Kaitseministeerium Teie: 14.03.2022 nr 5-13/22/1086
Meie: 04.04.2022 nr 5-1/79-2
Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamine
Eesti Linnade ja Valdade Liit, lähtudes oma liikmetelt laekunud tagasisidest, esitab Vabariigi Valitsuse
korralduse „Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamine“ eelnõu kohta järgmised märkused.
Keskkonnaministri käskkirjaga nr 1-2721/212 (27.04 2021) on kinnitatud veeseaduse § 86 lõike 4 alusel
Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvate veekogude nimekiri, kus on nr 16 all
kirjas Soodla veehoidla (VEE202410). Veehoidla on rajatud Soodlasse seetõttu, et seal on seni olnud
inimmõju ja seega ka reostuskoormus minimaalne, mis on joogivee tervislikkuse tagamise eeltingimus.
Selgub aga, et Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu algatamisest saati ei ole protsessi kaasatud ei
ASi Tallinna Vesi, kes vastutab otseselt Tallinna elanike kvaliteetse joogiveega varustamise eest, ega ka
Sotsiaalministeeriumit ja Terviseametit, kelle vastutusalas Eesti elanike joogivesi on. Kui lähtuda
tõsiasjast, et Ülemiste järv, kust Tallinna Veepuhastusjaam vahetult vett ammutab, on ülitugevalt
eutrofeerunud ja lisaks veel ka kolmest küljest ja veepeegli kohalt (ülelendavad lennukid) reostusele
avatud, piisab vaid ühest ümbritsevatel liiklusmagistraalidel toimuvast kütuse- või kemikaalitsisterni
avariist, terrorismi aktist või pommist lennujaamale kui Ülemiste vesi on kasutuskõlbmatu ning ainus
võimalus elanikke veega varustada on reservuaaride vee juhtimine Ülemiste järvest mööda otse
veepuhastusjaama (selliseid stsenaariume on Tallinna Veepuhastusjaamas juba aastaid tagasi
kaalutletud). Teadaolevalt saab valdav osa tallinlastest oma vee Ülemistest ning veevarusid jätkub
veepuhastusjaama mahutites maksimaalselt 23 tunniks. Just sellel julgeoleku eesmärgil on rajatud
veehaare ja tagavara veereservuaarid Tallinnast kaugemale vähese inimmõjuga piirkondadesse
Paunkülla ja Soodlasse, et välistada inimtegevusest tulenevat toksilist keemilist reostust, mida ei
seirata, mis on keskkonnas püsiv, organismides akumuleeruv ja tervist kahjustav juba väga madalatel
kontsentratsioonidel. Praegu kehtiva veepoliitika raamdirektiivi kohaselt tuleb veekogusid kaitsta
valgalapõhiselt välistades seal reostajad või viies reostusvõimalused valgalal minimaalseks. Just
joogiveeallikate reostuskaitse eesmärgil on Euroopas kasutusel sanitaartsoonid joogivee allikate
(järvede, reservuaaride) ümber.
Järgnevalt oleme välja toonud käsitletava teemaga haakuvaid lõike Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
Direktiivist (EL) 2020/2184, 16. detsember 2020, olmevee kvaliteedi kohta (Euroopa Liidu Teataja, L
435/1). Välja toodud lõigud on nummerdatud vastavalt nimetud dokumendile.
_____________________________________________________________________________________________________
Roosikrantsi 12/1 Reg.nr 80185947 + 372 60 43 001
10119 Tallinn www.elvl.ee
[email protected]
Estonia
(1) Nõukogude direktiivi 98/83/EÜ on korduvalt oluliselt muudetud. Kuna kõnealusesse direktiivi on
vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.
(2) Direktiiv 98/83/EÜ sätestab õigusraamistiku, millega kaitstakse inimeste tervist olmevee
saastatusest tuleneva kahjuliku mõju eest, tagades olmevee tervislikkuse ja puhtuse.
(9) Käesoleva direktiiviga kehtestatud parameetrite väärtused põhinevad olemasolevatel teaduslikel
andmetel ja ettevaatusprintsiibil ning kõnealused väärtused on valitud tagamaks, et olmevett oleks
võimalik ohutult tarbida kogu elu jooksul, ning et seega oleks tagatud tervisekaitse kõrge tase.
(14) Direktiivis 98/83/EÜ on ennetavaid ohutuse kavandamise ja riskipõhise käsitluse elemente võetud
arvesse piiratud määral. Riskipõhise käsitluse esimesed elemendid võeti kasutusele 2015. aastal
direktiiviga (EL) 2015/1787. WHO suunised, millega kehtestatakse veeohutuskavadel põhinev
lähenemisviis, on rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted.
(15) Riskipõhine käsitlus peaks koosnema kolmest osast. Esiteks veevõtukohtade valgaladega seotud
riskide hindamisest (edaspidi „olmevee veevõtukohtade valgalade riskihindamine ja riskijuhtimine“)
vastavalt WHO suunistele ja veeohutuskavasid käsitlevale käsiraamatule.
(17) Veevõtukohtade valgalade riskihindamisel ja riskijuhtimisel tuleks riskihindamist viia läbi
terviklikult ning eelkõige peaks pöörama tähelepanu olmevee tootmiseks vajaliku töötlemistaseme
vähendamisele, näiteks olmeveevõtuks kasutatavate veekogumite saastumist või saastumisohtu
põhjustavate survetegurite vähendamise abil. Selleks peaksid liikmesriigid kirjeldama veevõtukohtade
valgalasid ning tegema kindlaks ohud ja ohtlikud olukorrad, mis võivad vee kvaliteeti halvendada,
näiteks kõnealuste valgaladega seotud võimalikud saasteallikad.
Tuginedes veevõtukohtade valgalade riskihindamisele, tuleks olmevee kvaliteedi kaitsmiseks võtta
haldusmeetmeid, et ennetada ja kontrollida kindlaks tehtud riske.
(18) Direktiivi 2000/60/EÜ kohaselt on nõutav, et liikmesriigid määraksid kindlaks olmeveevõtuks
kasutatavad veekogumid, seiraksid neid ning võtaksid vajalikud meetmed hoidmaks ära nende
kvaliteedi halvenemist.
(30) Riskipõhise käsitluse rakendamisel tuleks arvesse võtta turvalisusega seotud probleeme.
Artikkel 7 Veeohutuse riskipõhine käsitlus
1. Liikmesriigid tagavad, et olmeveega varustamise, olmevee töötlemise ja jaotamise suhtes
kohaldatakse riskipõhist käsitlust, mis hõlmab kogu veevarustusahelat alates valgalast.
4. Olmevee veevõtukohtade valgalade esimene riskihindamine ja riskijuhtimine tehakse esimest korda
hiljemalt 12. juuliks 2027. Kõnealune riskihindamine ja riskijuhtimine vaadatakse läbi korrapäraste
ajavahemike järel, mis ei ole pikemad kui kuus aastat.
Artikkel 8 Olmevee veevõtukohtade valgalade riskihindamine ja riskijuhtimine
2. Liikmesriigid tagavad, et riskihindamine sisaldab järgmisi elemente: a) veevõtukohtade valgalade
kirjeldus, sealhulgas: i) veevõtukohtade valgalade kindlakstegemine ja kaardistamine; ii) kui kooskõlas
direktiivi 2000/60/EÜ artikli 7 lõikega 3 on kehtestatud kaitsevööndid, siis nende kaardistamine; iii)
kõigi valgalal olevate veevõtukohtade geograafilised viited; kuna nende andmete puhul on ilmselt
tegemist tundlike andmetega, eriti mis puudutab rahvatervist ja avalikku julgeolekut, peavad
liikmesriigid tagama, et neid andmeid kaitstakse ja need edastatakse üksnes asjakohastele asutustele
ja veekäitlejatele; iv) veevõtukohtade valgalade maakasutuse, äravoolu ja varustamise protsesside
kirjeldus.
b) veevõtukohtade valgalade ohtude ja ohtlike olukordade kindlakstegemine ning nende poolt
olmevee kvaliteedile kujutatava võimaliku riski hindamine; hindamise käigus hinnatakse võimalikke
riske, mis võivad põhjustada vee kvaliteedi halvenemist sel määral, et see võib kujutada ohtu inimeste
tervisele; c) veevõtukohtade valgalade pinnavee või toorvee asjakohase seire järgmistest loeteludest
valitud asjakohaste parameetrite, ainete või saasteainete üle.
4. Vastavalt lõikele 2 teostatud riskihindamise tulemuste alusel tagavad liikmesriigid, et kindlaks tehtud
riskide ennetamiseks või kontrollimiseks võetakse vastavalt vajadusele järgmisi riskijuhtimismeetmeid,
alustades ennetusmeetmetest: a) kui see on vajalik olmevee kvaliteedi tagamiseks, määratletakse ja
rakendatakse veevõtukohtade valgalade puhul lisaks direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 3 punktiga d
ette nähtud või sellel alusel võetud meetmetele ka ennetusmeetmeid.
5. Liikmesriigid tagavad, et veekäitlejatel ja pädevatel asutustel on juurdepääs lõigetes 2 ja 3 osutatud
teabele.
Artikkel 13 Seire 6. Hiljemalt 12. jaanuariks 2024 võtab komisjon kooskõlas artikliga 21 vastu
delegeeritud õigusaktid käesoleva direktiivi täiendamiseks, millega kehtestatakse mikroplasti
mõõtmise metoodika, eesmärgiga kanda mikroplast artikli lõikes 8 osutatud jälgimisnimekirja, kui on
täidetud nimetatud lõike kohaselt sätestatud tingimused. 7. Komisjon töötab hiljemalt 12. jaanuariks
2024 välja tehnilised suunised analüütiliste meetodite kohta parameetrite alusel per- ja polüfluoritud
alküülühendite „PFASid kokku“ ja „PFASide summa“ seireks. 8. Komisjon võtab vastu rakendusaktid
üldsusele või teadlastekogukonnale terviseohutuse seisukohast muret tekitavaid aineid ja ühendeid,
näiteks ravimeid, endokriinfunktsiooni kahjustavaid ühendeid ja mikroplasti kajastava
jälgimisnimekirja (edaspidi „jälgimisnimekiri“) loomiseks ning ajakohastamiseks.
Seega tuleks praeguse kooskõlastuse faasis kindlasti koheselt kaasata ka AS Tallinna Vesi,
Sotsiaalministeerium ja Terviseamet ning arvestada Euroopa Liidu joogiveega seotud strateegilisi ja
taktikalisi suuniseid mida Eesti kui liikmesriik peab täitma ja mis on kirja pandud Euroopa Parlamendi
ja Nõukogu Direktiivis (EL) 2020/2184, 16. detsember 2020, olmevee kvaliteedi kohta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Veikko Luhalaid
ELVL tegevdirektor