Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (587 SE)

Vabariigi Valitsus .04.2022 nr 1-1/14-587/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni k.a 18. aprillil algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (587 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kahel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Seletuskiri kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnöule l. Sissejuhatus. Rahvahääletus (referendum), lubades kodanikel vahetult poliitikat kujundada, on uks demokraatia instrumente. Rahvahääletused aitavad luua sidusat uhiskonda ja väldivad poliitikute vöörandumist. Nende korraldamine kohalike omavalitsuste tasemel kohaliku elu kusimuste otsustamiseks tugevdab kohalikku identiteetija suurendab otsuste legitiimsust. Aastatel 1993-1999 kehtinud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt oli kohalik rahvahääletus kohaliku omavalitsuse teostumise uks vorme. 30. septembril 1999 vöeti vastu kohaliku omavalitsuse korraldamise muutmise seadus, millega kaotati kohaliku rahvahääletuse voimalus. Muudatust pöhjendati vajadusega viia seadus kooskölla pöhiseadusega. Oiguskantsleri hinnangul (vastus Saaremaa vallavalitsusele 30. aprillil 2018, nr 3-5/2661-1) ei keela pöhiseadus siiski seadusandjal kohaliku omavalitsuse esindusdemokraatliku mudeli täiendamist vahetu demokraatia instituutidega, sh kohaliku rahvahääletusega ning kohaliku rahvahääletuse KOKS-st kaotamise pöhjendus ei olnud öiguslikult korrektne. Eelnöu kohaselt vöib kohaliku rahvahääletuse algatada volikogu voi vähemalt 10% kohaliku volikogu valijatest ning rahvahääletuse on tulemus on siduv, kui sellel osaleb vähemalt 40% kohaliku omavalitsuse valimisöiguslikest elanikest. Kohalikule rahvahääletusele ei saa seada riigielu kusimusi ega kusimusi, mille tulemus vöib olla seadusega vastuolus. Need tingimused on kooskolas unitaarriigi pöhimöttega ja sätestatud selleks, et standardiseerida kohalike rahvahääletuste toimumise tingimused. 2. Seaduse eesmärk Seaduse muutmise eesmärk on lubada siduvaid kohalikke rahvahääletusi. 3. Eelnöu sisu luhianaluäs Käesolev eelnöu vöimaldab kohaliku omavalitsuse volikogudel korraldada siduvaid rahvahääletusi ja kehtestada vöimalus kohalikel elanikel endil rahvaalgatuse korras rahvahääl etusi esile kutsuda. Vähemalt kumneprotsendiline algatamiskvoomm tähendab, et rahvahääletusele ei saa seada teemasid, mis pole kohalike elanike arvates olulised. Samas ei tohi kvoorum olla nii korge, et välistaks kohalike rahvaalgatuste eduvoimalused. Eelnöus seatud algatamiskunnis on ligikaudu Euroopa riikide keskmine. Sama kvoorum on näiteks Rootsis ja Bulgaarias, seevastu näiteks Ohendkuningriigis, Soveenias ja Soomes on see 5%, Saksamaal söltuvalt omavalitsusest 5-15% vahel, Sveitsis söltuvalt omavalitsusest 2,5-20% vahel. On ka riike, kus algatamiskunnis on körgem kui 10%. Seatud algatamiskvoorum tähendab, et Tartus vöivad elanikud rahvahääletuse algatada 4700, Tallinnas 35000 ning Ruhnus 30 elanikku, Siduvus on reguleeritud samuti eri riikides erineval moel. Kohalikud rahvahääletused on vähemalt teatud tingimustel siduvad näiteks Bulgaarias, Poolas, Saksamaal, Sloveenias, Taanis, ja Tsehhis. Käesolevas eelnöus on öiguslik siduvus seatud söltuvusse referendumil osalenud kohaliku volikogu valimistel hääleöiguslike elanike osakaalust. Kui osalejaid on ule 30%, on tulemus siduv, kui vähem, siis on tegemist rahvakäsitlusega (mittesiduva rahvahääletusega), mille tulemuse vöib volikogu lugeda poliitiliselt siduvaks. Euroapa riikide praktika demonstreerib, et referendumitel osaleb reeglina märksa vähem valijaid, kui esinduskogude valimistel. Viimastel Eesti Vabariigi kohalikel valimistel osales 54,7% hääleöiguslikest isikutest, seega on pakutud kvooruminöue Eesti oludele vastav. Arvestades teiste Euroapa riikide kogemust pole pöhjust arvata, et kohalike rahvahääletuste arvja sagedus saab olema uleliia körge. Täpsemad korraldused sätestab kohalik volikogu, seejuures on vöimalik valida vöimalus algatada referendum volikogus, kohalike elanike poolt voi nii volikogu kui kohalike elanike poolt, samuti vöimalus, et kohalike elanike poolt algatatud referendumitaotlust menetleb koigepealt volikogu, ning kui otsustab rahvahääletusele seatud kusimuses algatajatele positiivselt, pole rahvahääletusel motet. 4. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele Eelnöu on kooskölas Euroopa Liidu öigusega. 5. Seaduse möju Muudatus aitab luua sidusat uhiskondaja väldib poliitikute vöörandumist. Siduvate kohalike rahvahääletuste korraldamine kohalike omavalitsuste tasemel kohaliku elu kusimuste otsustamiseks tugevdab kohalikku identiteeti ja suurendab otsuste legitiimsust. Kohaliku rahvahääletuse vöimalus väldib etableeritud gruppide domineerimist munitsipaalpoliitikas. 6. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud Eeldatavaid kulud söltuvad seaduse rakendamisviisist ning on erinevate omavalitsustes erinevad. Kulusid on raske prognoosida, ent need ei ole suured. Tulu on kaudne, margitud ulalpool. 7. Rakendusaktid Seaduse vastuvötmisega ei kaasne uute rakendusaktide vastuvötmist. 8. Seaduse jöustumine Seadusjöustub tildises korras. Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 18.04.2022 "^ Hei^i Pölluaas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Fraktsiooni esimees  EELNÖU Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus § l. Lisada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 32Ie löige neli (4) ja sönastada see järgmiselt: (4) Rahvahääletus algatatakse volikogu poolt voi vähemalt kumne protsendi hääleöiguslike väliä- voi linnaelanike, kuid mitte vähem kui kolmekumne hääleöigusliku väliä- voi linnaelaniku poolt, voi nii volikogu kui väliä- ja linnaelanike poolt. Kohalikule rahvahääletusele ei saa seada riigielu kusimusi ning kusimusi, mille rahvahääletuse tulemus vöib olla seadusega vastuolus. Väliä- voi linnaelanike poolt esitatud rahvahääletuse nöude öiguspärasuse ule otsustab väliä- voi linnavalitsus. Kui rahvahääletuse taotlus vastab sätestatud tingimustele, peab kohalik omavalitsus tagama, et rahvahääletusele seatud kusimuses oleks tagatud tasakaalustatud teavitus. Rahvahääletus peab toimuma aasta jooksul taotluse esitamise aj ast. Rahvahääletuse tulemus on öiguslikult siduv, kui sellel osaleb vähemalt 30% kohaliku omavalitsuse valimisöiguslikest elanikest, vastasel korral käsitletakse tulemust rahvakusitlusena (Öiguslikult mittesiduva, nöuandva rahvahääletusena). Rahvahääletuse muud korralduslikud tingimused sätestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Juri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 18.04.2022 Henä Pölluaas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Fraktsiooni esimees Riig'ikogu Kantseie' Kuupä.e;Jf^^^ ' /-//^ - sii Viit _r_'_  Seletuskiri kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eeln õ ule 1. Sissejuhatus. Rahvahääletus (referendum), lubades kodanikel vahetult poliitikat kujundada, on üks demokraatia instrumente. Rahvahääletused aitavad luua sidusat ühiskonda ja väldivad poliitikute v õõ randumist. Nende korraldamine kohalike omavalitsuste tasemel kohaliku elu küsimuste otsustamiseks tugevdab kohalikku identiteeti ja suurendab otsuste legitiimsust. Aastatel 1993-1999 kehtinud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt oli kohalik rahvah ääletus kohaliku omavalitsuse teostumise ü ks vorme. 30. septembril 1999 v õ eti vastu kohaliku omavalitsuse korraldamise muutmise seadus, millega kaotati kohaliku rahvahääletuse v õ imalus. Muudatust p õ hjendati vajadusega viia seadus koosk õ lla p õ hiseadusega . Õiguskantsleri hinnangul (vastus Saaremaa vallavalitsusele 30. aprillil 2018, nr 3-5/2661-1) ei keela p õ hiseadus siiski seadusandjal kohaliku omavalitsuse esindusdemokraatliku mudeli täiendamist vahetu demokraatia instituutidega, sh kohaliku rahvahääletusega ning kohaliku rahvahääletuse KOKS-st kaotamise p õ hjendus ei olnud õ iguslikult korrektne. Eeln õ u kohaselt v õ ib kohaliku rahvahääletuse algatada volikogu v õ i vähemalt 10% kohaliku volikogu valijatest ning rahvahääletuse on tulemus on siduv, kui sellel osaleb vähemalt 40% kohaliku omavalitsuse valimis õ iguslikest elanikest. Kohalikule rahvahääletusele ei saa seada riigielu küsimusi ega küsimusi, mille tulemus v õ ib olla seadusega vastuolus. Need tingimused on koosk õ las unitaarriigi p õ him õ ttega ja sätestatud selleks, et standardiseerida kohalike rahvahääletuste toimumise tingimused. 2. Seaduse eesmärk Seaduse muutmise eesmärk on lubada siduvaid kohalikke rahvahääletusi. 3. Eeln õ u sisu lü hianal üüs Kä esolev eeln õ u v õ imaldab kohaliku omavalitsuse volikogudel korraldada siduvaid rahvahääletusi ja kehtestada v õ imalus kohalikel elanikel endil rahvaalgatuse korras rahvahääletusi esile kutsuda. V ä hemalt k ü mneprotsendiline algatamiskvoorum t ähendab , et rahvahääletusele ei saa seada teemasid, mis pole kohalike elanike arvates olulised. Samas ei tohi kvoorum olla nii ko ̃ rge, et va ̈ listaks kohalike rahvaalgatuste eduvo ̃ imalused. Eeln õ us seatud algatamisk ünnis on ligikaudu Euroopa riikide keskmine. Sama kvoorum on näiteks Rootsis ja Bulgaarias, seevastu näiteks Ü hendkuningriigis , Soveenias ja Soomes on see 5%, Saksamaal s õ ltuvalt omavalitsusest 5-15% vahel, Šveitsis s õ ltuvalt omavalitsusest 2,5-20% vahel. On ka riike, kus algatamiskünnis on k õ rgem kui 10%. Seatud algatamiskvoorum t ä hendab, et Tartus v õ ivad elanikud rahvahääletuse algatada 4700, Tallinnas 35000 ning Ruhnus 30 elanikku. Siduvus on reguleeritud samuti eri riikides erineval moel. Kohalikud rahvah ää letused on v ä hemalt teatud tingimustel siduvad n äiteks Bulgaarias, Poolas, Saksamaal, Sloveenias, Taanis, ja Tšehhis. Kä esolevas eeln õ us on õ iguslik siduvus seatud s õ ltuvusse referendumil osalenud kohaliku volikogu valimistel hääle õ iguslike elanike osakaalust. Kui osalejaid on üle 30%, on tulemus siduv, kui vähem, siis on tegemist rahvakäsitlusega (mittesiduva rahvahääletusega), mille tulemuse v õ ib volikogu lugeda poliitiliselt siduvaks. Euroopa riikide praktika demonstreerib, et referendumitel osaleb reeglina märksa vähem valijaid, kui esinduskogude valimistel. Viimastel Eesti Vabariigi kohalikel valimistel osales 54,7% hääle õ iguslikest isikutest, seega on pakutud kvoorumin õ ue Eesti oludele vastav. Arvestades teiste Euroopa riikide kogemust pole p õ hjust arvata, et kohalike rahvahääletuste arv ja sagedus saab olema üleliia k õ rge . T ä psemad korraldused s ätestab kohalik volikogu, seejuures on v õ imalik valida v õ imalus algatada referendum volikogus, kohalike elanike poolt v õ i nii volikogu kui kohalike elanike poolt, samuti v õ imalus, et kohalike elanike poolt algatatud referendumitaotlust menetleb k õ igepealt volikogu, ning kui otsustab rahvahää letusele seatud k üsimuses algatajatele positiivselt, pole rahvahääletusel m õ tet . 4. Eeln õ u vastavus Euroopa Liidu õ igusele Eeln õ u on koosk õ las Euroopa Liidu õigusega. 5. Seaduse m õ ju Muudatus aitab luua sidusat ühiskonda ja väldib poliitikute v õõ randumist. Siduvate kohalike rahvahääletuste korraldamine kohalike omavalitsuste tasemel kohaliku elu küsimuste otsustamiseks tugevdab kohalikku identiteeti ja suurendab otsuste legitiimsust. Kohaliku rahvahääletuse v õ imalus väldib etableeritud gruppide domineerimist munitsipaalpoliitikas. 6. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud Eeldatavaid kulud s õ ltuvad seaduse rakendamisviisist ning on erinevate omavalitsustes erinevad. Kulusid on raske prognoosida, ent need ei ole suured. Tulu on kaudne, mä rgitud ülalpool. 7. Rakendusaktid Seaduse vastuv õ tmisega ei kaasne uute rakendusaktide vastuv õ tmist . 8. Seaduse j õ ustumine Seadus j õ ustub üldises korras. ___________________________________________________________________________ Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 1 8 .04.2022 Henn P õ lluaas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Fraktsiooni esimees EELNÕU Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus § 1. Lisada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 32le l õ ige neli (4) ja s õ nastada see j ärgmiselt: (4) Rahvahääletus algatatakse volikogu poolt v õ i vä hemalt k ümne protsendi hääle õ iguslike valla- v õ i linnaelanike, kuid mitte vähem kui kolmekü mne h ääle õ igusliku valla- v õ i linnaelaniku poolt, v õ i nii volikogu kui valla- ja linnaelanike poolt. Kohalikule rahvahääletusele ei saa seada riigielu küsimusi ning küsimusi, mille rahvahääletuse tulemus v õ ib olla seadusega vastuolus. Valla- v õ i linnaelanike poolt esitatud rahvahääletuse n õ ude õ iguspärasuse üle otsustab valla- v õ i linnavalitsus. Kui rahvahääletuse taotlus vastab sätestatud tingimustele, peab kohalik omavalitsus tagama, et rahvahää letusele seatud k üsimuses oleks tagatud tasakaalustatud teavitus. Rahvahääletus peab toimuma aasta jooksul taotluse esitamise ajast. Rahvahääletuse tulemus on õ iguslikult siduv, kui sellel osaleb vähemalt 30% kohaliku omavalitsuse valimis õ iguslikest elanikest, vastasel korral käsitletakse tulemust rahvaküsitlusena ( õ iguslikult mittesiduva, n õ uandva rahvahääletusena). Rahvahääletuse muud korralduslikud tingimused sätestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 1 8 .04.2022 Henn P õ lluaas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Fraktsiooni esimees