Siseministri määruste muutmine seoses politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega

Välisministeerium Justiitsministeerium Rahandusministeerium 08.04.2022 nr 1-6/2497-1 Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud ministrid Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis aadressil https://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister Lisa: Eelnõu – 3 lehel Eelnõu seletuskiri – 6 lehel Arvamuse andmiseks: Andmekaitse Inspektsioon Kaitsepolitseiamet Maksu- ja Tolliamet Politsei- ja Piirivalveamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Kaspar Lepper 6125016 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 30.03.2022 SISEMINISTER MÄÄRUS 2022. a nr Siseministri määruste muutmine seoses politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 19 lõike 1, relvaseaduse § 31 lõike 5, välismaalaste seaduse § 102 lõike 1 ja § 228 lõike 1 ning väljasõidukohustuse ja sissesõiduke e lu seaduse § 3314 lõike 1 alusel. § 1. Siseministri 20. detsembri 2007. aasta määruse nr 83 „Piirikontrolli andmekogu põhimäärus“ muutmine Siseministri 20. detsembri 2007. aasta määruses nr 83 „Piirikontrolli andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 101 lõiget 2 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses: „18) riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem.“; 2) määrust täiendatakse §-ga 103 järgmises sõnastuses: „§ 103 . Andmete töötlemine riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi rakendamiseks Piirikontrolli andmekogus täidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriik ide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning mille ga muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011 (ELT L 327, 9.12.2017, lk 20–82), artikli 14 lõigetes 1–7 ja artiklis 21 sätestatud ülesandeid.“. § 2. Siseministri 19. jaanuari 2009. aasta määruse nr 6 „Relvastatud pardasaatja ja teise riigi pädeva asutuse ametniku ametirelva alaliigid ning teise riigi pädeva asutuse ametniku ametirelva ja selle laskemoona käitlemise kord“ muutmine Siseministri 19. jaanuari 2009. aasta määruses nr 6 „Relvastatud pardasaatja ja teise riigi pädeva asutuse ametniku ametirelva alaliigid ning teise riigi pädeva asutuse ametniku ametirelva ja selle laskemoona käitlemise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: 1 „Relvastatud pardasaatja ning teise riigi pädeva asutuse ja Euroopa Liidu ameti ametniku ametirelva alaliigid ning teise riigi pädeva asutuse ja Euroopa Liidu ameti ametniku ametirelva ja selle laskemoona käitlemise kord“; 2) paragrahvis 1 asendatakse sõnad „ja teise riigi pädeva asutuse“ sõnadega „ning teise riigi pädeva asutuse ja Euroopa Liidu ameti“; 3) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „5) elektrišokirelv; 6) harjutusrelv.“. § 3. Siseministri 10. detsembri 2015. aasta määruse nr 71 „Viisaregistri põhimäärus “ muutmine Siseministri 10. detsembri 2015. aasta määruses nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 tekstis asendatakse sõna „teistesse“ sõnadega „Euroopa Liidu,“; 2) määruse 5. peatükki täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses: „§ 221 . Andmete töötlemine riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi rakendamiseks Andmekogu andmeid töödeldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning mille ga muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011 (ELT L 327, 9.12.2017, lk 20–82), artikli 14 lõikes 8, artiklis 19 ja artikli 35 lõike 6 punktis b sätestatud ülesannete täitmiseks.“. § 4. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“ muutmine Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 33 tekstis asendatakse sõna „teistesse“ sõnadega „Euroopa Liidu,“; 2) määruse 5. peatükki täiendatakse §-ga 391 järgmises sõnastuses: „§ 391 . Andmete töötlemine riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi rakendamiseks Andmekogu andmeid töödeldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning mille ga muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011 (ELT L 327, 9.12.2017, lk 20–82), artikli 14 lõikes 8 ja artikli 35 lõike 6 punktis b sätestatud ülesannete täitmiseks.“. 2 § 5. Siseministri 1. juuli 2020. aasta määruse nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“ muutmine Siseministri 1. juuli 2020. aasta määruse nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“ 5. peatükki täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses: „§ 251 . Andmete töötlemine riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi rakendamiseks Andmekogu andmeid töödeldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning mille ga muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011 (ELT L 327, 9.12.2017, lk 20–82), artikli 19 lõikes 4 sätestatud ülesande täitmiseks.“. § 6. Määruse jõustumine Käesoleva määruse § 1 ja §-d 3–5 jõustuvad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutusele võtmise kuupäeval, mille määrab Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011 (ELT L 327, 9.12.2017, lk 20–82), artikli 66 lõike 1 alusel vastu võetud otsuses. (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler 3  Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 30. novembril 2017. aastal võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning mille ga muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011 (ELT L 327, 9.12.2017, lk 20–82) (edaspidi määrus (EL) 2017/2226). Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (edaspidi EES) eesmärk on registreerida välisp iir i ületava kolmanda riigi kodaniku riiki sisenemise ja riigist lahkumise kuupäev, kellaaeg ja koht, arvutada kodaniku riigis lubatud viibimise kestus ning edastada liikmesriigile hoiatusteade, kui lubatud viibimisaeg on lõppenud. Samuti registreeritakse EES-is kolmanda riigi kodanikule, kellel on keelatud riiki lühiajaliseks viibimiseks siseneda, antud sisenemiskeelu kuupäev, kellaaeg ja koht, sisenemiskeelu andnud liikmesriigi asutus ja sisenemiskeelu põhjused. 1 EES-i rakendamiseks välja töötatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 532 SE (edaspidi eelnõu 532 SE) on Riigikogu menetluses. Eelnõu on töötatud välja, et rakendada eelnõuga 532 SE tehtavaid muudatusi. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna õigusnõunik Kaspar Lepper (tel 612 5016, [email protected]) koostöös Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakonna piirihaldusbüroo juhtivpiiriametniku Annika Lauguga (tel 614 9191, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keelelise lt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud määrusega (EL) 2017/2226 ja eelnõuga 532 SE. Eelnõu toetab „Siseturvalisuse arengukavas 2020–2030“2 kavandatud eesmärki, mille kohaselt tuleb suurendada piiri valvamise ja kaitsmise ning piirikontrolli kvaliteeti (vt alaeesmärgi „Kindel sisejulgeolek“ punkt 4.3.2). EES-i rakendamiseks on vaja muuta järgmisi siseministri määruseid: 1) siseministri 20. detsembri 2007. aasta määrus nr 83 „Piirikontrolli andmekogu põhimäär us “ avaldamismärkega RT I, 12.03.2019, 40; 1 Määrus (EL) 2017/2226, artikkel 1. 2 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030. 1 2) siseministri 19. jaanuari 2009. aasta määrus nr 6 „Relvastatud pardasaatja ja teise riigi pädeva asutuse ametniku ametirelva alaliigid ning teise riigi pädeva asutuse ametniku ametirelva ja selle laskemoona käitlemise kord“ avaldamismärkega RT I, 25.10.2017, 10; 3) siseministri 10. detsembri 2015. aasta määrus nr 71 „Viisaregistri põhimäär us “ avaldamismärkega RT I, 24.07.2020, 14; 4) siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“ avaldamismärkega RT I, 14.01.2017, 20; 5) siseministri 1. juuli 2020. aasta määrus nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“ avaldamismärkega RT I, 03.07.2020, 20. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on täiendada asjaomaste andmekogude põhimääruseid ja sätestada, et andmekogu andmeid töödeldakse ka määruses (EL) 2017/2226 sätestatud ülesanne te täitmiseks. EES-i toimiku haldamiseks ehk andmete sisestamiseks, muutmiseks, kustutamiseks ja päringute tegemiseks luuakse infotehnoloogiline rakendus, mille kaudu saab teha loetletud toiminguid EES-i kesksüsteemis. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist, millest viimases on sätestatud määruse jõustumine. Eelnõu § 1 kohaselt muudetakse siseministri 20. detsembri 2007. aasta määrust nr 83 „Piirikontrolli andmekogu põhimäärus“. Eelnõu § 1 punktiga 1 sätestatakse, et piirikontrolli andmekogu kaudu tehakse päringuid EES-i. Määruses on sätestatud ammendav loetelu andmekogudest, millesse tehakse päringuid, seega lisatakse õigusselguse eesmärgil loetellu EES. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse määrust §-ga 103 , millega sätestatakse toimingud, mida piirikontrolli andmekogus EES-i rakendamiseks tehakse. Piirikontrolli andmekogus täidetakse määruse (EL) 2017/2226 artikli 14 lõigetes 1–7 ja artiklis 21 sätestatud ülesandeid. Määruse (EL) 2017/2226 artiklis 14 on sätestatud EES-i andmete sisestamise kord. Määruse (EL) 2017/2226 järgi kontrollitakse välispiiril, kas kolmanda riigi kodanikul, kes on EES- i subjekt, on EES-i toimik, ja kui ei ole, luuakse talle see. Määruse (EL) 2017/2226 artiklis 21 on sätestatud varumenetlused, kui andmeid on tehnilise lt võimatu EES-i sisestada või EES-i kesksüsteemis tekib viga. EES-i kesksüsteemi sisestatakse andmed niipea, kui tehniline probleem või viga on kõrvaldatud. Varumenetlustega seotud ülesandeid täidetakse piirikontrolli andmekogu vahendusel. Tuleb märkida, et kõnealuse määruse muudatus on sõnastatud teist moodi kui teiste andmekogude põhimääruste muudatused. EES-i andmete töötlemist on selles reguleer itud sõnastuses „andmekogus täidetakse ülesandeid“ võrreldes teiste andmekogude põhimääruste ga, kus on „andmekogu andmeid töödeldakse“. Sõnastus erineb, sest teistes andmekogudes kasutatakse määruses (EL) 2017/2226 sätestatud ülesannete täitmiseks andmekogus juba olemasolevaid andmeid. Piirikontrolli andmekogu kaudu luuakse EES-i toimik või täiendatakse selle andmeid. Selleks ei kasutata piirikontrolli andmekogus juba olemasolevaid andmeid. Eelnõu § 2 kohaselt muudetakse siseministri 19. jaanuari 2009. aasta määrust nr 6 „Relvastatud pardasaatja ja teise riigi pädeva asutuse ametniku ametirelva alaliigid ning teise riigi pädeva asutuse ametniku ametirelva ja selle laskemoona käitlemise kord“. 2 Eelnõu § 2 punktide 1, 2 ja 3 kohaselt muudetakse määruse pealkirja ning § 1 ja § 2 lõike 1 teksti. Muudatus on seotud eelnõuga 532 SE, millega täiendatakse relvaseaduse § 31 , et võimaldada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ametnikul, kes on kaasatud politsei või tolli tegevusse, kasutada ametirelva. Eelnõuga 532 SE tehtav muudatus on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrusega (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1–131) (edaspidi määrus (EL) 2019/1896). Määruse (EL) 2019/1896 artiklis 36 on reguleeritud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (edaspidi ka amet) tegevust välispiiridel. Artikli järgi võib liikmesriik taotleda ametilt abi oma välispiiride kontrolliga seotud kohustuste täitmiseks. Muudatuse põhjus on asjaolu, et ameti ametnikud tohivad kasutada jõudu ja relvasid kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi õigusega ning vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametnike juuresolek ul. Relvaseaduses ei ole ametirelva kasutamist reguleeritud Euroopa Liidu ameti ametniku puhul, kes on kaasatud politsei või tolli tegevusse välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel. See muudatus tuleb teha peale relvaseaduse ka siseministri määruses, et viia määrus kooskõlla relvaseaduses tehtava muudatusega. Samuti täiendatakse relvaseaduses ametirelvade loetelu elektrišokirelva ja harjutusrelva ga. Ühelt poolt luuakse ametirelvade loetelu täiendamisega õigusselgus, sest väljasõidukohus tuse ja sissesõidukeelu seaduse kohaselt kohaldub Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti lähetatud ametniku teenistusrelvadele korrakaitseseaduse § 782 , kus elektrišokirelv on teenistusrelva na nimetatud. Teisalt on otstarbekas, et ühiste operatsioonide ajal on Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ametnikule lubatud samad ametirelvad mis Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA), sh selline madalama riskiastmega vahend nagu elektrišokirelv. Lubatud ametirelvade loetelu täiendatakse ka harjutusrelvaga, et võimaldada teise riigi ja Euroopa Liidu ameti ametnikul osaleda õppustel harjutusrelvaga. See muudatus tuleb teha ka siseministr i määruses. Eelnõu § 3 kohaselt muudetakse siseministri 10. detsembri 2015. aasta määrust nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“. Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse määruse § 15 ja sätestatakse, et andmekogu kaudu päritakse andmeid Euroopa Liidu andmekogudest. Määruse (EL) 2017/2226 artikli 24 kohaselt on viisasid väljastavatel asutustel kohustus viisataotluse läbivaatamisel teha EES-i päring Euroopa Liidu ühtse viisainfosüsteemi kaudu. Viisainfosüsteemi ja seega EES-i päring tehakse riiklik u viisaregistri kaudu. Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse määrust §-ga 221 , millega sätestatakse, et andmekogu andmeid töödeldakse määruse (EL) 2017/2226 artikli 14 lõikes 8, artiklis 19 ja artikli 35 lõike 6 punktis b sätestatud ülesannete täitmiseks. Määruse (EL) 2017/2226 artikli 14 lõike 8 järgi võib liikmesriigi territooriumil viibiv kolmanda riigi kodanik juhul, kui ta lühiajaline viibimine algab kohe pärast elamisloa või pikaajalise viisa alusel viibimist ning varasemat isiklikku toimikut EES-i ei ole loodud, taotleda, et pädevad asutused koostaksid EES-i toimiku. Pikaajalise viisa omaniku toimik luuakse viisaregistr i kaudu. 3 Määruse (EL) 2017/2226 artikli 19 kohaselt tuleb riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmeid täiendada, kui viibimisaeg lõpetatakse ennetähtaegselt või viisa tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks. Tegemist on viisaregistri andmetega ja EES-i andmeid täiendatakse viisaregistr i kaudu. Lisaks on määruse (EL) 2017/2226 artikli 35 lõikes 6 sätestatud, et kui kolmanda riigi kodanik on saanud liikmesriigi pikaajalise viisa, tuleb tema EES-i toimik, sellega seotud riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestik ning sisenemiskeeluandmestik EES-ist kustutada viivitamata või viie tööpäeva jooksul. EES-i andmed kustutatakse viisaregistri kaudu. Eelnõu § 4 kohaselt muudetakse siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrust nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“. Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse määruse § 33 ja sätestatakse, et andmekogu kaudu päritakse andmeid Euroopa Liidu andmekogudest. Määruse (EL) 2017/2226 rakendamiseks tuleb teha elamislubade ja töölubade registri kaudu päringuid EES-i, sest PPA peab kustutama elamis loa saanud välismaalase EES-i toimiku. Seega peab olema lubatud elamislubade ja töölubade registri kaudu EES-ist andmeid pärida. Eelnõu § 4 punkti 2 kohaselt täiendatakse määrust §-ga 391 . Määruse (EL) 2017/2226 artikli 14 lõike 8 järgi võib liikmesriigi territooriumil viibiv kolmanda riigi kodanik juhul, kui ta lühiajaline viibimine algab kohe pärast elamisloa või pikaajalise viisa alusel viibimist ning varasemat isiklikku toimikut EES-i ei ole loodud, taotleda, et pädevad asutused koostaksid EES-i toimiku. Elamisloa omaniku toimik luuakse elamislubade ja töölubade registri kaudu. Lisaks on määruse (EL) 2017/2226 artikli 35 lõikes 6 sätestatud, et kui kolmanda riigi kodanik on saanud liikmesriigi elamisloa, tuleb tema EES-i toimik, sellega seotud riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestik ning sisenemiskeeluandmestik EES-ist kustutada viivitamata või viie tööpäeva jooksul. EES-i andmed kustutatakse elamislubade ja töölubade registri kaudu. Eelnõu § 5 kohaselt muudetakse siseministri 1. juuli 2020. aasta määrust nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“. Määruse (EL) 2017/2226 artikli 19 kohaselt tuleb riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmeid täiendada, kui viibimisaeg lõpetatakse ennetähtaegselt või viisa tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks. Sellisel juhul tehakse välismaalasele ka lahkumisettekirjutus ja määruse (EL) 2017/2226 artikli 19 lõike 4 kohaselt tuleb EES-i kanda andmed lahkumisettekirjutuse tegemise kohta. Lahkumisettekirjutuse andmed kuuluvad Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu andmete juurde. Määrus (EL) 2017/2226 on otsekohalduv, kuid õigusselguse eesmärgil kajastatakse andmete EES-i edastamist ka määruses. Määruse § 19 lõike 3 kohaselt esitatakse Euroopa Liidu õigusaktide alusel Eestis seaduslik u aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu kaudu Euroopa Liidu infosüsteemide sse päringuid ja saadakse nendest andmeid. Seega ei tehta määruses muudatusi päringutes, mis esitatakse andmekogu kaudu EES-i. Kehtiv määrus võimaldab selliseid päringuid teha määruse (EL) 2017/2226 alusel. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõus on kooskõlas määrusega (EL) 2017/2226 ja määrusega (EL) 2019/1896. 4 5. Määruse mõjud Sihtrühm: muudatused puudutavad eelkõige välismaalasi, kes ületavad välispiiri lühiaja lise viibimise eesmärgil, ning pädevate asutuste ametnikke, eelkõige PPA ning Maksu- ja Tollia me ti ametnikke, kes teevad piirikontrolli. Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju EES-i esmane rakendamine pikendab ilmselt piiriületusaega, kuna tuleb luua esmased toimikud. Pärast toimiku loomist on edasine piiriületus aga kiirem. Mõju avaldub nii välismaalasele kui ka piirivalveametnikule. Tabel. EES-i sihtrühma kuuluvate isikute piiriületuste arv Eesti välispiiril 2018 2019 2020 2021 Sisenemised ja väljumised 2 187 197 2 335 445 572 794 195 958 Allikas: PPA Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatused, mille järgi on ametiasutustel kohustus oma ülesannete täitmise l sisestada andmeid EES-i või teha EES-i toimikus muudatusi, ei suurenda püsivalt ametiasutuste töökoormust. Euroopa Komisjon on hinnanud, et esimesel registreerimisel avaldub vähene negatiivne mõju sisenevate viisanõudest vabastatud reisijate piiriületusajale. Tuleb aga arvestada, et pärast EES-i toimiku loomist on edasine piiriületus eeldatavasti kiirem, kuna piirivalveametnik ei pea lisama reisidokumenti sisenemis- ja lahkumistempleid ega neid kontrollima, samuti ei pea ta lubatud viibimise kestust ise arvutama. EES-i päring tehakse igal piiriületusel ja mõju sagedus on suur. Mõju ulatus ja ebasoovitava mõju risk on väike. Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Rändevood Euroopa Liidu välispiiridel on üha suurenenud ja suurenevad ka edaspidi. Prognoosi kohaselt suureneb seaduslike piiriületuste koguarv 2025. aastaks 887 miljonini ja piiriületajatest ligikaudu kolmandik on kolmanda riigi kodanikud, kes sisenevad Schengeni riiki lühiajaliseks viibimiseks. EES-i rakendamine võimaldab vältida piirikontrolli pikalevenimist, parandada kolmanda riigi kodaniku suhtes tehtava piirikontrolli kvaliteeti ning tagada, et viibimisaja ületaja tuvastatakse süstemaatiliselt ja usaldusväärselt. Andmekaitsemõju Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88) artikli 35 lõikes 10 on nähtud ette, et kui isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb Euroopa Liidu õigusest või vastutavale töötlejale kohaldatavast liikmesriigi õigusest ja see õigus reguleerib kõnealust konkreetset isikuandmete töötlemise toimingut või nende kogumit ning andmekaitsealane mõjuhinnang on kõnealuse õigusliku aluse vastuvõtmise raames tehtud, ei pea mõjuhinnangut uuesti tegema. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 288 teise lõigu kohaselt on Euroopa Liidu määrus tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Arvestades, et Euroopa Komisjon on määruse (EL) 2017/2226 väljatöötamis e l mõjusid hinnanud, ei hinnata eelnõu andmekaitsemõju uuesti. Eelnõu koostajad on arvestanud, 5 et EES on Euroopa Liidu infosüsteem, sellesse kogutavaid andmeid säilitatakse Euroopa Liidu ameti hallatavas kesksüsteemis ning selle rakendamiseks ei ole Eesti ametiasutustel vaja koguda lisaandmeid ega neid andmekogudes säilitada. Samuti on määruses (EL) 2017/2226 nähtud ette andmete töötlemise reeglid ja järelevalve töötlemistoimingute üle. Need sätted on piisavalt selged ja ei vaja rakendusmeetmeid Eesti õiguses. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele (edaspidi SMIT) ning PPA-le. EES-i rakendamist võimaldavateks riigisisesteks arendustöödeks eraldas Euroopa Komisjon Sisejulgeolekufondist sihtotstarbeliselt 6 412 600 eurot (100% Euroopa Liidu toetus), mille st 5 912 032 eurot on ette nähtud riiklike süsteemide lõimimiseks ja 500 568 eurot riikliku liidese ööpäevaringseks ülalpidamiseks kuni 31.12.2022. EES-i rakendamiseks arendatakse piirikontrolli infosüsteemi PIKO, Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalas te andmekogu, elamislubade ja töölubade registrit ning viisaregistrit. Arendustöödega luuakse politseipatrullidele ka mobiilne võimekus kontrollida välismaalase Eestis viibimise kestust EES-i kesksüsteemist. Riikliku liidese ülalpidamise prognoositavad kulud koosnevad andmekeskuse rendi, andmeside ja elektritarbimise kuludest ning vajalike litsentside soetusest. Lisaks, et tagada EES-i rakendamine, on PPA-le eraldatud Sisejulgeolekufondi riiklik ust rakenduskavast ligi 3,4 miljonit eurot (75% Euroopa Liidu toetus ja 25% riiklik kaasfinantseering), et hankida EES-i rakendamiseks vajalikke sõrmejälje- ja näobiomeetr ia hõiveseadmeid, korraldada ümber piiripunktide taristu ja teha kasutajakoolitusi, ning 660 000 eurot keskse juurdepääsupunkti rakenduse arenduseks. Aastatel 2023–2029 planeeritakse riikliku liidese ülalpidamise kulud katta piirihalduse ja viisapoliitika rahastust. 7. Määruse jõustumine Määruse § 1 ja §-d 3–5 jõustuvad kuupäeval, mille määrab Euroopa Komisjon määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõike 1 kohaselt. Jõustumist ei saa siduda konkreetse kuupäevaga, sest Euroopa Komisjon ei ole veel EES-i kasutusele võtmise kuupäeva otsustanud. Komisjoni otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja Siseministeerium korraldab Riigi Teataja teavitamise. Sätted ei saa jõustuda üldises korras, sest muudatused eeldavad EES-i töötamist ka teistes liikmesriikides. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõike 1 kohaselt eelnõude infosüstee mi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Välisministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Kaitsepolitseiametile, Maksu- ja Tolliametile, PPA-le ja SMIT-ile. 6