"Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmine

Rahandusministeerium 14.04.2022 nr 2-1/2022/2798 Klastri määruse muutmise eelnõu Esitame kooskõlastamiseks ettevõtlusministri 15. mai 2015. a määruse nr 46 „Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) määruse eelnõu; 2) seletuskiri. Lisaadressaat: Riigi Tugiteenuste Keskus Kaie Nurmik 639 7651 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 07.04.2022 ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Ettevõtlusministri 15. mai 2015. a määruse nr 46 „Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Ettevõtlusministri 15. mai 2015. a määruses nr 46 „Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 45 järgmises sõnastuses: „(45) Rakendusüksuse veebilehel avaldatud riikliku ühisstendi nimekirja kuuluval messil osalemisel on abikõlblikud lõikes 43 nimetatud kulud.“; 2) paragrahvi 7 lõike 8 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) 2022. a aprillis vastu võetud § 7 lõiget 45 rakendatakse tagasiulatuvalt 2019. aasta 1. jaanuarist.“. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister  07.04.2022 Ettevõtlusministri 15. mai 2015. a määruse nr 46 „Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. alusel. Klastrite arendamise toetusmeetme eesmärk on kasvatada klastrisse kuuluvate ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet ettevõtjatevahelise turundus- ja arendustegevuse koostöö toel. Klastritesse kuuluvad samast või erinevatest majandusvaldkondadest ettevõtjad ja teadus- ja arendusasutused, kes koostöös algatavad ja viivad läbi ettevõtjate ühistest majandushuvidest lähtuvaid tegevusi. Peamiselt kuuluvad nende tegvuste hulka klastri ja tema liikmete rahvusvahelist nähtavust ja koostööd edendavad tegevused, näiteks koostööseminarid, uuringud ja analüüsid, info kogumine ja säilitamine, rahvusvahelistes võrgustikes osalemine; ühised arendustegevused, näiteks toodete ja teenuste arendamine, mida klastri liikmed, kas ühiselt kasutavad või mis on loodud klastri liikmete koostöös või sisaldavad klastri liikmete tooteid ja teenuseid; klastri liikmete ühised turundustegevused, näiteks ühised sihtturgude uuringud, rahvusvaheliste turundusürituste läbiviimine ja osalemine ning messidel osalemine. Eelnõuga täpsustatakse klastri meetmest toetatavaid messi kulusid, kui klaster osaleb riikliku ühisstendi nimekirja kuuluval messil. Muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2019. a. Eelnõu valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ministeerium) ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus) koostöös. Eelnõu ja seletuskirja koostasid ministeeriumi majandusarengu osakonna ekspert Kaie Nurmik (e- post: [email protected], telefon: 639 7651), rakendusüksuse ettevõtluskonsultant Kadrin Randpuu (e-post: [email protected], telefon: 738 6 019). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas rakendusüksuse vanemjurist Terje Kleemann (e-post: [email protected], telefon: 627 9340). Eelnõu osas tegi õiguslikke ettepanekuid ministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (e- post: [email protected]; 625 6360). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktidega 1 ja 2 täiendatakse määruse §-i 7 lõikega 45 ning tunnistatakse kehtetuks § 7 lõike 8 punkt 6. Määruse § 7 lõikega 45 kehtestatakse, et riikliku ühisstendi nimekirja kuuluval messil osalemisel on abikõlblikud samad messil osalemise kulud nagu muudel messidel osalemisel juhul, kui samu kulusid juba rakendusüksuse ühisstendi raames ei kaeta. Riiklik ühisstend on rakendusüksuse teenus, mida pakutakse ettevõtjatele kahe erineva lahendusena: 1. täisteenusega ühistendi messid; 2. messipinda pakkuvad ühistendi messid. Täisteenusega ühisstendi messid on ettevõtjatele pakutav terviklahendus, mis sisaldab muu hulgas messibokside projekteerimist, ehitust, eksponentide transporti. Lisaks rahastatakse eksponentide ühiste reklaamkataloogide tootmist ja materjalide transporti. Messipinda pakkuvad ühisstendi messid on messid, kus toetatakse ainult ühisstendi rendikulu. Messiboksi kujunduse, ehituse, materjalide ja eksponaatide transpordi, jms kulud katavad ettevõtjad. Lähtudes klastri toetusmeetme eesmärgist, milleks on klastri ettevõtjast partnerite rahvusvahelise konkurentsivõime kasv ühise turundus-ja arendustegevuse kaudu, on messidel osalemine üks võtmetegevustest selle eesmärgi saavutamiseks. Siinkohal tuleb välja tuua, et edukas messil osalemine nõuab oma toodete ja teenuste kohapealset ja võimalikult reaalses töökeskkonnas tutvustamist. Seetõttu toetatakse klastri toetusmeetmes klastri ja tema partnerite messidel osalemist täismahus. Klastri toetusmeetmes on abikõlblikud muu hulgas järgmised messidel osalemise kulud - näitusepinna rent, stendi kujunduse ja teostuse kulud, näituseboksi sisustuse rendikulu, näituse kataloogis reklaami avaldamise kulu, messi registreerimis- ja osalemistasu, messipääsme kulu, messistendi ja tootenäidiste teenusena sisseostetav transpordikulu välisriiki ja tagasi, sealhulgas kindlustuse, ladustamise ja tollikulud, vajaliku info- ja reklaammaterjali ning tõlke- ja taustauuringu kulud. 1. jaanuaril 2019. a. jõustunud määruse § 7 lõike 8 punkti 6 muudatustega nähti klastri määrusega ette, et kui klaster osaleb riikliku ühisstendi messil, on abikõlblik üksnes messiga seotud lähetuskulu. Täpsustamata, mis liiki teenust riikliku ühisstendi messil osalev klaster kasutab. Nimetatud muudatusega klastri määrusesesse sisse viidud piirangu seadmisel lähtuti teadmisest, et riikliku ühisstendi messidel pakutakse ettevõtjatele üksnes täisteenust. Määruse muudatuse eesmärk oli piirata dubleeritavaid tegevusi ja nende rahastamist erinevate toetusskeemide kaudu. Samas ei arvestatud määruse muudatuse tegemisel, et ainult messipinda pakkuvad ühistendi messide teenused on piiratud ning ei dubleeri klastri toetust. Seetõttu jäävad nendel riikliku ühisstendi nimekirja kuuluvatel messidel, kus rakendusüksus pakub üksnes messipindade rendiga seotud teenust, kõik muud kulud klastri ja tema ettevõtjate kanda. Samas messidel, kus pakutakse riikliku ühiststendi täisteenust või kus klaster osaleb iseseisvalt, on toetatavate tegevuste ning abikõlblike kulude suuremas mahus toetusega kaetud. Sellest tulenevalt toimub toetuse saajate ebavõrdne kohtlemine: osades valdkondades, kus rakendusüksus pakub riikliku ühisstendi nimekirja kuuluval messil täisteenust on võimalik saada suuremas mahus ja erinevatele kululiikidele toetust, võrreldes valdkondadega, kus riik ei paku ühisstendi täisteenust. Lisaks tuleb välja tuua, et rakendusüksus otsustab, millistes valdkonda millistel messidel ja millise lahendusega pakutakse riikliku ühisstendi teenust. Otsus tehakse messipõhiselt. Kuna rakendusüksuse lõplik otsus lahendusvariandi osas võtab lisaks klastrite tagasisidele arvesse ka muid asjaolusid (teiste ettevõtjate ja/või liitude tagasiside, eelarveline mõistlikkus jm), siis ei pruugi ühisstendi lahendus kattuda klastrite esmaste eelistuse ning vajadustega. Perioodil 2019−2020 oli riikliku ühisstendi messiplaanis planeeritud igal aastal 21 messi 1, mis jaotusid: 1. Täisteenusega ühistendi messid – 15 messi; 2. Messipinda pakkuvad ühistendi messid – 6 messi. Klastrite valdkondadega haakuvad ehitusega seotud messid (Bau, Byggreisdeg), biotehnoloogia ja meditsiinitööstuse messid (BIO International Convention, Medica) ning kaitsetööstuse messid (IDEX, DSEI, Eurosatory, UMEX). Kõik messid peale UMEX messi olid täisteenusega ühisstendi 1 Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutuse andmed. messid, kus erinevad klastrid koos oma partneritega on osalenud. Seega puudutab eelnõuga tehtav määruse muudatus üksnes kaitsetööstuse klastrit, kes osales UMEX messil aastal 2020 Kaitsetööstuse valdkonnal on messidel osalemine koos kohapealse eksponaatide tutvustamisega hädavajalik. Muutunud julgeoleku olukorras on oluline, et kaitsetööstuslahendused jõuaksid kiiresti klientideni. Mistõttu omavad messidel sõlmitud lepingud veel täiendavat lisaväärtust ning mõju ka julgeoleku olukorrale maailmas. COVID-19 kriisi mõjul jäid toimumata mitmed olulised messid, sealhulgas ka kaitsetööstuse messid. Mittetoimunud kaitsetööstuse messidest oli kõige suurema mõjuga mess Eurosatory 2020, mis on Euroopa üks olulisematest ja suurematest kaitsetööstusmessidest. Messide ärajäämisest. lähtuvalt toimus ka vähem müügitehinguid ja klastri ettevõtjatel on majanduslikult keerulisem täismahus oma eksporditegevusi, sealhulgas messidel osalemist rahastada. Eelnõu punktiga 3 kohaldatakse määruse § 7 lõiget 45 tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarit 2019.a Eelnõuga sisseviidavat muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates riikliku ühisstendi nimekirja kuuluva messil osalemisega seatud piirangu jõustumisest, milleks on 1. jaanuar 2019. a. Tagasiulatuva jõustumisega luuakse kaitsetööstusvaldkonnale ja tema klastrile võimalus katta neid kulusid, mida nad võrreldes teiste valdkondade ja klastritega teha ei ole saanud. Lisaks võimaldab seeläbi saadav täiendav toetus kaitsetööstusvaldkonna ettevõtjatel suuremas mahus investeerida oma toodete arendamisesse ja turule jõudmisesse, aidates seega leida sõjalistes konfliktides lahendusi. Klastri määrusega rahastatakse rohkem kui 4-aastaseid projekte, mis algasid kõik aastal 2019. Vastavalt määruse § 7 lõikele 2 peavad abikõlblikud kulud olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2023. a. Seega tuleb klastril, kes soovib tagasiulatuvalt saada toetust juba tehtud messi kuludele, esitada vastav maksetaotlus koos kuludokumentide. Rakendusüksus menetleb neid dokumente tavapärases korras. 3. Eelnõu vastavus EL õigusele Käesoleva eelnõu aluseks on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Käesolev eelnõu on kooskõlas ka perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006; 3. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks; 4. Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. 4. Määruse mõjud Eelnõuga rakendatav muudatus kaotab ära ebavõrdse kohtlemise klastri toetusmeetmest rahastatavate klastrite vahel, kus teatud juhtudel on osadel klastritel ja nende liikmetel võimalus oma messidel osalemisega seotud kulusid väiksemas mahus toetusega katta. Kuna tulemuslik rahvusvahelistel messidel osalemine on üks võtmetegevustest, mille kaudu ettevõtjate eksporditegevusi ja seeläbi ekspordi tulu suurendada, siis omab eelnõu otsest majanduslikku mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid lisakulusid. 6. Määruse jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile Riigi Tugiteenuste Keskusele arvamuse avaldamiseks.