Poolvahe VI uuringuruumi geoloogilise uuringuloa nr L.MU/515235 andmine

Geoloogilise uuringu luba Loa nr L.MU/515235 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi OÜ MERKO KAEVANDUSED Registrikood / Isikukood 14872152 Postiaadress Järvevana tee 9g, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Mäebüroo Nord OÜ Registrikood / Isikukood 11560452 Postiaadress Pärnu mnt 232/4, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond Uuringuruumi andmed Nimetus Poolvahe VI uuringuruum Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 5.73 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0141 Anija vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Poolvahe Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number 815 Maavara Muu maavara Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid Hinnangulise maavara ühik Liiv, ehitusliiv Üldehitus, teedeehitus, täitepinnas 56 tuh m³ Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 15 Puuraukude arv 20 Uuringukaeveõõnte arv 20 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd Laboritööd, topograafiline mõõdistamine Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet Asutuse registrikood 70008658 Asutuse aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse periood Loa versiooni kehtima hakkamise kpv 19.04.2022 Lõppemise kpv 19.04.2025 Täiendavad tingimused  KORRALDUS 19.04.2022 nr DM-115584-32 Poolvahe VI uuringuruumi geoloogilise uuringuloa nr L.MU/515235 andmine 1. OTSUS Arvestades alljärgnevat, lähtudes OÜ MERKO KAEVANDUSED (registrikood: 14872152) esitatud taotlusest; võttes aluseks Anija Vallavolikogu 26.11.2021 otsuse nr 16 ((Anija Vallavolikogu 20.01.2022 protokoll nr 5) ja maapõueseaduse § 26, § 32, § 35 ning kooskõlas Keskkonnaameti 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13 „Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna põhimäärus“ punktiga 2.5.4. ja Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/232 „Keskkonnaameti teabehalduse kord” punktiga 4.3, mida muudeti Keskkonnaameti peadirektori 09.07.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/137 „Teabehalduse korra uues redaktsioonis kinnitamine”, otsustan: 1.1. Anda OÜ-le MERKO KAEVANDUSED (registrikood: 14872152) geoloogilise uuringu luba nr MU/515235 Poolvahe VI uuringuruumi, kehtivusajaga kolm aastat (lisatud). 1.2. Korraldus jõustub OÜ-le MERKO KAEVANDUSED (registrikood: 14872152) teatavaks tegemisest. Geoloogilise uuringu luba ei anna uuringuloa omanikule garantiid, et talle hilisemalt antakse maavara kaevandamise luba ning geoloogilise uuringu loa saamisel ei teki õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks. 2. ASJAOLUD OÜ MERKO KAEVANDUSED (edapisi ka taotleja; registrikood: 14872152; aadress: Järvevana tee 9g, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 11314 Harju maakond) esitas Keskkonnaametile 28.04.2021 Poolvahe VI uuringuruumi geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS, edaspidi KOTKAS, 28.04.2021 dokumendina nr DM-115584-1). Uuringuloa taotluse seletuskirja kohaselt on geoloogilise uuringu eesmärk välja selgitada uuringuruumis levivate setete levik, maht ning kvaliteet detailsusega, mis võimaldaks maavara varu kinnitada aktiivse tarbevaruna. Taotleja soov on materjali sobivuse korral taotleda tulevikus tarbevaru väljamiseks maavara kaevandamise keskkonnaluba. Maavara varu esinemisel plaanitakse laiendada juba olemasolevat Poolvahe II liivakarjääri mäeeraldist (HARM-102, loa omaja Aktsiaselts Merko Infra). Sobivuse korral on eesmärk kasutada maavara üld- ning teedeehitusel. Poolvahe VI uurinturuum asub Harju maakonnas, Anija vallas, Vikipalu ja Raudoja külades riigiomandisse kuuluvatel kinnistutel Kolga metskond 81 (katastritunnus: 14001:003:0234, sihtotstarve: maatulundusmaa 100%) ja Poolvahe liivakarjäär (katastritunnus: 14001:003:0233, sihtotstarve: mäetööstusmaa 100%). Katastriüksuse Kolga metskond 81 valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) ja katastriüksuse Poolvahe liivakarjäär valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuse Maa-amet. Poolvahe VI uuringuruumi teenindusala pindala on 5,73 ha. Uuritav maavara on taotluse andmete kohaselt ehitusliiv. Geoloogilise uuringu välitööde käigus planeeritakse taotluse andmetel rajada kuni 20 puurauku ja/või uuringukaeveõõnt. Maksimaalne lubatud uurimissügavus on 15 m. Uuringus rajatakse uuringuvõrk tihedusega ligikaudu 100×100 m. 2.1. Uuringuruum Uuringuloa taotluse seletuskirja kohaselt asub Poolvahe VI uuringuruum liustikujõetekkelise Raudoja–Kemba sanduri lõunaserval. Aastal 2006 viis OÜ Inseneribüroo STEIGER läbi geoloogilise uuringu Poolvahe VI uuringuruumiga läänest külgnevas Poolvahe II uuringuruumis (E. Rannik, V. Kattai, R. Kotenjov, EGF 7796). Geoloogilise uuringu aruande tulemusi üldistades võib Poolvahe VI uuringuruumi geoloogilist ehitust iseloomustada järgmiselt: kasuliku kihi moodustab liustikujõelise tekkega liiv (Q1jrVr_fg), mis põhjaosas on jäme kuni ülijäme, sisaldades kruusa ja veeriseid. Lõuna suunal liiva terajämedus ja kruusa sisaldus vähenevad. Läätsede ja vahekihtidena võib esineda ka kruusa, mis tõenäoliselt on lokaalse levikuga. Uuringuruumi lamamiks on eeldatavalt aleuriit, savikas aleuriit või savi (Q1jrVr_lg). Kasuliku kihi lamam jääb tõenäolisel absoluutkõrgustele 62–66 m ja põhjaveetase absoluutkõrgustele 64–66 m, kusjuures põhjaveetaseme langus on suunaga lõuna poole. Katendi moodustab keskmiselt 0,1 m paksune kasvukiht ja keskmiselt 0,4 m paksune orgaanikarikas peeneteraline liiv. Kasuliku kihi paksus taotletava uuringuruumis võib ulatuda kuni 8,5 meetrini Poolvahe VI uuringuruumiga kattuval alal ei ole varasemalt geoloogilisi uuringuid läbi viidud. Uuringupunktidesse rajatud kaevandites määratakse kasuliku kihi ja katendi paksus ning võetakse litoloogiliste erimite kaupa proovid, millest tehakse vajalikud laborikatsed. Hüdrogeoloogilistest töödest viiakse läbi veetaseme mõõtmised kaevandites ning ümbruskonna kraavides ja olemasolevas karjääris. Geoloogilist uuringut võib korraldada ja juhtida selleks teadmisi, oskusi ja kogemusi omav isik (maapõueseadus; edaspidi MaaPS § 17 lg 3 ja 4). Geoloogilise uuringu viib läbi Mäebüroo Nord OÜ (registrikood 11560452, aadress Pärnu mnt 232/4, Tallinn, Harju maakond), kes omab teadmisi, oskusi ja kogemusi tööde teostamiseks. 2(9) Taotlusele andis 29.04.2021 kirjaga nr 9-3/21/7730-2; 05.10.2021 kirjaga nr 9-3/21/7730-5 ja 13.01.2022 kirjaga nr 9-3/21/7730-7) oma arvamuse (MaaPS § 27 lg 2) keskkonnaregistri andmete volitatud töötleja Maa-amet (kirjad registreeritud KOTKAS vastavalt 29.04.2021 numbriga DM-115584-2; 05.10.2021 numbriga 9-3/21/7730-5 ja 13.01.2022 numbriga DM- 115584-25). Poolvahe VI uuringuruumi teenindusala ei kattu keskkonnaregistris arvel oleva maavaravaruga. Poolvahe liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru 1 ja 2 plokid ja olemasolev Poolvahe II liivakarjääri mäeeraldis (loa nr HARM-102) jäävad Poolvahe VI uuringuruumi teenindusalast ca 25,3 m kaugusele ida suunda. Uuringuruumi teenindusala külgneb vahetult olemasoleva Poolvahe II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaaga ja Poolvahe V uuringuruumi (loa nr L.MU/512378; loa omaja OÜ MERKO KAEVANDUSED; kehtiv kuni 29.04.2024) teenindusalaga. Poolvahe VI uuringuruumi teenindusala kattub täielikult riigikaitselise ehitise Soodla harjutusvälja piiranguvööndiga. Riigitee nr 13 Jägala−Käravete äärmise sõiduraja välimine serv asub taotletava uuringuruumi teenindusala põhjaservast ca 30 m kaugusel. Rail Balticu raudtee kavandatav trassikoridor jääb uuringuruumi teenindusalast ca 32 km kaugusele loode suunda. 2.2. Tegevused uuirnguruumis Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018. määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. Geoloogilise uuringu läbiviimiseks rajatakse taotluse kohaselt kokku kuni 20 uuringu kaeveõõnt/puurauku. Kuna uuringuruumis lasuvad valdavalt liivasetted, mis jäävad osaliselt allapoole põhjavee taset, siis planeeritakse välitööde tegemine põhiliselt puuraukude rajamisega puuragregaadiga. 2006. aastal OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud uuringuaruandes on kirjeldatud ka kruusakaid setteid. Seetõttu võib jämedamate setete esinemisel, kvaliteetse proovi saamiseks, osutuda vajalikuks lisaks ka kaeveõõnte rajamine. Kaeveõõnte rajamiseks kasutatakse, kas roomikekskavaatorit või ratasekskavaatorit. Arvestades maapinna absoluutkõrgustega, mis reljeefi kõrgemates punktides ulatuvad 71 meetrini ning liiva lamamiks oleva aleuriidi pealispinna absoluutkõrgusega, mis varasemate uuringute andmeil jääb ligikaudu 62–66 m absoluutkõrgusele, kujuneb uuringusügavuseks ligikaudu 5–9 m. Et garanteerida kausliku kihi uuritus kogupaksuses, projekteeritakse uuringu sügavuseks kuni 15 m. Uuringuvõrk rajatakse tihedusega u 100×100 m. Võimalusel kasutatakse Poolvahe VI 3(9) uuringuruumi teenindusalale jäävate 2006 aasta uuringu käigus rajatud puuraukude ja kaeveõõnte andmeid. Lõplik uuringuvõrgu tihedus ja jaotus kujuneb välitööde käigus vastavalt maavara lasundi ehitusele ning kvaliteedi muutlikkusele. Samas jälgitakse, et kinnitamisele esitatava varu puhul ei ületaks kaevandite vahekaugus seaduses ettenähtud vahemaad. 2.3. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivad keskkonnahäiringud Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg-s 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral tuleb vastavalt KeHJS § 11 lg-le 3 algatada keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) selle vajadust põhjendamata. Kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatute hulka, peab otsustaja selgitama välja, kas kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkondade hulka ja on loetletud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) või on tegemist KeHJS § 6 lg-s 2 1 nimetatud tegevusega, mille korral tuleb KeHJS § 61 lg 3, § 11 lg-te 2, 2 3 ja 4 kohaselt anda eelhinnang ja kaaluda KMH vajalikkust. Antud juhul kuulub kavandatav tegevus KeHJS § 6 lg 2 p-s 2 mainitud valdkonda. Samas ei ole kavandatavat tegevust nimetatud määruses nr 224. Samuti ei ole tegemist KeHJS § 6 lg-s 21 nimetatud tegevusega. Seetõttu antud juhul KMH ei ole kohustuslik, samuti ei anta eelhinnangut vastavalt KeHJS § 6 lg-le 23 ega kaaluta KMH vajalikkust. MaaPS § 28 lg 3 kohaselt peab uuringuloa taotluse seletuskiri sisaldama muuhulgas andmeid geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute ja nende vähendamise meetmete kohta. Keskkonnaministri 09.01.2020 määruse nr 1 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja geoloogilise uuringu loa taotluse esitamise kord, täpsustatud nõuded taotluse kohta, loa andmise kord ning taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi määrus nr 1) § 2 lg 1 täpsustab, et lisaks MaaPS § 28 lg 3 sätestatud andmetele esitatakse taotluse seletuskirjas uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute, sealhulgas vee, pinnase või õhu saastamise, müra, vibratsiooni ja selle ulatuse kirjeldus. Määruse nr 1 § 2 lg 1 punkti 6 kohaselt tuleb uuringuloa taotluse seletuskirjas eraldi välja tuua, kas geoloogilisel uuringul on mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Geoloogilisel uuringul kasutatava tavapärase tehnika (ekskavaatori) müratase võib tootjatehaste andmetel ulatuda masinast (punktmüraallikast) ligikaudu 10 m kaugusel kuni 80 dB-ni. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Poolvahe VI uuringuruumile lähim majapidamine, Pajutuule kinnistu (katastritunnus: 14001:001:0846) jääb teenindusmaast ca 250 m kaugusele loode suunda. Näiteks ligikaudne töötava ekskavaatori ja liiklusega maantee summaarne müratase on ca 300 m kaugusel vahemikus 38-58 dB. Keskkonnaamet toob võrdluseks, et tavalise kõne valjus on 50–60 dB. Tuginedes eelnenule saab öelda, Poolvahe VI uuringuruumi teenindusalal ei ületa kavandatavate kaeveõõnte või puuraukude rajamisel müratase elamute juures lubatud piirnormini (60 dB). Geoloogilise uuringuga läbiviidav välitöö kestus on lühiajaline ning mõõdetav tundides. Uuringualal olev pinnas on looduslikult niiske, mistõttu ei teki kaevandite rajamisel ega 4(9) likvideerimisel õhusaastet (peenosakeste heidet). Geoloogilise uuringuga vibratsiooni ei kaasne – ei viida läbi lõhkamisi. Tulenevalt töötervishoiu nõuetest, on tehnikale (kasutatavale ekskavaatorile) seatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Uuringuruumis läbiviidava geoloogilise uuringugaga ei kaasne mõju põhjaveele, kuna uuringutega ei viida läbi katsepumpamisi, põhjavee alandamist ega põhjavee juhtimist alalt välja. Uuringuruumis läbiviidaval geoloogilisel uuringul puudub mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Uuringuruumi teenindusala piiresse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid loodusobjekte. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust geoloogilise uuringuga ümbruskonnale ei kaasne. Tegevusega puudub oht suurõnnetuste või katastroofide tekkimisele. Geoloogilise uuringu käigus kasutatav tehnika (ekskavaator, puuragregaati vedav veok) peab olema läbinud tehnilise ülevaatuse, st et masinate tehniline seisund on kontrollitud ja vastab kehtestatud normatiividele. Tehnilise seisundi hindamisel lähtutakse 13.06.2011 vastu võetud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ ja määrusest nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Pärast proovidele katsete läbiviimist ja nõuetekohast säilitamist antakse ülejääv materjal üle jäätmekäitlejale. Seega ei teki geoloogilise uuringu käigus jäätmeseaduse mõistes kaevandamisjäätmeid ning puudub vajadus jäätmehoidla rajamiseks. Kohe peale kaeveõõntest ja/või puuraukudest proovide võtmist suletakse need väljatud materjaliga (mida ei ole vaja kasutada laboratsoorsete katsete läbiviimiseks). Tagasitäidetud ala tihendatakse ja tasandatakse ekskavaatori kopa abil. Uuringuruumi teenindusala korrastatakse võimalikult uuringueelsesse seisukorda. 3. KAALUTLUSED 3.1 Kaalutlused uuringuloa andmisel MaaPS § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse uuringuloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. 5(9) Geoloogiline uuring on maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö (MaaPS § 4 lg 2). Geoloogilise uuringu läbi viimine on lubatud vaid uuringuloa alusel (MaaPS § 17 lg 2). Vastavalt Uuringuloa saamiseks esitab taotleja loa andjale taotluse (MaaPS § 27 lg 1). Uuringuloa andjaks on Keskkonnaamet (MaaPS § 26). Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le, keskkonnaministri 09.01.2020 määrusele nr 1 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja geoloogilise uuringu loa taotluse esitamise kord, täpsustatud nõuded taotluse kohta, loa andmise kord ning taotluse ja loa andmekoosseis“ ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Riigilõiv 400 € on tasutud 28.04.2021 riigilõivuseaduse § 136 1 lg 1 kohaselt. Juhul, kui geoloogilise uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 35² tähenduses tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava (MaaPS § 28 lg 5). Jäätmekava koostamisel, esitamisel ja kinnitamisel lähtutakse JäätS §-ga 42¹ kehtestatud nõuetest. Uuringuloa taotluse kohaselt geoloogilise uuringu käigus kaevandamisjäätmeid ei teki ning seetõttu ei ole jäätmekava koostamine ja esitamine vajalik. Loa andja kohustus on menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal välja selgitada kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Uuringuloa andmisest keeldumise alused on nimetatud MaaPS § 35. MaaPS § 35 lg 1 p 1 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui uuringuloa andmisel puudub riigivara valitseja nõusolek. Riigivara valitseja andis tegevusele kooskõlaste 25.05.2021 kirjaga number 13-1/21/2649 (registreeritud KOTKAS 26.05.2021 numbriga DM-115584-9). Uuringuloa andmisest võib keelduda, kui uuringuruum või selle teenindusala asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis ja kavandatav tegevus võib ohustada riigikaitselist ehitist või riigikaitselisele ehitisele määratud või kavandatud ülesannete täitmist või riigikaitselise ehitise töövõimet. Poolvahe VI uuringuruumi teenindusala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis Soodla harjutusvälja piiranguvöönd (objekti tunnus: 76). Kaitseministeerium andis tegevusele kooskõlaste 31.03.2022 kirjaga number 12-4/22/877 (registreeritud KOTKAS 01.04.2022 numbriga DM-115584-30). Uuringuloa andmisest keeldutakse, kui uuringu tegemine on vastuolus riigi huvidega (MaaPS § 35 lg 1 p 9). Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Riigi huvi esinemist või puudumist analüüsitakse vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ (edaspidi juhend). Keskkonnaamet analüüsis, kas taotletava uuringuruumi teeninduspiirkonnas on tagatud 6(9) samaväärse maavara varustuskindlus. Varustuskindlus näitab, kui kauaks võimaliku tulevase mäeeraldise teeninduspiirkonnas varem antud lubadega kaevandada antud maavaravaru jätkub, arvestades viimase 5 aasta keskmist kaevandamismahtu. Mäeeraldise optimaalseks teeninduspiirkonnaks loetakse 50 km raadiuses mäeeraldist ümbritsevat ala, sõltumata haldusjaotusest ja arvestades reaalseid veokauguseid ning veoteede tehnilist seisukorda. Lubadega kaevandamiseks antud varu peetakse piisavaks, kui varu jätkub vähemalt 10 aastaks. Kui analüüside tulemusel selgub, et varem kaevandamiseks antud mäeeraldiste piires kaevandatav jääkvaru rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused kaevandamiseks taotletava maavara osas enam kui 10 aastaks, siis loetakse taotlus riigi huviga vastuolevaks. Taotletava Poolvahe VI uuringuruumi teeninduspiirkonda (50 km raadiusesse; arvestades Kolga metskond 81 katastriüksusele jäävat teenindusmaad) jääb hetkel 52 ehitusliiva varuga karjääri. Nende karjääride ehitusliiva kaevandatav jääkvaru seisuga 04.04.2022 on kokku ligikaudu 26 008,4 tuh m3. Viimase 5 aasta keskmiste kaevandamismahtude põhjal kaevandatakse piirkonnas igal aastal ligikaudu 1 224,7 tuh m3 ehitusliiva. Seega on piirkonna varustuskindlus tagatud ligikaudu 20,5 aastaks. Taotletava uuringuruumi teeninduspiirkonda jäävate mäeeraldiste kaevandatav jääkvaru rahuldab vajadused taotletava maavara osas rohkem kui 10 aastaks. Kuna geoloogilise uuringu luba ei anna uuringuloa omanikule garantiid, et talle hilisemalt antakse maavara kaevandamise keskkonnaluba, on geoloogilise uuringu loa taotlemine ja uuringu teostamine taotleja enda risk ning kulu. Geoloogilise uuringu tegemine ja varu arvele võtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab juhendi kohaselt riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni, mistõttu uuringute tegemine ei ole vastuolus riigi huviga. MaaPS § 35 lg 1 p 3, p 5, p 8 ja lg 2 p 2 ja p 3 tulenevat keeldumise alust menetluse käigus ei ilmenud, mistõttu neid käesolevas korralduses ei käsitleta. Poolvahe VI uuringuruumi teenindusala piiresse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid loodusobjekte (MaaPS § 35 lg 1 p 4 ja p 11 ning lg 2 p 2); muinsuskaitseobjekte (MaaPS § 35 lg 1 p 3), mistõttu MaaPS § 27 lg 1 p 3 kuni 6 nimetatud nõusoleku küsimise vajadust uuringuloa andmiseks ei olnud ja sellest tulenevat keeldumise alust ei esine. Uuringuloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus (Anija Vallavalitsus) ei ole nõus uuringuloa andmisega (MaaPS § 35 lg 1 p 10). Anija Vallavolikogu kooskõlastas Poolvahe VI uuringuruumi uuringuloa taotluse 20.01.2022 protokollilise otsusega nr 5 (registreeritud KOTKAS 25.01.2022 numbriga 8-2/112) MaaPS 35 lg 2 p 1 sätestab, et uuringuloa andmisest võib keelduda, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kuriteo või väärteo eest uuringu või kaevandamisjäätmete käitlemise valdkonnas ja nende andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning OÜ-l MERKO KAEVANDUSED ei ole karistusregistrisse 7(9) kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri andmed seisuga 04.04.2022). Eelnevale tuginedes võib väita, et MaaPS §-s 35 sätestatud uuringuloa andmise keeldumise alused puuduvad. Keskkonnaamet märgib, et uuringuloaga kaasnevad loa omajale kõik seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Keskkonnaamet on seisukohal, et kõiki seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas uuringuloale kanda. Üldised uuringuloaga kaasnevad kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel aadressilt: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/maapou/uuringuluba. 3.3. Uuringuloa taotluse avalikustamine, otsuse eelnõu avalikustamine ja menetlusosaliste ärakuulamine Keskkonnaamet avaldas uuringuloa menetluse algatamise teate 03.05.2021ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (MaaPS § 30 lg 2) ning teavitas avatud menetluse algatamisest OÜ-d MERKO KAEVANDUSED ja menetlusosalisi (HMS § 40 lg 1 ja 2, § 49 lg 1) 03.05.2022 kirjaga nr DM-115584-4. Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võis kavandatav tegevus puudutada, paluti uuringuloa taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid esitada kahe nädala jooksul alates teadete avalikustamisest. Taotletava uuringuala asukoha kohalik omavalitsusüksus Anija Vallavalitsus andis Anija Vallavolikogu 26.11.2021 otsusega nr 16 (registreeritud KOTKAS 26.11.2021 numbriga DM- 115584-21) teada, et nõustub uuringuloa andmisega juhul, kui uuringuruumi välispiire muudetakse Poolvahe V uuringuruumi ja Jägala-Käravate tee vahelisel alal ning Poolvahe V uuringuruumist lõuna pool vastavalt otsuse nr 16 lisas 2 esitatud plaanile. OÜ MERKO KAEVANDUSED esitas vastavalt Anija Vallavolikogu 26.11.2021 otsuse nr 16 lisas 2 korrigeeritud taotluse 22.12.2021 (registreeritud KOTKAS 22.12.2021 numbriga DM- 115584-23). Anija Vallavalitsus andis 21.01.2022 kirjaga nr 8-2/112 (registreeritud KOTKAS 28.01.2022 numbriga DM-115584-26) teada, et nõustub 22.12.2021 esitatud korrigeeritud uueinguloa taotlusega Anija Vallavolikogu 20.01.2022 protokollilise otsusega nr 5 Vastavalt HMS § 49 lg 1 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist, huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada ja lg 3 taotluse esitajale, võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet pani õigusakti eelnõu koos seletuskirja ja taotlusele lisatud ning menetluse käigus haldusorganile esitatud või tema poolt koostatud muude asjasse puutuvate oluliste dokumentidega avalikkusele tutvumiseks välja 04.04.2022 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (MaaPS § 30 lg 5). Ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks seati kaks 8(9) nädalat. Avalikustamise käigus kirjalikke seisukohti ei laekunud. Keskkonnaamet küsis OÜ-lt MERKO KAEVANDUSED, Anija Vallavalitsuselt ja asjaomastelt asutustelt 04.04.2022 kirjaga nr DM-115584-31 arvamust või vastuväiteid uuringuloa andmise otsuse eelnõule kahe nädala jooksul kirja saatmisest. Etteantud aja jooksul arvamusi ja ettepanekuid ei laekunud. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: Geoloogilise uuringu luba Teadmiseks: aktsiaselts Merko Infra, Anija Vallavalitsus, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Maa-amet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus, Transpordiamet Liis Jääger spetsialist maapõuebüroo 9(9)