Ösel Harvest OÜ kavandatava kalakasvanduse rajamise keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu edastamine seisukoha esitamiseks (Hiiu mereala vesiviljelusala PV3)

Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm ASJAOMASTELE ASUTUSTELE SAATMISEKS 18.04.2022 Tallinn 2022 Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 18.04.2022 Nimetus: Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5059914 E-post [email protected] Töö tellija: Osaühing Ösel Harvest Reg nr 10297188 Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Lõõtsa tn 2b-VI korrus, 11415 E-post: [email protected] KMH juhtekspert: Piret Toonpere (litsents KMH0153) Töö versioon: 18.04.2022 2 Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 18.04.2022 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................................... 5 1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht ................................................................................... 6 2 Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldus .................................................................. 8 2.1 0-alternatiiv ............................................................................................................................ 8 2.2 I-alternatiiv ............................................................................................................................. 8 2.3 Teised alternatiivid ................................................................................................................. 9 3 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna iseloomustus ........................................................................ 10 4 Seos teiste asjakohaste planeerimisdokumentidega ................................................................... 11 4.1 Euroopa Liidu sinimajanduse strateegia............................................................................... 11 4.2 Eesti merestrateegia............................................................................................................. 11 4.3 Eesti mereala planeering ...................................................................................................... 11 4.4 Hiiumaa maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering............................................ 13 4.5 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 .................................... 14 4.6 Eesti üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ ja säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21“ 14 4.7 Hiiumaa kalanduspiirkonna arengustrateegiaga aastateks 2015–2025 .............................. 14 4.8 Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia aastateks 2014–2020 ...................................... 14 4.9 Hiiumaa arengustrateegiaga 2020+ ..................................................................................... 15 5 Asjakohaste mõjude selgitamine ................................................................................................. 16 5.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele ....................................................................................................... 16 5.2 Mõju veekvaliteedile ............................................................................................................ 20 5.3 Mõju õhukvaliteedile, sh müra ja lõhn ................................................................................. 21 5.4 Mõju vibratsiooni tasemele .................................................................................................. 22 5.5 Mõju maavarale.................................................................................................................... 22 5.6 Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemetele ...................................................................... 22 5.7 Mõju pinnasele ..................................................................................................................... 22 5.8 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale22 5.9 Jäätmeteke ........................................................................................................................... 22 5.10 Võimalik mõju kultuuripärandile .......................................................................................... 23 5.11 Võimalik mõju kliimamuutustele .......................................................................................... 23 5.12 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ................................................................ 23 5.13 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega ..... 23 5.14 Mõju hädaolukordadest ....................................................................................................... 24 3 Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 18.04.2022 5.15 Bioturvalisus ......................................................................................................................... 25 6 Hindamismetoodika ja vajalikud uuringud .................................................................................. 26 7 Osalised, huvitatud isikud ja ekspertgrupp .................................................................................. 28 8 Ajakava ......................................................................................................................................... 30 9 Laekunud ettepanekute arvestamise koondtabel ....................................................................... 31 Lisad ..................................................................................................................................................... 32 Lisa 1 Hoonestusloa taotlus ja menetluse algatamine .................................................................... 32 4 Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 18.04.2022 Sissejuhatus Osaühing Ösel Harvest (registrikood 10297188) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) hoonestusloa taotluse 17.04.2018. a, mida muudeti hoonestusloa menetluse käigus 25.05.2018. a ja täpsustati 10.12.2021. a. TTJA on oma 14.03.2022 otsusega nr 1-7/22-123 (lisa 1) algatanud osaühing Ösel Harvest 10.12.2021. a esitatud täpsustatud hoonestusloa taotluse põhjal hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). KMH eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Käesolev KMH on algatatud hoonestusloa taotlusele. Hoonestusluba on vajalik kui kavandatava tegevusega koormatakse avaliku veekogu ehitisega, mis on kaldaga püsivalt ühendamata. Kavandatavale tegevusele on vaja lisaks hoonestusloale ka keskkonnaluba vee erikasutuseks (arendatakse vesiviljelust toodangu juurdekasvuga rohkem kui üks tonn aastas). KMH koostatakse andmaks vajalikku infot ka keskkonnaloa menetluseks. Keskkonnamõju hindamise koostamine on oma olemuselt kaheetapiline protsess. Esimeses etapis koostatakse KMH programm ehk lähteülesanne hindamiseks ning teises etapis KMH aruanne ehk hindamistulemusi kokkuvõttev dokument. Käesoleva dokumendi näol on tegu KMH programmiga, millega pannakse paika tegevuskava, mille alusel koostatakse KMH aruanne. 5 Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 18.04.2022 1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht Kavandatava tegevuse laiemaks eesmärgiks on vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) ja/või lõhe (Salmo salar) tööstuslikus mahus kasvatamine. Kavandatavaks tegevuse täpsemaks eesmärgiks on avamere kalakasvanduse rajamine Hiiu mereplaneeringus potentsiaalseks vesiviljeluse alaks määratud alale PV3 (Joonis 1). Kavas on paigaldada merre avameresumbad koos ankurdussüsteemide ja muu selle juurde kuuluvaga vikerforellide/lõhe kasvatamiseks juurdekasvuga ca 2500 tonni aastas (söödakasutus 2750 tonni). Hoonestusloa taotlusega taotletava ala nurgapunktide ristkoordinaadid on esitatud Tabel 1-s. Tabel 1. Taotletava hoonestusala nurgapunktide ristkoordinaadid. Jrk nr X Y 1 6528987,98 385738,41 2 6528058,00 385263,00 3 6527309,81 384880,52 4 6527373,99 384690,97 5 6527447,16 384540,28 6 6527552,97 384376,77 7 6527687,21 384220,77 8 6527841,80 384084,91 9 6528013,00 383972,00 10 6528211,00 383879,00 11 6528460,00 383807,00 12 6528719,00 383780,00 13 6528927,00 383791,00 14 6529181,00 383845,00 15 6529468,00 383967,00 16 6529684,00 384112,00 17 6529853,16 384276,62 6 Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 18.04.2022 Joonis 1. Hoonestusloa taotlusega taotletava ala asukoht. 7 Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 18.04.2022 2 Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldus KMH alternatiivide valik tuleneb kavandatava tegevuse eesmärgi täitmisest. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on kala kasvatamine avamere kalakasvanduses juurdekasvuga 2500 tonni aastas (söödakasutus 2750 tonni). 2.1 0-alternatiiv Kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive hinnatakse KMH metoodikast lähtudes võrdluses 0-alternatiiviga. 0-alternatiiv on olukord, kus kavandatavat tegevust ei realiseerita ehk kalakasvandust ei rajata. 2.2 I-alternatiiv Käesoleva KMH raames käsitletakse kavandatava tegevusena ehk I-alternatiivina (põhialternatiivina) osaühing Ösel Harvest poolt Hiiumaa lähistele, Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu alale PV3 avamere kalakasvanduse rajamist. Taotletava ala keskpunkti ristkoordinaadid on järgmised: X = 6528628,18; Y = 384634,67. Taotletava ala pindala on 3 040 341 m2. Kompleksi alale kavandatakse 3 gruppi sumpasid, igaühes 4 sumpa (st kokku 12 sumpa). Kasutatakse AKVA group1 poolt toodetud või nendega analoogseid sumpasid. Aluseks võttes näiteks AKVA Group mudel 400, mis tähendab, et sumba üheks võtmeelemendiks oleva ringikujulise ujuktoru läbimõõt on 400 mm (Joonis 2). Joonis 2. Kalakasvanduse sump. Pilt on illustratiivne. (Allikas: AkvaGroup). Kala kasvanduse planeeritavaks suuruseks on 24 000 m2, kuhu on kavas paigutada 12 sumpa läbimõõduga 50 m. Arvestades sumpade pindala (24 000 m2) ning sumpade veealust kõrgust (10 meetrit) on ühe sumba ruumala 20 000 m3 ning 12 sumba ruumala kokku 240 000 m3. Kavandatavate sumpade suurus selgitatakse detailsemalt välja edasise hoonestusloa menetluse käigus. Kala tiheduseks on arvestatud orienteeruvalt 10 kg/m3, seega on ühes sumbas on kalade kogus ligikaudu 200 tonni ning seega maksimaalne kogus kalu kõikides sumpades kokku orienteeruvalt 2400 tonni. Aastane eeldatav kalade juurdekasv sumpades on ca 2500 tonni. Sööda kogus juurdekasvukordaja 1,1 korral on 2750 tonni aastas. 1 http://www.akvagroup.com 8 Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 18.04.2022 Osaühing Ösel Harvest (edaspidi arendaja) plaanib noorjärkude kasvatamist juba olemasolevates maismaal paiknevates vee retsirkulatsiooni kasutavates kalakasvandustes. Järgmine vanusegrupp plaanitakse kasvatada arendatavas Kesknõmme kala kasvanduses (kuni kaaluni 0,5 kg) ning viimase etapina liigub kala merele sumpadesse. Sumpadesse liikuv kala on kuni 1kg suurune ja tuleb samadele omanikele kuuluvatest erinevatest kasvandustes, kõik kalad on vaktsineeritud ennem mere sumpadesse viimist. Kalakasvanduses soovitakse hakatakse kasutama kalasööta, mille lähteaine on pärit Läänemerest püütud kaladest valmistatud kalajahust ja -õlist. Kalade söötmine toimub eeldatavasti söödapraamiga (Joonis 3), mille mahutavus on 130–240 t. Söödapraamilt söötmine võimaldab täpselt doseerida sööda kogust vastavalt kalade söögiisule ning vältida sööda kadu ja vähendada merre jõudvat täiendavat toitainete koormust. Joonis 3. Kalakasvanduse söödapraam mahtuvusega 130-240 tonni (allikas: AkvaGroup). Vastavalt KMH algatamise otsusele tuleb eelistada sumbakasvanduse kavandamisel lahendusi (suletud sumpasid), mille kaudu jõuab keskkonda võimalikult vähe saasteaineid. 2.3 Teised alternatiivid Hoonestusloa taotluse ala on tunduvalt suurem kui kavandatav maksimaalne sumpade paigaldamiseks vajalik ala. Seega on võimalik KMH käigus kaaluda erinevaid asukohaalternatiive hoonestusloa taotluse ala sees. Asukohaalternatiivide vajadus selgub alusuuringute läbiviimisel. Tegu oleks alternatiiv I alamalternatiividega. Võimalik on, et hindamise käigus tuvastatakse vajadus täiendavate tehnoloogiliste alamalternatiivide käsitlemiseks. Lähtuvalt mõjude prognoosimise tulemustest võib osutuda vajalikuks nt sumpade arvu või tehnoloogilise lahenduse alamalternatiivide käsitlemine. 9 Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 18.04.2022 3 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna iseloomustus Kalakasvandust kavandatakse Hiiu mereplaneeringus potentsiaalseks vesiviljeluse alaks märgitud alale PV3. Ala PV3 paikneb merealal, kus sügavused jäävad vahemikku 20–30 m, põhja reljeef on mitmekesine, piirkonnas leidub kohati karisid. Ala on merele avatud ja vette jõudvate toitainete hajumine eeldatavasti hea. Hoonestusloa taotluse ala jääb maismaast (Hiiumaa) u 4,5 km kaugusele. Taotletavast hoonestuslast ida suunda taotleb samal ajal AS Est-Agar hoonestusluba vetikate kasvatamiseks ja merekarpide püüdmiseks vajalike rajatiste rajamiseks. Hoonestusloa taotluse piirkond asub Läänemere avaosa põhjabasseini merealal. Joonis 4. Hoonestusloa taotluse ala paiknemine rannikuveekogumite ja HELCOM mereala hindamisüksuste suhtes. Eesti merealal esineb jääkate igal aastal vähemalt Pärnu lahel ja Väinameres. Pehmetel talvedel esineb jää vaid Pärnu lahes ja Väinamere lahtedes. Karmidel talvedel on jääga kaetud kogu Eesti mereala. Seega asub hoonestusloa taotluse ala potentsiaalselt jää esinemise piirkonnas. Kalakasvanduseks vajalikud rajatised eemaldatakse talve saabudes ja paigaldatakse uuesti merre kevadel, mistõttu kinnituste pidavust ekstreemsetes jääoludes ei ole vajalik KMH protsessis hinnata. Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Lainekõrgus on enamasti 1–2 m, avamerel on lainekõrgus tormi ajal 5–6 m, erakordse läänetormi ajal kuni 10 m. Iseloomulikuks hoovuse kiiruseks Eesti mereala pinnakihis on 10–20 cm/s. Samas on hoovused väga muutlikud ja sõltuvad suurel määral lokaalsest tuulest. Mere sügavamates kihtides (sh merepõhja lähedal) võib esineda hoovuseid kiirusega 40–50 cm/s. 10 Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 18.04.2022 4 Seos teiste asjakohaste planeerimisdokumentidega 4.1 Euroopa Liidu sinimajanduse strateegia Sinimajandus (blue growth) on Euroopa Liidu pikaajaline jätkusuutlik meremajandamine strateegia. Merede jätkusuutlik majandamine on Euroopa majanduse oluliseks osaks, mis aitab kaasa majanduskasvule ja innovatsioonile. Sinimajanduses on viis peamist nn fookusvaldkonda: vesiviljelus, rannikuturism, mere biotehnoloogia, taastuvenergeetika ja maavarad. EL sinimajanduse strateegia näeb vesiviljelust, sh kalakasvandust ühe võimalusena, kuidas vähendada maismaa ökosüsteemidele toidu ja erinevate bioloogilist päritolu toorainete tootmisest (nt biomass biokütuste tootmiseks) avaldatavat survet, mis tekib maa hõivamisest ja looduslike alade kasutuselevõtust inimese tooraine ja toiduvajaduste rahuldamiseks. Vesiviljeluse edendamine peab kaasa aitama ka põllumajandusest (looma- ja taimekasvandus) lähtuva saastekoormuse piiramisele ja vähendamisele ning looduslike kalapopulatsioonide elujõulisena säilimisele. Kalakasvanduse rajamine on kooskõlas sinimajanduse strateegia eesmärkidega. 4.2 Eesti merestrateegia EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ; MSRD) põhieesmärk on säilitada või saavutada hiljemalt aastaks 2020 oma mereala hea keskkonnaseisund (HKS = GES – good environmental status), mida saab saavutada riikides erinevate meetmete kasutuselevõtuga. Igal riigil tuleb välja töötada ja rakendada oma merealas merestrateegia, et edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada mereökosüsteeme. Merestrateegia rakendamine toimub kuue aastaste tsüklitena, kus üks tsükkel koosneb mereala seisundi hindamisest, seireprogrammi väljatöötamisest ja hiljem täiendamisest ning vastava meetmekava loomisest ning selle rakendamisest, ajakohastamisest. Eesti merestrateegia meetmekava2 arvestab juba kehtestatud arengukavade ja nende rakenduskavadega ning uued meetmed on välja pakutud lisaks rakendatud ja rakendamisel olevatele meetmetele. Meetmena on ette nähtud nt merekaitsealade võrgustiku loomine Eesti majandusvööndis, vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks, merereostustõrje võimekuse tõhustamine keskkonnahädaolukordadele reageerimiseks merel jm tegevused. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus merestrateegiaga, kuid sellega ka otseselt ei haaku. Merestrateegia näeb ette vesiviljeluse reguleerimiseks vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamist, mis peaksid siis kalakasvanduste tegevust täpsemalt reguleerima. Seega tegu ei ole kavandatavale kalakasvandusele otsekohalduva dokumendiga. Eesti mereala strateegiakava alusel on koostatud mereala seisundihinnang 2, mis on üheks alusdokumendiks KMH aruande koostamisel keskkonnaseisundi kirjeldamisel. 4.3 Eesti mereala planeering Eestis algatas Vabariigi Valitsus 25.05.2017 üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu kogu Eesti mereala, st sisemere, territoriaalmere ja majandusvööndi planeerimiseks ja planeeringu mõjude hindamise. Mereala ruumiline planeerimine on vahend merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks, et tagada nii mereressursside kasutamisest saadav majanduslik kasu kui ka mere ja rannikuala väärtus 2 https://envir.ee/vesi-mets-maavarad/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m 11 Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 18.04.2022 sotsiaalselt ja kultuuriliselt olulise alana. Mereala planeerimisel peetakse iga tegevuse kavandamisel silmas, et mistahes inimtegevuse aluseks on merekeskkonna hea seisundi saavutamine ja säilitamine. Antud kalakasvanduse hoonestusloa menetlus on alanud olukorras kus Eesti mereala planeering ei ole kehtestatud. Mereala planeeringu koostamine on teadaolevalt lõppfaasis ning oodata on lähiajal selle kehtestamist. Mereriigina on Eestil suur potentsiaal kala tööstuslikuks kasvatamiseks merealal. Mereala planeering ei määra kalakasvanduseks sobilikke alasid, sest avamere kalakasvanduste tehnoloogia on arengujärgus ja seetõttu võib sobilike alade määramine põhjendamatult piirata keskkonnatingimustega arvestavat sinimajanduse arengut. Kalakasvanduste rajamist tuleb vältida ebasobivatele aladele. Kalakasvanduste arengut suunatakse suuniste ja tingimuste kaudu. Suunised on järgnevad: − Kalakasvanduste kattumisel veeliiklusalaga on soovitav eelistada arenduseks veeliiklusaladest väljaspool olevaid alasid. Vajalik on koostöö Veeteede Ametiga veeliikluse ajakohaste andmete kasutamiseks. − Vesiviljeluses toetatakse nö klasterlahendusi: meres toimuva toiteaineid lisava kalakasvanduse kombineerimine toiteaineid eemaldava vetika ja/või karbikasvandusega samas asukohas või lähedalasuvas piirkonnas. Samas on võimalik vesiviljeluse eri liike arendada ka eraldi. Lisaks on soositud ka laiemad klasterlahendused läbi meri-maismaa seoste (nt ühise tööjõu kasutus, ühise taristu kasutus, ühiste laevade kasutus jne). Oluline on kalurite jt merekasutajate kaasamine vesiviljelusrajatiste hooldustöödesse, et leevendada merekasutusega seotud hõive sesoonsust. Tingimused on järgnevad: − Kalakasvanduste tasakaalustatud arengut soodustatakse väljaspool kalakasvanduste rajamist välistavaid alasid. − Kalakasvandused rajatakse sügavamatele (>5 m) ja avatumatele merealadele, et vähendada reostuse lokaalset mõju. Avatud merealal hajuvad toiteained vee intensiivse liikumise tõttu paremini, lisaks on sügavamatel merealadel enamasti vähem mõjutatavat elustikku (merepõhja elupaiku, kalade koelmualasid jm). − Kalakasvanduse rajamisega kaasnevad mõjud peavad olema merekeskkonna seisundi jaoks aktsepteeritava koormusega, vajadusel tuleb rakendada keskkonnameetmeid. − Kalakasvandust ei kavandata riigikaitselisele eripiirkonnale. − Kalakasvandust ei kavandata laevateele, sh rahvusvahelisele laevateele. − Kalakasvandust ei kavandata STS (laevalt-laevale) alale. − Kalakasvandust ei kavandata looduskaitselisele objektile. − Kalakasvandust ei kavandata kaadamisalale. − Kalakasvandust ei kavandata ankrualale. − Kalakasvandust ei kavandata laevade varjumispaika. − Kalakasvandust ei kavandata kultuurimälestisele ja veealuse mälestise säilitusalale. − Kalakasvanduse kavandamisel kaablikoridori tuleb tagada kaabli kahjustamisega seotud riskide vältimine. − Loamenetluse/KMH tasandil kalakasvanduse asukoha ja tehnoloogilise lahenduse otsustamisel tuleb: o hinnata mõju kalakoelmutele ja kalastikule laiemalt, määratleda o vajalikud leevendavad keskkonnameetmed. Mõju Natura alade kaitse-eesmärkidele tuleb välistada. 12 Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 18.04.2022 o hinnata kasvanduste vastasmõjuga seotud bioturvalisusega kaasnevaid riske, vajadusel määrata eri ettevõtete kasvanduste vahemaad bioturvalisuse riskide vältimiseks. o hinnata kasvanduste rajamisega kaasnevaid riske võõrliikide levitamise, kasvatatavate ja looduslike liikide geneetiline segunemise osas o teha koostööd Kaitseministeeriumiga ajalooliste lõhkekehade ja muude ohtlike objektide leidumise tõenäosuse väljaselgitamiseks huvipakkuval alal. o teha koostööd kaabliomanikega veealuste kaablite ja torujuhtmete asukohtade ja koostoimimise võimalikkuse väljaselgitamiseks. o kattumisel veeliiklusalaga täpsustada kalakasvanduse paiknemine ja veeliikluse toimimine koostöös Veeteede Ametiga põhinedes ajakohastele andmetele, hinnates mh mõju laevaliiklusele (mh nii teekonna pikenemisest tulenevat majanduslikku mõju kui ka liikluse piiramise ja tihenemisega kaasnevat riskitaseme tõusu). o kattumisel kultuurimälestise kaitsevööndi, arheoloogilise leiukoha ja vrakiga täpsustada koostoimimine koostöös Muinsuskaitseametiga. o kattumisel maardlaga täpsustada koostoimimine koostöös Maa-ametiga. Käesoleva KMH objektiks oleva kalakasvanduse kavandamisel järgitakse mereala planeeringu suuniseid ja tingimusi. 4.4 Hiiumaa maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering on kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114. Riigikohtu 08.08.2018 otsusega kohtuasjas nr 3-16-1472 on Hiiu maavanema 20. juuni 2016. a korraldus nr 1-1/2016/114 tühistatud tuuleenergia tootmise alade osas. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk oli avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata Hiiu maakonnaga piirneval merealal mereruumi üldised kasutustingimused. Mereala kasutatakse erinevatel traditsioonilistel viisidel, millest olulisemad on laevatransport, torujuhtmed ja kaablid, jääteed, maavarade kaevandamine, agarikupüük, kalapüük, rekreatsioon jne. Viimasel ajal on tõusnud huvi mereala kasutamiseks uutel otstarvetel, näiteks tuuleenergeetika, laineenergeetika ja vesiviljeluse arendamiseks. Mereala planeerimise eesmärk on uute ja traditsiooniliste kasutusviiside merealale paigutamine nii, et erinevad tegevused ei satuks omavahel konflikti ning ühtlasi oleks tagatud ka looduskeskkonna hea seisundi säilimine. Hiiumaa merealade planeeringu kohaselt tuleb vesiviljeluse arendamiseks: − iga juhtumi puhul otsustada KMH vajalikkus ning vajadusel määrata mõjutavate tegurite (toitainete bilanss, võõrliikide soodustamine jms) modelleerimisvajadus; − vesiviljelusala kattumisel veeliiklusalaga tuleb koostöös Veeteede Ametiga (nüüd Transpordiamet) otsustada võimaliku veeliiklust takistava objekti/tegevuse asukoht, suurus, piirangu aeg; − vesiviljelusala kattumisel kalapüügi huviga tuleb koostöös huvigruppidega otsustada tegevuse asukoht, suurus ja vastastikune mõjutuse/piirangu aeg; − vesiviljelusala kavandamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga, et selgitada välja võimalik kattumine avastatud mälestistega. Hoonestusloa taotluse ala paikneb Hiiumaast lääne suunas Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu alal. Taotletav ala paikneb maakonnaplaneeringuga määratud vesiviljeluse alal PV3. Maakonnaplaneeringus on vesiviljeluse alade määramisel lähtutud teenindavate sadamate lähedusest ja mere sügavusest. Käesoleva KMH objektiks olev kalakasvanduse kavandamine on kooskõlas Hiiumaa maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga. 13 Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 18.04.2022 4.5 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 kohaselt on Eestis head eeldused kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks. Kalandussektoris tegutsevad ettevõtted omavad pikaajalisi traditsioone, oskusteavet ja kogemusi ning on hakanud arendama ja kasutusele võtma uusi, kaasaegseimate tehnoloogiliste lahendustega varustatud töötlemisseadmeid ning keskkonnasõbralikke kasvatamise tehnoloogiaid. Kavandatav kalakasvandus toetab valdkonna arengukava eesmärke. 4.6 Eesti üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ ja säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21“ Üleriigiline planeering käsitleb ruumilisi seoseid teiste riikidega, samuti Eesti riigi erinevaid regioone ning kogu maa- ja veeala tervikuna. „Eesti 2030+” on strateegiline dokument, mis seab eesmärgiks otstarbeka ruumikasutuse saavutamise Eesti kui terviku mastaabis ning seab keskkonna eripärast lähtuvad ruumilised alused asustuse, liikuvuse, üleriigilise tehnilise taristu ja regionaalarengu kujundamiseks. Säästev Eesti 21 (SE21) selge fookus on Eesti jätkusuutlikkus, strateegia põhiülesanne on vastata küsimusele – mida tuleks teha tagamaks Eesti ühiskonna ja riigi edukas toimimine ka pikemas perspektiivis? Strateegia mõtteks on pakkuda teid ja lahendusi erinevate subjektide kooskõlastatud tegevuseks Eesti jätkusuutlikkuse tagamisel. Kuna SE21 lähtub pikemast (30 aastat) ajahorisondist, ei saa ta olla vaid tänaste mureküsimuste keskne, strateegia oluliseks sihiks on kujundada ühiskonnas selliseid võimeid ja mehhanisme, mis tagaksid Eesti jätkumise ja edu ka uutes ja ootamatutes oludes. Arvestades paratamatult muutuvat keskkonda, ei ole SE21 kavandatud nn valmisproduktina, dokumendina, mis pärast vastuvõtmist saab ühemõtteliseks tegevusjuhiseks. SE21 on kavandatud tagasisidestatud ja perioodiliselt iseennast korrigeeriva ühiskondliku protsessina, omamoodi ühiskonna enesejuhtimise mehhanismina. SE21 tuumaks on (ühiselt väärtustatud) arengueesmärgid, mille realiseerimisse on oodatud panustama väga erinevad subjektid ning mille saavutamiseks kasutatakse eri allikatest pärit ressursse. Kavandatav kalakasvandus aitab suurendada ettevõtlusaktiivsust kohalikul tasemel, arendades kohalike tingimustega vastavat, paindlikku ettevõtlust ja jätkusuutlikku loodusvarade kasutust. Kavandatav tegevus arendab piirkonna majandustegevust ning loob juurde uusi töökohti tagatakse kohalike ettevõtete konkurentsivõime ja tegevuse stabiilsus. 4.7 Hiiumaa kalanduspiirkonna arengustrateegiaga aastateks 2015–2025 Kavandataval kalakasvandusel on otsene majanduslik kasu Eesti majandusele ja ettevõtlusaktiivsusele kalapüügi- ja töötlemise valdkonnas. Arendaja osaühing Ösel Harvest tegevus seostub ka Hiiumaa kalanduspiirkonna arengustrateegiaga aastateks 2015–2025. Nimetatud strateegia toob välja mh eesmärgi, tagada kohaliku kala ja kalatoodete tootmine ja pakkumine. Uuel kalakasvandusel on võimalus pakkuda kohalikele tootjatele värsket toorainet. 4.8 Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia aastateks 2014–2020 Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia aastateks 2014–2020 seadis eesmärgiks Eestis kalakasvanduse mahtude olulise suurendamise tänasega võrreldes, seda nii kohalike tarbijate nõudluse rahuldamiseks värske kohaliku kala järele, kalatöötlemisettevõtete tooraine nõudluse rahuldamiseks ja varustuskindluse tagamiseks kui ka kala ja kalatoodete ekspordimahtude suurendamiseks. Strateegiat ei ole teadaolevalt uuendatud. 14 Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 18.04.2022 4.9 Hiiumaa arengustrateegiaga 2020+ Kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa arengustrateegiaga 2020+, mille keskmes on Hiiumaa elanik. Strateegia valdkondlikud visioonid lähtuvad üldisest visioonist ja toetuvad olulistele alusväärtustele, milleks üks on aktiivne ettevõtlus sh: − kohanev ja mitmekesine ettevõtlus; − traditsioonilise ettevõtluse väärtustamine (kalandus ja väikelaevandus); − uue ettevõtluse toetamine (IT, kaugtöö, teadmuspõhine ettevõtlus); − energeetiline sõltumatus (puit, biomass, tuul, päike); − rohemajandus. 15 Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 18.04.2022 5 Asjakohaste mõjude selgitamine Avamere kalakasvanduse mõjuallikateks on: - sumbad koos kõige juurdekuuluvaga, sh neis kasutatud materjalid; - kasvatatavad kalad, nende sööt, ravimid ja väljutatavad jääkained; - liikuvad allikad, nagu teeninduslaev jm kalakasvanduste hoolduseks vajalikud alused; - kalakasvandusega seotud tegevused maismaal. Kalakasvanduse otsene mõjuala selgitatakse välja KMH käigus läbiviidavate modelleerimistega. Lisaks otsesele mõjule ulatub kasvanduse mõju sotsiaalselt ja majanduslikult ka kaldale nii positiivsete mõjude (nt lisanduvad töökohad) kui ka negatiivsete mõjude (nt lisanduv transpordikoormus) näol. Olulisemad kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud on: - mõju mere seisundile; - mõju looduslikule mitmekesisusele; - võimalike hädaolukordadega kaasnev keskkonnamõju. Nende ja ka teiste vähem oluliste mõjude suurust, ulatust, olulisust ning negatiivsete mõjude leevendamise võimalusi hinnatakse ja käsitletakse KMH aruandes. Mõju keskkonnale hinnatakse tegevuse erinevates etappides (rajamine, käitamine, likvideerimine), arvestades kavandatava tegevuse eripäradega. 5.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele Kavandatava tegevuse ala ei kattu ühegi olemasoleva kaitsealaga ega kaitsealuse liigi registreeritud elupaigaga. PV3 ala vahetus läheduses asub projekteeritav Kõpu merekaitseala. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering näeb ette, et vesiviljelusala kattumisel olemasolevate looduskaitseliste eesmärkidega tuleb lähtuda looduskaitselistest eesmärkidest. Võimalikest tekkivatest looduskaitselistest eesmärkidest vesiviljelusele piiranguid seades tuleb hinnata ja põhjendada ka piirangutega tekkivat sotsiaalmajanduslikku mõju ja tagada tasakaalustatud areng. Kavandatavate sumpade täpne asukoht ja projekteeritava merekaitseala suhtes selgitatakse detailsemalt välja edasise hoonestusloa menetluse käigus. Taotluses toodud koordinaatide kohaselt ja arendaja poolt arvestatud sumpadega kaetava ala pindalast lähtudes ei kattu ala projekteeritava Kõpu merekaitsealaga (Joonis 5). KMH käigus hinnatakse mõju kavandatava kaitseala kaitse eesmärkidele. 16 Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 18.04.2022 Joonis 5. Taotletava hoonestusala paiknemine planeeritava Kõpu merekaitseala suhtes. Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel on TÜ Eesti Mereinstituut aastatel 2010–2012 läbi viinud Kõpu poolsaare mereala inventeerimise. Nimetatud uuringu, „Kõpu poolsaare ümbruse mereala kalastik“, raames leiti, et kalastikku3 mõjutavate piirkondliku iseloomuga ohtude rühma kuuluvad sellised nähtused nagu suuremad hüdrotehnilised ehitised, vedelkütuse transpordiga seotud õnnetused, suuremate tööstusettevõtete ning linnade heitveed, kalamajandid jne. Välja on toodud ka, et mere troofsustase on tõusnud ning võib veelgi kasvada, mis võib kaasa tuua ka Kõpu uurimisalal elustiku muutuse. Siiski ei ole uuritud alal olemas eutrofeerumise suhtes väga tundlikke kudejaid, kes on troofsuse tõusu poolt enim mõjutatud (näiteks merisiig; liiki küll leiti, ent uurimisalal koelmud puuduvad), nii et ohud on pigem teoreetilised. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu raames läbi viidud KSH4 aruandes on kalastiku osas välja toodud, et vesiviljelusala PV3 ümbritseval merealal Kõpu poolsaare ümbruses leidub siiga, lisaks veel nolgust ja merivarblast, kes mõlemad on samuti külma ja selget vett eelistavad liigid ning võivad seetõttu olla vesiviljelusala poolt mõjutatavad. 3 https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/K6pu_kalad_2011.pdf 4 http://nema.bef.ee/wp-content/uploads/2015/01/NEMA-majandusvoondi-modelleerimise-aruanne.pdf 17 Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 18.04.2022 Joonis 6. Eesti Looduse Fondi poolt inventeeritud Loodusdirektiivi Lisa 1 elupaigatüüpide levik projekteeritaval Kõpu merekaitseala piirkonnas. Allikas: TÜ Mereinstituut „Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimine“. Põhjaelustiku ja- elupaikade uuring „Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimine“5 toob välja, et Kõpu poolsaare ümbruses on esindatud järgmised EL Loodusdirektiivi elupaigad mereveega üleujutatud liivamadalad (1110) ja karid (1170) (Joonis 6). Liivamadalad on hinnatud üldiselt mitteohustatuteks, kuid ohuks neile on eelkõige otsene inimtegevus (süvendamine, kaadamine). Mõju elupaigatüübile 1110 ei saa välistada, sest elupaigatüüpi ei ohusta mitte ainult füüsiline mõjutamine (ehitamine, süvendamine ja kaadamine), mõju hinnatakse KMH aruande käigus. Karide elupaigatüüp on Eesti rannikumeres uuringu kohaselt ohustatud enamikel juhtudel vaid kaudsete ohtude poolt. Inimese majandustegevus praeguse intensiivsuse juures tavaliselt seda elupaigatüüpi ei häiri. Intensiivne ehitustegevus karide piirkonnas ohustab nii substraati kui ka karide elustikku. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu raames läbi viidud KSH aruandes 4 on täpsustatud, et vesiviljelusala PV3 rajamisega on võimalik mõju karide elupaigale (1170). Mõju ulatus sõltub vesiviljelusfarmi lõplikust asukohast (täpsustamisel) ja suurusest. Vesiviljelusfarmi rajamisel on tõenäoline elupaikade otsene füüsiline kahjustamine rajatiste ja seadmete püstitamisel, millega võib kaasneda bentiliste koosluste kahjustamine. Settiva orgaanilise aine tõttu on võimlik vee läbipaistvuse halvenemine ja toitainete kontsentratsioonide suurenemine vees ja setetes, mis omakorda võib kaasa tuua muutusi põhjaelustiku koosluste struktuuris. Madalas vees ei jõua häguse vee tõttu päikesekiired põhjataimestikuni, mille tõttu aeglustub nendes fotosünteesi intensiivsus. Orgaanilise aine kontsentratsiooni tõus vees võib põhjustada põhjaloomastiku, kõigepealt filtreerijate, biomassi ja arvukuse kasvu. Kemikaalide kasutamisega suurtes kogustes on võimalik häirete teke põhjaloomastiku 5 https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/K6pu_p6hjaelustik_ja_-elupaigad_2011.pdf 18 Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 18.04.2022 elutegevuses. Kalade põgenemine kalakasvandustest võib põhjustada bioloogilise mitmekesisuse langust, soovimatuid geneetilisi muutusi looduslikes populatsioonides, haiguste levikut, muutusi elupaiga ja sellele iseloomulike koosluste struktuuris ning kohalike liikide välja tõrjumist. Joonis 7. Karid6 1170 (TÜ EMI, 2014) – pruun (kokku on võetud kõik alad, kus esineb TÜ EMI 2014. a teostatud modelleerimise alusel elupaigatüübile vastav merepõhi ning vähemalt üks tunnusliik), mereosa loodusalad ja planeeritavad tegevused Hiiumaa ümber. PT – tuuleenergia tootmise alad, PU – allveeleidude uputusalad, PV – vesiviljelusalad, väikelaevateed (rohelised), üldkasutatavad veeliiklusalad (sinised). Taotletava tegevuse asukoha ja ranniku vahele, jääb II kategooria linnuliigi, kirjuhaha (Polysticta stelleri) leiukoht (KLO9121475), keda on seal vaadeldud 2015. aastal. Vesiviljelusalal on potentsiaalne negatiivne mõju lindude elupaikadele, mis seisneb veekvaliteedi potentsiaalses halvenemises, mis omakorda võib mõjutada mereelustikku. Samuti võib vesiviljelusala loomisega kaasneda liiklus ja seega ka mõningane häiring. Antud juhul jääks vesiviljelusala kaitsealuse liigi elupaigast u 2 km kaugusele. Ala teenindav transport liiguks aga nimetatud linnuliigi elupaigast läbi. Hiiumaa jääb veelindude jaoks väga olulisele Ida-Atlandi rändeteele. Ida-Atlandi rändetee ühendab 75 maailma riiki ja seda kasutab kokku 297 linnuliiki, Eestit läbival juhtharul on liike >200. Ümber Hiiumaa käib elav veelindude ränne kevadel märtsist maini ja sügisel augustist novembrini. Siis näeb 6 TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Eesti territoriaalmere merepõhja elupaikade ja liikide leviku modelleerimine. Teostatud projekti Eesti merealade planeerimiseks looduskaitselise teabe koondamine, sh. territoriaalmere mereelupaikade modelleerimine raames. 19 Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 18.04.2022 siin arvukalt läbirändavaid kaure, alklasi, parte, hanesid, laglesid ja kurvitsalisi. Kevadrändel kohtab Ristnas näiteks tuhandeid kaure ja mustlaglesid päevas, sügisrändel on parimatel päevadel loendatud kuni paar tuhat alki. Vastavalt KMH algatamise otsusele tuleb KMH raames teostada merepõhja uuring. KMH käigus hinnatakse tegevuse võimalikku mõju kavandatavale Kõpu merekaitsealale; samuti mõju mereimetajatele, kalastikule ja põhjaelustikule. Hinnatakse ka tegevuse võimalikku mõju (kaudset ja koosmõju) piirkonna vee-elustikule, sh taimestikule ja loomastikule laiemalt (ka Natura elupaigatüüpidele veealused liivamadalad ja karid) ning ühistegevuse ruumilise mõju ulatust, sest viimane ei ole praeguseks hetkeks teada. Hindamisel tuleb arvestada punase nimekirja liikide ja biotoopidega, kalakasvanduses kasutavate kemikaalidega, võimaliku toitainete koormuse tõusu ning bioturvalisusega. KMH käigus tuleb aluseks võtta selline tegevuse ulatus, mis säilitab ka edaspidi kalurkonna praegused kalapüügivõimalused. Tegevusega ei tohi saada kahjustuda looduslikud kalavarud. Arvestada Eesti merestrateegia erinevates aruannetes toodud mereala seisundit puudutavat andmestikku. 5.2 Mõju veekvaliteedile Kalakasvanduse puhul võivad keskkonnamõjud avalduda seoses äratarbimata toidu, väljaheidete ning kasutatavate kemikaalidega. Orgaaniliste jäätmete settimise tõttu võib halveneda ümbritseva vee läbipaistvus, väheneda hapnikutase ja kasvada toitainete sisaldus vees. Seega võib kalakasvanduste rajamine mõjutada kasvanduste lähipiirkonna toitainete biogeokeemilist tsüklit, mis võib halvimal juhul põhjustada muutusi vee-elustiku struktuuris. Arendaja esitatud andmete kohaselt lisandub eeldatavalt aastas vette keskmise toodangumahu korral lämmastikku: (5,82 × 2750) − (2,75 × 2500) 𝑁= = 91,3 𝑡𝑜𝑛𝑛𝑖 100% ning üldfosforit: (0,6 × 2750) − (0,4 × 2500) 𝑃= = 6,5 𝑡𝑜𝑛𝑛𝑖. 100% Sõltuvalt konkreetse aasta tingimustest võib lisanduv juurdekasv ning vette lisanduvate toitainete määr varieeruda 5–8%. Toitaine koormuse arvutuste korrektsust ja toitainete mõju merekeskkonnale tuleb hinnata KMH läbiviimisel. Kasutamata jäävate ja väljaheidetega merre jõudvate toitainete negatiivne mõju võib põhjustada vee toitelisuse kasvu, läbipaistvuse vähenemise ja põhjalähedases veekihis hapnikukao tekitamise. Mõju võib avalduda veekvaliteedile (veekogumi seisundinäitajate halvenemine). Arendajal on vajalik taotleda vee erikasutusluba tahkete ainete merre uputamiseks ning kala kasvatamiseks. Eeldatavalt lisab kalakasvandus veekogumisse täiendavaid toiteaineid ning ei saa välistada mõju pinnaveele (Läänemeri). Seega on vajalik hinnata kavandatava tegevuse mõju merekeskkonnale. Taotluse objektiks oleva tegevuskoha, Läänemere avaosa põhjabasseini, eutrofeerumise koondhinnang 2019. aastal Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud „Eesti mereala keskkonnaseisund 2018“7 hinnangu kohaselt on väga halb (Joonis 8). Tegevuskohaga piirneva mereala, Soela väina (Joonis 4), seisund on hinnatud halvaks. Seisundihinnang ajakohastatakse aastaks 2024. 7 https://envir.ee/vesi-mets-maavarad/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia 20 Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 18.04.2022 Joonis 8. Eutrofeerumise valdkonna koonhinnang, kus GOF on Soome laht, NBP – Läänemere avaosa põhjabassein, EGB – Ida-Gotlandi bassein, GOR – Liivi laht. Allikas: Keskkonnaministeerium „Eesti mereala keskkonnaseisund 2018“. Kala kasvanduse keskkonnamõjude hindamisel tuleb kindlasti hinnata hoovuste liikumist piirkonnas ja sellega seotult kala kasvandusest pärineva saaste koormust ja levikusuunda, et kindlaks teha, millist rannikumere veekogumit ja/või avamere ala kavandatav kalakasvandus mõjutab, kui suur see mõju on, kas see seab ohtu keskkonnaeesmärkide saavutamise ning milliste meetmetega on negatiivsete mõjude ilmnemist võimalik vältida. Hinnata tuleb olemasolevat reostuskoormust ja reostusallikaid. Vastaval KMH algatamise otsusele tuleb hinnata veekogumite tegevuseelse seisundit ning kasutatavast söödast tulenevat võimalikku koormust veekogumile ning vajadusel leida selle leevendavad meetmed. Täiendavalt tuua välja sööda tooraine sisaldus ning omadused. Arvestada Helcomi nõuetega ning veemajanduskava 2021–2027 eelnõus toodut. 5.3 Mõju õhukvaliteedile, sh müra ja lõhn Taotluse andmete kohaselt ei ole sumpadest tulenevat õhusaastet ette näha. Kaudne mõju on kala kasvanduse lahenduse väljatöötamisel, ehitamisel, jäätmete käitlemisel ja kõrvaldamisel, toodete töötlemisel, turustamisel ja jaotamisel. Eeldatavalt lisab kala kasvanduse söödapraam ja transpordil kasutatav kütus täiendavaid saasteainete voogu õhku, kuid see jääb mitteolulisele tasemele ja võib välistada olulise mõju välisõhukvaliteedile. Ebameeldiva lõhnana võib esineda loomulik kalalõhn, kuid selle esinemist võib pidada väheoluliseks ning lõhna jälgimine ja mõõtmine ei ole vajalik. Kala kasvanduse puhul ei ole oodata oluliste müraallikate rajamise ja seega, ei ole pidevat müra esinemist ette näha. Müra esineb seoses laevade ja söötmiseks kasutatavate seadmete kasutamisega. 21 Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 18.04.2022 Eeldades, et kala kasvanduses kasutatavad laevad sõidavad piirkiirusega, võib lisanduvat laevaliiklust ja selles tulenevat müra pidada väheoluliseks. 5.4 Mõju vibratsiooni tasemele Vähene vibratsioon võib esineda kala kasvanduse ehitamise ajal, kuid tegemist on lühiajalise ja ajutise vibratsiooniga, mille mõju võib pidada väheoluliseks. 5.5 Mõju maavarale Kavandatav tegevus ei mõjuta maavarade kasutamist või kaevandamisväärsena säilimist. Ala ei kattu maardlatega. Ala paiknemine ei takista ligipääsu Kõpu poolsaare tipu lähistel meres paiknevatele liivamaardlatele. Teemat KMH aruandes ei käsitleta. 5.6 Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemetele Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavasti olulisi muutusi valguse, soojuse või kiirguse tasemes. Valguse taset võib teatud määral mõjutada töövalgustite kasutamine kasvanduse hooldamisel, kuid vastavat mõju võib lugeda KeHJS mõistes mitteoluliseks. Teemat KMH aruandes ei käsitleta. 5.7 Mõju pinnasele Kavandatava kalakasvanduse asukoht jääb u 4 km kaugusele rannast. KMH käigus teostatakse veekvaliteedi muutuste modelleerimine. Seniste modelleerimistulemuste alusel 8 ei ole oodata veekvaliteedi muutust ulatuses, mis võiks põhjustada rannikulähedase veekvaliteedi muutumist ja sellest tulenevalt ohustada kuidagi pinnast maismaal (sh saartel). Kalakasvandusel puudub seega oluline mõju pinnasele. Teemat KMH aruandes ei käsitleta. Vastavalt KMH algatamise otsusele tuleb KMH aruandes käsitleda piisava põhjalikkusega tahkete ainete uputamisega seotut (mis mahus, milliste ainete, ja millise ulatusega merepõhja suhtes jmt). 5.8 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale Projektiala asub avamerel ning kavandatava tegevuse vahetus läheduses ei asu elamuid, seega planeeritav tegevus eeldatavasti ei mõjutada elamuid. Oht inimese tervisele avaldub kala kasvanduse rajatiste paigaldamisel ja eemaldamisel merest. Kala kasvanduses ei kasutata ohtlikke aineid, ega teki ohtlikke jäätmeid, mis võiksid kujutada ohtu inimese tervisele. Kavandatav tegevus loob kohalikele eeldatavalt uusi töökohti, mis avaldab kindlasti positiivset mõju inimese heaolule ja varale. Juhul kui järgitakse kõiki ohutusnõudeid, siis on võimalike õnnetusjuhtumite esinemise tõenäosus väike. Kavandatud kalakasvanduse alal ei toimu traalipüüki. Sotsiaalmajanduslike mõjude hindamisel arvestatakse muuhulgas kalurkonna huvisid ning antakse hinnang kalapüügile avalduvale mõjule. Kalakasvanduse keskkonnamõju hindamisel on oluline hinnata ka kalakasvanduse võimalikku mõju veeliiklusele. 5.9 Jäätmeteke Kalakasvanduse rajamise ja käitamisega ei kaasne olulist jäätmeteket. Merel tekkivad jäätmed (söödapakendid, olmejäätmed jms) transporditakse mandrile ja antakse üle jäätmekäitlejatele. Kuna 8 TTÜ Meresüsteemide Instituut. Veevahetuse modelleerimine Soela väina veekogumis. Avamere kalakasvanduse mõjuhinnang. Töövõtuleping nr 1./20.8, 21.02.2018. 22 Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 18.04.2022 ei ole oodata jäätmeteket suures mahus või ohtlike jäätmete teket, siis ei ole oodata jäätmetekkega kaasnevat olulist keskkonnamõju. KMH aruandes käsitletakse jäätmete äravedu merelt, sh amortiseerunud/lõhutud sumbaosade äraviimist merest või ka reostusjuhtude esinemisel (nt laevadelt või õlireostuse puhul). Lisaks käsitletakse hukkunud kalade käitlust. 5.10 Võimalik mõju kultuuripärandile Maa-ameti kaardirakenduse alusel ei asu arendataval alal ja selle lähiümbruses kultuurimälestisi, seega pole põhjust eeldada märkimisväärset mõju kultuuripärandile. Kui ehitustööde käigus ilmneb kultuuriväärtusega leide või arheoloogiline kultuurkiht, tuleb järgida muinsuskaitseseaduse nõudeid. Kalakasvanduse kavandamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga, et selgitada välja võimalik kattumine seni avastamata kultuuriväärtusega asjadega. Seni teadmata kultuuriväärtusega asjade olemasolu vesiviljeluse alal tuleb välja selgitada allveearheoloogiliste uuringute käigus. Vastavalt KMH agatamise otsusele tuleb KMH raames teostada allveearheoloogiline uuring. Vesiviljelusala määratlemisel arvestada kultuurimälestise ja selle kaitsevööndiga, planeerides tegevused väljapoole mälestise kaitsevööndit. Analüüsida vee keemilise koostise muutuste mõju ulatust praegu teadaolevate või uuringute käigus avastatud võimaliku kultuuriväärtusega vrakkide ja kultuurimälestise säilivuse seisukohast. 5.11 Võimalik mõju kliimamuutustele Kavandatava tegevuse korral kaasneb kalakasvandust teenindava transpordi heitgaaside teke. Heitgaaside teket ei ole oodata ulatuses, mis võiks põhjustada olulist mõju kliimamuutustele. 5.12 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju. Teemat KMH aruandes ei käsitleta. 5.13 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega KMH käigus käsitletakse kumulatiivseid mõjusid piirkonna teiste arendusprojektidega. Kumulatiivne mõju võib olla sealjuures nii positiivne (nt karbi- ja vetikakasvanduste rajamine aitaks vähendada Läänemere reostuskoormust) kui ka negatiivne (lähestikku paiknevate kalakasvanduste mõjud võivad kumuleeruda reostuskoormuse osas). Taotletava hoonestusala ida suunas taotletakse samal ajal vesiviljelusalale PV3 AS Est-Agar poolt hoonestusluba vetika kasvatamiseks ja merekarpide püüdmiseks (Joonis 9). 23 Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 18.04.2022 Joonis 9. Vesiviljelusaladel PV3 ja PV4 taotletavad hoonestusloa alad Teadaolevalt kavandatakse kalakasvandust ka vesiviljelusalale PV4 (Joonis 9), mis jääb kavandatavast tegevusest u 26 km kaugusele ning mistõttu võib pika vahemaa tõttu eeldada, et negatiivseid kumuleeruvaid mõjusid ei teki. Vesiviljelusalale PV4 planeeritakse ka karbi- ja vetikakasvanduse rajamist AS Est-Agar (Joonis 9) poolt. Vetikate ja merekarpide kasvandus eemaldab veekogumist toitaineid ja mõjub kalakasvanduse toitainete lisandumisele leevendavalt. KMH aruande koostamisel võetakse koosmõju hindamisel arvesse nii PV3 kui PV4 alade kalakasvanduste võimalikku koosmõju kui ka kavandatavat koosmõju vetika- ja karbikasvandustega. Koosmõjud esinevad eeskätt veekvaliteedi mõjutamise osas. Koosmõju esinemise võimalikkus ka seoses tuuleenergeetika arendustega on ebatõenäoline. Lähim tuuleenergeetika arendusala jääb Eesti mereala planeeringu andmetel u 65 km kaugusele. Samuti ei planeerita kavandatava tegevuse alale ega selle lähedale tuuleenergeetika arendamiseks vajalikke kaablikoridoride põhimõttelisi asukohti. Kumulatiivset mõju teiste piirkonna objektidega hinnatakse niivõrd, kui see informatsioon on keskkonnamõju hindajale kättesaadav st näiteks veekvaliteedi modelleeringusse saab hõlmata objekte, mille kohta on kättesaadavad vähemalt esialgsed kavandatava reostuskoormuse või tegevusmahu andmed. 5.14 Mõju hädaolukordadest Hädaolukorrad on sündmused, mille toimumine on prognoosimatu, kuid mille esinemist saab heade juhtimistavadega vähendada. Hädaolukorrad kalakasvanduses võivad olla seotud ilmaga. Sumpade purunemisega seoses võib esineda kasvanduse kalade sattumist vabadusse, samuti võib esineda 24 Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 18.04.2022 röövloomade kallaletunge või haiguspuhanguid. Võimalikke hädaolukordadest tulenevaid mõjusid hinnatakse KMH käigus. Rannikumeri võib sisaldada lõhkemata sõjamoona, mille esinemise tõenäosus selgitatakse allveearheoloogiliste uuringute käigus ning millega seotud riske ning nende vältimise võimalusi käsitletakse KMH aruandes. Miiniohu tõttu tuleb KMH protsessi kaasata Kaitseministeerium ning vajadusel tuleb läbi viia täiendavad uuringud ala ohutuse osas. KMH käigus on vajalik hinnata sumpade mõju planeeritavale laskeharjutuste alale koostöös Kaitseväega. Võimaliku õnnetusena võib esineda ka laeva kokkupõrge kalakasvandusega. KMH käigus analüüsitakse laeva ja kalakasvanduse kokkupõrke tõenäosust, võimalikke tagajärgi ja leevendusmeetmeid. Tehakse koostööd Transpordiametiga. 5.15 Bioturvalisus Kalakasvandustes, kus kalad on tihedalt koos, võivad kergemini levida kalaparasiidid ja –haigused. Vesiviljelusettevõtete bioturvalisuse risk tõuseb järsult, kui mitu kasvatajat asuvad ühel veealal ja/või kasutavad teise(te) kasvanduste poolt tarbitud vett. Antud juhul ei ole teada, et kavandatava kasvanduse vahetusse naabrusse oleks kavandamisel teisi kalakasvandusi. Lähim kavandatav kasvandus jääb taotletavast alast u 26 km kaugusele vesiviljelusalale PV4 (Joonis 9). Arvestades suuri vahemaid, siis on ebatõenäoline haiguste ja parasiitide oluline levik kalakasvanduste vahel. Bioturvalisuse all käsitletakse riske (võõrliigid, ravimid, haigused jne) ka looduslikele liikidele. KMH aruandes siiski käsitletakse vesiviljeluse bioturvalisuse riske tuginedes erialakirjandusele ja - uuringutele. 25 Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 18.04.2022 6 Hindamismetoodika ja vajalikud uuringud Keskkonnamõju hindamisel, sh aruande koostamisel, lähtutakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja selle rakendusaktidest ning järgitakse keskkonnamõju hindamise häid tavasid ning ajakohaseid juhendmaterjale9. KMH läbiviimisel arvestatakse kehtivaid keskkonnaalaseid õigusakte. Keskkonnamõju hindamine toimub avaliku protsessina. KMH protsessi saavad sekkuda ja põhjendatud soovitusi, ettepanekuid ja kommentaare esitada kõik huvipooled, kes tunnevad, et nende huvisid võib kavandatav tegevus mõjutada, vähemalt keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisel, hindamise protsessis ja aruande avalikustamise käigus. Ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega võib pöörduda nii otsustaja, arendaja kui keskkonnamõju hindaja poole. Hindamisel lähtutakse mõjude hindamise metoodilisest lähenemisest, mille korral hinnatakse muutusi keskkonnas ehk muutusi olemasoleva olukorra suhtes, mis toimuvad kavandatava tegevuse rakendumisel. Selleks prognoositakse mõjuhindamise käigus tagajärgi (nt saasteainete emissioon), mis võivad põhjustada muutusi keskkonnaelementides (pinnavesi, välisõhk, looduskooslus jms). Oluline on sealjuures vaadelda keskkonnaelementides toimuvaid muutusi vastuvõtjate (elanikkond, elusloodus) kontekstis. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Mõjude ulatus sõltub mõju liigist ja seda täpsustatakse KMH läbiviimise käigus. Võrreldes maismaaga on avamere alade uuritus tunduvalt madalam. Hoonestusloa taotluse piirkonnas ja laiemalt Eesti merealal on varasemalt läbi viidud mitmeid uuringuid, keskkonnamõju hindamisi ja eksperthinnanguid, mille käigus on kogunenud märkimisväärne informatsioon keskkonnatingimuste kohta. Nende baasil on võimalik paljusid kalakasvanduse võimalikke keskkonnamõjusid hinnata. Käesoleva KMH läbiviimisel arvestatakse varasemalt läbi viidud uuringute tulemustega. Arvestades uuritustasemeid kavandatakse KMH ja hoonestusloa taotlemise raames järgmiseid uuringuid: 1. Hüdrodünaamiliste protsesside modelleerimine Lainetuse ja setete liikumise modelleerimine tegevuseks valitud piirkonnas. 2. Saasteainete leviku modelleerimine Vee kvaliteedi muutuste modelleerimine selgitamaks üldlämmastiku ja klorofülli kontsentratsioonide muutusi ja mõju rannikuveekogumi seisundile. 3. Merepõhja uuring Uuringu eesmärk on tuvastada loodusdirektiivi elupaigatüüpide esinemist alal. 4. Allveearheoloogiline uuring. KMH algatamiskorralduse alusel viiakse KMH käigus läbi allveearheoloogiline uuring veealuste kultuuriväärtusega asjade ja kultuurikihi otsimise ja tuvastamise, lokaliseerimise, dokumenteerimise ja nende seisundi ja säilimise ulatuse väljaselgitamiseks (sh seni teadmata ajalooliste vrakkide leidmiseks). Allveearheoloogilist uuringut tohib läbi viia Muinsuskaitseameti poolt heaks kiidetud uuringukava alusel, mille koostab pädev isik (MuKS § 46 lg-d 4–5). Allveearheoloogilise uuringu tegemisest tuleb Muinsuskaitseametit teavitada 9 https://www.envir.ee/et/kmh-uuringud-ja-juhendid 26 Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 18.04.2022 uuringuteatisega vähemalt kümme päeva enne uuringu alustamist. Koos uuringuteatisega esitatakse nõuetekohane uuringukava (MuKS § 47). Uuringu täpsem ulatus kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga. Kalakasvanduse rajamisel kaasneb oluline mõju veealusele kultuuripärandile tegevuste käigus, mis toimuvad merepõhjas (näiteks sumpade või laevade ankurdamine). Allveearheoloogiline uuring ja merepõhja elupaikade uuring vajavad mõlemad sonari abil merepõhja kaardistamist. Asjakohane on sonari tööd viia läbi ühiselt ning seejärel kasutada sonaripilti vastavalt vajadusele nii arheoloogiapärandi, miinide kui ka merepõhja omaduste hindamiseks. Hüdrodünaamiliste protsesside ja saasteainete leviku modelleerimine võidakse läbi viia ühise uuringuna, sest saasteainete leviku modelleerimise aluseks on hüdrobünaamilised protsessid piirkonnas. 27 Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 18.04.2022 7 Osalised, huvitatud isikud ja ekspertgrupp Tegevuse arendajaks on osaühing Ösel Harvest (kontaktisik: Peeter Põldaru, e-post: [email protected]). Tegevusloa väljastajaks ehk otsustajaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (kontaktisik: Liina Roosimägi, tel +372 667 2004, e-post: [email protected]). Keskkonnamõju hindamise viib läbi Lemma OÜ (kontaktisik: Piret Toonpere, e-post: [email protected]; tel +372 505 9914). KMH läbiviimiseks on moodustatud töögrupp, kuhu kuuluvad järgmised Lemma OÜ-ga seotud spetsialistid oma hariduse, erialaste teadmiste ning senise töökogemuse ja Lemma OÜ väljakujunenud sisemise tööjaotuse alusel: - Piret Toonpere – KMH juhtekspert (KMH0153), tehnikateaduse magister (keskkonnakorraldus) ja loodusteaduse bakalaureus (keskkonnatehnoloogia ökosüsteemide suund). Ekspert on olnud juhteksperdiks paljudes Lemma OÜ poolt koostatud KSH ja KMH-des, samuti osalenud erinevates keskkonnaprojektides ning omab KMH juhteksperdina vajalikku kvalifikatsiooni. Hinnatavad mõjuvaldkonnad: mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitsealadele, sh Natura aladele, kumulatiivsed mõjud, sotsiaalmajanduslikud mõjud. - Heli Aun – keskkonnaspetsialist, tehnikateaduse magister (geotehnoloogia). Hinnatavad mõjuvaldkonnad ja ülesanded KMH juures: foonikirjelduse koostamine, kartograafilised tööd ja analüüsid. - Mihkel Vaarik – keskkonnaekspert, diplomeeritud veemajanduse insener. Hinnatavad mõjuvaldkonnad: tehnilise taristu küsimused, mõju veekvaliteedile, hädaolukordade mõju ja bioturvalisus. - Kaisa Aadna – keskkonnaspetsialist, tehnikateaduse magister (tööstusökoloogia) – Hinnatavad mõjuvaldkonnad ja ülesanded KMH juures: jääkained. Välisekspertidena kaasatakse: - Merebioloog - KMH ekspertgruppi kaasatakse merepõhja uuringut läbiviiv spetsialist, kelle isik selgub vastava uuringu hanke raames – Hinnatavad mõjuvaldkonnad: mõju vee-elustikule, sh põhjakooslustele (k.a. Natura elupaikadele) ja kalastikule. Merebioloogi pädevus peab hõlmama ka kalastikule mõju hindamist või kaasatakse täiendavalt kalastiku spetsialist. - Allveearheoloog – KMH ekspertgruppi kaasatakse allveearheoloogilist uuringut läbiviiv spetsialist, kelle isik selgub vastava uuringu hanke raames – Hinnatavad mõjuvaldkonnad: mõju kultuuripärandile. - Ornitoloog – KMH ekspertgruppi kaasatakse merelinnustiku ekspert, kelle isik selgub edasiste läbirääkimiste käigus – Hinnatavad mõjuvaldkonnad: mõju linnustikule, sh Natura alade linnustikule. KMH käigus tehakse tihedat koostööd vajalike uuringute läbiviijatega. KMH läbiviimise käigus kaasatakse KMH protsessi vastavalt vajadusele veel täiendavaid eksperte. Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi tegevuse vastu, on KMH programmi koostamise ajal määratletud järgnevalt 28 Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 18.04.2022 Tabel 2-s. KMH käigus asjaolude selgumisel võib mõjutavate ja/või huvitatud isikute ja asjaomaste asutuste nimekiri täieneda. Tabel 2. Huvitatud isikud või asjaomased asutused. Isik või asjaomane Huvi põhjus Kaasamise/teavitamise asutus viis Laiem avalikkus On huvitatud kõrge kvaliteediga Teavitatakse ajalehes, elukeskkonnast, keskkonnakaitsest, Ametlikes majanduse arengust Teadaannetes ja TTJA kodulehel Tarbijakaitse- ja KMH algataja ja otsustaja Kirjaga ei teavitata, sest Tehnilise Järelevalve on korraldajana Amet protsessiga kursis otsustajana Osaühing Ösel Harvest Otseselt asjast huvitatud isik Kirjaga ei teavitata, sest on protsessiga kursis Keskkonnaamet Kuulub asjaomaste asutuste hulka Teavitatakse e-kirjaga lähtuvalt KeHJS § 23 lg 2 Keskkonnaministeerium Merealade kaitse planeerimine. Merestrateegia kavandamise ja täitmise korraldamise Valitsusvälised Keskkonnaalaste või muude organisatsioonid ja organisatsiooni suunitlusest tulenevate kodanikeühendused väärtuste arvestamise tagamine (esindusorganisatsioon kavandatava tegevuse realiseerimisel Eesti Keskkonnaühenduste Koda – EKO) Maaeluministeerium Kalanduse ning vesiviljeluse arengut suunav asutus Transpordiamet Laevaliiklust reguleeriv asutus Muinsuskaitseamet Veealuse kultuuripärandi ning muististe kaitsega tegelev asutus Rahandusministeerium Mereala planeeringuga tegelev asutus Hiiumaa Vallavalitsus Kavandatava tegevuse alaga seotud kohalik omavalitsus Kalurite ühendused Kalapüük kavandatava kalakasvanduse Teavitatakse e-kirjaga (Eesti Kalurite Liit, MTÜ alal Hiiukala, MTÜ Saarte Kalandus) Muud asjaomased KMH protsessi käigus lisanduda võivad asutused ja isikud isikud, kes edaspidi KMH programmi avalikustamise käigus avaldavad soovi olla kaasatud 29 Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 18.04.2022 8 Ajakava Tabel 3. KMH ajakava. Keskkonnamõju hindamise etapp Aeg KMH algatamine Algatatud Tehnilise Järelevalve Ameti 14.03.2022 otsusega nr 1- 7/22-123 KMH programmi koostamine Aprill 2022 KMH programmi kohta asjaomastelt asutustelt seisukoha Mai–juuni 2022 küsimine KMH programmi täiendamine August 2022 KMH programmi avalik väljapanek August–september 2022 KMH programmi avalik arutelu September 2022 KMH programmi täiendamine avalikustamise käigus tehtud September 2022 ettepanekute alusel KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine Oktoober 2022 KMH läbiviimine ja aruande koostamine, sh uuringute November 2022–juuli 2023 läbiviimine KMH aruande kohta asjaomastelt asutustelt seisukoha Juuli–september 2023 küsimine KMH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu pärast Oktoober 2023 asjaomaste asutuste seisukohtade saamist KMH aruande täiendamine avalikustamise käigus tehtud November 2023 ettepanekute alusel Täiendatud KMH aruande asjaomaste asutustega Detsember 2023 kooskõlastamine KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamine Jaanuar 2024 Programmi koostamise hetkel ei ole keskkonnamõju hindamise protsessi ajalist kulgemist võimalik täpsemalt paika panna, mistõttu on esitatud ajakava esialgselt eeldatav. 30 Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 18.04.2022 9 Laekunud ettepanekute arvestamise koondtabel Tabel 4. KMH programmile esitatud seisukohad. Ettepanek või märkus Ettepaneku või märkuse arvestamine - 31 Osaühing Ösel Harvest kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 18.04.2022 Lisad Lisa 1 Hoonestusloa taotlus ja menetluse algatamine Kättesaadav TTJA dokumendiregistrist https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/681410 32  Kirja saajate nimekiri: Transpordiamet [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus [email protected] Maaeluministeerium [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Kaitseministeerium [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]  Nimekirja alusel 26.04.2022 nr 16-7/18-1133-041 Ösel Harvest OÜ kavandatava kalakasvanduse rajamise keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu edastamine seisukoha esitamiseks (Hiiu mereala vesiviljelusala PV3) Ösel Harvest OÜ (registrikood 10297188) edastas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) 19.04.2022 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu vesiviljelusalale PV3 kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi eelnõu. TTJA kontrollis edastatud eelnõu vastavust keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 13 sätestatud nõuetele. TTJA algatas 14.03.2022 otsusega nr 1-7/22-123 hoonestusloa menetluse Ösel Harvest OÜ 22.10.2018 esitatud hoonestusloa taotluse, 20.10.2020 Saaremere Kala AS, Ösel Harvest OÜ ja Est-Agar AS vahel sõlmitud kokkuleppe ning 10.12.2021 täiendatud hoonestusloa taotluse alusel ning ühes sellega ka keskkonnamõju hindamise. KMH algatamise otsusega on võimalik tutvuda TTJA dokumendiregistris aadressil https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/, dokumendi viit: 1-7/22-123. Hoonestusloa menetlusega seotud dokumendid on kättesaadavad TTJA dokumendiregistris dokumendi viidaga 16-7/18-1133. Tuginedes KeHJS §151 lõigetele 1 ja 2 edastame Ösel Harvest OÜ kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. Tulenevalt KeHJS §151 lõikest 4 palume esitada 30 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates programmi kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoht, sealhulgas hinnang programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta ning kontrollida ekspertrühma koosseisulist piisavust. Seisukohad, ettepanekud ja märkused nimetatud keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu kohta palume edastada kirjalikult e-posti aadressile [email protected]. Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja Lisad: KMH programmi eelnõu adressaatide nimekiri Nele Väits +372 667 2151 [email protected]