Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine

Riigikantselei 19.04.2022 nr 5-13/22/1259 Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Lisa: 20220413_KV põhimäärus_EN.docx 20220413_KV põhimäärus_SK.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 13 . 0 4 .2020 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 12 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruses nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 15 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Toetuse väejuhatuse koosseisus on: 1) logistikapataljon; 2) varustuspataljon.“; 2) paragrahvi 15 lõike 5 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 18 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmi s elt : „5) planeeri da ja juh t i da sõjalisi operatsioone õhuruumis ;“ ; 4) paragrahvi 18 lõikes 4 asendatakse sõna „võib“ sõnadega „ja lennubaas võivad“; 5) paragrahvi 18 täiendatakse lõig eteg a 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Lõike 3 punktis 4 nimetatud üksus on kaitselennunduse järelevalve teostamisel sõltumatu ning järelevalvele ei kohaldu käsuõigus .“; (6) Lõike 3 punktis 4 nimetatud üksus on kaitselennunduse järelevalve teostamisel aruande kohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees.“; 6 ) paragrahvi 19 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) planeerida ja juhtida sõjalisi operatsioone merel;“; 7 ) paragrahvi 19 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Mereväe koosseisus on: 1 ) lahinguteeninduse divisjon ; 2 ) mereväekool ; 3) miinisõja divisjon ; 4 ) rannikukaitse divisjon . “ ; 8 ) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Mereväe sõjaaja koosseisus on: 1) lahinguteeninduse divisjon; 2) miinisõja divisjon; 3 ) rannikukaitse divisjon .“; 9 ) paragrahvi 19 lõikes 4 asendatakse sõnad „Laevastik võib“ sõnadega „ Merevägi, välja arvatud lahinguteenindus e divisjon ja mereväekool, või b “ . § 2. Määrus e § 1 punktid 1 ja 2 jõustuvad 1. juulil 2022. aasta l. Kaja Kallas Peaminister Kalle Laanet Kaitsem inister Taimar Peterkop Riigisekretär 13 . 0 4 .202 2 Vabariigi Valitsuse määruse „ Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 4 5 „Kaitseväe põhimäärus “ muutmine “ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsus kinnitas 09.12.2022 „Riigikaitse arengukava 2022–2031“ , mille üks osa on ka merekaitse tõhustamine , õhuseire ja õhutõrjesüsteemi täiendamine ning luure ja eelhoiatuse arendamine. Selleks et saavutada a rengukava eesmärke , on vaja muuta Kaitseväe ülesehitus t . Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrust nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus ) (RT I, 17.11.2020, 3) . Muudatused puudutavad mereväe ülesehitust ning mereväe ja õhuväe tegevusi kaitseväeluure ülesannete täitmisel. Muudatuste eesmärk on tõhustada eelhoiatust . E elnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusloome valdkonna juht Guido Pääsuke ( guido.paasuke @kaitseministeerium.ee) koostöös Kaitseväe esindajatega . Eelnõule tegi keeletoimetuse Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Helena Lemendik. Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1. Põhimääruse § 15 lõiget 4 muudetakse ja § 15 lõike 5 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks. Muudatuse ga nähakse ette, et alates 01.07.2022 on toetuse väejuhatuse rahuaja ja sõjaaja koosseisu s lisaks seni ainsana olnud logi s tikapataljonile ka teine − varustuspataljon. Varustuspataljon on välja arendatu d materjaliteenistusest, mistõttu tunnistatakse materjaliteenis t us t puudutavad sätted kehtetuks. Muudatuse alus on Vabariigi Valitsuse 09.12.202 1 k ehtestatud „Riigikaitse arengukava 2022–2031“, milles märgiti arendusühikuna toetuse väejuhatuse koosseisu materjaliteenistuse asemel varustuspataljon. M aterjaliteenistuse ümberkorraldamisega tekkiv a varustuspataljoni põhiülesanne on tagada rahuaja ja sõjaaja samade tegevuste sünkroonsus, võimaldades I taseme allüksusena riigikaitse huvides kiiremat üleminekut sõjaaja ülesannete täitmisele. Varustuspataljoni sõjaaja koosseis u täielik lahinguvalmidus tagatakse sundkoormiste kasutusele võtu ga ehk 2/3 varustust saadakse koormiste rakendamise kaudu . V arustuspataljon on üksus, mille üks ülesan ne on toetada Kaitsevä e teisi üksus i täiendava transpordi ja eritehnikaga. V arustuspataljoni moodustamine annab tugevama arengutõuke toetuse väejuhatusele tervikuna, sest tõstab tegevväelaste huvi üksuses teenimise vastu ning võimaldab logistika ja toetuse valdkonnas tegevväelaste karjääri paremini planeeri da . Põhimääruse § 18 lõike 2 punkti 5 ja § 19 lõike 2 punkti 2 muudatusega täpsustatakse Kaitseväe struktuuriüksuste ülesannet sõjalise kaitse korraldamisel õhuruumi s (õhuvägi) ja merel (merevägi) . Eesti sõjaline kaitse põhineb esmasel iseseisval kaitsel ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization , edaspidi NATO ) liikmesusest lähtuvalt kollektiivkaitsel. Eesti sõjalise kaitse areng õhuväe ja mere väe võimete poolest on suurendanud iseseisva tegevuse võimekust. Samuti ei toimu kogu kaitseplaneerimine NATO raames , vaid Kaitsevä gi planeerib ka iseseisvaid mere - ja õhu operatsioone. Muudatusega tuuakse selgemalt esile mereväe kui merel sõjalise kaitse eest vastutava ja õhuväe kui õhuruumis toimuva eest vastutava struktuuriüksuse vastutus vastavalt merel, sealhulgas Eesti merealal, või õhuruumis toimuva sõjalise tegevuse planeerimise ja juhtimise eest . Muudatus jätab Eestile võimaluse olla juhtivas rollis jätkates ühtlasi osalemist mere- ja õhuruumi tegevuste planeerimises NATO raames . P õhimääruse § 18 lõige 4 muudetakse . Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on Kaitseväel õigus kaitseväeluure teostamiseks koguda ja töödelda väljaspool üldkasutatavat Eesti Vabariigi territooriumil asuvat elektroonilise side võrku edastatavaid või levivaid signaale , samuti pilte või kujutisi maa- või merepinna ja väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi asuva või Eesti Vabariigi territooriumile sisenenud välisriigi kasutuses oleva objekti kohta. Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõi k e 3 kohaselt võivad lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud viisil teavet koguda üksnes põhimääruses määratud Kaitseväe struktuuriüksused. Kehtiva põhimääruse kohaselt on Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud viisil teabe kogumise ja analüüsimise õigus üksnes õhuseiredivisjonil. Eelnõu jõustu des oleks see õigus ka lennubaasil. Seoses lennuvahendite arendustegevustega saavutab ka lennubaas seire- ja vaatlus lendude te gemise võimekuse , mille tulemusena saab lennubaas aidata kaasa situatsiooniteadlikkuse tagamisele. Eelnõuga lisatakse põhimäärusesse §-i 18 uu ed lõi ked 5 ja 6 . Lõike 5 lisamisega tuuakse selgemalt välja kohustu s tagada kaitselennunduses lennundusjärelevalvet teostava üksuse sõltumatus sõjaväelisest käsuliinist. See tähendab, et Kaitseväe juhataja, õhuväe ülem ja teised vahetud või otsesed ülemad ei või õhuväe koosseisus olevale kaitselennunduse järelevalveteenistus ele anda järelevalve teostamiseks käske või muul viisil sekkuda järelevalve teostamiseni. Samuti ei ole neil õigust muuta kaitselennunduse järelevalveteenistus e otsuseid, mis puudutavad õhusõidukite järelevalvet. K aitselennunduse järelevalveteenistus e ülem oma ametikohal kaitselennunduse järelevalve teostamist (sh otsused) puudutavates teemades sisuliselt võrdsustatud mistahes järelevalve asutuse juhiga, kes korraldab järelevalvet erapooletult. Küll on Kaitsevägi kohustatud kaitselennunduse järelevalveteenistus ele tagama järelevalve tegemiseks töötingimused ja vahendid ning teenistuse toimimise . Sõltumatuse klausel ei piira samas Kaitseväe õigust näha ette teenistuse koosseisus järelevalvega seotud ametikohti, sealhulgas sõjaväelise auastmega ra huaja ja sõjaaja ametikohti ning korraldada teenistuse personalitööd. Lõikega 6 nähakse ette kaitselennunduse järelevalveteenistuse aruande kohustuslikkus valdkonna eest vastutava ministri ees, kelleks praegu on kaitseminister. Sellest tulenevalt ei esitata korralist aruannet kaitselennunduse kohta Kaitseväe juhataja kaudu vaid kaitselennunduse järelevalve teenistus esitab selle otse kaitseministrile. P õhimääruse § 19 lõi g e 3 muu detakse ja lisatakse § 19 lõi g e 3 1 . Nende sätetega muudetakse mereväe struktuuri nii alaliselt tegutseva struktuuriüksuse kui ka sõjaaja koosseisu osas . Kehtiva põhimääruse kohaselt on mereväe koosseisus mereväebaas ja laevastik. Uues struktuuri s saavad alalise l t tegutseva struktuuriüksuse koosseisus olema miinisõja divisjon, rannikukaitse divisjon, lahinguteeninduse divisjon ja mereväekool. Alaliselt tegutsev struktuuriüksus tähendab, et tegemist on rahuaegse üksusega. Rahuaja üksuse koosseisus on tegevväelaste ja ajateenijate sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohad, töölepingu alusel Kaitseväe s töötavad isikud ja muud avaliku teenistuse ametikohad. Sellele vastandub sõjaaja koosseis , mis täidab juba lahingulisi ülesandeid . See tõttu on sõjaaja koosseisus vaid kaitseväelaste sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohad. Sõjaaja koosseisu ei arvata töölepingu alusel töötava i d isiku i d ega muus avalikus teenistuses oleva i d isiku i d. Samuti ei osale sõjaaja üksuse ülesannete täitmisel tegevväelased, keda Kaitseväe juhataja ei ole määranud täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid ( n t riigikaitseseadus § 68 lg 4 ja § 81 lg 1). Väljaspool m obilisatsiooni täidetakse sõjaaja üksuste ülesan deid vaid reservteenistuse kaudu, sealhulgas lisaõppekogunemis t el. Muudatus on tingitud mereväe organisatsioonilistest ümberkorraldustest „Riigikaitse arengukava 2022– 2031“ raam es , eesmärgiga vastata senisest paremini valitsemisala sisestele kaitseplaneerimise vajadustele, luua eeldused uute meresõjaliste võimete tõhusaks rakendamiseks alates 2022. aastast, korrastada juhtimist väeliigis ja senisest paremini ühtlustada väeliigi juhtimisstruktuur Kaitseväe üldise juhtimisstruktuuriga. Mitmesuguste staabiõppuste käigus on ilmnenud 2014. aastal kinnitatud struktuuri kitsaskohad. Seega on s truktuuriüksuse sisemise ülesehituse muudatused seotud lisaks uute meresõjaliste võimete lisandumisele ka juhtimisselguse ja funktsioonide eesmärgipär ase jaotuse tagamisega üksuses tervikuna. Uus struktuur on üles ehitatud tüüpüksuste aluspõhimõtteid järgides ning toetab seeläbi olemasolevate ja loodavate uute meresõjaliste võimete selgemat seostatust kaitseplaneerimise protsessiga. U uele struktuurile üleminek tagab selge juhtimisahela struktuuriüksuse lõikes, ühtlustab struktuuri Kaitseväe üldiste juhtimispõhimõtetega, luues juhtimisalased seosed kõrgema staabiga, muudab kaits eplaneerimise protsessi struktuuriük s use lõikes selgemaks ning loob eeldused tulevikus uute meresõjaliste võimete lõimimiseks struktuuri ilma struktuuri aluspõhimõtteid muutmata. Praeguse mereväebaasi ülesandeid hakkab uues struktuuris täitma lahinguteeninduse divisjon, tagades põhiülesannetena eriala se ja ko llektiivse väljaõppe korraldamise ning ajateenijate väljaõppe kaudu sõjaaja üksuste ettevalmistus, mereväe logistika- ja meditsiinialase toetus ning sadamateenuse d ja Miinisadama linnaku korrapidamisteenistus. Eelnõu järgi ei ole mereväe ko osseisus enam laevastiku nimelist all üksus t , vaid mereväe ülesehitust muudetakse. Senised laevastiku allüksused − miinisõja divisjon, rannikukaitse divisjon ning mereväekool − on planeeritud kuuluma eraldi allüksustena mereväe kui alaliselt tegutseva struktuuriüksuse koosseisu . Mereväe kui sõjaaja üksuse kooseis u jää vad esimese tasandi allüksustena vaid miinisõja divisjon, rannikukaitse divisjon ja lahinguteeninduse divisjon. Mereväekool sõjaaja koosseisu ei kuulu . Miinisõja divisjoni, mille koosseisus on sõjalaevad ja tuukrigrupp, ülesanded on seotud sõjaaja all üksuste ettevalmistamise ga , tegevuste ga merel ning sadamates, mereolukorrateadlikkuse loomise ja tuukriteenistuse koordineerimisega. Rannikukaitse divisjon on seotud uue meresõjalise võime rakendamisega. Seoses muudatustega Kaitseväe struktuuriüksuste ülesannetes hakkab rannikukaitse divisjon täitma ka kogu mereväe julgeole ku- ja väekaitsefunktsiooni, sh laevade alalistes ja ajutistes paiknemiskohtades . Lisaks hakkab rannikukaitse divisjon korraldama ajateenijatele sõduri baaskursus t . Mereväekooli funktsioonid jäävad suures osas muutumatuks : kool jätkab relva liigipõhise väljaõppe korraldamist ning osaleb mereväe valdkonna teadus- ja arendustegevustes vastavalt oma pädevusele. Harjutuste ja väljaõppe planeerimisega seotud funktsioonid liiguvad mereväe kui alaliselt tegutseva struktuuriüksuse koosseisus olevasse väljaõppeosakonda. P õhimääruse § 19 lõiget 4 muudetakse seoses mereväe ülesehituse muutmisega . Kui kehtiva põhimääruse järgi on õigus töödelda ja analüüsida Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud viisil saadud teavet laevastikul, siis edaspidi on see õigus mereväel, välja arvatud lahinguteeninduse divisjonil ja mereväekoolil (vt ka põhimääruse § 19 lg 3 ja lg 3 1 seletust). Eelnõu §-ga 2 sätestatakse, et põhimääruse § 15 lõike 4 ja § 15 lõike 5 punkti 1 muudatused jõustuvad 01.07.2022. Teised sätted jõustuvad üldises korras ehk kolmandal päeval Riigi Teatajas avaldamisest arvates. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusega rakendatakse Vabariigi Valitsuse poolt 09.12.2021 kinnitatud „Riigikaitse arengukava ga 2022 − 2031“ sätestatut, mistõttu määrusel eraldiseisvad mõjud puuduvad. Eelnõu l ei ole mõju majandusele, regionaalarengule, loodus- ja elukeskkonnale ega sotsiaalseid mõjusid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Seoses uute meresõjaliste võimete loomisega suureneb väeliigi struktuuris oleva isikkoosseisu vajadus järkjärguliselt . Struktuurimuudatusega ei kaasne koondamisolukordi ning säilitatakse teenistujate praegune oskuste ja pädevuste põhi ne jaotus . Siiski võib mõnel ametikoh al kaasneda täiendkoolituse ja täiendava väljaõppe vajadus. Uued loodavad ametikohad mehitatakse vastavalt uute meresõjaliste võimete loomisele ja ajateenijate väljaõppe ajakavadele. Miinisõja divisjoni, lahinguteeninduse divisjoni ja mereväe staabiga seonduvad muudatused lisa kulusid kaasa ei too. Struktuurimuudatusega kaasnevad kulud, mis tekivad seoses rannikukaitse divisjoni isikkoosseisu järkjärgulise suurenemisega , täpsustuvad „Riigikaitse arengukava 2022 − 2031“ planeerimisprotsessis. Eelnõu rakendamine ei too tulu. 6. Määruse jõustumine Paragrahvi 1 punktid 1 ja 2 jõustuvad 01.07.2022, teised sätted jõustu vad üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esita ti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Kaitseväele . Eelnõule märkusi ei esitatud.