse sõiduki erisüsteem kontrolli mitteläbinuks ja järgmise erisüsteemi kontrolli täht päeva ei määrata ning liiklusregistrisse tehakse märge „ei vasta nõuetele“ . ( 3 ) Kui erisüsteemi kontrolli tulemusena tuvastatakse , et erisüsteem ei vasta tehnonõuetele ning see kujutab ohtu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale, loetakse sõiduk i erisüsteem kontrolli mitteläbinuks , järgmise kontrolli tähtaega ei määrata ja liiklusregistrisse kantakse sõiduki kohta märge „ omal jõul sõitmiseks kõlbmatu “ . § 8 . E risüsteemi tulemuste vormistamine (1) Erisüsteemi kontrolli kohta sisestab kontrollija liiklusregistrisse sõiduki andmete juurde järgmised andmed: 1) erisüsteemi kontrolli teinud äriühingu nimi ja registrikood ning kontrollija nimi ja isikukood; 2) erisüsteemi kontrolli tulemus; 3) järgmise erisüsteemi kontrolli tähtaeg; 4 ) surumaagaasi või veeldatud maagaasi kütusepaagi seerianumber ; 5 ) surumaagaasi või veeldatud maagaasi kütusepaagi valmistamise kuupäev , kui see on paagile kantud ; 6 ) foto surumaagaasi või veeldatud maagaasi kütusepaagist ; 7 ) foto surmaagaasi või veeldatud maagaasi kütusepaagi andmesildist , kui see on nähtav ; 8 ) surumaagaasi kütusepaagi kasutusaeg; 9 ) veeldatud maagaasi kütusepaagi kasutusaeg, kui see on paagile kantud. (2) L õike 1 punktis 3 nimetatud tähtaeg ei tohi ületada surumaagaasi või veeldatud maagaasi kütusepaagi kasutusaega . ( 3 ) L õike 1 punkides 4 – 8 sätestatud andmed võib jätta liiklusregistrisse kandmata , kui kontrollitava kütusena surumaagaasi tarbiva sõiduki esmaregistreerimisest on möödunud vähem kui 20 aastat või vähem kui surumaagaasi kütuse paagi kasutusaeg ja andmete saamine eeldab sõidukilt kütuse paagi eemaldamist või kui andmete saamiseks kulub eeldatavalt enam kui kolm tun di . 3 . peatükk Nõuded erisüsteemi kontrolli tegeva äriühingu personalile, ruumidele, inventarile ja kvaliteedi kontrolli tagamisele § 9 . Nõuded erisüsteemi kontrolli tegeva äriühingu personalile (1) Surumaagaasi või veeldatud maagaasi toitesüsteemi kontrolli jal peab olema : 1) vähemalt kutsekeskharidus autode remondi, hoolduse või konstrueerimise erialal või sellele vastava kvalifikatsioon või 2) vähemalt aastane töökogemus kütusena surumaagaasi või veeldatud maagaasi kasutatavate mootorsõidukite remontimisel või hooldamisel. (2) Surumaagaasi või veeldatud maagaasi toitesüsteemi kontrolli ja peab olema läbinud: 1) erisüsteemi kontrolliga tegeleva äriühingu juures teoreetilise väljaõppe kütusena surumaagaasi või veeldatud maagaasi kasutatavate sõidukite toitesüsteemide kohta ; 2) erisüsteemi kontrolliga tegeleva äriühingu juures vähemalt ühe kuu pikkuse praktilise väljaõppe surumaagaasi või veeldatud maagaasi kütusepaagi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegemiseks . ( 3 ) E risüsteemi kontrolli tegev äriühing peab veenduma, et e risüsteemi kontrollija vastab käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele. § 10 . Nõuded erisüsteemi kontrolli tegeva äriühingu ruumidele ja inventarile (1) E risüsteemi kontrolli tegeval äriühingul peavad olema ruumid ja inventar, mis võimaldavad erisüsteeme ohutult , kvaliteetselt ja keskkonnasäästlikult kontrolli da . ( 2 ) Ruumis, kus surumaagaasi või veeldatud maagaasi toitesüsteemi kontrolli tehakse , peab olema : 1) piisav loomulik või sundventilatsioon , mis tagab õ huvahetuse vähemalt kolm korda tunnis ; 2) gaasilekke alarmsüsteem . ( 3 ) Surumaagaasi või veeldatud maagaasi toitesüsteemi kontrollijal peab olema võimalus nõuetele mittevastava kütusepaagi ohutuks tühjendamiseks . (4) E risüsteemi kontrolli inventar peab võimaldama erisüsteemi kontrolli l nõutavate kontrolloperatsioonide teostamist vastavalt ettenähtud tehnoloogiale. ( 5 ) E risüsteemi kontrolli tegeval äriühingul peab olema ohutusjuhend e risüsteemi kontrolli ohutuks tegemiseks ja tegevusplaan erisüsteemist tuleneva ohu korral tegutsemiseks. Ohutusjuhend ja tegevusplaan peavad olema töötajatele kättesaadavad. § 11 . Nõuded erisüsteemi kontrolli kvaliteedi tagamisele Erisüsteemi tegev äriühing peab tagama, et erisüsteeme kontrolliv personal ning erisüsteemi kontrolli teostamiseks kasuta ta vad ruumid ja inventar vastaks minimaalselt käesolevas määruses sätestatud nõuetele. 4 . peatükk Sõiduki erisüsteemi kontrolli protsessi salvestamiseks tehniliste vahendite paigaldamise, kasutamise ja andmete töötlemise kord ning minimaalsed nõuded tehnilistele vahenditele § 1 2 . Nõuded salvestusseadmele Erisüsteemi kontrolli ruumi s peab olema salvestusseade , mis suudab salvestada vähemalt video pilti. (2) Erisüsteemi kontrolli ruumi tuleb salvestusseade paigaldada selliselt, et kontrolli salvestiselt on katkematult nähtavad erisüsteemi kontrolli ajal tehtavad tegevused ning tuvastatav sõiduki registreerimismärk . § 1 3 . Kontrolli s alvestise töötlemine ja turvalisus ( 1 ) Kontrolli s alvestise töötleja on erisüsteemi kontrolli teostav äriühing ja Transpordiameti määratud isik. ( 2 ) Kontrolli s alvestise töötlemisel ja käitlemisel tagab salvestise töötleja andmete terviklikkuse , konfidentsiaalsuse ja päritolu autentsuse. ( 3 ) Kontrolli s alvestis on juurdepääsupiiranguga ja tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. ( 4 ) Kontrolli salvestisele on juurdepääs järgnevatel isikutel: 1) sõiduki omanikul või kasutajal tema sõiduki erisüsteemi kontrolli osas; 2) erisüsteemi kontrolli teostav al äriühing ul erisüsteemi kontrolli osas; 3) Transpordiameti teenistujal teenistuskohustuste täitmiseks määratud ulatuses; 4) salvestusseadet hooldaval isikul hooldamiseks sõlmitud lepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel; 5) muul seaduses sätestatud isikul seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. ( 5 ) Kontrolli salvestise kaitseks peab rakendama turvameetmeid, et kaitsta seda tahtmatu või volitamata töötlemise, avalikuks tuleku või hävimise eest. ( 6 ) Erisüsteemi kontrolli teostav äriühing esitab kontrolli salvestise Transpordiameti teenistujale tema nõudmisel. 5 . peatükk Rakendussätted § 1 4 . Üleminekusätted (1) Mootorsõidu k või haagis, millel on surumaagaasi toitesüsteem ja mille esmaregistreerimisest on määruse jõustumise l möödunud rohkem kui 48 kuud, tuleb erisüsteemi kontrolli ks esitada kuue kuu jooksul määruse jõustumisest. (2) Mootorsõiduk või haagis, millel on surumaagaasi toitesüsteem ja mille esmaregistreerimisest on määruse jõustumise l möödunud 42 – 4 8 kuud kohaldatakse määrust alates 202 3 . a 1. märtsist . § 1 5 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 202 2 . aasta 1. septembril . Taavi Aas majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler 18 . 03 .202 2 Majandus- ja taristuministri määruse „ Mootorsõiduki ja haagise erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise nõuded ja kord “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 74 1 lõike 7 ja § 74 2 lõi gete 7 ja 9 alusel. Eelnõu eesmärk on käivitada Eestis kütusena surumaagaasi ja veeldatud maagaasi tarbivate sõidukite tehnilise kontrolli süsteem, kus kontrollitakse nende sõidukite toitesüsteemide ja eriti nende kütusepaagi nõuetele vastavust, et tagada kütusena maagaasi tarbivate sõidukite kõrge ohutustase. S ätestatakse täpsemalt nõuded, mida kütusena surumaagaasi ja veeldatud maagaasi tarbivate sõidukite juures kontrollitakse ja kuidas seda tehakse. Samuti seda, millal tuleb kütusena maagaasi tarbiv sõiduk erisüsteemi kontrolli esitada. Lisaks kehtestatakse nõuded erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegevate äriühingute ruumidele, inventarile ning personalile ja nõuded erisüsteemi kontrolli salvestamiseks kasutatavate tehniliste vahendite paigaldamisele, kasutamisele ja andmete töötlemisele . Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist Sven Nurk ( [email protected] , tel: 625 6498). Eelnõud õigusliku ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (e-post: ave.henberg @mkm.ee , tel: 625 6360 ) . Eelnõu vaatas keeleliselt üle Sven Nurk. 2. Eelnõu Sisu ja võrdlev analüüs Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala. Paragrahv is 2 loetletakse määruses kasutatavad mõisted. Toitesüsteemi all tuleb mõista kõiki osi, mida on vaja, et sõiduki mootorit maagaasi ja õhuga varustada, näiteks maagaasi kütusepaak, kütusetorustik, pihustid jne. Kuna veoautodel kasutatakse lahendust, kus maagaasi (harilikult CNG-d ) kütusepaagid on ka haagisel, mis ühendatakse auto toitesüsteemiga, siis mõistetakse toitesüsteemi alla ka haagise kütusepaake ja selle juurde kuuluvaid osi. Paragrahvi 3 lõikes 1 loetletakse sõidukil kasutatavad süsteemid, mis peavad läbima liiklusseaduse § 74 1 lõikes 1 nimetatud erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Nendeks on kütusena CNG-d ja LNG-d tarbivate sõidukite CNG ja LNG toitesüsteem . Nende toitesüsteemide hulka kuuluvaid kütusepaake ei saa kontrollida tavapärasel tehnoülevaatusel, kuna paagid on enamasti eriti bussidel, sõiduautodel ja väiksematel veoautodel katete taga, mis tuleb eemaldada, et paake kontrollida. Kuna CNG ja LNG autod on ka võrdlemisi vähe levinud (liiklusregistris on registreeritud ainult 5745 CNG ja LNG sõidukit), siis puuduvad tehnoülevaatajatel teadmised ja oskused nende sõidukite kütusepaakide seisukorra hindamisel, eriti juhul, kui sõidukil kasutatakse komposiitmaterjalist paaki. Lõige 2 sätestab, et kui CNG või LNG toitesüsteemiga on ühendatud küttesüsteem, siis tuleb erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollis kontrollida ka seda. Üldiselt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskir ja nr 110 – ühtsed sätted, milles käsitletakse I. kütusena surumaagaasi ja/või veeldatud maagaasi kasutavate mootorsõidukite eriosade tüübikinnitust; II. mootorsõidukite tüübikinnitust seoses tüübikinnituse saanud eriosade paigaldamisega surumaagaasi ja/või veeldatud maagaasi kasutamiseks asjaomaste mootorsõidukite kütusena (edaspidi eeskiri nr 110 ) kohaselt ei tohi CNG või LNG seadmestikuga ühenduses olla muid seadmeid peale nende, mida on sõiduki mootori nõuetekohaseks toimimiseks rangelt vaja (II osa punkt 18.1.7.) , kuid eeskirja II osa punkti 18.1.7.1 . kohaselt võib sõitjateruumi või pagasiruumi kütmiseks paigaldada sõidukile CNG või LNG seadmestikuga ühendatud küttesüsteemi. Kui valmistaja on sellise küttesüsteemi sõidukile paigaldanud, siis tuleb ka seda erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollis kontrollida, kuna see süsteem on CNG ja LNG toitesüsteemiga ühendatud ning näiteks süsteemi pihkumise korral esinevad samad ohud nagu toitesüsteemi pihkumise korral. Lõige 3 reguleerib olukorda, kus surumaagaasi (edaspidi CNG ) või veeldatud maagaasi (edaspidi LNG ) tarbivad sõidukid kasutavad kütusena ka mittefossiilset päritolu gaasi ehk biometaani . Õigusselguse huvides sätestatakse lõikes 3, et määrust kohaldatakse ka sõidukile, mis tarvitab kütusena mittefossiilset päritolu gaasi. Ehk ei ole vahet, kas sõiduk sõidab parasjagu maagaasi või biometaaniga , toitesüsteem tuleb ikka kontrollida . Paragrahvis 4 sätestatakse üldised nõuded erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegemisele. Lõige 1 sätestab, et kontrolli käigus tuleb kontrollida sõiduki VIN-koodi, et veenduda, et tegemist on ikka õige sõidukiga. Näiteks, et ei oleks sõidukil kasutatud teisele sõidukile kuuluvat registreerimismärki. Lõige 2 sätestab , et erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli käigus tuleb hinnata, kas kontrollitav süsteem või selle osa on ohutu edasiseks kasutamiseks . Lõige 3 sätestab, et erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollis tuleb kontrollida CNG ja LNG toitesüsteemi tehnonõuetele vastavust. Nõuded nendele süsteemidele on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ja nõuded varustusele“ lisa 1 koodis 705. Põhimõtteliselt tuleb kontrollida, et süsteem ei lekiks ja selle osadel ei oleks korrosiooni või muid vigastusi, mis süsteemi osade tugevust võivad vähendada . S amuti ka seda, kas süsteemi osad on kindalt sõiduki külge kinnitatud. Lõige 4 sätestab, et üldiselt tuleb erisüsteeme kontrollida vastavalt valmistaja juhistele. Valmistaja all mõeldakse nii sõiduki kui konkreetse süsteemi või selle osa valmistajat, näiteks CNG kütusepaagi valmistajat. Kui sõiduki või selle osa valmistaja ei ole juhendit koostanud või ei ole see saadaval, tuleb lähtuda toote nõuetele vastavuse seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud kriteeriumitest (nendeks on standardid, Euroopa Komisjoni juhised, konkreetse tööstusharu toote ohutuse hea tava reegleid , teaduse ja tehnika hetkeseis ja tarbijate põhjendatud ootus ed ohutuse suhtes ). Eelnimetatud olukord võib tekkida, kui tegemist on vanema sõidukiga, mida Eesti turul ei ole uuena müüdud, siis võib ligipääs valmistaja juhendile puududa. Lõige 5 . V õimalus asendussiltide kinnitamiseks tuleneb eeskirja nr 110 lisa 3A punktist 4.1.4. ja lisa 3B punktist 2.1.3. Kohustuslik teave on loetletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 110 lisa 3A punktis 11.1. ja lisa 3B punktis 5.1. Paragrahv 5 lõi getes 1 , 2, 3 ja 4 sätestatakse CNG ja LNG toitesüsteemi kontrollimise tähtajad. Tähtajad tulenevad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 110 lisa 3A punktist 4.1.4. ja lisa 3B punktist 2.1.3. Kui sõiduki v õi näiteks kütusepaagi valmistaja on ette näinud, et kontrolli tuleks teha tihemini, siis tuleb lähtuda valmistaja nõuetest. Näiteks, kui kütusepaagil on silt, et paaki tuleks kontrollida iga 36 kuu järel, tuleb järgmise kontrolli tähtaja määramisel lähtuda sellest. Paragrahv 5 lõikes 5 sätestatakse, et erisüsteemi järelpaigaldusel ei arvestata kontrolli tähtaja määramisel mitte sõiduki esmast registreerimist , vaid seda, millal erisüsteem sõidukile paigaldati, kuna erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontroll keskendub just erisüsteemile, mistõttu sõiduki vanus ei ole oluline. Sõidukite puhul , mis on juba valmistaja poolt erisüsteemiga varustatud , näitab esmaregistreerimine ka seda, kui kaua on erisüsteemi kasutatud. Paragrahv 6 lõige 1 sätestab üldnõudena, et kui sõiduk on osalenud liiklusõnnetuses või tulekahjus ja on oht, et see ohustab eritehnoloogia kasutamise ohutust tuleb sõiduk esitada erakorraliseks erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolliks. Seega mitte peale igat liiklusõnnetust ei tule sõiduk erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitada vaid ainult juhul, kui selle tagajärjel võis erisüsteem saada kahjustada viisil, et see võib edasisel kasutamisel ohtu põhjustada. Nõue tuleneb ÜRO Euroopa majanduskomisjoni eeskirja nr 110 lisa 3A punktidest 4.1.4.1. 4.1.4.2. ja lisa 3B punktidest 2.1.4. ja 2.1.5. Paragrahv 6 lõige 2 täpsustab lõiget üks ning nimetab olukorrad, millal igal juhul tuleb sõiduk erakorraliseks erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli miseks esitada. Loetletud asjaolude esinemisel on tõenäoline, et kannatada on saanud ka erisüsteem, mistõttu tuleb erisüsteemi enne sõiduki edasist kasutamist kontrollida. Paragrahv 7 sisustab erisüsteemi kontrolli tulemuse. Tulemus saab olla, kas erisüsteem vastab nõuetele, ei vasta nõuetele või ei vasta nõuetele ja selle tõttu kujutab sellist ohtu, et sõidukiga ei tohiks omal jõul liigelda. Kui erisüsteem vastab nõuetele, siis tehakse vastav märge liiklusregistrisse ja määratakse järgmise kontrolli tähtaeg. Kui süsteem ei vasta nõuetele, siis märgitakse liiklusregistrisse, et erisüsteem ei vasta nõuetele ja järgmise kontrolli tähtaega ei määrata. Sõidukit võib liikluses kasutada seni, kuni eelmise kontrolli tulemus veel kehtib. Kui kontroll imisel avastatakse ohtlik puudus, näiteks, et kütusepaak võib kohe sõiduki küljest ära kukkuda ja seda ei ole võimalik koha peal kinnitata, siis märgitakse liiklusregistrisse kontrolli tulemuseks, et sõiduk on omal jõul sõitmiseks kõlbmatu, mis tähendab, et sõidukit ei tohi liikluses kasutada. Otsuse nõuetele vastavuse või mittevastavuse ja puuduse raskusastme kohta teeb sõidukit kontrollinud isik. Paragrahv 8 lõikes 1 sätestatakse erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemuste esitamise kord ning nimetatakse täpselt, millised andmed erisüsteemi kohta liiklusregistrisse sisestatakse. Kuna ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 110 kohaselt ei ole CNG ja LNG kütusepaagi valmistamise kuupäeva kandmine paagile kohustuslik, siis kantakse see liiklusregistrisse ainult juhul, kui see on paagile kantud. Sama kehtib ka veeldatud maagaasi kütusepaagi kasutusaja kohta. Paragrahv 8 lõi k e s 2 sätestatakse, et erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tähtaeg ei tohi ületada paagi kasutusiga. Näiteks, kui CNG sõiduk esitatakse kontrollimiseks 19 aastat peale selle kasutusele võtmist, siis saab erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontroll kehtida kõige rohkem ühe aasta nelja aasta asemel , kuna paagi maksimaalne võimalik kasutusiga on 20 aastat. Kui aga kontrolli teostamise hetkeks on maksimaalne kasutusiga või valmistaja määratud lühem kasutusiga möödunud, siis sõidukit ei ole tohi enne edasi kasutada, kui kütusepaak on asendatud või erisüsteem sõidukilt ümberehituse käigus eemaldatud. Paragrahv 8 lõige 3 . Osade sõidukite korral ei ole seerianumbrid või andmesildid lihtsalt loetavad. Mõningatel sõidukitel tuleb selleks paak eemaldada või on paak kaetud katetega (veoautodel), mille eemaldamine võib võtta terve päeva. Seetõttu nähakse ette võimalus, et kui paake saab kontrollida, kuid seerianumbrite lugemine või andmesiltide pildistamine ei ole võimalik, siis võib jätta need andmed liiklusregistrisse kandmata. Seda siis sõidukite korral, mis on vähem kui 20 aastat vanad või mis on uuemad kui paagi kasutusiga. Vanemate sõidukite korral, tuleb ikkagi kontrollida, et paakide kasutusiga ei oleks ületatud. Paragrahvis 9 sätestatakse minimaalsed nõuded CNG ja LNG sõidukite kontrollijatele. Lõige 1. Minimaalselt on nõutud CNG ja LNG sõidukite kontrollijalt kutsekeskharidust autode hoolduse, remondi või projekteerimise alal, kuna baasteadmised autode ehitusest ja toimimisest peavad kontrollijal olema. Selle puudumisel sobib ka vähemalt aastane töökogemus CNG või LNG sõidukite hooldusel ja remondil. Lõige 2. CNG ja LNG sõidukite kontrollija peab olema läbinud teoreetilise väljaõppe. Teoreetilise väljaõppe osas ei ole sätestatud kindlaid kriteeriume selle mahule. Seega võib ettevõte ise oma töötajaid koolitada mahus, mida ta sobivaks peab. Ka käesoleva eelnõu § 9 lõike 5 kohaselt peab erisüsteemi tegev äriühing veenduma, et erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegev isik on kompetentne erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegemiseks , seega on äriühingu ülesandeks hoolitseda selle eest, et kontrolli tegevad töötajad oleksid kompetentsed. Samuti peab kontrollija olema läbinud erisüsteemi kontrollimisega tegeleva ettevõtja juures vähemalt ühe kuu pikkuse praktilise väljaõppe. Lõige 3 sätestab äriühing u kohustuse veendu d a, et kõik er isüsteemi kontrollijad, kes tema heaks töötavad , oleksid nõuetele vastavad ehk vastavad §-s 9 sätestatud nõuetele. Paragrahv 10 sätestab üldnõuded erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegevale äriühingule. Lõi ked 1 ja 2 sätestavad, et erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolliga tegeleval äriühingul peavad olema selleks sobivad ruumid ja töövahendid. Süttimisohu ennetamiseks sätestatakse, et ruumis , kus CNG ja LNG sõidukeid kontrollitakse , oleks korralik ventilatsioon ja gaasilekke tuvastussüsteem juhuks, kui sõidukist peaks suures koguses gaasi lekkima. Lõikes 3 sätestatakse, et CNG või LNG sõidukite kontrollijal peavad olema võimalused paake ohutult tühjendada. Näiteks, kui avastatakse, et paak on ohtlikult korrodeerunud ning selle tõttu on oht selle lõhkemiseks , peab olema võimalik paak koheselt tühjendada . Lõige 4 sätestab, et erisüsteemi kontrollijal peab olema vastav inventar, et erisüsteeme nõuetele vastavalt kontrollida. Näiteks, kui valmistaja juhendis on sätestatud, et tuleb kontrollida lekkeid lekketuvastusseadmega, siis peab kontrollijal ka vastav seade olema. Lõige 5 sätestab, et äriühingul peab olema ohutusjuhend erisüsteemi kontrollimiseks ja tegevusplaan sõidukist lähtuva ohu korral tegutsemiseks. Need võivad olla sõiduki valmistaja juhendid või äriühingu välja töötatud juhendid. Juhendid peavad olema tehtud töötajatele kättesaadavaks. Näiteks tegutsemine olukorras, kus suur kogus gaasi on sõiduki paakidest tööruumidesse lekkinud . Paragrahv 11 . Paragrahvis 11 sätestatakse nõuded erisüsteemi kontrolli kvaliteedi tagamisele. Selleks sätestatakse, et erisüsteemi kontrolli teostav äriühing peab tagama, et vähemalt käesolevas määruses sätestatud minimaalsed nõuded oleks täidetud nii personali, ruumide kui inventari osas. Paragrahv12. Minimaalse nõudena on sätestatud, et salvestusseade suudaks salvestada vähemalt videopilti ning salvestusseade peab olema paigaldatud ja seadistatud viisil, et salvestiselt oleks nähtavad kontrolli ajal tehtavad tegevused ja seda kogu kontrollimise aja jooksul , mis tähendab ka seda , et salvestusseade ei tohi minna unerežiimile ajal, kui sõidukiga mingeid toiminguid tehakse. See ei tähenda, et iga poldi või mutri keeramine peab olema salvestiselt jälgitav , vaid pigem seda, et kui sõidukiga midagi kontrollimise ajal tehakse, siis peab olema see salvestiselt nähtav. Näiteks, kui gaasipaagid paiknevad sõiduki katusel, siis peaks olema jälgitav, et kontrollija ikkagi katusel käis ja paake kontrollis või kui paagid on sõiduki põhja all, siis peaks kaamera paikneda kohas, kus on nähtav, et sõiduki põhja all ikka käidi . Samas ei pea salvestamine olema pidev, näiteks kui erisüsteeme ei kontrollita, siis ei pea salvestusseade salvestama. Registreerimismärk ei pea olema otseselt kogu aeg salvestiselt nähtav vaid peab olema tagatud, et riikliku järelevalve käigus oleks võimalik tuvastada, et sellise registreerimismärgiga sõiduk kontrollis käis. Registreerimismärgi tuvastamise all mõeldakse seda, et registreerimismärgilt on nähtav sõidukile omistatud registreerimisnumber, mitte ei ole mõeldud, et on tuvastatav, et sõidukil mingi registreerimismärk küljes on. Paragrahv 1 3 sätestab üldised erisüsteemi salvestiste töötlemisele ja turvalisusele . Lõige 1. Salvestisi võivad töödelda erisüsteemi kontrolli tegev äriühing, kuna salvestised ju kuuluvadki äriühingule, lisaks siis Transpordiameti määratud isik. Kuna kõigil Transpordiameti teenistujatel ei ole põhjust salvestisi töödelda ja salvestiselt võivad näha olla detailid, mida äriühing ei soovi, et oleks piiramatule isikute ringile nähtav, siis tuleb Transpordiametil määrata isikud, kes võivad salvestisi töödelda. Lõige 2. Selleks, et salvestisi oleks võimalik riikliku järelevalve käigus kasutada tuleb salvestiste töötlemisel tagada, et andmed oleksid terviklikud ja autentsed. Kuna salvestiselt võivad näha olla detailid, mis ei ole mõeldud avalikkusele, näiteks töökoja sisseseade vms , siis tuleb tagada salvestise töötlemisel, et need oleksid volitamata isikutele kättesaamatud. Lõige 3. Selleks, et tagada käesoleva paragrahvi lõike 2 nõuded sätestatakse lõikes 3, et salvestistele tuleb seada juurdepääsupiirang ja tunnistada need asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Lõige 4 loetleb isikud, kellel on õigus kontrolli salvestistele ligi pääseda. Juurdepääs võimaldatakse sõidukiga seotud isikutele (omanik või kasutaja), kes soovib näiteks veenduda, et kontroll tehti korrektselt. Kuna kontrolli salvestised on äriühingu omad, siis peab olema ligipääs loomulikult ka äriühingul. Kuna kontrolli salvestisi on õigus kasutada riikliku järelevalve raames ja riiklikku järelevalvet teeb Transpordiamet, siis tuleb võimaldada ligipääs salvestistele ka vastavale Transpordiameti teenistujale. Ka salvestusseadet hooldaval isikul võib ligipääsu vaja olla, siis on lubatud ligipääs ka salvestusseadet hooldavale isikule. Lisaks võimaldatakse juurdepääsu ka muudele seaduses sätestatud isikutele, näiteks t ulenevalt haldusmenetluse seaduse § -st 13 võib haldusmenetluses menetlusosalist esindada ka esindaja. Lõige 5. Turvameetmetena peab rakendama salvestusseadmete ja salvestiste kasutajate tuvastamist, juurdepääsukontrolle, sündmuste dokumenteerimist ning muid asutusesiseseid protseduurilisi meetmeid. Lõige 6. Kuna liiklusseaduse § 75 1 lõike 1 kohaselt teeb Transpordiamet erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli nõuete täitmise üle riikliku järelevalvet ja liiklusseaduse § 74 2 lõike 8 kohaselt on erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli salvestisi õigus kasutada riikliku järelevalve tarbeks, siis tuleb Transpor d iameti teenistuja nõudmisel salvestis Transpordiameti teenistujale esitada. Paragrahv 1 4 Lõige 1. Et vältida olukorda, kus kõik neli aastat ja vanemad CNG sõidukid peaksid peale määruse jõustumist kohe kõik kontrolli minema, antakse sõidukiomanikele pool aastat aega, et leida endale sobiv aeg kontrolli tegemiseks. Lõige 2. Sarnaselt lõikega 1 antakse pooleaastane üleminekuaeg ka sõidukitele, mi lle kontrolli tähtaeg on kohe saabumas, et ka nendel sõidukiomanikel oleks umbes pool aastat aega sõiduki kontrolli esitamiseks. Paragrahv 15 sätestab määruse jõustumisaja. M ääruse rakendamiseks on vaja teha Transpordiameti infosüsteemides arendusi ning Transpordiametil sõlmida erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollijatega lepinguid, et need saaksid sisestada liiklusregistrisse kontrolliga seotud andmeid . Lisaks on vaja teha ka kontrolli teha soovivatel ettevõtjatel ettevalmistusi, et näiteks ette valmistada ruumid kontrolli tegemiseks. Seetõttu ei jõustu määrus üldises korras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ . Määruse (EL) 2018/858 II lisa I osa punkti 70 kohaselt peavad kütusena surumaagaasi kasutavate mootorsõidukite eriosad ja nende paigaldamine asjaomastele sõidukitele vastama muuhulgas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 110 nõuetele . Eeskirja 110 nõuded näevad ette ka perioodilise kontrolli, kus kontrollitakse CNG ja LNG kütusepaakide seisukorda. Käesolev eelnõu sisaldab tehnilisi norme, mille tõttu teavitatakse sellest Euroopa Komisjoni vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2015/1535 millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord ( ELT L 241, 17. 0 9.2015, lk 1 – 15 ). 4. Määruse mõjud 4.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Määruse l on mõju tööjõuturule, kuna ettevõtjad, kes soovivad hakata pakkuma CNG või LNG sõidukite kontrollimise teenust , peavad leidma ka vajalikud töötajad, kes kontrolli tegema hakkavad ja korraldama ka nende väljaõpet. Kuna CNG ja LNG sõidukite kontrollijatele ei kehtestata määrusega väga kõrgeid kvalifikatsiooninõudeid ning enamik gaasisõidukite hoolduse ja remondiga tegelevad inimesed juba vastavad nendele nõuetele, siis võib mõju hinnata väikeseks. 4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Määrusel ei ole mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele. 4.3. Mõju majandusele Seoses kütusena CNG-d või LNG-d kasutavate sõidukite kontrolliga saavad ettevõtted hakata pakkuma uut teenust, mida ennem ei olnud ehk varem ei olnud sõidukite omanikel kohustust sõidukite kütusepaake regulaarselt kontrollida, mis mõnevõrra suurendab ettevõtete käivet. 202 2 . a veebruar i seisuga oli liiklusregistris registreeritud 6506 CNG ja LNG sõidukit, millest 6496 olid CNG sõidukid ja 10 sõidukit kasutas kütusena LNG- d. Seega tuleb kontrollida üle kuue tuhandet sõiduki iga nelja aasta järel. Samas tulevikus kütusena maagaasi tarbivate sõidukite arv ilmselt kasvab. Seoses kontrollide tegemisega suureneb mõningal määral halduskoormus, kuna kontrolli tulemustest peab Transpordiametit teavitama. Kui Volkswagen AG kütusena surumaagaasi tarbivate sõidukite tarned Eestisse peatas , oli kahtluse all, kas kütusefirmadel on mõtet jätkata maagaasi tanklate arendamisega, seetõttu on eelnõul positiivne mõju mootorikütusena kasutatava maagaasi müüjatele, kuna eelnõu rakendamisel suureneb kindlus, et Volkswagen AG, mis on suurim Eesti turule kütusena maagaasi tarbivaid sõidukeid turustav valmistaja, oma tarneid ei peata ning kütusena maagaasi tarbivaid sõidukeid jätkuvalt Eestisse lisandub. Seetõttu ei satu ohtu maagaasi tanklate rajamiseks tehtud investeeringud ning säilib kindlus, et ka tulevikus tasub maagaasi tanklatesse investeerida, kuna kütusena maagaasi tarbivaid sõidukeid jätkuvalt lisandub. 4.4. Mõju looduskeskkonnale Eelnõu omab väikest mõju elu ja looduskeskkonnale, kuna eelnõu rakendamine aitab tagada, et sõidukite tootjad tarnivad ka tulevikus Eesti turule kütusena surumaagaasi tarbivaid sõidukeid, mis aitab vähendada CO2-e heidet, kuna surumaagaasi tarbivad sõidukid kasutavad kütuseks ka biometaani . Kuna Volkswagen AG on peamine autotootja, kes Eestisse uusi kütusena maagaasi tarbivaid sõidukeid tarnib ning autode müük taastati ainult Eesti lubaduse peale kehtestada kütusena maagaasi tarbivate sõidukite kütusepaakide kontrolli süsteem, siis ilma kohustuseta lasta sõiduki maagaasi kütusepaaki perioodiliselt kontrollida peatuks Eestis sisuliselt uute kütusena maagaasi tarbivate sõidukite müük ja kütusena maagaasi tarbivate sõidukite osakaal suureneks peamiselt ainult Eestisse imporditud kasutatud sõidukite arvelt. Seetõttu omab eelnõu positiivset mõju Eesti CO2 heite vähendamisele. 4.5. Mõju regionaalarengule Määruse l ei ole mõju regionaalarengule . 4.6. Mõju riigiasutusele ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Riigiasutustest on peamiselt mõjutatud Transpordiamet, kes kontrollib määruse nõuete täitmist . Seoses järelevalve mahu kasvuga on Transpordiametil vajalik võtta tööle täiendavalt üks inimene. Transpordiamet peab arendama infosüsteemi erisüsteemide kontrollide haldamiseks . Infosüsteemi arenduskulud 100 000 – 150 000 EUR. E risüsteem ide kontrolle tegevate äriühingutega peab Transpordiamet sõlmima infosüsteemi kasutamise ja andmevahetuse lepingud . 4.7. Muu otsene ja kaudne mõju Eelnõul on peamine mõju kütusena maagaasi tarbivate sõidukite omanikele, kes peavad hakkama käima oma autoga täiendavas kontrollis, kus kontrollitakse nende kütusepaakide tehnilist seisukorda. Arvestades, et Eestis o li 2022 . a veebruari seisuga liiklusregistris registreeritud 6506 kütusena maagaasi tarbivat sõidukit võib sihtrühma lugeda väikeseks, sest kokku on liiklusregistris registreeritud rohkem, kui 700 000 sõidu- ja veoautot ning bussi. Mõju sagedus on keskmine, kuna sõiduki omanik puutub erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolliga kokku regulaarselt. CNG sõidukite kontrolli intervalliks on 4 aastat ja LNG sõidukite kontrolli intervalliks 10 aastat. Seega puutub sõiduki omanik erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolliga kokku suhteliselt harva. Näiteks tavalist tehnonõuetele vastavuse kontrolli tehakse sõltuvalt sõiduki vanusest, kas igal aastal või kahe aastase intervalliga. Mõju ulatus on keskmine, kuna sõiduki omanik peab perioodiliselt esitama oma kütusena maagaasi tarbiva sõiduki tehnilisse kontroll, samas kohanemisraskusi see otseselt kaasa ei too. Sõiduki omaniku jaoks ei erine sõiduki erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitamine oluliselt sõiduk tavalisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitamisest. Olugi, et erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli teenust tuleb ilmselt osta erinevalt äriühingult. Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli kohustus tähendab kulu sõiduki omanikele, kelle sõidukitel on kasutusel süsteem, mis peab perioodiliselt kontrolli läbima, sest erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli korral on tegemist tasulise teenusega. Teenuse hind kujuneb välja vaba konkurentsi tingimustes. Hetkel on põhiliselt mõjutatud CNG sõidukite omanikud, sest need sõidukid peaksid iga nelja aasta järel läbima kohustusliku kontrolli. Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli teenust praegu ei pakuta, seetõttu ei saa välja tuua konkreetset hinda, kuid surumaagaasi tarbiva sõiduauto toitesüsteemi tehniline kontroll võtab hinnanguliselt aega kuni üks tund. Arvestades töökodade hinnakirju , võiks kütusena surumaagaasi tarbiva sõiduauto kontroll maksta 50 kuni 70 eurot , b ussidel ja veoautodel ilmselt mõnevõrra rohkem. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse eeldatavad tulud Määruse rakendam ise l suureneb Transpordiameti tööjõukulu 30 000 eurot aastas, lisas tuleb arendada Transpordiameti infosüsteeme, mille arenduskulu on 100 000 kuni 150 000 eurot. Kulud kaetakse Transpordiameti eelarvest. Määruse rakendamiseks peavad seoses salvestusseadmete soetamisega tegema kulutusi ettevõtjad, kes soovivad pakkuda erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse teenust. Kulud on umbes 2500 eurot. 6. Määruse jõustumine Määruse rakendamiseks on vaja teha Transpordiameti infosüsteemides arendusi ning Transpordiametil sõlmida erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollijatega lepinguid, et need saaksid sisestada liiklusregistrisse kontrolliga seotud andmeid. Lisaks on vaja teha ka kontrolli teha soovivatel ettevõtetel ettevalmistusi, et näiteks ette valmistada ruumid kontrolli tegemiseks , seetõttu on vajalik, et määrus jõustuks hiljem. 7. Määruse kooskõlastamine Määrus kooskõlastatakse Siseministeeriumiga eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidule, Eesti Tehnoülevaatajate Liidule ja ettevõtetele: Auto 100, Møller Auto, Topauto, Gaznet , Eesti Gaas, Alexela, Kiwa Inspecta, Scania Eesti ja Keil M.A. Siseministeerium Meie 04.04.2022 nr 2-1/2022/2462 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Esitame Teile kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri määruse „Mootorsõiduki ja haagise erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise nõuded ja kord“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri. Lisaadressaadid: Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit Eesti Tehnoülevaatajate Liit Auto 100 AS Møller Auto Topauto AS Gaznet OÜ AS Eesti Gaas Alexela AS Inspecta Estonia OÜ Scania Eesti AS Keil M.A. OÜ Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Sven Nurk 625 6498 [email protected] 2 (2)