Julgeolekuasutuste seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine

Teie 25.02.2022 nr KAM/22-0222/-1K, 5- Kaitseministeerium 1/22/821 [email protected] Meie 20.04.2022 nr 8-2/1529 Julgeolekuasutuste seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine Austatud minister Kaitseministeerium on esitanud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks julgeolekuasutuste seaduse (JAS) ja Kaitseväe korralduse seaduse (KKS) muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK). Justiitsministeerium kooskõlastab VTK märkustega. 1. VTK-s kirjeldatud probleem 1: relvastatud vastupanu ettevalmistamine ja korraldamine Kaitseväe tegevus riigi sõjalise kaitse korraldamisel, sh võimete ettevalmistamisel, on reguleeritud eelkõige KKS-iga. Isikute varjatult koostööle kaasamine on ette nähtud KKS-i 4. peatükis, milles on nõuded kaitseväeluure korraldamiseks. Muu hulgas on sätestatud Kaitseväe õigus kaasata isikuid salajasse koostöösse, et koguda teavet kaitseväeluure eesmärkide täitmiseks. KKS-i kohaselt tohib variisikut kasutada üksnes kaitseväeluure ülesande täitmiseks. Samuti on VTK-s kirjeldatu hindamisel oluline, et KKS-s ettenähtud isikute taustakontrollide (kontrollitavate isikute ring on määratud KKS §-s 413)1 läbiviimine on Kaitseväe põhimäärusest tulenevalt luurekeskuse ülesanne. KKS-i vastavat regulatsiooni on seadusandaja viimastel aastatel täiendanud (05.06.2020 jõustunud KKS-i muudatused). VTK-s põhjendatakse KKS-i muutmise vajadust selliselt, et ka relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ülesande raames oleks võimalik kasutada variisikut ja isikuid varjatult kaasata, sh (isiku)andmeid varjatult töödelda, Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud Kaitseväe põhimääruse kohaselt tavatut sõjapidamist korraldaval struktuuriüksusel 2. Ülesande efektiivseks teostamiseks on mõistetav VTK-s välja toodud vajadus kaasata (relvastatud) vastupanu korraldamisega ja selle ettevalmistamisega seotud tegevustesse üksnes neid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kelle usaldusväärsus on piisavalt kontrollitud. Kaitseministeerium on VTK-s jõudnud järeldusele, et relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks ja korraldamiseks vajalike tegevuste läbiviimiseks ei piisa kehtivas õiguses sätestatud kaitseväeluure regulatsioonist. Märgitakse, et võttes arvesse ülesannete erinevat eesmärki ning põhiseadusest tulenevat seaduslikkuse põhimõtet ja omavoli keeldu, on vajalik KKS-i muutmine. Juhime tähelepanu, et regulatsiooni eripära arvestades tuleb selle loomisel ultima ratio põhimõtet arvestades Kaitseministeeriumil lahendada rida olulisi küsimusi, millest kokkuvõttes sõltub plaanitava seadusemuudatuse põhiseaduspärasus. Näiteks peab muudatuste eesmärk ja ülesanne, mille 1 Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideeriva isiku ning tegevväelase, ametniku või töötaja Kaitseväkke sobivuse hindamisel ja Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isikute Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamisel kontrollib Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus. 2 01.05.2019 jõustunud KV põhimääruse muudatusega on EOVJ põhiülesanne korraldada tavatut sõjapidamist ja struktuuriüksusele on antud õigus koguda teavet KKS § 37 lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2 sätestatud viisil ning töödelda ja analüüsida saadud teavet. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 raames täiendavaid meetmeid Kaitseväele planeeritakse, olema selgelt piiritletud 3. Selgetele tingimustele vastavalt peab olema hoomatav isikute ring, kelle suhtes kaasamist ja kontrolli kavandatakse (isikute profileerimise alused ning järelevalve käigus otsuste kontrolli tagamine). Meetmed, mida rakendatakse (vrd lähimat võrreldavatele tunnustele vastavat isikute gruppi puudutav KKS § 371 lõige 41, st kuidas võib isikut enne kaasamist varjatult kontrollida), peavad olema proportsionaalsed. Kogutud isikuandmete säilitamise, hävitamise ja aruandlusega seonduv peab olema läbimõeldud. Isikute teavitamise kord ja vajalikud hüvitamise sätted ning järelevalvet puudutavad normid peavad olema loodud (sh õiguskantsleri ja Riigikogu erikomisjoni roll järelevalves). 2. VTK-s kirjeldatud probleem 2: julgeolekuasutuste füüsiline kaitse VTK-s on probleemina nimetatud, et Välisluureametile (edaspidi VLA) kehtiva õiguse alusel antud riivevolitused ei ole sobivad selleks, et VLA ametnikud saaksid oma valdusi piisavate riivevolituste alusel kaitsta. Iga toiming, mis ei tugine piisavale riivevolitusele või mis ei ole õigustatud hädakaitse ja hädaseisundiga, on aga õigusvastane. Kavandatava seaduseelnõu eesmärk on täiendada kehtivat õigust ning anda julgeolekuasutustele valduse kaitse riivevolitused, mis võimaldavad reageerida ohule asjakohaselt ja piisavalt. Riivevolituste abil kaitstav õigushüve on julgeolekuasutuse valduse (s.t territooriumi koos hoonetega, sellel asuva vara ja sellel viibivate isikute) ohutus ning sellel töödeldava teabe kaitse. Nõustume, et VLA-le kui julgeolekuasutusele on põhjendatud anda täpsustatud ja täiendavad valduse kaitse riivevolitused. Kui üldjuhul peaks sellist rolli täitma politsei kui üldkorrakaitseorgan, siis teatud eripärade tõttu (nt VLA ei saa riigisaladuse kaalutlustel kasutada politsei mehitamata valvet) on see õigustatud. Riivevolituste kehtestamisel tuleb kõne alla kaks varianti: kas kasutada viitenorme KorS-ile või näha ette spetsiaalsed volitused JAS-is endas. Kuna kavandatavad füüsilise kaitse riivevolitused saavad olema kitsad nii kaitstava õigushüve osas (julgeolekuasutuse territooriumi ja sellel viibivaid isikuid puudutava konkreetse ohu väljaselgitamine, konkreetse ohu tõrjumine ja korrarikkumise lõpetamine, kuid mitte ohu ennetamine), territooriumi osas (üksnes julgeolekuasutuse territoorium ja selle vahetu lähedus) kui ka ajaliselt (kuni politsei saabumiseni), siis on selgem sätestada JAS-i eraldiseisvad riivevolitused.4 Meetmete läbiviimise korda vms puudutavate sätete puhul võib teha viite KorS-ile. Vahetut sundi peaks saama rakendada üksnes selleks vastavalt koolitatud ametnik. Rõhutame ka seda, et VTK-ga kavandatavad füüsilise kaitse volitused saavad olla üksnes kitsas erand. Selliseid riivevolitusi ei saa hakata kehtestama igale kaitset vajavale objektile. Kehtiva õiguse järgi on üldkorrakaitseorgan politsei. Ka vahetu sunni volitused on koondatud politseile, mistõttu teistele korrakaitseorganitele vahetu sunni volituste andmine on kitsas erand. Kui iga kaitset vääriva objekti puhul antakse asutusele eraldiseisvad füüsilise kaitse volitused ja vahetu sunni rakendamise õigus, jõuaksime peatselt olukorda, kus kannatab vahetu sunni rakendamise ühtsus (piltlikult võiks iga kaitset vajava objekti ümbruses isikut tabata mõneti erinev riigipoolne kohtlemine). Eelöeldu valguses leiame, et VLA-le antud füüsilise kaitse volitused ei ole alus laiendada taolisi volitusi ka paljudele teistele kaitset vajavatele objektidele. VLA on oma tähtsuselt ning eripäradest tulenevalt erilisemas seisus. Samuti on VLA ametnikele juba kehtiva õigusega antud tulirelva kasutamise õigus (st sisuliselt vahetu sunni rakendamise üks viise). Lugupidamisega 3 VTK-s kasutatud sõnastus „relvastatud vastupanu ettevalmistamine ja korraldamine“ on lai ja üldine, hõlmates VTK (lk 14) järgselt relvastatud vastupanu osutamist Kaitseväe poolt eesmärgiga säilitada või taastada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus ja põhiseaduslik kord. 4 Nt juba küsitlemise meetmele viite tegemine vajaks erisusi. KorS § 30 lg 1: „Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib isiku peatada ja teda küsitleda, kui on alust arvata, et isikul on ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks või kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks vajalikke andmeid, ning selle ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine või isiku kaitsmine või objekti valvamine on küsitleva korrakaitseorgani pädevuses.“ VLA-le puudub ilmselt vajadus anda isiku peatamise ja küsitlemise õigus ohu ennetuseks. Samuti oleks eelnimetatud säte VLA-le liiga lai, kuivõrd VLA-le oleks vaja andmeid üksnes valvatava objekti ohutuse tagamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri minister Iivika Sale 620 8102 [email protected] Signe Reinsalu Andra Laurand