Elering AS hoonestusloa taotlusele täiendava seisukoha küsimine

EELNÕU Hoonestusloa menetluse algatamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) paragrahvidele 218-229 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise ja loa tingimuste muutmise üle. Asjaolud ja menetluskäik Elering AS (registrikood 11022625, aadress Kadaka tee 42, 12915 Tallinn) esitas 08.10.2021 TTJA-le hoonestusloa taotluse Väikese väina põhja teise 110kV merekaabli paigaldamiseks. Kavandatava tegevuse eesmärk on Lääne-Eesti saarte elektrivarustuse töökindluse tagamiseks rajada Muhu saarel olevast õhuliini mastist kuni Orissaare alajaamani täiendav 110 kV merekaabelliin. Taotluse ja sellega seotud dokumendid on kättesaadavad TTJA avalikus dokumendiregistris https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ (dokumendi viit 16-7/21- 12619). VeeS § 217 lg 1 alusel on hoonestusluba vajalik, kui soovitakse koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Vastavalt ehitusseadustiku § 104 lg 2 ei loeta kaldaga püsivalt ühendatud ehitiseks kaldaga ühendatud veekaabelliine, torujuhtmeid ega muid kaldaga ühendatud tehnovõrke ja -rajatisi, samuti ehitisi, mis on kaldaga ühendatud veekaabelliinide, torujuhtmete või muude tehnovõrkude või -rajatiste kaudu. Tuginedes eeltoodule on elektrikaabli paigaldamiseks merre vajalik taotleda hoonestusluba. Rajatav 110 kV merekaabel on armeeritud XLPE ehk plast-isolatsiooniga. Kaabelliini minimaalseks läbilaskevõimeks peab olema vähemalt 520 A. Veekaabelliinina on lubatud kasutada kas ühises armeeritud kaitsekestas kolmesoonelist, ~20 cm läbimõõduga merekaablit, milles on ka kiudoptiline sidekaabel või armeeritud kaitsekestas ühesoonelist ~10 cm läbimõõduga merekaablit, mis enne laevalt veeskamist seotakse kolmnurkselt kokku koos kiudoptilise sidekaabliga. Konkreetne kaabli tüüp selgub kaabelliini projekteerimisel. Mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse merekaabel kogu ulatuses mere põhja pinnasesse. Kaevise sügavus on 1,5 m ning laius 1 m. Kaablikraavi tagasitäiteks kasutatakse kaablikraavist väljakaevatud pinnast, milles ei esine suuri kive ja mida on lubatud asetada otse kaablile. Kaabel paigaldatakse merepõhja spetsiaalselt kaablipaigalduslaevalt. Merepõhja kaeviste kaevamiseks kasutatav süvistustehnika ja -tehnoloogia täpsustatakse projekteerimistööde käigus. Vastavalt VeeS § 219 lg 1 algatab hoonestusloa menetluse TTJA. VeeS § 219 lg 2 kohaselt teeb pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Arvamuse avaldaja peab oma arvamust põhjendama. Sellest lähtuvalt edastas TTJA 26.11.2021 kirjaga nr 16-7/21-12619- 002 nimetatud hoonestusloa taotluse dokumendid ning keskkonnamõju (edaspidi KMH) eelhinnangu arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamise osas Kaitseministeeriumile, Keskkonnaametile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Muinsuskaitseametile, Rahandusministeeriumile, Transpordiametile, Muhu Vallavalitsusele ja Saaremaa Vallavalitsusele.  EELNÕU Muinsuskaitseametil puuduvad 16.12.2021 kirja nr 1.1-7/3532-1 kohaselt vastuväited ning lisatingimused hoonestusloa menetluse algatamiseks. Rahandusministeerium andis 16.12.2021 kirjaga nr 15-1/8399-2 teada, et koostamisel on üleriigiline mereplaneering. Sellest lähtuvalt nõustub Rahandusministeerium hoonestusloa menetluse algatamisega kui taotleja nõustub VeeS § 224 lg 4 sätestatud hoonestusloa tähtajaga. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus mereala planeeringuga. Kuivõrd mereala planeeringu menetlus on jõudnud lõppfaasi, soovitas Rahandusministeerium hoonestusloa menetluse algatamisega oodata kuni planeeringu kehtestamiseni. Keskkonnaministeerium juhtis 21.12.2021 kirjaga nr 16-3/21/5836-3 tähelepanu, et keskkonnaministri 16.04.2021 määrusega nr 19 on muudetud Väikese väina rannikuveekogumi nimetus Kassari-Õunaku rannikuveeks ning tõi välja rannikuveekogumi 2020. aasta seisundi, mille palus KMH eelhinnangus aluseks võtta. Keskkonnaministeerium soovitas eelhinnangu järeldusi täiendada nõudega, et tegevuste läbiviimine kalade kevadisel kudemisajal hõljumi tekke välistamiseks oleks keelatud. Samuti paluti täpsustada millal ja mitu õhuliini on pärast merekaabli rajamist plaanis eemaldada. Keskkonnaministeerium asus seisukohale, et kuivõrd KMH eelhinnangus on negatiivsete mõjude vältimiseks nähtud ette leevendavad meetmed, mida KMH eelhinnang ei saa käsitleda, on vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine KMH menetluse raames. Saaremaa Vallavalitsus pooldas 21.12.2021 kirjaga nr 5-4/6585-2 hoonestusloa menetluse algatamist ning keskkonnamõju hindamise mittealgatamist, seadmata täiendavaid tingimusi tööde tegemiseks või lisauuringute teostamiseks. Keskkonnaamet tõi 29.12.2021 kirjas nr 6.3/21/24898-2 (edaspidi 29.12.2021 kiri) välja, et Natura elupaigatüübid veealused liivamadalad (1110) ning liivased ja mudased pagurannad (1140), mis piirkonnas esinevad, on kavas seada Väikese väina hoiuala kaitse-eesmärkideks töös oleva Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määruse nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” muutmise raames. Keskkonnaamet tõi välja piirkonnas esinevad kaitsealused liigid ning elupaigad ning märkis, et Väike väin on oluline kudeala kõikidele rannikumere kalaliikidele. Keskkonnaametil puudusid vastuväited hoonestusloa menetluse algatamisele, kuid esitati mitmeid märkusi KMH eelhinnangu kohta. Keskkonnaamet palus täpsustada millal esimene Väikese väina merekaabel täpsemalt paigaldati. Kuna esimese kaabli rajamisel merepõhja teadaolevalt ei silutud ning teise kaabli rajamise aeg ei ole teada, võib tegevusega kaasneda kumulatiivne mõju. Eelhinnangus on vajalik käsitleda tegevuse võimalikku mõju emaputkele ning anti soovitusi meetmeteks, mis aitavad paremini taastuda rannaniidu elupaigal ja merelistel elupaikadel. Eelhinnangus tuleks seada tingimuseks, et töid ei teostata lindude pesitsusajal. Samuti tuleks põhjalikumalt hinnata võimalikku mõju rändlindudele, kelle jaoks on piirkond Keskkonnaameti hinnangul oluliseks toitumisalaks. Keskkonnaametil puudusid täiendavad ettepanekud uuringute teostamiseks. Tulenevalt KMH eelhinnangus ette nähtud leevendusmeetmetest on vajalik keskkonnamõju hindamise läbiviimine. Transpordiamet asus 30.12.2021 kirjaga nr 6.3-1/21/28453-2 (edaspidi 30.12.2021 kiri) seisukohale, et hoonestusloa menetluse ja projekteerimise käigus tuleb kaasata Uisusadama ja Orissaare sadama pidajad nende arvamuse saamiseks, sest kaabelliin ristub laevateega, mida on ohutuse tagamiseks vajalik aeg-ajalt süvendada. Samuti läbib kaablitrass navigatsiooniteabes avaldatud kaablite ala, kus võib esineda kaableid, mille asukoht on teadmata.  EELNÕU Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tõi 12.01.2022 kirjas nr 1.10-17/2021/7023-2 välja, et täiendava merekaabli paigaldamine Väikesesse väina on saarte varustuskindluste tagamiseks riigi jaoks tähtsaks projektiks. Kaabli rajamist rahastatakse Euroopa Liidu taasterahastusest, mistõttu on oluline projekti õigeaegne valmimine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetas hoonestusloa menetluse algatamist. TTJA täiendas asjaomaste asutuste seisukohtade alusel KMH eelhinnangut. Taotleja esitas 17.01.2022 hoonestusloa taotluse täpsustuse, mille kohaselt töid teostatakse ajavahemikus 15.07-30.09 ehk väljaspool kalade kudeaega ning lindude pesitsusperioodi. KMH eelhinnangu järelduste kohaselt ei kaane negatiivseid mõjusid Natura võrgustikku arvatud aladele ning vajalik ei ole seada leevendusmeetmeid mõju vältimiseks Natura aladele. Eeltoodule tuginedes ei ole keskkonnamõju hindamise algatamine vajalik. Arvestades Keskkonnaministeeriumi 21.12.2021 kirjas nr 16-3/21/5836-3 ning Keskkonnaameti 29.12.2021 kirjas nr 6.3/21/24898-2 toodud, esitas TTJA täiendatud KMH eelhinnangu, hoonestusloa taotluse ning hoonestusloa menetluse algatamise ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu Keskkonnaministeeriumile ning Keskkonnaametile seisukoha andmiseks 22.02.2022 kirjaga nr 16-7/21-12619-013. Keskkonnaamet vastas 10.03.2022 kirjaga nr 6-3/21/24898-4 (edaspidi 10.03.2022 kiri), et täiendatud materjalides on arvestatud Keskkonnaameti 29.12.2021 kirjas nr 6-3/21/24898-2 esitatud märkustega. Keskkonnaamet nõustus KMH eelhinnangu järeldusega, et kui kavandatud tööd teostatakse hoonestusloa taotluses nimetatud ajavahemikus 15.07-30.09, ei kaasne eeldatavasti ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ja terviklikkusele. Keskkonnaamet palus konkreetsemalt täpsustada mis ajaperioodil leidis aset esimese Väikese väina kaabelliini rajamine, et oleks veendumus tööde teostamise võimalikkuse osas enne siia kudemisaega. Uute teadmiste kohaselt on planeeritud trassikoridoris täpselt merisiia kudeala Suurkare, mille seisukorda ei tohi kaabli paigaldamine rikkuda. Seetõttu tuleb kaablitrassi nihutada selliselt, et see oleks kudealast võimalikult eemal. Keskkonnaministeerium vastas 10.03.2022 e-kirja teel, et täiendavad seisukohad esitatud materjalidele puuduvad ning taotluse osas ametlikku seisukohta ei edastata, st kooskõlastatakse vaikimisi (registreeritud TTJA dokumendiregistris dokumendi viidaga 16-7/21-12619-015). Lähtuvalt Keskkonnaameti 10.03.2022 kirjast nr 6-3/21/24898-4 täpsustas taotleja 19.04.2022 kirjaga nr 9-10/2022/48-2 hoonestusloaga hõlmatavat ala selliselt, et see asuks Suurkare siia kudemispaigast võimalikult eemal. Seetõttu paikneb võrreldes 08.10.2021 taotlusega kaablitrass Suurkare piirkonnas mõnevõrra põhjasuunas, Suurkare ja Välja (47801:001:0211) kinnistu vahele jääval merealal. Muid tehnilisi karakteristikuid (v.a kaabliliini pikkus veekofus) 19.04.2022 taotluse täiendusega ei muudetud. Taotleja täpsustas 22.04.2022 e-kirja teel, et esimese kaabelliini töid viidi läbi 16.07-20.09.2019. TTJA täiendas vastavalt Keskkonnaameti märkustele ning taotleja 19.4.2022 täpsustustele KMH eelhinnangut ning hoonestusloa algatamise eelnõud. Veekogu põhja paigaldatava kaabelliini pikkus on ca 4880 m ja ehitisealune pindala ca 4880 m2. Ehitustööde järgselt on meres koormatava ala suuruseks 976 m2. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid: X1: 6493063,1 Y1: 451134,4  EELNÕU X2: 6493039,5 Y2: 450428,3 X3: 6492914,4 Y3: 449592 X4: 6492953 Y4: 449149,8 X5: 6492874,5 Y5: 448850,1 X6: 6492113,6 Y6: 447246,9 X7: 6491888,8 Y7: 446724,3 X8: 6491785,0 Y8: 446651,5 X9: 6491683,9 Y9: 446628,9 Kuna võrreldes asjaomastelt asutustelt ning kohalikelt omavalitsustelt 08.10.2021 esitatud hoonestusloa taotluse materjalidele 26.11.2021 küsitud seisukohaga on vahepealsel perioodil muudetud mõnevõrra nii kaablitrassi paiknemist veekogus kui ka tööde läbiviimise aega, küsis TTJA xx.04.2022 kirjaga 16-7/21-12619-017 seisukohta täiendatud hoonestusloa taotluse, hoonestusloa algatamise otsuse eelnõul ning keskkonnamõju hindamise eelnõu osas Kaitseministeeriumilt, Keskkonnaametilt, Keskkonnaministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Muinsuskaitseametilt, Rahandusministeeriumilt, Transpordiametilt, Muhu Vallavalitsuselt ja Saaremaa Vallavalitsuselt. Lähtuvalt Transpordiameti 30.12.2021 kirjast küsiti arvamust ka Uisusadama ja Orissaare sadama pidajatelt, sest kaabelliin ristub laevateega, mida on ohutuse tagamiseks vajalik aeg-ajalt süvendada. Seisukohad… VeeS § 219 lg 3 kohaselt kui ei ilmne hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid, siis enne hoonestusloa menetluse algatamist avaldab pädev asutus teate Ametlikes Teadaannetes, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel. Teates avaldatakse hoonestusloa taotleja ja taotluse andmed. Tuginedes eeltoodule ning VeeS § 219 lg 3 avalikustas TTJA xx.xx.2022 Ametlikes Teadaannetes teate hoonestusloa menetluse algatamise kavatsusest seoses Elering AS hoonestusloa paigaldada Väikesesse väina Muhu saare ja Orissaare vahelisele merealale teise 110kV elektrikaabli. Samasisuline info avalikustati TTJA kodulehel ning xx.xx.2022 Eesti Päevalehes. Vastavalt VeeS § 219 lg 4 oli teistel huvitatud isikutel õigus esitada kahekümne päeva jooksul teate avaldamisest arvates omapoolne hoonestusloa taotlus sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks. Avalikustamise käigus esitati/ei esitatud TTJA-le ühtegi hoonestusloa taotlust sama avaliku veekogu osale.  EELNÕU Õiguslikud järeldused VeeS § 218 lg 1 ja § 219 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab TTJA hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Hoonestusloa menetluse algatamine toimub vastavalt VeeS § 219. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 sätestab keskkonnamõju hindamise algatamise ja algatamata jätmise. Elektrikaabli paigaldamine avalikku veekogusse ei ole KeHJS § 6 lg 1 alusel olulise keskkonnamõjuga tegevus ning keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) ei ole kohustuslik. Vastavalt KeHJS § 6 lg 2 p 18 ja lg 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 11 p 6 ja 7 ning § 15 p 8 kohaselt tuleb anda keskkonnamõju hindmaise vajalikkuse eelhinnang. TTJA koostas eelhinnangu hoonestusloa taotleja esitatud andmete alusel, sh Maves AS-i koostatud „110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang“ (töö nr 18031) ning keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ alusel. Tuginedes Maves AS-i koostatud eksperthinnangus on välja toodud meetmed, mida tuleks rakendada elektrikaabli paigaldamisel: • Tööde läbiviimise ajal tuleks vältida tegevust nii kevadisel kudemisajal (enne 01.06) kui talvisel merisiia kudemisajal (oktoober-november). • Kui on kavas töid läbi viia oktoobris-novembris on vajalik läbi viia sügisesed kalade kudemisalade uuringud vältimaks kaablitrassi võimalikku sattumist olulistele merisiia koelmualadele. • Kaabelliini rajamist tuleb vältida lindude pesitsusperioodil (15.04-15.07). • Viies läbi täiendav ühekordne pesitsevate veelindude loendus planeeringuala vahetus läheduses – Ablusekarel, Argikarel, Poistekarel ning Lambakarel võib kaaluda lähtudes uuringu tulemustest ajaliste piirangute leevendamist. • Tööde käigus avastatud kultuuriväärtusega leiust tuleb teavitada Muinsuskaitseametit või valla- või linnavalitsust ning säilitada leiukoht muutumatul kujul. • Projekti koostamise käigus tuleb selgitada, kui palju pinnast ja kus taaskasutatakse. • Kasutatav tehnika peab olema vesiehituseks sobilik ning tehniliselt korras. Kuna esitatud hoonestusloa taotlusega soovitakse läbi viia samalaadset tegevust, mis oli AS Mavesi poolt koostatud eksperthinnangu aluseks ja mis paikneb eksperthinnangu objektist maksimaalselt ~1 km kaugusel läänesuunas, on TTJA seisukohal, et eksperthinnangu järeldused on asjakohased ka käesoleva hoonestusloa taotluse raames. Arendaja esitas 17.01.2022 hoonestusloa taotluse täpsustuse, mille kohaselt töid teostatakse ajavahemikus 15.07-30.09. See tähendab, et tööde läbiviimine ei leia aset kalade kudeajal ega lindude pesitsusajal. Seega ei ole tegevuseks vajalik seada täiendavaid ajalisi piiranguid. Kui  EELNÕU elektrikaabli paigaldamisel ning ehitustööde käigus rakendatakse eelpoolnimetatud täiendavaid meetmeid (tegevuskava kultuurväärtusega leiu puhul, pinnase ja selle taaskasutamisega seotud asjaolud ning tehniliselt korras tehnika kasutamine), siis keskkonnamõju hindamise läbiviimine ei ole vajalik. VeeS § 221 lg 1 ja 2 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu; taotletaval alal on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus, mille tulemusel antava hoonestusloa alusel ehitatava ehitise olemusest tulenevalt ei ole asjaomasele alale võimalik anda teist hoonestusluba; taotletaval alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud või kui kavandatava ehitise püstitamiseks on vaja koostada riigi eriplaneering. VeeS § 224 lg 4 kohaselt, kui hoonestusloa menetlus on algatatud ala kohta, mille suhtes on algatatud ka planeering, ja kui planeerimismenetlus ei ole lõppenud, siis kehtib selle hoonestusloa menetluse alusel antud hoonestusluba üks aasta peale planeeringu kehtestamist. Taotletaval alal on hoonestusloa menetluse algatamise hetkel pooleli Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 korraldusega nr 157 algatatud üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu menetlus. Elering AS on täiendavalt täpsustanud, et nõustub VeeS § 224 lg 4 sätestatud hoonestusloa kehtivusajaga, seetõttu jätab TTJA VeeS § 228 lg 2 p 2 hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise aluse kohaldamata. Lähtudes arendaja poolt esitatud hoonestusloa taotlusest, selle 17.01.2022 täiendusest ja asjaomaste asutuste arvamustest ei ole tuvastatud hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid. Ärakuulamine TTJA saatis xx.xx.2022 kirjaga nr 16-7/21-12619-xx haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja 2 alusel hoonestusloa menetluse algatamise otsuse eelnõu Elering AS-le tutvumiseks ning arvamuse ja seisukoha andmiseks. Elering AS edastas... Otsus Lähtudes veeseaduse § 219 lg 1 ja lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 18 ja lg 4, § 9 lg 1 ja § 11 lg 2, 4, 8 ja 81, § 12 lg 11 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 6 ja 7 ning § 15 p 8 alusel: 1. algatada hoonestusloa menetlus Elering AS-i 08.10.2021 esitatud ning 17.01.2022 ja 19.04.2022 täiendatud hoonestusloa taotluste alusel, millega taotletakse hoonestusluba 110 kV elektrikaabli paigaldamist Väikese väina merepõhja;  EELNÕU 2. jätta algatamata keskkonnamõju hindamine, kuna planeeritava elektrikaabli paigaldamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju, kui kaabli paigaldamisel rakendatakse Maves AS-i koostatud „110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang“, töö nr 18031, mai 2018) eksperthinnangus välja toodud meetmeid; 3. elektrikaabli paigaldamisel planeeritavale alale tuleb rakendada eksperthinnangus (Maves AS-i koostatud „110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang“, töö nr 18031, mai 2018) peatükis 6 "Järeldused", lk 29, välja toodud meetmeid ning tegevus peab toimuma väljaspool kalade kevadist kudeaega ning lindude pesitsusperioodi (15.04-15.07) ning kalade talvist kudeaega (01.10- 30.11); 4. keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta, piiriülene keskkonnamõju puudub ning täiendavaid keskkonnauuringuid ei ole vaja läbi viia. Hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest teavitatakse 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.  EELNÕU KMH EELHINNANG 1. Asjaolud Elering AS (registrikood 11022625, edaspidi ka arendaja) esitas 08.10.2021 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) hoonestusloa taotluse Väikese väina põhja teise 110kV merekaabli paigaldamiseks. Arendaja esitas 17.01.2022 hoonestusloa taotluse täpsustuse, mille kohaselt teostatakse töid ajavahemikus 15.07-30.09. Hoonetusala asukohta täpsustati 19.04.2022 taotluse täpsustusega, sest vahepealsel ajal oli selgunud, et kaablitrassil on tuvastatud merisiia koelmuala, mida on vajalik vältida. Elektrikaabli paigaldamine avalikku veekogusse ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 alusel olulise keskkonnamõjuga tegevus ning keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) ei ole seega kohustuslik. Vastavalt KeHJS § 6 lg 2 p 18 ja lg 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 11 p 6 ja 7 kohaselt tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, kui veekogu põhja kavandatakse elektriülekandeliini või -sidekaabli rajamist ning kui toimub veekogu süvendamine alates mahust 100 m3. Samuti tuleb eelhinnang anda määruse nr 224 § 15 p 8 alusel kui tegevus ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Hoonestusloa taotluse dokumentatsioonist lähtuvalt on kaabelliini merepõhja paigaldamiseks vajalik süvendusmaht kuni 7320 m3. TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9) andma hinnangu, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle. AS Maves poolt on koostatud „110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina. Keskkonnamõjude eksperthinnang“ (töö nr 18031). Kuna käesoleva hoonestusloa taotlusega soovitakse läbi viia samalaadset tegevust, mis oli AS Mavesi poolt koostatud eksperthinnangu aluseks ja mis paikneb eksperthinnangu objektist maksimaalselt ~1 km kaugusel läänesuunas, on TTJA seisukohal, et eksperthinnangu järeldused on asjakohased ka käesoleva hoonestusloa taotluse raames. Keskkonnamõju eelhinnang on teostatud taotleja esitatud andmete ning AS Maves poolt koostatud eksperthinnangu alusel. Samuti on aluseks võetud keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. 2. Kavandatava tegevuse kirjeldus Kavandatava tegevuse eesmärk on Lääne-Eesti saarte elektrivarustuse töökindluse tagamiseks rajada Muhu saarel olevast õhuliini mastist kuni Orissaare alajaamani täiendav ehk teine 110 kV merekaabelliin. Kaabelliin paigaldatakse Väikese väina põhja, teostades eelnevalt kaabli paigaldamiseks vajalikke süvendamistöid.  EELNÕU Mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse kaabelliin kogu ulatuses pinnasesse. Veekogu põhja paigaldatava kaabeliini pikkus ca 4,82 km ja kogumaht 100 m3. Kaabel paigutatakse taotluse kohaselt 1,5 m sügavusse ja 1 m laiusesse kaevisesse. Hinnanguline süvendusmaht on 7230 m3. Kaablikraavi tagasitäiteks kasutatakse kaablikraavist väljakaevatud pinnast, milles ei esine suuri kive ja mida on lubatud asetada otse kaablile. Kaevise kaevamiseks kasutatav süvendustehnika ja -tehnoloogia täpsustatakse projekteerimise käigus. Kaabelliin paigaldatakse merepõhja spetsiaalselt kaablipaigalduslaevalt. Tööde kavandatav kestvus ei ole taotluses välja toodud. Väikese väina esimese merekaabli tööde pikkuseks planeeriti kuus kuud ja see kavandati läbi viia maist oktoobrini. Keskkonnaministeeriumi 31.05.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/448 väljastati tööde teostamiseks vee erikasutusluba nr L.VV/331046, mis kehtis ajavahemikus 31.05.2018-31.12.2020 ning mille kohasel ei tohtinud heljumit tekitavaid töid teha 15.04-15.06 ning oktoobrist detsembrini. Elering AS info kohaselt viidi I kaabli rajamiseks töid läbi 16.07-20.09.2019 vastavalt vee erikasutusloas sätestatud ajalistele tingimustele. II kaablit kavandatakse 17.01.2022 esitatud hoonestusloa täpsustuste kohaselt rajada ajavahemikus 15.07-30.09. Arendaja täiendava info kohaselt toimuvad tööd eeldatavalt 2023. aastal. Kavandatav tegevus leiab aset Väikese väina põhjaosas, Väikese väina tammist loodes ning Orissaare sadamast läänesuunas. Kavandatav tegevus on seotud strateegiliste dokumentidega. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 üheks alameesmärgiks on varustuskindluse tagamine. Vastavalt arengukavale tuleb jätkuvalt panustada vananevate liinide rekonstrueerimisse. Eesti üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt nähakse varustuskindluse suurendamiseks saartel ette Lääne-Eesti saari ja mandrit ühendav kõrgepinge ringliin. Saare maakonnaplaneeringu 2030+ alusel on põhivõrgu arendamise peamine eesmärk elektri varustuskindluse tõstmine Saaremaal ja Hiiumaal. Elektri varustuskindluse tõstmise esmaseks osaks on 110 kV kaabelliinide ehitamine mandri-Eesti ja Muhu saare vahele. Kahe alternatiivsetel trassidel kulgeva kaabli ehitamine tagab Saaremaa ja Hiiumaa elektrivarustuse ka olukorras, kui üks kaablitest mingil põhjusel tööst välja peaks langema. Seega esitatud hoonestusloa taotluse eesmärgiks on kava on rajada dubleeriv/täiendav kaabelliin üle Väikse väina Muhu saarelt otse Orissaare alajaama. Tegevus väljaspool hoonestusloa taotlust leiab aset maismaal, kus esineb looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) kohaselt ehituskeeluvöönd. LKS § 38 lg 1 p 1 alusel on Muhumaa osas ehituskeeluvööndi ulatuseks 200 m ning § 38 lg 1 p 3 kohaselt Orissaares (tiheasustusala) 50 m. Kuna mõlemas asukohas on tegemist korduvalt üleujutatava mererannaga, hakatakse veekaitselisi piiranguid arvestama 1 m kõrgusest kaldajoone kõrgusväärtusest (LKS § 35 lg 31) ning vööndite hulka arvestatakse ka üleujutatav ala (LKS § 35 lg 4). Kuigi LKS § 38 lg 3 kohaselt on ranna ehituskeeluvööndis ehitustegevus üldjuhul keelatud, rakendub maismaal rajatavale kaabelliinile § 38 lg 4 p 8 tulenev ehituskeeluvööndi erisus. 3. Kavandatava tegevuse asukoht, mõjutatav keskkond ning kaasnevad mõjud  EELNÕU Muhumaad Saaremaast eraldava Väikese väina laius on 2-4 kilomeetrit (minimaalne laius 1,8 km – Ahenda nuka ja Kanissaare vahel), pikkus umbes 20 kilomeetrit. Väike väin on käesoleval ajal jagatud tammi poolt kaheks suletud ehk omavahel eraldatud laheks. Väike väin on arvatud varasema Väikese väina rannikuveekogumi asemel Kassari-Õunaku lahe rannikuvee (EE14) koosseisu. Tegemist on loodusliku veekoguga, mille seisund on 2020. aastal hinnatud heaks ning koondseisund halvaks. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2021- 2027 eelnõu kohaselt on 2027. aastaks seatud veekogumi seisundi eesmärgiks hea. Kavandatud tegevus viikase läbi piiratud aja jooksul. Kaablitrassi süvendamise ja trassi täitmisel pinnasega eraldub veesambasse teataval määral peenefraktsioonilist heljumit, mille tulemusena võib tööde teostamise vahetus läheduses ajutiselt langeda vee läbipaistvus. Samuti võib mingis koguses sattuda veesambasse ka setetesse mattunud toitaineid (põhiliselt fosforiühendeid). Arvestades tööde piiratud iseloomu, ei ole ette näha veekogu seisuni muutust. Kavandatud tegevus ei mõjuta Väikese väina avaveekoosluste struktuuri ega liigilist koosseisu, sest tulenevalt tegevuskoha iseloomust (madal merelaht), ei ole ette näha mõjude jõudmist avavee kooslusteni. Tegevusega ei kaasne loodusvarade kasutust, sest tagasitäiteks kasutatakse olemasolevat põhjasubstraati. Kavandatud tegevuse puhul hävib kaablipaigaldustrassi sisse jääv põhjataimestik. Potentsiaalselt saab mõjutatud kokku ligi 7230 m2 merepõhja (eeldades kaablitrassi laiuseks 1,5 m). Trassi paigaldamisega hävitatakse piirkonnas esinev põhjataimestik, kuid kuna tagasitäideks kasutatakse valdavalt eemaldatud põhjasubstraati, taastub elustik maksimaalselt mõne aasta jooksul. Põhjaloomastiku puhul ei kaasne kogu põhjaloomastiku hävimist. Kuna eemaldatud pinnas täidetakse samasse kohta tagasi, siis võib mingi osa settes olevast põhjaloomastikust ka säilida. Mõju põhjaloomastikule on väike. Kooslused taastuvad aasta, maksimaalselt mõne aasta jooksul. Kavandatud tegevus mõjutab kalastikku eelkõige läbi kudesubstraadi muutuste. Need muutused võivad tekkida ka suuremal alal kui vahetu kaablitrass ise, sest hõljum võib levida suuremale alale kui tööde läbiviimise vahetu asukoht. Piirkond on oluline kudemisala paljudele rannikumere liikidele. Eksperthinnangus on välja toodud, et tööde läbiviimise ajal tuleks vältida tegevust nii kevadisel kudemisajal (tavaliselt analoogsetes tingimustes välditakse heljumi teket ja kudealade kahjustamist enne 01.06) kui talvisel merisiia kudemisajal (oktoober-november). Muul ajal läbiviidud tööd kalastikku oluliselt ei mõjuta. Töid teostatakse väljaspool kalade kudemisaega. Kaasnevad mõjud vee-elustikule ja vee kvaliteedile on ajutised ja pöörduvad ning esinevad vaid tööperioodil, otseselt kaevealal ja selle vahetus läheduses. Kavandatav tegevus jääb Eesti Eluslooduse Infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmebaasi järgi Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitsealale, täpsemalt Lääne-Eesti saarte biosfääri programmi puhveralale. Kavandatava tegevuse mõju Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitsealale on seotud mõjudega Väikese väina veekvaliteedile, väinaga seotud elustikule ning kultuuriväärtustele. Kavandatava kaabelliini trass jääb lisaks ka Väikese väina hoiualale, mille piirid kattuvad piirkonnas Natura 2000 alade, Väikese väina loodusala ja Väinamere linnuala territooriumitega. Väikese väina hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide (esmatähtsad tärniga) - rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), esmaste rannavallide (1210), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte ning  EELNÕU laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), puiskarjamaade (9070) ja II lisas märgitud liikide - emaputke (Angelica palustris), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on hüüp (Botaurus stellaris), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), hahk (Somateria mollissima), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), aul (Clangula hyemalis), roo-loorkull (Circus aeruginosus), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), mustsaba-vigle (Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius arquata), punajalg-tilder (Tringa totanus), kivirullija (Arenaria interpres), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) ja punaselg-õgija (Lanius collurio). Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, võib sellega kaasneda negatiivsed mõjud piirkonnas esinevatele lindudele ja Natura elupaigatüüpidele, kuid kuna Väikese väina hoiuala vastavad kaitse-eesmärgid kattuvad Natura võrgustikku arvatud Väinamere linnuala ja Väikese väina loodusala kaitse-eesmärkidega, antakse vastav mõjude hinnang Natura eelhindamise alapeatükis. Madalaveeline Väike väin on atraktiivne rändepeatuskoht paljudele veelindudele - eelkõige väikeluigele, hallhanele, valgepõsk-laglele, sookurele, laululuigele, soopardile, piilpardile, viupardile, sinikael-pardile, tuttvardile, merivardile, sõtkasele, aulile, punapea-vardile, kormoranile ning mitmetele kurvitsalistele. Suuremal määral peatub Väikesel väina hoiualal rändelindudest veel kühmnokk-luike, rabahane, suur-laukahane, lauku, liivatülli, suurrüdi ja soorüdi. Häid toitumiskohti rändel peatuvatele kahlajatele pakub olenevalt tuule suunast paljanduv merepõhi Kõinastu leede piirkonnas ning väina keskosas Väikse väina tammist kagus. Alad jäävad rajatavast kaabelliinist vastavalt 6,3 km ja 1,7 km kaugusele. Nimetatud liikidest pole kaitstavate alade (hoiuala, linnuala) kaitse-eesmärkideks soorüdi ning kurvitsalistest väikekajakas, hõbekajakas ning merikajakas. Soorüdi eelistab toituda veepiiril ning üldjuhul tarvitab toiduks seal leiduvat. Kajakad söövad üldjuhul peamiselt lendavaid putukaid, harvem kalu ja veeputukaid. Kõik nimetatud kajakaliigid toituvad rändel ka koorikloomadest ja veepinna lähedal liikuvatest kaladest. Vaid Väikese väina hoiuala kaitse- eesmärgiks on seatud valgepõsk-lagle, kes toitub veekogu kallastel taimedest, rände ajal põldudel ja rannaniitudel. Pidades silmas nimetatud liikide toitumiseelistusi, ei ole tegevusega oodata olulist ja pöördumatut mõju soorüdile, väikekajakale, hõbekajakale ja merikajakale. Tegevust viiakse läbi väljaspool kevadist rännet. Märkimisväärsem sügisränne algab olenevalt liigist üldjuhul septembris (valdavalt kuu teises pooles) ning oktoobris, kuid eeldatavalt on tööd selleks ajaks kas lõppenud või need on lõppemisjärgus ning lokaalsed. Tegevusega ei ole välistatud mõningane lindude häirimine või toidubaasi vähenemine, kuid võimalikud mõjud rändel olevatele veelindudele on mitteolulised, ajutised ja pöörduvad. Tulenevalt Väikese väina karakteristikutest on nimetatud liikidel võimalik toituda ka tegevuse asukohast eemal.  EELNÕU Samuti on Orissaare piirkonnas inventeeritud sarvikpüti elupaik, mis hõlmab tööde piirkonna kaldalähedast ala. Liik on arvatud II kaitsekategooriasse, kuid ei ole Väikese väina hoiuala või Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks. Kavandatuid töid viiakse läbi piiratud aja jooksul, s.t töid teostatakse etapiviisiliselt, mistõttu mõjud on seotud konkreetse kaablitrassi paigaldamise asukohaga. Samuti teostatakse töid väljaspool sarvikpüti pesitsusaega, mil sarvikpütt on eriti tundlikud toidubaasi kvaliteedist ning häirimisest. Seega teataval määral võib tegevus mõjutada sarvikpüti elupaika, kuid mõju on lühiajaline ning pöörduv. LKS § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Kuivõrd Väikese väina hoiuala kaitse-eesmärgid kattuvad suuresti Natura alade kaitse- eesmärkidega, antakse hinnang tegevuse mõjust kaitseväärtustele eraldiseisvalt Natura eelhindamise peatükis, millest lähtuvalt ei ole tegevusega oodata selliste mõjude esinemist, mis oleks vastuolus LKS § 32 lg-ga 2. Maa-ameti pärandkultuuri ja kultuurimälestiste kaardirakenduste andmetel kaabelliini trassile Väiksesse väina kultuuriväärtuseid ei jää. Seega puudub tegevusel mõju teadaolevatele pärandkultuuri- ja kultuurimälestistele. Kavandatav tegevus ei põhjusta olulisel määral jäätmeteket, seega oluline mõju jäätmetekkele puudub. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaabli rajamise käigus ümbruskonnale ei kaasne. Kavandatava kaabelliini trassil ei asu maavarade leiukohti, seega puudub ka mõju maavaradele. Ehitustöödega kaasnev müra on ajutine ja kaasneb vaid kaabelliini paigaldamise etapis. Kaabli paigaldamine vette käib laevalt, millega ei kaasne olulisel määral vibratsiooni teket. Samuti ei ole ette näha mõju õhukvaliteedile halvenemisele. Tegevusega kaasnevad tervisemõjud ja riskid piirduvad ehitusperioodiga, kuid need puudutavad eelkõige tööde läbiviijaid ning seda mõju on võimalik vähendada vastavate asjakohaste meetmetega (mürarikkamatel töödel kõrvaklappide kasutamine, raskuste tõstmisel kiivri kandmine jms). Mõju tervisele ei ole ette näha. Tegevusega on oht avariiolukordade esinemiseks, sest toimub mehhanismide (sh merealal spetsiaalse laeva) kasutamine. Avariiolukordade vältimiseks tuleb kasutada tehniliselt korras töövahendeid ja näha vajadusel ette meetmed avariiolukordade lahendamiseks (nt õlilekkest tekkiva reostuse likvideerimine jms). 4. Natura eelhindamine 1) Informatsioon kavandatava tegevuse ja selle keskkonna kohta Elering AS soovib Lääne-Eesti saarte elektrivarustuse töökindluse tagamiseks rajada Väikese väina põhja lisaks varem rajatud elektrikaabelliinile teise kaabelliini. Tööd leiaksid aset Väikese väina (VEE3328010) põhjaosas, Väikese väina tammist loodes ning Orissaare sadamast läänepool.  EELNÕU Täiendava ehk teise kaabelliini pikkuseks veekogus on 4,82 km ning kaabli kogumaht on 100 m3. Kaabelliin rajatakse spetsiaalset kaablipaigalduslaeva kasutades veekogu põhja kuni 1,5 m sügavusse ja 1 m laiusesse kaevisesse, mis täidetakse merepõhjast eelnevalt eemaldatud pinnasega. Hinnanguline süvendamise maht on 7230 m3. Kavandatava tegevusega kaasneb tööde perioodil merepõhja süvendamistööd, selle käigus heljumi liikumisest tulenev vee hägustumine ning piirkonnas viibivate lindude häirimine. Töid viiakse läbi ajavahemikus 15.07-30.09, seega väljaspool lindude pesitsusperioodi ning üldjoontes väljaspool massilist lindude rännet. 2) Mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus Väinamere linnuala Väinamere linnuala (EE0040001) asub Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas. Ala on kaitse alla võetud Vabariigi valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (edaspidi korraldus nr 615). Korralduse nr 615 punkti 1 alapunkti 66 kohaselt on liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge- toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Väikese väina loodusala Väikese väina loodusala (EE0040486) asub Saare maakonnas. Määruse nr 615 punkti 2 alapunkti 515 kohaselt kaitstakse loodusalal järgnevaid I lisas nimetatud elupaigatüüpe  EELNÕU (esmatähtsad elupaigatüübid märgitud tärniga): veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), esmased rannavallid (1210), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood ehk alvarid (6280*), puisniidud (6530*), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*) ja puiskarjamaad (9070). Samuti kaitstakse järgnevate II lisas nimetatud liikide isendite elupaiku: emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), madal unilook (Sisymbrium supinum) ja viigerhüljes (Phoca hispida bottnica). Ala osas tervikuna kehtib Väikese väina hoiuala, Aljava käpaliste püsielupaiga ja Või merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskava aastateks 2014-2023 (edaspidi kaitsekorralduskava). Kuna Väikese väina hoiuala kaitse-eesmärgid hõlmavad ka piirkonnas esinevaid Natura alade kaitseväärtusi, on TTJA hinnangul Natura alade kaitsekorralduse puhul asjakohane arvestada ka hoiuala kaitsekorralduskavas tooduga. Vastavalt kaitsekorralduskava peatükile 4.1.12 on üheks kaitsekorralduslikuks meetmeks nähtud ette piki Väinatammi kulgeva kõrgepingeliini asendamist kaabelliiniga. Kõrgepingeliin on suureks ohuks väinas peatuvatele ja pesitsevatele veelindudele, eriti suurematele lindudele nagu luiged. TTJA on 14.06.2019 otsusega nr 16-7/18-1126-043 andnud hoonestusloa Väikese väina põhja 110 kV merekaabli paigaldamiseks. Ehitustööd on tänaseks läbi viidud ja see andis võimaluse demonteerida ühe kõrgepingeliini. Kavandatava tegevuse läbiviimisel tekib võimalus demonteerida ka piki Väinatammi kulgev teine kõrgepingeliin. Seega on kavandatavat tegevust käsitletud kaitsekorralduskavas, mis võimaldab parandada väinas peatuvate ja pesitsevate veelindude ohutust ehk vähendada olemasoleva olukorra negatiivset mõju Väinamere linnuala (ja Väikese väina hoiuala) kaitse-eesmärkidele. 3) Kavandatava tegevusega kaasnev võimalik mõju Väinamere linnualale ning Väikese väina loodusalale Väinamere linnuala EELIS andmetel on vahetult töödega hõlmatud piirkonnas inventeeritud kaitsealuste liikide väikeluige (Muhumaa poolses osas) ning sarvikpüti (Orissaare piirkonnas) esinemine. AS Maves poolt koostatud eksperthinnangu kohaselt on madalaveeline Väike väin atraktiivseks rändepeatuseks. Tööde piirkonnas on väin sügavam (keskmiselt 1-2 m) ja merepõhja paljandumist ei toimu, mistõttu pole ala veelindude toitumiseks nii atraktiivne koht kui näiteks Kõinastu leede piirkond ning tammist kagusse jääv mereala. Kavandavate tööde lähipiirkonda jääb kaks linnustikule olulist saart – Argikare ja Ablusekare, kus on varasemalt tuvastatud järgnevate Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks seatud liikide esinemine – kühmnokk-luik, hallhani, rääkspart, sinikael-part, tuttvart, lauk, naaskelnokk, kiivitaja, punajalg-tilder, naerukajakas, kalakajakas, jõgitiir ja randtiir. Seega on tegevusest Argikare ja Ablusekare piirkonnas mõjutatud eelkõige eelnevalt nimetatud 14 linnuliiki, kuivõrd sarvikpütt ei ole arvatud linnuala kaitse-eesmärgiks. Seoses süvendustöödega kaasneva heljumiga võib taimekoosluste areng olla pärsitud, millega võib kaasneda veetaimestiku leviku vähenemine. Taoline protsess võib lühiajaliselt mõjutada piirkonnas toitumiseks kasutavate herbivoorsete linnuliikide esinemist. Kavandatuid töid  EELNÕU viiakse läbi piiratud aja jooksul - s.t töid teostatakse etapiviisiliselt, mistõttu mõjud on seotud konkreetse kaablitrassi paigaldamise asukohaga, mitte kogu trassi pikkusega. Mõju terve trassi osas ei ole eeldatavalt suur, sest süvendustööde piirkond ja ümbritsev ala ei ole tulenevalt merepõhja iseloomust laialdane toitumispaik ujupartidele (viupart, rääkspart, soopart, luitsnokk-part, sinikael-part), luikedele (väikeluik, laululuik, kühmnokk-luik), laugule, naaskelnokale, punajalg-tildrile ja kiivitajale. Hallhani toitub põldudel ning kurvitsalised eelistavad toitumisalana tammist lõunasse jäävat mereala. Põhjasettest vabanevad toitained võivad põhjustada piirkonna toitelisuse tõusu ja niitvetikate massarengut, samas mändvetikate, meriheina ja penikeelte (Potamogeton perfoliatus et pectinatus) koosluste taandumist. Mõju võib avalduda kõikidele kaitseväärtusteks olevatele luigeliikidele, kuid kuna veelinnud eelistavad valdavalt toituda tammist ida pool, ei saa võimalikku mõju pidada oluliseks. Kui veekeskkond on üleliigse hõljumi esinemise tõttu hägustunud, võivad kaasneda negatiivsed mõjud kaladest toituvatele lindudele nagu kaurid, kormoranid, pütid, kosklad, tiirud jne. Tammist lõunasuunas eelistavad peatuda muuhulgas punapea-vart ning kormoran. Kuna töid viiakse läbi madalama veesügavusega alal kui kalatoidulised linnud toitumispaigana eelistavad, ei tohiks kaasneda neile ebasoodsaid mõjusid. Töid ei viida läbi lindude pesitsusajal, mil linnud on eriti tundlikud toidubaasi kvaliteedist ning häirimisest. Mitmed veelinnud eelistavad valdavalt peatuda tammist ida/lõuna pool. Pidades silmas tööde teostamise asukohta, aega ning merepõhja iseloomustust, ei kaasne piirkonda toitumiseks ja elutegevuseks kasutatavatele lindudele pikaajalisi ja pöördumatuid mõjusid. Seega ei saa Väikest väina kasutavatele Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks seatud liikidele hõljumi levikust ning mürast tekkivat võimalikku mõju pidada oluliseks. Väike väin on oluliseks rändepeatuseks eelkõige väikeluigele, hallhanele, sookurele, laululuigele, soopardile, piilpardile, viupardile, sinikael-pardile, tuttvardile, merivardile, sõtkasele, aulile, punapea-vardile, kormoranile ning kurvitsalistele. Suuremal määral esineb Väikesel väinal rändelindudest veel kühmnokk-luike, rabahane, suur-laukahane, lauku, liivatülli ja suurrüdi. Sukelpardid (tuttvart, merivart, sõtkas ja aul) peatuvad peamiselt Võilaiust lõunasse jääval alal (tegevusest ~18 km kaugusel, mida eraldab tamm). Samuti eelistavad tammist lõunasuunas peatuda punapea-vart ning kormoran. Ujupartidele ning luikedele on sobilikud toitumisalad madalad rannapiirkonnad. Tegevuse käigus toimuvad tööd valdavalt 1-2 m sügavusega aladel, mis on ujupartidele toitumiseks liiga sügavad. Rabahani, hallhani, suur-laukahani ja sookurg toituvad rände ajal maismaal. Kurvitsalised eelistavad samuti rändel toitumiseks tammist lõunas paiknevat ala. Liivatüll toitub ranniku liivastes ja soistes lõikudes, ka lauk eelistab toituda rannajoone lähistel. Valdav lindude ränne toimub septembris ning oktoobris. Tööde teostamine on lokaalne (tegevus toimub trassi kindlas punktis, mitte kogu trassi pikkusel üheaegselt) ning need lõpetatakse hiljemalt septembri lõpuks. Arvestades täiendavalt piirkonnas rändel peatuvate lindude paiknemiseelistusi ning asjaolu, et tööde piirkonnas peatuvatele lindudele leidub lühiajalise ja piiratud häiringu esinemisel ka teisi sobilikke toitumis- ja peatumiskohti (sh arvestades võimalikku mürahäiringut), ei ole tegevusega eeldada olulisi ning pöördumatuid negatiivseid mõjusid rändel olevatele lindudele.  EELNÕU Väinamere loodusalaRajatava kaabelliini trassil Väikeses väinas levivad modelleerimise andmetel (G. Martin) kaks loodusdirektiivi elupaigatüüpi (eksperthinnangu joonis 2 ja lisa 2): liivamadalad (1110), mis on määratud Väikese väina loodusala, kuid mitte hoiuala kaitse- eesmärgiks ja liivased ja mudased pagurannad ehk laugmadalikud (1140), mis ei ole määratud Väikese väina loodusala ega hoiuala kaitse-eesmärgiks. Kõnealuseid Natura elupaigatüüpide esinemist piirkonnas ei ole EELISesse sisse kantud. Menetluses on Vabariigi Valisuse 27.06.2006 määruse nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas“ muutmine, kus on tehtud ettepanek nimetatud Natura elupaigatüübid määrata Väikese väina hoiuala kaitse- eesmärgiks. Võrreldes esimese merekaabelliini rajamisega hõlmab käesoleva hoonestusloa taotlusega määratud kaabelliini asukoht väiksemal määral modelleeritud elupaigatüüpide 1110 ja 1140 levikuala. Väikses väinas olevate elupaigatüüpide kogupindala on kavandatud tegevusega mõjutatud merepõhja pindala arvestades ka muidu tühiselt väike. Samuti on tegevuse elluviimisel mõju ajutine, sest tagasitäiteks kasutatakse algset merepõhja pinnast, mistõttu kahjustatud elupaigatüübid taastavad oma elustiku struktuuri ja funktsiooni üsna lühikese aja jooksul (eksperthinnangu alusel maksimaalselt ühe vegetatsiooniperioodi jooksul). Keskkonnaameti edastatud info kohaselt (29.11.2021 kiri nr 6-3/21/24898-2) ei silutud Väikese väina I kaabelliini rajamisel merepõhja, mistõttu eeldatavalt on mereliste koosluste taastumisaeg seetõttu pikem. Selleks, et I kaabelliini rajamisega oleks välistatud kumulatiivse mõju esinemist juhul, kui II kaabeliini rajamiseks ei ole I kaabelliini trassil merepõhi looduslikult tasandunud, on vajalik, et II kaabelliini rajamisel paigutatakse kogu kaevisest võetud pinnas sinna tagasi ning mere põhja ei jäeta valle ega muid kuhjatisi. Seega merepõhja silumisel on mõju väga piiratud juhul, kui II kaabelliini rajamise hetkeks ei ole I kaabelliini trass tasandunud ja pöördumatuid muutusi, sh kumulatiivseid, tegevusega ei kaasne. EELISe andmetel on nii Muhu saare kui ka Saaremaa (Orissaare) rannik asukohas, kus kaabelliin kulgeb mööda maismaad, inventeeritud Natura elupaigatüübi 1630* (rannaniidud) esinemisalana. Muhumaal on tööde piirkonnas inventeeritud ka II kaitsekategooriasse arvatud taimeliigi emaputk ning III kaitsekategooriasse arvatud taimeliigi kahkjaspunane sõrmkäpp levikuala, mis hõlmab ka Natura elupaigatüübi 1630* ehk rannaniitude levikuala. Orissaares paikneb tööde asukohast ~150 m läänesuunal II kaitsekategooria taimeliigi emaputk leiukoht, kuid tulenevalt tööde iseloomust ei ole oodata tegevuse mõju ulatumist emaputke Orissaare leiukohani. Muid kaitsealuseid taimeliike, loomaliike (v.a linnustik, mida on analüüsitud eespool) ega Natura elupaigatüüpe kavandatud kaabelliini trassist mõjutatud piirkonnas täiendavalt inventeeritud ei ole. Kahkjaspunane sõrmkapp levib Muhumaal kaablitrassi maismaapiirkonnas enam kui ~18 ha ning emaputk ~13 ha suurusel maa-alal. Kaitsekorralduskava kohaselt kasvab emaputk piki randa kilomeetrite ulatuses katkendlike populatsioonidena. Kaabelliini rajamisel on töömaa ka maismaal piiritletud väikese alaga. Juhul kui pinnase tagasitäitena kasutatakse algset pinnast (koorituna ~30 cm pinnase ülemisest kihist, mis pärast tööde lõppu paigutatakse kaablitrassi peamisele osale), on seal säilinud ka kooslusele omane seemnepank. Selliste töövõtete teostamisel taastub elupaigatüübile (rannaniidud, 1630*) omane kooslus mõne aasta jooksul. Kuivõrd pinnase pealmise kihi tagasitäitel säilivad ka emaputke ja kahkjaspunase sõrmkäpa seemnepank ning täiendavalt on võimalik seemnepanga leviku laienemine ümberkaudsetelt taimedelt, ei ole põhjust eeldada, et tegevusega kaasneks nimetatud kaitsealustele liikidele  EELNÕU pöördumatuid negatiivseid mõjusid. Täiendavalt hõlmab hoonestusloa taotlusega seotud ala merekeskkonda, mistõttu hoonestusloa võimaliku välja andmisega ei oleks mõjutatud maismaa elupaigatüübid. See tähendab, et võimalik maismaal tekkiv mõju tuleb hinnata eraldi ehitusloa menetluses, mitte hoonestusloa menetluses, kuid eeltoodule toetudes ei kaane TTJA hinnangul tööde teostamisega tervikuna negatiivseid mõjusid Väinamere loodusalale ka maismaa osas. TTJA-le ei ole piirkonnas teada tegevused, mille läbiviimisega võiks kaasneda kumulatiivsete mõjude esinemine Natura aladele. Varasemalt kavandatud Väikese väina esimene 110 kV merekaabelliin on 2019. aastal juba rajatud. Seetõttu tegevusest mõjutatud looduskeskkond on teise merekaabelliini rajamiseks eeldatavalt juba taastunud arvestades, et kahe kaabelliini rajamise vahele jääb eelduslikult vähemalt kolm aastat. 4) Natura eelhindamise tulemused ja järeldused Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud piirkonnas pesitsevatele ja peatuvatele lindudele on ajutised ja pöörduvad ning esinevad tööperioodil. Kuivõrd töid teostatakse väljaspool lindude pesitsusperioodi ning Natura eelhindamise kohaselt ei kaasne pöördumatult negatiivseid mõjusid linnustikule ka rände ajal, ei ole põhjust eeldada kavandatava tegevusega kaasnevat ebasoodsat mõju Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks seatud linnuliikidele. Kavandatava tegevusega kaasnev mõju piirneb kaabelliini trassi ja selle vahetus läheduses asuvate aladega. Kaasnev mõju on ajutine ning pöörduv. Kavandataval tegevusel puudub ebasoodne mõju Väikese väina loodusalale, kuivõrd hoonestusloaga hõlmatud tegevused leiavad aset veekeskkonnas. Täiendavalt olukorras, kus kaabli rajamisel maismaal kooritakse pinnase ülemine kiht ~30 cm sügavuselt ning asetatakse see kaeviku täitmisel peamiseks kihiks, säilib kooslusele omane seemnepank, mistõttu kooslus (sh piirkonnas esinevad kaitsealused liigid) taastub mõne aasta jooksul. Kaitsekorralduskavas on ette nähtud Väinatammiga paralleelselt kulgevate õhuliinide eemaldamine, sest nendel on negatiivne mõju piirkonna linnustikule (esineb oht elektriliinidega kokkupõrkeks). Kavandatava tegevuse tulemusena on võimalik hetkel nelja kaabliga õhuliin lõplikult demonteerida eeldatavalt 2025. aastal, mis on kooskõlas kaitsekorralduskavas ette nähtud meetmega. Lähtudes eeltoodud mõjude hinnangust Natura aladele ning kaitsekorralduskavas toodust, ei ole vajalik läbi viia Natura asjakohast hindamist. 5. Eelhinnangu järeldus Hoonestusloa taotlusega planeeritakse Väikese väina põhja teist 110kV elektrikaabli paigaldamist. Maves AS-i koostatud eksperthinnangus nn Väikese väina esimese kaabelliini rajamiseks, mida on TTJA hinnangul asjakohane käsitleda ka käesoleva hoonestusloa taotluse objekti ehk nn teise kaabelliinipaigaldamisel, on välja toodud järgmised leevendavad meetmed: • Tööde läbiviimise ajal tuleks vältida tegevust nii kevadisel kudemisajal (enne 01.06) kui talvisel merisiia kudemisajal (oktoober-november). • Kui on kavas töid läbi viia oktoobris-novembris on vajalik läbi viia sügisesed kalade kudemisalade uuringud vältimaks kaablitrassi võimalikku sattumist olulistele merisiia koelmualadele. • Kaabelliini rajamist tuleb vältida lindude pesitsusperioodil (15.04-15.07).  EELNÕU • Viies läbi täiendav ühekordne pesitsevate veelindude loendus planeeringuala vahetus läheduses – Ablusekarel, Argikarel, Poistekarel ning Lambakarel võib kaaluda lähtudes uuringu tulemustest ajaliste piirangute leevendamist. • Tööde käigus avastatud kultuuriväärtusega leiust tuleb teavitada Muinsuskaitseametit või valla- või linnavalitsust ning säilitada leiukoht muutumatul kujul. • Projekti koostamise käigus tuleb selgitada, kui palju pinnast ja kus taaskasutatakse. • Kasutatav tehnika peab olema vesiehituseks sobilik ning tehniliselt korras. Arendaja esitas 17.01.2022 hoonestusloa taotluse täpsustuse, mille kohaselt töid teostatakse ajavahemikus 15.07-30.09. See tähendab, et tööde läbiviimine ei leia aset kalade kudeajal ega lindude pesitsusajal. Tööde teostamise perioodil ei toimu üldjuhul ka massilist lindude rännet. Seega ei ole tegevuseks vajalik seada täiendavaid ajalisi piiranguid ning puudub ka vajadus lindude pesitsusaegseks loenduseks piirkonna laidudel. TTJA on arvamusel, et kuivõrd arendaja ei teosta töid lindude pesitsusajal ja kalade kudeajal ning kui elektrikaabli paigaldamisel ning ehitustööde käigus rakendatakse muid asjakohaseid eelpoolnimetatud meetmeid, siis keskkonnamõju hindamise läbiviimine ei ole vajalik. Samuti ei ole keskkonnamõju hindamine vajalik seoses Natura 2000 võrgustikku arvatud Väinamere linnualast ning Väikese väina loodusalast, sest tegevusega ei ole ette näha pöördumatult negatiivseid mõjusid Natura alade kaitse-eesmärkidele. Pöördumatult negatiivseid mõjusid ei ole ette näha ka Väikese väina hoiualale, mistõttu kavandatav tegevus ei ole vastuolus LKS § 32 lg 2 sätestatuga. Piiriülest ning kumulatiivset keskkonnamõju ette näha ei ole.  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10A 10122 Tallinn 19.04.2022 nr 9-10/2022/48-2 Avaldus hoonestusloa taotlemiseks Väikese väina teise 110kV merekaabli paigaldamiseks. Täiendatud seoses Suurkare juures leitud meresiia kudemisalaga ja kaablitrassi nihutamisega antud piirkonnas. 1. Ehitise kasutamise otstarve Lääne-Eesti saarte Muhu, Saare- ja Hiiumaa elektrivarustus. 2. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Uus 110 kV merekaabel on armeeritud XLPE ehk plast-isolatsiooniga ja kaabelliini minimaalseks läbilaskevõimeks peab olema vähemalt 520 A. 110kV veekaabelliinina on lubatud kasutada kas ühises armeeritud kaitsekestas kolmesoonelist ca 20 cm läbimõõduga merekaablit, milles on ka kiudoptiline sidekaabel või armeeritud kaitsekestas ühesoonelist ca 10 cm läbimõõduga merekaablit, mis enne laevalt veeskamist seotakse kolmnurkselt kokku koos kiudoptilise sidekaabliga. Konkreetne kasutatav merekaabli tüüp selgub kaabelliini projekteerimisel. Veekaabelliini pikkus Väikese väinas on veepiirist veepiirini ca 4,88 km. Mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse merekaabel kogu ulatuses mere põhja pinnasesse. Kaevise sügavus on 1,5 meetrit ja laius on 1 meeter. Kaablikraavi tagasitäiteks kasutatakse kaablikraavist väljakaevatud pinnast, milles ei esine suuri kive ja mida on lubatud asetada otse merekaablile. Kaevise kaevamiseks kasutatav süvistustehnika ja -tehnoloogia täpsustatakse projekteerimistööde käigus. Välistame veekaabelliiniga seotud tööde teostamist ajavahemikus 15.04 - 15.07 (lindude pesitsemisaeg ning kalade kevadine kudemisaeg) ning 01.10 - 30.11 (talvine kudeaeg), töid teostatakse ajavahemikul 15.07 - 30.09. Kaabel tuuakse kohale ja paigaldatakse spetsiaalse kaablipaigalduslaevaga. 3. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitisealune pindala Veekogu põhja paigaldatava kaabelliini pikkus veepiirist veepiirini on ca 4,88 km ja ehitisealune pindala ca 4880 m2. Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  4. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites Taotlusele on lisatud korrigeeritud mere osa koordinaatidega eskiisplaan ja tabel. Koormatava ala suurus ca 4,88 km pikkuse merekaabli korral 976 m2. 5. Uuringu kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha - 6. Hoonestusloa taotletav kestus. Viiskümmend (50) aastat. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kalle Kilk Juhatuse liige Lisa(d): Lisa 1. Väikese väina teise 110kV kaabelliini eskiisplaan, koordinaadid meres, trassi muutus_V2 Lisa 2. Väikese väina teine 110kV kaabelliin, koordinaatide tabel meres, trassi muutus_V2 Hillar Tiidu projektijuht +372 50 33487 [email protected] Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  Q+01.M W+01.M Ümbe pinge r tõstetav trafod ad VT PVT VT Ümbe r tõstet L172 Leisi av L177 Valjala, Sikassaare värav Ümbe r tõstet av porta al Tingmärgid: Elering AS paigaldatav 110kV kaabelliin + sidekaabel Alajaama nimi/liini nr. Ülemdok. tähis: Elering AS olemasolev 110kV kaabelliin + Väikese Väina 110kV kaabelliinid sidekaabel TEISE 110 kV KAABELLIINI RAJAMINE Elering AS olemasolev 110kV õhuliin + Nimi Kuupäev Allkiri Dokumendi nimetus Dok. tähis: sidekaabel ASENDIPLAAN M1:2500 Kinnitas Koostas L.Niidumaa 12.04.2022 Kaablitrassi eskiis Leht/Lehti Üle vaatas CAD fail: Kooskõlastas 1/1 V-V_110kV kaabelliin_teine_kaabel_2022-03-31_koordinaatidega-meres.dwg  Adressaatide nimekiri: Kaitseministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Muhu Vallavalitsus [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Saaremaa Vallavalitsus [email protected] Transpordiamet [email protected] Perekond Piidivabrik MTÜ (Orissaare sadam) [email protected] MTÜ Orissaare Kalasadam (Uisusadam) [email protected]  Nimekirja alusel 26.04.2022 nr 16-7/21-12619-017 Elering AS hoonestusloa taotlusele täiendava seisukoha küsimine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 217-229 on pädev asutus hoonestuslubade menetlemisel ning otsustab hoonestusloa andmise, samuti loa tingimuste muutmise üle. Elering AS (registrikood 11022625) esitas 08.10.2021 TTJA-le hoonestusloa taotluse Väikese väina põhja täiendava ehk teise 110kV merekaabli paigaldamiseks, mille eesmärgiks on Lääne-Eesti saarte elektrivarustuse kindlustamine. Lähtuvalt ehitusseadustiku § 104 lg 2 on kavandatava merekaabli puhul tegemist kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega. VeeS § 219 lg 2 kohaselt otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. TTJA edastas asjaomastele asutustele ja kohalikele omavalitsustele Elering AS hoonestusloa taotlusega seotud materjalid seisukoha saamiseks 26.10.2021 kirjaga nr 16-7/21-12619-002. Esitatud seisukohtade alusel on täiendatud keskkonnamõju eelhinnangut (edaspidi KMH eelhinnang) ning koostatud hoonestusloa menetluse algatamise eelnõu. KMH eelhinnangu järelduste kohaselt ei kaane negatiivseid mõjusid Natura võrgustikku arvatud aladele. TTJA hinnangul ei ole keskkonnamõju hindamise algatamine vajalik. TTJA-le on pärast asjaomaste asutuste ja kohalike omavalitsuste seisukohtade andmist saanud teatavaks, et planeeritud merekaabli trassi asukohas on tuvastatud merisiia koelmukoht. Seetõttu esines mõningane vajadus kaablitrassi asukoha nihutamiseks. Lähtuvalt eeltoodust palume täiendavalt arvamust Elering AS poolt 19.04.2022 täiendatud hoonestusloa taotlusele, KMH eelhinnangule ning hoonestusloa menetluse algatamise eelnõule. Oma vastuses palume käsitleda VeeS § 219 lg 7 toodud tingimusi. Kuna merekaabli trass ristub ka Orissaare Uisusadama ja Orissaare sadama laevateedega, mida on ohutuse tagamiseks vajalik aeg-ajalt süvendada, kaasatakse arvamuse avaldamisse ka nimetatud sadamate haldajad. Oma põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] esimesel võimaluse, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Kui Te Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 tähtaja jooksul ettepanekuid ei saada või vastamistähtaega ei pikenda, siis loeme, et Te ei soovi materjalide kohta ettepanekuid esitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja Lisad: 19.04.2022 hoonestusloa taotluse täpsustus KMH eelhinnang hoonestusloa menetluse algatamise eelnõu adressaatide nimekiri Nele Väits +372 667 2151 [email protected]