Järelpärimine seisukoha kujundamiseks Väike-Pakri saare tuulepargi ideeprojekti osas

Hr. Paul Kunimägi Kaitseministeerium [email protected] Sakala 1, 15094 Tallinn [email protected] 21.04.2022 Järelpärimine seisukoha kujundamiseks Väike-Pakri saare tuulepargi ideeprojekti osas Riiklikud seisukohad MKM saatis 13.03.2019 kirjaga nr 17-7/2019/2142 kohalikele omavalitustele taastuvenergia kajastamise soovitused kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes. Alljärgnevalt mõned olulisemad väljavõtted kirja sisust. Soovime rõhutada kohalike omavalitsuste rolli olulisust taastuvenergia arendamisel saavutamaks ühiseid riiklike eesmärke ja kinnitame, et oleme valmis igakülgseks koostööks selles valdkonnas. Vabariigi Valitsus kinnitas 2017. aasta sügisel uue riikliku energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030+), milles on seatud eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu aastaks 2030 50%-ni energia lõpptarbimisest. Hetkel on selleks osakaaluks umbes 29%. Sama arengukava seab ka alameesmärgi taastuvatest allikatest toodetavale elektrienergia osakaalule – 30% lõpptarbimisest aastaks 2030. Hetkel on selleks osakaaluks umbes 17%. Lisaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) koostöös Keskkonnaministeeriumiga koostamas riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030, millega võtame riigina kohustuse, et aastaks 2030 on taastuvenergia osakaal lõpptarbimisest vähemalt 42%. Eesti peamised taastuvenergia allikad on biomass ja tuul, kuid ka päikeseenergia. Nii tuulest kui päikesest energia tootmine, mida seni on toetatud erinevate toetusskeemide abil, on peagi muutumas konkurentsivõimeliseks ka ilma riigi toetusteta. Seega on see järjest perspektiivikam tegevussuund ka kohalikele ettevõtjatele, pakkudes tulevikus stabiilset sissetulekut sõltumata riigi toetusmeetmetest. Ülaltoodust lähtuvalt soovitame üldplaneeringu koostamisel kaaluda võimalusi energia tootmiseks vajalike alade kavandamiseks. Eesti oludes tähendab see eelkõige peaasjalikult tuule- ja päikeseenergia arendamiseks sobilike maa-alade planeerimist. Arvestades Eesti tuuleressurssi, on parimad tuuleenergia tootmise alad Lääne-Eesti rannikul ja saartel ning Läänemeres. Lisaks soodustab selles piirkonnas taastuvenergia arendamist ka Harku- Lihula-Sindi-Riia uue kõrgepingeliini rajamine 2021. aastaks. Samas on heade tuuleoludega alasid ka muudes Eesti piirkondades. Teha koostööd Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga selgitamaks välja alad kohaliku omavalitsuse piires, kus tuulikute ja riigikaitseliste ehitiste vaheline kontakt on eelduslikult minimaalne. Et ministeeriumite vastav teave ei ole avalik, siis soovitame koostöö formaadiks lisaks kirjavahetusele ka kohtumisi. Kinnitame valmisolekut seda koostööd omaltpoolt vahendada. Kaaluda võimalusi planeerida tuulikute rajamist ka rohelise võrgustiku aladele ja väärtuslikele maastikele. Elektrituulikute rajamine rohelise võrgustiku alale ei tohi oluliselt kahjustada rohelise võrgustiku toimimist ja sidusust. Üldplaneeringu koostamise käigus tuleb elektrituulikute rajamisega kaasnevat mõju rohelise võrgustiku alale ja väärtuslikele maastikele hinnata. Seejuures palume lähtuda Uus radarisüsteem Läbi meedia oleme saanud informatsiooni, et riik investeerib lähiaastatel Kirde-Eesti radari ja sellele lisanduva uutmoodi seiresüsteemi püstitamisse ligi 75 miljonit eurot. Sellega lahenevad suures osas seni pikalt vindunud tülid kaitseministeeriumi ja tuuleparkide arendajate vahel. Peamine vaidlusteema on olnud kaitseväe radarite toimimist segavate tuulikute kõrgus. Niinimetatud kihilise ehk aktiiv- ja passiivradaritest koosneva seiresüsteemi rajamine vabastab tuulikutele 60% Eesti maismaad – kaitseministeeriumi vaates püstitatagu nüüd kasvõi 300- meetrise tiivakõrgusega tuuletorne! Siiski jääb arendajatele kehtima kooskõlastusvajadus ehk iga tuuliku püstitamiseks peab andma loa ministeerium, kes võib seada piiranguid nende täpsele asukohale. Roheline vald Pakri saared kuuluvad Lääne-Harju valla koosseisu. Lääne-Harju vald soovib saada Eesti esimeseks roheliseks vallaks: https://laaneharju.ee/roheline-vald. Rohelise valla idee kasvas välja kogukonnakomisjoni liikmete murest, kuidas säilitada loodus- ja kultuuripärandit ning hoida piirkondade väärtusi ja identiteeti. Rohelise valla eesmärk on kutsuda üles mõtlema senisest enam loodus- ja kultuuriväärtuste peale igal tasandil – kogukondades, omavalitsuses, ettevõtjate seas. Suurem eesmärk on luua inimsõbraliku, säästliku ja nutika elukorraldusega omavalitsuse mudel. Roheline vald on jätkusuutlik, sest säilitab piirkondlikud loodus- ja kultuuriväärtused, seal elavad terved ja õnnelikud inimesed. Lääne-Harju vallal on roheliseks vallaks saamiseks mitmeid eeldusi. Valla 2019–2030 aastate arengukava võtab need kokku järgmiselt: „Harjumaal Loode- Eestis paiknev pika ja kauni rannajoone, rikkaliku loodus- ja kultuuripärandiga, hea ligipääsetavuse – sadamad, raudtee- ja maanteevõrgustik – ning mitmekesiste arengueeldustega, looduslähedane elu-, töö- ja puhkepiirkond. Siin elavad oma kodukohast hoolivad, rahulolevad ja tegusad inimesed.ˮ Pakri Saarte Arenduse Sihtasutus Pakri Saarte Arenduse SA on Lääne-Harju valla koosseisu kuuluv sihtasutus. Pakri saarte arenduses on alates 2005. aastast tehtud olulisi edusamme nii vajalike uuringute ja planeeringute koostamise kui ka infrastruktuuriarenduste näol. 2005. aastal käivitati „Pakri saarte arengukava”, mille eesmärgiks oli luua Pakri saartest terviklik, reaalselt funktsioneeriv inim- ja loodussõbralik elukeskkond. 2014.a. kinnitati Pakri saarte arengukava 2013-2020. Aastatel 2005-2018 on ellu viidud mitmed Paldiski linna arengukavas ja Pakri saarte perspektiivse väljaarendamise kavas ettenähtud tegevused. Väike-Pakri saare tuulepargi keskkonnapiirangute ja kitsenduste analüüs Suvel 2018.a Skepast & Puhkim OÜ poolt läbi viidud uuringu alusel (Lisa 1) on Väike-Pakri saare 5 kinnistu sobiv tuulikupargi rajamiseks, kuna ala vastab klimaatiliselt ja tuuleolude poolest vajalikele tingimustele. Samas paikneb kinnistu valdavas osas (188,2 ha ulatuses) Pakri hoiualal (Keskkonnaregistri kood KLO2000167), kinnistu rannikul paiknev lääneserv jääb 1,3 ha Page 2 ulatuses Pakri maastikukaitsealale (KLO1000113). Ühtlasi jääb kogu kinnistu Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Pakri linnu- ja loodusalale (EE0010129). Uuringu eesmärgiks oli saada täpsemat infot Väike-Pakri saare 5 kinnistu keskkonnapiirangute ja kitsenduste kohta ning teavet kui suur osa kinnistust täidab tegelikkuses hoiuala ja Natura loodusala kaitse eesmärke. Uuringu käigus viidi läbi paikvaatlus kinnistul ning võrreldakse saadud tulemusi Pakri hoiuala kaitse eesmärkidega (kontrollitakse kaitstavate elupaigatüüpide tegelikku levikut) ning tehti ettepanekuid tuulikute paigutuse osas. Pakri Saarte Arenduse SA järelpärimine Meie hinnangul on tuulepargi loomine Väike-Pakri saarele perspektiivne ideeprojekt, millega tuleks edasi tegeleda. Läbi tuulepargi rajamise oleks võimalik lahendada mitmeid piirkonnaga seotud sotsiaalseid, majanduslikke, energeetika ja turvalisusega seotud küsimusi (ligipääsetavus, sadama ehitamine jne). Sobiv raamistik edasi liikumiseks oleks eriplaneeringu algatamine, mis on avatud protsess, kuhu kaasatakse kõik seotud osapooled (alates kohalikust kogukonnast ja lõpetades Kaitseministeeriumiga). Alates 01.07.2015 kehtiv planeerimisseaduse redaktsioon näeb kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu kõrval ette ka kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu regulatsiooni. Eriplaneeringute koostamise eesmärgiks on olulise ruumilise mõjuga ehitiste asukohavaliku teostamine kogu omavalitsuse territooriumil ning pärast asukohavaliku teostamist detailse lahenduse koostamine (sisuliselt detailplaneering). Käesolevaga jääme ootama Kaitseministeeriumi seisukohta Väike-Pakri saare tuulepargi ideeprojekti osas ehk kas tegemist oleks tuulepargi joaks perspektiivse asukohaga, võttes arvesse trende ja väga keerulist olukorda energiaturul. Juhul kui antud asukohaga seoses võivad olla hetkel piirangud, siis kas ja millised oleksid perspektiivsed võimalused? Jäädes ootama vastust 30 päeva jooksul. Lugupidamisega, Paavo Pilv Juhatuse liige Pakri Saarte Arenduse SA www.pakrisaared.ee [email protected] Tel: 5020111 Lisa 1 Vaike-Pakri_tuulepargi_kk_analyys_aruanne_15_10_18 Page 3 Töö number: 2018_0045 Tellija Pakri Saarte Arenduse SA Täitja Skepast&Puhkim OÜ Karjavälja 14, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795; Kuupäev 15.10.2018 Väike-Pakri saare tuulepargi keskkonnapiirangute ja kitsenduste analüüs Aruanne 1 / 26 Versioon 2 Kuupäev 15.10.2018 Koostanud: Raimo Pajula, Kati Kraavi, Marju Kaivapalu, Anni Konsap Kontrollinud Hendrik Puhkim (KMH litsents nr KMH0135) Kooskõlastanud: Paavo Pilv (Pakri Saarte Arenduse SA) Projekti nr 2018_0045 SKEPAST&PUHKIM OÜ Karjavälja 14 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee 2 / 26 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................... 4 1. Asukoht ja kavandatav tegevus .................................................................................... 5 1.1. Asukoht ....................................................................................................................... 5 1.2. Kavandatav tegevus ...................................................................................................... 5 1.2.1. Tuulikute tüübid ......................................................................................................... 6 2. Seosed asjakohaste arengu- ja planeeringudokumentidega ......................................... 9 2.1. Detailplaneeringud ........................................................................................................ 9 2.2. Üldplaneering .............................................................................................................. 10 2.3. Maakonnaplaneering .................................................................................................... 10 3. Pinna ja põhjavesi ...................................................................................................... 11 4. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid ............................................................ 13 5. Kaitstavad loodusobjektid .......................................................................................... 15 5.1. Natura võrgustiku Pakri linnualale avalduvad mõjud ......................................................... 15 5.2. Kaitstavad elupaigatüübid ............................................................................................. 16 5.3. Kaitstavad liigid ........................................................................................................... 16 6. Tuulikute asukohtade ülevaatus ................................................................................. 17 6.1. 8 MW tuulikud ............................................................................................................. 17 6.2. 8 MW tuulikud ............................................................................................................. 17 7. Eskiislahendus ............................................................................................................ 19 Kokkuvõte ja järeldused ................................................................................................. 21 Kasutatud kirjandus ....................................................................................................... 23 3 / 26 Sissejuhatus Pakri Saarte Arenduse SA tegevuse eesmärk on Väike-Pakri saare 5 (katastritunnus 58001:009:0037) kinnistu välja arendamine tuulepargi alaks. Väike-Pakri saare 5 kinnistu pindala on 190,55 ha ja see paikneb Harjumaal Lääne-Harju vallas Väike-Pakri saare keskosas ulatudes saare läänerannikult peaaegu idarannani. Väike-Pakri saare 5 kinnistu on sobiv tuulikupargi rajamiseks, kuna ala vastab klimaatiliselt ja tuuleolude poolest vajalikele tingimustele. Samas paikneb kinnistu valdavas osas (188,2 ha ulatuses) Pakri hoiualal (Keskkonnaregistri kood KLO2000167), kinnistu rannikul paiknev lääneserv jääb 1,3 ha ulatuses Pakri maastikukaitsealale (KLO1000113). Ühtlasi jääb kogu kinnistu Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Pakri linnu- ja loodusalale (EE0010129). Kavandatavate tuulikute tüüpi ei ole paika pandud ja võimalikud on erinevad lahendused. Ruumilise planeerimise ja keskkonnamõju ulatuse määramiseks on oluline arvestada peale tuulikute võimsuse ka muid parameetrid nagu torni kõrgus, labade pikkus, vundamentide suurused ja teede asetus ning infrastruktuuri alla jäävad pindalad. Tegevuse kavandamist alustatakse erinevate tuuliku tüüpide paigutamisest Väike-Pakri saare 5 kinnistule ning leitakse esialgsed võimalikud asukohad ja maksimaalne võimalik tuulikute arv kinnistul. Ühtlasi täpsustatakse ka Väike-Pakri saare 5 kinnistu keskkonnapiirangute ja kitsenduste ulatust. Käesoleva uuringu eesmärgiks on saada täpsemat infot Väike-Pakri saare 5 kinnistu keskkonnapiirangute ja kitsenduste kohta ning teavet kui suur osa kinnistust täidab tegelikkuses hoiuala ja Natura loodusala kaitse eesmärke. Uuringu käigus viikase läbi paikvaatlus kinnistul ning võrreldakse saadud tulemusi Pakri hoiuala kaitse eesmärkidega (kontrollitakse kaitstavate elupaigatüüpide tegelikku levikut) ning tehakse ettepanekuid tuulikute paigutuse osas. 4 / 26 1. Asukoht ja kavandatav tegevus 1.1. Asukoht Väike-Pakri saare 5 kinnistu (58001:009:0037) pindalaga 190,55 ha paikneb Harjumaal Lääne-Harju vallas Väike-Pakri saare keskosas ulatudes saare läänerannikult peaaegu idarannani. Pakri saari eraldab mandrist Kurkse väin ning Pakri poolsaarest Pakri laht. Väike-Pakri saare pindala on 12,9 km² ja Suur-Pakri saarel 11,6 km². Ilmselt oli väiksema saare Suur-Pakriks nimetamise põhjuseks tollane suurem elanike arv ja paremad põllumaad võrreldes teise saarega. Kinnistu paikneb valdavas osas (188,2 ha ulatuses) Pakri hoiualal (Keskkonnaregistri kood KLO2000167), kinnistu rannikul paiknev lääneserv jääb 1,3 ha ulatuses Pakri maastikukaitsealale (KLO1000113). Ühtlasi jääb kogu kinnistu Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Pakri linnu- ja loodusalale (EE0010129). Joonis 1. Väike-Pakri saare 5 asukoht (Allikas: Maa-ameti kaardiserver 2018) 1.2. Kavandatav tegevus Pakri Saarte Arenduse SA tegevuse eesmärk on Väike-Pakri saare 5 kinnistu välja arendamine tuulepargi alaks. Kavandatavate tuulikute tüüpi ei ole paika pandud ja võimalikud on erinevad lahendused. Ruumilise planeerimise ja keskkonnamõju jaoks on oluline arvestada peale tuulikute võimsuse ka muid parameetrid nagu torni kõrgus, labade pikkus, vundamentide suurused ja teede asetus ning pindalad. Tuulikute vahekauguse arvutamisel peetakse nö „rusikareegliks“ peamises energeetilises tuule suunas tuulikute omavaheliseks vahemaaks 6 kordset rootori läbimõõtu ja sellega risti olevas suunas 4 kordset rootori läbimõõtu. Esialgsel planeerimisel arvestatakse ainult tuulikute parameetreid, et saada ülevaade võimalikust paigutusest. Edasistel asukohtade valikutel lähtutakse kohaspetsiifilistest asjaoludest ning välitööde käigus selgitakse, millised asukohad on keskkonnapiirangute osas probleemsemad või sobivamad. 5 / 26  1.2.1. Tuulikute tüübid Mammut 8 Kavandades alale Mammut 81 (nimiväljundvõimusega 8 MW) tüüpi tuulikud oleks rootori diameeter 200 m, seega 4x rootori läbimõõt = 4x200m=800 m ning sellega risti 6x rootori läbimõõt = 6x200=1200 m. Kavandatavale alale mahuks maksimaalselt 6 tuulikut (vt Joonis 2). ENERCON E-101 / 3,05 MW Kavandades alale ENERCON E-1012 (nimiväljundvõimusega 3,05 MW) tüüpi tuulikud oleks rootori diameeter 101 m, seega 4x rootori läbimõõt = 4x101 m=404 m ning sellega risti 6x rootori läbimõõt = 6x101=606 m. Kavandatavale alale mahuks maksimaalselt 19 tuulikut (vt Joonis 3). ENERCON E-141 EP4 Kavandades alale ENERCON E-141 EP43 (nimiväljundvõimusega 4,2 MW) tüüpi tuulikud oleks rootori diameeter 141 m, seega 4x rootori läbimõõt = 4x141 m=564 m ning sellega risti 6x rootori läbimõõt = 6x141=846 m. Kavandatavale alale mahuks maksimaalselt 10 tuulikut (vt Joonis 4). SG 4.5-145 Kavandades alale SG 4.5-1454 (nimiväljundvõimusega 4,5 MW) tüüpi tuulikud oleks rootori diameeter 145 m, seega 4x rootori läbimõõt = 4x145m=580 m ning sellega risti 6x rootori läbimõõt = 6x145=870 m. Kavandatavale alale mahuks maksimaalselt 11 tuulikut (vt Joonis 5). Joonis 2. Mammut 8 (nimiväljundvõimusega 8 MW) tüüpi tuulikute esialgne paigutus. 1 http://www.eleon.ee/et/projektid/elektrituulikud-mammut-8-ja-gigantic-10/ 2 https://www.enercon.de/en/products/ep-3/e-101/ 3 https://www.enercon.de/en/products/ep-4/e-141-ep4/ 4 https://www.siemensgamesa.com/en-int/products-and-services/onshore/wind-turbine-sg-4-5-145 6 / 26 Joonis 3. ENERCON E-101 (nimiväljundvõimusega 3 MW) tüüpi tuulikute esialgne paigutus. Joonis 4. ENERCON E-141 EP4 (nimiväljundvõimusega 4,2 MW) tüüpi tuulikute esialgne paigutus. 7 / 26 Joonis 5. Nimiväljundvõimusega 4,5 MW tüüpi tuulikute esialgne paigutus. 8 / 26 2. Seosed asjakohaste arengu- ja planeeringu- dokumentidega 2.1. Detailplaneeringud August 2018 seisuga jääb uuritavale alale üks algatatud detailplaneering ning naabruses on üks kehtestatud detailplaneering ja üks vastu võetud detailplaneering (vt joonis Joonis 6). 1. Uuritava ala edelapoolsele osale jääb 10.12.2015 Paldiski Linnavalitsuse korraldusega nr 429 algatatud Väike-Pakri Suurküla detailplaneering. Algatamise korralduse kohaselt on planeeringu eesmärk hoonestusalade ja ehitusõiguse määramine, vajadusel uute kruntide moodustamine, maaüksustele vastavate sihtotstarvete määramine, vajadusel ja võimalusel Läänemerest tingitud ehituskeeluvööndi vähendamine ning kallasraja kulgemise täpsustamine. 2. Uuritavast alast põhjapool on 06.01.2011 Paldiski Linnavalitsuse korraldusega nr 1 kehtestatud Rukkisaare 3 maaüksuse ja selle lähiümbruse detailplaneering. Planeeringuga on kavandatud 1-2 korruselised hooned: koolituskompleksid, majutushooned, elamuhooned, vabaõhulava ja hooned ja ala loomade pidamiseks ja kuni 15 m kõrgune vaatetorn. Planeeringuga on kavandatud 70 % äritegevust ja 30 % põllumajanduslikku tegevust. 3. Uuritavast alast idapool asub 08.04.2016 Paldiski Linnavalitsuse korraldusega nr 99 algatatud Väike-Pakri sadama detailplaneering. Vastavalt detailplaneeringule taastatakse alal sadam, sadamahoone, sadama elling, abihoone, mis toetab sadama tegevusi ning milles võib asuda müügipunkt ning ööbimisvõimalus saare külalistele. Planeering on vastu võetud 24.05.2016 Paldiski linnavalitsuse korraldusega nr 201. 9 / 26 Joonis 6. Detailplaneeringud 2.2. Üldplaneering Uuritav katastriüksus jääb Pakri saarte üldplaneeringu alale, mis on kehtestatud 25.09.2013 Paldiski Linnavolikogu otsusega nr 28. Üldplaneeringu kohaselt on uuritava ala põhjaosas ja idaosas eeldatavalt sobilik uushoonestusala, lääne ja idaosas ulatuvad alale ranna ehituskeeluvööndid (vt joonis). Uuritavale alale jääb rohevõrgustik. Joonis 7.Väljavõte Pakri saarte üldplaneeringust Pakri saarte üldplaneeringuga tuulikupargi rajamist saartele ei kavandata. Vastavalt Pakri saarte üldplaneeringule tuleb olenevalt tuulikupargi rajamise soovi või vajaduse korral olenevalt tuulikupargi suurusest ja võimsusest koostada üldplaneeringut täpsustav teemaplaneering või üldplaneeringut muutev detailplaneering. Pakri saarte üldplaneeringu kontekstis loetakse tuulikupargiks mitmest üle 10 kW võimsusega elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnevat elektrijaama. 10 / 26 2.3. Maakonnaplaneering Uuritaval alal kehtib Harju maakonnaplaneering (edaspidi MP) 2030+, mis on kehtestatud riigihalduse ministri poolt 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. MP on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel. MP peamine eesmärk on sisendi andmine kohalikul tasandil ruumilise arengu kavandamisel, tuues samas tasakaalustatud arengu kontekstis välja olulised riikliku tasandi vajadused Harju maakonnas. Harju MP ajaline perspektiiv on sarnaselt üleriigilisele planeeringule aasta 2030 ja edasi. Maakonnaplaneeringu kohaselt asub uuritaval alal roheline võrgustik. 11 / 26 3. Pinna ja põhjavesi Hüdrogeoloogilised tingimused Kavandatava tegevuse ala asub kaitsmata põhjaveega alal, kus on lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihid ning kus reostusohtlikkus on seetõttu väga kõrge (vt Joonis 8),. Joonis 8. Põhjavee kaitstuse kaart.5 Pinnavesi Väike-Pakri saar asub Läänemeres, mille ranna piiranguvöönd on 200 m, ehituskeeluvöönd 200 m6 ja veekaitsevöönd 20 m7 (vt Joonis 9). Kavandatav ala jääb osaliselt nii ranna piiranguvööndisse, ehituskeeluvööndisse kui ka veekaitsevööndisse. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine 8. Ranna ehituskeeluvööndis on keelatud uute hoonete ja rajatiste ehitamine. Looduskaitseseaduse kohaselt võib ranna ehituskeeluvööndit vähendada või suurendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasja piiridest, olemasolevate teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Soovitav on rajada tuulepark väljaspoole ehituskeeluvööndit. 5 Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001 6 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13118655?leiaKehtiv 7 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017050 8 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13118655?leiaKehtiv 12 / 26 Joonis 9. Veekaitselised piirangud 13 / 26 4. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid Kavandatava tegevuse alale ja lähiümbrusesse kultuurimälestisi ei jää. Kavandatava tegevuse alal või selle vahetus läheduses asub seitse pärandkultuuriobjekti (vt Tabel 1) ja kolm ürglooduse raamatu objekti (Väike-Pakri lääneranna idapoolsem teeäärerahn, Väike-Pakri lääneranna läänepoolsem rahn ja Väike-Pakri laskepolügooni põhjaservakivi). Pärandkultuuri objektid on kultuurilist väärtust omavad põlised talukohad, veskid, puud ja kivid, kõrtsid, keldrid, punkrid, vanad kohanimed jm. "Eesti ürglooduse raamat" on Eesti geoloogiliste eluta loodusmälestiste andmepank. Võimalusel tuleb vältida pärandkultuuri ja Eesti ürglooduse raamat objektide hävimist. Tabel 1. Pärandkultuuriobjektid9 Nimi Kirjeldus Suurküla karjatee Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud (580:MET:002) alla 20%, ulatus ca 800 m. Tee ühendas Suurküla ja Väike-Pakri põhjapoolseid karjamaid (Karevallid). Suurküla-Väikeküla Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%, ulatus põlistee ca 2000 m. (580:MET:001) Skrädes veski Objekt on hävinud, ulatus ca 50 m. Rahvajuttude kohaselt esimene (580:TUV:002) saarele ehitatud tuulik. Väike-Pakri kool Objekt on hävinud, ulatus ca 20 m. (580:KOO:001) Ringikujulised Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud kiviaiad alla 20%, ulatus ca 300 m. Loomade hoidmise kohad ehk karjaaiad. Neid (580:AED:002) leidub saare endistel karjatatavatel aladel. Aiad on olnud vähemalt meetri kõrgused. Kivikelder Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%, ulatus Väikekülas ca 10 m. (580:KEL:003) Väikeküla Objektist on säilinud märgid, tüüpi ei saa määrata, ulatus ca 1000 m. (580:POK:002) Küla nimetatakse rootsipäraselt Lillby. Sadama lähedal olevad kallast kutsutakse Kuningakohaks. Siin olevat muuli ehituse ajal olnud Katariina II telk. 9 EELIS, andmed seisuga august 2018. 14 / 26 Joonis 10. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid 15 / 26 5. Kaitstavad loodusobjektid 5.1. Natura võrgustiku Pakri linnualale avalduvad mõjud Elusloodusele avalduvatest mõjudest üheks suurimaks on tuuleparkide puhul linnustikule avalduvad mõjud. Mõjud avalduvad lindude kokku põrkamises pöörlevate rootoritega, mis põhjustab lindude vigastumist ja hukku. Linnustikule on mõjud tugevamad just rannikualadel ja rändekoridorides, kus toimub intensiivsem lindude liikumine. Seetõttu on Pakri linnualale ja selle kaitse-eesmärkideks olevatele linnuliikidele avalduvate mõjude välja selgitamine oluline aspekt tuulepargi kavandmisel. Pakri linnuala kaitse-eesmärgiks on järgmised linnuliigid: viupart, sinikael-part, merivart, hüüp, sõtkas, krüüsel, aul, laululuik, kühmnokk-luik, merikotkas, kalakajakas, tõmmuvaeras, jääkoskel, tutkas, tuttpütt, punajalg-tilder, väikeluik. Antud liigid seonduvad eelkõige mere ja rannikualadega ning valdavas osas kinnistul ei pesitse. Erandiks on punajalg-tilder, kelle elupaiku on registreeritud 36,5 ha suurusel alal kinnistu loodeosas. Kuigi valdav osa kaitse-eesmärgiks olevatest linnuliikidest pesitsevad ja toituvad või peatuvad rännetel kavandatavast tuulepargi alast väljaspool, toimub lindude liikumine ka läbi tuulepargi ala. Linnud lendavad üle saare ja läbi tuulepargi ala nii rännetel kui ka lokaalsel liikumisel. Seetõttu on võimalik ja suhteliselt tõenäoline oluliste negatiivsete mõjude avaldumine kaitse-eesmärgiks olevate liikidele. Mõjude tugevus ja olulisus sõltub eelkõige tuulikute arvust (mida suurem arv seda suuremad mõjud) ning vähemal määral ka nende paigutusest. Linnustikule avalduvate mõjude osas on ilmselt eelistatud väiksem arv suuremaid tuulikuid suuremale arvule väiksematele tuulikutele. Tuulepargi rajamine Natura võrgustiku alale ei ole automaatselt välistatud. EL elupaikade direktiivi ja linnudirektiivi kohaselt tuleb igasuguse inimtegevuse elluviimisel Natura alal, sh ka tuuleparkide arendamisel esmajärjekorras silmas pidada elupaikade ja liikide säilimist ning selleks vajalike meetmete rakendamist. Kui tuulepargi arendus tõenäoliselt mõjutab ala kaitse-eesmärki, tuleb läbi viia asjakohane hindamine, mille tulemus peab ütlema, kas tuulepargi arendamine antud alal on ilma kaitse-eesmärki kahjustamata võimalik ning kui on, millistel tingimustel ehk kuidas on mõjusid võimalik vältida. Ka Euroopa Komisjon on rõhutanud, et iga tuulepargi arendust, mida kavandatakse Natura alale või selle vahetusse lähedusse, tuleb vaadelda projektipõhiselt, arvestades konkreetse ala kaitse-eesmärki ning kaitstavate liikide paiknemist Natura alal10. Euroopas on näiteid Natura 2000 alale kavandatud tuuleparkidest: 1. Beinn an Tuirc tuulepark Šotimaal, kus muudeti projekti mõjude hindamise käigus tuuleparkide asukohti nii, et need ei paikneks kaitse all olevate kaljukotkaste põhiterritooriumil, nende jaoks rajati tuulikutest kaugemale alternatiivne elupaik, tänu millele nad said uued toitumisalad. Selle juures ei vähendatud ka kavandatud tuulepargi võimsust ja tuulikute arvu.11 1997-2014 läbiviidud seire on näidanud, et kotkad ei ole tuulikutega kokku põrganud ega muutnud oma elupaika alal. 2. Virtsu II tuulepark Eestis (Nelja Energia). Tuulepargis on kokku kolm tuulikut, millest kaks asuvad Väinamere linnu- ja hoiualal. 10 EU Guidance on wind energy development in accordance with the EU nature legislation. Euroopa Komisjon, 2011. 11 Mainstreaming Energy and Climate Policies Into Nature Conservation. WindEurope, 2017. 16 / 26 Joonis 11. Virtsu II tuulepargi paiknemine Väinamere hoiualal12 5.2. Kaitstavad elupaigatüübid Keskkonnaregistri andmetel levivad kinnistul järgmised Loodusdirektiiviga kaitstavad ehk nn Natura elupaigatüübid: alvarid (6280*), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), rannaniidud (1630), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (9020*). Kõik need elupaigatüübid on Pakri hoiuala ja Pakri loodusala kaitse-eesmärkideks, millega tuleb tuulepargi kavandamisel arvestada. Natura elupaigatüübid hõlmavad keskkonnaregistri andmetel kinnistust valdava enamuse ehk 184,7 ha (vt Joonis 12). 5.3. Kaitstavad liigid Paikvaatlus viidi läbi 8 MW ja 4,2 MW tuulikute esialgsetes asukohtades (vt Joonis 12). Kinnistu idaosas on registreeritud 26,8 ha alal II kaitsekategooria kaitstava linnuliigi karvasjalg-kaku (Aegolius funereus) elupaik, mille alale jäävad tuulikute asupaigad 6_8MW, 10_4MW ja elupaiga piirile 5_8MW. Kinnistu lääneosas on registreeritud 41 ha suurusel alal II kategooria linnuliigi soorätsu (Asio flammeus) elupaik, mille alale jäävad tuulikute asupaigad 1_8MW, 1_4MW, 2_4MW, 3_4MW, 5_4MW. II kategooria liigi mustsaba-vigle (Limosa limosa) elupaigad paiknevad nii kinnistu lääne kui idaosas kokku 13,8 ha suurusel alal, lääneosas jääb elupaiga alale tuuliku asukoht 2_4MW. III kategooria linnuliikide elupaigad hõlmavad kinnistust kokku 75,9 ha suuruse ala. Kinnistul on registreeritud kümne III kategooria kaitstava linnuliigi elupaigad: musträhn (Dryocopus martius), punajalg-tilder (Tringa totanus), suurkoovitaja (Numenius arquata), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), öösorr (Caprimulgus europaeus), väänkael (Jynx torquilla), hänilane (Motacilla flava), õõnetuvi (Columba oenas), rooruik (Rallus aquaticus). III kategooria linnuliikide elupaikade alale jääb suurem osa tuuliku asupaikadest, vaid 2_8MW, 4_4MW ja 3_8MW jäävad elupaikadest väljaspoole, viimane neist asub siiski elupaiga piiril. II kategooria linnuliikide elupaigad hõlmavad kokku 133 ha suuruse ala. Kinnistu lääneservas on 4,8 ha suurusel alal registreeritud II kategooria kaitstava taimeliigi emaputke (Angelica palustris) elupaigad. Kinnistul on punktobjektidena registreeritud kaks II kat taimeliigi aasnelgi (Dianthus superbus) elupaika ja üks II kat liigi nõmmnelgi (Dianthus arenarius) elupaik. Kaitstavate taimeliikide registreeritud elupaiku esialgsetele tuuliku asupaikade alale ei jää. 12 Environmental and Social Report. 4Energia, 2013. 17 / 26 Pakri linnuala kaitse-eesmärgiks olevatest linnuliikidest on alal registreeritud liikidest vaid punajalg- tilder. Punajalg-tildri elupaigad on registreeritud kinnistu loodeosas kokku 36,5 ha suurusel alal. Elupaiga alale jääb üks 8 MW tuuliku asukoht (1_8MW) ja neli 4,2 MW tuuliku asupaika (1_4MW, 2_4MW, 3_4MW, 5_4MW). 18 / 26 Joonis 12. Tuulikute esialgsete asukohtade paiknemine ja Natura elupaigatüüpide levik. 16 / 26 6. Tuulikute asukohtade ülevaatus 6.1. 8 MW tuulikud Nr 1_8MW - kinnistu loodeosas (joonis 1). Keskkonnaregistri andmetel levib tuuliku asukohas elupaik alvarid, esinduslikkusega B. Välivaatluse põhjal vastab ala keskkonnaregistris olevale infole. Nr 2_8MW - kinnistu lääneosas. Keskkonnaregistri järgi levib tuuliku asukohas elupaik kuivad niidud lubjarikkal mullal, esinduslikkusega B. Välivaatluse põhjal vastab ala keskkonnaregistris olevale infole. Nr 3_8MW - kinnistu keskosas. Tuuliku asupaik jääb keskkonnaregistri järgi kahe elupaiga piirile: põhja pool asub elupaik alvarid (esinduslikkus B) ja lõunas vanad laialehised metsad (esinduslikkus B). Alvari elupaik vastab registris olevale kuid elupaik vanad laialehised metsad puudub kuna tegu on keskealise metsaga, mille puistus esinevad kask, sanglepp, hall lepp ja haab kuid arvestataval määral ei esine laialehiseid puid. Kirjeldatud mets ei vasta ka ühelegi teisele elupaigatüübile. Nr 4_8MW - kinnistu edelaosas. Keskkonnaregistri andmetel levib tuuliku asukohas elupaik vanad laialehised metsad (esinduslikkus B). Tegelikkuses elupaika alal ei esine ning tegu on elupaigaks mittekvalifitseeruva keskealise halli lepa enamusega metsaga. Tõenäoliselt on tegemist sekundaarse, endisele põllumajanduslikule maale kujunenud metsaga. Nr 5_8MW - kinnistu keskosas. Keskkonnaregistri andmetel levib tuuliku asukohas elupaik vanad laialehised metsad (esinduslikkus B). Tegelikkuses kasvab alal keskealine halli lepa ja kase domineerimisega sekundaarne mets, mis ühekski metsaelupaigaks ei kvalifitseeru. Nr 6_8MW - kinnistu idaosas. Keskkonnaregistri andmetel levib tuuliku asukohas elupaik vanad laialehised metsad (esinduslikkus B). Tegelikkuses kasvab alal soostunud segamets, kus domineerivad sanglepp, kask ning esineb ka haab ja saar. Puistu on suhteliselt vana ja esineb vana metsa tunnuseid. Mets ei vasta registreeritud elupaigale, kuid kvalifitseerub elupaigaks soostuvad ja soolehtmetsad (9080*). Kokkuvõttes jääb 8 MW tuuliku asupaikadest kolm (1_8MW, 2_8MW, 6_8MW) reaalselt Natura elupaikade alale, kuid kolme (3_8MW, 4_8MW, 5_8MW) puhul ei vasta alal olevad metsakooslused ühegi Natura metsaelupaiga kriteeriumitele. Uuritud kinnistu puhul olid niiduelupaikade keskkonnaregistrisse kantud määrangud suhteliselt täpsed ning vastasid kõigi kontrollitud paikade puhul üldjoones reaalsele olukorrale. 6.2. 8 MW tuulikud Nr 1_4MW - kinnistu loodeosas. Keskkonnaregistri andmetel levib tuuliku asukohas elupaik alvarid, esinduslikkusega B. Välivaatluse põhjal vastab ala üldjoones keskkonnaregistris olevale infole. Elupaik on siiski mõneti üleminekuline elupaigatüübile rannaniidud, mis ei kahanda elupaiga väärtust. Nr 2_4MW - kinnistu loodeosas. Keskkonnaregistri järgi levib alal elupaik alvarid, esinduslikkusega B. Välivaatluse põhjal vastab ala keskkonnaregistris olevale infole. Nr 3_4MW - kinnistu keskosas. Keskkonnaregistri järgi levib tuuliku alal elupaik kuivad niidud lubjarikkal mullal, esinduslikkusega C. Välivaatluse põhjal on elupaik osaliselt üleminekuline tüübile aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga madalikuniidud (6510). Nr 4_4MW - kinnistu lääneosas. Keskkonnaregistri järgi levib alal elupaik alvarid, esinduslikkusega B. Välivaatluse põhjal vastab ala keskkonnaregistris olevale infole. 17 / 26 Nr 5_4MW - kinnistu lääneosas. Keskkonnaregistri järgi levib tuuliku alal elupaik kuivad niidud lubjarikkal mullal, esinduslikkusega B. Välivaatluse põhjal vastab ala keskkonnaregistris olevale infole. Nr 6_4MW - kinnistu keskosas. Keskkonnaregistri järgi levib tuuliku alal elupaik kuivad niidud lubjarikkal mullal, esinduslikkusega C. Välivaatluse põhjal vastab ala keskkonnaregistris olevale infole. Nr 7_4MW - kinnistu edelaosas. Keskkonnaregistri andmetel asub tuuliku asukohas elupaik vanad laialehised metsad (esinduslikkus B). Tegelikkuses elupaika alal ei esine ning tegu on elupaigaks mittekvalifitseeruva keskealise halli lepa enamusega metsaga. Tõenäoliselt on tegemist sekundaarse metsaga. Osa tuulik asupaigast jääks keskkonnaregistri järgi edelas asuva elupaiga kuivad niidud lubjarikkal mullal (esinduslikkusega B) alale. Välivaatluse järgi tuuliku asupaiga alal antud elupaika siiski ei eksisteeri ning niiduala on degenereerunud ja metsastunud. Nr 8_4MW - kinnistu keskosas. Keskkonnaregistri järgi asub paik kahe elupaiga piiril: lõunas levivad alvarid (esinduslikkusega B) ja põhjas vanad laialehised metsad (esinduslikkus B). Välivaatluse põhjal vastab alvarite ala keskkonnaregistris olevale infole kuid metsaala näol pole tegu registris oleva elupaigaga vaid noore või keskealise ning ilmselt sekundaarse kase ja remmelga enamusega metsaga, kus lisaks kasvab haaba ja saart. Nr 9_4MW - kinnistu idaosas. Keskkonnaregistri järgi levib alal elupaik alvarid, esinduslikkusega B. Välivaatluse põhjal vastab ala keskkonnaregistris olevale infole. Nr 10_4MW - kinnistu idaosas. Keskkonnaregistri andmetel levib tuuliku asukohas elupaik vanad laialehised metsad (esinduslikkus B). Tegelikkuses kasvab alal suhteliselt vana salumets, milles domineerivad kask ja haab, saared on valdavas osas kuivanud. Puistu kooseisu ja metsa struktuuri järgi kvalifitseerub see elupaigaks vanad loodusmetsad (9010*), seisundiga C, mitte aga laialehiseks metsa elupaigaks. Kokkuvõttes jääb 4 MW tuuliku asupaikadest kaheksa reaalselt Natura elupaikade alale ja üks (nr 8) elupaiga piirile ja ühe puhul ei vasta alal olev metsakooslus Natura metsaelupaikade kriteeriumitele. Uuritud kinnistu puhul olid niiduelupaikade keskkonnaregistrisse kantud määrangud suhteliselt täpsed ning vastasid kõigi kontrollitud (nii 4 MW kui 8 MW tuulikute) asupaikade puhul elupaigatüübile ning seisundiklassile. Metsaelupaikade puhul on suurem osa kinnistul kasvavaist metsadest kaardistatud ühe vanade laialehiste metsade polügoonina ning kinnistu lääneosas on kaardistatud veel neli sama elupaigatüübi polügooni, millel on suure polügooniga täpselt sama info. See näitab inventeerimise väikest täpsusastet, mis tingib konkreetsetel aladel ekslikke andmeid. 18 / 26 7. Eskiislahendus Paikvaatluste tulemusi arvestades koostati tuulikute uus asukohaskeem (vt Joonis 13), mille eesmärgiks oli vähendada tuulikute asupaikade kattumist hoiuala ja loodusala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpidega. Kuna metsaalad osutusid suhteliselt suurel alal Natura elupaigaks mittekvalifitseeruvaks siis paigutati tuulikute asupaigad metsaaladele. Üheksast kavandatud asukohast kolm või neli ei kvalifitseeru suure tõenäosusega Natura elupaigaks, kuna paiknevad ilmselt sekundaarsete noorte või keskealiste lehtmetsade alal, mille näol pole tegu ka laialehise metsaga. Üks (läänepoolseim) asukoht kvalifitseerub tõenäoliselt elupaigaks 9010* või 9080*. Neli või viis elupaika asuvad samuti metsaaladel, mille puhul võib olla siiski tegemist ka elupaigaks kvalifitseeruvate aladega. Seetõttu vajavad uue skeemi järgi paigutatud tuulikute asukohad veel kontrolli välitööde käigus. Samuti on soovitav kaaluda teisi alternatiivseid asukohti ja kaasata veel kinnistuid, kuhu oleks võimalik tuulikud kavandada. 19 / 26 Joonis 13. Tuulikute kohandatud asukohtade paiknemine ja Natura elupaigatüüpide levik 20 / 26 Kokkuvõte ja järeldused Alates 01.07.2015 kehtiv planeerimisseaduse redaktsioon näeb kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu kõrval ette ka kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu regulatsiooni. Eriplaneeringute koostamise eesmärgiks on olulise ruumilise mõjuga ehitiste13 asukohavaliku teostamine kogu omavalitsuse territooriumil ning pärast asukohavaliku teostamist detailse lahenduse koostamine (sisuliselt detailplaneering). Regulatsioon lähtub vajadusest kaaluda olulise ruumilise mõjuga ehitiste asukohta laiemalt kogu omavalitsuse territooriumil, mitte üksnes ühe kinnistu põhiselt. Ehitised, mille rajamiseks tuleb koostada kohaliku omavalitsuse eriplaneering, on sätestatud Vabariigi Valitsuse määruses „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“14. Määruse punkti 4 järgi on olulise ruumilise mõjuga ehitis ka tuulepark Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest. Võrgueeskirja § 2 lg 19 kohaselt on tuulepark mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Järelikult tuleb kohaliku omavalitsuse eriplaneering koostada juhul, kui kavandatakse tuuleparki, mis koosneb vähemalt kahest tuulikust, mille kummagi kõrgus on vähemalt 30 meetrit ja neid ühendavatest seadmetest. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu regulatsioon koosneb, nagu varem mainitud, kahest erinevast etapist – asukohavalikust ja detailse lahenduse koostamisest (sisuliselt detailplaneering). Asukohavaliku teostamine ei ole kohustuslik, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud ja kehtestatud omavalitsuse üldplaneeringuga. Antud juhul tähendaks see, et omavalitsuse üldplaneeringus on määratletud alad taastuvenergia/tuuleenergia tootmiseks. Kui asukohavalik on üldplaneeringus teostatud, võib selle alusel alale koostada detailplaneeringu ning kogu kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlust läbi viima ei pea. Pakri saarte üldplaneeringuga tuulikupargi rajamist saartele ei kavandata. Vastavalt Pakri saarte üldplaneeringule tuleb olenevalt tuulikupargi rajamise soovi või vajaduse korral olenevalt tuulikupargi suurusest ja võimsusest koostada üldplaneeringut täpsustav teemaplaneering või üldplaneeringut muutev detailplaneering. Pakri saarte üldplaneeringu kontekstis loetakse tuulikupargiks mitmest üle 10 kW võimsusega elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnevat elektrijaama. Kuna planeerimisseadus on muutunud peale Pakri saarte üldplaneeringu kehtestamist, tuleb silmas pidada planeerimisseaduses toodud regulatsiooni tuulepargi kavandamiseks. Kuna planeerimisseadus näeb ette kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu regulatsiooni tuuleparkide kavandamiseks, mis eeldab asukohavaliku analüüsi teostamist tuulepargi rajamise esimese etapina, ei piisa planeerimisseaduse kohaselt enam üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisest tuulepargi kavandamiseks Pakri saartele. Pakri saarte üldplaneeringus sätestatud võimalus üldplaneeringu teemaplaneeringu (mille raames teostataks asukohavalik) ning sellele järgnev detailplaneering on ka täna kehtiva planeerimisseaduse kohaselt võimalus tuulepargi kavandamiseks Pakri saartele. Eriplaneeringu algatamisel on võimalik planeeringualana määratleda kindel osa omavalitsuse territooriumist. Vastavalt vajadusele, võimalusele ja KOV valmisolekule, võib selleks olla näiteks üksnes Pakri saarte ala, Lääne-Harju valla rannikuala, kogu omavalitsuse territoorium või muu eriplaneeringu algatamisel määratletud ala, mille raames tuuleparkidele/tuulepargile sobivaimad asukohti valima hakatakse. 13 Olulist ruumilist mõju on planeerimisseaduse § 6 punktis 13 defineeritud kui mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. 14 Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ 21 / 26 Järeldused ja ettepanekud edasiseks: • Pakri saarte üldplaneeringuga tuulikupargi rajamist saartele ei kavandata. • Planeerimisseaduse kohaselt ei piisa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisest tuulepargi kavandamiseks Pakri saartele. • Pakri saarte üldplaneeringus sätestatud võimalus üldplaneeringu teemaplaneeringu (mille raames teostataks asukohavalik) ning sellele järgnev detailplaneering on ka täna kehtiva planeerimisseaduse kohaselt võimalus tuulepargi kavandamiseks Pakri saartele. • Maakonnaplaneeringu kohaselt asub uuritaval alal roheline võrgustik. • Soovitav on kaaluda teisi alternatiivseid asukohti ja kaasata veel kinnistuid, kuhu oleks võimalik tuulikud kavandada. • Linnustikule avalduvate mõjude osas on eelistatud väiksem arv suurema nimivõimsusega tuulikuid suuremale arvule väiksema nimivõimsusega tuulikutele. • Joonisel 13 näidatud üheksast tuuliku asukohast kolm või neli ei kvalifitseeru suure tõenäosusega Natura elupaigaks kuna paiknevad ilmselt sekundaarsete noorte või keskealiste lehtmetsade alal, mille näol pole tegu ka laialehise metsaga. Üks (läänepoolseim) asukoht kvalifitseerub tõenäoliselt elupaigaks 9010* või 9080*. Neli või viis elupaika asuvad samuti metsaaladel, mille puhul võib olla siiski tegemist ka elupaigaks kvalifitseeruvate aladega. Seetõttu vajavad uue skeemi järgi paigutatud tuulikute asukohad veel kontrolli välitööde käigus. • Juhul, kui on võimalus paigutada mõned tuulikuid alast väljaspoole (naaberkinnistutele) tekib võimalus tuulikuid ala sees rohkem nihutada ning on suurem võimalus valida nende asupaigaks Natura elupaigatüüpideks mittekvalifitseeruvad alad. • Mõjude hindamisel tuleb edaspidi arvestada asjaoluga, et tuulepargi rajamiseks vajalikud juurdepääsuteed ja vähemal määral muud infrastruktuuriobjektid (ülekandeliinid jms) läbivad paljudel juhtudel Natura elupaigatüüpe ning kaitstavate liikide elupaiku põhjustades sellega negatiivseid mõjusid hoiuala ja Natura ala kaitse-eesmärkidele. Seega on keskkonnamõjude minimeerimiseks oluline lisaks tuulikute asupaikade optimeerimisele ka infrastruktuuri optimaalse paigutuse leidmine. • Võimalusel tuleb vältida pärandkultuuri ja Eesti ürglooduse raamatu objektide hävimist. • Soovitav on rajada tuulepark väljaspoole ehituskeeluvööndit. 22 / 26 Kasutatud kirjandus - „Väike-Pakri Suurküla detailplaneering“, algatatud 10.12.2015 Paldiski Linnavalitsuse korraldusega nr 429. - „Rukkisaare 3 maaüksuse ja selle lähiümbruse detailplaneering“, kehtestatud 06.01.2011 Paldiski Linnavalitsuse korraldusega nr 1. - “Väike-Pakri sadama detailplaneering“, algatatud 08.04.2016 Paldiski Linnavalitsuse korraldusega nr 99. - „Pakri saarte üldplaneering“, kehtestatud 25.09.2013 Paldiski Linnavolikogu otsusega nr 28. - „Harju maakonnaplaneering 2030+“, kehtestatud riigihalduse ministri poolt 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. - EU Guidance on wind energy development in accordance with the EU nature legislation. Euroopa Komisjon, 2011. - Mainstreaming Energy and Climate Policies Into Nature Conservation. WindEurope, 2017. - Riigikogu seadus RT I 2004, 38, 258 „Looduskaitseseadus“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13118655?leiaKehtiv - Riigikogu seadus RT I 1994, 40, 655 „Veeseadus“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017050 - Riigikogu seadus RT I 26.02.2015, 3 „Planeerimisseadus“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018038 - Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106102015006 - http://www.eleon.ee/et/projektid/elektrituulikud-mammut-8-ja-gigantic-10/ - https://www.enercon.de/en/products/ep-3/e-101/ - https://www.enercon.de/en/products/ep-4/e-141-ep4/ - https://www.siemensgamesa.com/en-int/products-and-services/onshore/wind-turbine-sg- 4-5-145 - Maa-ameti X-GIS kaardirakendused (maainfo, looduskaitse ja Natura 2000, kitsendused, kultuurimälestised, pärandkultuur, maavarad) - Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS) - Keskkonnaregister - Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001 23 / 26