Eelnõude Infosüsteem 01.04.2022 nr 5-3/22/1368
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks kaitseministri 23.10.2013 määruse nr 51
"Kaitseväelase vormiriietuse kirjeldus ja vormiriietuse väljastamise kord" muutmise eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalle Laanet
Minister
Lisa: 20220325_Mütsiembleem_EE.docx
20220325_Mütsiembleem_SK.docx
20220325_Mütsiembleem_lisa1.docx
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
Kaitseministri 23.10. 2022 määruse nr 51 „Kaitseväelase vormiriietuse kirjeldus ja vormiriietuse väljastamise kord“ Lisa 1 (muudetud sõnastuses) Mütsimärgid 1. Riigivärvidega mütsimärk 1.1. Riigivärvidega mütsimärgil on sinine, must ja valge ring (joonis1) . 1.2. Riigivärvidega mütsimärgi välisläbimõõt on 23 mm. Sinise, musta ja valge ringi välisläbimõõdud on vastavalt 23 mm, 16 mm ja 8 mm. Riigivärvidega mütsimärk või olla metallist või tekstiilmaterjalist. 1.3. Metallist riigivärvidega mütsimärk on emailitud. Kolmevärvilise ringi v älimine ring on sinist värvi, keskmine ring musta värvi ning sisemine ring valget värvi. 1.4. Tekstiilmaterjalist r iigivärvidega mütsimär gi välimine ring on tikitud või kootud sinise niidiga, värvus 1133. Keskmine ring on tikitud või kootud musta niidiga, värvus 1000. Sisemine ring on tikitud või kootud valge niidiga, värvus 1001. 128270 150495 0 0 Joonis 1 Riigivärvidega mütsimärk 2. Vapikilbiga mütsimärk 2.1. Eesti Vabariigi stiliseeritud vapikilbiga mütsimärgi taga on 40-kraadise nurga all ristatud sirged mõõgad, terad ülespidi. Vapikilp on ümbritsetud tammelehisega. Mütsimärgi kõrgus on 42 mm ja laius 50 mm. Eesti Vabariigi stiliseeritud vapikilbiga mütsimär k võib olla metallist või tekstiilmaterjalist. 2.2. Metallist mütsimärk on kullavärviline (joonis 2) . 2.3. Tekstiilmaterjalist mütsimärgil on mütsimärk ümbritsetud ringiga. Mütsimärk on tikitud või kootud kuldse niidiga, värvus 3034 (Gold 34). Riigivapi kujutisel on kasutatud sinist niiti, värvus 1133 (joonis 3) . 4445 186055 Joonis 2. Metallist vapikilbiga mütsimärk 71120 1905 Joonis 3. Tekstiilmaterjalist vapikilbiga mütsimärk 3. Õhuväe mütsimärgid 3.1. Õhuväe mütsimärgiks on loorberilehtedest pärjaga ümbritsetud õhkutõusev kotkas, mis on Eesti riigivärvidega kilbi taustal. Õhkutõusva kotka tiibade sirutus ulatus on 45 mm. Kotka küüniste vahel on ristatult lennuki propeller ja mõõk. Mütsimärgi kõrgus on 43 mm. Kilp on võrdhaarsete külgedega kolmnurk, mille küljepikkus on 42 mm. Õhuväe mütsimärk võib olla metallist või tekstiilmaterjalist. 3.2. Metallist mütsimärgi kotkas ja loorberilehtedest pärg on kullavärvilisest metallist. Eesti riigivärvidega kilbi kolmnurgad on emailitud (joonis 4) . 3.3. Tekstiilmaterjalist mütsimärgil on mütsimärk ümbritsetud ringiga. Mütsimärki ümbritseva ringi siseläbimõõt on 55 mm ja välisläbimõõt 60 mm. Mütsimärgil on kotkas, loorberilehtedest pärg ja ring tikitud või kootud kuldse niidiga, värvus 3034 (Gold 34). Eesti riigivärvidega kilp on tikitud või kootud sinise, musta ja valge niidiga, värvused vastavalt 1133, 1000 ja 1001 (joonis 5) . 71120 1905 Joonis 4. Õhuväe metallist mütsimärk 71120 337185 Joonis 5. Õhuväe tekstiilmaterjalist mütsimärk 4. Mereväe mütsimärgid 4.1. Mereväe ohvitseri mütsimärgil on kujutatud tammelehtedest pärga, mille keskkohal on kilbile asetatud trossiga ankru kujutis. Ülalpool ankru kujutist on väike riigivapp, mida ülevalt ja külgedelt ümbritseb ilustis. Mütsimärgi kõrgus on 47 mm ja laius 51 mm. Mereväe ohvitseri mütsimär k võib olla metallist või tekstiilmaterjalist. 4.1.1. Tekstiilmaterjalist mütsimärgil on tekstiilist põhjal tammepärg ja väikest riigivappi ümbritsev ilustis tikitud või kootud kuldse niidiga. Tammepärja keskkohal olev kilp ja ankru kujutis on valmistatud kullavärvilisest metallist, kilbi põhi on sinine. Väike riigivapp on valmistatud kullavärvilisest metallist, vapilõvid on emailitud siniseks (joonis 6). 4.2.2. Metallist mütsimärgil on tammepärg, väikest riigivappi ümbritsev ilustis ning tammepärja keskkohal olev kilp ja ankru kujutis valmistatud kullavärvilisest metallist. Kilbi põhi on sinine. Väike riigivapp on valmistatud kullavärvilisest metallist, v apilõvid on emailitud siniseks (joonis 7). 4.2. Mereväe allohvitseri mütsimärgil on kujutatud kahest tammelehest koosnevat pärga, mille keskel on sõõr ankru kujutisega. Ankru kujutise kohal on väike riigivapp, mida ülevalt ja külgedelt ümbritseb ilustis. Mereväe all ohvitseri mütsimär k võib olla metallist või tekstiilmaterjalist. 4.2.1. Tekstiilmaterjalist mütsimärgil on tekstiilist põhjal tammepärg, sõõr, väike riigivapp ja ilustis on valmistatud kullavärvilisest metallist. Sõõri põhi ja vapilõvid on emailitud siniseks. Tekstiilist mütsimärgi kõrgus on 70 mm ja laius 53 mm (joonis 8) . 4.2.2. Metallist mütsimärgil on tammepärg, sõõr, väike riigivapi ja ilustis on valmistatud kullavärvilisest metallist. Sõõri põhi ja vapilõvid on emailitud siniseks. Metallist mütsimärgi kõrgus on 47 mm ja laius 37,3 mm (joonis 9) . 4445 3810 Joonis 6. Mereväe ohvitseri tekstiilmaterjalist mütsimärk 4445 3810 Joonis 7. Mereväe ohvitseri metallist mütsimärk 4445 4445 Joonis 8. Mereväe allohvitseri tekstiilmaterjalist mütsimärk 4445 1905 Joonis 9. Mereväe allohvitseri metallist mütsimärk 5. Kaitseväe üld mütsimärk 5.1. Kaitseväe üld mütsimärgil on hõbedane tammepärg, millel ristatud kaheterali sed mõõ gad ning südapunktis hõbedane riigivapp, pärja alumisel äärel on püstise tammelehega hõbedane kilp. 5.2. Metallist mütsimärgi kõrgus on 47 mm ja laius 41,7 mm. 5.3. Metallist mütsimärk on hõbedavärviline. 4445 179070 Joonis 10. Kaitseväe üld mütsimärk
EELNÕU 2 5 .03.2022 KAITSEMINISTER MÄÄRUS …………..2022 nr …. Kaitseministri 23. oktoobri 2013. a määruse nr 51 „Kaitseväelase vormiriietuse kirjeldus ja vormiriietuse väljastamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 13 lõike 3 alusel. Kaitseministri 2 3. oktoobri 2013. a määruse nr 51 „Kaitseväelase vormiriietuse kirjeldus ja vormiriietuse väljastamise kord“ lisa 1 asendatakse käesoleva määruse lisaga. (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister (allkirjastatud digitaalselt) Kusti Salm Kantsler Lisa M ütsimärgid
Kaitseministri määruse „ Kaitseministri 23. oktoobri 2013. a määruse nr 51 „Kaitseväelase vormiriietuse kirjeldus ja vormiriietuse väljastamise kord“ muut mine“ eelnõu SELETUSKIRI Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse kaitseministri 23. oktoobri 2013. a määrus t nr 51 „Kaitseväelase vormiriietuse kirjeldus ja vormiriietuse väljastamise kord“ (edaspidi määrus ) millega asendatakse seni kehtinud määruse lisa 1 uue käesoleva eelnõu lisaga. Määruse lisas 1 on kehtestatud Kaitseväe mütsimärkide kirjeldused. Lisas 1 tunnistatakse kehtetuks Kaitseväe juhataja mütsi märgi kirjeldus ning kehtestatakse uu s Kaitseväe üldmütsimärgi kirjeldus. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi nõunik Gerli Morell (e-post
[email protected] ). Eelnõu on normitehniliselt üle vaadanud Kaitseministeeriumi nõunik Sander Põllumäe (e-post sander.pollumae @kaitseministeerium.ee ). Märkused Eelnõu ei ole seotud menetluses oleva seaduse või määruse eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu koostamisel on lähtutud Kaitseministri 23. oktoobri 2013. a määruse nr 51 „Kaitseväelase vormiriietuse kirjeldus ja vormiriietuse väljastamise kord“ 1. aprillil 2019. a jõustunud redaktsioonist ( RT I, 20.03.2019, 4 ). Määruse eesmärk Eelnõu eesmärk on ajakohastada mütsimärkide kirjeldust. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga asendatakse määruse lisa 1, kus on kirjeldatud Kaitseväe v ormiriietuse juurde kuuluvatel peakatetel kantavaid mütsimärke. Seni kehtinud lisa 1 punktis 5 oli kehtesta tud Kaitseväe juhataja mütsimärgi kirjeldus , kuid muudatuse kohaselt t unnistatakse see kehtetuks ning Kaitseväe juhataja hakkab edaspidi baretil kandma väeliigi või relvaliigi mütsimärki. Seni kehtinud korra kohaselt oli Kaitseväe juhataja mütsimärgi kirjelduseks kuldne tammepärg, millel ristatud kuldsed sau ja kaheteraline mõõk ning südapunktis väike riigivapp, pärja alumisel äärel on püstise tammelehega kuldne kilp. Teise muudatusena kehtestatakse Kaitseväe üldmütsimärk, mida kantakse baretil. Kaitseväe üldmütsimärgi kirjeldus kehtestatakse lisa 1 punktis 5. Uuel Kaitseväe üldmütsimärgil on hõbedane tammepärg, millel ristatud kaheteralised mõõgad ning südapunktis hõbedane riigivapp, pärja alumisel äärel on püstise tammelehega hõbedane kilp. Metallist mütsimärgi kõrgus on 47 mm ja laius 41,7 mm. Metallist mütsimärk on hõbedavärviline. Määruse § 11 lõikes 2 kohaselt baretil kantakse mütsimärki vastavalt Kaitseväe juhataja kehtestatud korrale. Baretil kantavate mütsimärkide kandmise kord ja kirjeldus on kehtestatud Kaitseväe juhtaja 15.11.2013. a käskkirjaga nr 228 „Baretil kantavad mütsimärgid, nende kirjelduse ja kandmise kord ning bareti kandmise juhend“. Kaitseväe juhataja on kehtestamas uut bareti kandmise korda, mistõttu tuleb muuta ka kaitseministri 23. oktoobri 2013. aasta määruse nr 51 „Kaitseväelase vormiriietuse kirjeldus ja vormiriietuse väljastamise kord“ lisas 1 kehtestatud peakatetel kantavaid mütsimärke. Kaitseväe juhataja kehtestatava korra kohaselt jäävad kasutusele baretil kantavatest mütsimärkidest ainult väeliigi ja relvaliigi põhised mütsimärgid ja seni kasutuses olnud üksuse põhiste mütsimärkide kandmine lõpetatakse. Kaitseväe uut üldmütsimärki hakkavad baretil kandma kaitseväelased, kellel puudub väeliigi või relvaliigi järgne kuuluvus ning mis saavutatakse alles peale vastava väljaõppe läbimist. Näitena saab tuua ohvitserid (juristi, kaplanid), kes läbivad staabiohvitseride kursused, kuid neil ei ole relvaliigipõhist väljaõpet. Hetkel kannavad nad peakatetel ametikoha üksuse mütsimärki. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusega Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Määruse mõjud M uudatusega kaasajastatakse mütsimärgi kandmise põhimõtteid ning viiakse kooskõlla määrus ja Kaitseväe juhataja kehtestatav mütsimärgi kandmise kord. Puudutatud sihtrühm ei ole suur, kuna Kaitseväe üldmütsimärke kandvaid tegevväelasi ei ole palju. Peamiselt sellised erialaohvitserid nagu juristid ja kaplanid. Enamuses tegevväelastest kuuluvad vastava väeliigi või relvaliigi juurde. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne tulu riigieelarvesse. Uue märgi tootmisega kaasnevad ühekordsed kulud on kuni 2000 eurot. Edasised märkide tootmise hinnad on hankelepingus fikseeritud ning need on tootjaga läbiräägitud ja kinnitatud. Märkide tootmisega kaasnevad kulud on planeeritud Kaitseväe eelarvesse. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis ja saadetakse arvamuse andmiseks Kaitseväele.