Siseministri määruste muutmine seoses Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmisega Kaitseministeeriumi valitsemisalasse

Kaitseministeerium Justiitsministeerium 25.04.2022 nr 1-6/2511-1 Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmisega Kaitseministeeriumi valitsemisalasse“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud ministrid Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmisega Kaitseministeer iumi valitsemisalasse“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüstee mis aadressil https://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister Lisa: Eelnõu – 2 lehel; Eelnõu seletuskiri – 5 lehel. Arvamuse andmiseks: Andmekaitse Inspektsioon Politsei- ja Piirivalveamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Häirekeskus Kaspar Lepper 6125016 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 14.04.2022 SISEMINISTER MÄÄRUS 2022. a nr Siseministri määruste muutmine seoses Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmisega Kaitseministeeriumi valitsemisalasse Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1, päästeseaduse § 5 lõike 4 ning politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 7 ja § 8 lõike 3 alusel. § 1. Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ muutmine Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ § 19 lõike 2 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt: „11) Kaitseväel – ühiste infoobjektide andmestikust, ennetava tegevuse andmestikust ja otsimise andmestikust Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud taustakontrolli teostamiseks, ühiste infoobjektide andmestikust, süüteomenetluse andmestikust ja otsimise andmestikust riigipiiri seaduses ja meresõiduohutuse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning reageeriva tegevuse andmestikust Politsei- ja Piirivalveameti veesõiduki patrulltoimkondade asukoha kohta riigipiiri seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;“. § 2. Siseministri 17. juuli 2014. aasta määruse nr 33 „Politsei- ja Piirivalveame ti põhimäärus“ muutmine Siseministri 17. juuli 2014. aasta määruses nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäär us “ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 161 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 161 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) otsingu- ja päästetööde tegemine ning mere- ja lennupäästesündmuste lahendamise juhtimine Eesti päästepiirkonnas, merereostuse avastamisel ja merepiiri valvamisel osalemine sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis ning reostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine piiriveekogudel;“; 3) paragrahvi 17 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) otsingu- ja päästetööde tegemine sise- ja territoriaalmeres, välja arvatud Ida, Lõuna ja Põhja prefektuur, ning piiriveekogudel, välja arvatud Lääne ja Põhja prefektuur, merereostuse avastamisel ja merepiiri valvamisel osalemine sise- ja territoriaalmeres, välja arvatud Ida, Lõuna ja Põhja prefektuur, ning reostuse avastamine ja likvideerimine piiriveekogudel, välja arvatud Lääne ja Põhja prefektuur;“. 1 § 3. Siseministri 13. juuni 2017. aasta määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõude d“ muutmine Siseministri 13. juuni 2017. aasta määruses nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „Päästeameti“ sõnaga „, Kaitseväe“; 2) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Häirekeskus edastab Kaitseväe pädevuses oleva teate ja kogutud andmed viivita ma ta Kaitseväele edasiseks menetlemiseks.“; 3) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „politsei“ sõnadega „ja vajadusel Kaitseväe“. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler 2  Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmisega Kaitseministeeriumi valitsemisalasse “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja Piirivalvea me ti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) eelnõuga 572 SE (edaspidi eelnõu 572 SE) luuakse õiguslikud alused Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) laevade üleandmiseks Kaitseväe koosseisu alates 01.01.2023. Eelnõuga 572 SE plaanitava muudatuse kohaselt hakkab Kaitsevägi vastutama mereolukorrateadlikkuse loomise, merepiiri valvamise ning merereostuse avastamise ja likvideerimise eest Eesti merealal. Samuti vastutab Kaitsevägi edaspidi mereseire eest, osaleb merel otsingu- ja päästetöödel oma laevadega ning teostab territoriaalmeres riiklikk u järelevalvet väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide varustuse nõuetekohasuse üle. Kaitseväele antakse merepiiri valvamiseks, meresõiduohutuse tagamiseks ning inimese elu ja tervist ähvardava ohu korral sekkumiseks väikesaartel ja merealal korrakaitselised volitused ja vahetu sunni kasutamise õigus. Eelnõu on töötatud välja, et rakendada eelnõuga 572 SE tehtavaid muudatusi. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna õigusnõunik Kaspar Lepper (tel 612 5016, [email protected]) koostöös PPA arendusosakonna valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivpiiriametniku Rene Hartõkaineniga (tel 614 9156, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud eelnõuga 572 SE, samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021‒2023 punkti 6.21 „Parandame Eesti merekaitsevõimekust ja merepiiri seiret, suurendades erinevate ministeeriumide haldusalades olevate seiresüsteemide ühtlustatud juhtimist ja infovahetus t “ alapunktiga „Politsei- ja Piirivalveameti laevastiku Kaitseministeeriumi valitsemisala sse üleandmiseks vajalike seaduste muudatuste eelnõud“. Eelnõu 572 SE rakendamiseks on vaja muuta järgmisi siseministri määruseid: 1) siseministri 22. detsembri 2009. aasta määrus nr 92 „Politsei andmekogu põhimäär us “ (edaspidi POLIS-e põhimäärus) avaldamismärkega RT I, 29.12.2020, 37; 2) siseministri 17. juuli 2014. aasta määrus nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäär us “ (edaspidi PPA põhimäärus) avaldamismärkega RT I, 16.12.2021, 19; 3) siseministri 13. juuni 2017. aasta määrus nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ avaldamismärkega RT I, 20.06.2017, 2. 1 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on teha vajalikud muudatused, et Kaitseväel oleks võimalus täita talle seadusega pandud ülesandeid. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, millest viimases sätestatakse määruse jõustumine. Eelnõu § 1 kohaselt muudetakse POLIS-e põhimäärust. Eelnõuga 572 SE saab Kaitsevägi korrakaitselised lisaõigused ja -pädevuse merepiir i valvamiseks ning meresõiduohutuse tagamiseks vajaliku riikliku järelevalve teostamiseks. Eelnõuga täiendatakse POLIS-e põhimäärust selliselt, et Kaitseväel oleks juurdepääs politsei andmekogu (edaspidi POLIS) süüteomenetluse ja otsimise andmestikule, et täita riigip iir i seaduses (edaspidi RiPS) ja meresõiduohutuse seaduses (edaspidi MSOS) sätestatud ülesandeid, ning reageeriva tegevuse andmestiku andmetele PPA veesõiduki patrulltoimkondade asukoha kohta, et täita RiPS-is sätestatud ülesandeid. Kehtiva POLIS-e põhimääruse alusel on Kaitseväel POLIS-e andmestikele juurdepääs Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud taustakontrolli teostamiseks. Alates 1. jaanuarist 2023 pannakse Kaitseväele seadusega ülesanne teostada riiklikku järelevalvet merepiiri valvamise ja piirirežiimi tagamise ning MSOS-i alusel väikelaevade, alla 12-meetriste kogupikkuse ga laevade ja jettide üle. Seega tuleb Kaitseväe laevade meeskondadele anda juurdepääs POLIS-e asjaomastele andmestikele, et nad saaksid täita neile seadusega pandud ülesannet. POLIS-e kasutamise õigus antakse üksnes ametnikele, kes vajavad seda teenistuskohustuste täitmiseks. Eelnõu § 2 kohaselt muudetakse PPA põhimäärust. Eelnõu § 2 punktiga 1 viiakse PPA piirivalveosakonna põhiülesanded kooskõlla 1. jaanuaril 2023 jõustuva politsei ja piirivalve seadusega. Põhiülesannetest eemaldatakse merereostuse avastamine ja likvideerimine sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis. Samuti eemaldatakse merepiiri valvamise ülesanne. Edaspidi on need Kaitseväe ülesanded. Piirivalveosakond osaleb edaspidi merereostuse avastamisel ja merepiiri valvamis e l õhusõidukite ja väiksemate veesõidukitega. Reostusjuhtumite avastamise ja likvideerimise korraldamine piiriveekogudel jääb samuti piirivalveosakonna ülesandeks, Kaitsevägi lahendab reostusjuhtumeid ainult Eesti merealal. Eelnõuga 572 SE täpsustatakse, et PPA tagab otsingu- ja päästetööd välislepingutega sätestatud Eesti päästepiirkonnas, mis on rahvusvaheliste lepingute alusel kokkulepitud riiklik ult määratud lennuinfopiirkond (Tallinn FIR1 ). Eesti päästepiirkond hõlmab nii mereala kui ka piiriveekogusid. Piirivalveosakonna ülesannetes täpsustatakse, et otsingu- ja päästetöid tehakse Eesti päästepiirkonnas. Sisulisi muudatusi otsingu- ja päästetööde tegemises eelnõuga ei tehta. Eelnõu § 2 punktiga 2 tehakse vajalikud muudatused prefektuuride põhiülesannetes. Otsingu- ja päästetööde tegemine ning merereostuse avastamine ja likvideerimine sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis on kehtiva PPA põhimääruse kohaselt Lääne 1 Ingl Flight Information Region. 2 prefektuuri ülesanne. Piiriveekogudel on otsingu- ja päästetööde tegemine ning reostuse avastamine ja likvideerimine Ida ja Lõuna prefektuuri ülesanne. Samamoodi piirivalveosakonna ülesannetega eemaldatakse Lääne prefektuuri põhiülesannete st merereostuse avastamine ja likvideerimine sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis, see saab olema Kaitseväe ülesanne. Eelnõuga täpsustatakse, et prefektuuri alles jäävad merelised ülesanded piirduvad sise- ja territoriaalmerega. Juba praegu ei ole prefektuuridel võimekust püsivalt panustada tegevustesse majandusvööndis. Seega osaleb Lääne prefektuur edaspidi merereostuse avastamisel sise- ja territoriaalmeres. Samuti teeb ta otsingu- ja päästetöid sise- ja territoriaalmeres. PPA väiksemate veesõidukitega majandusvööndis ei patrullita ning otsingu- ja päästetöid tehakse majandusvööndis siis, kui ilmaolud seda võimaldavad. Politsei ja piirivalve seaduse kohaselt lähtutakse otsingu- ja päästetööde tegemisel kiirema abi põhimõttest, mille järgi reageerib sündmusele esimesena lähim vajaliku varustusega üksus. Seega ei tule prefektuuri põhiülesandena sätestada üksikjuhte, kus otsingu- ja päästetööde tegemine majandusvööndis on võimalik. Põhiülesanne on piirivalveosakonnal. Lääne prefektuuri ülesandeks jääb osaleda merereostuse avastamisel ja merepiiri valvamis e l, mida ta saab teha väiksemate veesõidukitega. Piiriveekogudel otsingu- ja päästetööde tegemise või reostuse avastamise ja likvideerimisega seotud sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnõu § 3 kohaselt muudetakse siseministri 13. juuni 2017. aasta määrust nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“. Eelnõus 572 SE on arvestatud, et edaspidi on Kaitsevägi lisaks pääste- ja politseiasutustele ning Terviseametile asutus, kellega kiirabi koostööd teeb. Muudatust on vaja, sest PPA neli laeva antakse üle Kaitseväele, mistõttu võib kiirabi, eriti navigatsioonivälisel ajal, vajada Kaitseväe laevade transpordiabi, et toimetada haige saarelt mandrile või kiirabibrigaad saarele või täita muid ülesandeid. Seetõttu lisatakse Kaitsevägi teiste abiandjate sekka, keda saab saata välja abi andma. Kaitseväe laeva väljasaatmise otsustab PPA merevalvekeskus, kes saab operatiivtasandil otsustada, kas reageerib PPA veesõiduk, lennusalga kopter või Kaitseväe laev. Samuti täpsustatakse määrust juhtudega, kus Häirekeskusesse saabub Kaitseväe pädevuses olev teade, st merereostuse või merepiiri valvamisega seotud teade, mille Häirekeskus edastab Kaitseväele edasiseks menetlemiseks. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul on merepiiri valvamise vallas puutumus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrusega (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1–52). Arvestades, et PPA jääb osalema merepiiri valvamises, on tal endiselt kohustus tagada, et teenistujad, kes ülesannet täidavad, on spetsiaalse ettevalmistuse ja nõuetekohase väljaõppega. 5. Määruse mõjud Eelnõu muudatused on rakenduslikud ja tulenevad eelnõuga 572 SE tehtavatest muudatuste st. Eelnõu 572 SE seletuskirjas on mõjusid seega juba hinnatud. Sihtrühm: PPA ja Kaitseväe struktuuriüksuste töötajad (kokku u 250 inimest), kelle ülesanded ja pädevus muutuvad, samuti veesõidukite kasutajad Eesti merealal, kelle üle teostab riiklikk u 3 järelevalvet lisaks PPA-le MSOS-i alusel Kaitsevägi, piirirežiimi rikkujad merealal ja meresõiduohutuse nõuete rikkujad. Meresõiduohutuse nõuete rikkumisi oli aastatel 2019–2021 keskmiselt 79 korral aastas. Viimasel kolmel aastal ei ole võetud mereala piirirežiimi rikkumise eest vastutusele ühtegi isikut. Veesõiduki juhtide joobeseisundit kontrollitakse Eesti merealal ca 1000 korral aastas. Samas suurusjärgus kontrollitakse MSOS-i alusel ka veesõidukite varustust, juhtimisõigust ja teisi nõudeid. Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Eelnõu 572 SE koostamisel on arvestatud, et tervishoiuteenuse kättesaadavus Eesti merealal ei halveneks. See tähendab, et sarnaselt PPA-ga on ka Kaitseväe laev osa reageerivast ressursist. Juhul kui Eesti päästepiirkonnas toimub otsingu- ja päästesündmus, vastutab selle juhtimise eest ikka PPA ning Kaitseväe ülesanne on sellele laevaga reageerida. Muudatusel ei ole olulist sotsiaalset mõju. Haldusvälistele adressaatidele ei teki eelnõuga uusi õigusi ega kohustusi. Juhul kui Kaitsevägi teostab RiPS-i või MSOS-i alusel riiklikku järelevalvet, muutub üksikis ik u jaoks järelevalve teostaja, kes on edaspidi lisaks PPA-le Kaitsevägi. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Merereostuse tõrje funktsioon Eesti merealal läheb üle Kaitseväele ning seda täidetakse edaspidi samas ulatuses ja mahus kui seni. Eesmärk on lähiaastatel parandada merereostustõr je võimekust, mis omakorda tagab tõhusama ja kiirema merereostuse likvideerimise, mille tulemusena säästetakse merereostuse tekkimise korral lindude, loomade, taimede ja muude elusolendite elu ja elukeskkonda. Väikelaevade ja jettide kontrollimise puhul kasvab Kaitseväe töökoormus väärteomenetluste vallas juhul, kui avastatakse rikkumine, ning eelnõu tõttu tuleb asjaomastele Kaitseväe ametnikele teha POLIS-ele juurdepääsu ning selle kasutamise ja andmete töötlemise väljaõpe. Kokkuvõttes liigub laevadega seotud töökoormus ühelt asutuselt teisele, aga kuna funktsioo nid , mida laevadega täidetakse, jäävad samaks, jääb avaliku sektori töökoormus pärast laevade üleandmisega seotud ühekordset kasvu tervikuna samaks. Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Seniseid ülesandeid Eesti merealal täidetakse vähemalt samal tasemel. Eelnõuga 572 SE tehtavate muudatuste kohaselt saab Kaitsevägi koos talle pandud ülesannetega samad vahendid ja õigused, mis on praegu nende ülesannete täitmiseks PPA-l. PPA põhimääruse muudatus te tõttu tuleb arvestada, et Kaitsevägi peab edaspidi osalema merepiiri valvamise, merereostustõrje, keskkonna ja mereseirega seotud rahvusvahelises koostöös. Mõju valdkond: mõju isikuandmete töötlemisele Kaitseväele antakse juurdepääs POLIS-e süüteomenetluse ja otsimise andmestikule, et täita RiPS-is ja MSOS-is sätestatud ülesandeid, ning reageeriva tegevuse andmestiku andmetele PPA veesõiduki patrulltoimkondade asukoha kohta, et täita RiPS-is sätestatud ülesandeid. 4 POLIS-e põhimääruse muudatusega muutub üksikisiku jaoks tema andmete töötleja, kes on edaspidi PPA asemel Kaitsevägi. POLIS-es ei muutu isikuandmete kogumise, säilitamise, edastamise ega kustutamise nõuded. Jätkuvalt kohalduvad olemasolevad andmekaitsenõuded , mis on sätestatud POLIS-e põhimääruses ja muudes õigusaktides. Andmeid töödeldakse ka edaspidi seaduses sätestatud ülesande täitmiseks ja Kaitseväele on vaja anda juurdepääs ainult seetõttu, et muutub ülesande täitja. Süüteomenetluse andmestikule juurdepääs on vajalik, et viia läbi süüteomenetlusi, ning otsimise andmestikule, et leida teadmata kadunud isikuid (otsingu- ja päästetöödel osalemine) ning tuvastada varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud veesõidukeid RiPS-i ja MSOS-i alusel teostatavas riiklikus järelevalves. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e eeldatavad tulud Eelnõu 572 SE rakendamise kulud on lisatud selle seletuskirjale (juurdepääsupiiranguga teave). Muu hulgas on arvestatud, et ümberkorraldusega võivad kaasneda Kaitseväele lisakulud, mille täpne eelarveline lisavajadus on veel väljaselgitamisel. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõike 1 kohaselt eelnõude infosüstee mi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, PPA-le, Häirekeskusele ning Siseministeer iumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele. 5