Kuusalu valla üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel esitatud arvamuste osas seisukohtade andmine ning avaliku arutelu toimumisest teavitamine

Keskkonnaamet 31.03.2022 nr 7-1/1512 [email protected] Transpordiamet [email protected] Kaitseministeerium [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Maa-amet [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Kuusalu valla üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel esitatud arvamuste osas seisukohtade andmine ning avaliku arutelu toimumisest teavitamine Täname, et esitasite arvamusi Kuusalu valla üldplaneeringu eskiislahenduse osas. Kuusalu Vallavalitsuse seisukohad esitatud arvamuste osas on leitavad käesolevale kirjale lisatud tabelist. Samuti anname teada, et Kuusalu valla üldplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku järgne avalik arutelu toimub: Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto 74604 Harjumaa E-post [email protected] EE742200001120050586 Reg. kood 75033496 Veeb http://www.kuusalu.ee Swedbank 22.aprillil kell 18:00 Kuusalu Rahvamajas (väljaspool Lahemaa rahvusparki asuvad alad). 25.aprillil kell 17:00 Kolgaküla Rahvamajas (kõik Lahemaa rahvuspargi alal asuvad külad). Mõlemad arutelud toimuvad ka paralleelselt veebis. Osalemiseks üle veebi palume saata kiri aadressile [email protected]. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Terje Kraanvelt Vallavanem Lisa: Vastused ÜP eskiislahenduse avalikustamisel ametite esitatud arvamustele.pdf Maris Torga 6000 857 [email protected]  Kuusalu Vallavalitsuse seisukohad üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel ametite esitatud arvamuste osas Jrk nr Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu / lühikokkuvõte Omavalitsuse seisukoht 3 Maaeluministeerium 14.01.2022 7-1/46-4 Analüüsinud eskiislahenduse jaotises 6.3.4 „Väärtuslik põllumajandusmaa" toodud väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimuste Arvestame esitatud ettepanekuga ja kaasame Põllumajandusuuringute Keskuse üldplaneeringu põhilahenduse põhimõtteid, oleme seisukohal, et need on tõhusad ja kooskõlas seaduse eelnõus kavandatud ning Maaeluministeerium on kiidab sellise perspektiiviga koostamise protsessi. üldplaneeringu koostamise heaks. Selleks, et tagada õigeimad lahendused väärtusliku põllumajandusmaa ruumiandmete määramisel, soovitame kaasata üldplaneeringu koostamisse ka Põllumajandusuuringute Keskus. 4 Maa-amet 24.01.2022 7-1/48-7 1.Joonise Maakasutusplaan ja kaardirakenduse järgi jäävad maardlad hajaasustatud aladele. Seletuskirja peatüki 3 KUUSALU VALLA RUUMILISE Lisame antud täpsustuse ruumilise arengu põhimõtetesse. ARENGU PÕHIMÕTTED alapeatükis Ettevõtlus on kirjeldatud (tsiteerin): „Hajaasustuses ei arendada tootmisalasid kõrge loodusväärtusega aladel. Ettevõtluse arendamisel hajaasustuses jälgitakse, et piirkonnas säiliks kõrge kvaliteediga elukeskkond“. Kuna tootmisena võib käsitleda ka maavarade kaevandamist, palume lisada seletuskirja selgitus, et aladel, kuhu on antud maavara kaevandamise keskkonnaluba, on maavarade kaevandamine lubatud. Alternatiivina palume maavarale juurdepääsu tagamiseks lisada seletuskirja märkus, et tootmisalade hulka ei kuulu alad, kuhu on antud või taotletakse maavara kaevandamise keskkonnaluba. Loodusväärtustele esinevat mõju hinnatakse kaevandamise keskkonnaloa menetluse raames ja vajadusel rakendatakse leevendavaid meetmeid. 4 25.01.2022 7-1/48-7 2. 2. Seletuskirja peatükis 5.6 Tootmise maa-ala on üldiste kasutamis-ja ehitustingimuste all märgitud (tsiteerin): „Negatiivset mõju omava (nt Ptk 5.6 Tootmise maa-ala tingimused ei kehti kaevandamistegevusele. Kaevandamistegevust reguleerib ptk 5.14 õhusaaste, müra, kiirgus, vibratsioon, ebameeldiv lõhn, liiklussageduse kasv) tootmisega maad planeerida elamu-ja puhkealadest piisavasse Mäetööstuse maa-ala ja ptk 6.3.3. Maavarad, kaevandamissoovi korral tuleb lähtuda mõlema ptk tingimustest. kaugusesse, et tagada tundliku maakasutusega puhvervöönd“ ja „Tundlike aladega piirnemisel on tootmismaa arendaja kohustus häiringute Lisame ptk 5.14 juurde tingimuse, et Mäetööstuse maa-ala piirnemisel tundlike aladega tuleb selgitada välja leevendamiseks kaitsehaljastuse rajamine tundliku ala ning tootmismaa vahele. Ülenormatiivse müra leevendamiseks peab kaitsehaljastus võimaliku keskkonnamõju esinemine ja ulatus (vastavavalt vajadusele keskkonnamõju hindamise olema vähemalt 50 m lai. Soovitatav on kasutada segapuistut (okas-ja lehtpuud). Kaitsehaljastus kavandatakse häiringu tekitaja s.o läbiviimine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) tootmisettevõtte maa-alale“. Selgitame, et negatiivset mõju omavaks tootmiseks võib loetelu järgi pidada ka kaevandamist. Märgime, et tootmismaa ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. võib olla suur ja lai, kus konkreetne allikas, mis negatiivset mõju tundlikele aladele põhjustab, võib asuda juba piisaval kaugusel (õigusaktide kohaseid normväärtusi häiring ei ületa), millisel juhul kaitsehaljastuse või muu leevendusmeetme rajamine ei ole vajalik. Märgime, et häiringute leevendamiseks on erinevaid meetodeid, mitte ainult kaitsehaljastuse rajamine. Palume võimaldada erinevate meetmete kaalumist ja seletuskirjas täpsustada, et tootmistegevuse piirnemisel tundlike aladega tuleb selgitada välja võimaliku keskkonnamõju esinemine ja ulatus (vastavavalt vajadusele keskkonnamõju hindamise läbiviimine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Kui leevendavaks meetmeks on kõige sobilikum kaitsehaljastuse rajamine, siis täpsustada, millistele kriteeriumitele see peab vastama, et häiring õigusaktide kohaseid normväärtusi ei ületa. Puhvervööndi täpne ulatus peaks selguma hinnangu alusel. Alternatiivina on võimalik lisada seletuskirja selgitus, et peatükis 5.6 toodud tingimused ei kehti aladel, kuhu on MaaPS alusel antud või taotletakse kaevandamiseks keskkonnaluba. Seletuskirja peatükis 5.14 Mäetööstuse maa-ala on üldiste kasutus-ja ehitustingimuste all märgitud (tsiteerin): „Vastavalt tegevusele võib olla vajalik leevendada mõjusid kaitsevalli või haljastuse rajamise/säilitamisega“. Maa-amet nõustub peatükis 5.14 Mäetööstuse maa-ala kirjeldatuga. 4 25.01.2022 7-1/48-7 Joonise Maakasutusplaan ja kaardirakenduse järgi on Kuusalu liivamaardlaga (registrikaart nr 69) kattuvale katastriüksusele Kolga metskond 44 Planeeringu seletuskirja lisatakse ptk 6.3.3. Maavarad järgmine täiendus: Maardlatega kattuvatel aladel on (tunnus 35203:004:0124) märgitud roheala (H). Seletuskirja peatükis 5.10 Roheala on kirjeldatud (tsiteerin): „Peamiselt puhkamisele ja virgestuse ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid peale maavara suunatud loodusliku pargi, parkmetsa või muu rohealaga maa-ala, kuhu on lubatud väiksemahuliste puhkeotstarbeliste ehitiste püstitamine (nt ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. paviljon, varjualune, mänguväljak)“. Samas peatükis on üldiste kasutus ja ehitustingimuste all märgitud (tsiteerin): „Lubatud on piirkonda teenindavate rajatiste (teede, jalgratta-ja jalgteede, tehnovõrkude, puhkerajatiste vms) kavandamine“. Selgitame ja palume seletuskirjas märkida, et maardlatega kattuvatel aladel on ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Üldplaneeringuga vastavat luba ei ole antud. 4 25.01.2022 7-1/48-7 4. Joonise Maakasutusplaan ja kaardirakenduse kohaselt jäävad maardlad põllu-ja metsa maa-alale (MP/MM). Seletuskirja peatükis 5.15 Põllu ja metsa Planeeringu seletuskirja lisatakse ptk 6.3.3. Maavarad järgmine täiendus: Maardlatega kattuvatel aladel on maa-ala on kirjeldatud (tsiteerin): „Põllu maa-ala on põllumajanduslikuks tootmiseks kavandatud ning metsa maa-ala metsaga kaetud maa või ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid peale maavara metsamajandusliku potentsiaaliga maa-ala. Mõlemal maa-alal võivad asuda väikeelamud, ühiskondlikud hooned, äri-ja tootmishooned, tehnorajatised ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. jm otstarbed“. Samas peatükis on üldiste kasutus-ja ehitustingimuste all märgitud (tsiteerin): „Põllu- ja metsamaale võib hajaasustusega alal rajada ühepereelamuid (koos abihoonetega), puhkerajatisi, ühiskondlikke hooneid vms hooneid ja rajatisi, lähtudes soovitud juhtotsotstarbe kohta toodud tingimusi. Juurdepääsud tagada avalikult kasutatavalt teelt notariaalse kokkuleppe alusel“ ja „Soodustamaks ettevõtlust võib hajaasustuses põllumajanduse ja metsamajanduse maa-alale rajada äri-ja tootmisettevõtteid ning muu otstarbega hooneid ja rajatisi juhul, kui need järgivad peatükis 3 toodud laiemaid põhimõtteid ning soovitud juhtotstarbele vastavaid tingimusi (ptk 5.5, 5.6 ja 5.7)“. Selgitame ja palume seletuskirjas märkida, et maardlatega kattuvatel aladel on ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Üldplaneeringuga vastavat luba ei ole antud. 4 25.01.2022 7-1/48-7 5.Joonise Maakasutusplaan ja kaardirakenduse kohaselt jäävad maardlad väärtuslikule loodus-ja puhkemaastikule ning väärtuslikule algupärasele Selgitame, et tsiteeritud tingimus on ehitamise keskne. Kaevandamistegevuse korral võib olla tegemist ajutiste ajastumaastikule. Seletuskirja peatükis 6.2.1 Väärtuslikud maastikud on väärtuslike maastike kasutus-ja ehitustingimuste all märgitud (tsiteerin): ehitistega, mida antud punkt ei suuna. Jääme seega antud sõnastuse juurde. Juhime tähelepanu, et ptk 6.3.3. „Säilitada väärtuslike maastike arhitektuuriline ja maastikuline miljöö. Väärtuslikel maastikel ehitamise peamiseks põhimõtteks on ajaloolise Maavarad on toodud ka tingimus: 1.Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel asustusstruktuuri hoidmine ja võimalusel taastamine vastavalt külatüübile, samuti ajaloolise ehitusjoone, õuede ja hoonete omavahelise põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. Juhul, kui nimetatud aladel on paigutuse järgimine vastavalt maastiku ajaloolisele üldilmele“. Selgitame, et aladel, kuhu on MaaPS alusel antud kaevandamiseks kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele keskkonnaluba ei ole maastikulise miljöö säilitamine võimalik, kuna maavara kaevandamise alustamiseks tuleb maavarale jääv taimestik eemaldada maastikukomponentidele. Planeering seega arvestab võimalusega, et väärtuslikele maastikele võivad tulla ning pinnas koorida, mis paratamatult muudab maastiku ilmet. Tagamaks maavarale juurdepääsu palume seletuskirja lisada, et maastikulise miljöö karjäärid ning teatud osas võib maastikuline miljöö muutuda. säilitamise kohustus ei kehti aladel, kuhu on MaaPS alusel antud või taotletakse kaevandamiseks keskkonnaluba. 4 25.01.2022 7-1/48-7 6. Joonise Maakasutusplaan ja kaardirakenduse järgi asub maardlatel kaunis ajalooline tee. Seletuskirja peatükis 6.2.1 Väärtuslikud maastikud on Planeeringu seletuskirja lisatakse ptk 6.3.3. Maavarad järgmine täiendus: Maardlatega kattuvatel aladel on kaunite vaadete ja ilusate teelõikude kasutamis- ja ehitamistingimuste all märgitud (tsiteerin): „Rajada ilusatele vaatekohtadele peatus-ja puhkekohad. ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid peale maavara Puhkekohtade puhul tagada elementaarsed taristud (tualetid, 4 prügimajandus, pingid, parkimiskohad jne)“. ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Selgitame ja palume seletuskirjas märkida, et maardlatega kattuvatel aladel on ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Üldplaneeringuga vastavat luba ei ole antud. 1  Kuusalu Vallavalitsuse seisukohad üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel ametite esitatud arvamuste osas Jrk nr Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu / lühikokkuvõte Omavalitsuse seisukoht 4 25.01.2022 7-1/48-7 7. Joonise Maakasutusplaan ja kaardirakenduse järgi asuvad rohelise võrgustiku tugialad ja koridorid maardlatel. Seletuskirja peatükis 6.3.2 Roheline Planeeringu seletuskirja lisatakse ptk 6.3.3. Maavarad järgmine täiendus: Maardlatega kattuvatel aladel on võrgustik on rohelise võrgustiku kasutamistingimuste all märgitud (tsiteerin): „Rohelise võrgustiku aladele ei kavandata uusi tiheasustusega või ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid peale maavara kompaktse hoonestusega alasid. Seni hoonestamata aladel on lubatud üksikute elamute ehitamine hajaasustuse põhimõttel, kus õuealade või ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. tootmiskomplekside omavaheline kaugus on tugialas vähemalt 200 m. Hajaasustuse põhimõttel üksikute elamute kavandamisel rohevõrgustiku koridoris peab säilima vähemalt rohevõrgustiku koridor vähemalt 200 m laiusena“ ja „Rohelise võrgustiku aladele on muu otstarbega ehitiste/rajatiste kavandamine erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine“. Selgitame ja palume seletuskirjas märkida, et maardlatega kattuvatel aladel on ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Üldplaneeringuga vastavat luba ei ole antud. 4 25.01.2022 7-1/48-7 8. Seletuskirja peatükis 6.3.3 Maavarad on kirjeldatud (tsiteerin): „Vallas on avatud karjäärid peamiselt liiva kaevandamiseks (9 karjääri), kruusa Täpsustame seletuskirja. kaevandatakse ühes ja lubjakivi samuti ühes karjääris. Turbatootmine toimub Kodasoo turbatootmisalal. Ruumiliselt paiknevad mäeeraldised valdavalt Tallinn–Narva põhimaanteest lõuna pool, mis on hõredamalt asustatud. Erandiks on Rummu rabas asuv Kodasoo turbatootmisala“. Täpsustame, et liivakarjääre on Kuusalu valla territooriumil kokku 8 ning lisaks Kodasoo turbatootmisalale jääb Tallinn-Narva põhimaanteest põhja poole ka Valkla lubjakivikarjäär (loa nr HARM-131; loa omaja Põhjakivi OÜ). Palume seletuskirja täpsustada. 4 25.01.2022 7-1/48-7 9. Seletuskirja peatükis 6.3.3 Maavarad on maardlate kasutamise üldiste põhimõtete all kirjeldatud (tsiteerin): „Uute karjääride avamisel eelistada Lisame selgituse turba kaevandamise võimalikkuse kohta. Täpsustame sõnastust asustatud alade lähialas alasid elamu- ja puhkealadest ning valla olulisemates turismi-ja puhkepiirkondadest eemal“ ning „Juba avatud karjäärides kaevandatava maavara kaevandamise osas. Sõnastame kaevandamise ajastamise tingimuse ümber järgmiselt: geoloogilise uuringu loa täieliku ammendumiseni ja maa-ala korrastamiseni ei ole uute karjääride avamine ja maardlate kasutusse võtmine lubatud“ ja „Maardlate ja kaevandamisloa väljastamisel tuleb arvestada piirkonna maavara varustuskindlusega. Seni kuni lubadega kasutuselevõtul tuleb kavandada maardlatele ligipääsuteed, mis vastavad maardla kasutamisega kaasnevale liikluskoormusele. Vajadusel tuleb kaevandamiseks antud maavaravaru peetakse piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks kavandada olemasolevate teede kandevõime tugevdamine ja muuta teed tolmuvabaks. Teede tugevdamine on huvitatud osapoole kohustus“ ja ehk varustuskindlus on tagatud), ei ole uute karjääride avamine ja maardlate kasutusse võtmine lubatav. „Turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid“. Maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud karjääride maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta Palume seletuskirjas kirjeldada, et turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba taotleda üksnes kaevandamisega rikutud ja on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal. kohta. Nende karjääride ammendamise eesmärk on ka maksimaalselt edasi lükata uute maardlate Asustatud aladest eemal on võimalik kaevandada vaid juhul, kui maavara seal asub. Lisaks kasutuselevõttu; on ebaselge, kui kaugel on „eemal“. Maa-amet nõustub täiendusega, et võimalusel välditakse maavara kaevandamist asustatud alade vahetus läheduses. Tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene ja majandustegevuse ressursiga kaetus ei katkeks, palume üldplaneeringu seletuskirjas mitte kirjeldada uute karjääride avamise ja maardlate kasutusele võtu lausalist keeldu kuni avatud karjäärides oleva varu täieliku ammendumiseni. Soovitame vajadusel üldplaneeringu seletuskirjas toodud keelu sõnastada soovitusena. Selgitame, et Maa-amet nõustub seletuskirja täiendamisega selliselt, et seni kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru peetakse piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus on tagatud), ei ole uute karjääride avamine ja maardlate kasutusse võtmine soovitav. Selgitame ka, et Keskkonnaamet ei käsitle kaevandamislubade andmise ja muutmise menetluses väljaspool mäeeraldist ja mäeeraldise teenindusmaad asuvate teede kandevõimet, liikluskoormust, avalikel teedel transpordiga kaasnevaid keskkonnahäiringuid. Transpordiga kaasneva avalike teede kandevõime tõstmise ning keskkonnahäiringute vähendamise meetmeid ei lisata maavara kaevandamise keskkonnaloa kõrvaltingimustesse. Teede valdajad (riik, KOV) peavad arvestama teede remondil karjääridest materjali veol kaasneva liikluskoormusega ning vajadusel sõlmima kaevandajaga eraldi kokkulepped teede kasutamise kohta. Seejuures tuleb kõiki raskevedudega seotud liiklejaid käsitleda võrdselt. Palume seletuskirja lähtuvalt eeltoodust täpsustada. 4 25.01.2022 7-1/48-7 10. Joonise Maakasutusplaan ja kaardirakenduse järgi asuvad maardlad väärtuslikul põllumajandusmaal. Seletuskirja peatükis 6.3.4 Väärtuslik Planeeringu seletuskirja lisatakse ptk 6.3.3. Maavarad järgmine täiendus: Maardlatega kattuvatel aladel on põllumajandusmaa on väärtuslike põllumajandusmaade kasutamise põhimõtete all märgitud (tsiteerin): ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid peale maavara „Väärtuslikule põllumajandusmaale on võimalik rajada hajaasustuse põhimõttel üks elamuase, põllumajanduslik või ärihoone, ühiskondlik hoone, ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. tehnorajatis või tee, tuuleenergeetika rajatis ja/või olemasolevat laiendada, kuid sel juhul tuleb:...“, kuid tingimuste seas ei ole märgitud, et maardlatega kattuvatel aladel on võimalik rajada vaid ehitusseadustiku mõistes ajutise iseloomuga ehitisi kui ei ole MaaPS alusel saadud muu sisuga kooskõlastust või luba. Üldplaneeringuga vastavat luba ei ole antud. Palume lisada. 4 25.01.2022 7-1/48-7 11. Joonise Maakasutusplaan ja kaardirakenduse järgi asuvad maardlad puhkemetsaga kattuvatel aladel. Seletuskirja peatükis 6.3.5 Puhke-ja Planeeringu seletuskirja lisatakse ptk 6.3.3. Maavarad järgmine täiendus: Maardlatega kattuvatel aladel on kaitsemetsad on puhke-ja kaitsemetsade kasutamise tingimuste all kirjeldatud (tsiteerin): „Puhkemetsades: 6.1. ei ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid peale maavara kavandata üle 20 m2 hooneid. Vajadusel on võimalik kavandada rajatisi (nt mänguväljak, parkla) või taristut (nt elektriliin vms vajalik trass);“. Selgitame ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. ja palume seletuskirjas märkida, et maardlatega kattuvatel aladel on ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Üldplaneeringuga vastavat luba ei ole antud. 2  Kuusalu Vallavalitsuse seisukohad üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel ametite esitatud arvamuste osas Jrk nr Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu / lühikokkuvõte Omavalitsuse seisukoht 4 25.01.2022 7-1/48-7 12. Joonise Maakasutusplaan ja kaardirakenduse järgi kulgeb üle Kosu kruusamaardla (registrikaart nr 926) ja Kosu kruusakarjääri (loa nr HARM- Teede paiknemist täpsustatakse. 127; loa omaja Kivikandur OÜ; luba kehtib kuni 3.10.2029) mäeeraldise ning selle teenindusmaa perspektiivne matkarada. Seletuskirja peatüki 6.4.4 Kergliiklusteed alapeatükis Matka-ja terviserajad, puhkekohad on jalg-ja jalgrattateede kavandamise tingimuste all toodud (tsiteerin): „Puhkekohad ja matkarajad tuleb viidastada ja hoida korras“ ja „Puhkekohtadele ja matkaradadele tuleb tagada avalik juurdepääs“ ning „Kohalikud matkarajad ja puhkekohad peavad olema avalikult kasutatavad“. Joonise Maakasutusplaan (kaardirakenduses ei ole avaliku kasutusega teid märgitud) järgi jääb avaliku kasutusega tee ettepanek Kosu kruusakarjääri (loa nr HARM-127; loa omaja Kivikandur OÜ; luba kehtib kuni 3.10.2029) mäeeraldisele ja selle teenindusmaale ning külgneb vahetult Huntaugu III liivakarjääri (loa nr HARM-051; loa omaja EMG Karjäärid OÜ; luba kehtib kuni 30.12.2033), Huntaugu V liivakarjääri (loa nr HARM-138; loa omaja EMG Karjäärid OÜ; luba kehtib kuni 01.03.2031), Huntaugu liivakarjääri (loa nr HARM-137; loa omaja AS Kumari; luba kehtib kuni 16.02.2031), Huntaugu I liivakarjääri (loa nr HARM-139; loa omaja AS TREV-2 Grupp; luba kehtib kuni 01.03.2031), Kuusalu liivakarjääri (loa nr HARM-150; loa omaja Osaühing Eesti Killustik; luba kehtib kuni 12.06.2033) mäeeraldistega ja nende teenindusmaadega. Palume arvestada, et kehtivate kaevandamislubade mäeeraldiste ja teenindusmaade aladel on kaevandamisloa omajad puudutatud isikud, kelle õiguste ja kohustustega tuleb avaliku tee planeerimisel (ka avaliku teega seotud piirangute laienemisega vahetult teega külgnevatele aladele) arvestada ja saavutada asjakohased kokkulepped. Palume kaevandamislubade omajad kaasata tee avalikuks kasutamiseks määramise protsessi. Selgitame, et matkaradu ja avaliku kasutusega teed ei ole ilma kaevandamisloa omaja nõusolekuta mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele lubatud rajada, kuna nende rajamine takistab maavara väljamist ja on seega vastuolus MaaPS § 14. Kaevandamisel tuleb tagada vastavalt MaaPS § 78 ohutusnõuded, mida nt matkaja puhul ei ole võimalik tagada, kui matkaja satub mäetööde alale või korrastamata maastikule. Tulenevalt MaaPS sätestatud vajadusest tagada juurdepääs maavarale palume matkaradu ja avalikult kasutatavaid teid mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele mitte planeerida, kui selleks ei ole saadud loa omajate (Kivikandur OÜ, EMG Karjäärid OÜ, AS Kumari, AS TREV2Grupp, Osaühing Eesti Killustik) nõusolekuid. Nõusolekute saamisel palume need esitada Maa-ametile. 4 25.01.2022 7-1/48-7 13. Joonise Maakasutusplaan ja kaardirakenduse kohaselt asuvad maardlad hajaasustatud aladel. Seletuskirja peatükis 6.5.8 Taastuvenergeetika Planeeringu seletuskirja lisatakse ptk 6.3.3. Maavarad järgmine täiendus: Maardlatega kattuvatel aladel on on kirjeldatud (tsiteerin): „Hajaasustatud aladel võib püstitada väiketuulikuid oma majapidamise või ettevõtte tarbeks“. Selgitame ja palume ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid peale maavara seletuskirjas märkida, et maardlatega kattuvatel aladel on ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Üldplaneeringuga vastavat luba ei ole antud. 4 25.01.2022 7-1/48-7 14. Joonise Maakasutusplaan ja kaardirakenduse kohaselt asuvad maardlad hajaasustatud aladel. Seletuskirja peatüki 6.5.8 Taastuvenergeetika Planeeringu seletuskirja lisatakse ptk 6.3.3. Maavarad järgmine täiendus: Maardlatega kattuvatel aladel on alapeatükis Päikeseenergeetika kavandamine on märgitud (tsiteerin): „Päikeseparkide ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid peale maavara kasutuselevõtu kavandamisel tuleb asukoha valikul eelistada väheväärtuslike alade kasutamist ning endisi jäätmaid –nt endisi karjääride alasid, ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. tootmisest väljalangenud tootmisalasid, väheviljakaid põllumajandusmaid“ ning „Hajaasustuses väljaspool väärtuslikke alasid võib paneele paigutada nii hoonetele, õuealadel maapinnale kui ka väljaspoole õuealasid“. Selgitame ja palume seletuskirjas märkida, et maardlatega kattuvatel aladel on ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Üldplaneeringuga vastavat luba ei ole antud. Endistes karjäärides peab olema ka maavara ammendunud enne kui sinna on võimalik päikeseparke rajada. Palume seletuskirja eeltoodust lähtuvalt täpsustada. 5 Kaitseministeerium 31.01.2022 7-1/48-21 1. Palume kajastada maakasutusplaanil riigikaitselist ehitist Kaitseväe keskpoügooni (edaspidi KVKP), selle laiendatud ohuala ja piiranguvööndit vastavalt Seletuskirja ja joonist täiendatakse. Kaitseministeeriumi 26.02.2020 kirjaga nr 12-1/20/708 saadetud ruumiandmete kihile. Praegu on maakasutusplaanil (ka kaardirakendusel) riigikaitselise ehitise leppemärgiga tähistatud nii KVKP maa-ala kui ka sellest väljaspool asuvad metsaalad, mis on kasutuses KVKP laiendatud ohualana. Palume need maa-alad plaanil eristada ning riigikaitselise ehitise leppemärgiga tähistada ainult KVKP maa-ala. Laiendatud ohuala palume plaanil tähistada erineva leppemärgiga ning lisada seletuskirja peatükki 5.20 „Riigikaitsemaa ja –taristud“ järgmine kokkuvõtlik selgitus. „Kaitseväe keskpolügooni ümbruses asuvaid metsaalasid kasutatakse KVKP laiendatud ohualana Vabariigi Valitsuse 27.08.2015 korralduse nr 352 „Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks loa andmine“ alusel ja korralduse lisas tähistatud ulatuses. Laiendatud ohuala võimaldab Kaitseväe keskpolügoonil korraldada riigikaitselist väljaõpet selliste relvadega, mille ohualad ei mahu polügooni alale. Sellise väljaõppe ajal piiratakse või keelatakse laiendatud ohualal kõrvaliste inimeste liikumine. Ajal, mil väljaõpet ei toimu, on ala kõigile liikumiseks avatud. Laiendatud ohuala piir on looduses tähistatud kollase- ja mustatriibuliste piiripostidega, teedele ja radadele on paigaldatud tõkkepuud, samuti on ohualal lipumastid, kuhu enne väljaõppe algust heisatakse hoiatuslipud. Laiendatud ohuala sissepääsuteedel on infotahvlid olulise teabega ohuala kasutamise kohta.“ 5 31.01.2022 7-1/48-21 2. Palume kavandada üldplaneeringus riigikaitseliste ehitiste KVKP ja Soodla harjutusvälja maaaladele riigikaitse maa-ala juhtotstarve ning tähistada see Joonist täiendatakse vastava leppemärgiga ka maakasutusplaanil. Rõhutame veelkord, et KVKP laiendatud ohuala ei ole riigikaitseline ehitis ning sellel maa-alal ei ole juhtotstarbe muutmine vajalik. Samuti palume võimalusel kavandada perspektiivne riigikaitse maa-ala juhtotstarve riigikaitselise ehitise Soodla harjutusvälja maa-alale, arvestades punktis 3.3 esitatud selgitust. 5 31.01.2022 7-1/48-21 3. Palume korrigeerida ja täiendada seletuskirja peatükis 5.20 „Riigikaitsemaa ja –taristud“ Seletuskirja täiendatakse riigikaitseliste ehitiste Soodla harjutusvälja ja Kaitseväe keskpolügooni kohta märgitud teavet järgmiselt. 3.1 Praegu on seletuskirjas märgitud, et Kaitseväe keskpolügooni laiendamine toimub eriplaneeringu protsessi käigus. Palume see eksitav väide üldplaneeringust välja jätta. Selgitame, et Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneering (KVKP REP) on vastu võetud Vabariigi Valitsuse 06.12.2021 korraldusega nr 408 ning selle avalik väljapanek toimub 27.01.–27.02.2022. Vastu võetud KVKP REP- s ei ole kavandatud KVKP laiendamist. 3.2 Palume märkida riigikaitselise ehitise Soodla harjutusvälja nimetus õigesti. Praegu on seletuskirjas märgitud Soodla harjutusväljak, mis ei ole täpne. 3.3 Palume Soodla harjutusvälja kohta lisada seletuskirja teave, et üldplaneeringus kajastatakse riigikaitselist ehitist, Soodla harjutusvälja, Vabariigi Valitsuse 09.07.2015 korralduses nr 282 „Soodla harjutusvälja asutamine“ ning riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringus 2030+ märgitud ulatuses. Soodla harjutusvälja välispiir, ehitusõigus ja muud maa-ala kasutamise tingimused ja põhimõtted ning sellest tulenevad maakasutuspiirangud määratakse vastavas riigi eriplaneeringus. Riigi eriplaneeringu kehtestamiseni jätkub alal senine maakasutus. 5 31.01.2022 7-1/48-21 4. Seletuskirja peatükis 2.3 „Arengukavad ja planeeringud“ on nimetatud arengudokumendid, millega arvestatakse üldplaneeringu koostamisel. Juhime Arvestame ettepanekuga. tähelepanu, et lisaks seal nimetatutele on praegu koostamisel Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneering (vastu võetud Vabariigi Valitsuse 06.12.2021 korraldusega nr 408), mis hõlmab ka Kuusalu valla territooriumit, ning mille lahendusega palume samuti üldplaneeringu koostamisel arvestada. 3  Kuusalu Vallavalitsuse seisukohad üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel ametite esitatud arvamuste osas Jrk nr Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu / lühikokkuvõte Omavalitsuse seisukoht 5 31.01.2022 7-1/48-21 5. Seletuskirja peatükist 6.4.1.1 „Tallinn–Narva maantee“ nähtub, et üldplaneeringu raames kavandatakse põhimaantee 1/E20 Tallinn–Narva muutmist, Võetakse teadmiseks. Detailsema lahenduse väljatöötamine toimub väljaspool üldplaneeringu protsessi. sealhulgas uute kogujateede, eritasandiliste liiklussõlmede ja ristete, ökoduktide, tunnelite jms rajamist. Arvestades, et nimetatud põhimaantee liikluskorraldusest sõltub juurdepääs riigikaitselistele ehitistele, soovib Kaitseministeerium olla edaspidi detailsema lahenduse kavandamisel kaasatud ning anda omapoolset sisendit kavandatavate muudatuste kohta. 5 31.01.2022 7-1/48-21 Ühtlasi juhime tähelepanu, et seletuskirja peatüki 6.4.1 „Riigiteed“ esimese lõigu lõpus esitatud viite „ptk 6.3.1.1“ asemel peaks ilmselt olema „ptk Täpsustame viidet. 6.4.11“. 7 Majandus- ja 1.02.2022 7-1/48-42 Olete saatnud 04.01.2022 kirjaga nr 7-1/48 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) kooskõlastamiseks ja arvamuse esitamiseks Kuusalu Võtame teadmiseks. kommunikatsiooniministeerium valla üldplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ajal. Kuusalu valla üldplaneeringu eskiislahenduses on taastuvenergeetika teemad kaetud ja toetatakse taastuvenergeetika kasutuselevõttu kogu vallas, sh. seatud tingimused. Tuuleparkide kavandamist ette ei nähta ja vajadusel lahendatakse see läbi eriplaneeringu. Seatud on tingimused väiketuulikute ja päikeseelektrijaamade rajamiseks. MKM´l märkuseid/ettepanekuid ei ole. 8 Muinsuskaitseamet 1.02.2022 7-1/48-47 Muinsuskaitseamet pani üldplaneeringute koostajatele kokku juhendi (Muinsuskaitse ja kultuuripärand üldplaneeringutes -Planeerimine.ee), milles Selgitame, et koostatud juhend on oma olemuslikult soovituslik. Seetõttu järgime planeeringus soovitusi anname suuniseid ja teeme ettepanekuid, kuidas planeerimisel kultuuripärandit käsitleda ning selle erinevate osadega ruumi kasutamisel ja võimaluse korral. Üldplaneeringu täpsusastmes ei koostata detailset tabelit mälestistest (sh seisundist, kujundamisel arvestada. Muuhulgas on juhendis (lisa 1, lk 14) kirjas soovitus käsitleda kultuurimälestisi tabeli vormis või nimekirjana, kus oleks märgitud kavandatavatest tegevusest), kuna planeering ei sea sellises täpsusastmes mälestistele tingimusi. Lisame mälestise seisund, kasutusfunktsioon, kavandatavad tegevused, kusjuures mälestisi võib ka liigiti grupeerida. üldplaneeringusse üldisema mälestiste grupeeringu selle järgi, kuidas on võimalik Üp tasemel erinevaid Mälestistel ja nende kaitsevööndites tegutsemisel tuleb küll lähtuda muinsuskaitseseadusest, kuid tabel (kuhu on kantud tegevused ja tingimusi seada. leevendusmeetmed) on abivahend, mida järgides saab paremini planeerida tegevusi nii, et tagatud oleks mälestiste säilimine maastiku ajalise mitmekihilisuse näitajana ning arheoloogilise kultuurkihi teabemahukus ajalooallikana. Sellise analüüsi abil on võimalik hinnata planeeringuga kavandatava maakasutuse sihtotstarvete võimalikku mõju pärandile ning näha ette lahendusi negatiivse mõju ära hoidmiseks. 8 1.02.2022 7-1/48-47 Kuusalu valla territooriumil on säilinud militaarpärandit, ülevaade sellest on Lisame seletuskirja militaarpärandi käsitluse. -https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage .2007.-2012. aastal viidi läbi Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti eestvõttel Eesti 20. sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamise ja analüüsi projekt eesmärgiga kaardistada ning korraldada arhitektuuripärandi kaitset. XX sajandi arhitektuuriobjektid on seletuskirjas esitatud 8 1.02.2022 7-1/48-47 Muinsuskaitseamet juhib tähelepanu järgmistele analüüsimist vajavatele teemadele ja vajadusele hinnata planeeringu elluviimisega kaasneda Üldplaneeringus on arvestatud väärtuslike alade ja objektidega. Aladest on määratud väärtuslikud maastikud ja võivaid mõjusid: miljööväärtuslikud alad, täiendavalt kuulub suur osa vallas Lahemaa Rahvuspargi koosseisu, mille kaitse- -erinevate ajaperioodide kultuurpärandi kihistused ja nende väärtus. Väärtust võiks omistada ajaloosündmustega või kohapeal tuntud eesmärkideks on mh väljakujunenud ajaloolis-kultuurilise keskkonna säilitamine. Lisaks on arvestatud mitmete muistenditega seotud paikadele, kultuuritegelaste elu ja tegevusega seotud paikadele, kohalikele inimeste eneseteadvustamise ja samastumise erinevate väärtuslike objektidega. Leiame seega, et ÜP tasemel on väärtuslike alade-objektide kaitset käsitletud kohtadele. piisavalt. Üldplaneeringu täpsuastmes vaatekoridore üksikobjektidele ei määrata. Planeeringuga on seatud Oluliseks tuleb pidada väärtusliku miljööga külade krundi suurusi, hoonestuse ja kujundamise elemente, hoonestusstruktuuri ja maakasutust. Uut vaadeldavuse tagamise tingimus, mida tuleb arvestada edasisel planeerimisel. hoonestust ja maakasutust tuleb sobitada vanaga olemasolevaid väärtusi rikkumata. Väärtuslikud on piirkonnad, kus on algupäraselt säilinud taluarhitektuuri, on jälgitav ajalooline asustusstruktuur ja teedevõrk, traditsiooniline maakasutus. Olulised on ajalooliselt väärtuslikud objektid, sh hooned, monumendid, sillad, teed, tähised jne ning nende säilimiseks vajalike tingimuste seadmine. Samuti maastikupilt, sh vaated kultuurilooliselt olulistele objektidele, vaatekoridoride määratlemine. Ajaloolise väärtusega on maastikumuster, kus võib leida muinasaegseid, mõisaaegseid, taluaegseid ja kolhoosiaegseid maastikke. Olulised on maastikud, kus on kiviaiad, vared, lahtised madalad kraavid, alleed, veskite paisud, veskijärved jms. Väärtustatud peab olema kultuurilise eripära säilimine talude planeeringutes, ehitistes, rajatistes, aedades, parkides jm. 8 1.02.2022 7-1/48-47 Muinsuskaitse põhimõtete järgimine toetab otseselt PlanS § 8 sõnastatud elukeskkonna parendamise põhimõtet –eesmärk on luua eeldused Nõustume seisukohaga ning näeme kultuuripärandit samamoodi osana elukeskkonnast. Üldplaneeringus on kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise arvestatud väga erineva kultuuripärandiga ning pärandi säilimisele on seatud tingimused üldplaneeringu miljöö arenguks. Samuti haakuvad muinsuskaitse põhimõtted kestliku kahanemise ja säästliku maakasutuse põhimõtete ja säästva arengu täpsusastet ja võimalusi arvestades. printsiipidega (PlanS § 12), mille kohaselt peab planeerimisel võimaluse korral eelistama alakasutatud alade/hoonete taaskasutust ning keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi. Oleme seisukohal, et mälestised näitavad piirkonna kultuurmaastiku ajalist mitmekihilisust, mistõttu tuleb planeerimisel lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada nende kui avaliku väärtusega (MuKS § 3 lg 7). 8 1.02.2022 7-1/48-47 Tuginedes sellele, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, Palume esitada ruumiandmed arheoloogiatundlike alade kohta. Ruumiandmete esitamisel lisatakse vastavad mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks. Muinsuskaitseameti poolt tehtava tingimused ka seletuskirja. Selgitame, et antud tingimust seletuskirja ei lisata: ▪KMH kohustusega tegevuste arheoloogiatundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada seni avastamata ja prognoosimata muistised võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Seetõttu tuleb: arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus; kuna ÜP ei sea täpsemalt nõuet, sest teema on juba MUKS §31 järgi ▪KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) reguleeritud. Palume esitada ruumiinfo ka avastatud, kuid kaitsestaatuseta arheoloogiapärandi osas - tingimusi alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise ei saa seada infota, kus objektid ruumis paiknevad. vajadus; ▪prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: ▪algatatakse detailplaneeringut; ▪ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m². Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused. Üldplaneeringu edasisel koostamisel esitatakse arheoloogiatundlikud alad 2021. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis on võimalik, et tulevikus tuleb asjakohane info mõnest muust andmebaasist. Arheoloogiamälestiste puhul on lisaks riigi kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele palju juba avastatud või eeldatavat arheoloogiapärandit, mida tuleb samuti ruumilisel planeerimisel silmas pidada, et tagada kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse säilimine ja vähendada selle hävimiseriski. 4  Kuusalu Vallavalitsuse seisukohad üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel ametite esitatud arvamuste osas Jrk nr Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu / lühikokkuvõte Omavalitsuse seisukoht 9 RMK 2.02.2022 7-1/48-62 RMK on seisukohal, et Kuusalu valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamisel peab olema arvestatud RMK põhiülesande Üldplaneeringu põhilahenduse koostamisel soovime jätkata koostööd RMK ning kohaliku kogukonnaga täitmise võimalikkusega. Riigimaale seatavad maakasutuse või metsade majandamise piirangud ja tingimused peavad olema põhjendatud ja esitatud ettepanekute analüüsimiseks ning tingimuste täpsustamiseks. kaalutletud, selged, üheselt arusaadavad ning olema selgelt seotud üldplaneeringu ülesannetega tagada piirkonna ruumilist arengut. Piirangute korral peab olema nende mõju hinnatud, s.h. mis juhtuks siis, kui piiranguid ei seataks. Palume üldplaneeringu seletuskirjas ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes esitada metsamaale kavandatud mittemetsamajanduslikel eesmärkidel teostatavate tegevuste osas alternatiivide võrdlused, sh käsitledes ka metsamajanduslikku tegevust. RMK teeb, olles RMK poolt majandatavate metsade osas vastutavaks isikuks, ettepaneku lisada keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandesse peatükk, mis puudutab üldplaneeringuga määratud puhke- ja virgestusmaade, väärtuslike maastike ja asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsade majandamist ja nende metsade uuendamist vastavalt metsaseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatud piirangutele. Üldplaneeringus, sh selle seletuskirjas palume märkida RMK poolt majandatavate metsade osas, et lubatud on kõik raieliigid, kusjuures detailsed kavad puhke- ja kaitsematsade, virgestusmaade, väärtuslike maastike ja asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud aladel kasvavate metsade majandamiseks ja uuendamiseks koostatakse koostöös kohaliku omavalitsusega arvestades metsade olemit, nende kasvutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile aladele planeeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas perspektiivis. 9 2.02.2022 7-1/48-62 RMK ei nõustu üldplaneeringuga määratavates puhke- ja kaitsemetsades lageraie keelustamisega ning teistele raieliikidele 1,0 ha pindala piirangu seadmisega. Vastavalt Metsaseadusele on metsa majandamine säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. Piirates üldplaneeringuga võimalikke kasutatavaid raieviise või raiete suurusi, läheme vastuollu Metsaseadusega kokku lepitud säästva metsa majandamise põhimõtetega. Metsa majandamise võtted metsamaadel peavad võimaldama metsa erinevaid kasutusviise – uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja kaitset. Turbe-, valik- ja hooldusraied on seadusandlusega reglementeeritud raieviisid, mida on võimalik kasutada vaid sellist raieviisi võimaldavas metsakoosluses. Metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja kaitse tagamine ei ole võimalik, kui osa selleks tegevuseks vajalikke raieviise on keelatud. Lubades vaid mingit kindlat raieliiki, ei ole tagatav metsaseaduse mõte, et metsades on vaja kindlustada ka samaväärse uue metsa kasvatamine. Lisaks põhjustab raielangi pindala piiramine looduslikult kujunenud maastikuilme ja metsaalade kunstlikku killustamist, mida ei saa samuti mõistlikuks pidada. 9 RMK 2.02.2022 7-1/48-62 Teeme ettepaneku üldplaneeringuga sätestada, et supelranna, virgestuse, puhke- ja kaitsemetsadeks vajalikud riigimetsad määratakse kõrgendatud avaliku huviga metsadeks ning neile koostab RMK koostöös valla ja kohaliku kogukonnaga nende alade metsade majandamise pikaajalised kavad, lähtudes ja täpsustades ptk 6.3.5 (Puhke- ja kaitsemetsad), 5.9 (Supelranna maa- ala ja supluskohad) ja 5.7 (Puhke- ja virgestuse maa-ala) põhimõtteid. Koostöös lepitakse kava koostamisel kokku ka lubatud raieliik ja raiealade pindala. Teeme ettepaneku puhke- ja kaitsemetsade kasutamise (ptk 6.3.5) tingimuste punkti 4 alapunktid sõnastada alljärgnevalt: 4.1. turberaieid eelistatakse lageraiele juhul, kui see tagab uue metsa väljakasvatamise; 4.2. raielangid sobitatakse maastikku vältides suurte avatud vaadete tekkimist; 4.3. raieviis valitakse sõltuvalt metsa kasvutingimustest ja samaväärse metsa uuendamise võimalustest raiealal; 4.4. raiete planeerimisel alustatakse metsast, mis on vanemad või mille tervislik seisund on halb; 4.5. lageraie lankidega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja teid; 4.6. lageraie puhul jälgitakse selle kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alustata lageraiega enne, kui kõrval oleval langil kasvab ca 1 meetri kõrgune noor mets; 4.7. teede ja radade ääres jäetakse lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20-70 tk/ha) või säilikpuude suuremaid gruppe; 4.8. raie tagajärjed (okste äravedu, rikutud teede ja pinnaste taastamine) likvideeritakse raie tegija poolt võimalikult kiiresti; 4.9. hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet rakendatakse metsa uuendamise võtteid, mis tagavad uuenenud metsa seadusandlikes aktides ettenähtud aja jooksul. 9 2.02.2022 7-1/48-62 Eraldi oleks vaja lisada samasse peatükki punktid: 5. noortes ja keskealistes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele; 6. eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest teavitab RMK kogukonda eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi. Palume täpsustada ka ptk 5.11 Kaitsehaljastuse ning ptk 5.6 Tootmise maa-ala tingimustes kirjas olevat nõuet „Kõrghaljastuse toimimiseks müra leevendajana on soovitav kasutada segapuistut, mis koosneb igihaljastest ja lehtpuudest (kuna see omab paremat efekti), lisaks puudele istutada ka tihe põõsastik.“ Sellise teksti korral seal raietöid teha ei saa, sest kõrghaljastus kirjeldatud kujul ju ei säili iseenesest. Teeme ettepaneku sõnastada ka seal, et metsa majandamine kaitsehaljastuse maal toimub vastavalt seadusandlikele aktidele ja kooskõlastatult kohaliku omavalitsusega (riigimetsas ala pikaajalise kava koostamise alusel). 9 2.02.2022 7-1/48-62 Lk. 45 on kirjas „Väärtuslikule maastikule on vajalik koostada maastikuhoolduskava, mille põhjal seatakse väärtuslike maastike säilitamiseks, Nõustume esitatud ettepanekuga. hooldamiseks ning arendamiseks vajalikud tegevused.“ Teeme ettepaneku riigimetsades asuvate väärtuslike maastike korral rakendada kõrgendatud avaliku huviga aladele (analoogiliselt puhke- ja kaitsemetsadega) koostada kooskõlastatult kohaliku omavalitsusega pikaajalised metsa majandamise kavad. 9 2.02.2022 7-1/48-62 RMK ei nõustu väikeelamumaa juhtotstarbe kavandamisega riigimetsamaale, sest see ei toeta RMK-le seaduse ja põhimäärusega pandud ülesannete Arvestame esitatud ettepanekuga. täitmist. Palume väikeelamumaa juhtotstarbed eemaldada RMK kinnistutelt katastritunnusega 42301:002:0491 (3-s kohas kokku 2250 m2) ja 42301:003:0310 (813 m2) 9 2.02.2022 7-1/48-62 Üldplaneeringus tehakse ettepanek taotleda või võõrandada munitsipaalomandisse alad, millele on kavandatud sotsiaal-kultuurilise ja/või Üldplaneeringu põhilahenduse koostamisel soovime jätkata antud teema käsitlemiseks koostööd RMK-ga puhkeotstarbega objektid. Juhime tähelepanu, et valdava osa sotsiaal-kultuurilise ja puhkeotstarbega objektide riigimaale rajamine on võimalik korraldada ilma riigimaa munitsipaalomandisse andmata. 9 2.02.2022 7-1/48-62 Palume planeeringu kaardilt võtta maha väärtusliku põllumaa juhtotstarve alljärgnevatelt RMK haldusalasse kuuluvatelt kinnistutelt: 35206:002:0270 Väärtusliku põllumajandusmaa ulatust korrigeeritakse RMK maa-aladel. (rohumaa ID 39229), 24505:001:0806(rohumaa ID 100967), 42301:005:0497 (rohumaa ID 12614), 35203:001:0466 (rohumaa ID 99320), 35203:001:0467 (rohumaa ID 55701), 35203:002:0225 (rohumaa ID 35844), 35206:002:0075 (rohumaa ID 84761), 42301:005:0515 (rohumaa ID 95072), 42301:005:0493 (rohumaa ID 104158), 42301:005:0508 (rohumaa ID 87082). Tegemist on osaliselt metsastunud või siis metsastuvate maatükkidega, mille põllumajandusliku maana uuesti kasutusele võtmine on RMK hinnangul ebamõistlik. 5  Kuusalu Vallavalitsuse seisukohad üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel ametite esitatud arvamuste osas Jrk nr Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu / lühikokkuvõte Omavalitsuse seisukoht 9 2.02.2022 7-1/48-62 Teeme ettepaneku täiendada Taastuvenergeetika peatüki (ptk 6.5.8) päikeseenergeetika Täiendame üldplaneeringu seletuskirjas antud teema käsitluse osas. kavandamise osa tuues välja, kuidas eristatakse omatarbeks rajatavat päikeseparki ning tööstuslikku päikeseparki, millised alusdokumendid on vajalikud paikesepargi rajamiseks (detailplaneering, projekteerimistingimused), sihtotstarbe muutmise vajaduse (tootmismaa) ning nõuded paikesapargi piiramisel aiaga. 9 2.02.2022 7-1/48-62 Lisaks teeme ettepaneku määrata võimalikud tööstusliku päikesepargi alad üldplaneeringu maakasutuskaardil. Üldplaneeringu põhilahenduse koostamisel analüüsime tööstuslike päikeseparkide võimalike asukohtade määramise vajadust. 10 Transpordiamet 2.02.2022 7-1/48-92 1. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada riigitee nr 1 Tallinn–Narva Üldplaneeringu põhilahenduse koostamisel soovime teha sisulist koostööd Transpordiametiga antud küsimuste põhimaantee perspektiivse liikluskorralduse lahendus (nt eritasandilised risted, liiklussõlmed, likvideeritavad mahasõidud ja ulukiläbipääsud, kogujateed lahendamiseks. jne). Määrata riigitee nr 1 oluliselt muudetavaks riigiteeks. Määrata riigitee ja liiklussõlmede ruumivajadus. Ruumivajaduse määramisel lähtuda teekoridorist 150 m ning liiklussõlmede ruumivajadusest (piki teed 1000 m, põiki teed 500 m). Riigitee joonisele kandmisel võtta aluseks „Liikluskorraldus, sellega kaasnevad sotsiaal-majanduslikud mõjud ja müra leevendamise meetmed põhimaanteel nr 1/E20 Tallinn-Narva Kuusalu valla territooriumil (30,7 - 63,6 km)“ 10 2.02.2022 7-1/48-92 2. Planeeringu joonistel on esitatud liiklussõlmede rampide vahelistele aladele sihtotstarbeks näiteks äri- ja tootmismaad (vt joonis 1). Arvestada asjaoluga, et liiklussõlmede rampidele mahasõitude ja ristmike kavandamine ei ole normidega kooskõlas, mistõttu tuleb antud aladel vältida sihtotstarbeliste maade rakendamist. Määrata need transpordimaaks. Pikemas perspektiivis tuleb eeldada nende alade sihtotstarbe muutumist transpordimaaks ningmahasõitude likvideerimist olemasolevatele maaüksustele. Palume reserveerida liiklussõlmede sisese maa transpordimaa juhtotstarbeks. 10 2.02.2022 7-1/48-92 3. Planeeringu kaardil on märgitud olemasolevad ja perspektiivsed matkarajad riigitee nr 1 kõrvale ning nähtud ette ületuskoht üle 2+2 maantee. Arvestades riigitee liiklussagedust ningtuginedes liiklusohutusele ei ole matkaraja kavandamine olulise liiklussagedusega tee kõrvale sobilik lahendus. Matkaraja kavandamisel palume arvestada, et teeületused jääksid perspektiivsete liiklussõlmede asukohta ning matakarajad oleksid kavandatud riigi põhimaanteest eemale (eelduslikult perspektiivsetele kogujateede äärde). 10 2.02.2022 7-1/48-92 7. Planeeringu seletava osa peatükk 6.4.1.1 „Tallinn–Narva“ täpsustada ja korrigeerida põhimaantee arendamise üldiseid põhimõtteid. Transpordiamet viib riigiteed nr 1 elluetapiviisiliselt arvestades teehoiukavast rakendatavaid rahalisi vahendeid. Planeeringu seletavas osas palume selgitada, et uuringust „Liikluskorraldus, sellega kaasnevad sotsiaalmajanduslikud mõjud ja müra leevendamise meetmed põhimaanteel nr 1/E20 Tallinn-Narva Kuusalu valla territooriumil (30,7 - 63,6 km)“ kavandatud lahendus on põhimõtteline ning kinnistute juurdepääsuks vajalike kogujateede paigutus ja liiklussõlmede lahendused täpsustuvad edasise projekteerimise käigus.Eemaldada antud peatükist punkt 4, mis sätestab, et riigitee kavandamisel tuleb kasutada suundristmike kavandamise võimalusi, et leevendada tee-ehitusprojektide käigus mahasõitude sulgemise tõttu igapäevaselt läbitava vahemaa pikenemisest tulenevat mõju. Selgitame, et ristmike kavandamine (sh suundristmike kavandamine) on reguleeritud normidega ja rajamine peab olema kooskõlas normiga. Suundristmik on ristmiku tüüp, mitte leevendusmeede. Terviklik riigitee nr 1 lahendus läbi töötatud üldplaneeringu koostamise raames (liiklusuuring). 10 2.02.2022 7-1/48-92 4. Planeeringu seletavas osas täpsustada, et riigitee kraavidesse arendusalade sademevett mitte juhtida. Üldplaneeringu eskiislahenduse seletuskirjas sisaldub antud tingimus. 10 2.02.2022 7-1/48-92 6. Planeeringu seletava osa peatükk 6.4.1 „Riigiteed“ täpsustada riigitee kaitsevööndite selgitusi ning arvestada käesoleva kirja II jaotise punktis 2 Ptk 6.4.1. täiendatakse riigiteede kaitsevööndi selgitust. Kaitsevööndite osas vt jaotus II punkt 2. Maantee toodud erisustega. Planeeringu kaardile/joonistele kanda riigitee kaitsevööndid. kaitsevööndeid ei kanta levinud praktika kohaselt maakasutuskaardile, analoogselt ei esitata ka teiste taristute kaitsevööndeid. Kaitsevöönd kantakse kaardile vaid juhul, kui seda on võrreldes õigusaktiga suurendatud või vähendatud planeeringu raames 10 2.02.2022 7-1/48-92 8. Planeeringus märkida Viinistu sadam sadamamaa alana. Täpsustame joonisel sadama-ala. 10 2.02.2022 7-1/48-92 9. Planeeringualal asuvad üldkasutatavad navigatsioonimärgid Mohni ja Juminda tuletorn ning mõned sadamate navigatsioonimärgid. Planeeringusse lisatakse navigatsioonimärkide käsitlus. Navigatsioonimärkide nähtavuse ja taustast eristuvuse halvenemise vältimiseks tuleb vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.12.2002. a määrusele nr 26 „Ehitustegevuse kord veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas“ § 4 lõikele 1 navigatsioonimärgi vahetus läheduses ja selle mõjupiirkonnas ehitustegevus kooskõlastada Transpordiametiga. Planeeringu seletuskirjas käsitleda ka navigatsioonimärke ja eelnimetatud rajatiste seotud kooskõlastamise vajadust. 10 2.02.2022 7-1/48-92 II 1. Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha määramine: Üldplaneeringu põhilahenduse koostamisel soovime teha sisulist koostööd Transpordiametiga antud küsimuste 1.1. Kanda planeeringusse perspektiivne teekoridor, liiklussõlmede ruumivajadus japerspektiivsed kogujateed uuringust „Liikluskorraldus, sellega lahendamiseks. kaasnevad sotsiaalmajanduslikud mõjud ja müra leevendamise meetmed põhimaanteel nr 1/E20 TallinnNarva Kuusalu valla territooriumil (30,7 - 63,6 km)“. Planeeringus tingimuste määramisel tuleb tagada uuringus toodud liiklussõlmede ja teede realiseerimiseks vajalik ruumivajadus. 10 2.02.2022 7-1/48-92 1.2. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning määrataperspektiivsete kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja jalgteede) üldised asukohad. Üldplaneeringu üks ülesanne on transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine.Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee milledel on igaühel oma funktsioon ja need funktsioonid on leitavad siit: majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“. Igal riigiteel on lisaks liigile olemas tee klass, mis on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset iseloomustav tunnus. Tee klassid on toodud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid). Normidest nähtub, et nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks riigiteedega on klasside kaupa erinevad. Näiteks esimese klassi teel võib olla ainult üks parempööretega ristumiskoht kahe eritasandilise ristmiku vahel, kuid kuuenda klassi teel võib neid olla vastavalt vajadusele. Meile teadaolevalt võib tulevikus muutuda normides klassipõhine käsitlus, mistõttu me ei pea täna otstarbekaks klassipõhist käsitlust üldplaneeringusse sisse viia. Soovime üldplaneeringute koostamise kontekstis kokku leppida suurema liiklussagedusega riigiteedele ühise nimetuse: Kokkuleppeliselt eristatakse üldplaneeringutes teistest teedest olulise liiklussagedusega teedena (edaspidi lühend OLT) riigitee liiklussagedusega (AKÖL) >6000a/ööpäevas sõltumata riigitee liigist.Liiklussagedused, millest üldplaneeringute koostamisel lähtuda on leitavad selle lingi alt (https://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/View/index.html?appid=293d200a16454c1c84f2cfe35720149f) 10 2.02.2022 7-1/48-92 1.3. Palume arvestada OLT teedel vajadust võimalike ristumiskohtade asukohtade määramiseks kuna see mõjutab enamasti mitmeid kinnistuid ning hiljem detailplaneeringu faasis ei ole reeglina mõistlik haarata kogu suurt maa-ala tervikuna. Nimetatud nõue on 6 kooskõlas ka PlanS § 75 lg 1 p 1 kohase transpordivõrgustiku objektide asukoha määramise ülesandega.  Kuusalu Vallavalitsuse seisukohad üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel ametite esitatud arvamuste osas Jrk nr Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu / lühikokkuvõte Omavalitsuse seisukoht 10 2.02.2022 7-1/48-92 1.4. Soovitame analüüsida kohaliku teedevõrgu toimimist ja vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 29 kaaluda avalikes huvides erateede omandamist. Kaalumisel ÜP raames on arvestatud kohaliku teedevõrgu toimimise vajadusega ning välja toodud teed, mida nähakse palume pöörata erilist tähelepanu OLT ja kohaliku teedevõrgu ristumiskohtadele kuna OLT teedel on riigiteega avalikus kasutuses (sh erateed). Erateede omandamist üheselt üldplaneeringuga ette ei nähta. OLT tee käsitlus ristumiskohtade arv ja vahekaugused on normidega piiratud. Riigitee nr 1 Tallinn–Narva puhul on sobilik ja vajalik lähtuda punktis 1.1 toodud võrdub planeeringus põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva käsitlusega. liiklusuuringu terviklahendusest. 10 2.02.2022 7-1/48-92 2. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sealhulgas tänava kaitsevööndi laiendamine,riigitee kaitsevööndi vähendamine: Riigiteede kaitsevööndite laiused tulenevad õigusaktist, üldplaneeringus neid ei dubleerita. 2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul määrata kaitsevööndi ulatus sama paragrahvi lõike 3 alusel. 10 2.02.2022 7-1/48-92 2.2. Riigitee nr 1 Tallinn–Narva km 35,9–41,5 ja km 50,925–54,000 määrata riigiteekaitsevööndi laiuseks 50 m lähtudes asjaolust, et tegemist on riigi Arvestame esitatud ettepanekuga. põhimaanteega ning rahvusvahelise maanteega. 10 2.02.2022 7-1/48-92 2.3. Kuusalu alevikus: Üldplaneeringu põhilahenduse koostamisel soovime teha sisulist koostööd Transpordiametiga antud küsimuste 2.3.1. Riigitee nr 11106 km 0,375 – 0,775 määrata riigitee kaitsevööndi laiuseks 30 mlähtudes asjaolust, et tegemist on asulavälise liikluskeskkonnaga. lahendamiseks. 2.3.2. Riigiteede nr 3517, nr 3518 ja nr 3519 määrata riigitee kaitsevööndi laiuseks 30 mlähtudes asjaolust, et tegemist on asulavälise liikluskeskkonnaga ning Kuusalu liiklussõlme osaga. 10 2.02.2022 7-1/48-92 2.4. Kiiu aleviku ulatuses määrata kõigi kõrvalmaanteede ja ühendusteede kaitsevööndi laiuseks 30 m, välja arvatud riigitee 11260 Jõelähtme – Kemba km 20,065–20,600 (Kiiu ojast kuni Veski tänavani) ja riigitee nr 11105 Kiiu–Soodla km 0,000–0,800, tulenevalt asulavälisest keskkonnast ja hoonestusjoone puudumisest. 10 2.02.2022 7-1/48-92 2.5. Kolga aleviku ulatuses määrata kõigi kõrval- ja tugimaanteede ning ühendusteede kaitsevööndi laiuseks 30 m, välja arvatud riigitee 11268 Kolga–Pudisoo km 1,250–2,640 (Leeskõrve teest kuni Uuri-Kolga teeni) ja riigitee nr 11288 Ulliallika–Kolga km 2,950– 2,115 (asulaväravast kuni, tulenevalt asulavälisest liikluskeskkonnast ja püsiva hoonestusjoone puudumisest. 10 2.02.2022 7-1/48-92 2.6. Juhul kui olemasolev hoonestusjoon jätkub väljaspool alevit/alevikku, kaalub Transpordiamet kohaliku omavalitsuse põhjendatud ettepaneku alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva kaitsevööndi laiuse vähendamist. 10 2.02.2022 7-1/48-92 2.7. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav ja määrav joonis esitada Transpordiametile GIS või CAD formaadis Võtame teadmiseks 10 2.02.2022 7-1/48-92 3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine: Üldplaneeringus ei seata ühest tingimust, et kaitsevööndisse on ehtiusloakohustuslike hoonete kavandamine 3.1. EhS § 70 lg 2 kohaselt on keelatud riigitee kaitsevööndisse ehitada ehitusloakohustuslikke hooneid. EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis on põhjendatud vaid asula keskkonnas. Leiame, et eelkõige on oluline suunata tundlikku maakasutust kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Kaaluda tingimuse määramist, et kaitsevööndist väljapoole ning vastav tingimus on juba ka ptk 6.4.1. (tingimus 1) antud. ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse on põhjendatud liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olemasolul või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus 10 2.02.2022 7-1/48-92 3.2. Juurdepääsu tagamiseks OLTle tuleb üldjuhul vastavalt asjaõigusseaduse § 156 kinnistute maakorralduslikul jagamisel juurdepääs tagada seni Vastavasisuline tingimus on juba üldiselt antud kõikidele riigiteedele (vt üldplaneeringu seletuskirja ptk 6.4.1) kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv normidega piiratud. 10 2.02.2022 7-1/48-92 3.3. OLTga külgneva ehitustegevuse kavandamisel ilma detailplaneeringu koostamise kohustuseta arvestada, et üldreeglina tuleb kasutada Vastavasisuline tingimus on juba üldiselt antud kõikidele riigiteedele ( vt üldplaneeringu seletuskirja ptk 6.4.1) juurdepääsuks kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv Normidega piiratud. 10 2.02.2022 7-1/48-92 3.4. Palume arvestada, et jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada riigiteest eraldiseisva rajatisena. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta Üldplaneering annab kergkliiklusteede üldised trassivajadused, kuid ei täpsusta kus pool teed peaks ruumivajadust kergliiklustee rajamiseks kergliiklustee kulgema vms, see selgub projekteerimise käigus. Seletuskirjas ptk 6.4.4. on juba antud tingimus, et eramaadel, kaaluda tingimuse määramist, et projekteerimistingimused kergliiklustee rajamiseks antakse läbi avatud menetluse. projekteerimistingimused kergliiklusteede rajamiseks antakse läbi avatud menetluse. 10 2.02.2022 7-1/48-92 3.5. Määrata üldplaneeringus tingimus, et rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise Üldplaneeringuga on juba määratud tingimus: Riigitee lähedusse planeeritavatele ükskõik mis otstarbega sõiduraja välimisest servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi mastidel peab nende kaugus riigitee muldkehast olema vähemalt võrdne selle posti või masti kogukõrgusega. avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = Üldplaneeringuga ei kavandata tuuleparke (üle 30 m tuulikuid). Planeeringuga on lubatud kavandada tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter). väiketuulikuid (kuni 30 m). Leiame, et väiketuuliku puhul on piisavaks juba seletuskirjas sisalduv eeltoodud Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku tingimus. nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla vahemaa määratlemise asemel planeeringu koostamisel kasutada väljapakutud valemit. 10 2.02.2022 7-1/48-92 3.6. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu võimekust ja vastavust ning kaaluda tingimuste seadmist, näiteks Üldplaneeringus on ettepanekuga juba arvestatud ja seatud seatud tingimused kohaliku teedevõrgu detailplaneeringu koostamise kavandamiseks (ptk 6.4.2). kohustus, mis toetavad arendus- ja elamuala sisese teedevõrgu terviklikku kavandamist ja elluviimist. Palume arvestada, et Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub. 7  Kuusalu Vallavalitsuse seisukohad üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel ametite esitatud arvamuste osas Jrk nr Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu / lühikokkuvõte Omavalitsuse seisukoht 10 2.02.2022 7-1/48-92 3.7. Palume arvestada ja kajastada üldplaneeringu tekstilises osas, et üldjuhul ei ole võimalikjuhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See Seletuskiri juba sisaldab antud tingimust. on võimalik vaid põhjendatudjuhtudel koostöös Transpordiametiga. 10 2.02.2022 7-1/48-92 3.8. Üldplaneeringus tuleb vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee aluselemaale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks Üldplaneeringu põhilahenduse koostamisel soovime teha sisulist koostööd Transpordiametiga antud küsimuste ning vaba ruumi olemasolul anname nõusoleku seda maad kasutada. Samuti teeme erandeid asula keskkonnas.Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata lahendamiseks. igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilisealusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste võidetailplaneeringu. 10 2.02.2022 7-1/48-92 4. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine: Põhimõttega on arvestatud, kuna valla kontekstis on ainukeseks OLT teeks põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva, 4.1. Palume lähtuda OLT funktsioonist teenindada eelkõige läbivat liiklust ja võimalusel arvestada et, kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee. kuhu täiendavat kohalikku liiklust otseselt ei suunata. Planeeringulahendusega vältida võimalusel kohaliku liikluse suunamist OLTtle. 10 2.02.2022 7-1/48-92 4.2. Arendusalade juurdepääsud OLTga lahendada üldjuhul läbi kogujateede, mis on ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu. Koostöös Lahendatakse põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva planeeringuga, eraldiseisvaid tingimusi seada ei ole vaja. Transpordiametiga määrata perspektiivse ja olemasoleva suletava juurdepääsu asukoha vajadus avalikult kasutatavale teele. 10 2.02.2022 7-1/48-92 4.3. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna liiklussagedust suurendavad arendused keskustesse. Eelistada planeeringulahendust, Põhimõttega on arvestatud. mis ei suurenda elu- ja töökohtade vahelise pendelliikumise vajadust. Logistika- ja tootmisalade juurdepääsude kavandamisel vt punkti 1.5. 10 2.02.2022 7-1/48-92 4.4. OLTle uusi samatasandilisi ristumiskohti üldjuhul mitte kavandada. Arvestada, et kohalike teede uued liitumised põhimaanteedega tuleb lahendada Lahendatakse põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva planeeringuga, eraldiseisvaid tingimusi seada ei ole vaja. asukohapõhiselt koostöös Transpordiametiga. 10 2.02.2022 7-1/48-92 4.5. Määrata koostöös Transpordiametiga oluliselt muudetavad teelõigud. Oluliselt muudetava teelõiguna tähistatakse pikemat teelõiku, mille osas võib Oluliselt muudetav teelõik on Transpordiameti käesoleva kirja ettepanekul põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva eeldada, et liiklemise sujuvuse Kuusalu valla ulatuses, seletuskirjas on toodud eraldi peatükk antud maantee kohta (ptk 6.4.1.1.) Teised tagamiseks, liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik ühe või mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee oluliselt muudetavad teelõigud puuduvad. geomeetria muutmine, sõidusuundi eraldava piirde paigaldamine, täiendavate sõiduradade ehitamine, olemasolevate ristumiskohtade arvu oluline vähendamine, eritasandiliste ristumiskohtade rajamine. Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna teedevõrgus, sh muudatusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurdepääsuga.Oluliselt muudetav teelõik tähistada kaardil ja seletuskirja kanda eelpool nimetatud kirjeldus. 10 2.02.2022 7-1/48-92 5. Liikuvus ja ühistransport: Oleme juhendiga kursis. OLT mõiste ei anna Kuusalu kontekstis täiendavat sisu planeeringulahendusele, kuna 5.1. Soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi juhisega „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ peatükk 4.4 Tehniline taristu. Kasutada juhises on üheselt seotud vaid põhimaanteega nr 1 Tallinn-Narva, mille käsitlus on seletuskirjas juba piisavalt põhjalik. toodud põhimõtteid ja mõisted üldplaneeringu koostamisel, arvestades täiendavalt uue praktilisest vajadusest lähtuva mõistega OLT. 10 2.02.2022 7-1/48-92 5.2. Transpordiameti jaoks on olulised multimodaalsete ühistranspordisõlmede (näiteks pargi ja reisi bussi ning rongi ühispeatused) võimalike Üldplaneeringus on juba määratud pargi ja reisi parklad. Selgitame, et Kuusalu vallas puudub raudtee. asukohtade määramine ja nendele ohutu ligipääsetavuse tagamine jalgsi ja jalgrattaga. Samuti on oluline määrata PlanS mõistes olulise ruumilise Selgitame samuti, et PlanS räägib olulise ruumilise mõjuga ehitise (ORME) kavandamist. ORME nimekiri on mõjuga uued arendus- ja elamualad ning välja tuua prioriteetsed piirkonnad, mis on väga hästi ühistranspordiga ligipääsetavad või kus on potentsiaal selgelt reguleeritud VV määrusega nr 102 ja sellesse ei kuulu tavamõistes suuremad arendus-või elamumalad, ühistranspordi arendamiseks. mistõttu pole korrektne teha ettepanekut PlanSi mõistes olulise ruumilise mõjuga arendus-ja elamualade kohta. Suuremad uued elamu-ja arendusalad on kavandatud keskustesse ja nende lähialale, misõttu ühistranspordiga ühendamise potentsiaaliga on samuti arvestatud. 10 2.02.2022 7-1/48-92 6. Mürakategooriate määramine: Mürakategooriate määramise vajadusega on üldplaneering arvestanud ning ptk 6.2.2 on välja toodud: Peatükk 6.1. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 juhime tähelepanu mürakategooriate määramise kohustusele üldplaneeringus maa kasutuse sisustatakse KSH tulemuste põhjal. juhtotstarbe järgi. Riigiteelt leviva müra sisse ei soovita planeerida I-IV kategooria objekte. Vastasel korral on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik avestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus. 10 2.02.2022 7-1/48-92 7. Rohevõrgustiku toimivuse tagamine ja ulukiläbipääsudega seonduv: Üldplaneeringus on juba seatud tingimused rohevõrgu sidususe tagamiseks, palume tutvuda seletuskirja ptk-ga 7.1. Rohevõrgustiku sidususe tagamiseks palume sätestada konkreetsed maakasutustigimused Kuusalu valla üldplaneeringus. Planeeringus ja KSH-s 6.3.2. analüüsida mõju keskkonnale ning planeeringus näha ette rohevõrgustiku toimimiseks vajalikud maakorralduslikud piirangud planeeritud ulukiläbipääsude suudme aladele. Palume seletuskirja ptk 6.3.2„Roheline võrgustik“ ning planeeringu jooniseid täiendada järgnevate märkuste alusel. 10 2.02.2022 7-1/48-92 7.1.1. Ulukiläbipääsude (ökoduktide, samatasandiliste teeületuskohtade ja tunnelite)toimivuse tagamiseks moodustada ulukiläbipääsudele Üldplaneeringu põhilahenduse koostamisel soovime teha sisulist koostööd Transpordiametiga antud küsimuste piiranguvööndid, mis on kantud maakasutusplaanile. Piiranguvööndina käsitletakse, arvestades maa lahendamiseks. kõlvikulist jaotust ja asustuse olemasolu ulukiläbipääsudel, 500 meetrist ala ulukiläbipääsu keskpunktist. Lähtuvalt maakasutusest ja rohevõrgustiku paiknemisest võib piiranguvööndit täpsustada. Ulukiläbipääsu piiranguvööndis ei ole üldplaneeringu kehtestamise ajal seni hoonestamata katastriüksustel uute ehitiste (v.a õhuliinid, maakaabelliinid, maa-alused trassid) püstitamine lubatud. Lubatud on ehitiste püstitamine olemasolevate hoonestusaladega seotult nii, et olemasolevad ja kavandatavad ehitised moodustavad kompaktse terviku. Ehitised, sh piirdeaiad, ei tohi takistada loomade liikumist ulukiläbipääsudele. Piiranguvööndites tuleb säilitada puistu jätkuv sidusus ulukiläbipääsude suudmeala ja ümbritsevate kasvava metsaga alade vahel. Ehitised, sh piirdeaiad, ei tohi takistada loomade liikumist ulukiläbipääsudele; 10 2.02.2022 7-1/48-92 7.1.2. Ulukiläbipääsude toimivuse ja rohevõrgustiku sidususe tagamiseks tuleb ulukiläbipääsude piiranguvööndis maaomanikel metsa majandades ja/või metsamajandamiskava koostades arvestada, et ulukiläbipääsu suudmeala piirkonna metsad toimivad ulukiläbipääsu juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb metsa majandada viisil, mis tagab rohevõrgustiku puistu sidususe ja toetab loomade ulukiläbipääsu suudmeni jõudmist. Raiete planeerimisel on soovitav koostööd alustada ulukiläbipääsu omanikuga juba enne metsateatise esitamist Keskkonnaametile, et koostöös planeerida raie teostamine mahus ja viisil, mis tagab rohevõrgustiku metsalise sidususe ja loomade läbipääsu ulukiläbipääsule. Metsateatis ulukiläbipääsu piiranguvööndis tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu omanikuga. Soovitav on metsateatise kooskõlastamise asemel määrata planeeringus üldinepiirang, et piiranguvööndis on lageraie keelatud. 8  Kuusalu Vallavalitsuse seisukohad üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel ametite esitatud arvamuste osas Jrk nr Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu / lühikokkuvõte Omavalitsuse seisukoht 10 2.02.2022 7-1/48-92 7.1.3. Maavarade kaevandamist ulukiläbipääsu piiranguvööndis vältida. Maavara geoloogiline uuringuluba ja kaevandamisluba tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu omanikuga 10 2.02.2022 7-1/48-92 7.2. Planeeringus arvestada põhimõttega, et ulukiläbipääsude piiranguvööndite ruumiandmestik edastatakse Keskkonnaametile ja ulukiläbipääsu Ettepanek käsitleb edasist protsessi peale Üp kehtestamist, mis võetakse teadmiseks. omanikule. Raie kavandamisel saadab Keskkonnaamet metsateatise kooskõlastamiseks ulukiläbipääsu omanikule. Maavara geoloogilise uuringuloa ja kaevandamisloa menetluses saadab Keskkonnaamet loa kooskõlastamiseks ulukiläbipääsu omanikule. Märgime, et punktide 7.1.2, 7.1.3 ja 7.2 koostöö käsitlemine üldplaneeringus sõltub oluliselt sellest, millised lahendused leitakse ministeeriumite tasemel rohevõrgustiku regulatsioonile ja vastutuse jaotamisele. 10 2.02.2022 7-1/48-92 7.3. Planeeringus näha ette perspektiivsete ulukiläbipääsude kavandamine riigiteele nr 1 orienteeruvalt km 44,7, km 49 ja km 57,6. Täpsem asukoht Selgitame, et rohelise võrgustiku paiknemist on juba täpsustatud eskiisis ning orieneeruvad ökoduktide selgitada välja vastavalt üldplaneeringu mõõtkavas täpsustatavale rohevõrgustikule. asukoahd on esitatud ptk 6.4.1.1. skeemidel. 10 2.02.2022 7-1/48-92 8. Lennundus: Võtame teadmiseks KSH koostamisel. 8.1. Kuusalu valla õhuruumi katavad osaliselt militaarlennu ajutised piirangualad EER15A ja EER15B, kus võib toimuda ala aktiveerimise korral militaarlennutegevus. Tegevus võib tekitada müra ning häiringuid, millega palume Teil üldplaneeringusu ja KSH välja töötamisel arvestada. Alade asukohad on leitavad Maa-ameti lennunduskaardilt. 10 2.02.2022 7-1/48-92 9. Ettepanekud KSH väljatöötamisele: KSH raames hinnatakse üldplaneeringuga kavandatava tegevuse mõjusid. Olemasolevate riigiteede puhul 9.1. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (müra,vibratsioon, visuaalne häiring, vms) elanikkonna heaolule ja tervisele arvestatakse tervise ja heaolu neid mõjusid (nt müra), mis võivad puudutada uue maakasutuse kavandamist lähtudeskavandavast üldplaneeringu lahendusest. riigiteede lähialas. 10 2.02.2022 7-1/48-92 9.2. Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel,sh arendaja kohustusi müra normtasemetest lähtuvalt. Võetakse teadmiseks. 10 2.02.2022 7-1/48-92 Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja numbreid (vt link allpool). Planeering kooskõlastada Transpordiametiga. Arvestame planeeringus teeregistri põhiste teede nimetuse ja numbritega, planeering esitatakse Kooskõlastamisel palume esitada meie kirjale vastava ülesehitusega ülevaade (näiteks tabelina) Transpordiameti ettepanekute arvestamise kohta Transpordiametile kooskõlastamiseks. Omalt poolt palume teha edaspidi Kuusalu üldplaneeringu kesksemaid planeeringulahenduse väljatöötamisel. Ettepaneku mittearvestamist palume sisuliselt põhjendada. ettepanekuid, mis põhinevad läbitöötatud seletuskirjale. Mõistame, et Kuusalu valla üldplaneeringu pika koostamisperioodi tõttu võivad olla ameti seisukohad uuenenud, kuid kuna tegemist ei ole lähteseisukohtade etapi, vaid eskiisiga, on kohasem teha ettepanekuid juba avalikustatud eskiisi lahendust arvestades. 11 Keskkonnaamet 2.02.2022 7-1/48-91 1.1. ÜP seletuskirja ptk 6.4.4 alapunkti „Matka- ja terviserajad, puhkekohad“ (lk 70) osas märgime, et külastuskorralduse teema on korralikult läbi Puhkekohtadena on märgitud olemasolevad puhkamist võimaldavad taristud (nt vaatetornid) , puhkekohad. planeerimata, on palju ebatäpsusi ja vastuolusid: 1) Arusaamatuks jääb kaardile märgitud puhkekohtade valik ja definitsioon. Mida mõeldakse Üldplaneeringu põhilahenduse koostamisel vaadatakse maakasutuskaardil üle ja täpsustatakse vajadusel nende puhkekoha all (vrdl RMK käsitlus)? Lahemaal on planeeritud 6 puhkekohta, neist 4 on tornid (samas ei ole näidatud kõiki torne, nt Viru raba), 1 asukohti. kavandatav puhkekoht (Turbuneeme, küsitav) ja 1 eramaal asuv üksikobjekt (Turjekelder, mille massilisele külastamisele maaomanik vastu on). Puhkekohad on kaardil ebatäpselt, eksimus isegi kuni 450 m. 11 2.02.2022 7-1/48-91 2) Pealkirjas nimetatakse, aga sisuliselt ei käsitleta terviseradasid. Terviserajana mõistetakse tavaliselt sportimisvõimalusi pakkuvaid rajatisi, nt Seletuskirja täpsustatakse. (valgustatud) 11 2.02.2022 7-1/48-91 3) Arusaamatuks jääb, kas kasutatud mõistetel „matkarada”, „kohaliku tähtsusega matkarada“ ja „kohalik matkarada“ on erinev tähendus. ÜP Mõisteid täpsustatakse. seletuskirjas ei käsitleta, aga tegelikult on lisaks matkaraja mõistele kasutusel ka mõisted õpperada ja loodusrada. 11 2.02.2022 7-1/48-91 4) Suur segadus on matkaradadega – mis on olemasolevad, mis plaanitavad, kas asukohad on ikka täpsed. Perspektiivse matkarajana (Mapinfo Olemasolevad ja perspektiivsed matkarajad vaadatakse üle. kaardikiht YP_puhke_rada) on tähistatud 2 objekti: 1) Haldi saare vastas asuv tegelikult olemasolev, juba lagunev eraalgatusel tehtud linnuvaatlustornidega rada, 2) Joaveskil jõe ääres ja endise papivabriku õuel. Kas vald võtab Haldi raja ja linnuvaatlustornid enda hallata?Olemasolevate radadena on Lahemaal märgitud (kaardikihi järgi) 42 rada/rajalõiku. Tegelikult ei ole neid enamasti olemas ning need ei kattu päriselt olemasolevate radadega (nt Pärispea ranniku õpperada, Metsa matkarada). Palume korrigeerida kaarti, võttes aluseks olemasolevad andmed ning eristada kaardil olemasolevad ning kavandatavad rajad ja puhkekohad. 11 2.02.2022 7-1/48-91 5) Uued rajad ja puhkekohad: a)-d) Matkaradade asukohad vaadatakse üle. e) Üp raames me ei taotle kõikide maaomanike nõusolekut, a) Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2016–20251 radade asukohad on põhimõttelised ja need tuleb täpsemalt kavandada edaspidiste tegevuste käigus. f) (edaspidi kava või kaitsekorralduskava) kohaselt Lahemaale uut külastustaristut ei kavandata. täpsustame tingimuste pealkirja, samuti selgitame, et punktid 2 ja 4 ei ole kattuvad - punkt 2 räägib Uute radade ja puhkekohtade kavandamine peab olema väga hoolikalt läbi mõeldud ja kõikide osapooltega läbi arutatud, sh kaitsealadel on vajalik juurdepääsust rajale (st see peab olema mööda avalikult kasutatavat teed), punkt 4 viitab, et rada ise peab Keskkonnaameti kooskõlastus. Mis on nende uute radade eesmärk? Ei pea võimalikuks korralikult planeerimata ja läbi arutamata radade kinnistamist olema ka avalikult kasutatav. Üldplaneering kavandab matkaradasid ainult avalikuks kasutuseks. Planeering ei ÜP-s. Nt on välistatud uute radade tegemine Suurekõrve, Lohja ja Hara soo sihtkaitsevöönditesse. Mitmed rajad kavanda eramaale maaomaniku enda otstarbeks (nt turismitalu jaoks) rajatavaid matkaradasid või puhkekohti. näivad olevat juhuslikud jooned, tegelikult nendes kohtades olemasolevaid radu ei ole. Nt Suurpea-Turbuneeme raja asukohas olemasolevat rada ei ole, eeldab lääneosas silla ehitamist üle laia kraavi jne – välistatud. Mitmed kaardile märgitud uued rajad kulgevad paralleelselt kavandatava kergliiklusteega või olemasoleva RMK rajaga (Viru raba) või Metsa matkarajaga – selline lahendus ei ole mõistlik. b) Kui planeeritakse uusi radu ja puhkekohti, siis peab arvestama elementaarsete radade planeerimise põhimõtetega. Rada peab olema terviklikult kaardile märgitud ja läbi mõeldud. Praegu on kaardil lühikesed lõigud. Osa radasid on ühesuunalised ehk eeldavad külastajalt sama teed pidi tagasi tulemist. Nt Loksalt Turbuneeme savitiikide juurde viiv rada. c) Rada peab olema külastajale ohutu. Nt Pärispea rand kohati väga märg ja roostunud. Rada ei tohi kahjustada-häirida loodust ega kohalikke inimesi. d) Uute külastusobjektide tegemisel peab olema tagatud nende edaspidine hooldus (pikas perspektiivis), sh prügikoristus, tähistuse korrastamine, vajadusel rajatiste rekonstrueerimine või eemaldamine, raja puhastamine sinna langenud puudest, niitmine jne. Näide: eraalgatusel tehtud ning nüüd lagunevad, ohtlikud ja kasutuskõlbmatuks muutunud laudrada ja linnuvaatlustornid Viinistu külas. Eriti hoolikalt tuleb kaaluda puhkekohtade hoolduse järjepidevust ja kaasnevaid kulusid – prügikoristus, lõkkekohtade puudega varustamine jne. Kas valla eelarves on selleks ressursid olemas? Nt Turbuneeme endise savikarjääri juurde on planeeritud puhkekoht Karjanpohja saviaugud – mida on täpsemalt mõeldud? Sinna viiv tee ei ole praegu masinaga läbitav ehk hooldus keeruline. Autodele ligipääsu võimaldamise tulemuseks võib olla nn läbustamiskoha teke (lähedal Loksa linn). Asukohapunkt kaardil on endistest hoonetest u 100 m eemal märjas metsas. e) Vajalik on kõikide maaomanike nõusolek, kelle maale uus rada/puhkekoht jääb. Senine praktika näitab, et eramaadele külastusobjektide rajamine on riskantne. Praegused või järgmised omanikud ei pruugi hiljem enam olla nõus, et võõrad inimesed nende maa peal käivad. Raja ümbersuunamine on sageli võimatu. Külastus võib takistada maade hooldamist (niitmine, karjatamine, põlluharimine) ja vastupidi. Siinkohal võiks mõelda ka selle peale, et viimasel ajal on külastajad nurisenud, kui raja kõrval on tehtud raiet – kas 11 2.02.2022 7-1/48-91 maaomanikud 1.2. on selliste ÜP seletuskirja võimalike piirangute ptk 3 alapunktis „Loodus- javõi avaliku negatiivse(lkhinnanguga kultuurikeskkond“ nõus? Nt 15) on kirjutatud: Suurpea-Turbuneeme „Kaitse korraldamine toimub kaitse-eesmärkide ja Seletuskirja täpsustatakse. kaitsekorralduskava järgi”. Ilmselt on mõeldud kaitse-eesmärkide asemel Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja. Palume 9 korrigeerida.  Kuusalu Vallavalitsuse seisukohad üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel ametite esitatud arvamuste osas Jrk nr Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu / lühikokkuvõte Omavalitsuse seisukoht 11 2.02.2022 7-1/48-91 1.3. ÜP seletuskirja ptk 3 alapunktis „Ettevõtlus“ (lk 16) on kirjas: „Puhke- ja turismimajanduse arendamist soositakse kõikidel väärtusliku maastiku Seletuskirja täpsustatakse Lahemaa RP väärtusliku maastiku osas. aladel.”Keskkonnaameti hinnangul on see liiga üldistav ja ei vasta tõele. Igal pool ei saa seda soosida, kuna see on vastuolus kaitseala kaitsekorra ja eesmärkidega. 11 2.02.2022 7-1/48-91 1.4. ÜP seletuskirja ptk 3 alapunktis „Ettevõtlus“ (lk 16) on kirjas: „Kohalikel ressurssidel põhineva taastuvenergeetika kasutuselevõtmine on soositud Täpsustame sõnastust. Selgitame, et taastuvenergeetika ulatuslikum kavandamine (nt päikesepargid) ei saa kogu vallas, kasutades sellekseelkõige väheväärtuslikke alasid.”. Taaskord on tegu liiga üldistava väitega. Mida toimuda teiste täna väärtustatud alade arvelt, millele toetudes on põhimõte sõnastatud. Planeering toetab mõeldakse väheväärtuslike alade all? Nt Lahemaa on tervevisti määratud väärtuslikuks alaks. Päikesepaneelid katusel või õuemaal võiks olla lubatav. taastuvenergeetika kavandamist juba olemasolevatel hoonetel, seda ka Lahemaa rahvuspargis (vt ptk 6.5.8). 11 2.02.2022 7-1/48-91 1.5. ÜP seletuskirja ptk 3 alapunkti „Asustus“ (lk 14) kohaselt, kuna valla rahvaarv on olnud viimasel 5 aastal stabiilne/nõrgalt kahanev, puudub oluline Korrigeerime ptk 5.15 p 2 sõnastust vastavalt ettepanekule. vajadus täiendavate alade hoonestamiseks väljaspool ÜP-ga määratud tiheasustusega ja kompaktse hoonestusega alasid. Peale planeeringu kehtestamist ei nähta seega ette planeeringuga määratud tiheasustusega alade või kompaktse hoonestusega alade täiendavat laienemist põllu- ja metsamaadele või uute kompaktsete hoonestusalade teket. Samas on ptk-s 5.15 punktis 2 öeldud, et kaitseala valitseja loal võib hoonestada kompaktsetesse aladesse juba jäävaid põllu- ja metsa maa-alasid. Keskkonnaamet teeb ettepaneku kustutada eeltoodud lausest „metsa maa-alasid“. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja § 23 l g 1 p 1 sätestab üheselt, et metsamaale hoonete püstitamine on keelatud, seega ka kompaktsel alal. Palume kustutada ka järgnevates punktides „metsamaa”, kui see puudutab hoonestamist Lahemaa rahvuspargis. 11 2.02.2022 7-1/48-91 1.6. Eksitav on ÜP seletuskirja ptks 4.5.1 (lk 20) toodud väide, et aladel, mis jäävad Lahemaa rahvuspargist välja, puuduvad lausalised looduskaitselised Seletuskirja täpsustatakse. piirangud. Lisaks Lahemaa rahvuspargile jääb valla territooriumile mitmeid looduskaitsealuseid objekte, mis on nimetatud seletuskirja ptk-s 6.3.1. 11 2.02.2022 7-1/48-91 1.7. ÜP seletuskirja ptk-s 4.5.2 punktis 10 (lk 22) on kirjas: „Väljaspool ehitusalasid on võimalik talukohti taastada, üksikud hooneid rekonstrueerida või Seletuskirja täiendatakse ettepaneku alusel. lammutada“. Palume lisada lause lõppu „…kui looduslikud olud seda võimaldavad“. Igal üksikul juhul on see kaalutlusotsus, seega ei saa üheselt kindlalt väita, et taluhoonestuse taastamine on igal juhul võimalik. 11 2.02.2022 7-1/48-91 1.8. ÜP seletuskirja ptk-s 6.2.1 (lk 50) on kirjas: „Ohepalu maastik asub Lahemaa lõunaosas”. Ohepalu maastik ei asu Lahemaal. Palume korrigeerida. Seletuskirja täpsustatakse. 11 2.02.2022 7-1/48-91 1.9. ÜP seletuskirja ptk-s 6.2.1 (lk 51) alapunktis „Väärtuslike maastike kasutus- ja ehitustingimused“ punktis 4 on öeldud: „Säilitada Täpsustame antud teemat üldplaneeringu põhilahenduse koostamisel. põllumajandusmaastike avatus (nt harimise, niitmisega). Hoida maaparandussüsteemid korras”. Märgime, et osade koosluste puhul võib maaparandussüsteemide korrashoidmine kahjustada loodusväärtusi. 11 2.02.2022 7-1/48-91 1.10. ÜP seletuskirja ptk-s 6.2.1 alapunkti „Kaunite vaadete ja ilusate teelõikude kasutamis-ja ehitamistingimused“ punktis 2 (lk 51) on kirjas: „Rajada Täiendamine tingimust järgmiselt: Rajada ilusatele vaatekohtadele võimaluse korral peatus- ja puhkekohad. ilusatele vaatekohtadele peatus- ja puhkekohad. Puhkekohtade puhul tagada elementaarsed taristud (tualetid, Puhkekohtade puhul tagada elementaarsed taristud (tualetid, prügimajandus, pingid, parkimiskohad jne). prügimajandus, pingid, parkimiskohad jne)”. Palume täpsustada, mida siin on mõeldud. Päris kindlasti ei ole kõikidesse märgitud kohtadesse võimalik Vaatekohtade paiknemist kaardil täpsustatakse. kirjeldatud taristut rajada. Samuti juhime tähelepanu on esinevad vastuolud puhkekohtade kaardiga ning eelnimetatud ptk-ga. Kaardikihid on ka ebatäpsed. Lahemaal on kaardikihil YP_vaart_koht 2 punkti: 1) Viru rabas suvalises kohas; 2) Uuri külas suvalises kohas. Lahemaal on kaardikihil YP_vaart_vaade_suunaga 24 punkti. Ka need ei ole kuigi täpsed (osaliselt küll ilmselt seetõttu, et neid oleks kaardil näha). 11 2.02.2022 7-1/48-91 1.11. ÜP seletuskirja ptk-s 6.2.1 (lk 51) käsitletud ilusad teelõigud on ilmselt kihil YP_vaade_korid. Valik jääb aga arusaamatuks. Nt miks ei ole ilusaks Ilusad teelõigud tulenevad kehtivast Harju maakonnaplaneeringust 2030+. Ilusate teelõikude paiknemine teeks märgitud Pärispea ja Juminda poolsaarte teed? Samas on seal mõned teed, mida ei ole olemas (nt vaadatakse üle. Juminda tee planID 3532004) või ei ole hästi läbitavad, lähevad läbi taluõuede (Kõnnu külas). 11 2.02.2022 7-1/48-91 1.12. ÜP seletuskirja ptk-s 6.4.4 (lk 70) alapunkti „Tingimused jalg- ja jalgrattateede kavandamiseks“ punktis 1 on öeldud, et puhkekohad ja matkarajad Korrigeerime seletuskirja tuleb viidastada ja hoida korras. Teeme ettepaneku lisada punkti 1 juurde, et kes matkaraja rajab ja viidastab, see on kohustatud need ka korras hoidma ja vajadusel likvideerima. 11 2.02.2022 7-1/48-91 1.13. Märkused rohevõrgustiku osas (ÜP seletuskirja ptk 6.3.2): 1) Vastuolu (väljaspool Lahemaad) – rohevõrgustiku tuumalal on mäetööstuse 1) Selgitame, et rohelise võrgustiku aladel võivad paikneda olemasolevad mäetööstuse maa-alad, neid ei lõigata sihtotstarbega maa-alad. 2) Alapunkti „Rohelise võrgustiku kasutamistingimused“ punktis 10 on kirjas: „Rohelisse võrgustikku kuuluvatel looduskaitse selle tõttu rohelisest võrgustikust välja. Pikemas perspektiivis vaadatuna on kaevandamistegevus ajutine - st alustel objektidel (kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad jne) on majandustegevus vastavalt looduskaitseseadusele keelatud või kaevandamise lõppedes alad korrastatakse ning ala võib edaspidi täita teatud rohevõrgu funktsioone. Lisame piiratud.”. See lause on sisutu, kuna rohevõrgustiku aladel ei ole kaitsekord seletuskirja, et rohevõrgus paiknevate karjääride korrastamisel on sobiv roheala, veekogu vm kavandamine. seatud LKS alusel ja kasutustingimused ei tohiks sõltuda LKS kohasest kaitsekorrast. 3) Rohevõrgustiku alade piirid vajavad täpsustamist. Hetkel näivad Korrastatud karjääriala ei ole lubatud võtta intensiivsemalt kasutusele võrreldes karjääri avamise eelse need väga juhuslikud ja läbimõtlemata. Nt Lahemaa on valdavas osas üksainus suur tuumala – aga miks on olukorraga. 2) Jääme antud tingimuse juurde, kuna oluline on eristada, et kõik rohevõrgustikku kuuluvad alad peetud vajalikuks teha Loksa lähedale koridor? Miks on rannaalad rohevõrgustikust välja jäetud (sh nt Külaotsa ja Hauaneeme sihtkaitsevööndid)? ei ole tavapäraselt majandatavad maatulundusmaad. Rohevõrgustikku jäävad paljud kaitsealad, kus tuleb Lahemaa lääneosas on tehtud koridore, aga need ei näi loogilised. Miks ei ole kaitsealad haaratud arvestada majandustegevuse piirangutega. 3) Rohevõrgustiku kulgemine vaadatakse üle rohevõrgustikku – nt Ubari maastikukaitseala ja Ubarimetsa looduskaitseala, Valkla looduskaitseala, Kodasoo mõisa park, Kolga mõisa park ja allee, projekteeritavad metsavajakute looduskaitsealad Kolga lähedal? 11 2.02.2022 7-1/48-91 1.14. Palume ÜP seletuskirja ptk 6.3.3 alapunkti „Üldised põhimõtted maardlate kasutamiseks“ lisada punkt, et kaitsealadel ei ole kaevandamine Tingimus lisatakse. võimalik. 11 2.02.2022 7-1/48-91 1.15. ÜP seletuskirja ptk 6.3.5 alapunkti „Puhke- ja kaitsemetsade kasutamise tingimused“ punktis 1 (lk 62) on kirjas: „Puhke- ja kaitsemetsade aladel Täiendame seletuskirja tuleb tegevused – nii metsaraie kui võimalike ehitiste kavandamine – planeerida selliselt, et ala säilitaks oma kõrge puhkeväärtuse või kaitseotstarbe“. Kas selliselt sõnastatud punkt tagab, et ei tekiks metsamaale päikeseparke või tuulikuid? ÜP on aluseks detailplaneeringute koostamisele ja maa-alade munitsipaliseerimisele. Seletuskirjas ei ole ka ptk-s 6.5.8 „Taastuvenergeetika“ metsamaa raadamise temaatikat käsitletud. 11 2.02.2022 7-1/48-91 1.16. ÜP seletuskirja ptk-s 6.5.8 (lk 73) on öeldud: „Keskkonnasäästlikuma energiatootmise eesmärgil soositakse vallas taastuvenergeetika Täiendame seletuskirja kasutuselevõtmist./…/Uute energialiikide kasutuselevõtul tuleb samamoodi tänastega eeldada, et teatud asukohad on sobivamad ja teised vähesobivamad. Sobivuse analüüsimisel tuleb arvestada energiataristu mõju analoogselt täna kavandatavatele taristutele (nt mõju loodusväärtustele, kultuuriväärtustele, inimese tervisele ja elukeskkonnale jne)“. Märgime, et väiketuulikute ja päikeseenergeetika kavandamise kriteeriumites tuleb selgesõnalisemalt tuua välja, et tuulikute või päikeseparkide tarbeks ei ole lubatud kasutadametsamaad ja selle tarbeks metsamaa raadamist. 11 2.02.2022 7-1/48-91 1.17. Märkused munitsipaalomandisse taotletavate alade osas (ÜP seletuskirja ptk 6.7.2): 1) M27 – Andineeme küla puhke- ja virgestusmaa – Tsitre Üldplaneeringu põhilahenduse koostamisel soovime jätkata koostööd Keskkonnaametiga asustuse suunamise neeme tipus mere ääres, st põhimõtete ning üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel esitatud ettepanekute arutamiseks. igasugu asustusest eemal. Riigimaa (katastritunnus 35203:001:0168). 2) M18 – Kasispea, külaplats (katastritunnus 42301:004:0329) – pool sellest on eramu (endine kauplus, eelmine aasta ehitati uus maja), pool on teederist. 3) M5 Uuri – külaplats ja ligipääs Kahala järvele. Seal on pumpla, maa sihtotstarve jäätmehoidla maa – seega tekib vastuolu. Kui tuleb ligipääs järvele, siis peab tekkima tee, randa parkla jms? Praegu ei ole seal midagi, lihtsalt võpsik ja kraaviserv. Eramaad. Parem ligipääs järvele on u 900 m põhja pool, seal on ka Kahala järve jääka asukoht. 4) M12 Kolgaküla avaliku kasutusega puhke- ja spordirajatise kompleks 105 ha. Põhjaosas on olemasolev, aga kas ka lõunaosas nii suurelt planeeritakse? 5) M22 – Turbuneeme küla, külaplatsi kavandamiseks ja M34 Turbuneeme puhkeala ja ligipääsutee rajamiseks – praegu on seal ortofotol mere ääres roostik, mingit teed ei ole. Ortofoto järgi paistab olevat eriti madal kivine rand, st ujumiseks sobimatu – tekib küsimus mis ligipääsu sinna rajada soovitakse? Juurdepääs kallasrajale on märgitud eemal (kavandatavalt külaplatsialalt). 10  Kuusalu Vallavalitsuse seisukohad üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel ametite esitatud arvamuste osas Jrk nr Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu / lühikokkuvõte Omavalitsuse seisukoht 11 2.02.2022 7-1/48-91 1.18. ÜP seletuskirja ptk-s 8 (lk 81–82) kohta märgime, et Pärispea uus ehitusala asub suures osas ranna ehituskeeluvööndis ja veekaitsevööndis ning metsamaal, kus ehitamine on suurte piirangutega. Hara küla ja Pärispea linnaku ehitusalad hõlmavad ka metsamaad, arvestada, et kaitse-eeskirja § 23 lg 1 p 1 sätestab üheselt, et metsamaale hoonete püstitamine on keelatud. 11 2.02.2022 7-1/48-91 1.19. Täiendavad märkused kaardirakendusele: 1) Arvestame infoga 2)Avestame 3)Arvestame 4)Täpsustame asukohti 5) Soovime täiendavalt arutada 1) Kolga alevik – kooli staadionist edela poole ei saa planeerida puhke- ja virgestuse maaala ehk aktiivseid tegevusi – seal on Harju-Kolga limatünniku Keskkonnaametiga 6) Rannakindlustus Virve külas lisatakse seletuskirja, kavandatava tegevuse mõju püsielupaik. 2) Mohni saar – saare läänekaldalt eemaldada märk „sildumine“, tingmärk annab vale analüüsitakse KSH aruandes signaali, sest saarel puudub vastav koht. Samuti eemaldada „RMK puhkekoht“ – saarel on matkarada osaliselt laudrajana, puhkekohta ei ole ette valmistatud ega planeerita. Eemaldada Viru raba raja algusest RMK puhkekoha tingmärk – seal ei ole puhkekohta. 3) Ei nõustu uue matkaraja planeerimisega läbi Suurekõrve sihtkaitsevööndi (katastritunnustel 42301:002:0536, 42301:002:0260, 42301:002:0541), Hara soo sihtkaitsevööndi (katastritunnustel 42301:002:0538, 42301:002:0539), kus on ka liikumiskeeld - keelatud on viibimine väljaspool teid sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini. Ei nõustu ka matkarajaga läbi Lohja sihtkaitsevööndi (katastritunnus 42301:002:0443). Rahvuspargis on piisavalt juba ettevalmistatud kohti looduses liikumiseks. 4) Linnuvaatlustornid: Linnuvaatlustorn Keikmäe soos - kui on mõeldud RMK Majakivi matkaraja vaatetorni, siis kihil on märk vales kohas, õige asukoht on ca 215 m loodes. Vihasoo linnuvaatlustorni õige asukoht on ca 150 m kirde pool. 5) ÜP-s on põhimõttelised piirkonnad sildumiskohtadele, slippidele ja lautrikohtadele nt Kiiu-Aablas on paadikuuride ja lautrikohti kantud kaardile ca 1,19 km pikkuselt. Palume selgitada, kas on analüüsitud, kas kogu seda ala on nii suurelt vajalik planeerida. 6) Virve külas on märgitud ca 1,4 km pikkuselt rannakindlustus. ÜP seletuskirjas ei ole käsitletud nii mastaapse ehitise/rajatise vajadust Virve külas. Rannakindlustuse mõjud tuleb hinnata KSH aruande raames. 11 2.02.2022 7-1/48-91 1.20. ÜP seletuskirjas tuleb lisaks kaitsealustele liikidele eraldi välja tuua ka võõrliikidele pühendatud punkt (eelkõige karuputk). Karuputke võõrliikideks Leiame, et tegemist ei ole üldplaneeringus lahendatava teemaga. on Eestis hiid- ja Sosnovski karuputk, mis oma kiire levimise ja paljunemise tõttu on ohuks meie looduslikele kooslustele ja ka inimestele. Nii tõrjesolevad, kui ka hävinud karuputke kasvukohad on leitavad Maa-ameti kaardirakenduses: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/karuputk. 11 2.02.2022 7-1/48-91 1.21. Kultuuripärand. Lahemaa rahvuspargi ala pärandiväärtused ja ehitustingimused lähtuvad üldjoontes Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskavast. 1) Planeeringusse lisatakse militaarpärandi käsitlus 2) Üldplaneeringus saame arvestada nimetatud uuringuga. Samas puuduvad ÜP seletuskirjast mõned Lahemaa rahvuspargi kava ehitusväärtuste grupid. Üldplaneeringusse Palume meile edastada lõpparuanne selle valmimisel. Juhul, kui uuringuga kaasnevad ka ruumiandmed tuleb lisada mõned pärandigrupid, mis kaitsekorralduskavas ja kaartidel on täpsemalt veel käsitlemata, sest vastavad alusuuringud ei olnud aastaks (kaardikihid), palume need ka edastada, et saaksime vajadusel üldplaneeringu kaardimaterjali korrigeerida/üle 2016 tehtud: 1) Kaitsekorralduskavas on täpsemalt kirjeldamata militaarpärandi väärtused – väärtuste vaadata. määratlemisele aluseks olev alusuuring oli 2016. aastal tegemata. Muinsuskaitseamet tellis valdkondliku uuringu ning 2018. aastal esitati selle lõpparuanne https://register.muinas.ee/file/militaryheritagegeneral/47.pdf. Aruandega seotud Kuusalu valda puudutavad väärtuslikud objektid on registris https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage. Palume üldplaneeringus märkida ära kindlasti nii Lahemaa, Eesti kui Euroopa jaoks olulise väärtusega Suurpea, Pärispea ja Hara militaarpärandi ning samuti Turbuneeme, Tsitre ning Leesi objektid. Miks mitte ka Lahemaalt väljapoole jäävad Kupu, Tõõrakõrve ja Salmistu objektid. Suurpea Instituudihoone, klubihoone ning veetornid, Hara sadamakompleksi mõõtestendid, tsaariaegne kordon jt olulised objektid väärivad säilitamist. 2) Kaitsekorralduskavas on täpsemalt käsitlemata piirkonna mere- ja rannikupärand, sh paadikuurid, lautrid, sadamad. Selle kohta on Juminda poolsaare eestvõtmisel teostatud kaitsekorralduskava alusuuring traditsioonilise rannakalanduse kohta (2019 vahearuanne https://juminda.ee/wp-content/uploads/2020/03/Rannakalandus-14-3-2020- final.pdf , lõpparuanne on valmimisel), mis tuleks integreerida üldplaneeringusse. Seal on kirjeldatud nii tekstiliselt kui kaardiliselt ka Lahemaa ajaloolised lautrid ja paadikuurid, seotud väärtused ja traditsioonid. 11 2.02.2022 7-1/48-91 1.22. Kommentaarid ptk-s 8 toodud Kuusalu ÜP ettepanekutele Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava muutmiseks (lk 81–82): 1) Suurpea Üldplaneeringu põhilahenduse koostamisel soovime jätkata koostööd Keskkonnaametiga asustuse suunamise kortermajade alade ettepanek, et ka uus hoonestus võiks olla neljakordne, ei põhimõtete ning üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel esitatud ettepanekute arutamiseks. ole asjakohane – kaitsekorrast lähtuvalt ei saa uus hoone olla rohkem kui kahekordne (kaitse-eeskirja § 23 lg 3 p 2). 2) Pärispea ja Hara arendusalade ehitustegevus peab olema kooskõlas Lahemaa rahvuspargi kaitsekorra ja kaitse-eesmärkidega. Nende alade võimalikkust saab kaaluda, aga aladele tuleb seada täpsed piirid, arvestades ehituskeeluvööndi ja metsamaa kõlvikuga ning konkreetsed ehitus- ja lammutustingimused. Väärtuslik militaarpärand peab säilima. Olemasolevast mahust suuremaid ehitusmahte ei ole igal juhul võimalik saada. Planeerida tuleb ka ohtlike varemete konserveerimine/lammutus/uuskasutus. 11 2.02.2022 7-1/48-91 1.23. ÜP seletuskirja ptk-s 6.4.1.1 (lk 66) on kirjutatud: „Uute kogujateede planeerimisel arvestada Lahemaa Rahvuspargi ja Põhja-Kõrvemaa Täpsustame teksti ja lisame, et põhimaantee ehitusprojektile on Natura alade osas on vajalik läbi viia ka Natura looduskaitsealaga, samuti muude keskkonnakaitseliste piirangutega (nt vääriselupaigad). Ehitusprojektidele tuleb läbi viia hindamine. Oleme teadlikud Natura hindamise lähenemise muutusest ning arvestame sellega KSH aruande keskkonnamõju hindamine vastavalt hetkel kehtivale õigusruumile. Mõjude hindamise raames täpsustada ökoduktide ja loomaläbipääsude vajadus ja koostamisel. asukohad“. Palume siinkohal ka välja tuua, et Lahemaa rahvuspark ja Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualad ning märgime, et sellest tulenevalt ei saa piirduda ainult lausega, et ehitusprojektidele tuleb seetõttu läbi viia keskkonnamõju hindamine. Tulenevalt Natura teema viimase aja arengutest, sh viimase aja kohtuotsustest (nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-16-1472, Tartu Ringkonnakohtu otsus kohtuasjas nr 3-17-2085), tuleb varasemat strateegiliste planeerimisdokumentide (edaspidi SPD) Natura hindamise praktikat parandada. Kui varasemalt oli aktsepteritav praktika, et SPD-de Natura hindamisel viidi tihtipeale läbi vaid eelhindamine ja markeeriti objektid või tegevused, mille konkreetsemal kavandamisel tuleb viia läbi täiendav Natura hindamine, siis see võis viia selleni, et SPD-ga antakse nõusolek teatud tegevusteks, mille mõju Natura alale ja tolle terviklikkusele ei ole teada ning sellise SPD kehtestamine on seetõttu vastuolus loodusdirektiivi ja KeHJS § 45 lg-ga 2. Korrektne on, kui SPD-s ja selle Natura hindamises (vajaduse puhul ka asjakohase hindamise etapis) töötatakse välja planeeringulahendus, mille puhul on võimalik järeldada, et soovitud maakasutust või ehitist on alale põhimõtteliselt võimalik rajada, vajadusel tuleb SPD-s ette näha meetmed ja tingimused, mille järgimisel välistatakse ebasoodne mõju Natura alale ja mis võimaldavad järeldada, et ebasoodne mõju puudub. Ka ÜP-de koostamisel võib olla vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine ja alati ei saa enam piirduda vaid Natura eelhindamisega. Kui Natura hindamise tulemusel ei ole ebasoodne mõju välistatud, võib SPD kehtestada vaid Natura erandi rakendamisel. Kindlasti tuleb arvestada, et Natura eelhindamisel ei tohi arvestada leevendavate meetmetega, leevendavad meetmed kuuluvad Natura asjakohase hindamise etappi. 11 2.02.2022 7-1/48-91 II VESI Selgitame, et kehtiva PlanS §75 lg 1 toodud ülesannete lahendamine sõltub omavalitsuse otsustest, kuidas 2.1. Kuigi ÜP-d menetletakse kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS järgi, palume siiski võimalusel ÜP-s lahendada ka hetkel kehtivas PlanS-s määratud ülessandeid on vajalik ÜP raames lahendada. Leiame, et kuna info antud taristu osas on juba leitav Maa-ameti ülesandeid. Nt on hetkel kitsenduste kaardirakendustest ning kitsendused tulenevad õigusaktist, ei ole otstarbekas objekte ja nende kehtiva PlanS § 75 lg 1 p 30 alusel ÜP üheks lahendatavaks ülesandeks sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste kitsendusi üldplaneeringus dubleerida. Kuna endiselt on kehtestatavateks dokumentideks ka ÜP pdf-joonised, määramine. Hetkel pole üldplaneeringu siis täiendavate objektide lisamine ei toeta kaartide loetavust. Nõustume samas, et info objektide kohta on eskiislahenduste kaartidel märgitud piirkonnas olevaid veehaardeid ning nende sanitaarkaitsealasid. oluline, mistõttu lisame seletuskirja selgituse, et veehaarete asukohad ja nendele rakenduvad kitsendused on leitavad Maa-ameti kitsenduste kaardirakendusest (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused) 11 2.02.2022 7-1/48-91 2.2. ÜP seletuskirja ptk-s 5.6 (lk 38) on öeldud, et põllumajandusliku tootmise puhul tuleb vältida reostusohtu ning tagada põhjavee kaitstus. Tekib Täpsustame seletuskirja. 11 küsimus, et miks ainult põllumajandusliku tootmise puhul? Kas muu tootmise puhul võib siis tekitada reostust ja saastada põhjavett?  Kuusalu Vallavalitsuse seisukohad üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel ametite esitatud arvamuste osas Jrk nr Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu / lühikokkuvõte Omavalitsuse seisukoht 11 2.02.2022 7-1/48-91 III. Jäätmed Nimetatud jäätmekava on kaotanud kehtivuse, mistõttu eemaldame viite antud dokumendile. Jääme samas 3.1. ÜP seletuskirja ptk-s 6.5.7 (lk 73) on välja toodud, et Kuusalu vallas toimub jäätmehoolduse arendamine vastavalt kehtivale jäätmekavale. Kas Anija, toodud tingimuse juurde, et Kuusalu vallas toimub jäätmehoolduse arendamine vastavalt kehtivale Jõelähtme, Kiili, Kose, Kuusalu, Raasiku, Viimsi valla ning Maardu linna ühine jäätmekava (Ida-Harjumaa jäätmekavale, kuna üldplaneeringu kehtivuse ajal võib kehtida mitu jäätmekava. jäätmekava) 2015–2020 on hetkel veel kehtiv? Keskkonnaametile ei ole uuendatavat jäätmekava arvamuse avaldamiseks seni esitatud. Seega palume antud teemat täpsustada. 11 2.02.2022 7-1/48-91 IV. Maavarad Seletuskirja täpsustatakse. 4.1. ÜP seletuskirja ptk-s 6.3.2 (lk 59, 60) on loetletud rohelise võrgustikukasutamistingimused. Punkt 11 algab „Kaevandussoovi ja rohelise võrgustiku…“. Juhime tähelepanu, et sõna „kaevandus-“ asemel on korrektne kirjutada „kaevandamis-“. Palume korrigeerida. 11 2.02.2022 7-1/48-91 4.2. ÜP seletuskirja ptk-s 6.3.3 (lk 60) on loetletud üldised põhimõtted maardlate kasutamiseks. Punktis 4 on kirjas „Juba avatud karjäärides Kohalikul omavalitsusel on õigus suunata oma territooriumi kavandamist. Üldplaneeringu juriidiline menetlus kaevandatava maavara täieliku ammendumiseni ja maa-ala korrastamiseni ei ole uute karjääride avamine ja maardlate lähtub kuni 31.06.2015 kehtinud PlanS'ist, samas planeeringu sisulisel koostamisel arvestatakse ka kehtiva kasutusse võtmine lubatud“. Palume punkt 4 eemaldada, kuna ÜP-ga ei saa ega ole õige keelata uute karjääride avamist ja maardlate kasutusele võttu. PlanS §75 lg 1 toodud ülesannetega, sh p 15) maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine. Selgitame, et üldplaneeringuga ei ole määratud absoluutset kaevandamistegevuse keeldu, tegemist on pigem ajastava tingimusega, mis piirab samaaegselt tegutsevate karjääride arvu. 11 2.02.2022 7-1/48-91 4.3. ÜP seletuskirja ptk-s 6.3.3 (lk 60) on punktis 5 kirjutatud: „…Teede tugevdamine on Võtame info keskkonnaloa osas teadmiseks. Samas jääme antud tingimuse juurde, mis võimaldab omavalitsusel huvitatud osapoole kohustus“. Märgime, et ÜP-ga ei saa seada keskkonnaloale tingimusi. Kuna Keskkonnaamet ei saa reguleerida tegevusi väljaspool tee tugevdamist nõuda. mäeeraldise teenindusmaad, tuleb ptk 6.3.3 punktis 5 nimetatu teeomaniku ja taotleja vahel kokku leppida iga maapõue kaevandamiseks antava keskkonnaloa taotluse menetluse juures eraldi. 11 2.02.2022 7-1/48-91 4.4. Turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid. ÜP seletuskirja ptk 6.3.3 punktis 6 käsitletu on õigusaktiga määratud. Eemaldame tingimuse seletuskirjast. Turbatootmisala saab avada ainult keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ lisas 2 nimetatud alal. 11 2.02.2022 7-1/48-91 V. Mets Vallavalitsus soovib antud küsimusi üldplaneeringu põhilahenduse koostamisel täpsustada ning RMK, 5.1. Puhke- ja kaitsemetsade puhul on kohustus kooskõlastada metsa majandamise kava omavalitsusega. Raie tegemiseks esitatakse Keskkonnaametile Keskkonnaameti ja kohalike koukondadega arutada. metsateatis, mille alusel peab Keskkonnaamet hindama kavandatava raie vastavust õigusaktide (sh üldplaneeringute) nõutele. Palume täpsustada, kas nähakse ette ka iga üksiku metsateatise kooskõlastamise vajadust või kui mitte, siis kuidas Keskkonnaametini jõuab info, kas raievastab kooskõlastatud kavale (nt viide, kust on need kättesaadavad). 11 2.02.2022 7-1/48-91 5.2. ÜP seletuskirja ptk-s 6.3.2 (lk 59) on toodud rohelise võrgustiku kasutamistingimused, kus otseseid piiranguid metsaraiele ei ole välja toodud.Kui kohaliku omavalitsuse hinnangul ei kahjusta metsaraie rohevõrgustiku toimimist ja mingeid piiranguid raietele vajalik seada ei ole (metsaraie ei vähenda looduslikke alasid), siis palume võimalusel ka välja tuua, et raietele rohevõrgustiku alal piirangud ei seata. See aitaks Keskkonnaametil paremini ära hoida võimalike vaidlusi rohevõrgustiku aladel raiete lubamisega seoses. 11 2.02.2022 7-1/48-91 5.3. ÜP seletuskirja ptk-s 6.3.5 (lk 62) on toodud, et puhke- ja kaitsemetsades on muude raieliikide (peale lageraie, mis on keelatud) puhul lubatud kuni 1 ha suurused raielangid.Palume täpsustada, kas siin on mõeldud uuendusraiet (turberaieid) või kõiki raieliike (sh hooldusraieid, milleks on valgustus-, harvendus- ja sanitaarraie), ka näiteks eriolukordade (metsakahjustused) puhul. 11 2.02.2022 7-1/48-91 5.4. Palume üldplaneeringu jõustumise ajaks saata Keskkonnaametile alade kohta, kus Keskkonnaametil tuleb metsamaal metsateatiste menetlemisel ja Ettepanekuga arvestatakse. raiete osas otsuse tegemisel arvestada mistahes üldplaneeringuga seatud tingimusi (nt (lage)raie keeld, langi suuruse piirang, raie/metsa majandamise kava kooskõlastamise vajadus vallaga vms), kaardifail (soovitavalt *tab, *shp või *mif formaadis) koos selgitustega, kus milline nõue kehtib. See on vajalik selleks, et vajalikud alad saaksid korrektselt kantud metsaregistrisse üldplaneeringute kitsenduste kaardikihile ja seal saaks vastavaid tingimusi metsateatiste menetlusel arvestada. 11 2.02.2022 7-1/48-91 VI.Muud märkused Võtame soovitused teadmiseks, Üp ja KSH protsessid püütakse läbi viia maksimaalselt ühildatuna. 6.1. Kuna ÜP menetlus toimub kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS alusel ja KSH menetlus selle algatamise ajal kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) redaktsiooni alusel, siis palume ÜP ja selle KSH aruande menetlemisel lähtuda Keskkonnaameti 20.01.2012 kirjas nr 6-8/12/1913 (lisatud manusena) toodud soovitustest menetluste ühildamise osas. 11 2.02.2022 7-1/48-91 6.2. ÜP seletuskirja ptk-s 1.2 (lk 10) on mõistena välja toodud KSH VTK - keskkonnamõjustrateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus, mis antud Seletuskirja korrigeeritakse. menetluse puhul ei ole agaasjakohane, kuna ÜP menetlus toimub KSH algatamise hetkel kehtinud KeHJS kohaselt ning selle kohaselt on VTK asemel programm. Palume korrigeerida. 11 2.02.2022 7-1/48-91 6.3. ÜP seletusekirja ptk-s 6.2.1 (lk 49) on viite nr 30 joonealune selgitus puudu. Palumeseletuskirja täiendada. Seletuskirja täiendatakse. 12