Tuuletraal OÜ meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu edastamine kooskõlastamiseks - Kaitseministeerium

Failid

kiri_digiallkirjaga_16-7_19-3332-055.asice7044 KB

Sisu (failidest)

Eelnõu, v4 TUULETRAAL OÜ LIIVI LAHE MERETUULEPARGI JA ROHELISE VESINIKUGA VÕIMSUSE JUHTIMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMM Töö nr 2010 Tellija: Tuuletraal OÜ Koostaja: Corson OÜ Tallinn 2022 Sisukord 1. Kokkuvõte .................................................................................................................................................... 4 1.1 Lühikokkuvõte ....................................................................................................................................... 4 1.2 Hoonestusloa menetluse ja KMH algatamine ........................................................................................ 6 1.3 KMH teostus vastavalt 10.06.2013 kehtinud KeHJS redaktsioonile ..................................................... 6 2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus ................................. 8 2.1 Arendaja eesmärgid ............................................................................................................................... 8 2.2 Kavandatud tegevus ............................................................................................................................. 10 2.2.1 Taustinfo ja ajalugu....................................................................................................................... 10 2.2.2 Asukoht ......................................................................................................................................... 14 2.2.3 Trassid ja liikluskorraldus ............................................................................................................. 18 2.3 Kavandatu ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused ........................................................................ 24 2.4 Tuuletehnoloogia ................................................................................................................................. 26 2.5 Vesinikutehnoloogia ............................................................................................................................ 29 2.6 Vajalike lubade lühiülevaade ............................................................................................................... 31 3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ...................................................... 32 3.1 Euroopa Liidu ja Balti regiooni strateegilised dokumendid ................................................................ 32 3.2 Eesti riigi strateegilised dokumendid ................................................................................................... 33 3.3 Kohalikud strateegilised dokumendid.................................................................................................. 33 3.4 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering ................................................................. 33 3.5 Eesti mereala planeering (EMP-2021) ................................................................................................. 34 4. Kavandatava tegevuse ja alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatav keskkond ning võimalik keskkonnamõju .............................................................................................................................................. 44 4.1 Meteoroloogilised ja hüdrodünaamilised tingimused .......................................................................... 44 4.1.1 Tuul ............................................................................................................................................... 44 4.1.2 Lainetus ja hoovused..................................................................................................................... 46 4.1.3 Jääolud ja jääriski hinnang ............................................................................................................ 49 4.1.4 Kliimamuutustega kohanemine .................................................................................................... 50 4.1.5 Vee kvaliteet ................................................................................................................................. 52 4.2 Mõjutatavad keskkonnaelemendid, eeldatavad mõjualad ja -allikad ning tegevused ......................... 53 4.2.1 Mõjuala suurus .............................................................................................................................. 53 4.2.2 Mõju suurust mõjutavad tegevused ja mõjuallikad ...................................................................... 53 4.2.3 Piiriülene keskkonnamõju ............................................................................................................. 54 4.2.4 Meretuuleparkide kumulatiivne mõju Liivi lahes ......................................................................... 54 4.2.5 Suure väina püsiühendus ning võimalikud TT/ELERING-i juhtmete kumulatiivsed mõjud ....... 56 4.3 Eeldatavalt olulise keskkonnamõju võimalikkus ................................................................................. 58 4.3.1 Hülged ........................................................................................................................................... 58 4.3.2 Linnud ........................................................................................................................................... 59 4.3.3 Nahkhiired..................................................................................................................................... 60 4.3.4 Kalad ............................................................................................................................................. 61 4.3.5 HELCOM-i ohustatud liigid ja biotoobid Liivi lahes ................................................................... 64 4.4 Eeldatavad keskkonnamõjud ja nende KMH-s väljaselgitamine......................................................... 65 5. Natura eelhindamine .................................................................................................................................. 78 5.1 Kokkuvõte: Natura eelhindamise tulemused ja järeldus .................................................................. 79 6. Hindamismetoodika ja uuringud ................................................................................................................ 99 6.1 KMH metoodika .................................................................................................................................. 99 6.2 Vajalikud uuringud ............................................................................................................................ 100 6.2.1 Lähteseisukohad uuringuteks ...................................................................................................... 100 6.2.2 KMH-s tehtavad uuringud .......................................................................................................... 100 7. KMH protsess ja selle teostuse ning avalikustamise ajakava .................................................................. 107 8. KMH protsessis osalejate andmed ........................................................................................................... 112 9. KMH programmi eelnõu (2020=v1) koostamisse kaasamise ülevaade ................................................... 114 10. KMH programmi täiendatud eelnõude (2021=v2, 2022=v3/v4) koostamisse kaasamise ülevaade ...... 129 11. Mõningaid iseloomulikke ametkondlikke jt seisukohti ......................................................................... 167 2 Uuringud Uuring 1 Batümeetria uuring ......................................................................................................................... 100 Uuring 2 Merepõhja ehitusgeoloogiline uuring ............................................................................................. 100 Uuring 3 Tuuletingimuste uuring................................................................................................................... 101 Uuring 4 Lainetuse, hoovuste ja heljumi mõõtmine ja modelleerimine ........................................................ 101 Uuring 5 Jääolude täpsustav uuring ............................................................................................................... 101 Uuring 6 Logistika, ehitus- ja hooldusaegsete tööde korralduse kontseptsiooni uuring ............................... 101 Uuring 7 Hinnang tuulikute mõjust navigatsioonimärkide või -tulede (sh tuletornid ja sihid) eristamisele veeliiklejate poolt ja laevaliiklusele ............................................................................................................... 102 Uuring 8 Hinnang tuulepargi tuulikute mõjust mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele ............................... 102 Uuring 9 Lindude uuring ............................................................................................................................... 102 Uuring 10 Nahkhiirte uuring .......................................................................................................................... 103 Uuring 11 Kalastiku uuring ........................................................................................................................... 103 Uuring 12 Merepõhja elustiku ja mereliste elupaigatüüpide määratlemise ja kaardistamise uuring ............ 103 Uuring 13 Hüljeste uuring ............................................................................................................................. 104 Uuring 14 Välisõhu müra uuring ................................................................................................................... 104 Uuring 15 Veealuse müra uuring ................................................................................................................... 104 Uuring 16 Võimalike kumulatiivsete mõjude uuring linnustikule, kalastikule, hüljestele ja nahkhiirtele ning veeliiklusele ................................................................................................................................................... 104 Uuring 17 Sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude uuring ........................................................... 105 Uuring 18 Visuaalne uuring ........................................................................................................................... 105 Uuring 19 Elektriülekande uuring ................................................................................................................. 105 Uuring 20 Riigikaitse terviklahenduste ja kompensatsioonimehhanismide uuring ....................................... 105 Uuring 21 Õhuliikluse häiringute vältimise uuring ....................................................................................... 105 Uuring 22 Elektrienergia kvaliteedi uuring ................................................................................................... 105 Uuring 23 Vesiniku elektrolüütilise tootmise, salvestamise ja kütuseelement-elektrijaamas elektriks tagasikonversiooni uuring .............................................................................................................................. 105 Uuring 24 Renoveerimise- ja eemaldamise uuring ........................................................................................ 105 Uuring 25 Allveearheoloogiline uuring ......................................................................................................... 106 Uuring 26 Piiriüleste mõjude kaardistamise uuring....................................................................................... 106 Joonised Joonis 1 Väljavõte TT 2013.a. taotlusest, generaatorite ja sumpade pealtvaade ............................................. 11 Joonis 2 Väljavõte TT 2013.a. taotlusest, alumiiniumist vertikaaltuuliku katseeksemplar ............................. 11 Joonis 3 Väljavõte TT 2016.a. täiendatud taotlusest, koormatav ala............................................................... 12 Joonis 4 Väljavõte TT 2016.a. täiendatud taotlusest, 6 MW tuulikute kava ................................................... 13 Joonis 5 20 - 22 m sügavusse rajatud tehissaare külgvaade, ilma mereveeta .................................................. 14 Joonis 6 Vertikaaltuulikute (VWT) asendiskeem ............................................................................................ 15 Joonis 7 Horisontaaltuulikute (HWT) asendiskeem ........................................................................................ 16 Joonis 8 Lihula – Virtsu vahelise alalisvoolu (DC) maakaabelliini võimalikkus ............................................ 18 Joonis 9 Liivi lahe Eesti osa hoonestusloa menetlused ................................................................................... 19 Joonis 10 Elektrijuhtmetega maabumise ja Lihulasse suundumise situatsioon ............................................... 19 Joonis 11 Läti merealaplaneering 2030 ja 330 kV õhuliin .............................................................................. 20 Joonis 12 Tuulepargi asendiskeem, kogu regioon ........................................................................................... 21 Joonis 13 Vertikaaltuulepargi (VWT) asendiskeem, Liivi lahe põhjaosa ....................................................... 22 Joonis 14 Horisontaaltuulepargi (HWT) asendiskeem, Liivi lahe põhjaosa.................................................... 23 Joonis 15 3D visuaal alternatiivile #1b ............................................................................................................ 25 Joonis 16 15 MW HWT tuulegeneraator ......................................................................................................... 27 Joonis 17 VWT ja HWT võrdlus ..................................................................................................................... 28 Joonis 18 Väljavõte SHELL HYDROGEN STUDY....................................................................................... 31 Joonis 19 EMP-2021 illustratsioonid 2 ja 3 ..................................................................................................... 35 Joonis 20 EMP-2021 illustratsioonid 4 ja 5 ..................................................................................................... 36 Joonis 21 EMP-2021 illustratsioon 6 ............................................................................................................... 36 3 Joonis 22 EMP-2021 kaablikoridoride põhimõtteskeem ................................................................................. 37 Joonis 23 Asukoha N58.125, E23.4166(6) tuule statistilised parameetrid kõrgustel 100/150/200 m üle merepinna ......................................................................................................................................................... 45 Joonis 24 Aastakeskmine tuulekiirus kõrgusel 150 m üle mere-/maapinna .................................................... 46 Joonis 25 Läänemeri ja hoovused .................................................................................................................... 48 Joonis 26 Rannikuveekogumite veekogutüübid ja rannikumere veekogumid ................................................ 52 Joonis 27 EMP-2021 Tuuletraal jt ................................................................................................................... 55 Joonis 28 Elektrijuhtmetega maabumise situatsioon lõuna poolt tulles .......................................................... 57 Joonis 29 Räime kudealade paiknemine ja kuderännete suunad ..................................................................... 63 Tabelid Tabel 1 Kavandatud alternatiivid lühidalt.......................................................................................................... 5 Tabel 2 Pinnase mahud, sh 20 - 22 m sügava vee korral, Tuuletraali 2013 taotluse andmetel ....................... 14 Tabel 3 Hoonestusloa ala koordinaadid ja akvatooriumi pindala (2013) ........................................................ 15 Tabel 4 Tuulikute koordinaadid ....................................................................................................................... 16 Tabel 5 Vajalike lubade lühiülevaade .............................................................................................................. 31 Tabel 6 Olulised lainekõrgused projektialal erinevate tuulesuundade korral .................................................. 47 Tabel 7 ELWIND kumulatiivsete mõjude tekkemaatriks, TT analüüsi järgi .................................................. 56 Tabel 8 Eeldatavad keskkonnamõjud ja nende väljaselgitamise teostus KMH-s. ........................................... 65 Tabel 9 Natura eelhindamine ........................................................................................................................... 80 Tabel 10 KMH teostuse ajakava .................................................................................................................... 107 Tabel 11 Uuringute ja KMH sisuekspertide nimekiri .................................................................................... 113 Tabel 12 2020 laekunud ettepanekutega (transkriptsioonid) arvestamine ..................................................... 114 Tabel 13 2021/2022 laekunud ettepanekutega (transkriptsioonid) arvestamine............................................ 129 Tabel 14 Mõningaid iseloomulikke ametkondlikke jt seisukohti .................................................................. 167 1. Kokkuvõte 1.1 Lühikokkuvõte Elektrienergia tootmiseks kavandab Tuuletraal OÜ (arendaja või TT) rajada Liivi lahe põhjaossa, Kihnust 25 km lääne suunas meretuulepargi, mille elektriline võimsus on ca 350 – 700 MW. Energia salvestamiseks rajatava elektrolüüsijaama võimsus on ca 50% ning kütuseelementelektrijaama võimsus ca 25% meretuule võimsuse suhtes. ELi strateegia avamere taastuvenergia potentsiaali kasutamiseks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgil kohaselt:  Avamere taastuvenergia on üks taastuvenergiatehnoloogia lahendustest, millel on suurim kasvupotentsiaal. Komisjon peab realistlikuks ja saavutatavaks eesmärki, et võrreldes praegu avamerele üles seatud tuuleenergiavõimsusega 12 GW peab 2030. aastaks olema üles seatud vähemalt 60 GW avamere tuuleenergiat ja vähemalt 1 GW ookeanienergiat ning et 2050. aastaks oleks üles seatud võimsust vastavalt 300 GW ja 40 GW.  Eelkõige on ELi vesinikustrateegias seatud eesmärgiks saavutada taastuvate energiaallikatega seotud elektrolüüsivõimsuseks ELis 2030. aastaks 40 GW. https://www.europarl.europa.eu/news/en/press-room/20220210IPR23015/boost-offshore-renewable-energy- sources-to-meet-climate-targets Kavandatavate tegevuste ala on valitud selliselt, et see asuks rannikust, looduskaitsealadest ja Natura 2000 alast võimalikult kaugel. Kavandatud TT tuulepark asub Liivi lahe põhjaosas. Tuulepargist jäävad itta ca 25 km kaugusele KIHNU, põhja LÄÄNERANNA vald ja kirdesse PÄRNU linn / TÕSTAMAA osavald. Tuulepargist jäävad lõunasse ca 30 km kaugusele RUHNU ja loodesse SAAREMAA. Põhjasuunas on 4 MUHU, ca 40 km. Idasuunas ca 50 km kaugusel on HÄÄDEMEESTE vald. LÄTI (KOLKA) jääb edelasse, ca 55 km kaugusele. Tuulepargi valmimine on planeeritud ajavahemikku 2028.a. - 2032.a. Asukoha poolest sobivateks ehitussadamateks on Ventspils, Riia, Klaipeda, Saaremaa ja Paldiski. Hooldussadamaks sobib hästi Kõiguste. Tabel 1 Kavandatud alternatiivid lühidalt Vt ka ptk 2.3 Kavandatu ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused Alternatiiv #0 Alternatiivi sisuks on kavandatavast tegevusest loobumine ja olemasoleva olukorra jätkumine võrdluses teiste alternatiividega. Alternatiiv #1a (VWT) Kuni 76 vertikaaltuulikuga tuulepark võimsusega ca 350 MW. Tuuliku rootori läbimõõt ca 60 - 125 m (rootor on külgvaates umbes ruudukujuline). Generaatori kõrgus merepinnast ca +10 m kuni -10 m. Kogukõrgus merepinnast 77 - 142 m. Veesügavus ca 20 - 30 m. Nimivõimsus ca 3 – 8 MW. Elektrijaama koguvõimsus võrku andmisel piiratakse 350 MW peale ning kärbitud võimsuse ulatuses salvestatakse H2-te. Elektrolüüserite jaama võimsuseks on ca 50% koguvõimsusest. H2 salvestatakse ka mahutite täitmiseks, niipea kui võimalik (kasutatakse ka rohelise elektrienergia sisseostu võrgust). Salvestatud H2 kasutatakse tuulepargi juhitava võimsuse tagamiseks kütuseelementidega ca 25% tasemel. Alternatiiv #1b (VWT) 76 topeltvertikaaltuulikuga tuulepark võimsusega 380 MW. Tuuliku üksikrootori läbimõõt ning laba pikkus on ühesuguselt 100 m (rootor on külgvaates umbes ruudukujuline). Topeltrootori maksimaalne kogulaius on ca 250 m. Generaatori kõrgus merepinnast ca 10 m. Kogukõrgused merepinnast ca 115 m. Veesügavus ca 20 - 30 m. Topeltrootori nimivõimsus 5 MW (st 2 x 2.5 MW). Labad pöörlevad vastassuundades. Elektrijaama koguvõimsus võrku andmisel piiratakse 350 MW peale ning kärbitud võimsuse ulatuses salvestatakse H2-te. Elektrolüüserite jaama võimsuseks on ca 50% koguvõimsusest. H2 salvestatakse ka mahutite täitmiseks, niipea kui võimalik (kasutatakse ka rohelise elektrienergia sisseostu võrgust). Salvestatud H2 kasutatakse tuulepargi juhitava võimsuse tagamiseks kütuseelementidega ca 25% tasemel. Alternatiiv #2 (HWT) Kuni 50 horisontaaltuulikuga 2 (kaks) kõrvutist tuuleparki koguvõimsusega ca 700 MW ning ühise alajaamakompleksiga. Tuuliku rootori läbimõõt ca 260 - 300 m. Generaatori kõrgus merepinnast ca 155 - 175 m. Kogukõrgus merepinnast ca 285 - 325 m. Veesügavus ca 20 - 30 m. Torni läbimõõt ca 10 - 12 m. Nimivõimsus ca 14 - 18 MW. Kogu pargis kasutatakse suure jääkindlusega vundamente vastavalt jää-inseneride arvutustele. Tuulikute omavaheline vahekaugus reeglina ca 5 - 6 rootori läbimõõtu. Kahe (2) elektrijaama koguvõimsus võrku andmisel piiratakse 350 MW ning 350 MW peale (kokku 700 MW) ning kärbitud võimsuse ulatuses salvestatakse H2- te. Elektrolüüserite jaama võimsuseks on ca 50% koguvõimsusest. H2 salvestatakse ka mahutite täitmiseks, niipea kui võimalik (kasutatakse ka rohelise elektrienergia sisseostu võrgust). Salvestatud H2 kasutatakse tuulepargi juhitava võimsuse tagamiseks kütuseelementidega ca 25% tasemel. Käesolevas keskkonnamõju hindamise (KMH) protsessis on otsustaja Vabariigi Valitsus ja menetluse läbiviija Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, arendaja Tuuletraal OÜ ning KMH läbiviija Corson OÜ. 5 1.2 Hoonestusloa menetluse ja KMH algatamine Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 313 19.12.2019 Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamine (RT III, 23.12.2019, 12) algatati hoonestusloa menetlus Tuuletraal OÜ taotluse alusel kavandatud meretuulepargi ja vesiviljelustaristu rajamiseks Liivi lahe sisemerre ning keskkonnamõju hindamine. Korraldus kehtestati 10. juunil 2013.a. kehtinud veeseaduse (edaspidi VeeS-2013, vt ka https://www.riigiteataja.ee/akt/116052013008 ) § 227 lõigete 1 ja 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktide 5 ja 171 ja § 11 lõike 3 alusel ning kooskõlas ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 25 lõikega 1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldas Keskkonnamõju hindamise algatamise teate 22.01.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vabariigi Valitsus otsustajana teatab, et on algatanud oma 19.12.2019 korraldusega nr 313 Tuuletraal OÜ taotluse alusel hoonestusloa menetluse Liivi lahe koormamiseks iseseisva taastuvenergiavarustusega mitmeotstarbelise tehissaartega vesiviljeluse taristuga (edaspidi VV korraldus nr 313). Ühtlasi algatas Vabariigi Valitsus taristu rajamisega kaasneda võivate võimalike lühi- ja pikaajaliste, kaudsete ja otseste mõjude, samuti võimalike piiriüleste mõjude väljaselgitamiseks keskkonnamõju hindamise. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetlusi varem algatatud ei ole, seega puudub vajadus menetluste liitmise kohta. Kõik asjakohased taristu rajamisega seotud uuringud tuleb teostada nii KMH koosseisus (järgneb TT kommentaar AT teate sõnastusele) kui ka VV korraldusega nr 313 nõutud mahus. Uuringute tegemise vajadus määratakse ära KMH programmis ja selles osas on taotlejale tehtud kohustuseks programmi koostamisse kaasata ka asjaomased riigiasutused ning kohalikud omavalitsused. Lõplik uuringute loetelu selgitatakse välja KMH läbiviimise käigus, millega tagatakse kõikide asjakohaste uuringute läbiviimine. Uuringute läbiviimise tähtaeg on viis aastat keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest arvates. KMH ning selle käigus läbiviidavate uuringute tulemuste valmimise järel on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil võimalik teha ettepanek Vabariigi Valitsusele hoonestusloa andmiseks või sellest keeldumiseks. Hoonestusloa menetluse ja KMH algatamise otsusega on võimalik tutvuda Riigi Teataja veebilehel: https://www.riigiteataja.ee/akt/323122019012 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teatega KMH algatamisest on võimalik tutvuda väljaande Ametlikud Teadaanded veebilehel: https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=1571621 KeHJS-2013 § 11 lõike 11 kohaselt kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise korral peatub tegevusloa taotluse menetlus KMH aruande heakskiitmiseni. VeeS-2013 § 229 lõige 3 kohaselt avaliku veekogu koormatava ala moodustavad ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste alune pind. Ühe hoonestusloa alusel ehitatava ehitiste kogumi puhul loetakse koormatavaks alaks ka üksikute ehitiste vaheline kuni 1000-meetrine vahemaa, mida arvestatakse ehitiste laiusgabariitidest lähtuvalt. 1.3 KMH teostus vastavalt 10.06.2013 kehtinud KeHJS redaktsioonile 13. juuli 2017.a. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 56 lõige 12 (kehtiv) (vt ka https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014 ) sätestab Meretuulepargi ja vesiviljeluse taristu keskkonnamõjude hindamisele hoonestusloa taotluse esitamisel (10.06.2013) kehtinud KeHJS (edaspidi KeHJS-2013) redaktsiooni kasutuse. KeHJS-2013 6 redaktsioon on Riigi Teataja veebilehel https://www.riigiteataja.ee/akt/121122011015 ja aktuaalne KeHJS- 2022 redaktsioon https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010 KeHJS-2013 § 2 kohaselt on keskkonnamõju hindamise eesmärgiks teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut. Vabariigi Valitsusele, kui tegevusloa andjale tuleb anda teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta. Keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestatakse tegevusloa andmise menetluses. Kuna Vabariigi Valitsus on tegevusloa andja ja tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju võib olla riigipiiri ülene, siis keskkonnamõju hindamise järelevalvaja on Keskkonnaministeerium (KeHJS § 10. lõige 1). KeHJS-2013 § 13 sätestab, et KMH programmis tuleb esitada: 1) kavandatava tegevuse eesmärk; 2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus; 3) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise sisu kohta, sealhulgas teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta; 4) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus; 5) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava; 6) andmed arendaja kohta ning eksperdi nimi või eksperdirühma koosseis. KMH programm koostatakse VV korralduse nr 313 19.12.2019 otsusele vastavalt 10.06.2013 kehtinud KeHJS redaktsioonile. KeHJS-2013 § 20 lõige 1 sätestab heakskiidetud KMH programmist lähtudes KMH aruande koostamise ja selle sisu: 1) kirjeldab kavandatava tegevuse eesmärki ja vajadust; 2) esitab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjelduse; 3) esitab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjelduse ning hindab selle piirkonna keskkonnaseisundit; 4) hindab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevaid tagajärgi, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus või lõhn; 5) esitab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju prognoosimeetodi kirjelduse; 6) analüüsib kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevat keskkonnamõju, sealhulgas kaudset mõju ning teiste tegevusliikidega koosmõju keskkonnaseisundile, sealhulgas mõju inimese tervisele, heaolule ja varale, taimedele, loomadele, pinnasele, maastikule, maavarale, vee ja õhu kvaliteedile, kliimale, kaitstavatele loodusobjektidele, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alale, selle kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, ja kultuuripärandile, ning käesolevas punktis nimetatud tegurite vastastikust mõju; 7) hindab keskkonnamõju eeldatavat toimet ning kirjeldab kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmeid ning hindab nende kasutamise eeldatavat efektiivsust; 71) annab vajaduse korral ülevaate kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevast olulisest keskkonnamõjust põhjustatava võimaliku kahju reaalsetest hüvitusmeetmetest looduskaitseseaduse § 701 mõistes, samuti hinnangu nende meetmete tõhususele ja vajalikule rakendusmahule; 72) lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise tulemustest teeb põhjendatud ettepaneku keskkonnaseire tingimuste seadmiseks; 7 8) hindab loodusvara kasutamise otstarbekust ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavust säästva arengu põhimõtetele; 9) võrdleb kavandatavat tegevust erinevate reaalsete alternatiivsete võimalustega ning annab nende paremusjärjestuse, lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõjust ja hüvedest; 10) esitab ülevaate keskkonnamõju hindamise, avalikkuse kaasamise ning piiriülese keskkonnamõju hindamise korral konsultatsioonide tulemuste kohta; 11) käsitleb vajaduse korral raskusi, mis ilmnesid keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel; 12) esitab käesoleva lõike punktides 1–11 nimetatud teabe kokkuvõtte; 13) esitab teabe keskkonnamõju hindamisel kasutatud allikate kohta; 14) käsitleb aruande kohta esitatud ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi, mille koopiad lisab aruandele, ning esitab ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitajatele saadetud kirjade koopiad, milles selgitatakse aruande kohta esitatud ettepanekute ning vastuväidete arvestamist, põhjendatakse arvestamata jätmist ning vastatakse küsimustele; 15) käsitleb aruande avaliku arutelu protokolli, mille koopia lisab aruandele; 16) käsitleb kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste ala skeemi ja kaarti, mille lisab aruandele; 17) käsitleb vajaduse korral muid lisasid. Antud üksikasjalikud loetelud on KMH menetluses osalejatele informatsiooni andmiseks, mida käsitletakse KMH programmis ja mida käsitletakse KMH aruandes vastavalt 10.06.2013.a. kehtinud KeHJS redaktsioonile. KMH programmis ja hiljem koostatavas aruandes antakse teavet kavandatava tegevuse ja selle mõjude ning sobivaima lahendi ja vajalike leevendusmeetmete kohta. Eesmärgiks on anda Vabariigi Valitsusele piisavalt teavet Tuuletraal OÜ meretuulepargis elektri- ja vesiniku tootmiseks vajaliku hoonestusloa väljastamiseks. 2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus 2.1 Arendaja eesmärgid Alljärgnevalt on Tuuletraal OÜ eesmärgid kavandatu realiseerumisel:  Ehitada valmimisega 2028. – 2032.a. kaasaegsete tuulikutega tuulepark, mis tänu tehnoloogilisele arengule ei vaja taastuvenergia toetust ega muid riigipoolseid garantiisid, näiteks nn elektri tunnihinna põrand.  Tasuvus- ja mõjualternatiivide tekitamiseks kaaluda nii perspektiivseid 3 - 8 MW (olemasolul ka 10 – 15 MW) klassi vertikaaltuulikuid* kui ka 14 - 18 MW klassi horisontaaltuulikuid (*- vertikaal tähendab, et rootor pöörleb ümber vertikaaltelje, lisaks on tuulik lihtsamini installeeritav, kuna raske generaator paikneb merepinna ligidal).  Viia kuni 2025.a. edukalt läbi kõrgetasemeline keskkonnamõju hindamine, koostada väga tugev ekspertide grupp, sh väliseksperdid; viia läbi väga põhjalikud keskkonna uuringud (peatuvad/rändavad linnud, nahkhiired , hülged ning kalad ja koelmud ning sotsiaalmajanduslikud ja paljud teised aspektid). Kuna Eestis ei ole kehtestatud meretuuleparkide KMH uuringuteks sobilikku standardit, lähtutakse uuringukavade täpsustamisel vajaduse korral SAKSA kehtivast standardist ( „Investigation of the Impacts of Offshore Wind Turbines on the Marine Environment (StUK4)“. https://www.bsh.de/DE/PUBLIKATIONEN/_Anlagen/Downloads/Offshore/Standards/Standard- Investigation-impacts-offshore-wind-turbines-marine-environment_en.html ), näiteks ütleb SAKSA standard nii kalade, lindude, mereimetajate kui ka nahkhiirte uuringute kestuse kohta järgmist: „At least two consecutive complete seasonal cycles prior to the start of construction.“  Saavutada hiljemalt 2026. – 2028.a. keskkonnamõjude hindamise aruande heakskiitmine.  Õiguslike aluste tekkimisel olla valmis tulevikus osalema eraettevõtjana lisasensorite kaasfinantseerimises (sh elutsükli kulud jms). Oodata ära, et valitsusasutuste koostöö tulemusena leitakse kõrgetest tuulikutest tekkivate radarkatte häiringute kompensatsioonivõimalused. Antud tööga alustatakse orienteeruvalt 2025. aastal. Aktsepteerida, et kompensatsioonivõimaluste ja muu 8 ajakava edasilükkumisel, tuleb arendajal kas oodata KMH aruande koostamisega või esitada KMH aruanne heakskiitmiseks ilma kõrgete tuulikuteta.  Juhul kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi „Tuuleenergeetika sektori kohaliku kasu õigusliku instrumendi seaduse“ vms eelnõu ei jõua vastuvõtmiseni, siis pakkuda 70 (seitsmekümne) kilomeetri raadiuses tuulepargi välimistest tuulikutest (selleks tehakse GIS aluskaart, millele kantakse nn lisakompensatsiooni mõtteline piirjoon) asuvatele või identifitseeritavatele või defineeritavatele kohalikele EESTI ja LÄTI kogukondadele (vt allpool) tsiviilõigusliku lepingu alusel rahalist lisakompensatsiooni. Iga-aastaselt jagatav kogusumma oleks sama suur, kui riigile makstav hoonestustasu, eeldusel, et VeeS-2013 § 229 lõike 3 kohane nn 1 km põhimõte ka reaalselt rakendub tasu arvutamisel. (Kui hoonestustasu siiski kavandatakse arvutada akvatooriumi nurgapunktidest lähtuvalt, siis lisakompensatsiooni maksta pole majanduslikult võimalik. Ka tuulepargi rajamine üldse võib sellisel juhul sattuda küsimärgi alla). Mõttelise piirjoone sees asuvate kohalike kogukondadena tunneb ja määratleb end igaüks – nii üksikult, kui organiseeritult - järgmise klassifikatsiooni alusel: o Maaomanikud ja kohalikud elanikud - on huvitatud maaomandi heaperemehelikust kasutamisest, elukeskkonna paranemisest ja kohaliku elu arendamisest. https://saartehaal.postimees.ee/7491005/ruhnu-saarele-ehitatakse-kolmas-kirik https://kodukant.ee o Külastajad, puhkajad – soovivad tutvuda piirkonna kultuuri- ja loodusväärtustega. Huvitatud puhkekohtade olemasolust ja korrastatud maastikest. http://www.kultuuriruum.ee https://www.kablifestival.ee https://www.saaremaaopera.com https://kuressaarefestival.ee o Kalastajad ja kalurid – huvitatud kalavarude heast seisundist, kalasadamate olemasolust. https://www.kalanduskogu.ee https://www.kaluriteliit.ee o Turismi- ja sadamaettevõtjad – huvitatud turismi (sh loodusturismi, veeturismi jms) ja selleks vajaliku infrastruktuuri arendamisest. http://www.kosmonautika.ee https://padaste.ee https://www.koigustemarina.com https://www.sadamateliit.ee https://visitsalacgriva.lv/en/what-to-do/ainazi-pier/ https://visit.dundaga.lv/various/dabas-objekti o Loodushuvilised, teadlased ja looduskaitseorganisatsioonid – huvitatud looduskeskkonna säilimisest ja selle uurimisest. https://elfond.ee https://www.eoy.ee https://www.elus.ee o Piirkonna keskkonnaorganisatsioonid - huvitatud loodusliku mitmekesisuse, liigirikkuse, miljööväärtuste ja puhta ning inimväärika elukeskkonna säilitamisest ja parendamisest https://rannamannikud.ee Arendaja alustab koostöösoovide ja taotluste kogumist e-posti aadressile [email protected] alates KMH programmi heakskiitmise kuupäevast. Lisakompensatsiooni lepingute läbirääkimisi alustada koheselt peale KMH uuringute läbiviimist, kuid enne KMH aruande avalikke arutelusid. Lisakompensatsioonide maksmist alustada peale tuulepargi elektrikvaliteedi katsetuste edukat läbimist ja elektritootmise ametlikku alguskuupäeva.  Garanteerida horisontaaltuulikute (HWT) pargis traalpüügi jätkumine tuulepargi tööfaasis kogu pargialal. Traalpüügi ehitusaegne katkemine kompenseerida täies ulatuses. Traalpüügi ajutisest katkemisest tekkiva kahju hinnang tuleneb püügi statistika analüüsist koostöös Maaeluministeeriumiga ja MTÜ Eesti Kalurite Liiduga (EKL) – TT park hõlmab väikese püügiruut nr 217 ülemise poole - millele järgnevad konstruktiivsed läbirääkimised. 9  Vertikaaltuulikute (VWT) alternatiivi korral on perimeetri tuulikud kavandatud suure jääkindlusega vundamentidele ja sisemised tuulikud ujuvvundamentidele, seetõttu viimaste ankruliinid segaksid traalpüüki. Traalpüügi lõppemisest tekkiva kahju hinnang tuleneb püügi statistika analüüsist koostöös Maaeluministeeriumiga ja Eesti Kalurite Liiduga, millele järgnevad konstruktiivsed läbirääkimised.  Prognoosida kõik ehitus- ja käiduperioodi põhjustatud võimalikud kahjud rannakalandusele ja kompenseerida täies ulatuses. Tekkiva kahju hinnang tuleneb püügi statistika analüüsist koostöös Maaeluministeeriumiga ja MTÜ Liivi Lahe Kalanduskojaga (LLKK).  Projekti realiseerumisel luua umbes 100 töökohta Kõiguste väikesadama/hooldussadama lähistele Saaremaal avatavasse büroo ja lao kompleksi. Uurida alternatiivsete asukohtadena Roomassaare, Kihnu, Lääneranna ja Häädemeeste väikesadamaid.  Edendada viljakat koostööd teiste piirkonna arendajatega, et hinnata kumulatiivset mõju ja taotleda EL fondide rahastust rahvusvahelise avamerevõrgu etapiviisiliseks väljaehitamiseks. Maksimaalselt sünkroniseerida TT KMH tegevusi läbi koostöö ELERING-iga, kes on omakorda asumas viima ellu Euroopa Komisjoni poliitikat avamerevõrgu väljaehitamiseks, sh Liivi lahe kaablite ja tehissaarte KMH läbiviimist (https://ec.europa.eu/info/news/new-baltic-offshore-wind-work-programme- agreed-through-bemip-2021-oct-29_en )  Kaasata Tuuletraali omanikeringi maailma TOP10-sse kuuluv meretuuleenergeetika ettevõtte, mis on pärit kas NATO liikmesriigist, Euroopa Liidust või Euroopa Majanduspiirkonnast.  Toota elektrolüütiliselt rohelist vesinikku alajaamaga kompleksis (elektrolüüsi võimsus ca 50% koguvõimsusest); tekitada elektritootmisvõimekus H2-kütuseelementidega (ca 25% koguvõimsusest), millega muuta meretuulepargi väljundvõimsus olulises ulatuses juhitavaks.  Reserveerida ruumi H2-gaasijuhtme projekteerimiseks kuni Virtsuni, koos hoonestusloa taotlemisega.  Reserveerida tehissaarele ruumi vesiviljeluse järeltöötluse jms ehitiste projekteerimiseks, sellele hoonestusluba taotlemata. 2.2 Kavandatud tegevus 2.2.1 Taustinfo ja ajalugu Tuuletraali 2013.a. taotlus oli üles ehitatud taotletud akvatooriumi lausalisele katmisele alla 20 m kogukõrgusega (igalt kaldalt nähtamatu, kuna jäänuks horisondi alla) vertikaaltuulikutega, kombinatsioonis laineenergia muutuvnurksete sõukruvidega, ja vahele olid sätitud kalakasvanduse sumbad. Toonane tehissaarte mõte on praegugi aktuaalne. Visiooniks oli mereala maksimaalselt mitmekülgne (multifunktsionaalne) kasutamine, ja selline suhtumine on TT tegemisi jäänudki saatma. Tänapäev, st alates 2021. - 2022.a., kavandab TT lisaks tuulikutele ka H2 tootmist/salvestamist ja H2-ga elektrijaama väljundvõimsuse juhtimist ning arvestab oma plaanides nii traalpüüdjate, rannakalurite kui ka valguskaabli arendajaga ning kavandab töökohti ja investeeringuid ümbruskonna omavalitsustesse. 10 Joonis 1 Väljavõte TT 2013.a. taotlusest, generaatorite ja sumpade pealtvaade Vertikaaltuuliku tehnoloogiast arusaamiseks ehitas TT ka paari kW-se alumiiniumist prototüübi. Joonis 2 Väljavõte TT 2013.a. taotlusest, alumiiniumist vertikaaltuuliku katseeksemplar 11 Tuuletraali KMH programm on teiste arendajate programmidest veidi erinev. TT KMH programmi kaasajastatud eelnõus kasutatakse küll täpseid tuulikute koordinaate, kuid see pole olnud – ega ei ole ka praegu – mitte omaette eesmärk, vaid see oli kõrguspiirangute seadmisega kaasnenud tulemus. Keskkonnamõjude hindamise programmi seisukohast pole iga tuuliku asukoha määrang LEST- koordinaatidega oluline (asukoht ja tuuliku mõõtmed on küll olulised koormatava ala projekteerimisel ja määramisel, vt 2016.a. taotluse väljavõtteid Joonis 3 ). Samuti pole üksiktuuliku võimsus kunagi olnud oluline kontseptuaalne näitaja, kuna aerodünaamilistel põhjustel saab väikese võimsusega tuulikuid panna üksteise suhtes tihedamalt ja suure võimsusega tuulikuid tuleb panna hõredamalt, ning etteantud piiridega merealale mahtuv elektriline koguvõimsus on küllaltki ühesugune. Vähema tuulikute arvuga käib reeglina kaasas ka väiksem keskkonna häiritus. Muuhulgas kõrguspiirangute seadmiseks tuli Tuuletraalil esitada tuulikute täpsed koordinaadid, nendest järeldus otseselt tuulikute arv, ning näidistuulikute ligikaudne võimsus valiti vastavalt hetkel arenduses olnud tuulikute parameetritele ja asukoha kõrguspiirangule. Joonis 3 Väljavõte TT 2016.a. täiendatud taotlusest, koormatav ala Valge värviga iseloomustatakse tuulikutevahelist „koormatavat ala“ vastavalt VeeS-2013 eeskirjale, st nn 1 km vahekauguse tingimusega arvestamine. Tuuletraal esitas 2016.a. taotluse täienduse - 76 tk x 6 MW = 456 MW, vt Joonis 4 . Kõrguspiirangute seadmise tõttu nõustus Tuuletraal 2017.a. vormistustehnilise meetmena keskmiselt 5 MW tuulikute 12 kasutamisega - 76 tk x 5 MW = 380 MW. Kõrgusepiirangute teema võimalikul lahenemisel, on siiski eelistatud suuremad tuulikud, mis ei vaja taastuvenergia toetust ega muid riigipoolseid garantiisid, näiteks nn elektri tunnihinna põrand. 2021.a. tegi Tuuletraal suure tehnilise täpsusastmega alternatiivse joonise, vt Joonis 7 , kasutades 50 tk x ca 14 MW = ca 700 MW, mis on alternatiiviks #2 , ning lisaks juhindudes ka sõltumatu arendaja valguskaabli projektist. „Keskmiselt 5 MW tuulikute kasutamine“ lihtsustati VV korralduses nr 313 „5 MW tuulikute kasutamiseks“, kuna arvatavasti sooviti hoida kõrguspiirangute infot konfidentsiaalsena, st eri asukohtades oli lubatud erinev kogukõrgus, aga erisuuruste tuulikute ühesugune võimsus pole tehniliselt võimalik. Joonis 4 Väljavõte TT 2016.a. täiendatud taotlusest, 6 MW tuulikute kava Oluline on mainida, et Balti süsteemioperaatorite (ELERING nende hulgas) piiranguga määrati komplektse elektrijaama suurimaks võimsuseks 350 MW. Mainitud otsusest alates, tuleb meretuuleparke projekteerida kas 350 MW sektsioonide kaupa või piirata võrkuandmine 350 MW peale ning piiratud võimsuse ulatuses toota näiteks H2-te. Käesolevas programmis on 76 tk x 5 MW = 380 MW alternatiiviks #1b, sealjuures välistatakse tuuliku asukoht nr 3 (vt vastav tabel, sest see on rannikule lähemal kui 25 km). Alternatiivi #2 tuleb elektrotehniliselt lugeda koosnevaks kahest kõrvutisest, st n 2x25 tuulikuga pargist, muidu pole võimalik ELERING-i tingimust täita. Alternatiivide kohta info saamiseks, vt vastav ptk 2.3 Kavandatu ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused 13 Joonis 5 20 - 22 m sügavusse rajatud tehissaare külgvaade, ilma mereveeta Tuuletraal analüüsis ja sai 2013.a. hoonestusloa menetlemisel ametkondade arvamused 5-le „tootmissaarele“. Juhul kui uus kavandatud alajaama kompleks (st HVAC trafoalajaam/HVDC konverteralajaam/vesiniku tootmine/hoiustamine/tagasikonversioon) ei mahu kompaktsele raudbetoonvundamendile rajatud platvormile, siis on võimalik kaaluda ca 20 - 22 m sügavasse vette ühte 100 m diameetriga tehissaart, mis tekiks ringikujulise kraavitaolise süvendi (toroidi) kaevamisel ringi keskele kokkukuhjatud pinnasest mahuga ca 500 000 m3 (toroidi maht m3 = tömpkoonuse/tehissaare maht m3). Sõltuvalt tulevase potentsiaalse saare asukohast, võib kaaluda ka saare rajamist vertikaalse terasest kombiseinana. Sellisel juhul oleks täitmiseks vajalik pinnase maht 173 000 m3, kusjuures täitetööd saaks teha pärast terasseina süvistamist, minimeerides sellega heljumi mõju. Tabel 2 Pinnase mahud, sh 20 - 22 m sügava vee korral, Tuuletraali 2013 taotluse andmetel Väga huvitav idee oleks rajada teine inimtühi tehissaar Tuuletraali ala lõunaserva viigerhüljestele poegimiseks, nn poegimissaar. 2.2.2 Asukoht Kavandatavate tegevuste ala on valitud selliselt, et see asuks rannikust, looduskaitsealadest ja Natura 2000 alast võimalikult kaugel. Kavandatud TT tuulepark asub Liivi lahe põhjaosas. Tuulepargist jäävad itta ca 25 km kaugusele KIHNU, põhja LÄÄNERANNA vald ja kirdesse PÄRNU linn / TÕSTAMAA osavald. Tuulepargist jäävad lõunasse ca 30 km kaugusele RUHNU ja loodesse SAAREMAA. Põhjasuunas on MUHU, ca 40 km. Idasuunas ca 50 km kaugusel on HÄÄDEMEESTE vald. LÄTI / LATVIA (KOLKA) jääb edelasse, ca 55 km kaugusele. 14 Tabel 3 Hoonestusloa ala koordinaadid ja akvatooriumi pindala (2013) nr LEST-X LEST-Y Pindala (m2) 1 6447492.77 460763.23 91 151 886 2 6447407.46 470572.21 3 6438126.28 470503.03 4 6438211.78 460670.99 Joonis 6 Vertikaaltuulikute (VWT) asendiskeem 15 Joonis 7 Horisontaaltuulikute (HWT) asendiskeem Tabel 4 Tuulikute koordinaadid VWT koordinaadid on identsed Kaitseministeeriumi 2017.a. kooskõlastusega), tabel jätkub järgmisel leheküljel. 50 HWT 77 VWT 77 VWT jätkub nr LEST-X LEST-Y nr LEST-X LEST-Y nr LEST-X LEST-Y 1 6447341.5 460911.7 1 6447341.2 467896.1 51 6441043.4 461191.4 2 6447328.0 462457.9 2 6447087.1 468915.3 52 6441007.8 462210.2 3 6447299.5 465736.0 3 6446828.0 469954.5 53 6440972.0 463234.6 4 6447271.4 468972.3 4 6447403.9 462330.7 54 6440936.1 464265.4 5 6447258.8 470416.7 5 6447203.7 463272.7 55 6440899.8 465303.2 6 6446721.9 463821.4 6 6447000.8 464227.4 56 6440863.3 466348.7 7 6446987.0 467544.9 7 6446795.0 465195.7 57 6440826.5 467402.7 8 6445405.6 460892.5 8 6446586.1 466178.4 58 6440789.4 468465.8 16 9 6445666.4 462755.6 9 6446373.9 467176.6 59 6440751.9 469539.0 10 6445670.7 464616.1 10 6446158.3 468191.1 60 6439745.4 461327.8 11 6445931.5 466479.1 11 6445938.9 469223.0 61 6439745.4 462365.2 12 6446343.5 468877.9 12 6445715.7 470273.4 62 6439745.4 463407.0 13 6444408.8 461937.9 13 6446232.9 461568.6 63 6439745.4 464454.0 14 6444615.2 463550.3 14 6446065.4 462518.8 64 6439745.4 465506.7 15 6444674.0 465661.5 15 6445895.9 463479.8 65 6439745.4 466566.0 16 6445288.0 467812.1 16 6445724.4 464452.5 66 6439745.4 467632.5 17 6445270.1 469861.0 17 6445550.7 465437.5 67 6439745.4 468706.9 18 6443353.3 460872.1 18 6445374.7 466435.9 68 6439745.4 469790.0 19 6443357.6 462732.6 19 6445196.2 467448.5 69 6438456.9 461463.3 20 6443618.5 464595.7 20 6445015.0 468476.1 70 6438493.8 462518.9 21 6444030.4 466994.5 21 6444830.9 469519.9 71 6438530.7 463577.7 22 6444214.7 468795.2 22 6444893.2 461733.1 72 6438567.8 464640.5 23 6444039.1 470397.1 23 6444756.9 462702.7 73 6438605.1 465707.8 24 6442302.1 461666.8 24 6444619.3 463682.0 74 6438642.6 466780.4 25 6442360.9 463778.0 25 6444480.1 464671.9 75 6438680.2 467858.9 26 6442974.9 465928.7 26 6444339.4 465673.0 76 6438718.1 468944.0 27 6442957.1 467977.5 27 6444197.0 466686.2 77 6438756.3 470036.6 28 6442942.8 469616.5 28 6444052.8 467712.4 29 6441044.6 460849.1 29 6443906.7 468752.5 30 6441305.4 462712.2 30 6443758.4 469807.3 31 6441717.4 465111.0 31 6443681.3 460914.2 32 6441901.6 466911.7 32 6443578.2 461894.6 33 6441685.2 468798.9 33 6443474.3 462883.0 34 6441854.2 470380.8 34 6443369.5 463880.0 35 6440047.9 461894.6 35 6443263.8 464886.4 36 6440661.9 464045.2 36 6443156.9 465902.9 37 6440644.1 466094.0 37 6443048.9 466930.3 38 6440629.7 467733.1 38 6442939.7 467969.4 39 6440612.0 469781.9 39 6442829.2 469021.1 40 6438992.4 460828.8 40 6442717.2 470086.2 41 6439404.3 463227.5 41 6442354.2 461053.6 42 6439588.6 465028.2 42 6442284.3 462053.5 43 6439372.2 466915.4 43 6442213.9 463060.1 44 6439556.5 468716.1 44 6442143.0 464074.2 45 6439296.9 470361.7 45 6442071.5 465096.6 46 6438348.6 462183.6 46 6441999.4 466127.9 47 6438331.0 464210.6 47 6441926.6 467168.8 48 6438316.8 465849.7 48 6441853.1 468220.3 49 6438298.9 467898.5 49 6441778.8 469283.0 50 6438286.5 469332.7 50 6441703.6 470357.8 17 2.2.3 Trassid ja liikluskorraldus Tuulepargi alajaamakompleksi elektriühenduseks maapealsete võrkudega paigaldatakse merepõhja kaabel Virtsu alajaamani (vt ka Joonis 10 ), vajadusel jätkatakse maakaablit Virtsust Lihula alajaamani. Antud tegevusplaan on praeguseks hetkeks kattumas ELERING-i võimaliku merevõrgu arendusega. Seetõttu on võimalik, et peamiseks liitumisalternatiiviks muutub tuulepargi ühendamine ELERING-i merevõrgu tehissaarel olevasse sõlmalajaama (nn HUB), millisel juhul TT eraldi elektrikaablit Virtsu/Lihulasse ei pea kavandama; TT siiski jätkab sellisel juhul vesinikujuhtme kavandamist oma alajaamakompleksist Virtsu/Lihulasse (arvestusega, et ka seda tegevust võib ELERING dubleerima asuda). Torujuhtme ja elektrikaabli kaitsevööndid kattuksid võimalikult suures ulatuses. ELERING kavandab võimalikku Lihula merevõrgu konverterjaama ja Lihula ja Virtsu vahelist alalisvoolukaablit, vt Joonis 8 . Võimaliku merekaabli trassialternatiivid on näha siin: Joonis 22 Joonis 8 Lihula – Virtsu vahelise alalisvoolu (DC) maakaabelliini võimalikkus Allikas: Eleringi investeeringute kava 2021 – 2030, presentatsioon, detsember 2021 18 Joonis 9 Liivi lahe Eesti osa hoonestusloa menetlused (kollane transparent, eri staadiumid) Allikas: Maaamet Joonis 10 Elektrijuhtmetega maabumise ja Lihulasse suundumise situatsioon Allikas: Maaameti kitsenduste rakenduse väljavõte, millele on skemaatiliselt lisatud TT (või ka ELERING-i) võimalik maakaabli trass. Seoste kohta Suure väina püsiühendusega, vt siin Joonis 28 19 Joonis 11 Läti merealaplaneering 2030 ja 330 kV õhuliin Allikas: Latvian Ministry of Environmental Protection and Regional Development and European MSP Platform Horisontaaltuulikute täpne paiknemine ning ülekandeliinide trassi lõplik asukohavalik selgub keskkonnamõju hindamise ja uuringute tulemusena. Vertikaaltuulikute asukohad on identsed Kaitseministeeriumi 2017.a. kooskõlastusega ja neid pigem ei muudeta. 20 Joonis 12 Tuulepargi asendiskeem, kogu regioon Joonis 11 on näidatud mereala kasutamise prioriteedid Läti merealaplaneeringu kohaselt ja ka 330 kV ülekandeliin. Joonis 12 on näidatud laevateed võimalikesse ehitusaegsetesse tugisadamatesse. Gondlite, labade, trafode jne ehitusaegsete tugisadamatena sobiksid sadamad, kus on 5 - 10 ha vaba platsi, ca 10 m süvist, ca 300 m pikkune kai, valdavalt 15 - 30 tonni/m2 survetugevus, mobiilse kraana rentimise võimalus jne. Asendi poolest sobivaimad sadamad on Ventspils, Riia, Klaipeda, Saaremaa ja Paldiski. Iga sadam arendab infrastruktuuri ja hindab vastavat keskkonnamõju ise, et valmistuda tulevikus püsivalt teenindama erinevaid Läänemere meretuuleparke. Ehitussadamaks võib olla ka mõni juba olemasoleva infrastruktuuriga sadam mujalt Euroopast. 21 Joonis 13 Vertikaaltuulepargi (VWT) asendiskeem, Liivi lahe põhjaosa Vertikaaltuulikute (VWT) alternatiivi korral on perimeetri tuulikud kavandatud suure jääkindlusega vundamentidele, kuid kuna sisemised tuulikud toetuksid ujuvvundamentidele, siis viimaste ankruliinid segaksid traalpüüki. Seetõttu pole vastaval joonisel ka näitlikke traallaevade püügiteid. 22 Joonis 14 Horisontaaltuulepargi (HWT) asendiskeem, Liivi lahe põhjaosa Tuulepark vajab hooldussadamas 4 - 5 kaikohta tuuleparki teenindavatele 20 m pikkusega töölaevadele. Talvel toimub liikumine ka amfiibidega (n https://www.arktoscraft.com/ ) Helikopter pole müra tõttu plaanis. Tehissaare korral on mõistlik kaaluda ka hõljuki soetamist. Eelistatud tänu oma lähedusele on Kõiguste väikesadam Saaremaal. Alternatiivseteks hooldussadamateks sobiksid ka kaugemad sadamad Saaremaal, Kihnus, Häädemeestel jne. 23 2.3 Kavandatu ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused Tehnoloogiate kohta on lisainfot ka järgmistes peatükkides 2.4 Tuuletehnoloogia ja 2.5 Vesinikutehnoloogia Alternatiiv #0 Alternatiivi sisuks on kavandatavast tegevusest loobumine ja olemasoleva olukorra jätkumine võrdluses teiste alternatiividega. Alternatiiv #1a (VWT) Kuni 76 vertikaaltuulikuga tuulepark võimsusega ca 350 MW. Tuuliku rootori läbimõõt ca 60 - 125 m (rootor on külgvaates umbes ruudukujuline). Generaatori kõrgus merepinnast ca +10 m kuni -10 m. Kogukõrgus merepinnast 77 - 142 m. Veesügavus ca 20 - 30 m. Nimivõimsus ca 3 – 8 MW. Arvestades nii ujuvtuulikute kui ka vertikaalvõlltehnoloogia innovaatilisusega, täpsustatakse tuuliku laba lubatud vähimat kõrgust keskmisest merevee kõrgtasemest (ujuvtuulik võib ka küljelt-küljele kõikuda ja laba alumine ots on merepinna suhtes muutuva kõrgusega) loamenetluse käigus läbi viidava uuringu alusel. Elektrijaama koguvõimsus võrku andmisel piiratakse 350 MW peale ning kärbitud võimsuse ulatuses salvestatakse H2-te. Elektrolüüserite jaama võimsuseks on ca 50% koguvõimsusest. H2 salvestatakse ka mahutite täitmiseks, niipea kui võimalik (kasutatakse ka rohelise elektrienergia sisseostu võrgust). Salvestatud H2 kasutatakse tuulepargi juhitava võimsuse tagamiseks kütuseelementidega ca 100 MW tasemel. Perimeetri tuulikud on kavandatud suure jääkindlusega vundamentidele (pargisisese lokaalse kinnisjää efekt) ja sisemised tuulikud toetuvad pikkade ankruliinidega kinnitatud ujuvvundamentidele. vt n SEATWIRL tehnoloogia video: https://www.youtube.com/watch?v=wMftW4ldguI&t Lisaks ankruliinidele on võimalik kaaluda ka rootori pöörlevat toetuspunkti vastu merepõhja paigutatud plaati. Tuulikute omavaheline kaugus vastavalt Kaitseministeeriumi 2017.a. kooskõlastatud asukohtadele. Välistatakse tuuliku asukoht nr 3 (vt Tabel 4 Tuulikute koordinaadid ), sest see on rannikule lähemal kui 25 km). Sisevõrk koosneb grupikaablitest kogupikkusega ca 100 km, kuni 6 tuulikut ahelas. Energia ülekandeks kavandatakse elektrijuhet trassi pikkusega kuni ca 50 km meres ja ca 20 km maismaal või liitutakse ELERING-i tehissaarele. Komposiitplastikust vesiniku torujuhe on elektrikaabliga sarnase pikkusmõõduga, sise-D=200 mm, rõhkude vahemikuga ca 35 – 65 bar. Elektri ülekande tehnoloogia on kas HVAC-mere- või maakaabel (st vahelduvvool) või HVDC mere- või maakaabel (st alalisvool) arvestusega 1 juhtmekomplekt iga 350 MW elektrilise võimsuse kohta. HVAC ega HVDC õhuliini ei kavandata. Alajaama, vesinikutehnoloogia ja -mahutite ning karbitöötluse reservala kavandatakse kas kompaktsele raudbetoonvundament-platvormile või 200 000 – 1 000 000 m3 tehissaarele võimalikult sobiva merepõhja sügavuse ja geoloogiaga asukohas. Kaalutakse ka viigerhülge poegimissaare rajamist akvatooriumi lõunaserva. Turbiini elueaks on kavandatud 25 a. Vundamendi ja ankurduse elueaks 50 a. Seega enne vundamendi ja ankurduse likvideerimise tähtaja saabumist, täitub ka vahetatud tuulegeneraatori eluiga ning tuulepargi likvideerimisel peale 50 a. hoonestusloa lõppemist (kui hoonestusluba ei pikendata) tulevad likvideerida tuulikute vundamendid/ankrud koos turbiinidega ning tehnovõrgud ja platvormid. Võimalikke tehissaari ei eemaldata, vaid leitakse neile parim keskkonnahoidlik kasutusviis. Hoonestusloa pikendamisel tuleb teha muude kehtivate nõuete hulgas eelhinnang või uus KMH ja amortiseerunud osad välja vahetada kaasaegsete vastu. 24 Lahenduste, parameetrite ja spetsifikatsioonide analüüsimine ja täpsustamine toimub edasises KMH aruande ja tehnilise lahenduse protsessis koostöös ametkondade ja vastava valdkonna ekspertidega. Alternatiiv #1b (VWT) 76 topeltvertikaaltuulikuga tuulepark võimsusega 380 MW. Tuuliku üksikrootori läbimõõt ning laba pikkus on ühesuguselt 100 m (rootor on külgvaates umbes ruudukujuline). Topeltrootori maksimaalne kogulaius on ca 250 m. Generaatori kõrgus merepinnast ca 10 m. Kogukõrgused merepinnast ca 115 m. Veesügavus ca 20 - 30 m. Topeltrootori nimivõimsus 5 MW (st 2 x 2.5 MW). Labad pöörlevad vastassuundades. Arvestades nii ujuvtuulikute kui ka vertikaalvõlltehnoloogia innovaatilisusega, täpsustatakse tuuliku laba lubatud vähimat kõrgust keskmisest merevee kõrgtasemest (ujuvtuulik võib ka küljelt-küljele kõikuda ja laba alumine ots on merepinna suhtes muutuva kõrgusega) loamenetluse käigus läbi viidava uuringu alusel. Elektrijaama koguvõimsus võrku andmisel piiratakse 350 MW peale ning kärbitud võimsuse ulatuses salvestatakse H2-te. Elektrolüüserite jaama võimsuseks on ca 50% koguvõimsusest. H2 salvestatakse ka mahutite täitmiseks, niipea kui võimalik (kasutatakse ka rohelise elektrienergia sisseostu võrgust). Salvestatud H2 kasutatakse tuulepargi juhitava võimsuse tagamiseks kütuseelementidega ca 100 MW tasemel. Perimeetri tuulikud on kavandatud suure jääkindlusega vundamentidele (pargisisese lokaalse kinnisjää efekt) ja sisemised tuulikud toetuvad pikkade ankruliinidega kinnitatud ujuvvundamentidele. Tuulikute omavaheline kaugus vastavalt Kaitseministeeriumi 2017.a. asukohtadele. Välistatakse tuuliku asukoht nr 3 (vt vastav tabel, sest see on rannikule lähemal kui 25 km). Joonis 15 3D visuaal alternatiivile #1b Sisevõrk koosneb grupikaablitest kogupikkusega ca 100 km, kuni 6 tuulikut ahelas. Energia ülekandeks kavandatakse elektrijuhet trassi pikkusega kuni ca 50 km meres ja ca 20 km maismaal või liitutakse ELERING-i tehissaarele. Komposiitplastikust vesiniku torujuhe on elektrikaabliga sarnase pikkusmõõduga, sise-D=200 mm, rõhkude vahemikuga ca 35 – 65 bar. Elektri ülekande tehnoloogia on kas HVAC-mere- või maakaabel (st vahelduvvool) või HVDC mere- või maakaabel (st alalisvool) arvestusega 1 juhtmekomplekt iga 350 MW elektrilise võimsuse kohta. HVAC ega HVDC õhuliini ei kavandata. Alajaama, vesinikutehnoloogia ja -mahutite ning vesiviljeluse järeltöötluse reservala kavandatakse kas kompaktsele raudbetoonvundament-platvormile või 200 000 – 1 000 000 m3 tehissaarele võimalikult sobiva merepõhja sügavuse ja geoloogiaga asukohta. Kaalutakse ka viigerhülge poegimissaare rajamist akvatooriumi lõunaserva. Turbiini elueaks on kavandatud 25 a. Vundamendi ja ankurduse elueaks 50 a. Seega enne vundamendi ja ankurduse likvideerimise tähtaja saabumist, täitub ka vahetatud tuulegeneraatori eluiga ning tuulepargi likvideerimisel peale 50 a. hoonestusloa lõppemist (kui hoonestusluba ei pikendata) tulevad likvideerida tuulikute vundamendid/ankrud koos turbiinidega ning tehnovõrgud ja platvormid. Võimalikke tehissaari ei eemaldata, vaid leitakse neile parim keskkonnahoidlik kasutusviis. Hoonestusloa pikendamisel tuleb teha 25 muude kehtivate nõuete hulgas eelhinnang või uus KMH ja amortiseerunud osad välja vahetada kaasaegsete vastu. Lahenduste, parameetrite ja spetsifikatsioonide analüüsimine ja täpsustamine toimub edasises KMH aruande ja tehnilise lahenduse protsessis koostöös ametkondade ja vastava valdkonna ekspertidega. Alternatiiv #2 (HWT) Kuni 50 horisontaaltuulikuga 2 (kaks) kõrvutist tuuleparki koguvõimsusega ca 700 MW ning ühise alajaamakompleksiga.. Tuuliku rootori läbimõõt ca 260 - 300 m. Generaatori kõrgus merepinnast ca 155 - 175 m. Kogukõrgus merepinnast ca 285 - 325 m. Veesügavus ca 20 - 30 m. Torni läbimõõt ca 10 - 12 m. Nimivõimsus ca 14 - 18 MW. Kogu pargis kasutatakse suure jääkindlusega vundamente vastavalt jää- inseneride arvutustele. Tuulikute omavaheline vahekaugus reeglina ca 5 - 6 rootori läbimõõtu, vajadusel grupeeritakse asukohti ümber. Kahe (2) elektrijaama koguvõimsus võrku andmisel piiratakse 350 MW ning 350 MW peale (kokku 700 MW) ning kärbitud võimsuse ulatuses salvestatakse H2-te. Elektrolüüserite jaama võimsuseks on ca 50% koguvõimsusest. H2 salvestatakse ka mahutite täitmiseks, niipea kui võimalik (kasutatakse ka rohelise elektrienergia sisseostu võrgust). Salvestatud H2 kasutatakse tuuleparkide juhitava võimsuse tagamiseks kütuseelementidega ca 200 MW tasemel. Turbiini elueaks on kavandatud 25 a., vundamendi ja masti elueaks 50 a. Seega enne vundamendi ja masti likvideerimise tähtaja saabumist, täitub ka vahetatud tuulegeneraatori eluiga ning tuulepargi likvideerimisel peale 50 a. hoonestusloa lõppemist (kui hoonestusluba ei pikendata) tulevad likvideerida tuulikute vundamendid koos mastide ja turbiinidega ning tehnovõrgud ja platvormid. Võimalikke tehissaari ei eemaldata vaid leitakse neile parim edasine kasutusviis. Hoonestusloa pikendamisel tuleb teha muude kehtivate nõuete hulgas eelhinnang või uus KMH ja amortiseerunud osad välja vahetada kaasaegsete vastu. Sisevõrk koosneb grupikaablitest kogupikkusega ca 80 km, kuni 6 tuulikut ahelas. Energia ülekandeks kavandatakse elektrijuhet trassi pikkusega kuni ca 50 km meres ja ca 20 km maismaal või liitutakse ELERING-i tehissaarele. Komposiitplastikust vesiniku torujuhe on elektrikaabliga sarnase pikkusmõõduga, sise-D= 200mm, rõhkude vahemikuga ca 35 – 65 bar. Elektri ülekande tehnoloogia on kas HVAC-mere- või maakaabel (st vahelduvvool) või HVDC mere- või maakaabel (st alalisvool) arvestusega 1 juhtmekomplekt iga 350 MW elektrilise võimsuse kohta. HVAC ega HVDC õhuliini ei kavandata. Alajaama, vesinikutehnoloogia ja -mahutite ning karbitöötluse reservala kavandatakse kas kompaktsele raudbetoonvundament-platvormile või 200 000 – 1 000 000 m3 tehissaarele võimalikult sobiva merepõhja sügavuse ja geoloogiaga asukohas. Kaalutakse ka viigerhülge poegimissaare rajamist akvatooriumi lõunaserva. Lahenduste, koordinaatide, parameetrite ja spetsifikatsioonide analüüsimine ja täpsustamine toimub edasises KMH aruande ja tehnilise lahenduse protsessis koostöös ametkondade ja vastava valdkonna ekspertidega. 2.4 Tuuletehnoloogia EL 2030.a. strateegia kohaselt kavandatakse avameretuule ja elektrolüüsi suhteks 60GW:40GW ehk 3:2. ELi strateegia avamere taastuvenergia potentsiaali kasutamiseks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgil kohaselt:  Avamere taastuvenergia on üks taastuvenergiatehnoloogia lahendustest, millel on suurim kasvupotentsiaal. Komisjon peab realistlikuks ja saavutatavaks eesmärki, et võrreldes praegu avamerele üles seatud tuuleenergiavõimsusega 12 GW peab 2030. aastaks olema üles seatud vähemalt 60 GW avamere tuuleenergiat ja vähemalt 1 GW ookeanienergiat ning et 2050. aastaks 26 oleks üles seatud võimsust vastavalt 300 GW ja 40 GW. https://www.europarl.europa.eu/news/en/press-room/20220210IPR23015/boost-offshore-renewable-energy- sources-to-meet-climate-targets Tuulepargi efektiivseks toimimiseks ja rahvusvaheliseks konkurentsivõimeks valitakse parim võimalik tehnoloogia. Võttes arvesse projekti ajakava – KMH protsess, projekteerimine, ehitushange, saab olemasoleva info baasil hinnata, et projekti elluviimise ajaks on 15 MW tuulik muutunud meretuulepargitööstuse standardiks (G. Evan, et al, 2020, Definition of the IEA 15-Megawatt Offshore Reference Wind. Golden, CO: National Renewable Energy Laboratory. NREL/TP-5000-75698). Joonis 16 15 MW HWT tuulegeneraator Allikas: NREL Suuremate tuulikute eeliseks on väiksem paigaldusühikute arv ja seega väiksem keskkonna häiritus. Vastavalt eelpool toodud uuringule tüüpse 15 MW HWT generaatori põhinäitajad, vt Joonis 16 15 MW HWT tuulegeneraator, on järgmised:  Tuulegeneraatori masinaruumi kõrgus merepinnast on 150 m  Rootori raadius on 120 m  Toruvaia läbimõõt on 10 – 12 m, n terasseina seinapaksusega 3 – 5 tolli, aga kaaluda saab ka betoonelement-toruvaia  Toruvaia pikkuseks on 90 m, millest 45 m ulatub merepõhja, 30 m on meres ja 15 m ulatub merepinnast kõrgemale  Seega 15 m kõrgusele merepinnast kinnitatakse tuulikumast Torni ja RNA (st rootor-nacelle-assembly, ehk rootori-masinaruumi-plokk) installeerimisel liugliitmike (Slip Joint) kasutamine Hollandi firmalt HEEREMA: https://youtu.be/p3artkBSXYU 27 Nii fikseeritud kui ujuvate tuulikute vundamentide ning alajaama vundamendi või tehissaare projekteerimise tähtsaim insenertehniline sisend on statistiline koormuskombinatsioon „liikuvast konsolideerunud rüsijääst + tormist“. Tuuletraal kasutab maailma juhtivat Kanada konsultatsioonifirmat C-CORE www.c-core.ca jää-uuringute läbiviimiseks ja konstruktsiooniliste lahenduste projekteerimiseks. Tehnoloogiliselt huvipakkuv on valik toruvaia ja gravitatsioonivundamendi vahel. Väga lihtsustatult selgitades muutub 2x suurema läbimõõduga toruvai 4x jäigemaks, samas seistes vastu 2x kasvavale jääjõule (kontaktpinna laius suurenes ju 2x). Tuulikute tüüpilise nominaalvõimsuse kasv 5 MW-lt 15 MW-le toobki laias laastus kaasa toruvaia diameetri 2-kordistumise, ning vaia 2x suhtelise tugevnemise jääjõu suhtes. Jää kraadpäevade arv (FDD ehk „Freezing Degree Days“) Liivi lahes on langustrendis, sest Põhja-Jäämeri ei jäätu enam nii ulatuslikult nagu varem. Jääkihi paksuse kasv talve jooksul on tugevas sõltuvuses FDD-st. https://www.abc.net.au/news/2020-12-16/arctic-sea-ice-dramatic-transformation-as-seen-by- satellites/12961584 Gravitatsioonivundamendi korral - RB-konstruktsiooni valamiseks, ballastimiseks ja struktuuri massi ja inertsi tõstmiseks on eelistatud lubjakivist (2.3 t/m3) suurema erikaaluga materjalid, nagu graniit (2.6 t/m3) ja oliviin (3.2 t/m3). Sellised materjalid valdavalt imporditakse Eestisse. http://www.graniidikeskus.ee/tooted/ https://steinsvikolivin.no/produkter Graniitmaterjali võib tulevikus tulla müüki PALDISKI pumpelektrijaama rajamise käigus. Tuuletraal ei kavanda paekivitoodete suurenevat kasutuselevõttu, kuna neid tooteid läheb Eestis vaja olulistele infrastruktuuriprojektidele. Lähimate aastate jooksul selgub ka, kui perspektiivne on vertikaaltuulikute tehnoloogia. Üks lubav arendusettevõte, on SEATWIRL, Rootsist. https://seatwirl.com/ , https://www.youtube.com/watch?v=3p4bF0RNNtk SEATWIRL prognoosib värskeimas videos (ülal) järgmist arengukõverat:  Alates 2015 – töötav prototüüp  2023 – S2X 1 MW  2025 – SX 10 MW  2027 – SX 15 MW+ Kuna ka 14 - 18 MW klassi HWT tuulikud pole veel lõpuni arendatud, seega vastav otsus ja tehnoloogiate vaheline valik tulebki teha KMH protsessi käigus. Joonis 17 VWT ja HWT võrdlus 28 https://energy.sandia.gov/programs/renewable-energy/wind-power/offshore-design-optimization/innovative- offshore-vertical-axis-wind-turbine-rotors/ Allikas: SANDIA Alternatiivi #1a puhul kavandab TT ujuvvundamentidel perimeetrisiseseid tuulikuid võimaliku pöörleva kontaktpunktiga merepõhja paigaldatud plaadil. Üheks toimingu eelduseks on ankrutrosside ja generaatori viimine veepinna alla (kuni – 10m). Pöörlev võll on jää kontaktsoonis kaetud lõiketeradega (oherdi põhimõte). VWT üldiseks eripäraks on käivitusvajadus, st püstlabadega vertikaaltuulik peab kasutama startimisel võrguelektrit, kuniks on saavutatud piisav aerodünaamiline efekt ja väändemoment. Seesama igapäevaselt vajalik käivitusvalmidus osutub kasulikuks, et käivitada vertikaaltuulik liikuva jääplaadi oherdamise režiimis ka siis, kui tuul ei puhu. Perimeetri tuulikud peavad suure tõenäosusega kasutama ikkagi fikseeritud vundamente (ei oherda). Insenertehniliselt on võimalik ka arvutada, millistel tingimustel piisavalt paks jääplaat tuulepargi sisemuses enam ei liigu, st tekib kunstliku kinnisjää efekt. Aga liikumatu jää on struktuuridele juba ohutu. Pärast pargisisese kinnisjää kujunemist, on võimalik oluliselt vähendada jääkoormust, kui ümber tuulepargi perimeetri teeb paar tiiru jäämurdja, mille kiiluvees tekivad nõrgendatud tsoonid, kus tuulepargile pealetungiv jääplaat murdub rüsijääks. https://www.bioneer.ee/static/files/042/eero-saava.pdf Tuulegeneraator on CO2 – neutraalne kõige rohkem poole aasta pärast (seega teadaolevalt kõige kliimasõbralikum energiaallikas), selleks ajaks on generaatori tootmiseks paisatud süsinikdioksiid n-ö tagasimakstud CO2 – vaba elektri tootmisega. Generaatori ülejäänud eluea jooksul, mis on keskmiselt 25 a on tegemist juba puhtalt võlavaba elektriga. Meretuul on rohelisem kui maismaatuul: generaatori tööiga ulatub 25 - 30 a., tootlus 50 % parem kui maismaa-tuulegeneraatoritel, ehitamine 50 % kallim kui maismaa- tuulegeneraatoritel (Imeline teadus nr 7. 2020.a. lk 74). 2.5 Vesinikutehnoloogia EL 2030.a. strateegia kohaselt kavandatakse avameretuule ja elektrolüüsi suhteks 60GW:40GW ehk 3:2. ELi strateegia avamere taastuvenergia potentsiaali kasutamiseks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgil kohaselt:  Eelkõige on ELi vesinikustrateegias seatud eesmärgiks saavutada taastuvate energiaallikatega seotud elektrolüüsivõimsuseks ELis 2030. aastaks 40 GW. https://www.europarl.europa.eu/news/en/press-room/20220210IPR23015/boost-offshore-renewable-energy- sources-to-meet-climate-targets Vesinik omab suurt potentsiaali energiaallika ja –salvestina, aidates kiiremini üle minna puhtama energia kasutamisele ja saavutada kliimaneutraalset majandust. Vesiniku kasutamist kiirendavaks ja toetavaks teguriks on Euroopa Liidu ja Eesti kliimaneutraalsuse eesmärgid üldisemalt. Ambitsioonikale 2050.a. kliimaneutraalsuse eesmärgile lisaks võttis Euroopa Liit 8. juunil 2020.a. vastu ka Euroopa vesinikustrateegia, mille kohaselt vesinik moodustab 2050.a. 13 - 14% kogu liidu energiaportfellist ning ühtlasi annaks 2030.a. tööd umbes miljonile kõrgelt kvalifitseeritud töötajale, jõudes 2050.a. 5,4 miljonini. Põhjalik ülevaade vesinikuteemast on olemas: CIVITTA, SEI ja KBFI poolt koostatud „Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüs“. Lõpparuanne, Mai 2021. https://envir.ee/media/1219/download TT kavandab mereajalaama kompleksi ka elektritootmist H2 kütuseelementidega (FC), millega muudetakse meretuulepargi tootmisvõimsus X% (ca 25%) ulatuses juhitavaks. Balti süsteemioperaatorite (ELERING nende hulgas) piiranguga määrati komplektse uue elektrijaama suurimaks võimsuseks 350 MW. Mainitud otsusest alates, tuleb meretuuleparke projekteerida kas 350 MW sektsioonide kaupa või piirata võrkuandmine 350 MW peale ning piiratud võimsuse ulatuses toota/salvestada näiteks H2-te. 29 Vesiniku tootmiseks on vaja demineraliseeritud (või destilleeritud) vett, elektrolüüserite parki ja alalisvoolu. Standardsed tuulikud väljastavad üle plokiinverteri (ehk vaheldi) 3-faasilist vahelduvvoolu. Alalisvoolu saamiseks tuleb vahelduvvool konverteri ehk alaldi abil konverteerida ehk alaldada sobivale pingele. Elektrijaama(de) koguvõimsus võrku andmisel piiratakse vastavalt 350 MW peale või 350+350 MW peale ning kärbitud võimsuse ulatuses salvestatakse H2-te (ca 50% koguvõimsusest). H2 salvestatakse ka mahutite täitmiseks, niipea kui võimalik (kasutatakse ka rohelise elektrienergia sisseostu võrgust). Salvestatud H2 kasutatakse tuulepargi juhitava võimsuse tagamiseks kütuseelementidega (FC) ca 25% koguvõimsusest tasemel. Vesiniku maismaale transportimiseks koostatakse torujuhe termoplastkomposiit (TPC) toru 4 km pikkustest segmentidest rõhuga max ca 700 bar (otseselt vajalik 65 bar, 1 bar = 0.1 MPa, 1 atm = 1.01325 bar), firmalt STROHM: https://youtu.be/o-VykkjltRo Kui valida D=200mm toru, algrõhk 65 bar, distants ca 80 km (n TT merealajaama kompleks - Lihula), lõpprõhk 35 bar, siis transporditav H2 kogus on 2 kg/s. Vesiniku energiasisaldus on 120 MJ/kg (alumine kütteväärtus). 3600 MJ = 1 MWh. Tunnis transporditav energiakogus võrdub 240 MWh. Selliselt käitatava torujuhtme võimsus seega 240 MW H2 alumise kütteväärtuse järgi. TT projekteerib perspektiivse ruumi H2-gaasijuhtme mahutamiseks kuni Virtsuni (sh kaitsevööndite maksimaalne kattumine, maabumislahendus jms), paralleelselt TT (ELERING-i) elektrijuhtmetega, koos hoonestusloa taotlemisega. Üle 16 bar H2-gaasijuhe vajab riigi eriplaneeringut, mille algatamist TT sooviks sobivas ajalises raamistikus. Kuidas vesinikutehnoloogia, sh vesiniku salvestamine, ka Liivi lahe põhjaossa sobiks, on hästi mõistetav selle rahvusvahelise AQUA VENTUS konsortsiumi (Hollandi firma SHELL, Saksa firma RWE jt) projekti video vaatamisel (Saksa keeles, Inglise subtiitritega): https://youtu.be/5I9saRzhsk0 Tuuletraali „tootmissaarega“ võrreldav lahendus algab videos ca 4 min 45 sek pealt (H2-mahutid ca 2 min 20 sek), ja AQUA VENTUS-el on kavas majanduslikel kaalutlustel võrgust elektrit juurde osta (st kaudne viide AE elektrolüüserile, vt Joonis 18 Väljavõte SHELL HYDROGEN STUDY ): Tuuletraal AQUA VENTUS moel LOHC väärtusahela peale ei mõtle, kuna näiteks vastavad tolueeni (tuntud kui lahusti ning autobensiini põhikomponent kuni 35% osaga) tarnekanalid puuduvad ning ka seonduvat „naftakeemiatööstust“ TT tehissaarele ei taha ega ei mahu. Veel ühe „tootmissaare“ video Põhjamerest (Taani keeles): https://vimeo.com/508374955/c186a280d2 Samal teemal, kuid Inglise keeles: https://ens.dk/en/our-responsibilities/wind-power/energy-islands/denmarks-energy-islands SHELL ja WUPPERTAL INSTITUT https://www.shell.com/energy-and-innovation/new-energies/hydrogen.html www.wupperinst.org väga ülevaatliku ja illustratiivse vesinikukonspekti järgi (link järgneb) on AE ja PEM elektrolüüserid kõige levinumad. Sama konspekt annab ülevaate ka kütuseelementidest (FC). https://s06.static-shell.com/content/dam/royaldutchshell/documents/shell-h2-study-new.pdf TT eelistab elektrolüüsimisel AE-d PEM-ile, samadel põhjustel nagu näha vesinikukonspekti andmetest – madal reaktsioonitemperatuur ja omahind. AE vajab stabiilset voolu, seega on elektriturult vajalik elektrit osta, et tuulevaiksemaid päevasid toetada. Et püsivalt tagada ca 25% elektrilise koguvõimsuse ulatuses juhitavat võimsust, peab TT H2 mahutid esimesel võimalusel taastäitma, kas kasutades tuuleenergiat või võrgust ostetavat roheelektrit. 30 Maailma juhtiv AE elektrolüüserite tootja asub Norras - NEL https://nelhydrogen.com/ TT-l kütuseelemendi (FC) tehnoloogia osas selge eelistus pole välja kujunenud. Maanteetranspordivahendite puhul kasutatakse näiteks valdavalt PEMFC tehnoloogiat. Kiiresti areneb maailmas ka tahkeoksiid (SOE ja SOFC) tehnoloogia, sh Eesti firma juhtimisel - ELCOGEN: www.elcogen.ee Joonis 18 Väljavõte SHELL HYDROGEN STUDY Allikas: Shell, Wuppertal Institut 2.6 Vajalike lubade lühiülevaade Tabel 5 Vajalike lubade lühiülevaade Nimi Vajalikkus Kirjeldus Hoonestusluba Jah Tekib võimalus siduvate kokkulepete sõlmimiseks, kuna tekib ametlik hoonestussuhe (rendisuhe) riigi ja arendaja vahel. Põhjustab omandiõiguse tekke. Üldgeoloogilise Täpsustub Tehissaar(t)e rajamisel on üheks keskkonnamõju alternatiiviks uurimistöö luba piirkonna merepõhja setendi (liiva ja savi) kasutamine ja uuringuluba https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020059 Vee erikasutuse Jah Peamiselt: keskkonnaluba §10 merevee kasutamine destilleeritud/demineraliseeritud vee saamiseks ning võimalik merevee võtmine jahutuseks §11 elektrolüüs-kütuseelement tsüklite võimaliku jahutusvee juhtimiseks merre §12 merre tahkete ainete paigutamine, st peamiselt ehitustegevus https://www.riigiteataja.ee/akt/125102019001 Saasteainete Pigem ei Saasteaineid tekitavaid protsesse ei kavandata. Pole välistatud välisõhku elektrolüüsil tekkiva O2 taaskasutamine kütuseelemendi tsüklis väljutamise keskkonnaluba Käitamisluba Pigem jah H2 ja O2 on määratletud ohtlikeks kemikaalideks https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021017 31 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1040/6202/1018/MKM_m27_lisa.pd f# Keskkonnakom Täpsustub Aluseline elektrolüüs vajab kaaliumhüdroksiidi (KOH) katalüütilises pleksluba, koguses. KOH-lahus aja jooksul vananeb ja saastub süsinikdioksiidiga keskkonnaluba, (CO2) ja elektroodide metalli ioonidega vajades välja vahetamist ning jäätmeluba, jt vastavas ulatuses jäätmekäitlust. Kütuseelement-elektrijaam ei ole load ja suure keskkonnaohuga tööstuslik tegevus. registreeringud https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020080 Ehitusluba Jah Tõenäoliselt on projekti realiseerimiseks vajalikud kümned ehitusprojektid ja ehitusload, sh nii mere kui ka maismaa kontekstis Kasutusluba Jah Iga ehitusluba lõpeb loogiliselt kasutusloa taotlemise ja saamisega 3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega 3.1 Euroopa Liidu ja Balti regiooni strateegilised dokumendid Alljärgnevalt toodud loetelu aktuaalsematest:  Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030 (2014)  Euroopa roheline kokkulepe (2019)  Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 (2020) ELi strateegia avamere taastuvenergia potentsiaali kasutamiseks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgil kohaselt:  Avamere taastuvenergia on üks taastuvenergiatehnoloogia lahendustest, millel on suurim kasvupotentsiaal. Komisjon peab realistlikuks ja saavutatavaks eesmärki, et võrreldes praegu avamerele üles seatud tuuleenergiavõimsusega 12 GW peab 2030. aastaks olema üles seatud vähemalt 60 GW avamere tuuleenergiat ja vähemalt 1 GW ookeanienergiat ning et 2050. aastaks oleks üles seatud võimsust vastavalt 300 GW ja 40 GW.  Eelkõige on ELi vesinikustrateegias seatud eesmärgiks saavutada taastuvate energiaallikatega seotud elektrolüüsivõimsuseks ELis 2030. aastaks 40 GW. Alltoodud lingid võivad mõnikord vajada käsitsi copy-paste operatsiooni: https://www.europarl.europa.eu/news/en/press-room/20220210IPR23015/boost-offshore-renewable-energy- sources-to-meet-climate-targets https://energy.ec.europa.eu/topics/infrastructure/high-level-groups/baltic-energy-market-interconnection- plan_en#documents https://ec.europa.eu/info/news/new-baltic-offshore-wind-work-programme-agreed-through-bemip-2021-oct- 29_en https://energy.ec.europa.eu/topics/renewable-energy/eu-strategy-offshore-renewable-energy_en On tekkinud hulgaliselt EL strateegilisi töörühmi ja dokumente. TT arendusprojekti jaoks on oluline mõista, et TT suure tõenäosusega ei pea eraettevõttena dubleerima KMH-d ja vastavat liitumistaristu rajamist (elekter ja H2, tehissaared, võrgud ja liinirajatised), kuna seda teeb professionaalselt kas ELERING või nn BOGI (Baltic Offshore Grid Initiative). Väljavõtted „BEMIP Offshore Wind Work-program“ https://ec.europa.eu/info/news/new-baltic-offshore-wind-work-programme-agreed-through-bemip-2021-oct- 29_en I. Koordineeritud avamere võrk 32  arutada radiaal - ja hübriidühenduste koordineerimist;  koordineerimine, eelkõige parimate tavade vahetamine maismaa võrkude arendamise kohta, et toetada avamere tuuleenergia integreerimist, pidades silmas ka sisendit TYNDP protsessile.  põhivõrguettevõtjate aktiivse kaasamise ja koostöö hõlbustamine.  avamerevõrgustiku kõrgetasemeliste meetmete koordineerimine, mis on vajalikud avamerevõrgustiku piiriülese kavandamise toetamiseks, pidades silmas ka mitme ülekandesüsteemi halduri (põhivõrguettevõtjad) algatust Läänemeres nimega Baltic Offshore Grid Initiative (BOGI), mis viiks läbi teostatavusuuringuid ja keskkonnahindamisi ning teeks koostööd avamerevõrgustiku ühise vaatevinklist ning püüaks paremini sünkroniseerida võrgu planeerimist merealase ruumilise planeerimisega, et anda sisendit TYNDP raames ja selle kontekstis. Eesmärk on hõlbustada avamere tuuleenergia tootmisvõimsuste suuremat kasutuselevõttu kuni 2050. aastani, vähemalt 2035. ja 2040. aastal, sealhulgas korrapäraste vahetuste kaudu teadus - ja tööstusharu, ENTSO-E, sidusrühmade, mere konkureerivate kasutajate, ettevõtjate ühenduste ja valitsusväliste organisatsioonidega.  koordineerimine elektrivõrgu ja sektori integratsioonikomponentide, näiteks vesiniku tootmise ja edastamise koostalitlusvõime tagamisel. 3.2 Eesti riigi strateegilised dokumendid Alljärgnevalt toodud loetelu aktuaalsematest:  Säästev Eesti 21 (2005)  Säästva arengu tegevuskava aastaks 2030 (2015)  Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007)  Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (2017)  Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (2019) 3.3 Kohalikud strateegilised dokumendid Alljärgnevalt toodud loetelu aktuaalsematest:  Saare maakonnaplaneering  Saaremaa valla arengukava 2019-2030  Läänemaa maakonnaplaneering  Läänemaa valla üldplaneering (koostamisel), Hanila valla üldplaneering, Lihula valla üldplaneering  Saaremaa püsiühenduse riigi eriplaneering (koostamisel) 3.4 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering VV korralduse nr 313 punktis 3.9 on toodud, et hoonestusloa menetluses ja keskkonnamõju hindamisel tuleb arvestada Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringu tingimusi ja Vabariigi Valitsuse 25. mail 2017. a algatatud koostamisel oleva üleriigilise mereala planeeringu tingimustega. Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeering kehtestati Pärnu maavanema 17.04.2017. a korraldusega nr 1-1/17/152. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu (edaspidi Pärnumaa mereplaneeringu või PMP) koostamise eesmärgiks oli avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata mereruumi kasutus, mis tasakaalustatult arvestab mereala kasutajate huve. Mereala ruumilise planeerimise tulemiks on merel täna toimuvate ja kavandatavate tegevuste ja mere kasutuse ning looduse vaheliste konfliktide vältimine või minimeerimine. 33 Mereala erinevate kasutusviiside omavahelist põhimõttelist kokkusobivust või konfliktsust iseloomustab Pärnumaa mereplaneeringu tabel 2.1 „Erinevate mereala kasutusviiside omavaheline kokkusobivus“. Samas esmalt potentsiaalse konfliktina paistvaid olukordi võib tehnoloogiliste ja korralduslike meetmetega muuta mittekonfliktseks. Sedalaadi hindamismaatriksite kasutamine on merealade planeerimisel rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika. Pärnumaa mereplaneeringu puhul on vastavasisulist metoodilist juhendit (Schultz- Zehden, A., K. Gee, and K. Scibior, 2008. Handbook on Integrated Maritime Spatial Planning. PlanCoast Project. Berlin, Germany.) kohapealseid olusid arvestades kohandatud. Pärnumaa mereplaneeringu tabelis 2.1 esitatud informatsiooni tuleb planeeringu järgselt edaspidi tehtavate detailsemate otsustuste tegemisel kasutada ühe lähtekohana. Samas ei ole esitatud mereala kasutusviiside omavaheline sobivus lõplik tõde kõigis olukordades, vaid arvesse tuleb võtta konkreetseid asjaolusid konkreetses situatsioonis. Pärnumaa mereplaneeringu (lk 17 ja 18) tabelis 2.1. on erinevate mereala kasutusviiside omavaheline kokkusobivus esitatud erinevate värvidega:  punane - konfliktsed tegevused;  oranž - osaliselt konfliktsed tegevused;  valge - neutraalne;  roheline – kokkusobivad, üksteist täiendavad tegevused. Antud tabeli andmestiku põhjal on TT tuulepargiala kasutusviiside sobivusele antud eelhinnang. Meretuulepargile on:  konfliktseks tegevuseks kaitstavad loodusobjektid, kaadamine ja riigikaitseline tegevus;  osaliselt konfliktsed tegevused: meri kui avalik hüve, kalandus, laevandus, kultuuriväärtused, kaevandamine (liiv, kruus);  neutraalne: sadamad, talitee, turism ja puhkemajandus, jetisõit, kaablid, põllumajandus (hajareostus), rannikualade kaitse. Allikas : Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. Seletuskiri. Hendrikson & Ko. Aprill 2017. lk 17-18. 3.5 Eesti mereala planeering (EMP-2021) Keskkonnaministeerium kooskõlastas Vabariigi Valitsuse korralduse „Üleriigilise planeeringu Eesti merealal ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu kehtestamine“ eelnõu 05.11.2021 oma kirjaga nr 7-15/21/2496-22. Edaspidi EMP-2021. http://mereala.hendrikson.ee/lahendus.html materjale kasutatakse viidates KMH programmi ja KMH aruande koostamisel. Mereala planeerimise eesmärk on leppida kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtetes pikas perspektiivis, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada meremajandust. Planeeringuga määrati kindlaks, millistes piirkondades ja millistel tingimustel saab merealal tegevusi ellu viia. Mereala planeeringu koostamise käigus käsitleti merealal juba toimuvate ja alles kavandatavate tegevuste koosmõju. Samuti hinnati nendega kaasnevat mõju merekeskkonnale ja majandusele ning tegevuste sotsiaalset ja kultuurilist mõju. Eesti mereala planeering on riigi tasandi strateegiline ruumilise arengu alusdokument, mis kavandab põhimõttelisi arenguid mereruumis ligikaudu järgmiseks 15 aastaks. Seetõttu keskendub planeering ruumilise arengu põhimõtetele, tegevusi ei ole kavandatud detailses mõõtkavas. Planeeringus antakse suuniseid ja seatakse tingimusi järgmistele tegevuste kavandamise etappidele, sh ka kohaliku omavalitsuse tasandile. Planeeringulahenduse koostamisel lähtuti keskkonnakaalutlustest ja parimast olemasolevast teadmisest. Parima teadmise kaasamise tagavad planeeringu koostajate laiapõhjaline ekspertgrupp, koostöö teiste riikide, ametkondade ja huvigruppidega ning planeeringu tasandile kohased täiendavad uuringud. 34 Vastavalt EMP-2021 ptk 5.6.3 Tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade kujunemine, saab selgeks, millises faasis jäi TT arendusala ilma sinisest diagonaaltriibutusest, st tuuleenergeetika ala staatusest. TT lähiümbrus arvatakse tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade seast välja (sinine diagonaalviirutus) õhuseireradarite töövõime tagamise vajaduse tõttu. Allpool korratakse käesoleva KMH programmi vastavat punkti ptk-st 2.1 Arendaja eesmärgid:  Õiguslike aluste tekkimisel olla valmis tulevikus osalema eraettevõtjana lisasensorite kaasfinantseerimises (sh elutsükli kulud jms). Oodata ära, et valitsusasutuste koostöö tulemusena leitakse kõrgetest tuulikutest tekkivate radarkatte häiringute kompensatsioonivõimalused. Antud tööga alustatakse orienteeruvalt 2025. aastal. Aktsepteerida, et kompensatsioonivõimaluste ja muu ajakava edasilükkumisel, tuleb arendajal kas oodata KMH aruande koostamisega või esitada KMH aruanne heakskiitmiseks ilma kõrgete tuulikuteta. Joonis 19 EMP-2021 illustratsioonid 2 ja 3 TT asub ligikaudu 50%:50% tume- ja helerohelises tsoonis, st abiootiliselt väga sobivas ja vastavalt sobivas tuuleenergeetika alas; TT määratakse tuuleenergeetika arendamiseks sobivasse alasse (sinine diagonaalviirutus). 35 Joonis 20 EMP-2021 illustratsioonid 4 ja 5 TT jääb pärast visuaalpuhvri rakendamist tuuleenergeetika arendamiseks sobivaks alaks (sinine diagonaalviirutus; TT lähiala on klassifitseeritud madalaimasse lindude läbirände olulisuse alasse). Joonis 21 EMP-2021 illustratsioon 6 TT akvatooriumi ümbrus, st „ala #1 põhjapoolne osa“ elimineeritakse õhuseireradarite töövõime tagamise vajaduse tõttu. 36 Joonis 22 EMP-2021 kaablikoridoride põhimõtteskeem Alljärgnevates infokastides on toodud EMP-NOV2021 väljavõtted suunistest ja tingimustes. Rasvases kirjaga rõhutatakse pisteliselt võimalikke otseseid seoseid TT kavandatuga. Vastavalt VV korralduse punkti „3.9. … keskkonnamõju hindamisel tuleb arvestada … ja Vabariigi Valitsuse 25. mail 2017. a algatatud koostamisel oleva üleriigilise mereala planeeringu tingimustega.“ Meretranspordi TINGIMUSED Tingimused: 1. Laevateede asukohtade muutmist ja oluliste piirangute seadmist laevaliiklusele tuleb teiste kasutusviiside planeerimisel üldjuhul vältida. Vältimatult vajaliku muudatuse võimalikkus sõltub konkreetsest asukohast ja vajab Transpordiameti nõusolekut. 2. Merre rajatavad objektid ei tohi häirida veeliiklejatel navigatsioonimärkide või -tulede eristamist ja peavad olema tähistatud vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja rahvusvahelistele suunistele. 3. Ohutu veeliikluse tagamiseks ja objektide kaitseks tuleb inimtekkelised objektid (sh nt kalasumbad, tuulikud, sukeldumispoid jms) tähistada vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja rahvusvahelistele suunistele. … 5. Laevateele ja ankrualale ei paigutata meresõiduohutuse tagamiseks tuulikuid. … 7. Veeliiklusala kattumisel tuuleenergeetika arendusalaga täpsustatakse tuulikute paiknemine ja veeliikluse toimimine põhinedes ajakohastele andmetele koostöös Transpordiametiga, hinnates mõju laevaliiklusele (sh võimalikust teekonna pikenemisest tulenev majanduslik mõju ja liikluse piiramise ja tihenemisega kaasnev riskitaseme tõus). Tuuleenergeetika aladel tuleb säilitada tuulikutest vabana põhimõttelised läbipääsukoridorid laevaliiklusele ja tingimused , et tagada sujuv rahvusvaheline kaubavedu ja optimaalne teekonna pikkus ning pöörete vajadus. … 37 Tuuleenergeetika SUUNISED Suunised: … 2. Soositud on laiemad klasterlahendused läbi meri-maismaa seoste (nt ühise tööjõu kasutus, ühise taristu kasutus, ühiste laevade kasutus jne). Oluline on kalurite jt merekasutajate kaasamine tuuleparkide hooldustöödesse, et leevendada merekasutusega seotud hõive sesoonsust. 3. Tuuleenergeetika arendusaladel teostatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjenduse ja otstarbekuse ekspertiis. Ekspertiisi käigus hinnatakse mh kaitseala moodustamisega kaasnevaid sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid ning mõju Eesti kliima ja taastuvenergia eesmärkidele. 4. Tuuleenergeetika arendamisel on soovitav eelistada veeliiklusaladest väljaspool olevaid alasid. Vajalik on koostöö Transpordiametiga veeliikluse ajakohaste andmete kasutamiseks. 5. Tuulenergeetika arendusaladel on soovitav tuulikute asukoha valikul lähtuda elupaigatüüpide paiknemisest. Vältida võimalusel tuulikute paigaldamist piirkonda, kus esineb kõrge looduskaitselise väärtusega elupaiku. Vajalik on koostöö Keskkonnaametiga. 6. Tehnoloogia arenedes tuleks tuuleparkide rajamisel eelistada väiksema „jalajäljega“ vundamendistruktuure ehk mida väiksem on vundamendi alla jääv merepõhja pindala (ja selleks ettevalmistatav osa) seda väiksem on loodusliku merepõhja kadu konkreetses asukohas (sh peab arvestama, et nende füüsilise rajamisega ehitusetapis või demonteerimise etapis ei kaasneks olulist mõju avaldavat ja ulatuslikku müra ning ei põhjustataks olulist setete liikumist). 7. Tuuleenergeetika arendusaladel moodustuvad erinevatest huvidest lähtuvalt tuulikutest vabad alad/koridorid peavad võimalusel täitma võimalikult palju erinevaid funktsioone (ühildades samas asukohas nt laevaliikluse läbipääsukoridori, veelindude sügisrände koridori, kõrge looduskaitselise väärtusega elupaigad jms). 8. Silmapiir peab olema liigendatud (st mitte kaetud lausaliselt tuulikutega). Selleks on soovitatav: a. Otsida võimalusi tuulikutest vabade alade jätmiseks tuuleenergeetika arendusalasse nr 2 Saaremaa läänerannikult ja tuuleenergeetika arendusalasse nr 1 Ruhnu põhjatipus paiknevatelt rannikulõikudelt vaadatuna. Nendesse lõikudesse koonduvad väärtuslikel maastikel paiknevad ja enim mõjutatud vaatekohad. b. Tuulikutest vabade alade jätmise võimalikkus, asukoht ja ulatus selgub visuaalsete mõjude hindamise raames hoonestusloa staadiumis, kumulatiivselt kõrvalolevate tuuleparkidega ja kaasates kohalikku omavalitsust. Tuuleparkide puhul, mis on nähtavad ühest rannikulõigust, on soovitav visuaalseid mõjusid hinnata ühiselt. c. Lisaks on oluline kaaluda üldplaneeringus väljatoodud väärtusi, vaate täpsemat maastikulist iseloomu (vaatekoht poolsaarel, rannajoone käänus) ja ka omavalitsuse ning kogukonna arvamust (sh kuidas vaatekohti kasutatakse, kuidas suunab omavalitsus vaatekohti koostatava üldplaneeringu raames). 9. Võimalusel paigutatakse tuulikud korrapäraselt, et vähendada tuulikute visuaalset mõju. Tuulikute korrapäraseid formatsioone tuleb võimalusel arvestada ka erinevates, üksteise taga paiknevates arendustes/tuuleparkides. Võimalusel tuleb vältida nn rattaefekti tekkimist. 10. Rannikule kõige lähemate tuuleparkide puhul on soovituslik samas kõrguslikus suurusjärgus (+/- 10% kogukõrgusest) tuulikute kavandamine. Vältida võimalusel merepõhja topograafiast ja tuulikute paigutusest moodustunud häirivat vaadet, kus erineval kõrgusel tornid „hüplevad“ taeva taustal, tekitades „purunenud silueti“. Visuaalne sarnasus nii tuulikute paigutuses kui ka parameetrites aitab vähendada visuaalselt häirivust. Tuuleenergeetika TINGIMUSED Tingimused: 1. Taastuvatel ressurssidel põhineva energiatootmise osakaalu suurendamiseks tuleb tuuleenergia tootmiseks kasutada planeeringus määratud tuuleenergeetika arendamiseks sobivaid alasid. 2. Ajalooliselt intensiivsema traalpüügi aladega kattuvad tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad määratakse reservaladeks. a. Reservalad saab kasutusele võtta alates 2027. aastast, kui teistel meretuule arendamiseks sobilikel aladel tehtud menetlusprotsessidest ja uuringutest on selgunud, et nendel aladel ei ole võimalik piisavas mahus meretuuleparke arendada. b. Piisavaks mahuks on 70% kriteerium kõigi tuuleenergeetika arendamiseks sobilike alade (sh reservalad) mahust. Piisava mahu määratlemise aluseks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja Majandus- ja 38 Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös antav hinnang. c. Reservalade kasutuselevõtul tuleb analüüsida olemasolevat olukorda ja majanduslikke mõjusid, mis kaasnevad traalpüügil kalandussektorile, ja soodustada valdkondade kooskasutust kattuvatel aladel, sealhulgas vajaduse korral rakendades kompensatsioonimeetmeid. 3. Tuuleenergeetika arendamiseks sobivatele aladele rajatakse selliste vundamendilahendustega tuulikud, millega kaasnevad keskkonnamõjud on samaväärsed või väiksemad gravitatsioonivundamentidel tuulikute rajamise mõjudega. 4. Juhul, kui tuuleenergeetika arendamise mõju teiste tehnoloogiate puhul on hinnatud käesolevast, gravitatsioonivundamentidel tuulikutel põhinevast lahendusest eeldatavalt suurem, tuleb koostada uus planeering asjakohasele osale merealast ja leida teistele tehnoloogiatele sobivad alad. 5. Tehnoloogia kiiret arengut arvestades ja innovatsiooni soodustamiseks määratakse tuuleenergeetika innovatsiooniala. a. Tuuleenergeetika innovatsioonialale rajatakse eelkõige ujuvvundamentidel tuulikuid. Ujuvvundamentide mõju keskkonnale on samaväärne või väiksem käesoleva planeeringulahenduse aluseks oleva gravitatsioonivundamentidel põhineva tehnoloogiaga. b. Innovatsiooniala kasutusele võtmine ei eelda teiste tuule-energeetika alade eelnevat ammendumist. c. Innovatsiooniala kasutusele võtmisel tuleb järgida käesolevas planeeringus seatud tingimusi. 6. Veelindude kokkupõrkeriski vähendamiseks peab tuuliku laba lubatud vähim kõrgus olema keskmisest merevee kõrgtasemest vähemalt 25 m. Lubatud vähimat kõrgust saab täpsustada (vajadusel suurendada 30 või 35 meetrini) loamenetluse käigus läbi viidava uuringu alusel. 7. Tuuleparkide vaheline minimaalne kaugus on võimaliku tuulevarjutuse mõju leevendamiseks ca 8 hiljem lisanduva tuulepargi tuuliku rootori diameetrit, minimaalselt 2 km. 8. Visuaalse mõju minimeerimiseks: a. Ei paigutata tuulikuid mandrile ja püsiasustusega saartele lähemale kui 6 meremiili (11,1 km; kaugust arvestatakse lähimast tuulikust). b. Mitme tuulepargi samaaegsel kavandamisel hinnatakse tuuleparkide visuaalset koosmõju. Võimalusel hinnatakse koosmõju ka arvestades planeeritavate tuuleparkidega. 9. Meresõiduohutuse tagamiseks ei paigutata tuulikuid laevateedele, sh rahvusvahelisele laevateele ja ankrualadele. 10. Tuuleenergeetika aladel tuleb säilitada tuulikutest vabana põhimõttelised läbipääsukoridorid laevaliiklusele, et tagada sujuv rahvusvaheline kaubavedu ja võimalikult optimaalne teekonna pikkus ning pöörete vajadus. Täpsed lahendused töötatakse välja hoonestusloa staadiumis koostöös Transpordiameti ja naaberriikide asjakohaste ametkondadega. 11. Tuulikud ei tohi põhjustada riigikaitselise õhuseiresüsteemi ja mereseiresüsteemide töövõime vähenemist, vajadusel tuleb välja töötada ja rakendada kompensatsioonimehhanisme. Ennetamaks olukorda, kus oleks võimalik püstitada ehitisi, mis võivad olla julgeolekuohuks, tuleb pädeval asutusel ja arendajal järgida ehitusseadustikust tulenevaid kooskõlastamise nõudeid. 12. Loamenetluse/KMH tasandil tuulikute asukohtade ja tehnoloogilise lahenduse otsustamisel tuleb: a. hinnata müraga seonduvaid mõjusid (nii ehitus-, toimimis- kui demonteerimise aegseid). Viia läbi müra modelleerimised ja arvestada modelleerimisel ka teiste piirkonnas asuvate ja võimalusel planeeritavate tuuleparkidega. b. hinnata eralduva soojusenergia ning võimaliku magnetvälja ja rajatistega seotud vibratsiooni võimalikku olulist ebasoodsat mõju. Vajadusel viia läbi modelleerimised ja arvestada modelleerimisel ka teiste piirkonnas asuvate ja võimalusel planeeritavate tuuleparkide ja taristuga. c. hinnata mõju kalade elukeskkonnale, sh kalakoelmutele ja rändele ning põhjaelustikule. Ettevaatuspõhimõttest tulenevalt tuleb tuuleparkide kavandamisel tegevusloa tasandil läbi viia täpsemad uuringud45 tuulepargi alal ja mõjupiirkonnas (nt uuringud, mis kirjeldavad tuulikute töömüra mõju kalade rändele sh majanduslikult tähtsate kalade massilisele rändele olulistele koelmualadele). Ehitusaegsete mõjude leevendamiseks tuleb seada tingimus, et mürarikkad tegevused (nt tuulikuvundamentide paigutamine, tuulikute demonteerimine) ei toimuks kalade kudeajal ja -piirkonnas, mil piiratud alale on kogunenud palju kalu. d. hinnata mõju hüljeste elukeskkonnale. Tuulikute hoolduseks kavandatavate veeteede planeerimisel tuleb arvestada, et häiringud viigerhüljestele oleksid minimeeritud. e. hinnata mõju lindudele. Koostöös linnustiku eksperdiga täpsustada mõjusid lindudele kavandatava 39 tegevuse mahu, täpse asukoha ja tehnilise lahenduse valguses. i. Liivi lahes tuuleenergeetika arendamiseks sobiva ala nr 1 idapoolne osa asub maismaalindude (sh röövlinnud) olulise üle mere kulgeva rändekoridori lähedal. Täpsustada maismaalindude rändevoo tegelik laius arendusala idaosa lähedal Kihnu-Ruhnu sihis ning selgitada välja muu vajalik info kokkupõrkeriski hindamiseks (liikide lennuintensiivsus ja lennukõrgused). Selleks on vajalik läbi viia vähemalt kahe aasta rändeperioode hõlmav lindude radaruuring paralleelselt visuaalsete vaatlustega. ii. Saaremaast läänes tuuleenergeetika arendamiseks sobiva ala nr 2 puhul täpsustada, missugune osa kõigist rändel olevatest maismaalindudest lendab üle mere Hiiumaa suunast Kuramaale (NNE-SSW) ja milline osa ei kasuta peamist rändeteed, see tähendab ei suundu mööda Sõrve poolsaart Säärele ja sealt üle mere Kuramaale, vaid võtab Saaremaa läänerannikult suuna Gotlandi suunas, mispuhul tuuleenergia arendusala võib jääda rändeteele. Selleks on vajalik läbi viia vähemalt kahe aasta rändeperioode hõlmav lindude radaruuring paralleelselt visuaalsete vaatlustega. Vajadusel kavandada tuulikud pargi siseselt nii, et linnud saaksid pargist läbi lennata. iii. Saaremaast läänes tuuleenergeetika arendamiseks sobiva ala nr 2 puhul tuleb arvestades mereala kooskasutuse põhimõtet ja täpsustada põhimõttelist läbipääsukoridori laevaliiklusele (praegu sihis NNW- SSE) võimalusel nii, et see kattuks paremini lindude eeldatava valdava rändesuunaga (NNE-SSW). Siis saavad linnud seda ala kasutada rändekoridorina, kuna laevaliiklusele vajaliku läbipääsukoridori laiuseks on ala 2 puhul määratud ligikaudu 6250 m. f. koostöös nahkhiirte eksperdiga täpsustada mõjusid nahkhiirtele kavandatava tegevuse mahu, täpse asukoha ja tehnilise lahenduse valguses, viies arendataval merealal enne tuulepargi ehitust läbi nahkhiirte uuringud. Nahkhiirte seirega tuleb jätkata ehituse ja tuulepargi töö ajal. g. viia läbi geoloogilised uuringud ja hinnata mõju merepõhjale. h. hinnata kavandatava tegevuse ja võimalike jäämurdmistööde mõju jääkatte muutustele ja merejää liikuvusele; samuti arvestada jääoludest tuleneva riskiga rajatiste vastupidavusele. i. tundlikuma elupaiga puhul eelistada monoliitse ehitusega vundamenti, kuna sellisel juhul on mõju merepõhja elustikule ühekordne. Vundamendi materjalina kasutada võimalusel looduslikule substraadile maksimaalselt sarnast materjali (pinna karedus, neutraalne keemiline reaktsioon), kaaluda vundamendi välispinna rikastamist loodusliku kivimaterjaliga. See võimaldab luua mereorganismidele maksimaalselt looduslikule sarnase kinnitumissubstraadi. j. tuuleenergeetika alal nr 1 ja alal nr 2 kavandada koostöös AS-iga Elering merevõrgu alajaam. Alajaama orienteeruv ehitusala pindala on 200 x 200 m. k. hinnata heljumi levikut ehitustööde ajal (võimalik mõju elupaikadele, taimedele, kalade koelmualadele). l. hinnata maastiku- ja visuaalseid mõjusid. Hindamist peab teostama vastav ekspert kasutades väljatöötatud juhendmaterjali või samaväärset üldtunnustatud metoodikat, mis on Eesti oludele vastav, kaasates kohalikku omavalitsust ja ranniku kogukonda. Tähelepanu tuleb pöörata muuhulgas järgmistele asjaoludele: i. silmas tuleb pidada kliimaeesmärkide täitmise vajadust ja asjaolu, et tuulikute paigutamist võivad piirata ka loodusväärtuste säilitamine ja teised merekasutusviisid (nt meretransport). ii. visuaalse mõju metodoloogiline hindamine tuulikute optimaalseks paigutamiseks peab algama tuulepargi väljatöötamise varajases etapis ja arvestama reaalset nähtavuskaugust. iii. tuulepargile koostatavad visualiseeringud peavad andma inimsilmale võimalikult tõepärase ilma moonutusteta kujutuse tuulepargist ja visualiseeringute teostus peab olema kontrollitav. iv. koondada tuulikud võimalikult kompaktsetesse gruppidesse arvestades tuulikute tehnoloogilistest lahendustest tulenevaid vajadusi (nt arvestada hajutatusega, et tuulikud saaksid toota maksimaalselt energiat ja oleksid võimalikult pikaealised). v. vältida tuulikutest väikeste rühmade moodustumist või üksikuid eraldiseisvaid tuulikuid tuulepargi äärealal, mis paistavad kui eraldatud kogumid peamisest tuulikute reast. m. seada tingimused tuulikute lammutamiseks, sh kaaludes tuulikute vundamentide eemaldamisega kaasnevat täiendavat kahju põhjaelustiku biotoopidele. n. mereseireradarite mereraadioside töövõime tagamiseks ning riigipiiri kaitseks teha koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga. Vajadusel tuleb läbi viia uuring seireradaritele avalduva mõju täpsustamiseks ning kompensatsioonimeetmete määramiseks. o. riigikaitselise õhuseire töövõime tagamiseks teha koostööd Kaitseministeeriumiga. p. võimalike lennuliikluskoridoride täpsustamiseks ja navigatsioonisüsteemide häiringute vältimiseks teha koostööd Transpordiametiga. 40 q. kattumisel veeliiklusaladega täpsustada tuulikute paiknemine ja veeliikluse toimimine koostöös Transpordiametiga, põhinedes ajakohastele andmetele ja hinnates mõju laevaliiklusele (mh nii teekonna pikenemisest tulenevat majanduslikku mõju kui ka liikluse piiramise ja tihenemisega kaasnevat riskitaseme tõusu ning arvestades naaberriikide vajadusi). Transpordiametiga koostöös otsustatakse riigipiiri ülese meretranspordi alase koostöö vajalikkus. r. piirnemisel veeliiklusalaga täpsustada meresõiduohutuse tagamiseks vajaliku puhvertsooni laius koostöös Transpordiametiga põhinedes ajakohastele andmetele. s. tuulikuid ei kavandata kultuurimälestisele. Hinnata mõju kultuuripärandile, mille väljaselgitamiseks tehakse eelnevalt allveearheoloogiline uuring. t. selgitada välja ajalooliste lõhkekehade ja muude ohtlike objektide leidumise tõenäosus koostöös Kaitseministeeriumiga. u. traalpüügialadega kattuvates piirkondades teha tuulikute paigutamisel koostööd Maaeluministeeriumiga, analüüsida majanduslikke mõjusid, mis kaasnevad traalpüügil kalandussektorile, ja soodustada valdkondade kooskasutust kattuvatel aladel, sealhulgas vajaduse korral rakendades kompensatsioonimeetmeid. v. tuuleparkide kavandamisel tuleb hinnata tuulikute ja kaablite (nii tuulepargi siseste kui ka väliste kaablite) koosmõju merealal. Tuuleenergeetika kaablikoridoride SUUNISED MEREL Suunised: 1. Otstarbekaim on meretuulepargid ühendada maismaa ülekandevõrguga eraldi radiaalsete alalisvoolulinkide abil arvestades, et ühe sõltumatu osa võimsus ei tohiks süsteemile põhjustada suuremat muutust kui 350 MW. Meretuuleparki on võimalik liita ka perspektiivse mereala energiavõrgustikuga või mõne muu võrguga, mis on vajalik tuulepargis toodetud energia edasikandeks. Täpsem maksimaalne ühe sõltumatu osa võimsus sõltub võrgu valdaja poolt reaalsete asjaolude põhjal väljastatavatest liitumise tehnilistest tingimustest. 2. Lähestikku paiknevate tuuleparkide rajamisel ja samasuunaliste ühenduste puhul on merepõhja ratsionaalsemaks kasutamiseks otstarbekas kasutada maksimaalselt võimalikus mahus samu kaablikoridore. Eesmärk on võimalikult suures osas vältida täiendava tehisobjektiga kaasnevat sekkumist looduslikku keskkonda ja vähendada merepõhja koormamist erinevate kaablikoridoride ning nende kaitsevöönditega. 3. Uute kaitstavate loodusobjektide loomisel kaablikoridoridesse on oluline objektide kaitserežiimi väljatöötamisel säilitada võimalus teostada vajalikke kaabli hooldustöid ja täiendava(te) kaablite paigaldamist sama koridori laiuses. 4. Kõrgema riskiga piirkondades (nt tihe laevaliiklus – ristumine laevateedega, kattumine traalimisaladega, tuulepargi sisene ala, kus liiguvad hoolduslaevad, jää liikumine madalaveelises piirkonnas) tuleb vajadusel kaabel kaitsta võimalike ohuallikate eest, kas katta nt betoonplaatidega või süvistada merepõhja. Kaablitest tuleneva mõju leevendamiseks on otstarbekas kaaluda võimalust näiteks liivamadala puhul kaabli matmiseks. Kõva substraadi puhul (näiteks kui on tegemist „karide“ elupaigatüübiga) ei ole otstarbekas kaabli katmine. Võimalusel peaks kaabli välispind olema neutraalse reaktsiooniga ja võimaldama organismide kinnitumist. 5. Võimalusel eelistada linnustikule avalduva negatiivse mõju vähendamiseks kaabelliine. Tuuleenergeetika kaablikoridoride SUUNISED MAISMAAL Suunised meretuuleparkide ühendamiseks maismaal: 1. Maismaaühenduse tehniline lahendus (kaabel- või õhuliin, vajalikud parameetrid) ja maavajadus lahendatakse paralleelselt hoonestusloa menetlusega, kas planeerimis- või projekteerimistingimuste menetluse kaudu kooskõlas kehtivate õigusaktidega. 2. Maismaaühenduse rajamiseks vajalikud tegevused (planeering, projekteerimistingimuste avalik menetlus, keskkonnamõju hindamise vajalikkus jms) lahendatakse paralleelselt hoonestusloa menetlusega kooskõlas kehtivate õigusaktidega koostöös kohaliku omavalitsuse ja võrgu valdajaga. 3. Juhul, kui maismaaühendus luuakse õhuliiniga, tuleb arvestada alljärgnevaga: a. Vältida õhuliini paigutamist eluhoonete lähedusse (kuni 100 m) ja võimalusel mastide püstitamist eluhoonete vahetusse vaatevälja, et vähendada visuaalset mõju. b. Eluhoonete vahelt läbi minnes kasutada võimalusel võrdsuse põhimõtet, et eluhooned jääksid õhuliinist võrdsetele kaugustele, va kui on olemas kokkulepe kinnistute omanikega. 41 c. Võimalusel paigutada õhuliini koridor olemasoleva elektriliini või muu tehnilise taristu koridori või selle vahetusse lähedusse, et vältida täiendava tehisobjektiga kaasnevat sekkumist looduslikku keskkonda ja vähendada maa koormamist läbi erinevate kaitsevööndite. d. Õhuliin kavandada võimalikult sirgete lõikudena kulgevana. e. Võimalusel vältida õhuliini ja selle kaitsevööndi kattumist kaitstava loodusobjektiga. Elektriliini ehitus- ja kasutusaegsed olulised ebasoodsad mõjud kaitstavatele objektidele ja ebasoodsad mõjud Natura 2000 aladele tuleb välistada. 4. Juhul, kui maismaaühendus luuakse kaabelliiniga, tuleb arvestada alljärgnevaga: a. Maakaabli koridori asukoha valikul on vajalik vältida looduskaitselisi üksikobjekte, kultuuriväärtusi ja elu- ning puhkehoonete vahetut lähedust. b. Maakaabelliini ehitus- ja kasutusaegsed olulised ebasoodsad mõjud kaitstavatele loodusobjektidele ja ebasoodsad mõjud Natura 2000 aladele tuleb välistada. c. Võimalusel paigutada kaabelliin olemasoleva tehnilise taristu koridori või selle vahetusse lähedusse, et vältida täiendava tehisobjektiga kaasnevat sekkumist looduslikku keskkonda ja vähendada maa koormamist läbi erinevate kaitsevööndite. d. Maakaabelliini ehitamisel võib trassikoridor olla vajadusel looklev, kuna puudub ulatuslik kaitsevöönd. 5. Võimalusel eelistada linnustikule avalduva negatiivse mõju vähendamiseks kaabelliine. Tuuleenergeetika kaablikoridoride TINGIMUSED Tingimused: 1. Tuuleparkide kaablite rajamisel tuleb hoonestusloa staadiumis hinnata kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid, sh kumulatiivseid keskkonnamõjusid lähedalasuvate rajatiste ja objektidega. 2. Tuuleparkide arendamisel hoonestusloa staadiumis võib leida kaablite paigaldamiseks alternatiivse asukoha, kui sellega ei kaasne olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Vältida tuleb olulist ebasoodsat keskkonnamõju mereelupaikadele ja mereelustikule, sh olulist ebasoodsat mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja ebasoodsat mõju Natura 2000 aladele. 3. Kaablite rajamisel rakendada parimat võimalikku tehnikat vältimaks kaabli paigaldamise ja toimimisega kaasnevat mõju (sh elektromagnetvälja mõjusid) elurikkusele. 4. Ranniku madalveelises piirkonnas tuleb kavandatavad merekaablid selliselt kaitsta, et jää ei saaks kaablit lõhkuda. Rajatised peavad arvestama jääoludest tuleneva riskiga ja olema vastupidavad. 5. Kaablite rajamise kavandamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis teha koostööd Muinsuskaitseametiga vältimaks merepõhja kultuuripärandi kahjustamist. 6. Kaablite rajamise kavandamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis teha koostööd Kaitseministeeriumiga selgitamaks välja võimalike ajalooliste lõhkekehade ja ohtlike objektidega arvestamise vajadus. 7. Kaablite rajamise järgselt on kaablikoridorides keelatud maavarade kaevandamine, kaadamine ja ankurdamine. Merepõhjas paikneva taristu SUUNISED Suunised: 1. Samasuunaliste ühenduste puhul on merepõhja ratsionaalsemaks kasutamiseks otstarbekas kasutada maksimaalselt võimalikus mahus sama kaablikoridori. Eesmärk on võimalikult suures osas vältida täiendava tehisobjektiga kaasnevat sekkumist looduslikku keskkonda ja vähendada merepõhja koormamist erinevate kaablikoridoride ning nende kaitsevöönditega. 2. Uute kaitstavate loodusobjektide loomisel kaablikoridoridesse on oluline objektide kaitserežiimi väljatöötamisel säilitada võimalus teostada vajalikke kaabli hooldustöid ja täiendava(te) kaablite paigaldamist sama koridori laiuses. 3. Kõrgema riskiga piirkondades (nt tihe laevaliiklus – ristumine laevateedega, kattumine traalimisaladega, jää liikumine madalaveelises piirkonnas vms) tuleb vajadusel kaabel kaitsta võimalike ohuallikate eest, kas katta nt betoonplaatidega või süvistada merepõhja. Kaablitest tuleneva mõju leevendamiseks on otstarbekas kaaluda võimalust näiteks liivamadala puhul kaabli matmiseks. Kõva substraadi puhul (näiteks kui on tegemist „karide“ elupaigatüübiga) ei ole otstarbekas kaabli katmine. Võimalusel peaks kaabli välispind 42 olema neutraalse reaktsiooniga ja võimaldama organismide kinnitumist. Merepõhjas paikneva taristu TINGIMUSED Tingimused: 1. Olemasolevate kaablite ja torujuhtmetega tuleb arvestada kõikide mereala kasutusviiside puhul. Vajadusel tuleb kaablite asukoha ja seisukorra hindamiseks läbi viia täpsustav uuring ja teha koostööd kaabli omanikuga. 2. Kaablite ja torujuhtmete rajamise üksikasjad (asukoht/tehniline lahendus jms) täpsustuvad konkreetsete loamenetluste raames. Üksikasjadest tulenevalt täpsustub ka mõjude hindamise vajadus, sh mõju iseloom, ulatus ja mõjuala lokaalsel tasandil. 3. Kaablite rajamisel rakendada parimat võimalikku tehnikat vältimaks elektromagnetvälja võimalikke olulisi ebasoodsaid mõjusid elurikkusele, sh. kalastikule. 4. Kavandatavad merekaablid tuleb ranniku madalveelises piirkonnas selliselt kaitsta, et jää ei saaks kaablit lõhkuda. Rajatised peavad arvestama jääoludest tuleneva riskiga ja olema vastupidavad. 5. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel on läbi sobiva tehnilise lahenduse ning asukohavaliku vajalik välistada olulised ebasoodsad mõjud kaitstavatele loodusobjektidele ja ebasoodsad mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele. Vajalik on koostöö Keskkonnaametiga. 6. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis teha koostööd Muinsuskaitseametiga vältimaks merepõhja kultuuripärandi kahjustamist. 7. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis teha koostööd Kaitseministeeriumiga selgitamaks välja võimalike ajalooliste lõhkekehade ja ohtlike objektidega arvestamise vajadus. 8. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis kaasata kohalike omavalitsuste üksusi, mille merepiirist jääb kaabel või torujuhe 3 meremiili kaugusele. 9. Kaablitest ja torujuhtmetest tuleneva mõju leevendamiseks on otstarbekas kaaluda võimalust näiteks liivamadala puhul kaabli matmist. Kõva substraadi puhul (näiteks kui on tegemist „karide“ elupaigatüübiga) ei ole otstarbekas kaabli matmine või katmine. Võimalusel peaks kaabli välispind olema neutraalse reaktsiooniga ja võimaldama organismide kinnitumist. 10. Kaablite rajamise järgselt on kaablikoridorides keelatud maavarade kaevandamine, kaadamine ja ankurdamine. Mereturismi ja rekreatsiooni SUUNISED Suunised: … 4. Uute merekasutusviiside – vesiviljelus, tuuleenergeetika – arendamisel peetakse silmas ka potentsiaalset turismiväärtust (nt tuuleparkide või vesiviljelusfarmide külastusretked). 5. Tuuleenergeetika arendusalade väljaarendamisel leevendatakse visuaalseid mõjusid. … Kaitstavate loodusobjektide TINGIMUSED Tingimused: 1. Kaitstavatel aladel lähtub mereala kasutus kaitsealade kaitse-eesmärkidest ja kehtivatest piirangutest. … Kultuurimälestiste TINGIMUSED Tingimused: 1. Kultuurimälestiste alal (objekt koos kaitsevööndiga) on keelatud ankurdamine, traalimine, süvendamine ja tahkete ainete kaadamine. Muud tegevused (nt kalapüük, sukeldumine) on lubatud juhul, kui need ei kahjusta kultuuripärandi säilimist. 2. Veealusel mälestisel ja selle kaitsevööndis võib sukelduda sukeldumisteenust pakkuva ettevõtte pädeva isiku juhendamisel või sukeldumisloa alusel. 3. Eelistatud on mälestiste säilimine algses asukohas. 4. Veealust mälestist ja arheoloogilist leidu võib teisaldada tema asukohast planeeringuga määratud 43 säilitusalale, kui see on möödapääsmatu suure avaliku huvi tagamiseks ja mälestise säilimine olemasolevas keskkonnas on ohustatud (nt olemasolevate sadamate akvatooriumid, täidetud endised merealad) ning selle säilimist ei ole muul viisil võimalik tagada. Säilitusalale võib teisaldada ainult selliseid kultuuriväärtusega vrakke, mis ei kujuta ohtu keskkonnale nagu puidust laevade kered. Veealuse mälestise ja arheoloogilise leiu teisaldamise tingimused määrab Muinsuskaitseamet vastavalt mälestise ja arheoloogilise leiu teisaldamise ning veealuse kultuuriväärtusega asja uputamise regulatsioonidele. Laevavrakkide uputamiseks planeeringuga määratud alale on vajalik kehtivate õigusaktide kohane veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine. 5. Enne veealuse kultuuripärandi säilimist ohustada võiva tegevuse kavandamist viiakse läbi allveearheoloogiline uuring. 4. Kavandatava tegevuse ja alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatav keskkond ning võimalik keskkonnamõju 4.1 Meteoroloogilised ja hüdrodünaamilised tingimused Alljärgnev lühiülevaade on koostatud avalikustamisel oleva EMP -2021MH aruande Liivi lahte ja tuuleparkide mõjusid käsitlevate hinnangute põhjal. 4.1.1 Tuul Paiknedes Läänemere rannikul intensiivse tsüklonaalse tegevuse piirkonnas on Eestis head tingimused tuuleenergia arendamiseks. Tugevamad tuuled puhuvad rannikualadel, eriti Lääne-Eestis ja saartel. Lääne-Eesti saarestikus ja lagedatel rannikualadel ulatub aasta keskmine tuule kiirus 10 meetri kõrgusel maapinnast kuni 7 m/s, Loode- ja Põhja-Eestis 5-6 m/s. Maapinnast 50 m kõrgusel sõltub tuule kiirus eeskätt kaugusest rannikust Läänemerega piirnevatel aladel on aasta keskmine tuule kiirus kuni 9 m/s, Liivi ja Soome lahe kohal 7-8 m/s. Sisemaal jääb keskmine tuule kiirus enamasti 4-5 m/s vahemikku. Liivi lahe avatud keskosas on aasta keskmine tuule kiirus 8–8,5 m/s, puhangud 26–28 m/s. Avamerel ja tuultele avatud rannikutel esineb keskmiselt kuni 40 tormipäeva aastas. Pikaajaline keskmine tuuleenergia (energiatihedus, W/m2)* on 150 m kõrgusel Liivi lahe keskosas keskmiselt 700–780 W/m2. * Keskmine energiatihedus (W/m2) näitab tuulest põhjustatud energia hulka ühe m2 kohta. Sellest nn klimaatilisest ressursist on kasutatav vaid osa. Kasutatav energiahulk sõltub aerodünaamikaseadusest, elektrituuliku tehnilisest lahendusest, tuuliku püstitamisel kehtestatud piirangutest (kaitsealad, asustus, elektrivõrgu iseloom jne.) ja muudest teguritest. Eesti mereala planeeringus on toodud, et kõige tugevamat lokaalset mõju avaldavad tuulele (kiirus, turbulentsus, suund, õhukihtide segunemine aluspinnalähedases kihis) ulatuslikud tuulikupargid. Kuid nende mõju hääbub sõltuvalt rajatava tuulikupargi konfiguratsioonist 7–9 km jooksul äärmisest tuulikust arvestades. Ka tuulikupargi sees ei kahane tuule kiirus enam kui 20% (vahetult tuuliku tiiviku taga u 100 m ulatuses kuni 50%). Tuule omaduste muutus tuulepargis on ebaoluline keskmise tuule kiiruse juures 0–4 m/s ja kiirustel üle 12 m/s, muutused on kõige suuremad kiirustel 7–10 m/s (vahetult tuuliku tiiviku taga), kuid tuulikute omavahelisest vajalikust vahekaugusest tulenevalt (vahekaugus minimaalselt > 4 tiiviku diameetrit, enamasti 6–8 tiiviku diameetrit) ei kahane ka tuulepargi sees tuule kiirus sedavõrd, et see mõjutaks oluliselt õhu liikumist või saasteainete levikut ja settimist. Tuule kiiruse jt omaduste taastumine toimub üldise piirkondliku õhurõhugradiendi tõttu ja väga piiratud ala (mõned kilomeetrid) ning aja (mõned kuni kümned minutid) jooksul. N58.125 Aasta Esinemissageduse roos Kiiruse roos (%) Energia roos (%) 44 E23.416 keskmine (%) tuulekiirus (m/s) 200 m 9.75 150 m 9.57 100 m 9.18 Joonis 23 Asukoha N58.125, E23.4166(6) tuule statistilised parameetrid kõrgustel 100/150/200 m üle merepinna Allikas: “Global Wind Atlas 3.0, a free, web-based application developed, owned and operated by the Technical University of Denmark (DTU). The Global Wind Atlas 3.0 is released in partnership with the World Bank Group, utilizing data provided by Vortex, using funding provided by the Energy Sector Management Assistance Program (ESMAP). For additional information: https://globalwindatlas.info” Mereala ruumilise planeeringu käigus kavandatavad tegevused ei ole ükski piirkondlikku tuulekliimat mõjutada suutva ulatusega ja ei avalda üleriigilist või riikide ülest mõju õhu- ning saasteainete levikule. 45 Joonis 24 Aastakeskmine tuulekiirus kõrgusel 150 m üle mere-/maapinna Allikas: “Global Wind Atlas 3.0, a free, web-based application developed, owned and operated by the Technical University of Denmark (DTU). The Global Wind Atlas 3.0 is released in partnership with the World Bank Group, utilizing data provided by Vortex, using funding provided by the Energy Sector Management Assistance Program (ESMAP). For additional information: https://globalwindatlas.info” 4.1.2 Lainetus ja hoovused Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Lainekõrgus on enamasti 1–2 m, avamerel on lainekõrgus tormi ajal 5–6 m, erakordse läänetormi ajal kuni 10 m. Lainetuse väärtus sõltub kahest oluliselt parameetrist. Lainetuse võimalikust jooksupikkusest (ehk kaugusest maapiirini) ja tuule kiirusest. Kõige lihtsam (ja suurimate varuteguritega) laine kõrguse määramise viis on US Armeeinseneride „Coastal Engineering Manual“-is toodud valem, mis annab hinnangu lainekõrgusele mingis punktis sõltuvalt tuule kiirusest 10 meetri kõrgusel mere kohal ja laine võimalikust jooksupikkusest. Tabel 6 Olulised lainekõrgused projektialal erinevate tuulesuundade korral on toodud võimalikud jooksupikkused projektiala keskmesse, tuule kiirus ja sellele vastav oluline lainekõrgus. Tuule kiiruseks on võetud Kihnu 10 m mõõtejaama aastakeskmised väärtused. Oluline lainekõrgus on statistiline väärtus, mis kirjeldab konkreetsel ajavahemikul täheldatud lainekõrguste kõrgeima kolmandiku keskmist kõrgust. Oluline lainekõrgus langeb võrdlemisi hästi kokku visuaalselt hinnatud lainekõrgusega. 46 Tabel 6 Olulised lainekõrgused projektialal erinevate tuulesuundade korral Tuulesuund Laine Tuule kiirus Hmo (m) jooksupikkus 10 m (km) kõrgusel N 50 7.0 0.79 NW 37 10.0 0.98 W 67 13.0 1.71 SW 72 12.5 1.71 S 130 12.0 2.21 SE 72 7.0 0.95 E 61 6.5 0.82 NE 35 9.0 0.86 Iseloomulikuks hoovuse kiiruseks Eesti mereala pinnakihis on 10–20 cm/s. Samas on hoovused väga muutlikud ja sõltuvad suurel määral lokaalsest tuulest. Muutlikkuses on domineerivateks inertsperiood, Läänemere omavõnkumistega seotud periood ja mesomastaapsed protsessid (sünoptiline mastaap). Maksimaalsed hoovuse kiirused, mis ületavad 1 m/s, on registreeritud väinades (nt Suur väin) ja piki rannikut (nt Soome lahes) aeg-ajalt esinevate tugevate jugahoovuste korral. Kuna suvekuudel on mereala vertikaalselt stratifitseeritud, siis iseloomustab ka hoovuste vertikaalset jaotust kihistatus. Oluline on märkida, et mere sügavamates kihtides (sh merepõhja lähedal) võib esineda hoovuseid kiirusega 40–50 cm/s. Projektipiirkonnas oodatakse esialgsel hinnangul nii pinna- kui ka põhjahoovuseid kuni 20 – 30 cm/s. Oluline on märkida, et settetranspordi seisukohast selliste maksimaalsete hoovuste kiiruste perioodidel pigem ehitamist ja merepõhja kaevamist jms juba ohutustehnilistel põhjustel ei toimu. Ajalooliselt (vt 1927.a. allikas, järgmisel lehel) on märgatud Ruhnu ja Kihnu vahel pinnahoovust 50 cm/s. Liivi lahe pinnahoovus kulgeb enamasti vastupäeva ümber Ruhnu, vt Joonis 25 Läänemeri ja hoovused Esialgne hinnang täpsustub uuringuga Uuring 4 Lainetuse, hoovuste ja heljumi mõõtmine ja modelleerimine Kasutatud allikad: Currents and waves in the northern Gulf of Riga: measurement and long-term hindcast, Ulo Suursaar, Tiit Kullas, Robert Aps, 2012 https://journals.pan.pl/Content/100008/mainfile.pdf Kõrge veeseis tekib Liivi lahes kolme komponendi koosmõjul:  suurenenud veemaht terves Läänemeres, mis on tingitud spetsiifilistest tormisündmustest, mis pressivad läbi Taani väinade suure hulga vett  ebasoodsast tuulesuunast (edelast ja läänest puhuvate tsüklonite seeriate poolt põhjustatud veetaseme tõusust Liivi lahes)  lokaalsetest tormidest Iga komponent võib lisada algsele 0-tasemele ligikaudu 1 meetri. Pikaajaline ehk eustaatiline merevee taseme tõus on polaarjää ning liustike sulamise ja veetemperatuuri tõusu tagajärjel aset leidnud soojuspaisumisest tekkinud veetaseme tõus. Maailmamere veetaseme tõusu kiirusele on erinevates allikates erinevad hinnangud antud. Liustike sulamine Antarktika ja Gröönimaa lähistel on kiirenenenud. Hinnatakse, et ajavahemikul 1992–2011 on maailmamere taseme tõusu kiiruseks olnud 0.6 mm/aastas. Realistlikud hinnangud eelmiste sajandite kohta jäävad ligikaudu 30 cm lähedale, sealjuures 19. sajandil tõusis maailmamere tase umbes 10 cm ning 20. sajandil 20 cm. (Summerhayes, 2015). Seega on möödunud sajandi jooksul veetase keskmiselt kerkinud 2 mm/aastas. Läänemeres veemõõdujaamade andmeridade analüüsi alusel on maailmamere tõusu kiiruseks hinnatud ligikaudu 1.5 mm/aastas (Hünicke jt., 2015). 47 Kasutatud allikad: Summerhayes, C. P. 2015. Earth’s Climate Evolution. Wiley-Blackwell, pp410 Hünicke, B., Zorita, E., Soomere, T., Madsen, K. S., Johansson, M. & Suursaar, Ü. 2015. Recent change – Sea level and wind waves. In Second Assessment of Climate Change for the Baltic Sea Basin (The BACC II Author Team, ed.), pp. 155–185. Springer. OÜ Lainemudel, 2020. Töö nr 2020, Häädemeeste valla korduva üleujutusega ala piiri määramise ja ehituskeeluvööndi täpsustamise uuring. Joonis 25 Läänemeri ja hoovused Allikas: https://www.eea.europa.eu/legal/copyright Copyright holder: European Environment Agency (EEA) Avamere rajatised, sh tuulikud, kui vette asetatud takistused, mõjutavad otseselt lainetust, hoovusi ja segunemist vahetult nende ümbruses. Olenevalt nt tuulikute paiknemisest ja tuulepargi suurusest võivad need mõjud ulatuda ka teatud kaugusele tuulepargi aladest. Tuulikud mõjutavad ka tuuletingimusi tuulikute vahetuses läheduses ja teatud vahemaa taha allatuult, mis omakorda põhjustavad muutusi lainetuse, hoovuste ja segunemise tingimustes tuulikutest allatuult. 48 Eesti mereala planeeringus on toodud, et tuulikute mõju vee voolule ja hoovustele on seniste uurimuste põhjal peetud siiski väheoluliseks ja lokaalseks. Planeeringulahendusega kavandatavad tegevused ei avalda olulist mõju lainetusele ja hoovustele, mõjud jäävad rajatiste korral pigem lokaalseks. Huvitav on lugeda ka ajaloolisi seisukohti aastast 1927, vt järgnev tekstikast. EESTI LOOTS, Meresõidu ja Lootsiasjanduse käsiraamat, Hüdrograafiline kirjeldus Eesti rannikust ja merest Kindralstaabi IV osakonna ülesandel kokku seadnud JOHANN MEY, geodeet, kolonel-leitnant, ja sealsamas kirjastatud 1927.a. Voolused. Merevoolused tulevad ette nii pealmistes kui ka alumistes veekihtides. Nende iseloomu ei ole tänini veel mitte küllalt saadud uurida, eriti vähe andmeid on põhjavooluste kohta. Meie vete ja üldse Läänemere pealmistes kihtides oleneb vooluse siht ja kiirus peaasjalikult tuultest ja nende tugevusest. On meil W tuul tulemas, siis kergib merepind ja sünnib O-voolus, ning ümberpöördud: vaigib W tuul ja pöördub O-ti siis on meil W-voolus. Tuuled mõjuvad Läänemeres voolu tekitamiseks kuni 5 m sügavuseni. Suurel mõõdul sademete ja jõgede kaudu mageda vee juurdetuleku tõttu leidub aga Läänemeres siiski aasta läbi keskmiselt nõrk pindvoolus väljajooksvas sihis, kuna aga põhjakihtides Põhjamerest soolasema vee voolus sisse jookseb. Nagu mujal Läänemeres, nii ka Eesti vetes ettetuleva väljajooksva pinnavooluse resulteeriv kiirus on olenev aastaaegade ilmastiku oludest; nii on see kevadel ja suvel eriti tugev, sügisel ja talvel võrdlemisi nõrk. Mageda vee rohkus, mis kevadkuudel kaldalt lume ja jää kiirel sulamisel merre valgub ning võrdlemisi tuulekehvad ilmad või vaiksed O-tuuled on põhjuseks, et kevadel ja suvel meil W-voolusekiirus on suurem. Sügisel ja talvel puhuvad enam W-poolsed tugevad tuuled ning kallastelt juure voolav magedavee lisa on väiksem. Seepärast kaob W-voolus ja asemele asub N- ja O-voolus. Peale kauakestvaid W tuuli ilmub Soomelahte SW-voolus, mis Soome skääridest välja tulles vahest 150 sm/sek, või 3 sõlmelise kiiruse omab. Meie vetes vahest ette tuleva pindvooluse kiirus on mõõdetud järgmine: sm/sek sõlme Narvalahes 77 1,5 Viru rannikul 26 0,5 Soelaväinas 206 4 Harikurgus 77 1,5 Kessu ja Virtsu vahesel kitsusel 103 2 Voosikurgus 154 3 Kihnuväinas 38 0,75 Ruhnu ja Saaremaa vahel 38 0,75 Ruhnu ja Kihnu vahel 51 1 Pärnulahes 26 0,5 Sõrvemeres 77 1,5 Lainetus. Läänemere lained ei ole ookeani lainetega võrreldes mitte suured. Siin on lainete kõrgus orust harjani 5 m märgatud ja pikkus ühe laine harjast teiseni - 50 m. Seega on lained lühikesed ja järsud ning moodustavad järskmerd. SW-tormiga tekivad suurimad lained Eesti meres Ristnaneeme kohal ja W-tormiga lääne pool Kõrgessaart (Hoglandi). Liivilahes on lained märksa väiksemad, kuid hästi järsud. 4.1.3 Jääolud ja jääriski hinnang Kasutatud on Rahandusministeeriumi veebilehelt „Mereala planeeringu alusuuring: jääolude analüüs ja kaartide koostamine“ Liivi lahe jääolusid käsitlevat materjali: https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/mrp_jaaolud_final.pdf 49 Karmidel talvedel (nt 2010/2011) on jääga kaetud kogu Eesti mereala. Triivjää esineb peamiselt piirkondades, kus jääkatte kestvus on keskmiselt lühem – Soome lahe lääne- ja keskosa, Liivi lahe avaosa ning Saaremaa läänerannik. Antud piirkondades on meri sügavam ja rannajoon ei võimalda jääkattel püsivalt kinnituda. Jääolude analüüsimisel MRP protsessi kontekstis tuleks arvestada ekstreemseid jää olusid (mitte ainult keskmiseid). Ekstreemsed/karmid talved esinevad Eesti tingimustes keskmiselt 1-2 korda 10 aasta jooksul ja siis on kogu Eesti mereala on jääga kaetud vähemalt 30 päeva Liivi lahe avaosa iseloomustavad dünaamilised jääolud (0.02-0.045 m/s) ja lühem jääkatte kestus (keskmiselt alla 60 päeva). Karmidel talvedel võib kogu laht olla jääga kaetud 3 kuud ja rüsisid võib esineda kogu Liivi lahe avaosal. Jää triivi poolt kahju tekitamine statsionaarsetele avamere rajatistele on kõige tõenäolisem Soome lahe lääne- ja keskosas ning Liivi lahe avaosas. Potentsiaalne triivjää tekitatav kahju sõltub iga konkreetse rajatise konstruktsioonist. Jääkatte tekkimise ja rüsijää liikumisega seoses on vajalik ka kavandatavad merekaablid kindlasti ranniku madalaveelises piirkonnas selliselt kaitsta, et jää ei saaks kaablit lõhkuda. Seega tuleb kavandavate tegevuste projekti tasandil hinnata, kuidas kavandatav tegevus koosmõjus teiste sarnaste arendustegevustega avaldab mõju jääkatte muutustele ja merejää liikuvusele. Samuti tuleb selgitada kuidas jää esinemise perioodil avaldavad mõju jäämurdmisetöödega seotud tegevused. Soome lahe lääne- ja keskosas ning Liivi lahe avaosas on oluliseks merelisi tegevusi takistavaks teguriks triivjää ja sellest põhjustatud potentsiaalsed kahjud avamere ja rannikurajatistele. Antud piirkondades võivad kümnete ruutkilomeetrite suurused jääväljad triivida 48 tunni jooksul 30-40 km liikudes kiirusega 0.23 m/s. Erinevate asjaolude – tuule ja hoovuse kiirus, jää ruumilise jaotuse, jää vaba triiv - kokkulangemisel võib triivjää põhjustada olulisi kahjustusi avamere rajatistele ja raskendada laevade navigatsiooni. Jääolud on väga olulised viigerhüljeste paljunemisele. Poegimine algab veebruari lõpupoole ja kestab läbi märtsi. Viigrid poegivad jääl, kas lumekoopas või rüsijää varjus. Hingamisaugud hoitakse lahti, sest emasloom peab toituma. Paari nädalased pojad meelitatakse vette, emahoolitsus lõpeb piimast võõrutamiseni ehk kuuenda nädala paiku. TT kontseptsioonis on ka täiendav tehissaar ( vt ka 2.2.1 Taustinfo ja ajalugu ) akvatooriumi lõunaservas. Täiendav tehissaar võiks olla veebruaris-märtsis garanteeritult inimtühi ning olla projekteeritud viigri poegimistingimustega arvestades. Üldiselt peaks TT tuulepark piirkonnas jääd stabiliseerima – tuulikute 10-12 m diameetriga ja piisava seinapaksusega terastoru on üsna jäik. Kui poegimise ajal – veebruaris, märtsis, triivjää koos emasloomade ja poegadega kandub tuuleparki, siis on võimalik teha elektrijaama hooldustöödesse loomulik paus, sest triivjääga pole arukas mehaanikuid tuulikutele saata, pigem tuleks triivjää ootamatul tekkimisel töötajad evakueerida Kanada firma amfiibsõidukiga, vt https://www.arktoscraft.com/ Näiteks 14 – 18 MW klassi tuulikud asuvad ka ca pooleteist kilomeetri kaugusel üksteisest, mis võiks vähendada emasloomade häiritust. 4.1.4 Kliimamuutustega kohanemine KMH aruande koostamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele ning kliimamuutustest tingitud mõjusid kavandatavale tegevusele, arvestades Eesti tuleviku kliimastsenaariume aastani 2100. Kliimastsenaariumid on leitavad Keskkonnaministeeriumi veebilehel https://envir.ee/media/4397/download ja Kliimamuutustega kohanemise arengukava veebilehel: https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 50 Viimatimainitud kava toetub alusuuringule ENFRA (Estonian Climate Adaptation Strategy for Infrastructure and Energy) uuringuaruandega (kättesaadav: https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/2017/12/enfra-a- uuringuaruanne-01-04-2016.pdf ), mis puudutab kliimariskide arvestamist tuulikute rajamisel (nt jäitepäevade, tormide ja tugevate tuulepuhangute sagenemine jne) Vastavalt ENRFA ptk 2.2.2.5.2 „Kliimamuutuste mõju tuuleenergiale“ Tuuleenergia ressursile ja selle kasutamisele on otsene mõju järgmistel teguritel: a) Aasta keskmine tuulekiirus. b) Ekstreemsed ilmastikutingimused (tormid, jäide ja äike). c) Mikroklimaatilised tingimused (tuule turbulentsus). d) Merejää teke ja olemasolu (mõju avaldub avameretuuleparkidele). See ENRFA peatükk 2.2.2.5.2 käsitleb põhjalikult ajavahemikke 2021-2030, 2031-2050 ja 2051-2100 Ja vastavalt ENRFA ptk „Kokkuvõte“ Aastaks 2100 toimuvatest kliimamuutustest võib enim tähelepanu osutada tuuleenergiale, mille puhul on oodata ressursi suurenemist. Järjest suureneva rolli omandavad meretuulepargid, mil puhul tormituuled ja jääolud mängivad tähtsat rolli. Kuid tuuleparkide areng jõuab iga kümnendiga järjest kindlamale tasemele ning kliimategurite mõjud nähakse ette preventiivsete abinõudega, mis väldivad suures osas kõik mõjutegurid. Meretuuleparke otseselt mõjutavad arengud on: https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava  Tuule keskmise kiiruse kasvu on Läänemerel oodata ennekõike talvel ja osaliselt kevadel. Kasvu tõenäoline vahemik on 3-18%. Tormituuli ja üldist tuulerežiimi muutust peetakse Euroopas üheks suurimaks probleemiks.  Ekstreemsed tuulekiirused kujutavad ohtu inimestele, mere- ja lennuliiklusele, transpordile ning infrastruktuurile, põhjustades peamiselt metsamurde ja elektrikatkestusi, kahjustades vara ja tuues kaasa surmajuhtumeid. Talvel võivad tormituuled põhjustada rannikualadele rüsijää teket.  Kasvanud aasta keskmine tuulekiirus võimaldab kodumaisest tuuleenergia ressursist rohkem tulu saada.  Merevee taseme tõus on globaalselt üks olulisemaid kliimamuutusega kaasnevaid mõjureid, suurendades üleujutusohtu paljudes rannikupiirkondades.  Eesti läänerannikul asendub pikaajaline, jääajajärgsest kerkest tingitud suhteline meretaseme languse trend sel sajandil tõusutrendiga, mis võib 21. sajandi lõpuks tähendada keskmise meretaseme tõusu Eesti rannikutel ligi 40-60 cm. Keskmine maailmamere taseme tõus on aastaks 2100 52-98 cm. Läänemere jääga kaetus langeb oluliselt aastaks 2040, mil Soome lahe rannikualad, Väinameri ja Liivi laht on endiselt jääs, kuid jää paksus on kahanenud kaks kuni kolm korda. 2080. aastate tüüpilisel talvel on aga enamus Läänemerest jäävaba. Jää tekib ainult Botnia lahel paksusega 30-40 cm ja Soome lahe kirdeosas paksusega 0-10 cm Globaalne inimtekkeline soojenemine toob Tuuletraalile „leiva lauale“, sest ilma jääkatte kroonilise vähenemistrendita oleks Liivi lahte raske mõistliku kogumaksumusega tuuleparki projekteerida. Kasulik artikkel Põhja-Jäämere soojenemisest - kiiremini kui varasemalt arvatud - on leitav siit: https://www.abc.net.au/news/2020-12-16/arctic-sea-ice-dramatic-transformation-as-seen-by- satellites/12961584 51 Tähtsaim sisend projekteerimiseks on FDD ehk „Freezing Degree Days“. Iga tuulik tuleb sertifitseerida tervikuna, sh vundament ja geotehnilised parameetrid. TT kaasab ekspertidena maailma juhtiva jää- inseneride büroo Kanadast: www.c-core.ca 4.1.5 Vee kvaliteet Vastavalt kehtivale veeseadusele on rannikuvesi „rannikulähedane merevesi maismaa pool joont, mille iga punkt on ühe meremiili kaugusel mere pool lähimast punktist lähtejoonel, millest mõõdetakse territoriaalmere laiust ja mis ulatub siirdevee olemasolu korral siirdevee välispiirini“ Joonis 26 Rannikuveekogumite veekogutüübid ja rannikumere veekogumid (Allikas: www.keskkonnaagentuur.ee ) Veekogumi järgi asub TT arendus:  Tuulepargi akvatoorium – EE_19  Eksportjuhtmed – EE_19, EE_18, EE_17,vähesel määral võimalik ka EE_16 Rannikumere seisundi hinnangut antakse vastavalt veeseaduses ja veepoliitika raamdirektiivis 2000/60/EÜ ette nähtud seisundi kirjeldamise plokkidele ja kvaliteedielementidele. Koondseisund koosneb kahest osast – ökoloogiline seisund (ÖSE) ja keemiline seisund (KESE). Sõltuvalt inimmõju ulatusest hinnatakse pinnaveekogumite ökoloogilist seisundit (sh rannikuveekogumite seisundit) 5-astmelises skaalas: väga heast, mille puhul inimtegevusest tulenevaid muutusi pole või need on tühised, kuni väga halva seisundini (bioloogilised näitajad kalduvad väga tugevasti kõrvale referentstingimustest või elustik puudub). Veekogumi keemilist seisundit hinnatakse 2-astmelises skaalas: hea – prioriteetsete saasteainete sisaldus on madalam kui ökoloogilise kvaliteedistandardina kehtestatud piirväärtus; halb – prioriteetse aine sisaldus on üle kvaliteedistandardi normi. Pinnaveekogumi seisundi hindamisel kasutatakse riikliku keskkonnaseire programmi raames kogutavat infot, veekasutuse aruannetest laekuvat infot, modelleerimist ja muud kättesaadavat infot. 52 2020. aasta seireandmete põhjal oli EE_19, EE_18, EE_17 veekogumite ÖSE „kesine“, KESE „halb“ ja KOOND „halb“. EMP-2021 MH aruandes lk 34 on toodud, et mõju veekvaliteedile on tuulepargi ja kaablitrassi rajamise faasis negatiivne, kuid väheoluline, sest mõju on lühiajaline ja lokaalne ning võrreldes loodusliku muutlikkusega ja muude inimtegevuse mõjudega väike. 4.2 Mõjutatavad keskkonnaelemendid, eeldatavad mõjualad ja -allikad ning tegevused 4.2.1 Mõjuala suurus TT meretuulepark asub Liivi lahe põhjapoolses osas. Meretuulepargi ala suurus on ca 91,15 km2, vt Tabel 3 Hoonestusloa ala koordinaadid ja akvatooriumi pindala (2013) Peatükis 2.2.3 Trassid ja liikluskorraldus joonistel nr 4 - 6 on näidatud Tuuletraali tuulepargi, eeldatavate trasside, hooldussadama ja laevateede (sh võimalikud installeerimissadamad koos laevateedega nendesse) ning visuaallennuliinide asukohad. Need kõik koos lähialadega moodustavadki võimalike otseste mõjude väljundala, kus eeldatavalt on võimalik olulise mõju teke. KeHJS-2013 § 5 sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS-2013 § 6 (1) 5) sätestab, et tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse on olulise keskkonnamõjuga tegevus. KMH programmi peatüki 4.4 Eeldatavad keskkonnamõjud ja nende KMH-s väljaselgitamine Tabel 8 Eeldatavad keskkonnamõjud ja nende väljaselgitamise teostus KMH-s. on erinevate keskkonnaelementide käsitluste juures toodud olulised mõjualade ulatused. Tabelis 7 toodud mõjualade suurused võivad täpsustuda KMH protsessi käigus, kui KMH protsessi on lülitunud kõik eksperdid, tehtud kõik kavandatud uuringud, hinnangud ning analüüsid. 4.2.2 Mõju suurust mõjutavad tegevused ja mõjuallikad Tuulepargi rajamisega kaasneva mõju suurust mõjutavad tegevused ja olukorrad: 1. Mõju suurus oleneb:  Tuulikute arvust.  Tuuliku tüübist ja ta vundamendi tüübist ning kui sügavale vundament rajatakse.  Läbiviimise ajast.  Läbiviimise logistilistest lahenditest  Kasutatud tehnoloogiast, tehnikast ja materjalidest.  Meteoroloogilistest tingimustest. Tuulepargi ja selle opereerimisega sh hooldusega kaasnevad keskkonda mõjutavad tegevused: 1. Töökorraldus. 2. Kliimamuutustega kohanemine. 3. Võimalike avariiriskide minimeerimine. 4. Majanduslikud arengud (Euroopas, Eestis,). 5. Sotsiaal-majanduslikud mõjud (piirkonna areng, tööhõive, inimese tervis ja heaolu). Kavandatu rakendumisel TT tuulepargi mõjurid majandusele: 53 1. Hoonestustasu aastas. 2. Euroopa Liidu taastuvenergia koostöömehhanismide kaudu teenitav taastuvenergia tulu aastas. 3. Taastuvenergia toodang aastas. 4. Kasvuhoone gaaside vähenemine aastas. 5. Töökohad. Kavandatud tegevuse realiseerumisel tekib kohapealseid töökohti, kes tegelevad tuulepargi opereerimise, hooldus ja järelevalvega. Töökohti tekib ka tuulikute ja ehitusmaterjalide transpordiga (nii logistikakorraldamine kui elluviimine), tuulikute vundamentide rajamine ja püstitamine (ehitustööd). Lisatöökohti on vaja jäätõrje läbiviimisel ja jääriskide minimeerimisel. Tuulepargi lammutusega kaasnevad mõjud olenevad kõige rohkem elektrituulikute vundamendi tüübist ja kui sügavale ulatuvate vundamentidega on tegemist. 4.2.3 Piiriülene keskkonnamõju VV korralduses nr 313 19.12.2019 on toodud, et kuna taotleja kaalub meretuulepargi liitumise küsimuses koostöövõimalusi ka võimaliku täiendava Eesti-Läti vahelise elektriühendusega, võib kaasneda kavandatava tegevusega oluline piiriülene keskkonnamõju. Sellest tulenevalt peab keskkonnamõju hindamisel lähtuma lisaks KeHJS-le ka piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist (Espoo konventsioon) ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelisest riigipiire ületava keskkonnamõju hindamise kokkuleppest. Vastavalt KeHJS § 30 lõikele 3 Keskkonnaministeerium teavitas koostöös TTJA-ga 7.02.2020 kahest Liivi lahe meretuulepargi projekti (Tuuletraal OÜ ning Eesti Energia AS) KMH-dest naaberriike (Rootsi, Soome, Läti, Leedu). Riikide tagasisidet (soovi kohta KMH-des osaleda) oodati 27.03.2020.  Rootsi on saatnud vastuse Tuuletraal OÜ projekti kohta – ei soovita KMH-s osaleda.  Leedu on vastanud üksnes Eesti Energia projekti kohta – ei soovita osaleda. Küll soovitakse olla teavitatud projekti edasistest arengutest, sh ingliskeelsest KMH aruande kokkuvõttest.  Soome on vastanud mõlema projekti kohta – ei soovita osaleda. Küll on Soome märkinud, et võimaliku ebasoodsa negatiivse mõju korral võidakse seda ikkagi teha – sellega tuleb siis arvestada edasistes KMH menetlustes (nt kui uuringute tulemused sellisele võimalusele viitavad.  Läti on vastanud ühe kirjaga mõlemale – soovitakse osaleda mõlema projekti KMH-s Läti on eraldi loetlenud KMH-des käsitlemist vajavad asjaolud (Eesti teadete avalikustamise käigus asutustelt ning huvirühmadelt saadud tagasiside). Samuti soovitakse vastavat kaardimaterjali. Edasistes menetlusetappides tuleb arvestada ka Läti kirjeldatud ajaraamistikuga ning piiriüleste materjalide tõlkimise vajadusega. Eesti mereala planeeringus on toodud, et otsest piiriülest mõju mereala planeeringuga ei kaasne. Samas kui kavandatavad tuulepargialad soovitakse tulevikus kaabli abil ühendada välismaaga (Läti, Soome või Rootsi), võib see tegevus kaasa tuua piiriülese mõju esinemise. 4.2.4 Meretuuleparkide kumulatiivne mõju Liivi lahes Mereala planeeringus on toodud, et planeeringulahenduse fookusest tulenevalt ilmnevad koondmõjud eelkõige piirkondades, kus on kavandatud uusi merekasutusviise. Üheks olulisemaks mõjude koondumiskohtadeks on tuuleenergeetika ala nr 1 Liivi lahes. Põhjuseks on see, et tuuleenergeetika alasid 54 on planeeritud ka Pärnu mereala planeeringu ning Läti mereala planeeringuga. Lisaks on esitatud mitmeid hoonestusloa taotlusi, vt Joonis 9 Liivi lahe Eesti osa hoonestusloa menetlused . Joonis 27 EMP-2021 Tuuletraal jt Kumulatiivsete mõjude all mõistetakse laiemalt ühe või mitme, territoriaalselt või ajaliselt kattuva tegevuse kombinatsiooni, mis võib avalduda sarnaste mõjude kuhjumisel, kus erinevaid tegevusi võib olla palju ja nende tagajärjel toimub keskkonnas muutus. Looduskeskkonnale võivad kumulatiivsed mõjud/muutused kaasneda mereala piirkonnas, kus näiteks lähestikku kavandatakse mitmeid suuremahulisi tegevusi. Suurimateks ohtudeks on kindlasti ohud nii linnustikule, kalastikule, hüljestele ja nahkhiirtele kui ka teistele liikidele ning mereelupaikadele ja sealsele elustikule, tulenevalt üheaegsest suurte tuuleparkide ehitustegevusest või muude suurobjektide ehitamisest. Eelkõige võivad mõjud kuhjuda Liivi lahes, kuhu näeb EMP-2021 ette tuuleenergeetika alad. Elektrikaabli (kaugemas perspektiivis ka vesinikujuhtme) maabumine Virtsu piirkonnas võib olla kumulatiivses seoses Saaremaa püsiühenduse rajamisega. Hetkel teadaoleva info põhjal on suurimaks Liivi lahe tuuleparke võimaldavaks või vastavalt välistavaks teguriks osutumas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt arendatav projekt koodnimetusega ELWIND. ELWIND-il on partneriks Läti vastav ministeerium. On otsustatud, et tuulepark tuleb Eesti vetesse ja asub vahetus läheduses Eesti ja Läti maismaa elektri ülekandevõrke ühendava tulevase eeldatavasti ca 2 GW alalisvoolu hübriidkaabliga* (*- DC hübriidkaabel töötab nõrga tuule korral riikidevahelise ühendusena (nn interconnector), muul ajal aga ekspordib tuulepargi toodangu maismaa liitumispunkti). ELWIND asukoht peaks selguma 2022.a. esimeses pooles, ja seda selginemist võib EMP- 2021 lõplik kehtestamine kas kiirendada või edasi lükata. TT hinnangul on tõenäosus ELWIND projekti paiknemiseks Liivi lahte suurem, kui paiknemiseks Saaremaa läänekaldale. TT arvab, et hübriidkaabel blokeerib sinna kaablisse liitumiseks mitte väljavalitud projektide eest Eesti maismaa 330 kV võrgu liitumisvõimsuse ca 1 GW ulatuses ja samasuur ca 1 GW blokeering tekib Läti Kuramaa 330 kV võrguga liitumiseks, vt ka Tabel 14 Mõningaid iseloomulikke ametkondlikke jt seisukohti ja ka Joonis 11 Läti merealaplaneering 2030 ja 330 kV õhuliin 55 Tabel 7 ELWIND kumulatiivsete mõjude tekkemaatriks, TT analüüsi järgi ELWIND-CEF ELWIND TT tuulepargi Muude Liivi lahe Saaremaa hübriidkaabel tuulepargi realiseeritavus tuuleparkide läänekaarte paigutatakse kas realiseeritavus /kumulatiivsus realiseeritavus tuuleparkide /kumulatiivsus /kumulatiivsus realiseeritavus /kumulatiivsus Saaremaast JAH, piiratud 2 EI* EI* JAH, piiratud 2 läänekaarde või GW-ga GW-ga Liivi lahte JAH, piiratud 2 JAH, piiratud 2 JAH, piiratud 2 EI* GW-ga GW-ga GW-ga * - realiseeritavuse „EI“ ei ole absoluutne, kuid arendajad peavad tegema täiendavat tööd alternatiivsete liitumisvõimaluste loomisel TT eeldab, et TT-ga kumulatiivse mõjuga tuulepargiprojektid on realistlikud siis, kui ELWIND-PCI/CEF 2 GW hübriidkaabel tuleb Liivi lahte. Hetkeseisuga on Maaameti rakenduse järgi HL menetluste paiknemine järgmine, vt Joonis 9 Liivi lahe Eesti osa hoonestusloa menetlused Kui ELWIND paigutatakse Liivi lahte, siis tekib kumulatiivse mõju uurimise vajadus järgmiste projektidega seoses, eeskätt:  ELWIND (arendaja(d) selgub(vad) konkursi korras)  UTILITAS  EESTI ENERGIA / ENEFIT GREEN Kuna ELWIND tulevaste arendajate projekti(de) realiseerumise tõenäosus on kõige suurem (NB! Nn tasuta liitumine), samas on selle projekti asukoht teadmata. ELWIND võtab ära lõviosa võrguga liitumise võimalusest kogu Liivi lahe ümbruses. KMH protsessi käigus tuleb olukorda pidevalt jälgida, ning vajadusel lisada stsenaariume. Näiteks on hiljuti saanud negatiivse otsuse ühe Taani arendaja soov Ainažhi* ette tuulepark rajada (* - ka EESTI ENERGIA / ENEFIT GREEN Treimani-Kabli-Häädemeeste esine tuulepark on täiuslikult nähtav Läti liivarandadest, sh suvise päikeseloojangu vaate häiring NW-sektoris) https://majandus.postimees.ee/7478920/eesti-energia-koostoo-taanlastega-sai-lati-valitsuselt-tagasiloogi Meretuuleparki kavandavad Eesti Energia ja Taani kontsern Ørsted said Läti valitsuselt tagasilöögi Läti valitsus lükkas tagasi Taani energiatootja Ørsted taotluse Läti vetes avameretuuleparki arendada, põhjendades seda Läti ja Eesti riiklikule ühisarendusele ELWIND sobiva asukoha leidmisega. Hetkeseisuga on kumulatiivsete mõjude uuringu lähteülesande sõnastanud Uuring 16 Võimalike kumulatiivsete mõjude uuring linnustikule, kalastikule, hüljestele ja nahkhiirtele ning veeliiklusele, vt 6.2.2 KMH-s tehtavad uuringud 4.2.5 Suure väina püsiühendus ning võimalikud TT/ELERING-i juhtmete kumulatiivsed mõjud Vt ka 2.2.3 Trassid ja liikluskorraldus Maakaabliga ja/või vesinikutoruga Virtsu kaudu Lihulasse minekul saab Tuuletraal või ELERING kaaluda kahte põhimõttelist ja kombineeritavat võimalust:  35 või 110 kV liinikoridori(de) kasutamine  Tammi tee ja endise Virtsu – Lihula - Rapla raudtee koridori kasutamine Vt ka Joonis 10 Elektrijuhtmetega maabumise ja Lihulasse suundumise situatsioon 56 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu koostamist ja mõjude hindamise läbiviimist korraldab Rahandusministeerium. Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärgiks on anda hinnang Suure väina püsiühenduse rajamise võimalikkusele silla või tunnelina läbi kaasnevate looduskeskkonna, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamise. https://püsiühendus.ee Suure väina püsiühendusel on Saaremaa ja Muhumaa konkurentsivõime suurendamise ja ääremaastumise vähendamise seisukohalt oluline roll. Samas, projekti täpne mõju mainitud valdkondades vajab täpsemat kaardistamist. Ühelt poolt peab kavandatav püsiühendus silla või tunnelina tagama usaldusväärse ja tõhusa ühenduse, teiselt poolt aga säilitama ja tugevdama piirkonna unikaalsust ning loodus-, sotsiaal- ja kultuurilist eripära. Riigi eriplaneeringu koostamise ja selle mõjude hindamise käigus selgitatakse välja, kas püsiühenduse rajamine silla või tunnelina on kirjeldatud eesmärke silmas pidades võimalik. Vajadusel tuleb kaaluda ka koosmõjusid muude Virtsu piirkonna taristu arendustega (nt püsiühendus, kui mõjude hindamise etapiks on viimase arengud jõudnud piisavale tasemele). Joonis 28 Elektrijuhtmetega maabumise situatsioon lõuna poolt tulles 57 Allikad: vasakul Skepast&Puhkimi joonis, https://püsiühendus.ee Paremal Maaameti LK rakenduse väljavõte. Tuuletraal (v ELERING ja tema merevõrgukava) saab juhtmetega maabumisel kasutada vajalikul määral kinnist horisontaalpuurimist. Puhtu Laelatu LKA läbimine ei paista olevat vajalik. Torujuhtmete, kaablite rajamine ka looduskaitsealal pole Eestis küll uudiseks: https://www.ehitusuudised.ee/sisuturundus/2021/10/21/ettevote-kus-geoloogia-pole-horisontaalsel- puurimistool-takistuseks 4.3 Eeldatavalt olulise keskkonnamõju võimalikkus 4.3.1 Hülged Peatüki koostamise allikaks on: Mereala planeeringu alusuuring „Eesti mereala planeering: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang”. Rakendusliku uuringu lepingu NR 1.9-1/404-1 aruanne. I., Jüssi; M., Jüssi, 2019. https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering ja EMP-2021 MH aruande peatükk 4.2.3 Hülged: http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planeeringulahendus/Kehtestamisele/4_MSP_M6jude_hindamise _aruanne.pdf Mereimetajad on mere ökosüsteemi tundliku osana inimtegevuse poolt otseselt (häirimine) või kaudselt (ligipääs toidule ning võtmeelupaikadele) mõjutatavad, mistõttu tuleb inimtegevuse planeerimisel arvestada nende loomade merekasutuse mustritega. Tuuleenergeetika osas on seotud mõjud ilmselt kõige tugevamad. Kõige suurema häiringupotentsiaaliga on Liivi lahel esitatud Tuuletraali hoonestusloa taotlus mis näeb ette kuni 77 tuulikuga arendus Suurest Väinast lõunas, sest see asub otse viigerhüljeste rändeteel. Meretuuleparkide mõju on oluline eelkõige ehitusfaasis ja seda olenevalt tuulikute kinnitamise viisile ning sellega kaasnevale veealusele mürale ning lenduvale hõljumile, mis võib ehitusperioodil muuta tuulepargi alal hüljeste elutingimused ebasoodsaks. Samuti on oluline tuuleparkide planeerimisel vaadata seda kontekstis veealuse müra ja laevaliikluse, seal hulgas talvise jää lõhkumise võimalike häiringutega. See tähendab ka hoolduseks kasutatava veetee planeerimist tuuleparkide konteksti. Laevaliikluse tihedus HELCOM järgi ei kajasta praegu kogu laevaliiklust sisemeres (nt. saarte praamiliiklust) kuid regulaarsed liikumissuunad (vs. nt. kalalaevade püügitegevus) peab arvesse võtma tuulepargiga seonduvalt. Mereala planeering peab seadma tingimuse, et iga hoonestusloa menetluses tuleb anda hinnang mereimetajate ja hoonestuse võimalikele vastasmõjudele, kaaludes kas selle mõju hindamiseks piisab eksperthinnangust või on kohane planeerida temaatilisi uuringuid. Ennekõike tuleb tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele:  Tuuleparkide rajamisel on ajaliselt piiratud keskkonnamõju kuid see võib olla kasutatavatel tehnilistel lahendustel erinev, seega tuleb pargi rajamise lahenduse valikul kaaluda kaasnevaid keskkonnahäiringuid (veealust müra, jää lõhkumise vajadust hooldustöödeks jms.).  Hallhülgele on antud käesolevas töös eksperthinnang kuna puuduvad piisavad mõõdetud ruumandmed nende elupaigakasutuse kohta. Eeldus, et nad on inimmõju suhtes vähem tundlikud kui viigerhülged põhineb olemasoleva teadmisel. See ei tähenda, et olemasolevad teadmised on piisavad mõjude tegelikuks tuvastamiseks või mõõtmiseks. Seega tuleb kindlasti kõigi planeeritavate hoonestuslubade puhul arvestada mõjusid hallhülgele ja olulise ruumilise mõjuga objektide puhul kaaluda hüljeste uuringu vajadust. 58  Mereala planeeringuga kavandatavate tegevuste (eeskätt tuuleenergeetika areng) rakendamisel on tegevuslubade menetluse protsessi raames vajalik mõjude täpsustamine, kaasates vajalikku ekspertteavet ning vajadusel leevendavate meetmete rakendamine mereimetajatele. Täpsemate uuringute vajadust tuleb kaaluda iga konkreetse projekti raames. 4.3.2 Linnud Peatüki koostamisel on kasutatud EMP-2021 MH aruande peatüki 4.2.2 Linnud TT tuulepargiala piirkonnaga seondatavaid materjale. Tuuleenergeetika arendamine tähendab merealale massiivsete objektide püstitamist. Tuulepargid merealal moodustavad linnustikule takistuse lennu- ja rändeteedel (linnud hakkavad neid vältima mööda (ümber) lennates ning seega rändeteekonna pikkus suureneb ja proportsionaalselt suureneb ka rändel kulutatav energiahulk sedavõrd, et negatiivne mõju avaldub asurkonna tasemel) ning kujutavad samas ka kokkupõrkeohtu, mis toob lindudele kaasa vigastusi või halvimal juhul hukkumise. Tuulepargi alad võivad olla tundlikumatele linnuliikidele häiriva ja eemale peletava mõjuga. Eesti mereala olulisust läbirändava ja merel peatuva linnustiku jaoks, tuleb tuuleenergeetika alade edasisel arendamisel (või ka väljaspool neid) hinnata täpsemalt mõjude teket ja olulisust. Tegevusloa menetluse raames tuleb koostöös linnustiku eksperdiga täpsustada mõjusid kavandatava tegevuse mahu, täpse asukoha ning tehnilise lahenduse valguses ning vajadusel viia läbi uuringud. Ehitusaegselt tõuseb märgatavalt laevaliikluse tihedus kavandatava tegevuse alal (materjalide transport, tööjõu transport). Olenevalt tööde teostamiseks kasutatavate mehhanismide eripärast, laevade suurusest ja sadama asukohast võib tegevusega kaasneda häiring pesitsevatele ja toituvatele lindudele. Lisaks on konkreetse tuulepargi arendamisel võimalik vajadusel rakendada mõju minimeerivaid tehnilisi lahendusi nagu nt tuulikute paigutus, suurus, arv, tuulikulabade kõrgus merepinnast jne. Alljärgnev mereala planeeringu alusuuring on leitav alljärgnevalt viitelt: https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/eesti_mereala_lindude_randekor idoride_ja_meretuuleparkide_analyys_parandustega.pdf Mereala planeeringu alusuuringu: Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele (Eesti Ornitoloogiaühing 2016) eesmärgiks oli lindudele oluliste rändekoridoride määratlemine seda kevadel ja/või sügisel läbivate veelindude arvu alusel. Uuringu alusel eristati Eesti merealal lindude läbirände intensiivsuse järgi kolm prioriteetsusklassi, mis on esitatud uuringu joonisel 22. Lindude läbirände intensiivsuse järgi jääb TT tuulepargiala kolmandasse klassi, oluliste alade hulka. Kolmanda klassi merealade hulka kuuluvateks loeti alad:  Alad, mida läbib tõenäoliselt alla 100 000 veelinnu rändehooaja jooksul.  Veelindude arvukas ränne toimub laial rindel, aga loendusandmed nende alade kohta on vähesed või puuduvad. Ala tõenäoliselt ei ole veelindude rände koondumisel rahvusvaheliselt oluline.  Tuuleenergeetika arenduspiirkondi võib planeeringuga määrata. Ka muid tegevusi võib planeeringuga kavandada Mereala planeeringu alusuuringus: Lindude peatumisalade analüüs. Eesti Ornitoloogiaühing 2019 (http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Uuringud/Lindude_peatumisalad.pdf) on põhjalikult analüüsitud avamerel asuvaid peatumisalasid. Peatumisalade intensiivne uurimine algas alles käesoleval sajandil ning andmed nende kohta olid üsna napid sajandivahetusel toimunud Natura linnualade võrgustiku koostamisel. Põgusamalt on töös käsitletud rannavetes asuvaid peatumisalasid ning lindude liikumist mereala kohal. Töös 59 on koondatud olemasolevad andmed ja koostatud prognooskaardid lindude asustustiheduse kohta avamerel. Samuti on hinnatud peatumisalade prioriteetsust. Uuringute vajadus  Enne konkreetse arendusprojekti alustamist tuleb läbi viia radarvaatlustega rändeuuring ja tuuleenergia arendusprojekti mõju kohta otsuse langetamisel arvestada läbirändavate lindude: o arvu; o kaitsestaatust; o ohustatust; o liikide tundlikkust (kokkupõrkeriski suurust); o alalt läbi rändavate isendite arvu osakaalu kogu biogeograafilisest asurkonnast; o modelleerida liigipõhiselt hukkumisriskid. 4.3.3 Nahkhiired Peatüki koostamisel on kasutatud EMP-2021 MH aruande peatüki 4.2.4 Nahkhiired TT tuulepargiala piirkonnaga seonduvaid materjale. Nahkhiired kasutavad mereala peamiselt rändeaegseks ülelennuks ja veekeskkonnaga kokkupuudet ei ole. Nahkhiiri võivad mõjutada tegevused, kus katkestatakse nahkhiirte lennukoridore ja rändeteid, mistõttu tõuseb ka nahkhiirte hukkumisoht. Ainsa potentsiaalse nahkhiiri mõjutava tegevusena mereala planeeringus saab välja tuua tuuleenergeetika. Nahkhiirte olulistesse lennukoridoridesse (rändeteedele) paigutatud avamere tuuleparkides võivad nahkhiired hukkuda. Mida intensiivsemalt kasutatav rändetee, seda rohkem isendeid võib hukkuda. Nahkhiirte rände puhul on oluline märkida, et mere kohal lennates on nahkhiirte lennukõrguseks tavaliselt kuni 10 m merepinnast, kuid merel olevate objektide (mastid, tuulikud jm) juures tõusevad nahkhiired palju kõrgemale, lennates näiteks ka tuulikute labade ümber. Ränded on võimalikud vaid suhteliselt vaikse ilma ja soodsa tuulesuuna korral. Mereala planeeringu alusuuringus „Nahkhiirte uuring merel Saaremaa ümbruses 2018. aasta juulist oktoobrini“ Eestimaa Looduse Fond, 2019 oli toodud, et uuringu ajal lendasid nahkhiired mere kohal, kui tuule kiirus oli 0,3–7,7 m/s. Samas tuvastati uuringu alusel mere kohal nahkhiiri enamasti tuule kiirusel alla 5–6 m/s. Mereala planeeringus kavandatud ulatuslikumad tuuleenergeetika alad asuvad Liivi lahes ja Saaremaast läänes. Praeguste teadmiste kohaselt võib nahkhiirte rände seisukohalt pidada planeeringulahendust sobivaks, kuna eeldatav peamine rändesuund Saaremaa lõunaranniku (Sõrve säär) piirkonnast Lätti Kuramaale on jäetud vabaks. Selles piirkonnas on looduskaitsealad, mis tagavad edaspidise rändekoridori säilimise. Arvatav rändekoridor kulgeb ka Liivi lahes üle Kihnu ja Ruhnu saarte, kuhu planeering samuti tuuleenergeetika alasid ette ei näe. Tuulikute ja nahkhiirte võimalikku konflikti leevendab asjaolu, et tuulikud töötavad suurematel tuulekiirustel (keskmine tuulekiirus tuulepargi alal üle 9 m/s), mil nahkhiirte lennuaktiivsus on madal või puudub üldse. Tuulikud alustavad tööd tuulekiirusega umbes 5 m/s ning arvesse võttes nahkhiirte rändekiirust ca 5–6 m/s), siis toimub ränne enamasti suhteliselt vaikse ilmaga mil tuulikud ei tööta või töötavad aeglastel pööretel, mille puhul oht nahkhiirtele on väike. Samuti ei kattu üldjuhul nahkhiirte lennukõrgus tuuliku labade omaga. Antud asjaolu ilmselt vähendab oluliselt nahkhiirte hukkumise tõenäosust ja olulist ebasoodsat mõju. Tegevusloa menetluse raames tuleb mõjusid täpsustada kaasates vajalikku ekspertteavet ning vajadusel viia läbi uuringud. 60 Oluline on tuulikuparkidest vabaks jätta nahkhiirte peamised rändesuunad (kokkupõrkeohu leevendamiseks) või vajadusel ette näha vastavad leevendavad meetmed. Näiteks tuuliku rootori kiiruse piiramine kuni peatumiseni (rände ajal); ultraheli peletite paigaldamine tuulikutele, mis juhivad võimalikke piirkonda sattuvaid nahkhiiri tuulepargist eemale jne. 4.3.4 Kalad Peatüki koostamisel on kasutatud EMP-21 MH aruande peatüki 4.2.1 Kalad TT tuulepargiala piirkonnaga seonduvaid materjale ning T.Saat ja H.Ojaveer, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, „Liivi lahe kalastik ja kalandus“, 2005. Läänemere kalapopulatsioonid on arvukad, mida iseloomustab fakt, et siit püütakse umbes 1% kogu maailmamere kalasaagist. Üheks Läänemere peamiseks väärtuseks ongi selle kalavaru. Merealadest on kaladele tähtsamad madalamad (kuni 15 m) rannikuveed ja meremadalikud. Madalamatel rannikualadel (kuni 5 m) paiknevad suurema osa kalaliikide koelmud ja noorkalade turgutusalad või läbivad neid vesi magevette kudema suunduvad liigid. Avatumad merealad, kus sügavust juba > 5 m, võivad olla koelmualadeks räimele ja Läänemere lestale. Arvestades, et madalamatel merealadel ja rannikualadel (sügavusega kuni 5 m) paiknevad suurema osa kalaliikide koelmud ja noorkalade turgutusalad või läbivad neid magevette kudema suunduvad liigid, siis on kalavaru hea seisundi säilimise ja taastootmise seisukohalt oluline nende alade säästmine. Eesti majandusvööndi sügavaimad piirkonnad üldjuhul kaladele kudemiseks ei sobi, kuna neis puuduvad merekaladele (tursk, Euroopa lest, kilu) kudemiseks sobivad tingimused: vajalik soolsuse- ja hapnikurežiim. Mereala planeeringu lahenduse kohaselt nähakse tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad ette mõnevõrra rannikust eemale ja mere sügavamatesse piirkondadesse. Kavandatud TT tuulepargiala asub Liivi lahe põhjaosas, rannikust ca 24-30 km kaugusel. Tuulpargialal on mere sügavus 20 - 30 m ringis. Liivi lahe ja sissevoolude kalad on (sh ajalooline info, sh Läti mereala ja jõed):  Merisutt, juhukülaline, aga iga aasta saab püüda  Jõesilm, koeb Liivi lahe jõgedes  Ojasilm, kindlaks tehtud Pärnu ja Häädemeeste jõgedes ja ojades  Atlandi tuur, praktiliselt väljasurnud  Räim, lahe tähtsaim töönduskala  Kilu, lahe püsiasukas peamiselt Irbe piirkonnas  Vinträim, üksikud kalad  Anšoovis, haruldane juhukülaline  Lõhe, sigib Pärnu jões, Liivi lahe Eesti vetes vähearvukas  Meriforell, sigib Pärnumaa jõgedes ojades ja Lätis  Jõeforell, meriforelli merre mitte laskuv vorm, sealsamas kus meriforellgi  Vikerforell, võõrliik, korduvalt asustatud, mõnel pool sigib looduslikult  Merisiig, Liivi lahes on 3 siiavormi, koelmud Ruhnu ümbruses, Pärnu jões ja Läti jõgedes  Peled, enne 1986.a. asustatud Daugava vesikonda, 1993 püütud isend  Harjus, esineb Koiva (Gauja) jões  Meritint, oluline töönduskala  Haug, tavaline, kuid arvukus väheneb  Angerjas, esineb, kuid arvukus väheneb 61  Särg, tavaline ja arvukas  Roosärg, esineb  Teib, sigib jõgedes ja toitud kogu Liivi lahes ja Kihnu ümbruses  Säinas, esineb Saaremaa lõunarannikul ja Väinameres, suurim kari koeb Nasval  Turb, püütud Pärnumaa ja Läti jõgedest ja riimveest  Tõugjas, esineb Koiva (Gauja) vesikonnas  Lepamaim, paljudes Pärnumaa jõgedes-ojades, kohati rannikumeres  Mudamaim, esineb Pärnumaa jõgedes-ojades  Linask, taimestikurikastes merelahtedes  Rünt, tüüpiline jõekala, esineb ka rannikumeres näiteks Kihnus  Viidikas, tavaline  Tippviidikas, üksnes vooluvetes (Kolga oja)  Latikas, arvukus Liivi lahes ja rannikumeres suurenemas, sest soe suvi ja vähenevad röövkalad  Abakala, viimased 150 aastat pole teateid  Nurg, tavaline, kohati väga arvukas rannikumeres ja sisevetes  Vimb, sigib Pärnu ja mõnes Läti jões, arvukus on olnud kõrge aga vähenemas  Nugakala, juhuslik  Mõrukas, Läti jõgedes  Koger, kohati rannikumeres ja Pärnu jões  Hõbekoger, võõrliik, plahvatuslikult suurenemas rannikumeres  Karpkala, võõrliik, arvukus suureneb samamoodi nagu latikalgi  Jämepea, Hiina päritolu paar põgenenud isendit  Pakslaup, asutatud Lätis Valdemarpilsi järve  Hink, raskesti kindlaks tehtav kala, kaevub setetesse  Vingerjas, 1 isend püütud  Trulling, ainult jõekala  Säga, vanasti Pärnu jões ja lahes, harva riimvees  Tuulehaug, tuleb ainult sigima Väinamerre ja Saaremaa lõunarannikule  Tursk, pärit Läänemere idaosast aga sigida Liivi lahes ei saa  Süsikas, 1 püütud 1940.a.  Luts, riimvee, jõgedes ja ojades, mitmes Lõuna-Saaremaa jões ja Pärnu jões  Neljapoiseluts, enam Läänemeres üle 60 m sügavuses  Ogalik, tavaline, massiline, rannikumeres kuni 20 m sügavuseni, oluline röövkalade, veelindude ja hüljeste toiduobjekt  Luukarits, rannikumeres vähem massiline kui ogalik  Raudkiisk, teistest ogaliklastest palju vähem arvukas  Merinõel, esineb  Madunõel, esineb, arvukam jõesuudmetes  Hallkefaal, eksikülaline  Ahven, oluline tööndus- ja harrastuspüügi objekt, eriti soodne elupaik Pärnu laht  Koha, peamine sigimis- ja eluala on Pärnu laht  Kiisk, tavaline  Suttlimusk, haruldane  Võikala, viimasel paarikümnel aastal pole leitud  Emakala, tavaline, moodustab lokaalpopulatsioone  Väiketobias, arvukas liivastel põhjadel Kihnu lähistel  Suurtobias, üsna harva püütav  Kaugida unimudil, esineb Daugava vesikonnas  Must mudil, katsepüükidel esinenud Munalaiu ümbruses  Väike mudil, tavaline, liivastel põhjadel massiline, oluline röövkalade toiduobjekt  Pisimudil, harvaesinev 62  Kirjumudil, kõige haruldasem  Ümarmudil, tulnukliik  Makrell, juhukülaline  Mõõkkala, haruldane juhukülaline  Võldas, tavaline rannikumeres ja Pärnu jõe vesikonnas  Merihärg, arvukamalt Irbest Ruhnuni ja Ruhnu süviku nõlvadel  Nolgus, arvukamalt Liivi lahe lääneosas  Meripühvel, 1974.a. püütud Häädemeeste lähedal  Merivarblane, üsna tavaline  Pullukala, jää-aja jäänuk, Irbest Ruhnu süviku nõlvadeni  Huntahven, 3 isendit püütud  Lest, tavaline, arvukus suurenemas  Kammeljas, esineb, aga vähem kui lesta Kaladele ja nende koelmutele avaldab suurt negatiivset mõju vahetult merepõhja muutmisel tekkiv heljum ja selle levik, mis võib ka manipuleeritavast merealast kaugemal kalamarjale ja vastsetele settides kalade järelkasvu tappa. Joonis 29 Räime kudealade paiknemine ja kuderännete suunad (Allikas: T.Raid ja H.Špilev, ptk „Räimest ja räimepüügist Liivi lahes“, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, „Liivi lahe kalastik ja kalandus“, 2005.) Mereala planeeringus on toodud, et meretuuleparkides energiatootmine mõjutab koelmualasid müra ja heljumi levikuga pigem ehitusfaasis, mida on võimalik vältida nihutades ehitusfaasi väljapoole kudeaega. Meretuuleparkides energiatootmisel on kindlasti ka kaudseid mõjusid, sh positiivsed mõjusid. Energiatootmisel merealal on potentsiaalne mõju kalastikule ka läbi ühenduskaablite, mis ehitusfaasis mõjutavad merepõhja süvistatuna koelmualasid analoogselt teiste merepõhja muutvate tegevustega. Lisaks on kaablitel kasutusaegselt, eriti madalamatel aladel, sõltuvalt füüsikalistest omadustest potentsiaalne negatiivne mõju kalade rändele. On näidatud, et elektrikaablid küll aeglustavad mõnevõrra kalade rännet, kuid seda mõju saab kaablite varjestamisega minimeerida. TT tuulepargi rajamise merepõhja muutmise mõjude väljaselgitamiseks on kavandatud teha uuring: Lainetuse, hoovuste ja ehitusaegse heljumi leviku modelleerimine.  Uuring baseerub mere põhja batümeetria ja tuuletingimuste uuringul. 63  Modelleeritakse lainetingimused kõikidest suundadest.  Hinnatakse tuuliku vundamentide mõju lainetusele hoovustele ja settetranspordile. Teostatakse arvutus ehitusaegse heljumi leviku mõjuulatuse kohta.  Laine ja hoovuste arvutuse alusel on hiljem võimalik määrata igale tuulikuvundamendile mõjuvat jõudu.  Settetranspordi modelleerimine näitab võimalike uhteaukude (võimalike avariiolukordade) tekkevõimalust vundamentide jalamil.  Heljumi leviku analüüs annab pildi ehitustegevuse mõjust kalade kude- ja elupaikadele. 4.3.5 HELCOM-i ohustatud liigid ja biotoobid Liivi lahes www.helcom.fi https://helcom.fi/helcom-at-work/recommendations/ https://helcom.fi/helcom-at-work/publications/ „CONSERVATION OF BALTIC SEA SPECIES CATEGORIZED AS THREATENED ACCORDING TO THE 2013 HELCOM RED LIST“ (Rec-37-2) väljavõte: 3. Consider including HELCOM list of threatened species in EIA procedures in order to mitigate or limit pressures or impacts inflicted on threatened species with the aim to: 3.1. Receive and share knowledge about the occurrence of such species, 3.2. Get a documentation of the human induced pressures and/or impacts, 3.3. Be in a position to decide on appropriate measures to avoid or limit and mitigate the relevant pressures and/or impacts, 3.4. Receive reliable data for the restriction or prohibition of activities which may significantly affect, destroy or damage populations or habitats of HELCOM threatened species. 4. Consider whether any sites justify selection as new or expanded MPAs for the conservation of HELCOM threatened species such as sites of particular ecological significance for their different life stages (e.g. habitats of sessile species, feeding grounds, moulting/haul-out sites, nursery and resting areas), with the aim to improve connectivity between populations and key areas along migration routes. 5. Identify and/or map areas of ecological significance, such as migration corridors for individual or groups of HELCOM threatened species, based on the available data and possible new data, also in order to support maritime spatial planning based on the ecosystem approach. 6. Support and, if necessary, take measures to reduce transboundary pressures and/or impacts on HELCOM threatened migrating species which are moving across national borders including such pressures and/or impacts on species not occurring within the waters where the pressures and/or impacts originate from. Vastavalt publikatsioonile „HELCOM lists of threatened and/or declining species and biotopes/habitats in the Baltic Sea area“ (BSEP113) on Liivi lahes ohustatud või väheneva arvukusega järgmised liigid:  tavaline harjaslabalane (Monoporeia affinis)  küürakas harjaslabalane (Pontoporeia femorata) ---  rohukoskel (Mergus serrator)  tõmmukajakas (Larus fuscus)  väiketiir (Sterna albifrons)  räusktiir (Sterna caspia) 64 ---  merisutt (Petromyzon marinus)  euroopa angerjas (Anguilla anguilla)  vinträim (Alosa fallax)  hink (Gobitis taenia)  lõhe (Salmo salar)  siig (perekond) (Coregonus sp.)  tursk (Gadus morhua)  euroopa süsikas (Pollachius pollachius)  võldas (Cottus gobio)  suttlimusk (Lumpenus lampretaeformis) ---  viigerhüljes (Phoca hispida botnica)  pringel (Phocoena phocoena) ning järgmised biotoobid:  avamere (sügavad) veed allpool halokliini  meriheina madalikud  makrofüütide madalikud  jõesuudmed  rannikubasseinid Publikatsioonid BSEP138 ja BSEP140 jt annavad juhiseid teemal nagu „Managing construction activities“ ja palju muud vajalikku HELCOM soovituste täitmiseks. 4.4 Eeldatavad keskkonnamõjud ja nende KMH-s väljaselgitamine Tabel 8 Eeldatavad keskkonnamõjud ja nende väljaselgitamise teostus KMH-s. Keskkonna- Eeldatavalt oluliste mõjude KMH teostuse korraldus elemendid ja avaldumine, ulatus ja põhjused ning KMH aruandes -aspektid hinnangud mõjudele (uuringute täpsemad kirjeldused leiab ptk 6.2.2 KMH-s tehtavad uuringud ) Geoloogia ja Oluline ja vahetu negatiivne mõju avaldub Andmed tuulepargiala merepõhja kohta ehitusgeoloogia merepõhjas vai- ja/või gravitatsiooni- saadakse KMH protsessis. vundamendi ala ettevalmistamisel ning vundamendi paigaldamisel tekkiva heljumi Tuulepargialal tehakse: tõttu. Lisaks põhjustab heljumit elektrikaabli  Uuring 1 Batümeetria matmine ja tehissaare rajamine. uuring  Uuring 2 Merepõhja Heljumi ja selle levikuga kaasneb oluline ehitusgeoloogiline uuring negatiivne mõju merepõhjataimestikule ja - loomastikule, kalastikule, veelindudele ja Uuringutega mõõdistatakse ehitiste ja hüljestele. kaabelliinide alal merepõhja sügavused abil ja määratakse merepõhja KMH koostamisel arvestatakse mõjuala moodustatavate kihtide paksused, ulatuseks tuulepargiala + 3 km ümber referentspuuraukude alusel määratakse tuulepargi (võimalik, et KMH protsessis pinnasekihtide omadused kogu tehtava modelleerimise, uuringute ja/või projektialal. Hinnatakse tuuliku sisuekspertide ettepanekul seda ulatust vundamentide, kaablite ja tehissaarte muudetakse). asukohtade sobivust ning esitatakse nõuded nende rajamiseks. Tulemusi Vahetu ja olulise negatiivse mõju tugevus interpreteerib geoloogia ekspert. 65 ja ulatus oleneb üle loodusliku fooni tekkinud heljumi kontsentratsioonist ning Kavandatud tegevusest tekkinud heljumi pilve kandumise kaugusest. heljumi ja selle leviku välja selgitamiseks tehakse: Olulise negatiivse mõju kestvus on  Uuring 4 Lainetuse, lühiajaline (ehitusperiood) ja eeldatavalt hoovuste ja heljumi lokaalne (ehitusala + lähiala). Kindlasti on mõõtmine ja vaja rakendada mõju minimeerivaid modelleerimine meetmeid. KMH töögruppi kuuluvad uuringu ja Tuulepargi opereerimise sh hooldustegevuse sisuekspertidena: ajal ei toimu normaalolukorras tegevusi, mis hüdrograafiliste mõõdistuste ja allvee põhjustaksid merepõhjas muutusi, mille uuringu ekspert, käigus tekiks heljumit. Heljumit võib ning geoloogia ekspert. avariide likvideerimise käigus tekkida ujuvkraana merepõhja toetuvate jalgade ja ankrute ümber, kui tuleks tuuliku komponente (labad, gondlid) vahetada ning pinnasesse maetud kaablite rikete kõrvaldamise käigus. Merepõhja elustik Vundamendi ala ettevalmistamise ja Otseselt tuulepargiala merepõhja ja elupaigad paigaldamise käigus vundamendi aluses ja elustikku ja elupaiku käsitlevad andmed võimalik, et ka vahetus lähialas merepõhja puuduvad, need saadakse KMH elustik ning elupaigad hävivad. protsessis. Kaugemale jäävaid elupaiku ja merepõhja Tehakse: elustikku võib mõjutada nendeni jõuda võiv  Uuring 12 Merepõhja heljum. Olulise negatiivse mõju kestvus on elustiku ja mereliste lühiajaline (ehitusperiood) ja eeldatavalt elupaigatüüpide lokaalne (ehitusala lähiala). Kindlasti on määratlemise ja vaja rakendada mõju minimeerivaid kaardistamise uuring meetmeid. Mõjuala ulatus on tuulepargiala + 3 km Uuring käsitleb arendusalal ja ümber tuulepargi. kaabelliinide alal olevale merepõhja elustikule avalduvat mõju ja Tuulepargi opereerimise sh hooldustegevuse leevendavaid meetmeid. Uuringu käigus ajal ei toimu normaalolukorras tegevusi, mis teostatakse põhjaelupaiga hindamine põhjustaksid merepõhjas muutusi, mille käigus tekiks heljumit. Heljumit võib Kavandatud tegevusest tekkinud avariide likvideerimise käigus tekkida heljumi ja selle leviku ulatuse välja ujuvkraana merepõhja toetuvate jalgade ja selgitamiseks tehakse: ankrute ümber, kui tuleks tuuliku  Uuring 4 Lainetuse, komponente (labad, gondlid) vahetada ning pinnasesse maetud kaablite rikete hoovuste ja heljumi kõrvaldamise käigus. mõõtmine ja modelleerimine KMH töögruppi kuulub uuringu ja sisueksperdina: merepõhja elustiku ekspert. Kalastik Kaladele ja nende koelmutele avaldab suurt Otsesed tuulepargiala kalastikku negatiivset mõju vahetult merepõhja käsitlevad andmed puuduvad, need muutmisel tekkiv heljum ja selle levik, mis saadakse KMH protsessis. võib ka manipuleeritavast merealast kaugemal kalamarjale ja vastsetele settides Tehakse: kalade järelkasvu tappa.  Uuring 11 Kalastiku uuring 66 Mõjuala ulatus on tuulepargiala + 3 km Uuring käsitleb tuulepargi rajamise ja ümber tuulepargi. kasutuse mõju kalastikule sh kalade rändele ja kudealadele ning tuulepargi ja EMP-2021-s on toodud, et kaabelühenduste mõju kalandusele (sh meretuuleparkides energiatootmine mõjutab rannapüük ja traalpüük) ning vajadusel koelmualasid müra ja heljumi levikuga leevendavaid meetmeid. pigem ehitusfaasis, mida on võimalik vältida nihutades ehitusfaasi väljapoole Uuring selgitab välja tuulepargi alal ja kudeaega. selle mõjualas leiduvate võimalike kalade (eelkõige räim) massilise rände Ehitusfaasis ühenduskaablid mõjutavad asukohad ning näeb vajadusel ette merepõhja süvistatuna koelmualasid leevendavad meetmed (st kalarännete analoogselt teiste merepõhja muutvate tagamine tuuleenergeetika tegevustega. Madalamatel aladel on arendusaladel, müra summutavad kaablitel kasutusaegselt, eriti sõltuvalt meetmed vmt)“. füüsikalistest omadustest potentsiaalne Kalastiku uuringu käigus teostatakse negatiivne mõju kalade rändele. võrgupüügid kevadel ja sügisel. Elektrikaablid küll aeglustavad mõnevõrra kalade rännet, kuid seda mõju saab kaablite Kavandatud tegevusest tekkinud varjestamisega minimeerida. heljumi ja selle leviku ulatuse välja selgitamiseks tehakse Kalastikku on käsitletud peatükis 4.3.4  Uuring 4 Lainetuse, Kalad hoovuste ja heljumi mõõtmine ja Tuulepargi opereerimise sh hooldustegevuse modelleerimine ajal (praegustel andmetel) ei ole ette näha Modelleerimisel teostatakse arvutused tegevusi, mis võiksid kalastikule põhjustada ehitusaegse heljumi leviku mõjuulatuse olulist negatiivset keskkonnamõju. kohta. Heljumi leviku analüüs võimaldab prognoosida ehitustegevuse mõju kalade kude- ja elupaikadele. KMH töögruppi kuulub uuringu ja sisueksperdina: kalastiku ekspert. Linnustik Lindudele avaldavad olulist mõju nii Põhjalikumad tuulepargiala linde tuulepargi rajamisel tehtavad veealused käsitlevad andmed puuduvad. vajalikud (vundamentide rajamine) kui ka veepealsed andmed saadakse KMH protsessis. (tuulikute püstitamine) ehitustööd ning KMH programmi koostamisel kasutada ehitusdetailide ja -materjalide transport. olnud teabe alusel peab merelindude Oluliselt on häiritud meres peatuvad mõjuala ulatuma 16 km ümber (toituvad, puhkavad) veelinnud. tuulepargiala. Elektrienergiat tootev tuulepark on antud Tehakse: asukohas linnustikule takistuseks lennu- ja  Uuring 9 Lindude uuring rändeteedel. Töötavad tuulikud võivad põhjustada kokkupõrkeohtu, mis toob Selgitatakse ja analüüsitakse lindudele kaasa vigastusi või halvimal juhul kavandatud tegevuse mõjusid hukkumise. Tuulepargi ala võib olla linnustikule ning esitatakse tundlikumatele linnuliikidele häiriva ja leevendavaid meetmeid. Käsitletakse eemale peletava mõjuga. Eeldatavalt on tuulepargi piirkonnas lindude rändeid, lisaks tehnilistele lahendustele elektrienergia peatus-, puhke- ja toitumisalasid. tootmiseks TT tuulepargis lindudele Ühtlasi teostatakse tuulepargi alal avalduva mõju minimeerimiseks peatuvate merelindude seire. võimalikud ka mõned ajalised või tehnoloogilised piirangud. KMH töögruppi kuulub uuringu ja Linnustikku on käsitletud peatükis 4.3.2 sisueksperdina: linnustiku ekspert. 67 Linnud EMP-2021-s on toodud, et tuuleparke rajades on võimalik rakendada lindudele avalduva mõju minimeerimiseks tehnilisi lahendusi nagu nt tuulikute paigutus, suurus, arv, tuulikulabade kõrgus merepinnast jne. Hülged EMP-2021-s on toodud, et Liivi lahel Peale EMP-2021 alusuuringus olnud esitatud Tuuletraali hoonestusloa taotlus hüljeste materjalide puuduvad põhjustab hüljestele suurema arendusala kohta põhjalikumad hülgeid häiringupotentsiaaliga, kuna asub otse käsitlevad andmed, need saadakse KMH viigerhüljeste rändeteel. protsessis. Meretuuleparkide mõju hüljestele on oluline Tehakse: eelkõige ehitusfaasis ja seda olenevalt  Uuring 13 Hüljeste uuring tuulikute kinnitamise viisile ning sellega kaasnevale veealusele mürale ning KMH töögruppi kuulub uuringu ja lenduvale hõljumile, mis võib sisueksperdina: ehitusperioodil muuta tuulepargi alal hülge ekspert. hüljeste elutingimused ebasoodsaks. Samuti on oluline tuuleparkide planeerimisel vaadata seda kontekstis veealuse müra ja laevaliikluse, seal hulgas talvise jää lõhkumise võimalike häiringutega. Viigrite poegimisedukus sõltub jäätingimustest. Kuna tuulepark mõjutab ka jääolusid (sh võimalik jäätriiv tuulepargi alale, kus loomi häirib müra), siis kajastatakse seda aspekti ka uuringutes. Hülgeid on käsitletud peatükis 4.3.1 Hülged Nahkhiired Nahkhiired kasutavad mereala peamiselt Tuulepargiala ja selle lähiala käsitlevad rändeaegseks ülelennuks ja veekeskkonnaga otsesed andmed puuduvad, need kokkupuudet ei ole. Nahkhiiri võivad saadakse KMH käigus. mõjutada tegevused, kus katkestatakse nahkhiirte lennukoridore ja rändeteid, Tehakse: mistõttu tõuseb ka nahkhiirte hukkumisoht.  Uuring 10 Nahkhiirte EMP-2021-s on järeldatud, et oluline on uuring tuulikuparkidest vabaks jätta nahkhiirte peamised rändesuunad (kokkupõrkeohu KMH töögruppi kuulub uuringu ja leevendamiseks) või vajadusel ette näha sisueksperdina: vastavad leevendavad meetmed. Näiteks nahkhiirte ekspert tuuliku rootori kiiruse piiramine kuni peatumiseni (rände ajal); ultraheli peletite paigaldamine tuulikutele, mis juhivad võimalikke piirkonda sattuvaid nahkhiiri tuulepargist eemale vms. Nahkhiiri on käsitletud peatükis 4.3.3 Nahkhiired Natura 2000 Natura 2000 võrgustiku alasid on käsitletud KMH aruande koosseisus viiakse läbi võrgustiku alad peatükis 5. Natura eelhindamine täiendav Natura eelhindamine. Kui tegevus võib eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, 68 Tuuletraali ca 9.5 km x 9.5 km tuulikute ala siis jätkatakse asjakohase hindamisega. asub ligikaudselt 2 mõttelise joone ristumiskohas: Abruka-Kihnu ning Virtsu- Hindamisel kasutatakse kõiki käesoleva Ruhnu. Natura alad asuvad seega kõikides KMH raames läbiviidavaid uuringuid: ilmakaartes peale lõunakaare, ca 20-25 km  6.2.2 KMH-s tehtavad kaugusel tuulepargi lähemast servast. uuringud Kavandatav kaabel läbiks Väinamere KMH töögruppi kuulub uuringu ja loodus- ja linnuala ca 5 km pikkuselt meres sisueksperdina: ja ühe alternatiivina ca 2.5 km pikkuselt piki Natura ekspert vana Virtsu raudteetammi (teine alternatiiv kasutaks õhuliini koridori). Kaabliühenduste rajamisel Natura võrgustiku alale võivad teatud juhtudel esineda ka ajutised/kaudsed mõjud, nt ehitusaegsed ajutise iseloomuga mõjud võrgustiku ala kaitseeesmärkidele (meres heljum, ehitusaegsed müra häiringud jm). Tegemist on võrgustiku alale ajutise ja ebaolulise mõjuga ning kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaiga tingimused ei muutu. Tähelepanu pööratakse järgmistele Natura 2000 võrgustiku aladele: • Väinamere loodusala • Väinamere linnuala • Pärnu lahe linnuala • Kura kurgu linnuala • Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala • Kahtla-Kübassaare linnuala HELCOM HELCOM nõudeid on käsitletud peatükis KMH aruande koostamise käigus ohustatud liikide ja 4.3.5 HELCOM-i ohustatud liigid ja hinnatakse kavandatava tegevuse mõju biotoopide biotoobid Liivi lahes HELCOM ohustatud liikide ja esinemine Liivi Liigid, millega arvestatakse: biotoopide esinemisele Liivi lahes. lahes  tavaline harjaslabalane (Monoporeia affinis) Hindamisel kasutatakse kõiki käesoleva  küürakas harjaslabalane KMH raames läbiviidavaid uuringuid: (Pontoporeia femorata)  6.2.2 KMH-s tehtavad --- uuringud  rohukoskel (Mergus serrator)  tõmmukajakas (Larus fuscus) KMH töögruppi kuulub uuringu ja  väiketiir (Sterna albifrons) sisueksperdina:  räusktiir (Sterna caspia) HELCOM ekspert ---  merisutt (Petromyzon marinus)  euroopa angerjas (Anguilla anguilla)  vinträim (Alosa fallax)  hink (Gobitis taenia)  lõhe (Salmo salar)  siig (perekond) (Coregonus sp.)  tursk (Gadus morhua)  euroopa süsikas (Pollachius pollachius)  võldas (Cottus gobio) 69  suttlimusk (Lumpenus lampretaeformis) ---  viigerhüljes (Phoca hispida botnica)  pringel (Phocoena phocoena) ning biotoobid:  avamere (sügavad) veed allpool halokliini  meriheina madalikud  makrofüütide madalikud  jõesuudmed  rannikubasseinid Kaitsealad ja TT tuulepargile lähim hoiuala on TT Tuulepargialal kaitsealad puuduvad. kaitsealused liigid tuulepargist ca 22 km kaugusele itta jääv Kaitsealustest liikidest võib Pärnu lahe hoiuala (KLO2000286). tuulepargialal ja selle lähialal kohata viiger- ja hallhüljest. Mõju kaitsealustele liikidele võib avalduda lindude rändes. Müra, infraheli, Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 järgi on TT tuulepargi rajamise ja kasutuse (sh vibratsioon ja välisõhus leviv müra inimtegevusest hooldustegevus) aegset müra, infraheli, madalsageduslik põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu vibratsiooni ja madalsageduslikku müra, müra või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või sh mõju kaladele, käsitleb: liikuvad allikad. Veealust müra seadus ei  Uuring 14 Välisõhu müra reguleeri. uuring  Uuring 15 Veealuse müra Ehitus- ja käiduaegsete mõjude uuring leevendamise üheks oluliseks tingimuseks on, et mürarikkad tegevused (nt KMH töögruppi kuulub uuringu ja tuulikuvundamentide paigutamine, sisueksperdina: mürarikkad hooldus- ja remonttööd) ei müra, vibratsiooni uuringute ekspert. toimuks kalade kudeajal ja -piirkonnas, mil piiratud alale on kogunenud palju kalu või hülgeid. Vee kvaliteet Oluline mõju vee kvaliteedile ilmneb Tehakse: tuulikutele vundamentide rajamisel, kui  Uuring 4 Lainetuse, paiskub veesambasse suurtes kogustes hoovuste ja heljumi heljumit, milles võib lisaks leiduda ka mõõtmine ja ohtlikke aineid. modelleerimine  Uuring 6 Logistika, ehitus- Vee kvaliteeti on käsitletud peatükis 4.1.5 ja hooldusaegsete tööde Vee kvaliteet korralduse kontseptsiooni EMP-2021 MH aruandes on toodud, et mõju uuring veekvaliteedile on tuulepargi ja kaablitrassi  Uuring 24 Renoveerimise- rajamise faasis negatiivne, kuid väheoluline, ja eemaldamise uuring sest mõju on lühiajaline ja lokaalne ning võrreldes loodusliku muutlikkusega ja KMH töögruppi kuulub uuringu ja muude inimtegevuse mõjudega väike. . sisueksperdina vee kvaliteedi ja heljumi ekspert. Välisõhk Tuulikute kasutusel välisõhku mõjustab Ei hinnata, kuna mõju ei eeldata. hooldustööde tegemistel hooldussadamast tuulepargialale liikuvad laevad ja talvel tuulepargi sees ja tuulepargi ümber jäätõrjega seotud tegevused. 70 Eeldades, et kõik need tegevused toimuvad vastavalt seadustega kehtestatud nõuetele, korras tehnika ja mehhanismidega, mingeid õhusaaste probleeme ei ole. Õhusaaste probleemid võivad tekkida avarii või selle ohu olukorras, siis tuleb koheselt tegutseda vastavalt ohuolukorra lahendamise plaanile. Ka H2O-elektrolüüserite (reaktsioonil eraldub O2 ja H2) või H2-kütuseelementide töö (eraldub vesi) ei mõjuta välisõhku. Tuul, lainetus ja Tuulikute vundamendid, kui vees asuvad Tehakse: hoovused takistused mõjutavad otseselt lainetust,  Uuring 3 Tuuletingimuste hoovusi ja segunemist vahetult nende uuring ümbruses. Olenevalt nt tuulikute paiknemisest ja tuulepargi suurusest võivad Määratakse tuuleparameetrid, mis need mõjud ulatuda ka teatud kaugusele puhuvad projekti alal. Uuringu tuulepargi aladest. tulemuste alusel on võimalik modelleerida lainetust ja hoovusi. Tuulikud mõjutavad ka tuuletingimusi Lisaks sõltub tuule tugevusest tuulikute vahetuses läheduses ja teatud jääväljade liikumise kiirus (jõud tuuliku vahemaa taha allatuult, mis omakorda vundamentidele) ja tuule poolt põhjustavad muutusi lainetuse, hoovuste ja avaldatav jõud tuulikule. segunemise tingimustes tuulikutest allatuult. Tehakse: Läheduses puuduvad ka surfirannad, mille  Uuring 4 Lainetuse, sõidutingimused oleksid turbulentsete tuulte hoovuste ja heljumi poolt rikutud. Iga-aastasest Muhu väina mõõtmine ja regatist osavõtjate jaoks pakuks läbisõit turbulentsest tuulepargialast ekstraelamuse. modelleerimine Uuring baseerub mere põhja Tuuled, ptk: batümeetria ja tuuletingimuste uuringul. 4.1.1 Tuul Modelleeritakse lainetingimused kõikidest suundadest. Hinnatakse Lainetus ja hoovused, ptk: tuuliku vundamentide mõju lainetusele 4.1.2 Lainetus ja hoovused hoovustele ja settetranspordile. Teostatakse arvutus ehitusaegse heljumi EMP-2021-s on toodud, et tuulikute mõju leviku mõjuulatuse kohta. vee voolule ja hoovustele on seniste uurimuste põhjal peetud väheoluliseks ja KMH töögruppi kuulub uuringu ja lokaalseks. sisueksperdina vee kvaliteedi ja heljumi ekspert. Rahvusvaheliselt tunnustatud tuuleuuringute firma valitakse hankemenetlusega. Jääolud ja -riskid Liivi lahe avaosas on oluliseks merelisi Tehakse: tegevusi takistavaks teguriks triivjää ja  Uuring 5 Jääolude sellest põhjustatud potentsiaalsed kahjud täpsustav uuring avamere ja rannikurajatistele. Uuringus hinnatakse jääkihi paksust, Jääolusid ja -riske on käsitletud peatükis tugevust, esinemist, rüsijää 4.1.3 Jääolud ja jääriski hinnang tekkevõimalust, triivjääga kaasnevaid jõude. Analüüsitakse erinevate Erinevate asjaolude – tuule ja hoovuse vundamenditüüpide sobivust tuuleparki. kiirus, jää ruumilise jaotuse, jää eri liikide 71 jne kokkulangemisel võib triivjää KMH töögruppi kuulub uuringu ja põhjustada olulisi kahjustusi avamere sisueksperdina: rajatistele ja raskendada laevade jäämõjude ekspert. navigatsiooni. Kumulatiivsed Mitme võimaliku lähestikuse Tehakse uuring ja hinnatakse mitme mõjud meretuulepargi arendusega ning intensiivse lähestikuse meretuulepargi mõju veeliiklusega samas piirkonnas võib tekkida veeliikluse ohutusele. oht veeliiklusele Tehakse : EMP-2021-s on toodud, et üheks  Uuring 6 Logistika, ehitus- olulisemaks mõjude koondumiskohtadeks ja hooldusaegsete tööde on tuuleenergeetika ala nr 1 Liivi lahes. korralduse kontseptsiooni Põhjuseks on see, et Liivi ja Riia lahtede uuring piirkondades on tuuleenergeetika alasid  Uuring 16 Võimalike planeeritud ka Pärnu mereala planeeringu ning Läti mereala planeeringuga. Lisaks on kumulatiivsete mõjude esitatud hoonestusloa taotlused Liivi lahe uuring linnustikule, tuulepargi ja Tuuletraali tuulepargi kalastikule, hüljestele ja rajamiseks. nahkhiirtele ning veeliiklusele Üheks suurimaks ohuks on kindlasti linnustikule kui ka teistele liikidele ning KMH töögruppi kuulub kumulatiivsete mereelupaikadele ja sealsele elustikule ja sotsiaalmajanduslike mõjude ekspert üheaegne suurte tuuleparkide ehitustegevus. Eelkõige võivad mõjud kuhjuda Liivi lahes, kuhu mereala planeering näeb ette tuuleenergeetika ala nr 1 ning Eesti ja Läti riigid kavandavad ELWIND arendusala. Tuuleparkide koosmõju on käsitletud peatükis 4.2.4 Meretuuleparkide kumulatiivne mõju Liivi lahes 4.2.5 Suure väina püsiühendus ning võimalikud TT/ELERING-i juhtmete kumulatiivsed mõjud Kliimamuutustega Tormituuli ja üldist tuulerežiimi muutust KMH aruande koostamise käigus kohanemine peetakse Euroopas üheks suurimaks hinnatakse kavandatava tegevuse mõju probleemiks. Ekstreemsed tuulekiirused kliimamuutustele ja kliimamuutustest kujutavad ohtu inimestele, mere- ja tingitud mõjusid kavandatavale lennuliiklusele, transpordile ning tegevusele, arvestades Eesti tuleviku infrastruktuurile. kliimastsenaariume aastani 2100. Talvel võivad tormituuled põhjustada Hindamisel kasutatakse kõiki käesoleva ohtlikku triivjää liikumist, mis võib KMH raames läbiviidavaid uuringuid: põhjustada olulist ohtu tuulikupargile.  6.2.2 KMH-s tehtavad uuringud Läänemere jääga kaetus langeb oluliselt aastaks 2040, mil Soome lahe rannikualad, Väinameri ja Liivi laht on endiselt jääs, kuid jää paksus on kahanenud kaks kuni kolm korda. Kliimamuutustega kohanemist on käsitletud peatükis 72 4.1.4 Kliimamuutustega kohanemine Positiivne on see, et kasvav aasta keskmine tuulekiirus võimaldab kodumaisest tuuleenergia ressursist rohkem tulu saada. Piiriülene VV korralduses nr 313 on toodud, et kuna Tuuletraal enam ise ei kavada Läti keskkonnamõju taotleja kaalub meretuulepargi liitumise kaablit, kuna sellega professionaalselt küsimuses koostöövõimalusi ka võimaliku tegelevad Eesti ja Läti Põhivõrgud. täiendava Eesti-Läti vahelise elektriühendusega, võib kaasneda EESTI mereala planeeringus on toodud, kavandatava tegevusega oluline piiriülene et otsest piiriülest mõju planeeringuga keskkonnamõju. ei kaasne. Samas kui kavandatavad tuulepargialad soovitakse tulevikus Vastavalt KeHJS § 30 lõikele 3 kaabli abil ühendada välismaaga (Läti, Keskkonnaministeerium teavitas koostöös Soome või Rootsi), võib see tegevus TTJA-ga 7.02.2020 kahest Liivi lahe kaasa tuua piiriülese mõju esinemise. meretuulepargi projekti (Tuuletraal OÜ ning Eesti Energia AS) KMH-dest naaberriike Nagu näha vasakpoolses tulbas on (Rootsi, Soome, Läti, Leedu). LÄTI soov, et pöörata tähelepanu paljudele olulistele asjaoludele (LÄTI Riikide tagasisidet on käsitletud peatükis punktid 7 ja 8 ei kohaldu), selleks 4.2.3 Piiriülene keskkonnamõju tehakse: LÄTI seisukohad, vt terviklikult ka 9.  Uuring 26 Piiriüleste KMH programmi eelnõu mõjude kaardistamise uuring (2020=v1) koostamisse kaasamise ülevaade Töös osalevad kõik KMH töögruppi liikmed vastavalt vajadusele ning 1. Navigation safety and possible kaasatakse LÄTI eksperte. impacts on the navigation areas and navigation regime, impact on accessibility of Latvian ports and the reserved navigation areas in the Maritime Spatial Plan of the Republic of Latvia. 2. Possible changes in navigation regime and restrictions on navigation during the operation of facilities and in the event of an accident. 3. Intended security and protection areas, planned/potential facility service sites, fuel and other facility supply and resource delivery routes. 4. The danger area in the event of accident, possible accident scenarios, their course and planned countermeasures in the case of human search and rescue operations. 5. Possible impact on the dynamics of sediment flow and the regime of current flow. 6. Possible impacts on underwater habitats, birds and marine fauna. 7. Possible impact on the protected territories of European significance (Natura 2000) – „Randu plavas“ and the marine territory „Ainaži-Salacgrīva“. 8. Possible growth of the population of seagrass (increase in nutrient base due to 73 the infrastructure for aquaculture). 9. Cumulative impacts of both projects. Sotsiaal- Tegemist on väga oluliste tegurite/mõjude Tehakse: majanduslikud kompleksiga.  Uuring 6 Logistika, ehitus- mõjud : ja hooldusaegsete tööde inimese tervis, EMP-2021-s leitakse, et piirkondlikult on korralduse kontseptsiooni heaolu ja vara; Eestis enim potentsiaali tuuleenergeetika uuring tööhõive; arendamiseks avameretuuleparkides. Eesti, KOV ja Uuringus hinnatakse väikesadamate, kogukondade Meretuuleenergeetikal on laiem positiivne ja süvasadamate jt. kasutamise võimalust areng; pikaajaline mõju. Tuuleparkide Eestis ja Lätis. Leitakse sadamad, mille turism ja kavandamisel on oluline mõju riiklike kaudu ehitamine või hooldamine on rekreatsioon. taastuvenergeetika eesmärkide väiksema keskkonnamõjuga. saavutamisele ja süsinikneutraalse majanduse suunale.  Uuring 17 Sotsiaalsete, Tuuleenergeetikal on oluline roll majanduslike ja majandusliku ja sotsiaalse innovatsiooni kultuuriliste mõjude uuring loomises ja edasikandmises ning täiendava tööhõive võimaluste loomises. Uuringus käsitletakse kavandatud tegevuse mõju kohalikele Võimalikud negatiivseid mõjusid on nt omavalitsustele ja veeliiklusele, loodusturismile, vähenevate rannikukogukondadele. Uuringus kalavarude ja kalapüügivõimaluste tõttu antakse hinnang arendustegevuse kalandusele jmt. positiivsest ja/või negatiivsest mõjust tööhõivele, veeliiklusele, loodus- ja kultuuriturismile, rekreatsioonile ja rannapiirkonna kinnisvarale, võimalike vähenevate kalavarude ja kalapüügivõimaluste tõttu kalandusele jmt. Uuringu täiendavaks sisendiks võtab arendaja „lisakompensatsiooni mehhanismi“ rakendamise käigus tekkivad kontaktid isikute ja organisatsioonidega. Vt ka 2.1 Arendaja eesmärgid KMH töögruppi kuuluvad uuringu ja sisuekspertidena: kumulatiivsete ja sotsiaalmajanduslike mõjude (visuaalne, logistiline mõju, energeetilised ja tasuvusarvutused ja hinnangud ning analüüsid) ekspert ja kultuuriliste mõjude ekspert. Visuaalne mõju EMP-2021 on toodud, et visuaalse mõju Tehakse: minimeerimiseks tuleb tuulikud koondada Uuring 18 Visuaalne uuring võimalikult kompaktsetesse gruppidesse arvestades tuulikute tehnoloogilistest Uuring teostatakse koostöös Ruhnu, lahendustest tulenevaid vajadusi (nt Kihnu, Saaremaa, Muhu, Lääneranna, arvestada hajutatusega, et tuulikud saaksid Pärnu (Tõstamaa osavald), Lääneranna toota maksimaalselt energiat ja oleksid ja Häädemeeste omavalitsusega. võimalikult pikaealised). Silmapiir peab olema liigendatud, st mitte kaetud lausaliselt KMH töögruppi kuulub uuringu ja tuulikupargiga. sisueksperdina: kumulatiivsete ja sotsiaalmajanduslike Palja silmaga on nähtavuse piiriks 35 km. mõjude (visuaalne, logistiline mõju, 74 150 m kõrgusel asuvat tuuliku gondlit on energeetilised ja tasuvusarvutused ja binokliga võimalik eristada ca 50 km hinnangud ning analüüsid) ekspert kauguselt. 300 m kõrgusel olevat tuuliku ning vajadusel kaasatakse laba tippu on võimalik väga hea nähtavuse maastikuarhitekt korral binokliga eristada ca 70 km kauguselt. Veealune Vastavalt MuKS § 32 lg 2 tehakse sisevetes, Tehakse: kultuuripärand territoriaalmeres, piiriveekogus või  Uuring 25 majandusvööndis enne ehitamist, sealhulgas Allveearheoloogiline uuring rajatise ja seadmestiku paigaldamist või veealuse kultuuripärandi säilimist ohustada Uuringus selgitatakse võimalikku mõju võiva muu tegevuse kavandamist uuring. veealusele kultuuripärandile ja Meretuulepargi rajamine on tegevus, mis süstematiseeritakse varasemad ohustab veealust kultuuripärandit, sh Transpordiameti, Mereväe ja arheoloogiapärandit. Allveearheoloogiline Muinsuskaitseameti uuringud nende uuring tuleb teha KMH käigus (MuKS § 31 arvestamiseks tehtavas uuringus. lg 3, § 46 lg 6 ja Vabariigi Valitsuse määrus Allveearheoloogiline uuring tuleb läbi nr 25, vastu võetud 5.05.2019). Enne viia ettevõtte poolt, kus töötab vastava uuringu läbi viimist peab pädev isik esitama ala pädevustunnistusega Muinsuskaitseametile uuringukava ja isik ning kes on esitanud muinsus-kaitse uuringuteatise, pärast uuringu läbi viimist valdkonnas tegutsemise kohta uuringuaruande (MuKS § 46-48). majandustegevusteate (MuKS § 68-69). KMH töögruppi kuulub uuringu ja sisueksperdina veealuse kultuuripärandi ekspert. Majanduslikkus: Taastuvenergia arendamine minimeerib Tehakse: energiatootmise energiasektori keskkonnamõjusid, tugevdab  Uuring 19 Elektriülekande tasuvus ja energiajulgeolekut ning tõstab uuring elektrienergia majanduse konkurentsivõimet.  Uuring 22 Elektrienergia kvaliteet. kvaliteedi uuring „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“  Uuring 23 Vesiniku seab eesmärgiks taastuvate energiaallikate järk-järgult suureneva kasutuselevõtu elektrolüütilise tootmise, lõpptarbimise kõigis sektorites. salvestamise ja kütuseelement- Seega meretuulepargis elektritootmine elektrijaamas elektriks taastuvenergia baasil loob eeldused tagasikonversiooni uuring fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Analüüsitakse ka võimalikest uutest konverterjaamadest lähtuvaid kvaliteeditegureid. Analüüsitakse rohelise vesinikuga 25%-se juhitava võimsuse tasuvusstsenaariume. Vesiniku tootmine, Meretuuleparkide juures on oluline tagada Tehakse: salvestamine ja maksimaalne tootlikkus. Seda võimaldab,  Uuring 23 Vesiniku kasutamine kui tuuleenergiast toodetud taastuv- elektrolüütilise tootmise, elektrienergia ülejääv võimsus salvestatakse salvestamise ja näiteks rohelise vesiniku tootmisse. Paljud kütuseelement- riigid kaaluvad ning juba teevad elektrijaamas elektriks pilootprojekte rohelise vesiniku tootmiseks meretuuleparkide juures tagasikonversiooni uuring (Keskkonnaministeeriumi 27.03.2020 nr 7- 12/20/12-4 kirjast TTJA-le). Uuringuga valitakse sobivad tehnoloogiad. Elektrolüüsiks ca 50% ja kütuseelementidele ca 25% tuulepargi koguvõimsusest. Lähimaks eesmärgiks on tuuleelektrijaama võimsuse juhitavus 75 tasemel 25% koguvõimsusest Veealused Tuulepargi tuulikute vundamendi ala Tehakse: lõhkekehad ja ettevalmistamisel, vundamentide ja  Uuring 1 Batümeetria muud ohtlikud merekaabli paigaldamistööde käigus uuring objektid kujutavad kõikvõimalikud veealused lõhkekehad ja ohtlikud objektid olulist ohtu Uuringus selgitatakse välja tuulepargi ja inimeste elule ja kasutatavatele seadmetele. kaabli koridoride alal lõhkekehade Enne ohu likvideerimist ei tohi teha mitte olemasolu või nende puudumine. mingeid veealuseid töid. Mereseireradarid EMP-2021-s on toodud, et tuulikud ei tohi Tehakse: põhjustada riigikaitseliste õhu- ja  Uuring 8 Hinnang mereseiresüsteemide töövõime vähenemist, tuulepargi tuulikute mõjust vajadusel tuleb välja töötada ja rakendada mereseire- ja ESTER kompensatsioonimehhanisme. sidesüsteemidele Uuringus käsitletakse tuulepargist avalduvaid mõjusid mereseireradaritele ja ESTER sidesüsteemidele koostöös Siseministeeriumi, Politsei ja Piirivalveametiga. Mereseireradarite mere-raadioside töövõime tagamiseks ja riigipiiri kaitseks tehakse koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga.  Uuring 20 Riigikaitse terviklahenduste ja kompensatsioonimehhanis mide uuring Uuringu läbiviimisel tehakse koostööd Kaitseministeeriumiga. Navigatsioon Tuulikute paigutuse täpsustumisel Transpordiametiga tehakse tuulepargi järgmistes tuulepargi arendamise etappides rajamisel ja kasutamisel koostööd ohutu tuleb kavandada ka tuulepargi veeliikluse tagamiseks tuulepargis ja navigatsioonimärgistus ning kooskõlastada tuuleparki ümbritsevas meres. see Transpordiametiga. Navigatsioonimärgistus on üks, kuid mitte Tehakse: tingimata ainus navigatsiooniriskide leevendusmeede. Samuti ei ole  Uuring 7 Hinnang navigatsioonimärkide halb nähtavus ainuke tuulikute mõjust navigatsioonirisk. Ka tuulikute navigatsioonimärkide või - lennuohutustuled võivad eksitada tulede (sh tuletornid ja laevaliiklust. sihid) eristamisele veeliiklejate poolt ja Peatükis laevaliiklusele 2.2.3 Trassid ja liikluskorraldus on näidatud laevateed võimalikesse Analüüsitakse kõiki võimalikke ehitusaegsetesse tugisadamatesse. Samuti on navigatsiooniriske ja näidatud TT tuulepargi ühe eeldatava leevendusmeetmeid. hooldussadama (Kõiguste väikesadam) Hinnatakse ja pakutakse välja laevatee. Nagu joonistelt näha, ei asu TT veeliiklejatele paremini märgatavaid tuulepark laevateedel. navigatsioonimärkide ja -tulede lahendusi. Tuulepargi märgistamisel laevaliikluse jaoks tuleb lähtuda IALA (International 76 Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities) juhendist „Recommendation O-139 on The Marking of Man-Made Offshore Structures (Transpordiameti (Veeteede Ameti) 27.03.2020 nr 6-3-1/608 kirjast TTJA-le). Lennuliinid Joonisel Joonis 12 Tuulepargi Lennuliinide navigatsioonisüsteemide asendiskeem, kogu regioon häiringute vältimiseks tehakse koostööd on Ruhnust näidatud visuaallennuliinid Transpordiametiga. Kuressaarde ja Kihnu saarele. Tehakse Allpool on toodud väljavõte Eesti Energiale  Uuring 21 Õhuliikluse saadetud kirjast: häiringute vältimise uuring (Transpordiameti (Lennuameti) 17.03.2020 nr 4.6-8/20/1006-2 kiri Liivi lahe meretuulepargi mõju lennuühendusele Ruhnu saarega TTJA-le). Ruhnust põhjakaarde planeeritav tuulepark võib tekitada turbulentsust, samuti udu, millega kaasneb nähtavuse halvenemine ja õhusõidukite jäätumine talvel. Praegu toimuvad Ruhnu lennud üksnes visuaaltingimustes, väljaspool jäätumist ning miinimumlennukõrgusel (150 meetrit maa- või merepinnast). Tuulikute tekitatava udu kandumisel lennumarsruudile nähtavus ja lennutingimused halvenevad ning lennuk peab ohutuse tagamiseks pöörduma tagasi lähtelennuväljale. Ka püütakse lennul vältida sajualasid, mistõttu tuleb ette lennutrajektoorist kõrvalekaldumisi, mis muutuksid tuulikute vahel lendamisel ohtlikuks. Viimane asjaolu muudab kasutuks ka takistustevaba lennukoridori loomise. Eelnevast lähtudes leiab Lennuamet, et Ruhnu saarest põhjakaares paiknevate kuni 300 meetri kõrguste tuulikutega pole võimalik tagada stabiilset ja ohutut lennuühendust Ruhnu saare, Kuressaare ja Pärnu vahel praegustel tingimustel. Üheks võimalikuks lahenduseks on luua Ruhnu lennuväljale instrumentaallähenemise võimekus (Kuressaare lennuväljal on see juba olemas, Pärnu lennuväljal saab rekonstrueerimise järel olema) ning tuua liinile vastava võimekusega õhusõiduk Likvideerimine Turbiini elueaks on kavandatud 25 - 30 Tuulikute eeldatava asendamise – iga 25 aastat, vundamendi ja masti elueaks 50 aastat – ja vundamentide lammutamise aastat. ning kaabelduse eemaldamise – peale 50 või 100 aastat - mõjude prognoos. Tuulikute vundamentide likvideerimisega (ptk 6.2.2 uuring nr 23). kaasneb oluline mõju nagu rajamisegi käigus, kui tööde käigus toimub merepõhjas Tehakse: rohke heljumiteke. Tekkinud heljumi leviku  Uuring 4 Lainetuse, ulatuse vähendamiseks on vajalikud heljumi 77 levikut vähendavad meetmed. Meetmed on hoovuste ja heljumi samad kui rajamisel. Võimalik, et 50 või mõõtmine ja 100 aasta jooksul on tehnoloogiliselt ja modelleerimine logistiliselt väljatöötatud paremini toimivad  Uuring 24 Renoveerimise- heljumi levikut minimeerivad meetmed. ja eemaldamise uuring KMH aruandes tuuakse välja tuulepargi rajamisest ning kasutamisest avalduda võivad negatiivsed mõjud ja riskid (sh ohutusküsimused), nende vältimise ja leevendamise meetmed (vajadusel esitatakse seireprogrammid, mis sisaldab informatsiooni seirepunktide asukoha ja seire sageduse ning andmete kättesaadavuse kohta). 5. Natura eelhindamine Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ. Kavandatakse meretuuleparki Liivi lahe põhjaosas ca 90 km2 ruudukujulises akvatooriumis, 25 km Kihnu saarest läänes. Tuulepargi elektriline ühendamine toimub, kas ELERING tehissaarele, vastavalt EMP-2021 või maakaabliga Virtsu kaudu maabumisega Lihulasse 330 kV alajaamalähedale. Kavandatav maakaabel läbiks loodus- ja linnuala ca 5 km pikkuselt meres ja ühe alternatiivina ca 2.5 km pikkuselt piki vana Virtsu raudteetammi (kõrgepingeliinide koridori kasutamise korral jäetakse endise raudtee tammi variant ära). EMP-2021 MH aruande peatükis 4.3 Natura 2000 hindamine on toodud, et (kursiivis osa, lihtsustustega): (st tuuleenergeetika arendusalalt nr 1) Virtsu kulgev kaablikoridor läbib Väinamere loodusala meres ca 5 km pikkusel lõigul ning lisaks väikeses ulatuses ka maismaad (laiud, rannik). Teadaolevalt asub piirkonnas viigerhülge Väinamere ja Liivi lahe vaheline rändekoridor. Hallhülge jaoks olulisi alasid (nt lesilad) piirkonda ei jää, kuid tegemist on väga ulatuslikel aladel liikuva liigiga ja seetõttu liigi isendeid piirkonda kindlasti ka satub. Teadaoleva info … valguses ei kaasne merekaablite rajamise ega olemasoluga mereimetajatele olulist mõju ning (st merealaplaneeringu) strateegilise planeerimise etapis puudub vajadus leevendavaid meetmeid kavandada. Kavandatud kaablikoridor läbib loodusalal merelistest elupaikadest karide elupaigatüüpi ning lisaks läbib maismaa osas mitmeid rannikuga seotud elupaiku (sh esmatähtsaid elupaigatüüpe mille osas ei saa ebasoodsa mõju (nt pindala vähenemine) esinemist välistada. (st Alternatiivse) kaabli asukohas välditakse täielikult nii maismaa ja rannikuelupaikade läbimist kui ka merelistest elupaikadest karide läbimist ja seega välditakse nende elupaikade kahjustamist. (st Alternatiivne) kaablikoridor läbib osaliselt liivamadalate elupaika. Tulenevalt liivamadalate elupaiga iseloomust (pehmed setted) on võimalik tehniliste lahenduste jm ära hoitav kaabli paigaldamise ja toimimisega kaasnev püsiv ja pöördumatu ebasoodne mõju elupaigale. Pehmetesse setetesse süvistatava kaabli koridoris saab elupaik hiljem taastuda. EMP-2021 MH aruandes hinnatud Tuuletraalile sobiv kaablitrass „lõpetatakse“ ca 700 m maabumispunktist maismaa suunas. Kuna Tuuletraali kaabel/torujuhe kulgeb ühe alternatiivina edasi mööda vana raudteetammi (Tammi tee), siis ca 2.7 km pikkuse Väinamere linnuala läbiva lõigu lähedusse jääb hallpearähn (Picus canus) leiukoht. Endise raudtee tammi lõik külgneb: liivased ja mudased pagurannad (1140) ja laiad madalad lahed (1160) elupaigatüüpidega Kaablikoridor läbib: veealused liivamadalad (1110) elupaigatüüpi. Kavandatu täpsem kirjeldus, vt ptk 2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus 78 Kuna KMH protsessis lisandub senisele informatsioonile oluliselt rohkem informatsiooni kavandatu mõjude kohta, siis KMH aruande koosseisus viiakse läbi täiendav Natura eelhindamine. Kui tegevus võib eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, siis jätkatakse asjakohase hindamisega. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena Natura 2000 ala(de) kaitse- eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Natura hindamise esimeseks etapiks on „Natura eelhindamine“, mille eesmärgiks on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas ja millises mahus on vajalik liikuda „Natura asjakohase hindamise“ etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Käesoleva KMH programmi etapis viiakse läbi Natura eelhindamine osalises mahus kuna kavandatava tuulepargi kaabliühenduste asukohad nii merealal kui maismaal veel KMH protsessi käigus täpsustuvad. KMH programmi staadiumis tuleb välistada Natura eelhindamise tulemusena tegevuse negatiivse mõju esinemine, et mitte alustada alles KMH aruandes eelhindamise läbiviimist kriitiliste alade/tegevuste osas. Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura ala standard andmevormi info; Keskkonnaregistri andmebaasid jms). Natura eelhindamise läbiviimisel kasutatakse:  „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 rakendamisel Eestis“ (Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Tellija: Keskkonnaamet)  Euroopa Komisjoni juhend dokument „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted 8 (2018) ja  Euroopa Komisjoni juhend „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ajakohastatud versioon (avaldatud 28.09.2021) .  „Wind energy developments and Natura 2000“ (European Union, 2011). 5.1 Kokkuvõte: Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Vt alljärgnev Tabel 9 Natura eelhindamine Natura eelhindamise protsessi tulemusena ei saa välistada negatiivse mõju tekkimise võimalust kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas olevatele järgmistele alade:  Kahtla-Kübassaare loodusala  Karuse-Linnuse loodusala  Väikese väina loodusala  Väinamere linnuala  Väinamere loodusala kui ei rakendata leevendusmeetmeid ja ei teostata seiret ega järelevalvet. Eriti ohtlikud võivad olla avariiolukordade tekkimised merel, mis võiksid kaasa tuua õli reostusohu. Merepõhja (või pinnasesse) maetud kaablite / torujuhtme rajamise mõju linnustikule ei ole oluline ning välistatud on ebasoodne mõju Natura linnuala kaitse-eesmärkidele tööde teostamise läbiviimise aja valiku leevendava meetme kaudu. Tuginedes suurenenud alusteadmistele KMH protsessis, viiakse täiendavate leevendusmeetmete ja seire määramiseks mainitud Natura aladel läbi täiendav Natura eelhindamine. 79 Tabel 9 Natura eelhindamine Natura ala nimetus / kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine Natura eel- Alade koondvaade: hindamise https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse *- Kasutatud allikas: Lainetuse ja tulemused heljumi leviku modelleerimine Loode-Eesti meretuulepargi KMH aruande koostamiseks, Taavi Liblik, Germo Väli, TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2019 Allirahu loodusala Projekti osa nr 1 Ebasoodne Keskkonnaregister RAH0000005 Ca 90 km2 ruudukujuline mõju on Rahvusvaheline kood EE0040402 tuulepargiala asub ligikaudselt 2 välistatud Pindala kokku 1970.5 ha mõttelise joone ristumiskohas: https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu. ationally-important-area/8953315 Vahemaa Kihnuni on ca 25 km. Tuulikute ehitamine, käit ja eemaldamine häirib häirib linde, kalu ja hülgeid. Pinnasetööde mõjuala* on ca 10 km raadiuses ehitusobjektist (n tuulik). Projekti osa nr 2 Ca 50 km pikkuselt tuulepargist Virtsu kulgev merekaabel või - kaablid ja/või komposiitplastikust H2 torujuhe sise-D=200 mm. Pinnasetööde mõjuala* on ca 10 km joonobjekti trassi teljest kummalegi poole. I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on karid Projekti osa nr 3 (1170) ja väikesaared ning laiud (1620); II lisas Ca 20 km pikkuselt Virtsust nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on Lihulasse kulgev maakaabel või - hallhüljes (Halichoerus grypus); kaablid ja/või komposiitplastikust H2 torujuhe sise-D=200 mm. Trassiks kasutatakse kõrgepingeliinide koridori ja/või vana raudtee muldkeha. Paigaldus nii avatud kaevisega kui ka suundpuurimisega. Mõjuala lokaalne. Projekti ükski osa pole Natura ala kaitsekorraldusega otseselt seotud ega vajalik. Käesolev Natura ala ei jää Projekti ühegi osa mõjualasse. 80 Gretagrundi loodusala Projekti osa nr 1 Ebasoodne Keskkonnaregister RAH0000674 Ca 90 km2 ruudukujuline mõju on Rahvusvaheline kood EE0040500 tuulepargiala asub ligikaudselt 2 välistatud Pindala kokku 14727.7 ha mõttelise joone ristumiskohas: https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu. ationally-important-area/9028190 Vahemaa Kihnuni on ca 25 km. Tuulikute ehitamine, käit ja eemaldamine häirib linde, kalu ja hülgeid. Pinnasetööde mõjuala* on ca 10 km raadiuses ehitusobjektist (n tuulik). Projekti osa nr 2 Ca 50 km pikkuselt tuulepargist Virtsu kulgev merekaabel või - kaablid ja/või komposiitplastikust H2 torujuhe sise-D=200 mm. Pinnasetööde mõjuala* on ca 10 km joonobjekti trassi teljest kummalegi poole. I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on Projekti osa nr 3 veealused liivamadalad (1110) ja karid (1170) Ca 20 km pikkuselt Virtsust Lihulasse kulgev maakaabel või - kaablid ja/või komposiitplastikust H2 torujuhe sise-D=200 mm. Trassiks kasutatakse kõrgepingeliinide koridori ja/või vana raudtee muldkeha. Paigaldus nii avatud kaevisega kui ka suundpuurimisega. Mõjuala lokaalne. Projekti ükski osa pole Natura ala kaitsekorraldusega otseselt seotud ega vajalik. Käesolev Natura ala ei jää Projekti ühegi osa mõjualasse. 81 Kahtla-Kübassaare linnuala Projekti osa nr 1 Ebasoodne Keskkonnaregister RAH0000125 Ca 90 km2 ruudukujuline mõju on Rahvusvaheline kood EE0040412 tuulepargiala asub ligikaudselt 2 välistatud Pindala kokku 14090.2 ha mõttelise joone ristumiskohas: https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu. ationally-important-area/8953110 Vahemaa Kihnuni on ca 25 km. Tuulikute ehitamine, käit ja eemaldamine häirib häirib linde, kalu ja hülgeid. Pinnasetööde mõjuala* on ca 10 km raadiuses ehitusobjektist (n tuulik). Projekti osa nr 2 Ca 50 km pikkuselt tuulepargist Virtsu kulgev merekaabel või - kaablid ja/või komposiitplastikust H2 torujuhe sise-D=200 mm. Pinnasetööde mõjuala* on ca 10 km joonobjekti trassi teljest kummalegi poole. liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on luitsnokk- Olulised häiringud linnualani part (Anas clypeata), viupart (Anas penelope), tõenäoliselt ei ulatu ning sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas ehitustöödega vette paisatud querquedula), rääkspart (Anas strepera), hallhani e heljumi alale kandumise tõenäosus roohani (Anser anser), punapea-vart (Aythya ferina), on tehnoloogilisi tuttvart (Aythya fuligula), valgepõsk-lagle (Branta ettevaatusabinõusid kasutusele leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll võttes väike ning selle võimalik (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus mõju ajutine ja ebaoluline. aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik Projekti osa nr 3 (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), Ca 20 km pikkuselt Virtsust merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Larus Lihulasse kulgev maakaabel või - canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas kaablid ja/või komposiitplastikust (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), H2 torujuhe sise-D=200 mm. mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras Trassiks kasutatakse (Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus albellus), kõrgepingeliinide koridori ja/või jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus vana raudtee muldkeha. Paigaldus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), nii avatud kaevisega kui ka roherähn e meltsas (Picus viridis), sarvikpütt suundpuurimisega. Mõjuala (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), lokaalne. naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e Projekti ükski osa pole Natura ala räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir kaitsekorraldusega otseselt seotud (Sterna paradisaea), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja ega vajalik. kiivitaja (Vanellus vanellus); Käesolev Natura ala ei jää Projekti ühegi osa mõjualasse. 82 Kahtla-Kübassaare loodusala Projekti osa nr 1 Ebasoodsat Keskkonnaregister RAH0000630 Ca 90 km2 ruudukujuline mõju ei saa Rahvusvaheline kood EE0040412 tuulepargiala asub ligikaudselt 2 välistada Pindala kokku 14090.2 ha mõttelise joone ristumiskohas: https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu. KMH ationally-important-area/8953111 Vahemaa Kihnuni on ca 25 km. aruande Tuulikute ehitamine, käit ja koosseisus eemaldamine häirib linde, kalu ja viiakse läbi hülgeid. Pinnasetööde mõjuala* on täiendav ca 10 km raadiuses ehitusobjektist Natura (n tuulik). eelhindamine. Kui tegevus Projekti osa nr 2 võib Ca 50 km pikkuselt tuulepargist eeldatavalt Virtsu kulgev merekaabel või - oluliselt kaablid ja/või komposiitplastikust mõjutada H2 torujuhe sise-D=200 mm. käesolevat Pinnasetööde mõjuala* on ca 10 Natura ala, km joonobjekti trassi teljest siis jätkatakse kummalegi poole. asjakohase hindamisega. I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on Projekti osa nr 3 veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased Ca 20 km pikkuselt Virtsust Kaabli / pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad Lihulasse kulgev maakaabel või - torujuhtme madalad lahed (1160), karid (1170), esmased kaablid ja/või komposiitplastikust rajamise rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), H2 torujuhe sise-D=200 mm. detailid merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning Trassiks kasutatakse (asukoht/tehn laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), kõrgepingeliinide koridori ja/või iline lahendus kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede vana raudtee muldkeha. Paigaldus jms) kasvualad - 6210), lood (alvarid - *6280), nii avatud kaevisega kui ka täpsustuvad sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (*6530), suundpuurimisega. Mõjuala konkreetsete lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), lokaalne. projektlahend liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad ustega. (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ning Projekti ükski osa pole Natura ala Täpsustuvad soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080); kaitsekorraldusega otseselt seotud ka mõju Kaitsekorralduskava ega vajalik. iseloom, https://infoleht.keskkonnainfo.ee ulatus ja Kahtla-Kübassaare hoiuala, Kübassaare Käesolev Natura ala jääb mõjuala maastikukaitseala, Muraja merikotka ja Projekti osa nr 2 mõjualasse. lokaalsel Ruhve merikotka püsielupaikade tasandil. (Kahtla-Kübassaare linnu- ja loodusala) Kaabli / Kaitsekorralduskava 2013-2022 torujuhtme Väljavõte kavast: 1110 LIIVAMADALAD rajamisel on Saaremaa kagurannikul laiuvad liivamadalad läbi sobiva peamiselt Liivi lahe avatumas osas, Väikese väina tehnilise piirkonnas ning väga vähesel määral leidub elupaik lahenduse ka lahtedes (Kõiguste, Saastna jt). Madalal on ning asukoha iseloomulik kõrgemate taimede (penikeel, heinmuda) valiku ning mändvetikate domineerimine. Lainetusele avatud võimalik piirkondades on laialdaselt levinud iseloomuliku välistada elustikuga liivamadalad, kus domineerivaks liigiks on ebasoodsad balti lamekarp (Macoma balthica). Avamere mõjud Natura liivamadalad jäävad enamuses hoiuala piiridest aladele. väljapoole. Elupaiga seisundile olemasoleva korra säilumisel ohtu ei ole. Liivamadalate pindala Kahtla- Kübassaare hoiulal on 2353 ha (ca 25% kogu alast). 83 Natura eesmärgiks on seatud 420,6 ha. Karuse-Linnuse loodusala Projekti osa nr 1 Ebasoodsat Keskkonnaregister RAH0000477 Ca 90 km2 ruudukujuline mõju ei saa Rahvusvaheline kood EE0040207 tuulepargiala asub ligikaudselt 2 välistada Pindala kokku 413.3 ha mõttelise joone ristumiskohas: https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu. KMH ationally-important-area/8953229 Vahemaa Kihnuni on ca 25 km. aruande Tuulikute ehitamine, käit ja koosseisus eemaldamine häirib linde, kalu ja viiakse läbi hülgeid. Pinnasetööde mõjuala* on täiendav ca 10 km raadiuses ehitusobjektist Natura (n tuulik). eelhindamine. Kui tegevus Projekti osa nr 2 võib Ca 50 km pikkuselt tuulepargist eeldatavalt Virtsu kulgev merekaabel või - oluliselt kaablid ja/või komposiitplastikust mõjutada H2 torujuhe sise-D=200 mm. käesolevat Pinnasetööde mõjuala* on ca 10 Natura ala, km joonobjekti trassi teljest siis jätkatakse kummalegi poole. asjakohase hindamisega. Projekti osa nr 3 Ca 20 km pikkuselt Virtsust Kaabli / Lihulasse kulgev maakaabel või - torujuhtme kaablid ja/või komposiitplastikust rajamise H2 torujuhe sise-D=200 mm. detailid Trassiks kasutatakse (asukoht/tehn kõrgepingeliinide koridori ja/või iline lahendus vana raudtee muldkeha. Paigaldus jms) nii avatud kaevisega kui ka täpsustuvad suundpuurimisega. Mõjuala konkreetsete lokaalne. projektlahend ustega. Projekti ükski osa pole Natura ala Täpsustuvad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on kuivad kaitsekorraldusega otseselt seotud ka mõju nõmmed (4030), kadastikud (5130), niiskuslembesed ega vajalik. iseloom, ulatus ja kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt- mõjuala punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), Käesolev Natura ala jääb lokaalsel rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), vanad Projekti osa nr 3 raudtee tasandil. loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad trassialternatiivi (teine Kaabli / (*9020), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel alternatiiv on kõrgepingeliinide torujuhtme (sürjametsad - 9060), puiskarjamaad (9070), koridoride kasutamine) rajamisel on soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja mõjualasse, sest trass kulgeb ca läbi sobiva jäärakute metsad (pangametsad - *9180) ning 440 m ala väiksema tehnilise siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud ruudukujulise lahustüki lahenduse liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk põhjaküljega paralleelselt. ning asukoha (Angelica palustris) ja roheline kaksikhammas valiku (Dicranum viride); võimalik välistada Kaitsekorralduskava ei ole ebasoodsad https://infoleht.keskkonnainfo.ee mõjud Natura aladele. 84 Kihnu loodusala Projekti osa nr 1 Ebasoodne Keskkonnaregister RAH0000331 Ca 90 km2 ruudukujuline mõju on Rahvusvaheline kood EE0040313 tuulepargiala asub ligikaudselt 2 välistatud Pindala kokku 9198.8 ha mõttelise joone ristumiskohas: https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu. ationally-important-area/8953238 Vahemaa Kihnuni on ca 25 km. Tuulikute ehitamine, käit ja eemaldamine häirib linde, kalu ja hülgeid. Pinnasetööde mõjuala* on ca 10 km raadiuses ehitusobjektist (n tuulik). Projekti osa nr 2 Ca 50 km pikkuselt tuulepargist Virtsu kulgev merekaabel või - kaablid ja/või komposiitplastikust H2 torujuhe sise-D=200 mm. Pinnasetööde mõjuala* on ca 10 km joonobjekti trassi teljest kummalegi poole. I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on Projekti osa nr 3 veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad Ca 20 km pikkuselt Virtsust (*1150), esmased rannavallid (1210), väikesaared ning Lihulasse kulgev maakaabel või - laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga kaablid ja/või komposiitplastikust liivarannad (1640), valged luited (liikuvad H2 torujuhe sise-D=200 mm. rannikuluited - 2120), hallid luited (kinnistunud Trassiks kasutatakse rannikuluited - *2130), metsastunud luited (2180), kõrgepingeliinide koridori ja/või kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal vana raudtee muldkeha. Paigaldus (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad nii avatud kaevisega kui ka niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - suundpuurimisega. Mõjuala *6280), sinihelmikakooslused (6410), lokaalne. niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), puisniidud (*6530), liigirikkad madalsood (7230), vanad Projekti ükski osa pole Natura ala loodusmetsad (*9010), puiskarjamaad (9070) ning kaitsekorraldusega otseselt seotud soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080); II lisas ega vajalik. nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), viigerhüljes Käesolev Natura ala ei jää (Phoca hispida bottnica), emaputk (Angelica Projekti ühegi osa mõjualasse. palustris) ja soohiilakas (Liparis loeselii); 85 Kura kurgu linnuala Projekti osa nr 1 Ebasoodne Keskkonnaregister RAH0000132 Ca 90 km2 ruudukujuline mõju on Rahvusvaheline kood EE0040434 tuulepargiala asub ligikaudselt 2 välistatud Pindala kokku 193979.2 ha mõttelise joone ristumiskohas: https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu. ationally-important-area/8953100 Vahemaa Kihnuni on ca 25 km. Tuulikute ehitamine, käit ja eemaldamine häirib linde, kalu ja hülgeid. Pinnasetööde mõjuala* on ca 10 km raadiuses ehitusobjektist (n tuulik). Projekti osa nr 2 Ca 50 km pikkuselt tuulepargist Virtsu kulgev merekaabel või - kaablid ja/või komposiitplastikust H2 torujuhe sise-D=200 mm. Pinnasetööde mõjuala* on ca 10 km joonobjekti trassi teljest kummalegi poole. liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on alk (Alca Projekti osa nr 3 torda), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), Ca 20 km pikkuselt Virtsust luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), Lihulasse kulgev maakaabel või - viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas kaablid ja/või komposiitplastikust platyrhynchos), rääkspart (Anas strepera), hallhani e H2 torujuhe sise-D=200 mm. roohani (Anser anser), hallhaigur (Ardea cinerea), Trassiks kasutatakse kivirullija (Arenaria interpres), merivart (Aythya kõrgepingeliinide koridori ja/või marila), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle vana raudtee muldkeha. Paigaldus (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), nii avatud kaevisega kui ka niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suundpuurimisega. Mõjuala suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus),väikerüdi lokaalne. e rüdi e väikerisla (Calidris minuta), krüüsel (Cepphus grylle), liivatüll (Charadrius hiaticula), aul (Clangula Projekti ükski osa pole Natura ala hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kaitsekorraldusega otseselt seotud kühmnokk-luik (Cygnus olor), punakurk-kaur (Gavia ega vajalik. stellata), merikotkas (Haliaeetus albicilla), tõmmukajakas (Larus fuscus), vöötsaba-vigle (Limosa Käesolev Natura ala ei jää lapponica), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), Projekti ühegi osa mõjualasse. väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), plüü (Pluvialis squatarola), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), räusktiir e räusk (Sterna caspia) ja tumetilder (Tringa erythropus); 86 Pärnu lahe linnuala Projekti osa nr 1 Ebasoodne Keskkonnaregister RAH0000131 Ca 90 km2 ruudukujuline mõju on Rahvusvaheline kood EE0040346 tuulepargiala asub ligikaudselt 2 välistatud Pindala kokku 110409.4 ha mõttelise joone ristumiskohas: https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu. ationally-important-area/8953142 Vahemaa Kihnuni on ca 25 km. Tuulikute ehitamine, käit ja eemaldamine häirib linde, kalu ja hülgeid. Pinnasetööde mõjuala* on ca 10 km raadiuses ehitusobjektist (n tuulik). Projekti osa nr 2 Ca 50 km pikkuselt tuulepargist Virtsu kulgev merekaabel või - kaablid ja/või komposiitplastikust H2 torujuhe sise-D=200 mm. Pinnasetööde mõjuala* on ca 10 km joonobjekti trassi teljest kummalegi poole. liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas- Projekti osa nr 3 roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e Ca 20 km pikkuselt Virtsust pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas Lihulasse kulgev maakaabel või - clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas kaablid ja/või komposiitplastikust penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), H2 torujuhe sise-D=200 mm. rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas Trassiks kasutatakse strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e kõrgepingeliinide koridori ja/või roohani (Anser anser), rabahani (Anser fabalis), vana raudtee muldkeha. Paigaldus kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio nii avatud kaevisega kui ka flammeus), tuttvart (Aythya fuligula), merivart suundpuurimisega. Mõjuala (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), lokaalne. sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll Projekti ükski osa pole Natura ala (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus kaitsekorraldusega otseselt seotud aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik ega vajalik. (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas Käesolev Natura ala ei jää (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), Projekti ühegi osa mõjualasse. naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus); 87 Ruhnu loodusala Projekti osa nr 1 Ebasoodne Keskkonnaregister RAH0000528 Ca 90 km2 ruudukujuline mõju on Rahvusvaheline kood EE0040462 tuulepargiala asub ligikaudselt 2 välistatud Pindala kokku 872.6 ha mõttelise joone ristumiskohas: https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu. ationally-important-area/8953501 Vahemaa Kihnuni on ca 25 km. Tuulikute ehitamine, käit ja eemaldamine häirib linde, kalu ja hülgeid. Pinnasetööde mõjuala* on ca 10 km raadiuses ehitusobjektist (n tuulik). Projekti osa nr 2 Ca 50 km pikkuselt tuulepargist Virtsu kulgev merekaabel või - kaablid ja/või komposiitplastikust H2 torujuhe sise-D=200 mm. Pinnasetööde mõjuala* on ca 10 km joonobjekti trassi teljest kummalegi poole. I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on laiad Projekti osa nr 3 madalad lahed (1160), merele avatud pankrannad Ca 20 km pikkuselt Virtsust (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud Lihulasse kulgev maakaabel või - (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited kaablid ja/või komposiitplastikust (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited - 2120), H2 torujuhe sise-D=200 mm. hallid luited (kinnistunud rannikuluited - *2130), Trassiks kasutatakse metsastunud luited (2180), kadastikud (5130), kuivad kõrgepingeliinide koridori ja/või niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede vana raudtee muldkeha. Paigaldus kasvualad - 6210), vanad laialehised metsad (*9020), nii avatud kaevisega kui ka rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo- suundpuurimisega. Mõjuala lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad lokaalne. (*91D0); Projekti ükski osa pole Natura ala kaitsekorraldusega otseselt seotud ega vajalik. Käesolev Natura ala ei jää Projekti ühegi osa mõjualasse. 88 Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala Projekti osa nr 1 Ebasoodne Keskkonnaregister RAH0000107 Ca 90 km2 ruudukujuline mõju on Rahvusvaheline kood EE0040469 tuulepargiala asub ligikaudselt 2 välistatud Pindala kokku 3972.7 ha mõttelise joone ristumiskohas: https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu. ationally-important-area/8953148 Vahemaa Kihnuni on ca 25 km. Tuulikute ehitamine, käit ja eemaldamine häirib linde, kalu ja hülgeid. Pinnasetööde mõjuala* on ca 10 km raadiuses ehitusobjektist (n tuulik). Projekti osa nr 2 Ca 50 km pikkuselt tuulepargist Virtsu kulgev merekaabel või - kaablid ja/või komposiitplastikust H2 torujuhe sise-D=200 mm. Pinnasetööde mõjuala* on ca 10 km joonobjekti trassi teljest kummalegi poole. liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas- Projekti osa nr 3 roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e Ca 20 km pikkuselt Virtsust pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas Lihulasse kulgev maakaabel või - clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas kaablid ja/või komposiitplastikust penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), H2 torujuhe sise-D=200 mm. rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas Trassiks kasutatakse strepera), hallhani e roohani (Anser anser), kivirullija kõrgepingeliinide koridori ja/või (Arenaria interpres), punapea-vart (Aythya ferina), vana raudtee muldkeha. Paigaldus tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), nii avatud kaevisega kui ka valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurisla e suundpuurimisega. Mõjuala niidurüdi e rüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll lokaalne. (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula Projekti ükski osa pole Natura ala hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kaitsekorraldusega otseselt seotud kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), ega vajalik. merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Larus canus), väikekajakas (Larus minutus), tõmmuvaeras Käesolev Natura ala ei jää (Melanitta fusca), kormoran e karbas (Phalacrocorax Projekti ühegi osa mõjualasse. carbo), tutkas (Philomachus pugnax), roherähn e meltsas (Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), väikehuik (Porzana parva), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus); 89 Siiksaare-Oessaare loodusala Projekti osa nr 1 Ebasoodne Keskkonnaregister RAH0000597 Ca 90 km2 ruudukujuline mõju on Rahvusvaheline kood EE0040469 tuulepargiala asub ligikaudselt 2 välistatud Pindala kokku 3972.7 ha mõttelise joone ristumiskohas: https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu. ationally-important-area/8953523 Vahemaa Kihnuni on ca 25 km. Tuulikute ehitamine, käit ja eemaldamine häirib linde, kalu ja hülgeid. Pinnasetööde mõjuala* on ca 10 km raadiuses ehitusobjektist (n tuulik). Projekti osa nr 2 Ca 50 km pikkuselt tuulepargist Virtsu kulgev merekaabel või - kaablid ja/või komposiitplastikust H2 torujuhe sise-D=200 mm. Pinnasetööde mõjuala* on ca 10 km joonobjekti trassi teljest kummalegi poole. I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on Projekti osa nr 3 veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased Ca 20 km pikkuselt Virtsust pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad Lihulasse kulgev maakaabel või - madalad lahed (1160), karid (1170), esmased kaablid ja/või komposiitplastikust rannavallid (1210), väikesaared ning laiud (1620), H2 torujuhe sise-D=200 mm. rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), kuivad niidud Trassiks kasutatakse lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - kõrgepingeliinide koridori ja/või 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), vana raudtee muldkeha. Paigaldus lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), nii avatud kaevisega kui ka puisniidud (*6530), liigirikkad madalsood (7230), suundpuurimisega. Mõjuala vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad lokaalne. kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080); Projekti ükski osa pole Natura ala kaitsekorraldusega otseselt seotud ega vajalik. Käesolev Natura ala ei jää Projekti ühegi osa mõjualasse. 90 Sõmeri loodusala Projekti osa nr 1 Ebasoodne Keskkonnaregister RAH0000299 Ca 90 km2 ruudukujuline mõju on Rahvusvaheline kood EE0040356 tuulepargiala asub ligikaudselt 2 välistatud Pindala kokku 362.5 ha mõttelise joone ristumiskohas: https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu. ationally-important-area/8953540 Vahemaa Kihnuni on ca 25 km. Tuulikute ehitamine, käit ja eemaldamine häirib linde, kalu ja hülgeid. Pinnasetööde mõjuala* on ca 10 km raadiuses ehitusobjektist (n tuulik). Projekti osa nr 2 Ca 50 km pikkuselt tuulepargist Virtsu kulgev merekaabel või - kaablid ja/või komposiitplastikust H2 torujuhe sise-D=200 mm. Pinnasetööde mõjuala* on ca 10 km joonobjekti trassi teljest kummalegi poole. I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on Projekti osa nr 3 rannikulõukad (*1150), rannaniidud (*1630), Ca 20 km pikkuselt Virtsust kadastikud (5130), lood (alvarid - *6280), Lihulasse kulgev maakaabel või - lamminiidud (6450) ja liigirikkad madalsood (7230); kaablid ja/või komposiitplastikust II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika H2 torujuhe sise-D=200 mm. kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris); Trassiks kasutatakse kõrgepingeliinide koridori ja/või vana raudtee muldkeha. Paigaldus nii avatud kaevisega kui ka suundpuurimisega. Mõjuala lokaalne. Projekti ükski osa pole Natura ala kaitsekorraldusega otseselt seotud ega vajalik. Käesolev Natura ala ei jää Projekti ühegi osa mõjualasse. 91 Sutu lahe linnuala Projekti osa nr 1 Ebasoodne Keskkonnaregister RAH0000108 Ca 90 km2 ruudukujuline mõju on Rahvusvaheline kood EE0040472 tuulepargiala asub ligikaudselt 2 välistatud Pindala kokku 2151.8 ha mõttelise joone ristumiskohas: https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu. ationally-important-area/8953157 Vahemaa Kihnuni on ca 25 km. Tuulikute ehitamine, käit ja eemaldamine häirib linde, kalu ja hülgeid. Pinnasetööde mõjuala* on ca 10 km raadiuses ehitusobjektist (n tuulik). Projekti osa nr 2 Ca 50 km pikkuselt tuulepargist Virtsu kulgev merekaabel või - kaablid ja/või komposiitplastikust H2 torujuhe sise-D=200 mm. Pinnasetööde mõjuala* on ca 10 km joonobjekti trassi teljest kummalegi poole. liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rääkspart Projekti osa nr 3 (Anas strepera), hallhani e roohani (Anser anser), Ca 20 km pikkuselt Virtsust valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala Lihulasse kulgev maakaabel või - clangula), aul (Clangula hyemalis), kühmnokk-luik kaablid ja/või komposiitplastikust (Cygnus olor), tutkas (Philomachus pugnax), jõgitiir H2 torujuhe sise-D=200 mm. (Sterna hirundo) ja punajalg-tilder (Tringa totanus); Trassiks kasutatakse kõrgepingeliinide koridori ja/või vana raudtee muldkeha. Paigaldus nii avatud kaevisega kui ka suundpuurimisega. Mõjuala lokaalne. Projekti ükski osa pole Natura ala kaitsekorraldusega otseselt seotud ega vajalik. Käesolev Natura ala ei jää Projekti ühegi osa mõjualasse. 92 Sutu lahe loodusala Projekti osa nr 1 Ebasoodne Keskkonnaregister RAH0000619 Ca 90 km2 ruudukujuline mõju on Rahvusvaheline kood EE0040472 tuulepargiala asub ligikaudselt 2 välistatud Pindala kokku 2151.8 ha mõttelise joone ristumiskohas: https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu. ationally-important-area/8953537 Vahemaa Kihnuni on ca 25 km. Tuulikute ehitamine, käit ja eemaldamine häirib linde, kalu ja hülgeid. Pinnasetööde mõjuala* on ca 10 km raadiuses ehitusobjektist (n tuulik). Projekti osa nr 2 Ca 50 km pikkuselt tuulepargist Virtsu kulgev merekaabel või - kaablid ja/või komposiitplastikust H2 torujuhe sise-D=200 mm. Pinnasetööde mõjuala* on ca 10 km joonobjekti trassi teljest kummalegi poole. I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased Projekti osa nr 3 ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad Ca 20 km pikkuselt Virtsust (*1150), laiad madalad lahed (1160), püsitaimestuga Lihulasse kulgev maakaabel või - kivirannad (1220), soolakulised muda- ja liivarannad kaablid ja/või komposiitplastikust (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud H2 torujuhe sise-D=200 mm. (*1630), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised Trassiks kasutatakse orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud kõrgepingeliinide koridori ja/või lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), vana raudtee muldkeha. Paigaldus puisniidud (*6530), liigirikkad madalsood (7230) ning nii avatud kaevisega kui ka soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080); suundpuurimisega. Mõjuala lokaalne. Projekti ükski osa pole Natura ala kaitsekorraldusega otseselt seotud ega vajalik. Käesolev Natura ala ei jää Projekti ühegi osa mõjualasse. 93 Väikese väina loodusala Projekti osa nr 1 Ebasoodsat Keskkonnaregister RAH0000596 Ca 90 km2 ruudukujuline mõju ei saa Rahvusvaheline kood EE0040486 tuulepargiala asub ligikaudselt 2 välistada Pindala kokku 17730.7 ha mõttelise joone ristumiskohas: https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu. KMH ationally-important-area/8953627 Vahemaa Kihnuni on ca 25 km. aruande Tuulikute ehitamine, käit ja koosseisus eemaldamine häirib linde, kalu ja viiakse läbi hülgeid. Pinnasetööde mõjuala* on täiendav ca 10 km raadiuses ehitusobjektist Natura (n tuulik). eelhindamine. Kui tegevus Projekti osa nr 2 võib Ca 50 km pikkuselt tuulepargist eeldatavalt Virtsu kulgev merekaabel või - oluliselt kaablid ja/või komposiitplastikust mõjutada H2 torujuhe sise-D=200 mm. käesolevat Pinnasetööde mõjuala* on ca 10 Natura ala, km joonobjekti trassi teljest siis jätkatakse kummalegi poole. asjakohase hindamisega. I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on Olulised häiringud veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad loodusalani tõenäoliselt ei ulatu Kaabli / (*1150), laiad madalad lahed (1160), esmased ning ehitustöödega vette paisatud torujuhtme rannavallid (1210), merele avatud pankrannad (1230), heljumi alale kandumise tõenäosus rajamise soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared on tehnoloogilisi detailid ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud ettevaatusabinõusid kasutusele (asukoht/tehn (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised võttes väike ning selle võimalik iline lahendus orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud mõju ajutine ja ebaoluline. jms) lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), täpsustuvad puisniidud (*6530), lubjarikkad madalsood lääne- Projekti osa nr 3 konkreetsete mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), Ca 20 km pikkuselt Virtsust projektlahend vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised Lihulasse kulgev maakaabel või - ustega. metsad (*9020) ja puiskarjamaad (9070); II lisas kaablid ja/või komposiitplastikust Täpsustuvad nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on H2 torujuhe sise-D=200 mm. ka mõju emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking Trassiks kasutatakse iseloom, (Cypripedium calceolus), madal unilook (Sisymbrium kõrgepingeliinide koridori ja/või ulatus ja supinum) ja viigerhüljes (Phoca hispida bottnica); vana raudtee muldkeha. Paigaldus mõjuala Kaitsekorralduskava nii avatud kaevisega kui ka lokaalsel https://infoleht.keskkonnainfo.ee suundpuurimisega. Mõjuala tasandil. Väikese väina hoiuala, Aljava käpaliste lokaalne. Kaabli / püsielupaiga ja merikotka püsielupaiga torujuhtme kaitsekorralduskava 2014-2023 Projekti ükski osa pole Natura ala rajamisel on kaitsekorraldusega otseselt seotud läbi sobiva ega vajalik. tehnilise lahenduse Käesolev Natura ala jääb ning asukoha Projekti osa nr 2 mõjualasse. valiku võimalik välistada ebasoodsad mõjud Natura aladele. 94 Väinamere linnuala Projekti osa nr 1 Ebasoodsat Keskkonnaregister RAH0000133 Ca 90 km2 ruudukujuline mõju ei saa Rahvusvaheline kood EE0040001 tuulepargiala asub ligikaudselt 2 välistada Pindala kokku 273217 ha mõttelise joone ristumiskohas: https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu. KMH ationally-important-area/8953167 Vahemaa Kihnuni on ca 25 km. aruande Tuulikute ehitamine, käit ja koosseisus eemaldamine häirib linde, kalu ja viiakse läbi hülgeid. Pinnasetööde mõjuala* on täiendav ca 10 km raadiuses ehitusobjektist Natura (n tuulik). eelhindamine. Kui tegevus Projekti osa nr 2 võib Ca 50 km pikkuselt tuulepargist eeldatavalt Virtsu kulgev merekaabel või - oluliselt kaablid ja/või komposiitplastikust mõjutada H2 torujuhe sise-D=200 mm. käesolevat Pinnasetööde mõjuala* on ca 10 Natura ala, km joonobjekti trassi teljest siis jätkatakse kummalegi poole. asjakohase hindamisega. Vastavalt EMP-2021 MH (lk 140-142) kavandatav kaabli/ Merepõhja torujuhtme koridor läbib Natura (või linnuala. Kaablite rajamise puhul pinnasesse) on tegemist eeldatavalt ajutise ja maetud lokaalse mõjuga. Mõju piirdub kaablite / üldjuhul ajaliselt ehitusperioodiga torujuhtme ning ruumiliselt merepõhja, rajamise sealsete elupaikade, taimestiku mõju ning liikidega konkreetses linnustikule asukohas. Kaabli/ torujuhtme ei ole oluline rajamise ebasoodsat mõju saab ning vähendada läbi sobiva tehnilise välistatud on lahenduse ning asukohavaliku ebasoodne Kaitsekorralduskava projektlahenduse tasandil, samuti mõju Natura https://infoleht.keskkonnainfo.ee tööde teostamise läbiviimise aja linnuala Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu valiku kaudu. kaitse- viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu eesmärkidele hallhülge püsielupaikade (osa Väinamere linnu- ja Projekti osa nr 3 tööde loodusalast) kaitsekorralduskava 2013-2022 Ca 20 km pikkuselt Virtsust teostamise Lihulasse kulgev maakaabel või - läbiviimise kaablid ja/või komposiitplastikust aja valiku H2 torujuhe sise-D=200 mm. leevendava Trassiks kasutatakse meetme kõrgepingeliinide koridori ja/või kaudu. vana raudtee muldkeha. Paigaldus nii avatud kaevisega kui ka suundpuurimisega. Mõjuala lokaalne. Ca 2.7 km pikkuselt Väinamere linnuala läbiva endise raudtee tammi trassialternatiivi lõigu lähedusse jääb kaitse-eesmärgiks oleva hallpearähn (Picus canus) leiukoht (III kat). 95 Väinamere linnuala (jätkub) Teistest III kaitsekategooria liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e liikidest leiduvad mainitud lõigu pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas läheduses ka händkakk (Strix clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas uralensis), värbkakk (Glaucidium penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), passerinum) ja väike-kirjurähn rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas (Dendrocopos minor). strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser Kaabli/ torujuhtme rajamise erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur ebasoodsat mõju saab vähendada (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), läbi sobiva tehnilise lahenduse sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ning asukohavaliku ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya projektlahenduse tasandil, samuti marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta tööde teostamise läbiviimise aja bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), valiku kaudu. kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), Projekti ükski osa pole Natura ala suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll kaitsekorraldusega otseselt seotud (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), ega vajalik. mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), Käesolev Natura ala jääb välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula Projekti osa nr 2 ja 3 hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus mõjualasse. columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt- põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). 96 Väinamere loodusala Projekti osa nr 1 Ebasoodsat Keskkonnaregister RAH0000605 Ca 90 km2 ruudukujuline mõju ei saa Rahvusvaheline kood EE0040002 tuulepargiala asub ligikaudselt 2 välistada Pindala kokku 253958.9 ha mõttelise joone ristumiskohas: https://register.keskkonnaportaal.ee/register/intern Abruka-Kihnu ning Virtsu-Ruhnu. KMH ationally-important-area/8953629 Vahemaa Kihnuni on ca 25 km. aruande Tuulikute ehitamine, käit ja koosseisus eemaldamine häirib linde, kalu ja viiakse läbi hülgeid. Pinnasetööde mõjuala* on täiendav ca 10 km raadiuses ehitusobjektist Natura (n tuulik). eelhindamine. Projekti osa nr 2 Kui tegevus Ca 50 km pikkuselt tuulepargist võib Virtsu kulgev merekaabel või - eeldatavalt kaablid ja/või komposiitplastikust oluliselt H2 torujuhe sise-D=200 mm. mõjutada Pinnasetööde mõjuala* on ca 10 käesolevat km joonobjekti trassi teljest Natura ala, kummalegi poole. Kaabli/ siis jätkatakse torujuhtme koridor läbib enne asjakohase tuulepargist Virtsu jõudmist: hindamisega. veealused liivamadalad (1110) elupaigatüüpi. Tulenevalt Kaabli / liivamadalate elupaiga iseloomust torujuhtme (pehmed setted) on võimalik rajamise tehniliste lahenduste jm ära hoitav detailid kaabli paigaldamise ja toimimisega (asukoht/tehn kaasnev püsiv ja pöördumatu iline lahendus ebasoodne mõju elupaigale. jms) Pehmetesse setetesse süvistatava täpsustuvad kaabli/torujuhtme koridoris saab konkreetsete elupaik hiljem taastuda. projektlahend ustega. Vastavalt EMP-2021 MH (lk Täpsustuvad 140-142) asub piirkonnas ka mõju Kaitsekorralduskava viigerhülge Väinamere ja Liivi iseloom, https://infoleht.keskkonnainfo.ee lahe vaheline rändekoridor. ulatus ja Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu Hallhülge jaoks olulisi alasid (nt mõjuala viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu lesilad) piirkonda ei jää, kuid lokaalsel hallhülge püsielupaikade (osa Väinamere linnu- ja tegemist on väga ulatuslikel aladel tasandil. loodusalast) kaitsekorralduskava 2013-2022 liikuva liigiga ja seetõttu liigi Kaabli / isendeid piirkonda kindlasti ka torujuhtme satub. Teadaoleva info (asukoht, rajamisel on tegevuse iseloom ja hüljeste läbi sobiva mereala kasutus piirkonnas) ei tehnilise kaasne merekaablite rajamise ega lahenduse olemasoluga mereimetajatele ning asukoha olulist mõju ning strateegilise valiku planeerimise etapis puudub võimalik vajadus leevendavaid meetmeid välistada kavandada. ebasoodsad mõjud Natura aladele. 97 Väinamere loodusala (jätkub) I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on Potentsiaalsed ohutegurid on veealused liivamadalad (1110), jõgede õlireostused laevadelt, mille ära lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased hoidmiseks on vajalik reostuse pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad ennetamise, avastamise ja madalad lahed (1160), karid (1170), esmased likvideerimise võimekuse rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), parandamine. Mõju võib avaldada merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ka ehitustegevus, süvendamine, ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), kaadamine, mis põhjustab rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad merepõhja muutmist, liivamadalate (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), hävimist, elustiku kattumist kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal hõljustatud setetega, vee (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad hägustumist. Lisanduda võib ka niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - ehitusaegset müra häiringut jm. *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud Projekti osa nr 3 (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud Ca 20 km pikkuselt Virtsust (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja Lihulasse kulgev maakaabel või - allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne- kaablid ja/või komposiitplastikust mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), H2 torujuhe sise-D=200 mm. liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid Trassiks kasutatakse (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad kõrgepingeliinide koridori ja/või laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud vana raudtee muldkeha. Paigaldus (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo- nii avatud kaevisega kui ka lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad suundpuurimisega. Mõjuala (pangametsad - *9180), siirdesoo- ja rabametsad lokaalne. (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on Endise raudtee tammi maakaabli hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra ja/või H2 torujuhtme lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes alternatiivtrassi lõik külgneb ca 2.7 (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis km pikkuselt : taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm liivased ja mudased pagurannad (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus (1140) ja laiad madalad lahed fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis (1160) elupaigatüüpidega. kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline Kokkuvõtvalt on tegemist kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas loodusalale ajutise ja ebaolulise (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), mõjuga ning kaitse-eesmärgiks madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik olevate liikide elupaiga tingimused (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella ei muutu. rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), Projekti ükski osa pole Natura ala paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene kaitsekorraldusega otseselt seotud pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo ega vajalik. genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri); Käesolev Natura ala jääb Projekti osa nr 2 ja 3 mõjualasse. 98 6. Hindamismetoodika ja uuringud 6.1 KMH metoodika KMH metoodikas kasutatakse Eestis üldkasutatavat keskkonnamõju hindamise protsessi, mille sisulised etapid on järgmised: algatamine, ülesande püstitamine, kavandatud tegevuse eesmärgi ja vajaduse määratlemine, alternatiivide määratlemine, huvipoolte ja hindamise valdkondade määratlemine, materjali kogumine ja tutvumine ning kohtülevaatuste läbiviimine, fooni kirjeldus, mõjude ja leevendusmeetmete analüüs, alternatiivide hindamine ja võrdlemine. KMH käigus kuuluvad arvestamisele: teemaga haakuvad planeeringud ja arengukavad, kaitsekorralduskavad, kaitse-eeskirjad, seadusandlus, ekspertide varasemad kogemused, varem ja KMH protsessis ajal tehtavad uuringud, kohtülevaatused, avalikustamise protsessis esitatud ettepanekud, eksperthinnangud ja muud asjassepuutuvad tööd, publikatsioonid jm. Lisaks Eesti õigusaktidele tuleb arvestada ka EL direktiivide (veepoliitika raamdirektiiv, loodusdirektiiv, linnudirektiiv, merestrateegia direktiiv jt) ja määruste nõuetega ning HELCOMis kokku lepituga, sh juhendite ja indikaatorite metoodikaga (nt kumulatiivsete mõjude hindamisel) KMH läbiviimisel järgitakse protseduuriliselt KeHJS-2013 nõutud etappe: KMH algatamine ja sellest teatamine, KMH programmi koostamine ja avalikustamine ning avalik arutelu, avalikustamisel ja avalikul arutelul esitatud ettepanekute alusel täiendatud KMH programmi esitamine KMH järelevalvajale KMH programmi heakskiitmiseks, heakskiidetud KMH programmi alusel KMH aruande koostamine, KMH aruande avalikustamine ja avalikustamisel esitatud ettepanekute alusel täiendatud aruande esitamine KMH järelevalvajale KMH aruande heakskiitmiseks. KMH käigus kuuluvad arvestamisele: teemaga haakuvate asjakohaste andmebaaside* andmed, planeeringud ja arengukavad, seadusandlus, ekspertide varasemad kogemused, varem ja KMH ajal tehtavad uuringud avalikustamise protsessis esitatud ettepanekud, eksperthinnangud ja muud asjassepuutuvad tööd, publikatsioonid jm. *KMH protsessis kasutatavad andmebaasid: EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): https://kratt.envir.ee/kratt/auth/login eElurikkus andmebaas: http://elurikkus.ut.ee/ Keskkonnaportaal: https://keskkonnaportaal.ee/page/home-et Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee Lisaks on arvukad merepõhja ja -elustiku-uuringud on kättesaadavad keskkonnaseire infosüsteemist KESE: https://kese.envir.ee/kese/welcome.action ja Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt: https://envir.ee/vesi-mets-maavarad/merekeskkonna-kaitse/uuringud Kumulatiivsete mõjude hindamisel arvestatakse selliseid projekte milledega kavandatul või selle reaalsetel alternatiividel võiks olla kas otseseid või kaudseid kumuleeruda võivaid mõjusid. EMP-2021 KMH aruande koostamisel kasutati kumulatiivse keskkonnamõju ja merekeskkonna ressursside kasutamisest saadava majandusliku kasu väljaselgitamisel Rahandusministeeriumi veebilehel olevat veebipõhist mudelit PlanWise4Blue: https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/planwise4blue_mudeli_kirjeldus .pdf 99 6.2 Vajalikud uuringud 6.2.1 Lähteseisukohad uuringuteks VV korralduse nr 313 19.12.2019.a. otsuse punkti 3.5. kohaselt tuleb teha koormatava mereala suhtes tervikuna vähemalt järgmised uuringud: 1) mõju mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele; (vt Uuring 8 ) 2) allveearheoloogilised uuringud; (vt Uuring 25 ) 3) batümeetriat täpsustav uuring; (vt Uuring 1 ) 4) merepõhja ehitusgeoloogiline uuring; (vt Uuring 2 ) 5) tuuletingimuste, lainetuse ja jääolude täpsustav uuring; (vt Uuring 3, Uuring 4, Uuring 5 ) 6) logistika ja ehitusaegsete tööde korralduse kontseptsioon; (vt Uuring 6 ) 7) linnustiku ning nahkhiirte rände- ja toitumisalade uuring; (vt Uuring 9, Uuring 10 ) 8) kalastiku ja kudealade uuring; (vt Uuring 11 ) 9) tuulepargi ja kaabelühenduste mõju kalandusele; (vt Uuring 11 ) 10) elektrienergia kvaliteedi hindamise ja parandamise vajaduse väljaselgitamiseks eelnev sotsiaal- majanduslik analüüs; (vt Uuring 22, Uuring 19 ) 11) sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude uuring, sealhulgas mõju kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele; (vt Uuring 17 ) 12) mõju navigatsioonimärkide või -tulede eristamisele veeliiklejate poolt; (vt Uuring 7 ) 13) mõju hüljestele kohalikul tasandil, sealhulgas jää lõhkumisega tekkivad võimalikud mõjud, ja määrata vajalikud leevendavad keskkonnameetmed; (vt Uuring 13 ) 14) selgitada koostöös Kaitseministeeriumiga välja ajalooliste lõhkekehade ja muude ohtlike objektide leidumise tõenäosus; (vt Uuring 1 ) 15) muud keskkonnamõju hindamise programmis määratavad uuringud. (vt 6.2.2 KMH-s tehtavad uuringud ) Uuringud teha viie aasta jooksul keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest arvates. https://www.riigiteataja.ee/akt/323122019012 6.2.2 KMH-s tehtavad uuringud Alljärgnevalt on toodud KMH-s tehtavad uuringud. Kuna Eestis ei ole kehtestatud meretuuleparkide KMH uuringuteks sobilikku standardit, lähtutakse uuringukavade täpsustamisel vajaduse korral SAKSA kehtivast standardist „Investigation of the Impacts of Offshore Wind Turbines on the Marine Environment (StUK4)“. https://www.bsh.de/DE/PUBLIKATIONEN/_Anlagen/Downloads/Offshore/Standards/Standard- Investigation-impacts-offshore-wind-turbines-marine-environment_en.html ). Lisaks peetakse uuringukavade täpsustamisel silmas HELCOM nõuete täitmist, vt 4.3.5 HELCOM-i ohustatud liigid ja biotoobid Liivi lahes Uuring 1 Batümeetria uuring Ehitiste ja kaabelliinide batümeetriat täpsustav uuring. Uuringu käigus mõõdistatakse ehitiste ja kaabelliinide alal merepõhja sügavused. Uuringu alusel saab täpsustada teiste uuringute kava ja määrata potentsiaalsed valupunktid. Lisaks merepõhja mõõdistusele teostatakse koostöös Kaitseministeeriumiga uuring võimalike ajalooliste lõhkekehade või muude ohtlike objektide leidumise kohta. Selleks on uuringulaeval magnetomeetria aparatuur, mille abil on võimalik määrata metallesemete paiknemine merepõhja pinnakihi all. Uuring 2 Merepõhja ehitusgeoloogiline uuring Uuring teostatakse georadari uuringuna. Georadar on paigutatud sügavusmõõdistust läbiviivale alusele. Uuringu abil määratakse merepõhja moodustatavate kihtide paksused, referentspuuraukude alusel määratakse pinnasekihtide omadused kogu projektialal. Töö alusel saab hinnata kas pakutud tuuliku 100 vundamentide asukohad on sobivad sinna tuulikute rajamiseks. Uuringu tulemust interpreteerib geoloogia ekspert. Uuringu käigus võetakse merepõhjast proovid, milles määratakse terastiku granulomeetriline koostis (hilisema setteaine ja heljumi leviku modelleerimiseks) ning määratakse merepõhja settes leiduvate võimalike reostusainete (naftaproduktid ja raskemetallid) kontsentratsioon. Uuring 3 Tuuletingimuste uuring Määratakse tuuleparameetrid, mis puhuvad projekti alal. Uuringu tulemuste alusel on võimalik modelleerida lainetust ja hoovusi. Lisaks sõltub tuule tugevusest jääväljade liikumise kiirus (jõud tuuliku vundamentidele) ja tuule poolt avaldatav jõud tuulikule. Uuringute kestvus: Esmased järeldused tehakse kaheteistkümne (12) ning lõppjäreldused kahekümne nelja (24) kalendrikuu järel. Uuringuid jätkatakse vajadusel kuni kolmekümne kuue (36) kalendrikuuni, et n täpsustada tuulepargi toodanguprognoosi ja statistilisi usalduspiire. Uuringute metoodika: Uuringud põhinevad nn „measure-correlate-predict“ printsiibil ja asjakohastel rahvusvahelistel standarditel. Uuring 4 Lainetuse, hoovuste ja heljumi mõõtmine ja modelleerimine Lainetuse, hoovuste ja ehitusaegse heljumi leviku modelleerimise uuring. Uuring baseerub mere põhja batümeetria ja tuuletingimuste uuringul ning hoovuste mõõtmisel sonariga (ühildub jäämõõtmisega sonariuuringuga). Modelleeritakse lainetingimused kõikidest suundadest. Hinnatakse vundamentide ja tehissaarte mõju lainetusele lainetele, hoovustele ja settetranspordile. Teostatakse arvutus ehitusaegse, sh kaablite süvistamine, heljumi leviku mõjuulatuse kohta. Laine ja hoovuste arvutuse alusel on hiljem võimalik määrate igale vundamendile mõjuvat jõudu. Settetranspordi modelleerimine näitab võimalike uhteaukude (võimalike avariiolukordade) tekkevõimalust vundamentide jalamil. Heljumi leviku analüüs annab pildi ehitustegevuse mõjust kalade kude- ja elupaikadele ning vee kvaliteedile. Uuringute kestvus: Esmased järeldused tehakse kaheteistkümne (12) ning lõppjäreldused kahekümne nelja (24) kalendrikuu järel. Uuringuid jätkatakse vajadusel kuni kolmekümne kuue (36) kalendrikuuni, et n täpsustada statistilisi usalduspiire. Uuringute metoodika: Uuringud põhinevad nn „measure-correlate-predict“ printsiibil ja asjakohastel rahvusvahelistel standarditel. Uuring 5 Jääolude täpsustav uuring Hinnatakse jääkihi paksust, tugevust, esinemist, rüsijää tekkevõimalust. Uuringuga selgitatakse välja jääst tulenevad jõud tuuliku vundamentidele (oluline vundamenditüübi valikul) ja teistele tuulepargi rajatistele. Uuringus kasutatakse sonariuuringut (ühildub hoovusemõõtmisega sonariuuringuga), satelliidi piltide hindamist. Analüüsitakse erinevate vundamenditüüpide sobivust tuuleparki. Uuringu tulemusel valmib analüüs mis annab jääst tuleneva jõu suuruse, koondab kõik olemasoleva ja uuritud informatsiooni jääolude kohta, ja hindab jääoludest tulenevaid riske ja potentsiaalseid avariiolukordi. Uuring toob välja puuduva informatsiooni ja annab soovitused edasisteks uuringuteks projekti koostamise faasis. Uuringute kestvus: Esmased järeldused tehakse kaheteistkümne (12) ning lõppjäreldused kahekümne nelja (24) kalendrikuu järel. Uuringuid jätkatakse vajadusel kuni kolmekümne kuue (36) kalendrikuuni, et n täpsustada statistilisi usalduspiire. Uuringute metoodika: Uuringud põhinevad nn „measure-correlate-predict“ printsiibil ja asjakohastel rahvusvahelistel standarditel. Uuring 6 Logistika, ehitus- ja hooldusaegsete tööde korralduse kontseptsiooni uuring Hinnatakse väikesadamate, süvasadamate jt. kasutamise võimalust Eesti ja Lätis. Leitakse sadamad, mille kaudu ehitamine või hooldamine on kõige väiksema keskkonnamõjuga. 101 Uuring 7 Hinnang tuulikute mõjust navigatsioonimärkide või -tulede (sh tuletornid ja sihid) eristamisele veeliiklejate poolt ja laevaliiklusele Uuringu käigus uuritakse koostöös visualiseerimiseksperdiga oluliste meremärkide nähtavust olukorras, kus meretuulepark töötab. Antakse soovitused potentsiaalsete konfliktide ennetamiseks. Juhindutakse IALA (International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities) juhendist „Recommendation O-139 on The Marking of Man-Made Offshore Structures“. Uuritakse mõju laevaliiklusele analüüsides piirkonna tüüpilisi sõidusuundasid, laevade tüüpe, mõõtmeid, praegust liiklustihedust, võimalikku liiklustiheduse suurenemist, looduslikke piiranguid, toimunud õnnetusi jt tegureid, mida on vaja ohustsenaariumite tuvastamiseks ja navigatsiooniriskide hindamiseks Antakse hinnang laevaliiklusele projektialal ning vajadusel pakutakse välja leevendavad meetmed. Laevade liiklustiheduse hindamiseks kasutakse AIS-i andmeid (üle 500 tonnise veeväljasurvega ja kõik kalalaevad). Väiksemate aluste liiklustiheduse hindamiseks kasutatakse PPA merevalvekeskuse andmeid. Lisaks analüüsitakse meretuuleparkide võimalikku mõju meresidesüsteemidele, laevade automaatse tuvastamise süsteemi AIS (Automatic Identification System) seadmetele ja laevaradarile. Tööde teostamisel juhindutakse PIANCi (The World Association for Waterborne Transport Infrastructure) aruandest „MarCom Wg 161 Interaction Between Offshore Wind Farms and Maritime Navigation 2018“. Täiendavaks sisendiks võetakse Uuring 5 Jääolude täpsustav uuring ja Uuring 16 Võimalike kumulatiivsete mõjude uuring linnustikule, kalastikule, hüljestele ja nahkhiirtele ning veeliiklusele, st viimatimainitu vastavas veeliikluse osas. Uuring 8 Hinnang tuulepargi tuulikute mõjust mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele Antakse koostöös Siseministeeriumi, Politsei ja Piirivalveametiga. Mereseiret teostatakse peamiselt rannikul paiknevate radarite abil riigipiiri valvamiseks, mereohutuse tagamiseks ning merereostuse vältimiseks ja tõrjeks. Mereseire sidesüsteem ja ESTER sidesüsteem sisaldavad ka mitteavalikku teavet. Uuringu/hinnangu metoodika selgub koostöö käigus eelpoolmainitud asutustega ja tulemused on KMH programmis eeldatavasti osaliselt avaldatavad. Uuring 9 Lindude uuring Tuulepargi rajamise eel tuleb läbi viia nii sügis kui ka kevadrännet katvate radarvaatlustega lindude rändeuuring (võimalusel ja sobiva katvuse korral kasutada varasemate perioodide ilmaradarite andmeid) ja see järel tuulepargi rajamise ning tuuleenergia tootmise mõjude kohta otsuste (sh leevendavad meetmed) langetamisel tuleb arvestada läbirändavate lindude: arvu, kaitsestaatust, ohustatust, liikide tundlikkust (kokkupõrkeriski suurust), alalt läbi rändavate isendite arvu osakaalu kogu biogeograafilisest asurkonnast ja modelleerida liigipõhiselt hukkumisriskid. Uuringus tuleb välja tuua kavandatava tegevuse maht/suurus, asukoht, tehnoloogiline ja logistiline lahendus; mõju lindude rändele, peatumis- talvitumis- ja toitumisaladele koos leevendavate meetmetega. Uuringute kestvus: Status quo kindlakstegemiseks tuleb katkestusteta läbi viia kahe järjestikuse täieliku hooajalise tsükli pikkune alusuuring. Üks hooajaline tsükkel koosneb kaheteistkümnest kalendrikuust, sealhulgas uuringu alguskuu. Uuringute metoodika: SAKSA standard StUK4, vt ptk algusesse. StUK4 nõudeid kohandatakse asjakohaselt Eesti, Läti ja Liivi lahe oludele, ning ilma, et lõppjärelduste tegemise kvaliteet kannataks. Juhul, kui projektiala kohta on olemas n keskkonnamõju strateegiline hinnang, võetakse selle tulemusi konkreetse projekti uuringute mahu määramisel arvesse. Põhjendatud kõrvalekaldeid kontseptsioonist on igal ajal kas võimalik arendajal taotleda - või vastupidi - neid arendajale kohustuslikuks muuta, n saadud kogemuste või täienenud teadmiste baasi tõttu. 102 Uuring 10 Nahkhiirte uuring KHM protsessi jooksul viiakse radarvaatlustega läbi nahkhiirte uuring, mille käigus uuritakse nahkhiirte võimalikku levikut kavandatava tegevuse alal. Uuringus tuleb välja tuua kavandatava tegevuse maht/suurus, asukoht, tehnoloogiline ja logistiline lahendus; mõju nahkhiirte rände-, pesitsus- ja toitumisaladele ning vajadusel leevendavate meetmete esitamine. Uuringute kestvus: Status quo kindlakstegemiseks tuleb katkestusteta läbi viia kahe järjestikuse täieliku hooajalise tsükli pikkune alusuuring. Üks hooajaline tsükkel koosneb kaheteistkümnest kalendrikuust, sealhulgas uuringu alguskuu. Uuringute metoodika: SAKSA standard StUK4, vt ptk algusesse. StUK4 nõudeid kohandatakse asjakohaselt Eesti, Läti ja Liivi lahe oludele, ning ilma, et lõppjärelduste tegemise kvaliteet kannataks. Juhul, kui projektiala kohta on olemas n keskkonnamõju strateegiline hinnang, võetakse selle tulemusi konkreetse projekti uuringute mahu määramisel arvesse. Põhjendatud kõrvalekaldeid kontseptsioonist on igal ajal kas võimalik arendajal taotleda - või vastupidi - neid arendajale kohustuslikuks muuta, n saadud kogemuste või täienenud teadmiste baasi tõttu. Uuring 11 Kalastiku uuring Kavandatava tegevuse mõju uuring kalastikule ja kudealadele ning vajadusel leevendavate meetmete esitamine. Tuulepargi ja kaabelühenduste mõju kalandusele (sh rannapüük ja traalpüük) vajadusel leevendavate meetmete väljatöötamine. Kalastiku uuringu käigus teostatakse võrgupüügid kevadel ja sügisel. Tulemuste alusel saab hinnata kalastiku liigirikkust kavandatud tegevuse alal. Heljumi modelleerimise alusel hinnatakse tegevuse mõju projekti alast eemal asuvatele kudealadele. Uuringute kestvus: Status quo kindlakstegemiseks tuleb katkestusteta läbi viia kahe järjestikuse täieliku hooajalise tsükli pikkune alusuuring. Üks hooajaline tsükkel koosneb kaheteistkümnest kalendrikuust, sealhulgas uuringu alguskuu. Uuringute metoodika: SAKSA standard StUK4, vt ptk algusesse. StUK4 nõudeid kohandatakse asjakohaselt Eesti, Läti ja Liivi lahe oludele, ning ilma, et lõppjärelduste tegemise kvaliteet kannataks. Juhul, kui projektiala kohta on olemas n keskkonnamõju strateegiline hinnang, võetakse selle tulemusi konkreetse projekti uuringute mahu määramisel arvesse. Põhjendatud kõrvalekaldeid kontseptsioonist on igal ajal kas võimalik arendajal taotleda - või vastupidi - neid arendajale kohustuslikuks muuta, n saadud kogemuste või täienenud teadmiste baasi tõttu. Uuring 12 Merepõhja elustiku ja mereliste elupaigatüüpide määratlemise ja kaardistamise uuring Mõju uuring arendusalal ja kaabelliinide alal olevale merepõhja elustikule (põhjataimestik ja -loomastik) ning vajadusel leevendavate meetmete esitamine. Uuringu käigus teostatakse põhjaelupaiga hindamine (kohtvaatlused videoaparatuuriga, proovide võtmine ja analüüs). Uuringu alusel hinnatakse kavandatava tegevuse ala merepõhja elustiku liigirikkust ja võimaldatakse valida ühendusliinidele Natura elupaikade seisukohast parimad lokaalsed asukohad ning võimaldatakse töötada välja asjakohased leevendavad meetmed ja hinnata asjakohaselt kaasnevad mõjud. Uuringute kestvus: Status quo kindlakstegemiseks tuleb katkestusteta läbi viia kahe järjestikuse täieliku hooajalise tsükli pikkune alusuuring. Üks hooajaline tsükkel koosneb kaheteistkümnest kalendrikuust, sealhulgas uuringu alguskuu. Uuringute metoodika: SAKSA standard StUK4, vt ptk algusesse. StUK4 nõudeid kohandatakse asjakohaselt Eesti, Läti ja Liivi lahe oludele, ning ilma, et lõppjärelduste tegemise kvaliteet kannataks. Juhul, kui projektiala kohta on olemas n keskkonnamõju strateegiline hinnang, võetakse selle tulemusi konkreetse projekti uuringute mahu määramisel arvesse. Põhjendatud kõrvalekaldeid kontseptsioonist on igal ajal kas võimalik arendajal taotleda - või vastupidi - neid arendajale kohustuslikuks muuta, n saadud kogemuste või täienenud teadmiste baasi tõttu. 103 Uuring 13 Hüljeste uuring Kavandatava tegevuse mõju uuring hüljestele kohalikul tasandil, sealhulgas jää lõhkumisega tekkivad võimalikud mõjud ning vajadusel leevendavate meetmete esitamine. Uuringute kestvus: Status quo kindlakstegemiseks tuleb katkestusteta läbi viia kahe järjestikuse täieliku hooajalise tsükli pikkune alusuuring. Üks hooajaline tsükkel koosneb kaheteistkümnest kalendrikuust, sealhulgas uuringu alguskuu. Uuringute metoodika: SAKSA standard StUK4, vt ptk algusesse. StUK4 nõudeid kohandatakse asjakohaselt Eesti, Läti ja Liivi lahe oludele, ning ilma, et lõppjärelduste tegemise kvaliteet kannataks. Juhul, kui projektiala kohta on olemas n keskkonnamõju strateegiline hinnang, võetakse selle tulemusi konkreetse projekti uuringute mahu määramisel arvesse. Põhjendatud kõrvalekaldeid kontseptsioonist on igal ajal kas võimalik arendajal taotleda - või vastupidi - neid arendajale kohustuslikuks muuta, n saadud kogemuste või täienenud teadmiste baasi tõttu. Uuring 14 Välisõhu müra uuring Akukon Eesti OÜ poolt teostatavas müra uuringus selgitatakse välja tuulikute poolt põhjustatud müratasemed ning hinnatakse arvutustulemuste vastavust KeM 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud normtasemetele. Uuringu aruandes antakse ülevaate arvutustest ja saadud tulemusetest. Müra tasemete arvutamisel ja mürakaardi koostamisel kasutatakse arvutiprogrammi Datakustik Cadna/A 2020, mille tarbeks tehakse maa-alast kolmemõõtmeline akustiline maastikumudel. Arvutused teostatakse vastavalt Põhjamaade arvutusmeetoditele. Uuringus esitatakse müra leevendavad meetmed vajalike ehituse materjalide/detailide tuulepargi alale veoks ja ka tuulikute ja teiste rajatiste ehitusmüra ning vibratsiooni kohta. Uuritakse ja võrreldakse eri vundamenditüüpide nagu toruvai- ja gravitatsioonivundament rajamise mõjusid. Uuring 15 Veealuse müra uuring Tallinna Tehnikaülikooli Ehituse ja arhitektuuri instituudi poolt teostatavas allvee müra uuringus selgitatakse esmalt välja tuulepargi ala loodusliku ja tehismüra foon. Seejärel modelleeritakse tekkivat allveemüra ja vibratsiooni tuulepargi ehituse etapis ning samuti ehitusjärgsel tööperioodil. Modelleerimise tulemuste alusel hinnatakse koostöös mereelustiku, kalade, hüljeste ja lindude eksperdiga tekkiva müra mõju elustikule ja kajastatakse kaablite ja veealuse müra võimalikku mõju kalastikule tuulepargi töö ajal. Uuring 16 Võimalike kumulatiivsete mõjude uuring linnustikule, kalastikule, hüljestele ja nahkhiirtele ning veeliiklusele Uuring teostatakse järgmiste stsenaariumite kohaselt:  TT (või vastavalt ELERING-i merevõrgu) Virtsu suunalise elektrijuhtme ning Saaremaa püsiühenduse bioloogilised aspektid;  TT, ELWIND-i arendusala (selgumisel) ja teiste Liivi lahe tuuleenergia arendusprojektide bioloogilised aspektid;  TT, ELWIND-i arendusala (selgumisel) ja teiste Liivi lahe tuuleenergia arendusprojektide navigatsioonilised aspektid, sh moodustada täiendav sisend: Uuring 7 Hinnang tuulikute mõjust navigatsioonimärkide või -tulede (sh tuletornid ja sihid) eristamisele veeliiklejate poolt ja laevaliiklusele. Võimalik, et KMH protsessi käigus lisandunud informatsiooni (TT uuringute tulemused + teiste tuuleparkide poolt tehtud uuringute tulemused) käigus tuleb stsenaariume korrigeerida. Kumulatiivsete projektide arendajad peaksid jagama sihtotstarbelisi andmeid (arvestades Eesti ja 104 Euroopa konkurentsialastest seadustest tekkivate piirangutega). Näiteks oleks soovitatav, et EESTI ENERGIA AS või vastav kontserniettevõte jagab kumulatiivsete mõjude hindamiseks KIHNU lõunatipus toiminud radarivaatluste ja muude uuringute (tuul, jää) tulemusi ka teiste arendajatega. Uuring 17 Sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude uuring Uuringus käsitletakse kavandatud tegevuse mõju kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele. Uuringus antakse hinnang arendustegevuse positiivsest ja/või negatiivsest mõjust tööhõivele, veeliiklusele, loodus- ja kultuuriturismile, rekreatsioonile ja rannapiirkonna kinnisvarale, võimalike vähenevate kalavarude ja kalapüügivõimaluste tõttu kalandusele jmt. Uuringu täiendavaks sisendiks võtab arendaja „lisakompensatsiooni mehhanismi“ rakendamise käigus tekkivad kontaktid isikute ja organisatsioonidega. Vt ka 2.1 Arendaja eesmärgid Uuring 18 Visuaalne uuring Merealaplaneeringu eelnõuga määratud arendusala ümberringsetest vaatepunktidest vaatekoridoride määramine ja visuaalse mõju analüüs, ning sobivaima paigutuslahenduse ja olulise mõju korral ka leevendusmeetmete väljatöötamine. Visualiseeringud valitud vaatekoridoridest tehakse erinevate aastaaegade ja ilmastikunähtuste jaoks. Uuring teostatakse koostöös Ruhnu, Saaremaa, Lääneranna, Pärnu (Tõstamaa ov) ja Kihnu omavalitsustega. Võetakse „Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“ ( AB Artes Terrae OÜ , Tartu 2020) ning vajadusel protsessi kaasata maastikuarhitekt. Uuring 19 Elektriülekande uuring Alalisvoolu ja vahelduvvoolu elektriülekande alternatiivide omavaheline võrdlus ja tasuvus, sh töökindlus, elektrikvaliteet jms, ajahorisondiga kuni 2030. Moodustatakse sisend: Uuring 23 Vesiniku elektrolüütilise tootmise, salvestamise ja kütuseelement-elektrijaamas elektriks tagasikonversiooni uuring Uuring 20 Riigikaitse terviklahenduste ja kompensatsioonimehhanismide uuring Kogu merealal, kuhu on kavandatud meretuulepargid, riigikaitseliste õhu- ja mereseiresüsteemide töövõime säilitamise terviklahenduse ja kompensatsioonimehhanismide väljatöötamine. Uuring 21 Õhuliikluse häiringute vältimise uuring Meetmete väljatöötamine õhuliikluse häiringute vältimiseks. Uuring 22 Elektrienergia kvaliteedi uuring Elektrienergia kvaliteedi hindamise ja parandamise vajaduse väljaselgitamiseks eelnev sotsiaal-majanduslik analüüs. Uuring 23 Vesiniku elektrolüütilise tootmise, salvestamise ja kütuseelement-elektrijaamas elektriks tagasikonversiooni uuring Parimate tehnoloogiate valik. Elektrolüüsiks ca 50% ja kütuseelementidele ca 25% tuulepargi koguvõimsusest. Lähimaks eesmärgiks on tuuleelektrijaama võimsuse juhitavus tasemel 25% koguvõimsusest – see tegevus on KMH koosseisus. Kaugemaks eesmärgiks on elektrolüüsivõimsuse tõstmine ja H2 eksport – see tegevus ei ole KMH koosseisus. Uuring 24 Renoveerimise- ja eemaldamise uuring 105 Parimate tehnoloogiate valik. Tuulikute eeldatava asendamise – iga 25-30 aastat – ja vundamentide lammutamise ning kaabelduse eemaldamise – peale 50 või 100 aastat, sõltuvalt hoonestusloa pikendamisest - mõjude prognoos. Uuring 25 Allveearheoloogiline uuring Tuulikute ja kaablite mõjust arheoloogilisele kultuuripärandile, sh TA (end. VTA), MKA ja Mereväe varasemate uuringute süstematiseerimise ja arvestamisega ning järgneva metoodika kohaselt:  Allveearheoloogilise uuringu I etapp koosneb kõrgresolutsioonilisest sonariuuringust. Nõuded allveearheoloogilise uuringu osana tehtavale sonariuuringule veealuse kultuuripärandi välja selgitamiseks määrab Muinsuskaitseamet.  Allveearheoloogilise uuringu II etapp: leitud inimtekkelised anomaaliad dokumenteeritakse (3D videodokumentatsioon, puidust vrakkide korral lisandub dendrokronoloogiline uuring), et hinnata arheoloogilise kultuurkihi olemasolu ja ulatus ning anomaaliate päritolu.  Allveearheoloogilist uuringut (nii I kui ka II etapp) võib läbi viia ettevõte, kus töötab vastava ala pädevustunnistusega isik ning kes on esitanud muinsuskaitse valdkonnas tegutsemise kohta majandustegevusteate (vastavalt MuKS § 68-69). Enne uuringu läbiviimist peab pädev isik esitama Muinsuskaitseametile uuringukava ja uuringuteatise, pärast uuringu läbiviimist uuringuaruande (MuKS § 46-48).  Samuti on võimalik kasutada juba tehtud kõrgresolutsioonilise sonariuuringu andmeid, kui need on varem ala kohta kogutud ja vastavad Muinsuskaitseameti nõuetele. Viimasel juhul tuleb pädeval isikul (st allveearheoloogilise uuringu pädevusluba omaval isikul) andmeid analüüsida ja esitada ametile aruanne. Allveearheoloogialise uuringu pädevusloaga ekspert interpreteerib uuringute tulemusi ja esitab MKA-le aruande. Selgituseks: Allveearheoloogilise uuringu vajaduse ja ulatuse määrab Muinsuskaitseamet vastavalt MuKS § 46 lg 2. Allveearheoloogilise uuringu osana ette nähtud sonariuuringut on võimalik ühildada teiste planeeritavate sonariuuringutega. Sealjuures tuleb arvestada, et sonariuuring peab vastama Muinsuskaitseameti nõuetele. Ka nende uuringute puhul tuleb pädeval isikul (st allveearheoloogilise uuringu pädevusluba omaval isikul) esitada uuringukava ja aruanne. Uuring 26 Piiriüleste mõjude kaardistamise uuring Liivi laht on Eesti ja Läti ühine veekogu, ning Läti asutustelt ja huvigruppidelt tulevate seisukohtadega tuleb maksimaalselt arvestada, vastavad teemad kaardistada ja vajadusel süvendada Tuuletraali KMH eri uuringute mahtu või lisada uuringuid:  Navigation safety and possible impacts on the navigation areas and navigation regime, impact on accessibility of Latvian ports and the reserved navigation areas in the Maritime Spatial Plan of the Republic of Latvia.  Possible changes in navigation regime and restrictions on navigation during the operation of facilities and in the event of an accident.  Intended security and protection areas, planned/potential facility service sites, fuel and other facility supply and resource delivery routes.  The danger area in the event of accident, possible accident scenarios, their course and planned countermeasures in the case of human search and rescue operations.  Possible impact on the dynamics of sediment flow and the regime of current flow.  Possible impacts on underwater habitats, birds and marine fauna. 106  Cumulative impacts of Gulf of Riga offshore wind projects  Muud lisanduvad aspektid KMH protsessi vältel Vt ka LÄTI kirja transkriptsioon: 9. KMH programmi eelnõu (2020=v1) koostamisse kaasamise ülevaade 7. KMH protsess ja selle teostuse ning avalikustamise ajakava Ajakava koostamisel on kasutatud hoonestusloa taotluse esitamise ajal (10.06.2013) kehtinud nn KeHJS- 2013. Tabel 10 KMH teostuse ajakava Jrk KMH etapid Tegevuse kirjeldus ja läbiviija Kestvus Orienteeruv nr tähtaeg 1. KMH algatamine VV korraldusega nr 313 19.12.2019 19.12.2019 - algatati hoonestusloa menetlus ja keskkonnamõju hindamine 2. KMH programmi Pärast kavandatava tegevuse KMH Orienteeruval - koostamine algatamise otsuse tegemist koostab t 180 päeva ekspert või eksperdi-rühm eksperdi juhtimisel koos arendajaga KMH programmi vastavalt KeHJS § 13. esitatud nõuetele. KMH programmi esitab arendaja TTJA-le avalikustamise korraldamiseks. 2.a Lisategevused vastavalt Keskkonnamõju hindamise programmi Orienteeruva VV korraldusega VV korralduse nr 313 ja aruande koostamisse kaasata lt 90 päeva nr 313 täiendati 19.12.2019 punktile 3.4. Rahandusministeerium, Majandus- ja traditsioonilist https://www.riigiteataja Kommunikatsiooniministeerium, KeHJS ajakava .ee/akt/323122019012 Keskkonnaministeerium, ülesehitust ja Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, nõuti programmi Siseministeerium, Transpordiamet, kooskõlastamist Maaeluministeerium, vastavalt loetelule Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja enne avalikku Tehnilise Järelevalve Amet ning arutelu kohalikud omavalitsused ning keskkonnamõju hindamise programm ja aruanne enne avalikustamist kooskõlastada eespool nimetatud asutustega ning esitada arvamuse andmiseks piirkonna kohalikele omavalitsustele. 3. KMH programmi TTJA teatab (KeHJS §16. lõige 2) 14 päeva II kvartal 2022.a. avalikustamisest KMH programmi avalikust teatamine väljapanekust ja avalikust arutelust 14 päeva jooksul programmi saamisest arvates vähemalt: 1) ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded; 2) ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes; 3) kavandatava tegevuse 107 asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus). TTJA teatab ka (KeHJS §16. lõige 3) liht- või tähtkirjaga: Rahandusministeeriumile; Lääneranna, Saaremaa, Kihnu, Pärnu ja Ruhnu omavalitsustele; Keskkonnaministeeriumile; Keskkonnaametile; valitsusvälistele keskkonnaorganisatsioonidele neid ühendavate organisatsioonide kaudu; kavandatava tegevuse ala ja selle naaberkinnisasjade omanikele ning muud menetlusosalised: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Transpordiamet, Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Kalurite Liit MTÜ, MTÜ Liivi Lahe Kalanduskoda TTJA (KeHJS §16. lõige 6) avalikustab KMH programmi oma veebilehel, tagades avalikkusele programmiga tutvumise võimaluse vähemalt kuni programmi kohta ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitamise tähtaja lõpuni. 4. KMH programmi TTJA korraldab (KeHJS §16 lõige 1) Eesti: 30 avaliku väljapaneku vähemalt 14-päeva (soovitavalt võiks päeva korraldamine avalik väljapanek olla 30 päeva) Läti: kestusega keskkonnamõju hindamise vastavalt programmi avaliku väljapaneku. korrale 5. KMH programmi avalik Peale KMH programmi lõppu korraldab Eesti: 1-2 Juuni 2022.a. arutelu arendaja (KeHJS §16. lõige 1) päeva programmi tutvustamiseks avaliku Läti: arutelu. vastavalt korrale 6 KMH programmi kohta Asutus, kellele KMH programmi 30 päeva Juuli 2022.a. esitatud info edastamine avaliku väljapaneku ajal esitati programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid või küsimusi, edastab nimetatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused arendajale (KeHJS § 17. lõige 1). 7. KMH programmi Ekspert või eksperdirühm eksperdi 30 päeva August 2022.a. täiendamine juhtimisel (KeHJS § 17. lõige 2) teeb avalikustamise koos arendajaga KMH programmi materjalidega avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel programmis vajalikud parandused ja 108 täiendused, selgitab ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist ning vastab esitatud küsimustele. 8. KMH programmile Arendaja saadab (KeHJS § 17. lõige 3) 7 päeva September I pool esitatud ettepanekutele KMH programmi kohta ettepanekuid, 2022.a. ja küsimustele vastuväiteid või küsimusi esitanud vastamine isikule liht- või tähtkirjaga esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning vastused küsimustele. 9. KMH programmi (1) Arendaja esitab vastavalt KeHJS § 30 päeva Oktoober II pool esitamine 18. lõikele 1 pärast KMH programmi 2022.a. heakskiitmiseks avalikku arutelu programmi koos selle kohta esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste, käesoleva seaduse § 17 lõikes 3 nimetatud kirjade koopiate ja avaliku arutelu protokolliga Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks. 10. KMH programmi Keskkonnaministeerium KeHJS § 18. 30 päeva November II pool heakskiitmine lõikele 2 vastavalt teeb otsuse 2022.a. keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise või heakskiitmata jätmise kohta 30 päeva jooksul KeHJS § 18. lõikes 1 nimetatud dokumentide saamisest arvates ning teavitab sellest arendajat ja otsustajat. 11. KMH programmi Keskkonnaministeerium KeHJS § 19. 14 päeva Detsember heakskiitmisest lõikele 1 vastavalt teatab KMH 2022.a. teavitamine programmi heakskiitmisest lihtvõi tähtkirjaga menetlusosalistele ning arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul programmi heakskiitmise otsuse tegemisest arvates. 12. KMH uuringud Keskkonnamõju hindamise programmis 2 aastat 2023. - 2024.a. välja toodud uuringute läbiviimine. 13. KMH aruande Keskkonnamõju hindamise aruanne Viimase I kvartal 2025.a. koostamine (1) Ekspert või eksperdirühm eksperdi uuringu juhtimisel vastavalt KeHJS § 20. lõike 1 valmimisest nõuetele koostab, lähtudes 60 päeva heakskiidetud KMH programmist, KMH aruande, mis esitatakse arendaja poolt TTJA-le avalikustamise korraldamiseks. 13.a Lisategevused vastavalt Keskkonnamõju hindamise programmi Orienteeruva VV korraldusega VV korralduse nr 313 ja aruande koostamisse kaasata lt 90 päeva nr 313 täiendati 19.12.2019 punktile 3.4. Rahandusministeerium, Majandus- ja traditsioonilist https://www.riigiteataja Kommunikatsiooniministeerium, KeHJS ajakava .ee/akt/323122019012 Keskkonnaministeerium, ülesehitust ja Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, nõuti aruande Siseministeerium, Transpordiamet, kooskõlastamist 109 Maaeluministeerium, vastavalt loetelule Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja enne avalikku Tehnilise Järelevalve Amet ning arutelu kohalikud omavalitsused ning keskkonnamõju hindamise programm ja aruanne enne avalikustamist kooskõlastada eespool nimetatud asutustega ning esitada arvamuse andmiseks piirkonna kohalikele omavalitsustele. 16. KMH aruande Vastavalt KeHJS § 21. sätestatusele Eesti: 14 Mai 2025.a. avalikustamisest KMH aruanne avalikustatakse ning päeva teatamine avalikustamise tulemusi arvestatakse Läti: käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 vastavalt sätestatud korras korrale TTJA teatab (KeHJS §16. lõige 2) KMH aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 14 päeva jooksul aruande saamisest arvates vähemalt: 1) ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded; 2) ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes; 3) kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus). TTJA teatab ka (KeHJS §16. lõige 3) liht- või tähtkirjaga: Rahandusministeeriumile; Lääneranna, Saaremaa Kihnu, ja Ruhnu valdadele; Keskkonnaministeeriumile; Keskkonnaametile; valitsus-välistele keskkonnaorganisatsioonidele neid ühendavate organisatsioonide kaudu; kavandatava tegevuse ala ja selle naaberkinnisasjade omanikele ning muud menetlusosalised: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Transpordiamet, Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Kalurite Liit MTÜ, MTÜ Liivi Lahe Kalanduskoda TTJA (KeHJS §16. lõige 6) avalikustab KMH aruande oma veebilehel, tagades avalikkusele aruande tutvumise võimaluse vähemalt kuni aruande kohta ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitamise tähtaja lõpuni. 17. KMH aruande avaliku TTJA korraldab (KeHJS §16 lõige 1) Eesti: 14 Juuni 2025.a. väljapaneku vähemalt 14-päevase kestusega KMH päeva korraldamine aruande avaliku väljapaneku. Läti: 110 vastavalt korrale 18. KMH aruande avalik Peale KMH arutelu lõppu korraldab Eesti: 1-2 Juuni 2025.a. arutelu arendaja (KeHJS §16. lõige 1) arendaja päeva; Läti tutvustamiseks avaliku arutelu 1-2 päeva (kui nõutakse mitmes toimumiskoh as) 19. KMH aruande kohta Asutus, kellele KMH aruande avaliku 30 päeva Juuli 2025.a. esitatud info edastamine väljapaneku ajal esitati aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid või küsimusi, edastab nimetatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused arendajale (KeHJS § 17. lõige 1). 20. KMH aruandele Arendaja saadab (KeHJS § 17. lõige 3) 30 päeva August 2025.a. esitatud ettepanekutele KMH aruande kohta ettepanekuid, ja küsimustele vastuväiteid või küsimusi esitanud vastamine isikule liht- või tähtkirjaga esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning vastused küsimustele. 21. KMH aruande Ekspert või eksperdirühm eksperdi 30 päeva September täiendamine juhtimisel (KeHJS § 17. lõige 2) teeb 2025.a. avalikustamise koos arendajaga KMH aruande avaliku materjalidega väljapaneku ja avaliku arutelu ajal aruande kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel aruandes vajalikud parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist ning vastab esitatud küsimustele. 22. KMH aruande Avalikustamise materjalidega 30 päeva Oktoober 2025.a. heakskiitmiseks täiendatud KMH aruande esitab esitamine arendaja KeHJS § 22. lõike 1 kohaselt kahes eksemplaris keskkonnamõju hindamise Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks ja keskkonnanõuete määramiseks. 22.a KMH aruande Keskkonnaministeerium saadab 30 päeva Oktoober 2025.a. kooskõlastamiseks kaitstava Natura loodusobjekti esitamine (Natura) valitsejale KMH aruande kooskõlastamiseks. 23. KMH aruande Keskkonnaministeerium vastavalt 30 päeva November heakskiitmine KeHJS § 22. lõikele 2 teeb otsuse KMH 2025.a. aruande heakskiitmise ja keskkonnanõuete määramise või aruande heakskiitmata jätmise kohta arendajale ja otsustajale teatavaks ning edastab otsustajale aruande heakskiitmise korral aruande ühe eksemplari 30 päeva jooksul aruande saamisest arvates. 111 23.a KMH aruande Keskkonnaministeerium saadab 30 päeva November 2025.a. heakskiitmise ja kaitstava Natura loodusobjekti keskkonnanõuete valitsejale KMH aruande heakskiitmise määramise otsuse ja keskkonnanõuete määramise otsuse eelnõu eelnõu kooskõlastamiseks. kooskõlastamiseks esitamine (Natura) 24. KMH aruande KeHJS § 23. kohaselt 30 päeva Detsember heakskiitmisest ja Keskkonnaministeerium teatab KMH 2025.a. keskkonnanõuete aruande heakskiitmisest ja määramisest keskkonnanõuete määramisest teavitamine käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud korras. 25. Tegevusloa andmine Vabariigi Valitsus vastavalt KeHJS § 90 päeva I kvartal 2026.a. 24. lõikele 1 peab tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel arvestama keskkonnamõju hindamise tulemusi ja aruandele lisatud keskkonnanõudeid. 8. KMH protsessis osalejate andmed KMH osapooled: Otsustaja: Vabariigi Valitsus ja menetluse läbiviija Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kontaktisik: Liina Roosimägi, e-post [email protected], telefon +372 667 2151 Arendaja: Tuuletraal OÜ (registrikood: 12468062), kontaktandmed: Mõisanurme, Oiu küla, Viljandi vald, Viljandi maakond, 70317, kontaktisik: Eero Saava, [email protected], telefon +372 506 7999, koduleht www.windtrawl.com (eri keeltesse tõlgitav läbi GOOGLE otsingu) Keskkonnamõju hindaja: Corson OÜ (registrikood: 10006729), kontaktandmed: Laki 14A - 704, 10621 Tallinn (e-post: [email protected] ). Kontaktisik: juhtekspert Toomas Liiv, kontakt tel: +372 565 3373, e- post: [email protected] KMH töögrupp: Toomas Liiv - Corson OÜ juhatuse liige, PhD, TTÜ; KMH-s juhtekspert* (tegevuslitsentsi nr KMH0119 kehtiv kuni 27.04.2022, KMH litsentside nimekiri (EXCEL-i tabel) värske seisuga leitav https://envir.ee/keskkonnamoju-hindamine#kmh-litsents—accordion (tabeli asukoht vahetevahel muutub), hüdrodünaamika, rannaprotsessid, matemaatiline modelleerimine, veekogude süvendamine, kaadamine, energeetika, vesi ja kanalisatsioon, veeteede ja sadamate ehitus ja planeerimine ning Natura/HELCOM hindamine. Kerli Krõm – Corson OÜ spetsialist, MSc, TTÜ, KMH-s matemaatiline modelleerimine, keskkonnakaitse ja säästev areng, õhu kvaliteet, sotsiaal-majanduslik valdkond. Kristin Liiv – Corson OÜ spetsialist, MSc, TTÜ, KMH-s õigus- ja sotsiaalküsimused, planeerimine, geotehnika, keskkonnakaitse ja säästev areng, sotsiaal-majanduslik valdkond. *- Vajadusel võib KMH protsessis vahetuda juhtekspert, lisanduda eksperte ja partnerfirmasid või toimuda Corson OÜ ekspertide ja töögrupi liikmete tööülesannete ümberjaotamine või töögrupi vähendamine või suurendamine. 112 Tabel 11 Uuringute ja KMH sisuekspertide nimekiri Uuring Ekspert Vee kvaliteedi ja heljumi leviku ekspert Toomas Liiv, PhD, vt ka „KMH töögrupp“ Hüdrograafiliste mõõdistuste ja allvee Meremõõdukeskus OÜ, Peeter Ude uuringu ekspert. Kumulatiivsete ja sotsiaalmajanduslike Ain Kull, PhD, Tartu Ülikooli ökoloogia ja mõjude (visuaalne, logistiline mõju, maateaduste instituut energeetilised ja tasuvusarvutused ja hinnangud ning analüüsid) ekspert Maastikuarhitekt Kaasatakse vajadusel, et toetada Ain Kulli Linnustiku ekspert Mati Kose MSc, bioloog Kalastiku ekspert Tartu Ülikooli Mereinstituut MSc. Redik Eschbaum Nahkhiirte ekspert MSc. Lauri Lutsar Merepõhja elustiku ekspert Georg Martin, PhD, Tartu Ülikooli Mereinstituut Müra, vibratsiooni uuringute ekspert Akukon Eesti OÜ, vastutav isik määratakse töö käigus Veealuse müra vibratsiooni ekspert Aleksander Klauson, PhD, TTÜ Ehituse ja arhitektuuri instituut. Kultuuriliste mõjude ekspert Mare Mätas, Kihnu pärimuskultuuri edendaja Veealuse kultuuripärandi ekspert Aivar Kriiska Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, ajaloo ja arheoloogia instituut Hülge ekspert Mart Jüssi, PhD Geoloogia ekspert Arkady Tsyrulnikov, PhD Navigatsioonitingimuste ja laevaliikluse Peeter Ude, Meremõõdukeskus OÜ ekspert. Jää mõjude ekspert Jan Thijssen, MSc, PMP; C-CORE Ice Engineering, Canada; Expert of sea ice loads and probabilistic methods for offshore structure design in harsh environments www.c-core.ca Tuuletingimuste ekspert Rahvusvaheliselt tunnustatud tuuleuuringute firma valitakse hankemenetlusega LÄTI piiriülese mõju ekspert Valitakse hankemenetlusega 113 9. KMH programmi eelnõu (2020=v1) koostamisse kaasamise ülevaade Tabel 12 2020 laekunud ettepanekutega (transkriptsioonid) arvestamine Kirjad on kronoloogiliselt järjestatud; kuupäeva formaat: YYYYMMDD; kellelt - kellele; sisu; kommentaar We thank you for notifying us of the planned offshore windfarm by TT tänab ja võtab Keskkonnaministee Protection Agency the developer Tuuletral OÜ in the Gulf of Riga. Sweden does not teadmiseks. intend to participate further in the transboundary EIA Procedure. Environmenal 20200316 Swedish rium - Asutusesiseseks kasutamiseks TT tänab ja võtab Lennuamet teadmiseks.seisukohad 20200319 tsiviillennunduse ja - TTJA sidekaabli osas. Finland received on 7 February 2020 notification from the Ministry TT tänab ja võtab of the Environment of Estonia concerning the environmental teadmiseks, et Soome impact assessment (EIA) of the Tuuletraal OÜ offshore windfarm ei kavatse osaleda project in the Gulf of Riga. Tuuletraal OÜ is planning an offshore piiriüleses KMH-s. On windfarm consisting of 76 wind turbines with a total capacity of arvestatud, et tuleb 380 MW. The project includes an offshore substation and cables uurida mõjusid connected to the substation, an electricity transmission system up to rändlindudele, kuna the land-based connection point and 31 mussel farming areas. The Riia laht on oluline location of the windfarm is about 30 km from the Estonian coast. rändlindude The Ministry of the Environment of Estonia requested information talvitumisala. whether Finland intends to participate in the transboundary EIA procedure, and provide comments concerning the scope for the assessment of the environmental impacts of the project affecting Finland Ministryof the Environment - Keskkonnaministeerium Finland. From the documents received, it does not appear that the Tuuletraal OÜ offshore windfarm project is likely to cause a significant adverse transboundary impact on Finland and based on this information Finland does not intend to participate further in the transboundary EIA procedure for the project. However, the Ministry would like to remark that the notification was not fully in accordance with Article 7 and 16 of the Agreement between the Government of the Republic of Estonia and the Government of the Republic of Finland on Environmental Impact Assessment in a transboundary context as the notification did not contain an assessment program, and Annex 2 and Annex 3 were in Estonian only. Therefore, referring to missing information and as a precautionary measure, Finland reserves the opportunity to participate in the transboundary EIA procedure, if the environmental impact assessment indicates that the project is likely to cause a significant adverse environmental impact on Finland. Additionally the Ministry of the Environment of Finland would like to state, that the impacts on migratory birds should be taken into 20200326 account in the project planning, because the Gulf of Riga is an important wintering area for migrating birds. The Ministry of the Environment of Finland would like to thank Estonia for the notification. 114 Environment State Bureau (hereinafter – the Bureau), acting as TT tänab ja võtab competent authority on environmental impact assessment teadmiseks, et Läti (hereinafter - EIA) in Latvia would like to thank the Ministry of kavatseb osaleda Environment of the Republic of Estonia for sending notifications piiriüleses KMH-s. On about initiation of two EIA procedures concerning planned offshore arvestatud, et tuleb windfarm projects in the gulf of Riga that are initiated by the hinnata kõiki aspekte Tuuletraal OÜ and Eesti Energia AS (the project of Tuuletraal OÜ seoses Euroopa Environment State Bureau of the Republic of Latvia - also includes infrastructure for aquaculture). Parlamendi The Bureau acknowledges receipt of the notification No 7- 2011/92/EU ja 12/20/12-2 and No 7-12/20/13-2, both dated on February 7, 2020. Euroopa Nõukogu Having assessed comments and opinions received from various 13.12.2011 stakeholders, including the Ministry of Environment and Regional direktiiviga. development, the Ministry of Agriculture, the Ministry of Transport, the Ministry of Defence, the Ministry of Foreign Affairs, State Environmental Service, Latvian Institute of Aquatic biology, Salacgriva county, Salacgriva port authority and Riga planning region, - the Bureau informs that the Republic of Latvia intends to 20200327, osa 1, järgneb Keskkonnaministeerium participate in EIA process of both offshore windfarm projects (Tuuletraal OÜ and Eesti Energia AS). Concerning the scope of assessment – we have summarized information on the aspects for evaluation that were specifically highlighted by various stakeholders, but we kindly as you to evaluate all aspects of environment according to the Directive 2011/92/EU of the European Parliament and of the Council of 13 December 2011 on the assessment of the effects of certain public and private projects on the environment: 1. Navigation safety and possible impacts on the navigation On arvestatud, et tuleb areas and navigation regime, impact on accessibility of Latvian uurida Läti poole ports and the reserved navigation areas in the Maritime Spatial Plan loetletud mõjusid # 1, of the Republic of Latvia. 2, 3, 4, 5, 6, 9. 2. Possible changes in navigation regime and restrictions on Loetelust välistatakse Environment State Bureau of the Republic of Latvia - navigation during the operation of facilities and in the event of an #7, kuna ilmselt peab accident. Läti silmas Eesti 3. Intended security and protection areas, planned/potential Energia projekti facility service sites, fuel and other facility supply and resource mõjusid ning #8, kuna delivery routes. TT loobub 4. The danger area in the event of accident, possible accident karbikasvanduse scenarios, their course and planned countermeasures in the case of kavandamisest human search and rescue operations. tulenevalt alal 5. Possible impact on the dynamics of sediment flow and the toimunud regime of current flow. katseprojektide 20200327, osa 2, järgneb Keskkonnaministeerium 6. Possible impacts on underwater habitats, birds and marine ebaõnnestumisest fauna. 7. Possible impact on the protected territories of European significance (Natura 2000) – „Randu plavas“ and the marine territory „Ainaži-Salacgrīva“. 8. Possible growth of the population of seagrass (increase in nutrient base due to the infrastructure for aquaculture). 9. Cumulative impacts of both projects. 115 In addition, we shortly give you an overview of the national On arvestatud, ja on requirements for EIA procedures in the Republic of Latvia. We täiendatud peatükki: would like to draw your attention that Latvian legislation, in „KMH protsess ja particular the Law on the Environmental impact assessment, selle teostuse ning designates at least 30 days long term for the process of public avalikustamise consultation when elaborated EIA report is discussed. The time is ajakava“ Läti ajakava being counted from the day a publication is published in a nõuetega. corresponding newspaper (national, regional, local) which will be ensured by the Republic of Latvia after receiving information from Environment State Bureau of the Republic of Latvia - the Republic of Estonia. A public hearing meeting of the intended activity shall be held. According to the national legislation, a public hearing meeting shall be held no sooner than 7 days after publication is published and no later than 10 days before the ending of public consultation. We kindly ask you to prepare EIA summary that reflects information to the extent and scope necessary for the transboundary EIA (including) graphical materials and maps in relation to the transboundary impact aspects) in Latvian. In conclusion we wish all our colleagues in the Ministry of Environment of the Republic of Estonia good health, endurance Keskkonnaministeerium and strength in this difficult time due to the outbreak of coronavirus. In this context we inform, that for a time period through the state of emergency the usual public hearing meetings 20200327, osa 3 are replaced with video conferences and video-presentations. Nevertheless, our kind request would be not to organize public hearings at this crucial moment, if possible, because we are all aware of the fact that society is engaged in various other concerns to be able to demonstrate high civic and environmental participation. 116 Olete edastanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning TT tänab ja võtab Kaitseministeeriumile omapoolsed ettepanekud Liivi lahte teadmiseks. kavandatava meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise programmi osas. Võrreldes algses taotluses tooduga on muutunud elektrituulikute paigutus tuulepargis ning elektrituulikute mudelid. Lisaks toote ettepanekus välja võimaluse kompenseerida osaliselt või täielikult kõrgemate elektrituulikute rajamiseks vajaliku õhuseireradari soetamiskulud ning selle hooldamiseks vajaliku personali maismaalt tuulepargi alajaama peal paikneva radari juurde transportimise kulu. Kaitseministeerium peab vajalikuks selgitada, et ettepanekus näidatud radari asukoht on õhuseireradari toimevõimeks ebasobilik. Õhuseireradarile sedavõrd lähedal paiknevad elektrituulikud tekitavad radarile häiringuid, mistõttu ei saa Kaitseministeerium esitatud ettepanekuga nõustuda. Kaitseministeerium märgib seoses arendaja ettepaneku punktiga 3, et riigil ei ole hetkel vajadust lisaradari järele, mistõttu ei näe Kaitseministeerium võimalust tuulepargi mõjutusi kompenseeriva radari elutsükli kulude katmiseks. Seetõttu ei saa ministeerium nõustuda ettepanekuga, sest viimane näeb ette küll radari soetamist ning hooldava personali transporti, kuid ministeeriumi kanda jääksid taristukulud ning radariga seotud püsikulud, mis tervikuna moodustavad ligikaudu poole radari soetusmaksumusest. Lisaks Kaitseministeerium - TT märgib Kaitseministeerium, et esitatud ettepanek nõuab riigilt väga selge seisukoha kujundamist, mis puudutab erainvestori kaasamist riigi enda ülesannete täitmisesse, mis on seotud riigi tuumikfunktsioonidega. Vastavate tegevustega on küll alustatud, kuid käesolevaks hetkeks pole välja töötatud täpseid meetmeid ning 20200327 regulatsioone erainvestorite kaasamiseks riiklikesse tegevustesse, mistõttu ei näe Kaitseministeerium hetkel võimalust ettepanekus esitatud radarkattele tekitatud negatiivsete mõjude kompenseerimiseks erainvestori poolt. Lithuania responded to Keskkonnaministeerium only regarding On võetud teadmiseks, Eesti Energia AS project’s notification. Regarding this has been et Leedu ei kavatse The Ministry of Environment of the noted the following: osaleda Eesti Energia No responses were received during the public consultation, and projekti piiriüleses national authorities provided no arguments or concerns regarding KMH-s, kuid soovib significant negative environmental impacts. Consequently, Ministry olla teavitatud Eesti of Environment of Lithuania does not consider the Project to have Energia projekti Republic of Lithuania likely significant adverse transboundary effects on the environment protsessist ja palub of Lithuania and therefore does not intend to participate in the saata ingliskeelse environmental impact assessment procedure under paragraphs 5 to koopia Eesti Energia 8 of Article 3 and Articles 4 to 7 of the Espoo Convention. projekti KMH 20200403 However, we kindly ask to keep us informed about the progress of aruandest. the project (including the outcomes of the decision making procedures) and to provide a summary of the Environmental Impact Assessment report (in English), when it is available. Asutusesiseseks kasutamiseks TT tänab ja võtab Kaitseministeeri teadmiseks. um - TTJA 20200406 117 Asutusesiseseks kasutamiseks TT tänab ja võtab Rahandusministe teadmiseks. erium - TTJA 20200422 Võrguühenduse tehniline lahendus TT tänab ja arvestab. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse "Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri"§ 19 lõikele 3 luuakse põhivõrguga uus võrguühendus nimipingel 110 kV või 330 kV. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 19 lõike 5 kohaselt määrab võrguettevõtja uue võrguühenduse loomise või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmise korral võrgu konfiguratsiooni ja tehnilised parameetrid. Põhjusel, et 110 kV elektrivõrgu läbilaskevõime ei ole üldjuhul piisav vastu võtma suuremaid võimsusi kui 100 MW, tuleb planeeritav Tuuletraal OÜ meretuulepark ühendada Eleringi elektrivõrguga 330 kV pingeastmel. Kliendi poolt planeeritava Tuuletraal OÜ meretuulepargi elektrivõrguga ühendamiseks tuleb tuulepark ühendada kas Eleringi Lääne-Eestis asuvasse olemasolevasse või rajatavasse 330 kV alajaama või Harku, Lihula, Sindi ja Kilingi- Nõmme alajaamade vahelisele 330 kV õhuliini trassile ehitatavasse uude 330 kV alajaama. Elektrisüsteemi stabiilsuse ja töökindluse nõudest lähtuvalt ei tohi 330 kV võrguga ühendatavate tootmismoodulite ühikvõimsus ületada 350 MVA-d, mistõttu tuleb planeeritav Tuuletraal OÜ meretuulepark ühendada Eleringi alajaama vähemalt kolme liitumispunkti kaudu. Selleks tuleb kõnealusesse alajaama ehitada vähemalt kolm uut liituja lahtrit, millest vähemalt üks liitumislahter tuleb rajada dupleksskeemiga, ja vähemalt kaks liinilahtrit alajaama elektrivõrguga ühendavate ülekandeliinide jaoks. Liitumisest tingituna võib Eleringil olla täiendavalt vajalik ehitada vähemalt kaks elektrivõrguga ühendavat ülekandeliini alajaama, kuhu rajatakse klienti liitumispunktid, mis tulenevalt töökindluse nõudest peavad asetsema eraldiseisvatel mastidel. Samuti võib liitumine tootmissuunalise võimsusega 1050 Elering - TT, valitud peatükk MW põhjustada kogu põhivõrgus ülekandeliinide ülekoormumist, mille vältimiseks tuleb nende ülekandevõimsust suurendada. Ehitustööde alustamise eelduseks on alajaama ehituseks või laiendamiseks vajaliku kinnistu(te) Eleringi poolne omandamine ning rekonstrueeritavate või ehitatavate õhuliinide 20200423, osa 1 trassikoridori(de)le Eleringile kasutusõiguse saamine. Lisaks juhime Teie tähelepanu asjaolule, et Eesti elektrisüsteemi maksimaalne ekspordivõime on maksimaalselt 2000 MW ning tarbimisvõimsus vahemikus 500-1500 MW, mistõttu võib olla Teil vajalik lisaks Eesti elektrisüsteemist tulenevatele ülekoormuse tekkimise võimalusele arvestada tootmispiiranguga. 118 Nõuded kliendi elektripaigaldisele TT tänab ja arvestab. Liitumise raames tuleb kliendil projekteerida ja ehitada enda elektripaigaldised kuni perspektiivsete liitumispunktideni, muuhulgas paigaldada jõutrafod. Põhjusel, et 330 kV võrguga ühendatava tootmismooduli Elering - TT, valitud peatükk ühikvõimsus ei või olla suurem kui 350 MVA-d, tuleb kliendil tagada, et Teie taotluses näidatud Tuuletraal OÜ meretuulepark ühendatakse põhivõrguga Euroopa Komisjoni määruse nr 2016/631 tootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (Requirements for 20200423, osa 2 Generators) mõistes vähemalt kolme autonoomse tootmismoodulina, millest ühegi tootmismooduli ühikvõimsus ei või ületada 350 MVA-d. Kliendil tuleb oma tootmismoodulid rajada põhimõttel, et mistahes tootmismoodulite häiringu korral, s.h merekaabli rike, juhtimissüsteemi häiring vms oleks tagatud mitte suurema kui 350 MVA-se ühikvõimsuse välja lülitumine. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) TT tänab ja võtab pöördus 18.03.2020 kirjaga nr 16-7/19-3332-008 teadmiseks. Rahandusministeeriumi poole seoses Tuuletraal OÜ ettepanekuga, et ettevõte soovib osaliselt või täielikult kompenseerida õhuseireradari soetamist tuulepargi alajaama kohale. Vastasite TTJA-le 22.04.2020 kirjaga nr 15-1/1942-3, milles märkisite, et Rahandusministeeriumil puudub pädevus anda õhuseireradari teemal seisukoht ning viitasite Kaitseministeeriumi 06.04.2020 kirjale nr 15-1/1942-2. Täpsustame, et Rahandusministeeriumile oli suunatud ka küsimus riigikaitselise õhuseireradari eraõigusliku juriidilise isiku poolt soetamise osas. Antud pöördumise eesmärk oli välja selgitada, kas ja millistel tingimustel on võimalik eraõiguslikul juriidilisel isikul rahastada radari ostmist, mis tulevikus jääks riigi omandisse ning mille töös hoidmist tuleb rahastada riigieelarvest. Oleme saanud Tuuletraal OÜ-lt pöördumise, mille kohaselt ettevõte on valmis omadest vahenditest rahastama riigikaitselise TTJA - Rahandusministeerium õhuseireradari soetamist, mis annaks neile võimaluse püstitada kõrgemaid tuulikuid kui nende poolt esialgses hoonestusloa taotluses ette nähtud. Siinkohal on tekkinud küsimus, kas eraõiguslikul juriidilisel isikul on üldse võimalus teha oma poolseid investeeringuid riigikaitselistesse eelhoiatussüsteemidesse ning kui jah, siis mil viisil. Sealjuures on TTJA põhiküsimus, kuivõrd me saame 20200504 Tuuletraal OÜ pöördumist õhuseireradari soetamise osas arvestada käimasoleva hoonestusloa taotluse menetluses. Palume antud seisukoha kujundamiseks kaasata ka Rahandusministeeriumi osakond, kelle pädevusse kuulub vastava küsimuse lahendamine. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet küsis 18.03.2020. a TT tänab ja võtab Kommunikatsioo ni-ministeerium kirjaga nr 16-7/19-3332-008 asjaomastelt asutustelt arvamust teadmiseks. Majandus- ja Tuuletraal OÜ 01.03.2020. a esitatud ettepanekutele. Majandus- ja 20200526 Kommunikatsiooni-ministeeriumi haldusalas ei esine põhjuseid, - TTJA mis takistaksid Tuuletraal OÜ hoonestusloa algatamise menetluse jätkamist. Samas teadvustame, et menetlusega saab edasi minna üksnes siis, kui teised ministeeriumid selle kooskõlastavad. 119 Liivi lahe meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi TT tänab ja võtab Lennuamet - TT materjalidega tutvumise järel on Lennuamet seisukohal, et teadmiseks. kavandatav meretuulepark asub eemal peamistest 20200810 visuaallennumarsruutidest ega mõjuta seeläbi olulisel määral lennuohutust. Eeltoodust tulenevalt ei ole Lennuametil kõnealusele keskkonnamõju hindamise programmile vastuväiteid ega täiendusettepanekuid. Pöördusite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TT tänab ja võtab TTJA) poole 01.03.2020 (kiri TTJA dokumendiregistris teadmiseks. registreeritud 12.03.2020 numbriga 16-7/19-3332-007) ning teavitasite kavatsusest esitada muudatus Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korraldusega nr 313 algatatud Tuuletraal OÜ kavandatava meretuulepargi hoonestusloa taotlusele keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus. Muudatus on tingitud asjaolust, et TTJA algatas 15.03.2019 otsusega nr 16-7/18-1251-033 hoonestusloa menetluse Easternlightestonia OÜ kiudoptilise sidekaabli rajamiseks ning Tuuletraal OÜ meretuulepargi ja Easternlightestonia OÜ kiudoptilise sidekaabli asukohad kattuvad. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr 313 „Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine“ kohaselt on Tuuletraal OÜ meretuulepark kavandatud 76 tuuliku ja 1 alajaamaga. Lisaks tuulikutele on sama korraldusega algatatud hoonestusloa menetlus ka 31 rannakarbikasvatuse ala rajamiseks, mis hakkaksid paiknema tuulepargiga samal alal. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr 313 punktis 3.7 on seatud tingimuseks, et tuulikute kavandamisel tuleb lähtuda Eesti Kaitseväe seatud kõrguspiirangutest. Eesti Kaitsevärgi seadis kõrguspiirangud 17.02.2017 kuna kõrgemad tuulikud võivad häirida õhuseireradarite tööd. Oma 01.03.2020 kirjas selgitasite muuhulgas, et Tuuletraalil kui arendajal on valmisolek finantseerida täielikult või osaliselt ning paigaldada Eesti kaitsevõime jaoks uus NATO nõuete kohane õhuseireradar Tuuletraal OÜ tuulepargi alajaama kohale, mis võimaldaks kasutusele võtta kõrgemad tuulikud, kui Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korraldusega nr 313 on ette nähtud. Lisaks märkisite, et arendajal on valmisolek radari elektrivarustuse tagamiseks ja lahendada hooldava personali transport maismaa ja objekti vahel. 20200920, osa 1, järgneb Keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus esitatav muudatus hõlmaks endas tuulikute uut paigutust, jättes tuulikute arvu samaks (76 tuulikut ja 1 alajaam) ja vähendades 10.06.2013 taotluses märgitud koormatavat ala. Samuti märkisite, et tuulikute paigutuses arvestataks 25 km visuaalse puhvriga TTJA - TT rannajoonest ning tuulikute ridade koondumisega Ruhnu ja Kihnu mereseireradarite suhtes. Tuulikute rootori diameetriks on arvestatud perspektiivselt 250 m, mis annaks tuuliku kogukõrguseks 275 - 280 m merepinnast. 120 Kuna oma pöördumises selgitasite, et arendaja on valmis rahastama TT tänab ja võtab täiendava radari ostu, kuid TTJA-l ei ole pädevust anda seisukohta teadmiseks. võimaliku radari soetamise küsimustes, pöördusime 18.03.2020 kirjaga nr 16-7/19-3332-008 nii Rahandusministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Veeteede Ameti kui ka Lennuameti poole, et välja selgitada, kas riik saab aktsepteerida teie poolt pakutud lahendust ja kuidas oleks Teie pakutu võimalik ellu viia. Lennuametil ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil vastuväiteid ei olnud. Veeteede Ametil vastuväiteid ei olnud, kuid nad palusid edasises KMH menetluses hinnata tuulikute paigutuse ja kõrguse mõju ka veeliiklusele. Kaitseministeerium vastas TTJA-le 06.04.2020 kirjaga nr 12-4/20/980, milles selgitas, et Teie 01.03.2020 esitatud materjalide kohaselt ületaks muudetavate elektrituulikute kõrgus senist Eesti Kaitseväe seatud kõrguspiirangut enam kui 100 m, mistõttu ei saa Kaitseministeerium ilma tuuleparki kompenseerivate meetmeteta nõustuda elektrituulikute kõrguse kasvuga. Samas viitas Kaitseministeerium Teile 27.03.2020 edastatud kirjale nr 12-3/20/782, milles on selgitanud, et Teie ettepanekus pakutud asukoht on radari jaoks ebasobilik, kuna tuulikud oleksid radarile liiga lähedal ja tekitaksid sellele häiringuid. Samuti selgitas Kaitseministeerium, et riigil ei ole hetkel vajadust lisaradari järele, 20200920, osa 2, järgneb mistõttu ei näe Kaitseministeerium võimalust tuulepargi mõjutusi kompenseeriva radari elutsükli kulude katmiseks. Isegi kui arendaja kompenseeriks osaliselt või täielikult kõrgemate elektrituulikute rajamiseks vajaliku õhuseireradari soetamiskulud ning selle hooldamiseks vajaliku personali maismaalt tuulepargi alajaama TTJA - TT peal paikneva radari juurde transportimise kulu, siis ministeeriumi kanda jääksid taristukulud ning radariga seotud püsikulud, mis tervikuna moodustaksid ligikaudu poole radari soetusmaksumusest. 121 Ühtlasi märkis Kaitseministeerium, et esitatud ettepanek nõuab TT tänab ja võtab riigilt väga selge seisukoha kujundamist, mis puudutab erainvestori teadmiseks. kaasamist riigi enda ülesannete täitmisesse, mis on seotud riigi tuumikfunktsioonidega. Vastavate tegevustega on küll alustatud, kuid käesolevaks hetkeks pole välja töötatud täpseid meetmeid ning regulatsioone erainvestorite kaasamiseks riiklikesse tegevustesse. Seetõttu ei näe Kaitseministeerium hetkel võimalust ettepanekus esitatud radarkattele tekitatud negatiivsete mõjude kompenseerimiseks erainvestori poolt. Rahandusministeerium vastas 18.08.2020 kirjaga nr 15-1/1942-6 ning selgitas, et riigil on võimalik kaasata erainvestoreid avaliku- ja erasektori partnerluse ehk PPP kaudu. Selle põhimõtteks on, et erasektori üksus ehitab või soetab spetsiaalselt antud projekti eesmärgil loodava vara ja osutab kokkulepitud ulatuses ja kvaliteediga teenuseid, kus avaliku sektori üksus on põhiliseks erasektori üksuse poolt osutatavate teenuste ostjaks või huvitatud teenuse osutamisest. Seega oleks radari soetamine erainvestorite abiga võimalik, kui selle soetamise vajadust on riik ette näinud või selline vajadus tuleneks erinevatest arengukavadest. Kaitseministeerium on aga oma 27.03.2020 kirjas nr 12-3/20/782 välja toonud asjaolu, et lisaradari vajadus hetkel puudub ning radari elutsükli kulusid pole seetõttu ka riigieelarvesse planeeritud. Sellest tulenevalt ei näe Kaitseministeerium võimalust tuulepargi mõjutusi kompenseeriva radari elutsükli kulude katmiseks ning valdkonna eest vastutav ministeerium ei pea nende kulude eelarvesse planeerimist ka vajalikuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole lubatud Tuuletraal OÜ poolt 10.06.2013 taotlusega taotletud tuulepargi tuulikute kõrguste muutmine, kuna see läheks vastuollu Eesti Kaitseväe seatud kõrguspiirangutega. Kuna Tuuletraal OÜ planeeritavat tuulepargi ala hakkaks läbima Easternlightestonia OÜ 20200920, osa 3 kiudoptiline sidekaabel, tuleb Tuuletraal OÜ tuulikute asukohtade võimalikku paiknemist ja sellest tulenevaid mõjusid (sh mõju riigi TTJA - TT julgeolekule) hinnata KMH käigus. TTJA pädevuses ei ole anda seisukohta võimaliku radari soetamise küsimustes. Vajadusel palun lisainfo ja selgituste saamiseks pöörduda vastutavate ministeeriumide poole. 122 Esitasite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TT tänab ja võtab TTJA) 21.09.2020 (TTJA dokumendiregistris 22.09.2020 teadmiseks. registreeritud numbriga 16-7/19-3332-019) Tuuletraal OÜ planeeritava meretuulepargi ja mitmeotstarbelise vesiviljelustaristu keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu. Järgnevalt esitame omapoolsed tähelepanekud ja märkused. 1. Tuuletraal OÜ esitatud KMH programmi eelnõu punktis 4.2.1 on kirjeldatud, et meretuulepargi ala suurus on ca 100-300 km2; punktis 2.2.2 toodud koordinaatide alusel on analüüsitava alternatiivi ala suurus ligikaudu 352 km2. Lisaks on KMH programmi eelnõu punktis 1.1 kirjeldatud: „Arendaja kavatseb esitada esimesel võimalusel, pärast EMP lõppemist ning uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemuste laekumist, „rohkem kui 33% ulatuses“ nihkunud koormatava ala asukohaga seoses: a) hoonestusloa taotluse täpsustuse ning vajadusel ka b) uue hoonestusloa taotluse.“ Vastavalt 10.06.2013 esitatud hoonestusloa taotlusele, mille alusel Vabariigi Valitsus algatas 19.12.2019 korraldusega nr 313 hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise, on koormatava ala suuruseks ligikaudu 91,2 km2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 25 lõige 1 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist (so 01.07.2015) esitatud hoonestusloa taotlus menetletakse lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt. Veeseaduse § 222 lõiget 4 ja § 223 lõike 1 punkte 5 ja 8 kohaldatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud hoonestusloa taotlustele. 20201001, osa1, järgneb VeeS § 222 lõige 4 sätestab, et hoonestusloa menetlemisel võib, tuginedes eelkõige uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemustele, avaliku veekogu koormatavat ala võrreldes hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud koormatava alaga kuni 33 protsenti nihutada või suurendada. Koormatavat ala TTJA - TT võib vähendada suuremas ulatuses kui 33 protsenti. Koormatavat ala ei tohi nihutada või suurendada sellisele alale, kus on algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus. Võttes aluseks, et hoonestusloa menetlus on algatatud ala kohta suurusega 91,2 km2 ja ala 123 tohib eelkõige tulenevalt keskkonnamõju hindamise tulemustest TT tänab ja võtab nihutada või suurendada kuni 33 protsenti, oleks võimalik teadmiseks. käesolevas hoonestusloa menetluses peale keskkonnamõju hindamist muuta koormatava ala suurust maksimaalselt ligikaudu kuni 121,3 km2-ni. Kui koormatavat ala suurendatakse või nihutatakse rohkem kui 33 protsenti, tuleb seda käsitleda uue hoonestusloa taotlusena. See tähendab uue menetluse läbiviimist ning see tuleb läbi viia uue taotluse esitamise hetkel kehtivate õigusaktide kohaselt. Lisaks see tähendab omakorda ka uut avalikustamist. Uuringute ala laiendamine KMH käigus ei ole keelatud, kuid soovime tähelepanu juhtida asjaolule, et ainuüksi uuringute läbi viimise alusel ei saa tekkida õigustatud ootust hoonestusloaga koormatava ala suurendamiseks või ala muutmiseks rohkem kui 33 protsenti. TTJA on seisukohal, et käesoleval hetkel on põhjendamatu antud hoonestusloa menetluse raames algatatud KMH käigus uuringute läbiviimine niivõrd suurel territooriumil, kuna see ei ole hoonestusloa osaks. 2. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a korralduse nr 313 punkti 3.7 kohaselt tuleb tuulikute kavandamisel lähtuda Eesti Kaitseväe seatud kõrguspiirangutest. Eesti Kaitsevägi on 16.02.2017 kirjaga nr ÕSD-0.3-3/17/8152-1 (AvTS § 35 lg 1 p 61 alusel määratud asutusesiseseks kasutuseks) seadnud Tuuletraal OÜ taotletavatele tuulikutele kõrguspiirangud vastavalt taotluses märgitud tuulikute asukohtadele. Vastavalt piirangutele on tuulikute lubatud maksimaalne kõrgus 145 m üle merepinna. Vastavalt Tuuletraal OÜ esitatud KMH programmi eelnõu punktis 2.3 välja toodud andmetele võrreldakse alternatiividena, kas 25, 50 või 75 tuulikuga meretuulepargi rajamist, mille koguvõimsus oleks vahemikus 350 – 1050 MW ning igas alternatiivis käsitletakse tuulikuid kõrgusega 275 m üle merepinna. 05.06.2017 esitatud täiendatud hoonestusloa taotluses, mis oli aluseks 19.12.2019 Vabariigi Valitsuse poolt algatatud hoonestusloa menetlusele, oli kirjeldatud, et tuulikutena võetakse kasutusele Prantsusmaa firma NENUPHAR WIND ujuvplatvormil topeltvertikaalrootoriga 2 x 2.5 MW mooduliga tuulikud, mille kogukõrguseks oli arvestatud 95 – 115 m. TTJA-le esitatud KMH programmi eelnõus ei ole eespool nimetatud tuuliku tüüpi kirjeldatud ning üheski alternatiivis ei ole taotluses kirjeldatud tüüpi tuulikutest tulenevaid keskkonnamõjusid kavas hinnata. Iga alternatiiv kirjeldab 275 m kõrguseid horisontaalteljega tuulikuid, mille kasutamise on tulenevalt julgeoleku riskist välistanud Kaitseministeerium. Eeltoodust tulenevalt on TTJA seisukohal, et selliselt ei ole antud KMH näol tegemist Tuuletraal OÜ poolt taotletud ja Vabariigi Valitsuse poolt algatatud hoonestusloa menetluse raames läbi viidava KMH-ga. Selleks, et hinnata hoonestusloa taotluse esemeks oleva tuulepargi mõjusid, tuleb lähtuda taotluses esitatust. KMH programmis kirjeldatakse, et Tuuletraal OÜ on valmis toetama Eesti, Läti ja Leedu ühise 20201001, osa2, järgneb õhuseiresüsteemi BALTNET tugevdamist 1 - 2 miljoni euroga igal aastal tuulepargi eksisteerimise vältel. Tuuletraal OÜ on teinud Kaitseministeeriumile ettepaneku, finantseerida ja paigutada enda kulul täiendav radar Tuuletraal OÜ planeeritava tuulepargi lõunapoolse alajaama katusele, ca 50 m kõrgusele merepinnast. TTJA - TT Kuna TTJA-l puudub pädevus anda hinnangut, kas erainvestor saab rahastada riigikaitselise radari ostu, edastasime vastava küsimuse nii Kaitseministeeriumile kui ka Rahandusministeeriumile. Nende 124 seisukoht oli, et isegi, kui selline instrument on olemas, millega erainvestor saab rahastada riigi omandisse jäävat radarit (nt TT tänab ja võtab PPP), siis Kaitseministeerium ei näe hetkel radari ostuks vajadust ja teadmiseks. seetõttu pole vastavaid kulutusi ka riigieelarvesse planeeritud. Eeltoodust tulenevalt ei ole riik näinud vajadust täiendava radari näol. Vastavasisulise kirja, kus nii Rahandus- kui Kaitseministeeriumi seisukohti kirjeldasime, edastasime Teile 21.09.2020 (TTJA dokumendiregistris registreeritud numbriga 16-7/19-3332-018). Eeltoodust tulenevalt on lisaradari paigutamine hetkel välistatud, kuid KMH programmi koostamisel on aluseks võetud olukord, kus arvestatakse lisaradari olemasoluga. Käesoleval hetkel ei saa TTJA antud lähteolukorraga nõustuda. Tulenevalt eeltoodust palume muuta KMH programmi eelnõud, milles lähtuda reaalsest olemasolevast olukorrast ning hinnata mõjusid taotletud tuulepargi andmetest lähtuvalt. KMH aruandes tuleb hinnata ka alternatiive, kuid käesoleval hetkel ei ole vastuvõetav, et Tuuletraal OÜ poolt taotletud lahendust hoonestusloa menetluse käigus tehtava KMH raames ei hinnata. 3. Lisaks tuulikute tüübi ja kõrguse erinevustele ei ole hoonestusloa menetluse algatamisel olnud teada, et lisaks tuulepargile ja rannakarbikasvandusele planeeritakse taristusse luua ka vesiniku tootmise võimalus. Hoonestusloa menetluse algatamise otsustamisel ei ole seetõttu olnud võimalik sellise võimalusega arvestada ning antud võimalusele ei ole küsitud ka asjakohaste asutuste seisukohti. 4. Kokkuvõttes leiab TTJA, et esitatud KMH programmi eelnõus kirjeldatu erineb suurel määral Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korraldusega nr 313 algatatud hoonestusloa menetluse aluseks olnud hoonestusloa taotlusest. Selliselt ei vasta KMH programm hoonestusloa menetluses taotletule. 5. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr 313 punkt 3.4 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande koostamisse kaasata Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Veeteede Amet, Lennuamet, Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning kohalikud omavalitsused ning keskkonnamõju hindamise programm ja aruanne enne avalikustamist kooskõlastada eespool nimetatud asutustega ning esitada arvamuse andmiseks piirkonna kohalikele 20201001, osa3 omavalitsustele. Menetluse selguse huvides palume programm ja aruanne esitada TTJA - TT kooskõlastamiseks ainult TTJA-le kui menetlejale. TTJA edastab seejärel ise nii programmi kui ka aruande asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks. Kooskõlastamise käigus esitatud märkused ja ettepanekud edastab TTJA arendajale. Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Tuuletraal OÜ Liivi TT tänab ja võtab lahe meretuulepargi, vesiviljeluse ja vesinikutootmise taristu teadmiseks. Keskkonnaamet - keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu. Tulenevalt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 01.10.2020 20201008 kirja nr 16-7/19-3332-022 punktist 5 Keskkonnaamet tagastab KMH programmi eelnõu. Keskkonnaamet otsustab KMH programmi kooskõlastamise või kooskõlastamata jätmise üle pärast TT korrigeeritud KMH programmi saamist. 125 Kui ühes piirkonnas asuvad lähestikku mitu võimalikku Lõik 1- TT täiendas meretuulepargi arendust ning intensiivne veeliiklus, tuleb sellisele tabelit. situatsioonile anda hinnang koos põhjendusega ka veeliikluse ohutuse seisukohalt. Palume täiendada tabelis nr 3 „Eeldatavad Lõik 2- TT täiendas keskkonnamõjud ja nende väljaselgitamise teostus KMH-s“ punkti peatükki vt 6.2.2 „Kumulatiivsed ja koosmõjud“ vastava väitega. KMH-s tehtavad uuringud. Peatükis 6.2.2 „KMH-s tehtavad uuringud“ välja toodud uuring nr 15 „Võimalike kumulatiivsete mõjude prognoos alternatiividele“ Lõik 3- TT täiendas peab käsitlema ka veeliikluse ohutust ja olema sisendiks uuringule peatüki Uuring 7 nr 8, mis käsitleb navigatsiooniriske mh ka lähestikku asuva mitme Hinnang tuulikute meretuulepargi koosmõju tõttu. mõjust navigatsioonimärkide Tabelis nr 3 punktis „Navigatsioon“ on mainitud, et tuulikute või -tulede (sh paigutuse täpsustumisel järgmistes tuulepargi arendamise etappides tuletornid ja sihid) tuleb kavandada tuulepargi navigatsioonimärgistus ning eristamisele kooskõlastada see Veeteede Ametiga. Samuti on mainitud, et KMH veeliiklejate poolt ja protsessi käigus kavandatud uuringus nr 8 peatükk 6.2.2 hinnatakse laevaliiklusele ja pakutakse välja veeliiklejatele paremini märgatavaid sõnastust ja tabeli navigatsioonimärkide ja –tulede lahendusi. Juhime tähelepanu, et (numeratsioonid on navigatsioonimärgistus on üks, kuid mitte tingimata ainus muutunud vt ka Tabel navigatsiooniriskide leevendusmeede. Samuti ei ole 8 Eeldatavad navigatsioonimärkide halb nähtavus ainuke navigatsioonirisk. keskkonnamõjud ja Kõikidest võimalikest navigatsiooniriskidest ja nende leevendusmeetmetest annab ülevaate vastav analüüs, mida on väljaselgitamise põhimõtteliselt kirjeldatud peatükis 6.2.2 välja toodud uuringus nr teostus KMH-s. ) 8. Palume täiendada tabel nr 3 punkti „Navigatsioon“ sisu vastavalt punkti „Navigatsioon“. eelnevalt kirjeldatule. Lõik 4- TT täiendas Peatükis 6.2.2 „KMH-s tehtavad uuringud“ uuringus nr 8 on peatüki uuringu nr 7 öeldud, et uuring annab hinnangu tuulikute mõjust (endine nr 8) navigatsioonimärkide või -tulede (sh tuletornid ja sihid) sõnastust. eristamisele veeliiklejate poolt ja laevaliiklusele. Juhime tähelepanu, et sellise uuringu ainuke eesmärk antud juhul ei tohiks Lõik 5- TT täiendas olla hinnata ainult navigatsioonimärkide nähtavust, vaid eesmärgiks peatüki uuringu nr 7 peaks olema koostada analüüs kõikide navigatsiooniriskide kohta. sõnastust, märkides Analüüs peab andma ülevaate kõigist veeliikluse ohutuse tagamise ära vajalikud seisukohalt ohtlikest kohtadest, situatsioonidest ja täiendavad sisendid. leevendusmeetmetest. Palume vastavalt täiendada uuringu nr 8 VTA - TJA eesmärki. 20201009 Samuti palume võtta jääolusid täpsustava uuringu nr 5 ja võimalike kumulatiivsete mõjude uuringu nr 15 tulemused sisendiks navigatsiooniriskide analüüsi koostamisel. 126 Edastasite 21.09.2020 e-kirjaga Tuuletraal OÜ Liivi Lahe TT tänab ja võtab meretuulepargi KMH programmi eelnõu Rahandusministeeriumile teadmiseks. kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks. Rahandusministeerium juhib tähelepanu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) 01.10.2020 kirjale nr 16-7/19-3332-022, kus Rahandusministeerium - TT TTJA toob välja, et menetluse selguse huvides tuleks arendajal programm ja aruanne esitada kooskõlastamiseks ainult TTJA-le kui menetlejale. TTJA edastab seejärel ise nii programmi kui ka aruande asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks. Lisaks sellele on TTJA toonud välja programmis mitmeid puuduseid ja palunud programmi täpsustada. Lähtudes eeltoodust jätab 20201013 Rahandusministeerium esitatud materjalid läbi vaatamata ja anname oma seisukoha peale täpsustatud programmi edastamist TTJA poolt, et anda seisukoht KMH programmi asjakohasele versioonile. Olete edastanud Kaitseministeeriumile arvamuse avaldamiseks TT tänab ja võtab Tuuletraal OÜ Liivi lahe tuulepargi ja vesiviljeluse taristu teadmiseks. keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu. Arendaja eesmärgid KMH programmi eelnõust tulenevalt on muuhulgas ehitada 25 (ca 350 MW) või 50 (ca 700 MW) või 75 (ca 1050 MW) kaasaegset tuulikut, mis ei vaja taastuvenergia toetust. KMH programmi eelnõu kohaselt on iga tuulepargi alternatiivse lahenduse korral kavandatavate elektrituulikute parameetrid järgmised: tuuliku rootori läbimõõt 250 m, generaatori kõrgus 150 m, mis annab kavandatavate elektrituulikute tipukõrguseks 275 m merepinnast. Kaitseministeerium on 03.01.2017 ja 17.02.2017 edastanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kirjad numbritega 12-3/16/5639 ning 12.2- 4/16/5639 milles ministeerium on selgitanud alale rakenduvaid kõrgusepiiranguid ning samuti on Kaitseministeerium arendajale selgitanud kehtivaid kõrgusepiiranguid ministeeriumis toimunud kohtumisel. Kaitseministeerium on varasemalt selgitanud, et olukorras, kus riik on loonud nõuetele vastava radarkatte, ei näe riik võimalust soetada täiendavaid radareid, võimaldamaks arendajatel oma arendusi soovitud mahus ellu viia. Vastav 27.03.2020 kiri nr 12-3/20/782 on ära toodud käesoleva vastuskirja lisana. Kaitseministeerium selgitab täiendavalt, et võttes arvesse meretuuleparkide hajapaigutust ning suurust, tähendaks lisaradariga tuulepargi kompenseerimine riigile täiendavat koormust. Riigil puudub regulatsioon, mis võimaldaks arendajal hüvitada iga üksiku arenduse tuuleparki kompenseeriva lisameetme maksumus ning elutsükli kulud. Siinjuures tekib küsimus riigikaitse kui riigi Kaitseministeerium - TT tuumikfunktsiooni üleandmisest, mis ei ole põhiseaduse kohaselt lubatud. Lisaks puudub riigil meetmete osas rahastuskindlus. Kui riigil lasub kohustus tagada õhuruumi kontroll läbi radarite ülalpidamise, siis andes selle osalise tagamise erasektorile, ei ole riigil võimalik garanteerida radarite elutsükli kulude katvust 20201021 tulevikus. Eeltoodut silmas pidades ei saa Kaitseministeerium nõustuda Tuuletraal OÜ KMH programmi eelnõus esitatud võimalike lahendustega riigikaitse tagamiseks. 127 Asutusesiseseks kasutamiseks TT tänab ja on Siseministeerium - arvestanud. Täiendused vastavalt kirja P1 ja P2 on tehtud. 20201021 TT Vastuseks Teie 04.10.2020 kirjale selgitab TTJA veel kord, et kuna TT tänab ja on esitatud KMH programmi eelnõus ei käsitleta ühegi alternatiivina arvestanud. sellist olukorda, mille kohta Vabariigi Valitsus algatas 19.12.2019 Eelnõusse on VV korraldusega nr 313 hoonestusloa menetluse, siis tuleb KMH korralduses nr 313 programm korrigeerida vastavaks algatatud hoonestusloa menetluse kirjeldatu sisseviidud. taotluses ja algatamise korralduses kirjeldatuga. Alternatiivina võib käsitleda ka olukorda, kus kasutusele võetakse kõrgemad tuulikud, kuid KMH käigus tuleb hinnata eelkõige neid mõjusid, mille kohta menetlus algselt algatati. 04.10.2020 edastatud kirjas viitasite asjaolule, et Tuuletraal OÜ ja Eesti Energia AS menetlusi käsitletakse koormatava ala arvestamisel erinevalt. TTJA selgitab, et Eesti Energia AS esitas hoonestusloa taotluse muudatuse 30.06.2015. Sellel hetkel kehtinud veeseaduse redaktsioonis ei olnud koormatava ala muutmisele kehtestatud 33% piirangut. Vastav piirang jõustus 01.07.2015 ehk pärast Eesti Energia AS esitatud taotluse muudatust. TTJA ei ole valesti tõlgendanud Kaitseministeeriumi ja Rahandusministeeriumi seisukohti radarisoetamise võimalikkusest TTJA - TT 20201023 erainvestori abiga. Tänaseks on Rahandusministeerium ja Kaitseministeerium vastanud ametlikult ka Teie esitatud KMH programmile. Kokkuvõttes jääb TTJA oma 01.10.2020 kirjas nr 16- 7/19-3332-022 toodud seisukohtade juurde. Asutusesiseseks kasutamiseks TT tänab ja on ministeerium - TTJA arvestanud. TT Kommunikatsiooni - nõustub käsitlusega hoonestustasu Majandus- ja suurusest ning 20201029 mainitud kompleks on selguse huvides kontseptsioonist eemaldatud. 128 10. KMH programmi täiendatud eelnõude (2021=v2, 2022=v3/v4) koostamisse kaasamise ülevaade Tabel 13 2021/2022 laekunud ettepanekutega (transkriptsioonid) arvestamine Kirjad on kronoloogiliselt järjestatud; kuupäeva formaat: YYYYMMDD; kellelt - kellele; sisu; kommentaar Tuuletraal OÜ esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Saadetud elektronpostiga Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) 19.08.2021 TTJA – Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, täiendatud meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi (edaspidi KMH) eelnõu asjaomaste asutuste kooskõlastamiseks ning kohalike omavalitsuste arvamuse küsimiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr 313 punktile 3.4. tuleb KMH programmi ja aruande koostamisse kaasata Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Transpordiamet, Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Veeteede Amet, Lennuamet, Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning kohalikud omavalitsused ning keskkonnamõju hindamise programm ja aruanne enne avalikustamist kooskõlastada eespool nimetatud asutustega ning esitada arvamuse andmiseks piirkonna kohalikele omavalitsustele. Lähtuvalt eeltoodust esitame Tuuletraal OÜ täiendatud KMH programmi eelnõu enne avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamist teile kooskõlastamiseks. KMH programmi eelnõuga on võimalik tutvuda TTJA dokumendiregistris, registreerimise nr 16-7/19-3332- 034 (https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/63 1928). 20210923 129 Tuuletraal OÜ esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Saadetud elektronpostiga Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) 19.08.2021 täiendatud meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi (edaspidi KMH) eelnõu asjaomaste asutuste kooskõlastamiseks ning kohalike omavalitsuste TTJA – Kihnu, Ruhnu, Häädemeeste, Lääneranna, Saaermaa, Pärnu arvamuse küsimiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr 313 punktile 3.4. tuleb KMH programmi ja aruande koostamisse kaasata Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Veeteede Amet, Lennuamet, Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning kohalikud omavalitsused ning keskkonnamõju hindamise programm ja aruanne enne avalikustamist kooskõlastada eespool nimetatud asutustega ning esitada arvamuse andmiseks piirkonna kohalikele omavalitsustele. Lähtuvalt eeltoodust esitame Tuuletraal OÜ täiendatud KMH programmi eelnõu enne avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamist teile arvamuse avaldamiseks. KMH programmi eelnõuga on võimalik tutvuda TTJA omavalitsused dokumendiregistris, registreerimise nr 16-7/19-3332- 20210923 034 (https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/63 1928). Põhjendatud seisukoha palume esitada 30 päeva jooksul. Tere Muhu vald! Me tegime 2020 juunis teie juures ühe Saadetud [email protected] oma suvetuuri peatuse (pikem korrespondents allpool). TT – Muhu vald Eile saatis TTJA välja piirkonna omavalitsustele meie meretuulepargi KMH programmi arvamuse 20210924 avaldamiseks. Muhu polnud millegipärast adressaatide hulgas, aga võinuks ikka olla. Muhu on meie KMH eelnõu tekstis mainitud. Palun ikka tutvuge ja avaldage arvamust! Oleme tutvunud teie poolt edastatud Tuuletraal OÜ TT vabandab, ettepanekud ei meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi jõudnud KMH programmi eelnõu täiendatud eelnõuga. v2-te näpuvea tõttu. Nüüdseks on Teatame, et Transpordiamet ei kooskõlasta edastatud täiendused tehtud, ja selgitusteks eelnõud. palume vaadata Tabel 12 2020 Transpordiamet edastas veeliikluse ohutust puudutavad laekunud ettepanekutega TA - TTJA 20211004 täiendusettepanekud 09.10.2020 kirjaga nr 6-3-1/2454. (transkriptsioonid) arvestamine Nende ettepanekutega ei ole eelnõu täiendamisel arvestatud. Transpordiametile ei ole edastatud ka informatsiooni ettepanekutega mitte arvestamise kohta. Maaeluministeerium kooskõlastab Tuuletraal OÜ TT tänab ja võtab teadmiseks. Maaeluminsteeri meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu märkusteta. um - TTJA 20211014 130 Olete esitanud Saaremaa Vallavalitsusele kirja TT tänab ja võtab teadmiseks. (registreeritud vallavalitsuse dokumendiregistris 23.09.2021 nr 8-5/32-5), millega palusite meiepoolseid ettepanekuid ja arvamusi keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu kohta. Kirja lisana esitasite Saaremaa Vallavalitsusele Tuuletraal OÜ (registrikood 12468062, asukoht Pihlaka tn 12-1, Leie küla, Viljandi vald, Viljandi maakond) meretuulepargi, vesiviljeluse ja vesinikutootmise taristu keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi eelnõu. Tuuletraal OÜ esitas 10.06.2013 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks tuulegeneraatorite püstitamise ja vesiviljelustaristuga. Kavandatava tegevuse asukohaks on Liivi lahe põhjaosa avamere osa. Hoonestusloaga koormatav ala on valitud selliselt, et see asuks rannikust, looduskaitsealadest ja Natura 2000 alast võimalikult kaugel. Ala jääb nii Saaremaast, Kihnust kui ka Pärnu maakonna mandriosast 24–30 km kaugusele, kalapüügi ruudu nr 217 ülemisse osasse. Kavandatavate tegevuste kaks võimalikku lahendust: 1. Kuni 77 vertikaalvõlltuulikuga park võimsusega 350 MW; 2. Kuni 50 horisontaalvõlltuulikuga park võimsusega 700 MW. Lisategevustena ja täiendavate arengusuundadena on planeeritud söödava rannakarbi kasvatus ja toodetud elektri baasil küttevesiniku tootmine. Elektrikaabelliin on planeeritud tuulepargist rajada Virtsu alajaamani. Vabariigi Valitsus 19.12.2019 korraldusega nr 313 algatas hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõjude hindamise. Korraldus kehtestati 10. juunil 2013. a kehtinud veeseaduse (edaspidi VeeS-2013) § 227 lõigete 1 ja 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktide 5 ja 171 ja § 11 lõike 3 alusel ning kooskõlas ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 25 lõikega 1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 56 lg 12 alusel kohaldatakse tegevusloa taotluse esitamise ajal kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsiooni juhul, kui enne käesoleva sätte jõustumist esitatud tegevusloa taotlusele ei ole varasemalt otsustatud keskkonnamõju hindamise algatamist või algatamata jätmist. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr 313 punktile 3.4. tuleb KMH programmi ja aruande koostamisse kaasata kohalikud omavalitsused ning keskkonnamõju hindamise programm ja aruanne enne Saaremaa vald - TTJA avalikustamist kooskõlastada eespool nimetatud asutustega ning esitada arvamuse andmiseks piirkonna kohalikele omavalitsustele. Saaremaa Vallavalitsus on läbi vaadanud esitatud keskkonnamõjude hindamise 20211021 programmi eelnõus toodud ettepanekud keskkonnamõjude hindamise protsessi läbiviimiseks. 131 Saaremaa Vallavalitsus ei esita omapoolseid lisatingimusi ja täiendamisettepanekuid. MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu ei ole saanud OÜ TT märkas kirja ja kavatseb Liivi Lahe Kalanduskogu Tuuletraal KMH programmi kooskõlastamiseks. Sain hoolitseda, et LLKK oleks jooksvalt programmi juhuslikult Häädemeeste vallalt. Leiame, et kursis arendusprojekti olulisemate selline mittekaasamine, ei ole aktsepteeritav. MTÜ Liivi etappidega. lahe Kalanduskogu koondab üle 300 rannakaluri ja lisaks veel kalandusettevõtjaid ning on 20211022 oluline huvigrupp antud KMH raames. - TTJA Seetõttu palume edastada meile ametlikult OÜ Tuuletraal KMH programm ning mõistlik aeg ettepanekute tegemiseks programmi täiendamisel. Küsisite Lääneranna Vallavalitsuselt 23.09.2021 kirjaga TT tänab arvamuste eest! nr 16-7/19-3332-036 arvamust Tuuletraal OÜ TT nõustub, et Planeerimisseaduse meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi kohaselt peaks H2-trassile tegema eelnõule. OÜ Tuuletraal soovib rajada Liivi lahe riigi eriplaneeringu. Vt 2.1 põhjaossa Kihnust 25 km läände meretuulepargi, Arendaja eesmärgid millega seonduvalt on kavandatud täiendavad arengusuunad: rohelise vesiniku tootmine elektrolüüsil TT hinnangul on maakaabliga ja/või ning rannakarbi kasvandus karbijahu tootmisega. vesinikutoruga Virtsu kaudu Käesolevaga edastame alljärgneva arvamuse: Lihulasse minekul saab kaaluda Meretuulepargi alajaamakompleksi elektriühenduseks kahte põhimõttelist ja maapealsete võrkudega on kavas paigaldada merepõhja kombineeritavat võimalust: kaabel Virtsu alajaamani, vajadusel jätkatakse • 35 või 110 kV maakaablit Virtsust Lihula alajaamani. Elekter liinikoridori(de) kasutamine edastatakse maismaale kas kõrgepinge vahelduvvoolu • Tammi tee ja endise Virtsu – (HVAC) tehnoloogiaga Virtsu või alalisvoolu (HVDC) Lihula - Rapla raudtee koridori tehnoloogiaga Virtsu või Lihulasse. Õhuliini püstitamist kasutamine Virtsu ja Lihula vahele ei plaanita. Lisaks kavandatakse Tehtud on Natura eelhinnang. vesiniku torujuhtme paigaldamist elektrikaabliga paralleelselt ning vesiniku tootmise võimalikkuse Vesinikutorujuhtme tehnoloogia on väljaselgitamist (ptk 4.4. Eeldatavad keskkonnamõjud kirjeldatud ptk 2.5 ja nende KMH-s väljaselgitamine, tabel nr 3. Vesiniku Vesinikutehnoloogia tootmise ja kasutuselevõtu teostatavusanalüüs). Üldjoontes on nii alalisvoolukaabli kui ka sise-D=200mm 1. Kavandatava elektrikaabli ja vesiniku torujuhtme komposiitplastikust vesinikujuhtme maale jõudmise täpsem asukoht ja edasine paiknemine paigaldustehnoloogia ja gabariidid maismaal ei ole selge. Hinnata tuleb maismaal asuvate küllaltki sarnased. Püsiühendusega meretuulepargiga (parkidega) seotud taristu - võrreldes on tegemist suurusjärkudes alajaama(de), elektri ülekande liinide/kaablite trasside ja väiksemate mõõtmetega. vesiniku tootmise võimalike asukohtade alternatiive ja keskkonnamõju. Arvatavasti toimub tulevikus TT ja Osundame, et OÜ Tuuletraal meretuulepark ei ole ainus ELERINGI (vt ka järgmine meretuulepark, mille taristu maismaale jõudmise koht tabeliosa) merekaabli hoonestusloa võib olla Virtsu. Koostatavas Lääneranna valla ja planeerimismenetluste osas vastav üldplaneeringus ei veel meretuuleparkidega seotud liitmine ja dubleerimise vältimine, vt võimaliku taristu asukohti veel määratletud ei ole. ka 2.2.3 Trassid ja liikluskorraldus 20211022, osa 1, järgneb Lääneranna vald - TTJA Juhime tähelepanu asjaolule, et käimas on Saaremaa püsiühenduse riigi eriplaneering. Eriplaneeringu TT käsitleb Saaremaa püsiühenduse ülesandeks on leida parim viis püsiühenduseks üle teemat, vt Joonis 10 Suure väina Virtsu ja Kuivastu vahel, kas sild, tunnel Elektrijuhtmetega maabumise ja või parendatud praamiühendus. Lisame, et Virtsu – Lihulasse suundumise situatsioon Rapla raudtee rajamist ei näe ette (Virtsu raudtee ja taastamine) kehtivad üldplaneeringud ega Joonis 28 Elektrijuhtmetega maakonnaplaneeringud ning menetluses olev maabumise situatsioon lõuna poolt Lääneranna valla üldplaneering. tulles 132 2. 330 kV elektri õhuliini Virtsu-Lihula ei ole täna TT liitumisolukorrale on oluline Lääneranna vallas kehtivates Hanila ja Lihula valdade lihtsustav mõju detsembris 2021 üldplaneeringutes ega Lääne maakonnaplaneeringus. avaldatud ELERING-i plaanidel, Võrgurajatiste kavandamisel maismaale on vajalik riigi mille kohaselt Lihulasse võiks tulla eriplaneering. Planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lõikele 2 merevõrgu konverterjaam, vt Joonis tuleb riigi eriplaneering koostada riigi territooriumi või 8 Lihula – Virtsu vahelise selle osa kohta riigimaantee, avaliku raudtee, alalisvoolu (DC) maakaabelliini torujuhtme, mille töörõhk on üle 16 baari, sealhulgas võimalikkus gaasitrassi, samuti rahvusvahelise lennujaama, rahvusvahelise sadama, riigikaitselise või Konverterjaam Lihulasse tähendab julgeolekuasutuse ehitise, elektrijaama elektrilise eksperdi pilgu jaoks seda, et Lihula- nimivõimsusega alates 150 megavatti, kõrgepingeliini Virtsu 330 kV õhuliin on ELERING- alates pingest 110 kilovolti, ohtlike jäätmete i päevakorrast maas. Vähemalt sama lõppladustuspaiga ning nende toimimiseks vajalike oluline on aga Eesti mereala ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab käesoleva planeeringusse (november 2021) paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele. PlanS § 27 kirjutatud järgmine tekst: lõike 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise „Tuuleenergeetika tingimus j. olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, mille tuuleenergeetika alal nr 1 ja alal nr asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või 2 kavandada koostöös AS-iga rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse Elering merevõrgu alajaam. eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks Alajaama orienteeruv ehitusala riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, pindala on 200 x 200 m.“ jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide Eelnenud info kokkuvõttes saab väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. eeldada, et: 1) TT peaks Lähtudes eeltoodust oleme seisukohal et põhivariandi kohaselt liituma meretuuleparkide rajamiseks hoonestuslubade merekaabliga ELERINGI Lääneranna vald - TTJA väljastamise menetluses on vajalik käsitleda parkidega tehissaarel ja 2) TT ise ei peaks seotud maismaataristut, kas ja kuidas ning kuhu on ELERINGI kaableid – sh Virtsu võimalik ehitada meretuuleparke teenindavad aleviku territooriumil - 20211022, osa 2 elektriülekandeliinid, alajaamad ja muu taristu dubleerima maismaal ning 3) TT jätkab perspektiivse vesinikujuhtme kavndamist Lihulasse hoolimata elektriliitumisest tehissaarele. 133 Esitasite 23.09.20211 Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 P1- TT tänab, ptk 1.2 on kustutatud korralduse nr 313 Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine“ (edaspidi P2- Lause pikendatud järgmisele korraldus nr 313 ) p 3. 4 alusel kujule: „Kõik asjakohased taristu Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Tuuletraal OÜ rajamisega seotud uuringud tuleb meretuulepargi keskkonnamõju hindamise ( edaspidi teostada nii KMH koosseisus (TT KMH ) programmi (edaspidi KMH programm. kommentaar AT teate sõnastusele: Keskkonnaamet jätab KMH programmi kui ka VV korraldusega nr 313 kooskõlastamata nõutud mahus). järgmistel põhjustel P3- Ebatäpsus on parandatud 1. Kustutada KMH programmi ptk 1.2 kuna see ei ole asjakohane. Haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1 järgi on P4- Valed viited ja lingid on haldusmenetluse keel eesti keel. Lisaks, kuna inglise korrigeeritud. Lisaks oli ekslik ka keelde on tõlgitud üksnes KMH programmi üks peatükk viide 2000.a. seadusele, st peab , siis see ei anna ka piiriülese KMH kontekstis olema 13. juuli 2017.a. jõustunud märkimisväärselt juurde. KeHJS 2. KMH programmi lk 5 kohaselt tuleb kõik taristu rajamisega seotud uuringud teostada KMH koosseisus, uuringute tegemise vajadus määratakse ära KMH programmis. Märgime, et see on eksitav, kuna korralduse nr 313 p s 3.5 on nimetatud 15 uuringut, mis tuleb ära teha (sh muud KMH programmis määratavad uuringud). 3. KMH programmi lk 5 kohaselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti KMH algatamise teatega on võimalik tutvuda Riigi Teataja veebilehel. Juhime tähelepanu, et tegemist on väljaandega Ametlikud Teadaanded, kus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse seaduse3 edaspidi KeHJS 2013 ) § 12 lg 1 kohaselt avaldatakse KMH algatamise teated. Korraldus nr 313 ise on avaldatud Riigi Teatajas. 20211022, osa 1, järgneb 4. KMH programmis tuleb läbivalt üle vaadata, Keskkonnaamet - TTJA missugusele keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS redaktsioonile viidatakse. KMH programmis on viidanud nii 2013. a kehtinud KeHJS redaktsioonile (nt lk 5, ptk 1.3, KeHJS 2013 ), aga ka 2000. a kehtinud KeHJS redaktsioonile (lk 5, ptk 1.4) ja 2020 a kehtinud KeHJS redaktsioonile (lk 66 toodud KeHJS redaktsiooni link). 134 5. Korralduse nr 313 p 1 kohaselt Tuuletraal OÜ esitas P5-TT on arvesse võtnud. 10.06.2013 hoonestusloa taotluse Majandus ja Kommunikatsiooni ministeeriumile, mistõttu kehtiva P6- TT tänab asjaliku küsimuse eest! KeHJS § 56 l g 12 kohaselt tuleb käesoleva KMH Lühiülevaade lubadest on nüüd läbiviimisel lähtuda 10.06.2013 kehtinud KeHJS koondatud eraldi peatükki, vt 2.6 redaktsioonist (KeHJS 2013). Vajalike lubade lühiülevaade (TT loobub karbikasvanduse 6. KMH programmi lk 7 kohaselt: „KMH programmis kavandamisest tulenevalt alal ja hiljem koostatavas aruandes antakse teavet toimunud katseprojektide kavandatava tegevuse ja selle mõjude ning sobivaima ebaõnnestumisest.) lahendi ja vajalike leevendusmeetmete kohta. Eesmärgiks on anda Vabariigi Valitsusele piisavalt teavet Tuuletraal OÜ meretuulepargis elektri ja vesiniku tootmiseks ja majandusliku tasuvuse korral rannakarbi kasvatamiseks vajaliku hoonestusloa väljastamiseks.“ Palume välja tuua, mis lube on kavandatava tegevuse elluviimiseks üldse vaja ja KMH läbiviimisel võtta eesmärgiks anda teavet nende andmise üle otsustamiseks (lisaks hoonestusloale). Väheefektiivne on hakata vajadusel läbi viima täiendavaid KMH sid teiste lubade (nt keskkonnaluba) andmise üle otsustamiseks, KMH käigus tuleb analüüsida kogu kavandatava tegevuse keskkonnamõju . Nt vesiviljeluseks tuleb taotleda keskkonnaluba veeseaduse § 187 p 15 alusel, kui arendatakse vesiviljelust toodangu juurdekasvuga rohkem kui üks 20211022, osa 2, järgneb tonn aastas. Nõuded vesiviljelusele, sh Keskkonnaamet - TTJA sumbakasvandustele on kehtestatud keskkonnaministri 02.04.2020 määrusega nr 17 „Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sealhulgas vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded“. KMH käigus tuleb mh koostada merekeskkonna seire ettepanek karbikasvanduse mõju (ka positiivse mõju) hindamiseks. Sama kavandatava tegevuse ülejäänud osade juures. 135 7. Palume KMH programmis selgitada kavandatava P7- Pikem selgitus on nüüdseks tegevuse sisu ja millest lähtuvalt see on kujunenud. lisatud vastavasse peatükki. 2019.a. KMH programmi ptk 2.2.1 kohaselt Liivi lahe korralduses kirjeldatud kava on TT põhjaossa kavandatud meretuulepark koosneb mh: kuni 2016.a. taotluse täiendusest 50 tk avamere horisontaaltuulikut, millest igaüks läbirääkimiste tulemusel kujunenud võimsusega 14 18 MW, pargi eeldatava variant. Selleks, et saada tuulikute koguvõimsusega ca 700 MW või kuni 77 t k avamere kõrguse kooskõlastus, oli vajalik vertikaaltuulikut, millest igaüks võimsusega 3 8 MW , anda tuulikutele LEST koordinaadid, pargi eeldatava koguvõimsusega ca 350 MW. ja pealesunnitult kaasnes ka mingi Korralduse nr 313 p 1 järgi täpsustatud hoonestusloa võimsus MW, mis pole primaarne taotluse kohaselt kavandatakse rannikust umbes 30 km keskkonnamõju tegur. kaugusele 76 tuulikuga 380 MW võimsusega mere tuuleparki (iga tuuliku võimsus 5 MW) koos P8-Korduvus ptk-de vahel on vesiviljelustaristuga. Kui kavandatavat tegevust on kõrvaldatud. Alternatiivid on vahepeal muudetud võrreldes esialgse plaaniga, siis muudetud sisukamaks. Alternatiiv seda tuleks KMH programmis selgitada. Sellest sõltub #0 on lisatud programmile. Osa KMH sisu ja KMH tulemuste kasutatavus. „Muud alternatiivid … “ on kustutatud või viidud sobivamasse 8. Lähtuvalt käesoleva kirja eelmisest punktist tuleb üle kohta. vaadata ka KMH programmi ptk-s 2.3 nimetatud kavandatava tegevuse alternatiivide võimaluste valik ja P9- Asendatud korrektse terminiga. sisu , kuna need kordavad KMH programmi ptk s 2.2.1 toodud kavandatava tegevuse kirjeldust. Alternatiivid P10- TT konkretiseeris peavad hõlmama kõiki soovitud eesmärgi saavutamise vesinikutehnoloogia kohta käivat reaalseid põhimõttelisi lahendusi, sh 0 alternatiiv, mida infot, vt 2.5 Vesinikutehnoloogia KMH programm ei nimeta. Väga ebamäärane on KMH TT loobub karbikasvanduse programmi lk 20 nimetatud „Muud alternatiivid kavandamisest tulenevalt alal vastavalt ptk „Arendaja eesmärgid““. toimunud katseprojektide ebaõnnestumisest. 9. KMH programmi lk 21 sõna „ süsinikoksiidi“ asendada sõnaga „süsinikdioksiid“. 20211022, osa 3, järgneb 10. KMH programmi ptk 2.4 (lk 21): KMH programmis Keskkonnaamet - TTJA on toodud veebilingid, mille kaudu saab lisainfot karbi ja vesinikutehnoloogiate kohta. KMH programmis tuleb selgitada, millist neist on kavandatud pilootalal katsetada, kuna see annab ka KMH-le sisu. Nt, millist substraati on kavas karbikasvanduses kasutada? Kui kasutatakse substraadiks plastikmaterjale, siis KMH käigus tuleb hinnata selle võimaliku materjali mõju veekeskkonnale. 136 11. KMH programmi ptk 3.3 sellisel kujul kas kustutada P11- Ptk 3.3 on kustutatud. Eesti või ümber teha. Käesoleva KMH läbiviimisel ei oma mereala planeeringu eelnõu on erilist tähtsust, mis ettepanekud on Tuuletraal OÜ Keskkonnaministeeriumi poolt esitanud Eesti mereala planeeringu eelnõu avalikul kooskõlastatud 20211105. KMH väljapanekul, millega Rahandusministeerium ei ole ka programmi tekstis viidatakse sellele arvestanud. KMH programmis välja tuua, mis seisus on kui EMP-2021 Eesti mereala planeeringu koostamine, mis on selle sisu kuidas mõjutab kavandatava tegevuse elluviimist ja P12- KMH programmis on kuidas on sellega arvestatud ning et KMH läbiviimisel arvestatud EMP-2021 novembri kasutatakse planeeringu ajakohaseid versioone kui versiooniga, mis on vahepeal Eesti mereala planeering kehtestatakse, siis Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud versiooni) kooskõlastatud 20211105. Ptk 3.4 on parema loetavuse ja info 12. KMH programmi ptk 3.4 on raskesti jälgitav, kuna koondamise mõttes eemaldatud, seal ei ole tehtud vahet, mis tingimused pärinevad Pärnu viidatud uuringud on leitavad, vt ptk maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringust 4.4 Eeldatavad keskkonnamõjud ja mis tingimused Eesti mereala planeeringu eelnõust. ja nende KMH-s Palume täpsustada. Eesti mereala planeeringu korral väljaselgitamine võtta aluseks planeeringu viimane versioon, antud juhul on kasutatud varasemaid versioone Eesti mereala planeeringu ajakohase versiooniga arvestada KMH P13- Ptk 3.4 on parema loetavuse, programmis läbivalt. dubleerimisvigade vältimise ja info koondamise mõttes eemaldatud, seal 13. KMH programmi ptk s 3.4: Kui planeeringutes on viidatud uuringud on leitavad, vt ptk välja toodud uuringute vajalikkus, siis selguse huvides 4.4 Eeldatavad keskkonnamõjud tasuks samas peatükis ära märkida, kas sellega on ja nende KMH-s 20211022, osa 4, järgneb arvestatud. Nt vastavalt korralduse nr 313 p le 3.5 ja Keskkonnaamet - TTJA väljaselgitamine KMH programmi ptk-le 4.4 on kavas läbi viia nahkhiirte uuringud, mida Keskkonnaamet peab ka oluliseks, et saada ülevaade ala kasutamise kohta KMH programmi ptk 3.4 kohaselt KMH töögruppi kuulub nahkhiirte ekspert, kuid nahkhiirte uuringuid ei ole nimetatud. Palume KMH programmi ptk 3.4 üle vaadata ja korrigeerida , tuues välja, kuidas on planeeringutes nimetatuga 137 14. KMH programm tugineb Natura hindamise osas P14- TT tänab ja tõstis teema 17.02 18.03.2021 avalikul väljapanekul olnud Eesti fookusesse, vt uuring nr 12, 6.2.2 mereala planeeringu mõju hindamise aruande peatükil KMH-s tehtavad uuringud 4.3. Avaliku väljapaneku järgselt on Eesti mereala planeeringu mõju hindamise aruande Natura hindamist, sh eelkõige osa, mis puudutab kaabelühenduste rajamist Väinamere loodusalal Virtsu piirkonnas, oluliselt täiendatud. Täiendatud Natura hindamisel (esitatud Keskkonnaametile kooskõlastamiseks seisuga september 2021) on lähtutud Väinamere loodusala kaitsekorralduskavas 2013 2022 esitatud modelleeritud elupaigatüüpide andmestikust ning nende alusel seatud kaitse eesmärkidest ning on esitatud täiendavalt korrigeeritud kaablikoridor. Täiendatud kaablikoridor ei väldi täielikult Väinamere loodusala kaitse eesmärkidena määratletud elupaigatüüpe, kuid Natura mõju hindamine on jõudnud järeldusele (tabel 4.3 3), et tehniliste lahendustega on võimalik hoida ära kaabli paigaldamise ja toimimisega kaasnev püsiv ja pöördumatu ebasoodne mõju elupaigale ning on märgitud, et kaabli rajamise detailid (asukoht/tehniline lahendus jms) täpsustuvad konkreetsete projektlahenduste raames, millest tulenevalt täpsustuvad ka mõju iseloom, ulatus ja mõjuala lokaalsel tasandil. Arvestades sealjuures, et Eesti mereala planeeringu mõju hindamine on teostatud lähtudes modelleeritud elupaigatüüpide esinemisest, on tegevusloa staadiumis 20211022, osa 5, järgneb vajalik viia läbi loodusalal kaabli trassil mereliste Keskkonnaamet - TTJA elupaigatüüpide kaardistamine (KMH programmis on merepõhja elustiku uuring ka kaabelliinide alal kavandatud, kuid selle üheks fookuseks peab olema ka mereliste elupaigatüüpide määratlemine ja kaardistamine), mis võimaldab valida ühendusliinidele Natura elupaikade seisukohast parima lokaalse asukoha ning võimaldab töötada välja asjakohased leevendavad meetmed ja hinnata asjakohaselt kaasnevad mõjud. 138 Keskkonnaametile septembris 2021 kooskõlastamiseks P14: TT käsitleb teemat, vt 4.2.5 esitatud Eesti mereala planeering seab tingimuse (lk Suure väina püsiühendus ning 57), et tuuleparkide kaablite rajamisel tuleb võimalikud TT/ELERING-i hoonestusloa staadiumis hinnata kavandatava juhtmete kumulatiivsed mõjud tegevusega kaasnevaid olulisi ebasoodsaid ja keskkonnamõjusid, sh kumulatiivseid Joonis 10 Elektrijuhtmetega keskkonnamõjusid lähedalasuvate rajatiste ja maabumise ja Lihulasse objektidega. See on eelkõige asjakohane, kuna Eesti suundumise situatsioon mereala planeeringu mõju hindamise käigus hinnati üksnes võimalust rajada kaabelühendus Väinamere TT muutis vesinikujuhtme osas loodusalal, kuid ei hinnatud vesinikutorustiku „arendaja eesmärke“ vt 2.1 paigaldamise võimalikkust ega nende kahe koosmõju. Arendaja eesmärgid Vajadusel tuleb kaaluda ka koosmõjusid muude Virtsu Järgmiselt: „ Reserveerida ruumi piirkonna taristu arendustega (nt püsiühendus, kui H2-gaasijuhtme projekteerimiseks mõjude hindamise etapiks on viimase arengud jõudnud kuni Virtsuni, koos hoonestusloa piisavale tasemele). taotlemisega.“ Eeltoodust lähtudes on vajalik KMH raames teostada Väinamere loodusalal mereliste elupaigatüüpide KMH viimase programmi esinemise täpsemad uuringud ning viia läbi Natura koosseisus on läbiviidud Natura hindamine tuvastamaks kaabli ning vesiniku torustiku eelhindamine, sh Väinamere paigaldamise mõju Väinamere loodusala kaitse loodusala. eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele (sh 20211022, osa 6, järgneb hülged) ning ala terviklikkusele. Samuti tuleb hinnata Keskkonnaamet - TTJA KMH aruande koosseisus viiakse kaabli ning vesiniku torustiku paigaldamise mõju ellhinnangus loetletud alade osas Väinamere linnualale, mille osas on Eesti mereala läbi täiendav Natura eelhindamine. planeeringu Natura mõju hindamisel (tabel 4.3 3) Kui tegevus võib eeldatavalt oluliselt järeldatud, et kaablite rajamise puhul on tegemist mõjutada Natura 2000 võrgustiku eeldatavalt ajutise ja lokaalse mõjuga ning mõju saab ala, siis jätkatakse asjakohase vähendada läbi sobiva tehnilise lahenduse ja hindamisega. asukohavaliku projektlahenduse tasandil, samuti tööde teostamise läbiviimise aja valiku kaudu. Eesti mereala planeeringu Natura mõju hindamine P14- TT tänab märkuste eest. KMH (tabel 4.3 3) on järeldanud, et antud planeeringuga on viimase programmi koosseisus on strateegilisel tasandil mõju tekke võimalus linnualade läbiviidud Natura eelhindamine, sh kaitse eesmärkidele minimeeritud ja välistatud seeläbi Pärnu lahe linnuala. oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala KMH aruande koosseisus viiakse terviklikkusele asukohavalikuga. Siiski on Natura läbi täiendav Natura eelhindamine. hindamises lisatud, et tuuleenergeetika arendusalade Kui tegevus võib eeldatavalt oluliselt arendamisel tuleb tegevusloa taotluse menetluse mõjutada Natura 2000 võrgustiku protsessis projektlahenduses välja pakutud täpsema ala, siis jätkatakse asjakohase tegevusloa asukoha ja/või tehniliste lahendustega hindamisega. kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid täiendavalt 20211022, osa 7, järgneb kaaluda ja hinnata ning vajadusel läbi viia Natura Keskkonnaamet - TTJA hindamine muu hulgas Pärnu lahe linnualale. Ehkki antud tuulepark ei ole mere ala planeeringuga kavandatud, tuleb siin siiski arvestada esitatud suunisega ning mõjuhindamise käigus viia läbi piirkonna linnualadega seotud Natura (eel)hindamine, mille käigus selguksid lõplikud järeldused kavandatu võimaliku mõjude kohta linnualadele ning linnualade omavahelisele sidususele. 139 15. Mis puudutab KMH programmi ptk 4.2.3, s.o P15- TT tänab märkuste eest. KMH Natura hindamise osa üldises võtmes, siis see ei vasta viimase programmi koosseisus on kehtivale korrale ja üldtunnustatud läbiviidud Natura eelhindamine, vt hindamismetoodikale . KMH programmi lk 34 kohaselt 5. Natura eelhindamine puudub alus eeldada, et kavandatud tegevusega võiks KMH aruande koosseisus viiakse kaasneda sellist negatiivset mõju või selle ohtu, mis läbi täiendav Natura eelhindamine. ohustaks Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ja Kui tegevus võib eeldatavalt oluliselt kaitse eesmärke. Samuti on programmis märgitud, et mõjutada Natura 2000 võrgustiku kuna KMH protsessis lisandub senisele informatsioonile ala, siis jätkatakse asjakohase oluliselt rohkem informatsiooni kavandatu mõjude hindamisega. kohta, siis on adekvaatne ja ka ettevaatusprintsiibist lähtudes vajalik seda kõike arvestada; seega KMH aruandes tuleb teha Natura 2000 eelhindamine ja vajadusel asjakohane Natura 2000 hindamine. Juhime tähelepanu, et Natura eelhindamine tuleb teha alati, kui kavandatava tegevuse mõjualale jääb mõni Natura 2000 võrgustiku ala ja tegemist ei ole kaitsekorraldusliku tööga. Natura eelhindamisest võib loobuda nt siis, kui Natura asjakohase hindamise vajalikkus on ilmselge, kuid ka siis tuleb see asjaolu koos põhjendusega välja tuua . Kui kavandatava tegevuse mõjuala Natura 2000 võrgustike aladeni ei ulatu, siis seda tuleb põhjendada, kuid üksnes tegevusala kaugus Natura 2000 võrgustiku alast ei ole kaalukeeleks. Antud juhul kavandatav tegevus Natura 2000 võrgustiku alasid siiski puudutab Antud juhul kavandatav tegevus Natura 2000 võrgustiku alasid siiski puudutab (vt ka käesoleva kirjakäesoleva kirja eelmist punkti). Natura eelhindamine teha juba KMH programmis, kuna Natura eelhindamise tulemusel otsustatakse Natura asjakohase hindamise vajalikkus ja KMH programmi kui KMH lähteülesande koostamisel saab kaardistada, mis mõjusid ja millega seoses tuleb KMH käigus hinnata ning millega seejuures arvestada (sh uuringute vajadus, ekspertide kaasamine jmt). Natura eelhinnangu andmine KMH aruande koostamisel oleks asjakohane, kui KMH käigus selguvad uued asjaolud, millega KMH programmi koostamisel ei saanud arvestada, nt selgub, et kavandatava tegevuse mõjuala ulatub kaugemale kui esialgu prognoositi (mõjuala ulatus selgubki KMH käigus, KMH programmis hinnatakse, mis mõjusid ja kuidas tuleb KMH käigus hinnata ehk tegemist on 20211022, osa 8, järgneb eelprognoosiga) või, kui KMH programmi koostamisel Keskkonnaamet - TTJA ei ole piisavalt kindlust ja infot. KeHJS 2013 § 13 p 3 kohaselt tuleb KMH programmis esitada teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste KMH sisu kohta, sealhulgas teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta. 140 Juhendi „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks Vt eelnev tabeli osa. loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ 6 lk 25 on välja toodud , et kui KMH on kohustuslik, tuleb Natura hindamise vajalikkuse üle otsustada ehk teostada Natura eelhindamine KMH programmi koostamise käigus. Natura eelhindamise läbiviimine 20211022, osa 9, järgneb KMH kavandamise etapis aitab määratleda kavandatava Keskkonnaamet - TTJA tegevuse kohta vajaliku informatsiooni olemasolu. Annab selguse, kas mõjutatavate Natura 2000 võrgustiku alade ning seatud kaitse eesmärkide aluseks olevate liikide ja elupaikade kohta on vaja koguda läbi täiendavate eksperthinnangute ja uuringute uut informatsiooni. Seega, KMH programmi koostamisel tuleb mõelda, mis mõjusid ja kuidas tuleb KMH käigus hinnata. 16. KMH programmi lk 35 on viidatud vananenud P16- TT tänab. Viited on nüüd Natura hindamise juhenditele. Juhendi „Juhised Natura ajakohastatud. hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 rakendamisel Eestis“ 2013. a versiooni asemel P17- TT tänab ja on vastava lõigu kasutada sama juhendi 2019. A uuendatud versiooni eemaldanud. (Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi P18- Viide K.A.Parksepale on artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: eemaldatud. Natura hindamise Keskkonnaamet). Samuti kasutada Euroopa Komisjoni ekspert on näidatud. juhend dokumenti „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted 8 (2018) ja Euroopa Komisjoni juhendi „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ajakohastatud versiooni (avaldatud 28.09.2021) . 17. KMH programmi lk 35 eraldi mitte nimetada 20211022, osa 10, järgneb 17.09.2013 Natura hindamise koolitust, kuna Natura hindamisel tuleb arvestada ka vahepeal valdkonnas Keskkonnaamet - TTJA toimunud arengutega. 18. KMH programmi lk 35 on nimetatud KMH töögrupi liiget K. A. Parkseppa, keda ei ole leida KMH programmi ptk st 7 KMH töögrupi koosseis ). Palume KMH programmi tabelit 5 täiendada Natura hindamise eksperdiga, kes tunneb Natura hindamise metoodikat ja põhimõtteid. 141 19. Info antud piirkonna ja teiste tegevuste kohta on P19- TT konkretiseeris infot, vt esitatud KMH programmis killustatult. 2.2.3 Trassid ja liikluskorraldus Meretuuleparkide koosmõju KMH programmi ptk-des ja 4.2.5 ja 4.2.6 ei ole käsitletud piisavalt. Joonisel nr 12 4.2.4 Meretuuleparkide on näidatud Eesti mereala planeeringust kantud kumulatiivne mõju Liivi lahes tuuleenergeetika arendamiseks sobilikud alad. Kaardile ja tuleks kanda kõik taotletavad alad, kus on hoonestusloa 4.2.5 Suure väina püsiühendus taotlus esitatud ja/või hoonestusloa taotluse menetlus ning võimalikud TT/ELERING-i algatatud. Peatükkides tuleb ka täpsustada, milliste juhtmete kumulatiivsed mõjud planeeritavate tuuleparkidega kaasneb hetkel teadaoleva info põhjal kumulatiivne mõju ning milliste tegevuste ja P20- Ptk on oluliselt teisenenud ja kaasnevate mõjude osas see seisneb. Lisada ka üldinfo vastavad vananenud viited on teiste kumulatiivset mõju põhjustavate tegevuste kohta. eemaldatud. Käesolev KMH kestab vähemalt mitu aastat, KMH käigus tuleb jooksvalt arvestada kõikide lisanduvate P21- TT korrigeeris sisuliselt tegevustega, sh planeeritavate tegevustega. mõlemat mainitud peatükki tehissaarte ja kaablite matmise 20. KMH programmi ptk 4.2.6 osas märgime, et Liivi mõjudega seoses. lahe tuulepargi KMH programm on praeguseks heakskiidetud heakskiidetud10, mistõttu KMH läbiviimisel arvestada sellega. KMH programmi ptk s 4.2.6 on info nagu Liivi lahe tuulepargi KMH programmi avalikustamine oleks alles pooleli. 21. KMH programmi ptk s 2 on käsitletud kahe tehissaare (toroidi), raudbetoon vundamendil platvormi ning elektrikaabli rajamist. KMH programmi ptk-des 20211022, osa 11 järgneb 4.4 ja 6.2.2 on peamiselt käsitletud heljumi, hoovuste, Keskkonnaamet - TTJA lainetuse ning jääolude mõju arvestades tuulikute vundamente. Märgime, et elektrikaabli matmisel või tehissaare rajamisel avalduvad samuti mõjud heljumi leviku ning hoovuste ja lainetingimuste muutumise kujul. KMH käigus tuleb käsitleda kõigi tuulikupargiga seotud rajatiste võimalikke häiringuid looduskeskkonnale ning vajadusel häiringute leevendusmeetmed analüüsida. 142 22. KMH programmis ptk-s 6.2.2 on nimetatud P22- TT täpsustas kõikide teostatavad uuringud, kuid ei ole täpsustatud läbi asjakohaste uuringute metoodilisi viidavate uuringute mahtu ja metoodikaid. Nt on viiteid ja kestvust, vt 6.2.2 KMH-s loetletud, et nn lendavat elustikku (linnud, nahkhiired) tehtavad uuringud puudutavalt viiakse läbi radarivaatlused, kuid ei ole nt täpsustatud kui pika aja jooksul uuringuid läbi viiakse. P23- TT tänab ja on ettepanekud Kuigi KMH programmi ptk-s 6 (ajakava ) on märgitud, sisse viinud. Maastikuarhitekti et KMH uuringud kestavad u 2 aastat, tuleb iga uuringu vajadus on kajastatud ka ekspertide juures ära tuua, kui pika aja jooksul konkreetne uuring tabelis. läbi viiakse, samuti uuringute metoodika. P24- TT loobub karbikasvanduse 23. KMH programmi lk 51 ja 60 kohaselt KMH käigus kavandamisest tulenevalt alal tehakse järgmine uuring: „Merealaplaneeringu eelnõuga toimunud katseprojektide määratud arendusala ümberringsetest vaatepunktidest ebaõnnestumisest. vaatekoridoride määramine ja visuaalse mõju analüüs“, uuring teostatakse koostöös Ruhnu, Kihnu, Saaremaa, Pärnu (Tõstamaa ov) ja Lääneranna omavalitsustega. Rõhutame, et KMH käigus tuleb ka välja pakkuda, missugune on meretuulepargi paigutusele sobivaim lahendus, lähtudes tuulikupargi rajamisega kaasnevast maastiku ja visuaalset mõjust ning olulise mõju kaasnemisel leevendusmeetmete välja töötamise vajadusest. KMH käigus kasutada ka juhendit „Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“ ( AB Artes Terrae OÜ , Tartu 2020) ning vajadusel protsessi kaasata maastikuarhitekt. 24. KMH programmi lk 58 kohaselt on kavandatud karbikasvatuse mõjude uuring koos vajadusel leevendavate meetmete esitamisega, sh mõju vetikate kasvule ning karbikasvanduse ja kalajahu tootmise teostatavusuuring. Märgime, et kavandatud uuringus peab olema leitav ala veevahetustingimused ja lahustunud hapniku sisaldus arendusala merepõhjas, 20211022, osa 12, järgneb hinnang ala sobivuseks karbikasvatusele. Hinnata, kas 50 000 t/a Keskkonnaamet - TTJA karbikasvandusel endal on ka toitainete koormus rannikuvee kogumile määratleda, kas tegemist väikese, keskmise või suure farmiga. Kui suurel alale (km 2 ) on karbikasvandus kavandatud. Lisada metoodika, mille alusel tehakse arvutused fosfori ja lämmastiku eemaldamiseks merekeskkonnast. Lisaks tuua välja piirkonna olemasolevad ja kavandatud toitainete koormuseallikad. 143 25. KMH programmi ptk-s 6 oleks otstarbekas lisaks P25- Ühe naaberarendaja KMH menetluskäigule ja KeHJS 2013 tähtaegadele ära heakskiidetud programmis on KMH tuua vähemalt eeldatavad ajad, kui toimuvad uuringute tegemise ajaks märgitud avalikustamised, heakskiitmised, millal võib eeldatavalt 18 - 19 kuud, sh rändlinnud? valmida KMH aruanne jne. Kuigi KMH protsessi Kiirustades läbiviidud kestust on keeruline ette prognoosida ja ajakavas uuringuprogramm tooks kaasa nimetatud tähtajad on eeldatavad, annaks see olulist suured riskid projektile. Hiiumaa infot kõikidele osapooltele. Seejuures tuleks läbi (ka Loode-Eesti) mõelda, kuidas täita KeHJS 2013 § 18 lg s 7 nimetatud avameretuulepargi KMH kulgeb tähtaega , arvestades, et KMH programmi lk 63 juba 16 aastat. kohaselt kestavad KMH uuringud umbes 2 aastat, KMH EMP-2021 seletuskirjas on järgmine aruanne valmib viimase uuringu valmimisest 60 päeva TUULEENERGEETIKA jooksul, millele lisandub KMH aruande TINGIMUS NR 12.e.i. (lünklikult kooskõlastamiseks ja aruande täiendamiseks vajalik tsiteeritud): aeg. Ehk siis, millal KMH uuringud läbi viiakse ja i. Liivi lahes … rändekoridori sellele järgnevad toimingud tehakse, et mahtuda KeHJS lähedal … kokkupõrkeriski 2013 § 18 lg 7 tähtaega. hindamiseks … Selleks on vajalik läbi viia vähemalt kahe aasta 26. KMH programmi lk 66 kohaselt KMH ajakavas ei rändeperioode hõlmav lindude ole esitatud aega, mis kulub korralduse nr 313 punkti radaruuring paralleelselt 3.4 täitmiseks, mille kohaselt tuleb KMH programmi ja visuaalsete vaatlustega (ja EMP- aruande koostamisse kaasata Rahandusministeerium, 2021 toob jalusviite SAKSA Majandus ja Kommunikatsiooni ministeerium, standardile. Vt ka 1) 2.1 Arendaja Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, eesmärgid ja 2) 6.2.2 KMH-s Kaitseministeerium, Siseministeerium, Transpordiamet, tehtavad uuringud Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse Vastavalt VV korraldusele nr 313 ja Tehnilise Järelevalve Amet ning kohalikud p.3.5 „Uuringud teha viie aasta omavalitsused ning KMH programm ja aruanne enne jooksul keskkonnamõju hindamise avalikustamist kooskõlastada eespool nimetatud programmi heakskiitmisest arvates.“ asutustega ning esitada arvamuse andmiseks piirkonna kohalikele omavalitsustele. KMH programmi tabelist 4 P26- VV korralduse nr 313 punkti nähtub, et ajakavas on sellega arvestatud, lisaks puudub 3.4 täitmise ajakulu on tabelis kooskõlastamise etapi kõrvale jätmiseks ka prognoositud. Ajakava tabel on põhjendatus, kuna KMH protsessis tuleb selleks kuluva korrigeeritud ka KMH erisuste ajaga arvestada. KMH programmi lk 66 märge, et KMH aspektidega, sh mainitud ajakavas ei ole arvestatud KeHJS 2013 § st 29 tuleneva arusaamatus on kõrvaldatud. Natura 2000 võrgustiku ala mõjutava tegevuse KMH erisusest tuleneva ajaperioodiga, ei ole arusaadav. P27- TT kustutas vananenud Ajakava koostamisel arvestada nii palju, kui see on nimetuse. praegu teada või prognoositav P28- Täname! Kõik lingid on hiljuti 27. KMH programmi lk 61 ja 64 kustutada kontrollitud. Mõnikord vajab mõni Keskkonnainspektsioon, kuna Keskkonnaamet ja link käsitsi copy-paste tegemist Keskkonnainspektsioon on ühendatud veebilehitsejasse. Keskkonnaametiks alates 01.01.2021. Keskkonnaamet - TTJA 28. Palume üle kontrollida, kas kõik KMH programmis toodud lingid töötavad. Kuna Keskkonnaministeerium 20211022, osa 13 on vahepeal saanud uue kodulehe, siis KMH programmis toodud Keskkonnaministeeriumi veebilehe lingid enam ei tööta. Palume KMH programmi täiendada ja parandada vastavalt Keskkonnaameti märkustele ning ettepanekutele ja esitada programm uuesti Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. 144 Esitasite Keskkonnaministeeriumile kooskõlastamiseks TT tänab ja võtab teadmiseks. Tuuletraal OÜ meretuulepargi keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korraldusele nr 313 Keskkonnaministeerium - TTJA „Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine“ enne KMH programmi avalikustamist. Tuginedes haldusmenetluse seaduse §-le 41 pikendame täiendava menetlusaja vajadusega seoses KMH programmi kooskõlastamise või kooskõlastamata jätmise tähtaega kuupäevani 29.10.2021. 20211022, 145 Edastasite Tuuletraal OÜ täiendatud meretuulepargi TT tänab ja on vormistanud keskkonnamõju hindamise programmi (edaspidi KMH) allveearheoloogilise uuringu eraldi eelnõu kooskõlastamiseks. punkti kujule, vastavalt koos sisu ja KMH programmi tuleb täiendada allveearheoloogiliste selgitustega, vt 6.2.2 KMH-s uuringute osas ja saata seejärel Muinsuskaitseametile tehtavad uuringud uuesti kooskõlastamiseks. Peatükki 6.2.2 KMH-s tehtavad uuringud tuleb lisada eraldi punkt „allveearheoloogiline uuring“. Allveearheoloogilise uuringu käsitlemine batümeetrilise uuringu all ei ole piisav ja uuringu sisu jääb ebaselgeks. Allveearheoloogilise uuringu alla tuleb lisada: 1) Allveearheoloogilise uuringu I etapp koosneb kõrgresolutsioonilisest sonariuuringust. Nõuded allveearheoloogilise uuringu osana tehtavale sonariuuringule veealuse kultuuripärandi välja selgitamiseks määrab Muinsuskaitseamet. 2) Allveearheoloogilise uuringu II etapp: leitud inimtekkelised anomaaliad dokumenteeritakse (3D videodokumentatsioon, puidust vrakkide korral lisandub dendrokronoloogiline uuring), et hinnata arheoloogilise kultuurkihi olemasolu ja ulatus ning anomaaliate päritolu. 3) Allveearheoloogilist uuringut (nii I kui ka II etapp) võib läbi viia ettevõte, kus töötab vastava ala pädevustunnistusega isik ning kes on esitanud muinsuskaitse valdkonnas tegutsemise kohta majandustegevusteate (vastavalt MuKS § 68-69). Enne uuringu läbiviimist peab pädev isik esitama Muinsuskaitseametile uuringukava ja uuringuteatise, pärast uuringu läbiviimist uuringuaruande (MuKS § 46- 48). Selgitus: Allveearheoloogilise uuringu vajaduse ja ulatuse määrab Muinsuskaitseamet vastavalt MuKS § 46 lg 2. Allveearheoloogilise uuringu osana ette nähtud sonariuuringut on võimalik ühildada teiste planeeritavate sonariuuringutega. Sealjuures tuleb arvestada, et sonariuuring peab vastama Muinsuskaitseameti nõuetele. Ka nende uuringute puhul Muinsuskaitseamet - TTJA tuleb pädeval isikul (st allveearheoloogilise uuringu pädevusluba omaval isikul) esitada uuringukava ja aruanne. Samuti on võimalik kasutada juba tehtud kõrgresolutsioonilise sonariuuringu andmeid, kui need on varem ala kohta kogutud ja vastavad 20211022, Muinsuskaitseameti nõuetele. Viimasel juhul tuleb pädeval isikul (st allveearheoloogilise uuringu pädevusluba omaval isikul) andmeid analüüsida ja esitada ametile aruanne. 146 Olete esitanud Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks TT tänab ja võtab teadmiseks. Tuuletraal OÜ täiendatud meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi (KMH). Oma 21.10.2020 kirjas nr 12-4/20/3068 on Kaitseministeerium toonud välja, et riik ei näe võimalust soetada täiendavaid radareid, võimaldamaks meretuuleparkide arendajatel oma arendusi soovitud mahus ellu viia ning, et riigil puudub regulatsioon, mis võimaldaks arendajal hüvitada iga üksiku arenduse tuuleparki kompenseeriva lisameetme maksumuse ja elutsükli kulud. Kaitseministeerium on tutvunud 23.09.2021 Kaitseministeerium - TTJA ministeeriumile saadetud täiendatud KMH-ga ning on seisukohal, et antud KMH programmis on meretuulepargi arendaja väljendanud oma kavatsust oodata ära, kuni valitsusasutuste koostöö tulemusena leitakse kõrgetest tuulikutest tekkivate radarkatte häiringute kompensatsioonivõimalused. 20211022, Seega, ei ole Kaitseministeeriumil vastuväiteid esitatud keskkonnamõju hindamise programmile ja Kaitseministeerium kooskõlastab täiendatud KMH programmi eelnõu ilma lisamärkusteta. 147 Esitasite Majandus- ja TT tänab ja selgitab. TT täpsustas Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) Tuuletraal uues programmi eelnõus v3 OÜ täiendatud keskkonnamõjude hindamise programmi sõnastust, vt 2.1 Arendaja eelnõu enne avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu eesmärgid toimumist. Esitame alljärgnevalt enda tähelepanekud. Käesoleval hetkel on Eelnõu p 2.1 lõik, lk 8 "Tuua kasu kogukondadele (€) = „Tuuleenergeetika sektori kohaliku (mõjuraadiuses inimeste arv * tuulepargi võimsus) / kasu õigusliku instrumendi seadus“ tuulikute kaugus. Jagamisele raha oleks kas sama suur, väljatöötamiskavatsuse (VTK) kui riigile makstav hoonestustasu või suurem kui kooskõlastamise staadiumis. väljatöötamisel oleva kohaliku kasu instrumendi kaudu Justiitsministeerium on oma kirjas oodatav tulu". MKM-le (20211110) öelnud: „VTKs Palume seda osa tekstist täpsustada. Dokumendis ei ole peaaegu üldse analüüsitud olevast infost ei selgu, keda kogukonna all silmas võimalust jätta „talumistasud“ peetakse, mis on mõjuraadius jne. Ei ole arusaadav, kas tuuleelektrijaamade arendajate ja lisaks hoonestustasule on mõeldud maksta kohalikele selle ümbruses elavate isikute enda elanikele rahalist toetust vms. Põhimõte on välja toodud otsustada. Kui arendaja soovib üksnes arendaja eesmärkides, kuid hilisemas vältida olukorda, et arenduse dokumendis seda teemat täpsustavalt ei kajastata. lähedal elavad kinnistuomanikud võitlevad tema arenduse vastu, võib ta pakkuda tsiviilõigusliku lepingu alusel nö talumistasusid.“ Sõltumata välja töötatavast seadusest, TT ei välistaks lisakompensatsiooni maksmist. Näiteks visuaalse mõju kompenseerimise sihtgruppide moodustamise põhimõtted määratakse erilise analüüsiga (GIS, sissekirjutuse- ja turismiandmed jne), tuvastatakse läbirääkimiste partner ja asutakse läbi rääkima, rakendades lepinguvabaduse Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium - TTJA põhimõtet. 20211025, osa 1 148 Eelnõu p 2.1 lõik, lk 8 "Traalpüügi ehitusaegne Traalpüügi katkemisest või ka katkemine kompenseerida täies ulatuses". lõppemisest tekkiv kahju hinnang Palume täpsustada, mis alustel seda teha kavatsetakse, tuleneb püügi statistika analüüsist – millises mahus, kellele ja kuidas TT park hõlmab väikese püügiruut katkemist/kompenseerimist tõestatakse. Soovitame nii nr 217 ülemise poole - millele ehitusperioodi kui ka ehitusperioodi järgse koostöö järgnevad konstruktiivsed aruteludesse kaasata Maaeluministeerium. läbirääkimised. Märgime veel, et tuulepargi kavandamisel on oluline Eesti Kalurite Liidu (Hr Mart Transpordiameti lennunduse valdkonna tingimuste Undrest) kiri täitmine, sh tuulepargi asukoha, suuruse ja kaasnevate Keskkonnaministeeriumile tingimuste osas. Eesmärk vältida negatiivset mõju (20170313) Hiiumaa (ka nimetatud lennuohutusele ja regulaarliiklusele (sh Loode-Eesti) avameretuulepargi investeeringukohustust kolmandatele isikutele, nt pargi osas ütleb näiteks nii: lennuvälja käitaja). „Keskkonnamõjude aruandes on Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium – TTJA selgelt väljatoodud negatiivsed mõjud kalandusele ehitusperioodil (müra, hõljum, vibratsioon). Tuuleparkide ehituse ajal ei ole võimalik antud piirkonnas traalpüügiga tegeleda. Rahvusvahelise tava kohaselt (nt. Nord Stream) on kaluritele analoogsetes olukordades makstud kompensatsiooni.“ TT kavandab kompenseerimise küsimuses Maaeluministeeriumi ja 20211025, osa 2 EKL-iga ladusat koostööd. TT võtab TA seisukohad täiel määral arvesse. Programmi eelnõu v2-s jäid TA seisukohad piisava tähelepanuta näpuvea tõttu. 149 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr TT tänab. Käesolevas KMH 313 punktile 3.4. kaasasite Rahandusministeeriumi programmi v3-s on TT hoolikalt Tuuletraal OÜ KMH programmi koostamisesse ja lähtunud Eesti mereala planeeringu palute KMH programmi kooskõlastada. viimasest versioonist. Näiteks TT Rahandusministeerium kooskõlastab Tuuletraal OÜ arvestab, et elektrikaabliga liitumise KMH programmi, kuid märgib järgmist. peamiseks KMH alternatiiviks võiks 1. Eesti mereala planeeringu seletuskirja peatükis 4.4 on kujuneda ELERING-i 200 m x 200 kehtivatest õigusaktidest lähtuvalt kirjeldatud m tehissaarele liitumine ning TT hoonestuslubadega seonduv üldine lähenemisviis. ELERING-i kaablit n Virtsu või Peatükis viidatud õigusaktidest tuleneb ning peatükis on Lätti dubleerima ei peaks selgitatud, et enne 01.07.2015 esitatud hoonestusloa tsitaat: „Tuuleenergeetika tingimus taotluste puhul, nagu seda on Tuuletraal OÜ taotlus, j. tuuleenergeetika alal nr 1 ja alal tuleb menetlemisel lähtuda taotluste esitamise ajal nr 2 kavandada koostöös AS-iga kehtinud õigusaktidest ja seega mereala planeeringus Elering merevõrgu alajaam. ettenähtuga arvestama ei pea. Samas Vabariigi Alajaama orienteeruv ehitusala Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr 313 „Hoonestusloa pindala on 200 x 200 m.“ menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine“ punkti 3.9 kohaselt hoonestusloa menetluses ja TT tõlgendab juriidiliselt VV keskkonnamõju hindamisel tuleb arvestada Pärnu korralduse nr 313 punkti „3.9. … maakonnaga piirneva mereala planeeringu tingimusi ja keskkonnamõju hindamisel tuleb Vabariigi Valitsuse 25. mail 2017. a algatatud arvestada … Vabariigi Valitsuse 25. koostamisel oleva üleriigilise mereala planeeringu mail 2017. a algatatud koostamisel tingimustega. oleva üleriigilise mereala planeeringu tingimustega“ lisaks KMH programmis on tuginetud Eesti mereala selliselt, et TT arvestab planeeringu planeeringu eelnõu põhilahenduse ja mõjude hindamise tingimustega ning järelduvalt ei aruande eelnõu II avalik väljapaneku, mis toimus 17. sekku planeeringu protsessi vaidleja veebruarist kuni 18. märtsini 2020. aastal, versioonile. ega vaidlustajana. Teavitame, et planeeringu seletuskirja ja mõjude Merealaplaneeringu koostamisel on hindamise aruannet on peale II avalikku väljapanekut tehtud palju tööd ja tulemus on igati täiendatud. Materjalid on kättesaadavad Eesti mereala põhjalik ja kvaliteetne. planeeringu portaalis. Kuna tegemist on koostatava dokumendiga, siis võib nii planeeringu seletuskiri kui ka mõjude hindamise aruanne enne kehtestamist veel täpsustuda. Soovitame tungivalt jälgida Eesti mereala planeeringu protsessi ja seletuskirjas seatud tingimusi silmas pidada KMH läbiviimisel. Palume tutvuda Eesti mereala planeeringu viimase versiooniga ja vajadusel Rahandusministeerium - TTJA viia sisse täiendused KMH programmi. Juhime tähelepanu, et ka tulevikus ehitusloa menetluses 20211026, osa 1, järgneb (vastavalt EhS § 109 lg 2) tuleb kehtivas mereala planeeringus sätestatut järgida. Vastasel korral võib tekkida olukord, kus hoonestusluba või ehitusluba ei ole võimalik välja anda, kuna esinevad vastuolud kehtivaplaneeringuga. Sestap on tulevikus võimalike vastuolude tekkimise vältimiseks igati mõistlik võimalikult varajases etapis tingimustega arvestama asuda. 150 2. KMH programmi peatükis 2.2.3 „Trassid ja P2- Ptk 2.2.3 tekstilõik eemaldatud. liikluskorraldus“ märgite, et Rahandusministeerium ei arvestanud arendaja sooviga kajastada lätisuunalist Nii Eesti kui ka Läti suunaliste elektrikaablit ja teise ettevõtte poolt arendatavat kaablitrasside kavandamiseks valguskaablit mereala planeeringu eelnõus ning see on lisandub lähiaastatel kindlasti uut üks põhjustest, miks on lätisuunalisest ühendusest informatsiooni, kui ELERING peaks loobutud. hakkama täpsemalt kavandama oma Eesti mereala planeeringus on ühendusvõimalusi Läti merevõrku. TT üheks rolliks saab eri suunal kajastatud. Juhime tähelepanu, et seletuskirja planeerimisprotsesside ja menetluste peatüki „5.6.6 Kaablikoridorid tuuleenergeetika liitmine ja koostöö kaablite arendusaladelt maismaale“ tingimuste punkti 2 dubleerimise vältimiseks. kohaselt: „Tuuleparkide arendamisel hoonestusloa staadiumis võib leida kaablite paigaldamiseks alternatiivse asukoha, kui sellega ei kaasne olulist Rahandusministeerium - TTJA ebasoodsat keskkonnamõju. Vältida tuleb olulist ebasoodsat keskkonnamõju mereelupaikadele ja mereelustikule, sh olulist ebasoodsat mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja ebasoodsat mõju Natura 2000 aladele“. Seega on võimalik võtta kasutusele 20211026, osa 2 alternatiivsed kaablikoridorid. Hoonestusloa KMH protsess on õige menetlus, kus selgitada välja, kas valitud kaablite lahendus on teostatav. Palume KMH programmi korrigeerida nii, et see oleks kooskõlas Eesti mereala planeeringu ülalnimetatud tingimusega, sh eemaldada vastav tekstilõik. 151 Esitasite Keskkonnaministeeriumile kooskõlastamiseks P1- TT peab kavandatava tegevuse Tuuletraal OÜ meretuulepargi keskkonnamõju elluviimist realistlikuks. Märgitud hindamise (edaspidi KMH) programmi vastavalt teema õiguslikud aspektid pälvivad Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korraldusele nr 313 juristide tähelepanu sobivas ajalises „Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise raamistikus. TT tõlgendab algatamine“ (edaspidi Vabariigi Valitsuse korraldus) juriidiliselt VV korralduse nr 313 enne selle avalikustamist. Keskkonnaministeerium on punkti „3.9. … keskkonnamõju tutvunud edastatud materjaliga ning jätab selle hindamisel tuleb arvestada … kooskõlastamata tulenevalt puudustest, millele juhime Vabariigi Valitsuse 25. mail 2017. a tähelepanu alljärgnevalt. algatatud koostamisel oleva üleriigilise mereala planeeringu 1. Juhime tähelepanu asjaolule, et tulenevalt Eesti tingimustega“ selliselt, et TT mereala planeeringu eelnõu täiendamisest ei ole arvestab planeeringu tingimustega kavandatav tegevus esitatud tuuleenergeetika ning järelduvalt ei sekku planeeringu arendusaladega enam kooskõlas ning soovitud asukohas protsessi vaidleja ega vaidlustajana. mereala planeeringu järgi kavandatavat tegevust ellu Merealaplaneeringu koostamisel on viia ei ole võimalik. tehtud palju tööd ja tulemus on igati põhjalik ja kvaliteetne. Täiendava 2. KMH programmis on käsitletud kahe alternatiivina positiivse noodina märgib erinevate parameetritega 77 vertikaalvõlltuulikuga parki Rahandusministeerium oma kirjas ning 50 horisontaalvõlltuulikuga parki. Vabariigi 20211026 (tsitaat: „ Valitsuse korralduses on meretuulepargi osaks märgitud Juhime tähelepanu, et ka tulevikus 76 avamere tuulikut, igaüks võimsusega 5 MW. Sellest ehitusloa menetluses (vastavalt EhS tulenevalt palume KMH programmi juurde lisada § 109 lg 2) tuleb kehtivas mereala Vabariigi Valitsuse korraldusele vastav alternatiiv. planeeringus sätestatut järgida. Samuti palume käsitleda ka null-alternatiivi ehk Vastasel korral võib tekkida kavandatavast tegevusest loobumist ja olemasoleva olukord, kus hoonestusluba või olukorra jätkumist võrdluses teiste alternatiividega. ehitusluba ei ole võimalik välja anda, kuna esinevad vastuolud kehtiva planeeringuga.“. Väidetavalt on ka Eesti riik küllaltki sarnases küsimuses abistamas oma energiafirmat, ja mainitakse termineid nagu „riiklik eriplaneering“ ja „riiklik teemaplaneering“: https://www.err.ee/1608528937/enef it-green-alustab-lahiajal-hiiu- meretuulepargi-esialgse- eelprojektiga P2- Pikem selgitus on nüüdseks Keskkonnaministeerium - TTJA lisatud vastavasse peatükki. 2019.a. korralduses kirjeldatud kava on TT 2016.a. taotluse täiendusest 20211029, osa 1,järgneb läbirääkimiste tulemusel kujunenud variant. Selleks, et saada tuulikute kõrguse kooskõlastus, oli vajalik anda tuulikutele LEST koordinaadid, ja pealesunnitult kaasnes ka võimsus (MW), mis pole primaarne keskkonnamõju tegur. Ka alternatiiv #0 on lisatud programmile. 152 3. Eesti mereala planeeringu eelnõu kohaselt on P3- TT tänab olulise info eest ja kavandatava tegevuse piirkonnas karbikasvanduse loobub karbikasvanduse potentsiaal madal (eelkõige liiga mageda vee tõttu). kavandamisest tulenevalt alal Tehtud katseprojektidega (Euroopa Merendus- ja toimunud katseprojektide Kalandusfond, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus) ebaõnnestumisest. Tulevikku pole sellel alal õnnestunud karpe edukalt kasvatada, vaadates, TT siiski kavandab kuna nende kasvupotentsiaal on looduslike tingimuste reserveerida võimalikule tehissaarele tõttu madal. Eelnevast tulenevalt jääb selgusetuks, miks ruumi vesiviljeluse saagi kavandatakse ebasobivasse piirkonda suurt järeltöötluse rajatiste mahutamiseks. karbikasvandust. Samuti juhime tähelepanu, et karbi- ja vetikakasvandustel on oma orgaaniline reostuskoormus, Tuulikute vundamentide ja mistõttu suuremate karbikasvanduste all võib tekkida täitematerjali teema on pikemalt hapnikuvaegus põhja langenud orgaanika lagunemise lahtikirjutatud ptk-s tõttu, mis omakorda mõjutab looduslikku 2.4 Tuuletehnoloogia põhjaelustikku ja põhjalähedasi kalu. Seda aspekti KMH programmis ei ole kajastatud. Samuti peab KMH P4- KMH programmi v3 on selles programmis pöörama tähelepanu tuulikute küsimuses ajakohastatud. vundamentidele, sh kas ja kust on kavandatud võtta täitematerjali, kui soovitakse rajada P5- Ptk 3.4on info koondamise gravitatsioonivundamendid. mõttes eemaldatud, kuid 4. Ptk-s 3.2 on viidatud II avalikul väljapanekul väljapakutud sõnastus on sisse olevatele Eesti mereala planeeringu põhilahenduse ja viidud, vt ptk 4.4 Eeldatavad mõjude hindamise aruande eelnõudele. Juhime keskkonnamõjud ja nende KMH- tähelepanu, et planeeringu ja mõjude hindamise aruande s väljaselgitamine eelnõusid on seniseks oluliselt täiendatud ning need on hetkel II ametkondlikul kooskõlastusringil. Palume P6-TT lisas infot Liivi lahe lainete ja läbivalt lähtuda KMH programmis eelnõude viimasest hoovuste kohta. versioonist ning infot ajakohastada. 5. Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruande P7- TT lisas peatükki temaatilise eelnõus on öeldud: „Ettevaatuspõhimõttest tulenevalt lõigu. tuleks tuuleparkide kavandamisel tegevusloa tasandil läbi viia täpsemad uuringud tuulepargi alal ja selle mõjualas leiduvate võimalike kalade (eelkõige räim) koelmualade ning võimaliku koelmualadele pääsu blokeerimise osas (nt uuringud, mis kirjeldavad tuulikute töömüra mõju kalade rändele sh majanduslikult tähtsate kalade massilisele rändele olulistele koelmualadele) ning vajadusel ette näha tegevusloa tasandil vajalikud leevendavad meetmed (kalarännete tagamine tuuleenergeetika arendusaladel, müra summutavad meetmed vmt).“. Tulenevalt eelnevast ptk-i 3.4 täiendada punktiga sõnastuses: „Tuulepargi kavandamisel tegevusloa tasandil läbi viia uuringud ja välja selgitada tuulepargi alal ja selle mõjualas leiduvate võimalike kalade (eelkõige räim) Keskkonnaministeerium - TTJ A massilise rände asukoht ning vajadusel ette näha vajalikud leevendavad meetmed (kalarännete tagamine tuuleenergeetika arendusalal, müra summutavad meetmed vmt).“ 20211029, osa 2,järgneb 6. Ptk-is 4.1.2 palume keskenduda konkreetselt Liivi lahe hoovuste ja hüdrodünaamika tingimustele ning kirjeldada, millised on olud projektipiirkonnas. 7. Ptk-s 4.1.3 juhime tähelepanu, et jääolud on väga olulised viigerhüljeste paljunemisele. Palume kirjeldada, kuidas potentsiaalne tuulepark võib mõjutada jääolusid, nt kui triivjää tuuleparki kandub ja 153 müra viigrite paljunemist/poegi segab/ohustab. 8. Ptk-s 4.1.5 palume andmed ajakohastada. Varasem P8- TT tänab ja on ptk andmed Liivi lahe rannikuveekogum on keskkonnaministri ajakohastanud ning lisanud ka 16.04.2020 määrusega nr 19 „Pinnaveekogumite veekogumite asukohti selgitava nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere joonise. Seisundi hindamise andmed seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite on uuendatud. ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude P9- TT loobub karbikasvanduse kvaliteedinäitajate väärtused“ jagatud kolmeks kavandamisest tulenevalt alal erinevaks veekogumiks ning sellest tulenevalt tuleb toimunud katseprojektide märkida, millises rannikuveekogumis tegevus toimub. ebaõnnestumisest. Samuti palume uuendada seisundi hindamise andmed. P10- Kumulatiivsete mõjude ptk on 9. Ptk-s 4.1.5 on lause: „Vetika- ja karbikasvatuse muudetud. Viide mh Eesti Energia arendamisel on potentsiaal toetada merekeskkonna hea programmile on eemaldatud. seisundi saavutamist ja säilitamist, kuna aitab kaasa toitainete väljaviimisele merekeskkonnast“. Märgime, et P11- Sobiv sõnastus lisatud, vt 6.2.2 ka vetika- ja karbikasvandused ning nende rajamine KMH-s tehtavad uuringud uuring omavad keskkonnamõju, st need ei ole ainult vett nr 9. a . Uuringute täiendava puhastavad rajatised. Palume seda aspekti kajastada ka juhendmaterjalina saab TT kasutada KMH programmis. Saksa standardit: StUK4, nagu 10. Ptk-is 4.2.6 juhime tähelepanu, et Eesti Energia AS viidatud sama ptk esimeses lõigus. Liivi lahe meretuulepargi KMH programm on 15.04.2021 Keskkonnaministeeriumi poolt P12- Liivi lahe käsitlus on lisatud heakskiidetud. Palume infot ajakohastada. peatükki. TT loobub karbikasvanduse kavandamisest 11. Ptk-s 4.3.2 kirjeldatud lindude rändeuuring peab tulenevalt alal toimunud katma nii sügis- kui kevadränded, lisaks tuleb katseprojektide ebaõnnestumisest. võimalusel kasutada ilmaradari andmeid varasemate Uuring nr 14 sõnastusele on lisatud: „ja kajastatakse kaablite ja veealuse Keskkonnaministeerium - TTJA aastate rännete hindamiseks (kui radaripilt seda piirkonda katab). müra võimalikku mõju kalastikule tuulepargi töö ajal.“ 20211029, osa 3,järgneb 12. Ptk-s 4.3.4 palume kajastada spetsiifilisemalt Liivi lahte ning käsitleda projektialal asjakohaseid kalaliike. Märgime, et vetika- ja karbikasvandusest lähtuv orgaaniline reostus võib tekitada põhja hapnikuvaese tsooni (vt ka ptk 4.2.7), mistõttu halveneb põhjalähedase eluviisiga kalade olukord. Lisaks hüdrodünaamika modelleerimisele tuleb merepõhja uuringus kajastada ka kaablite ja veealuse müra võimalikku mõju kalastikule tuulepargi töö ajal. 154 13. Ptk-s 4.4 tabeli nr 3 osas märgime järgmist: P13a- TT loobub karbikasvanduse a) merepõhja elustik ja elupaigad: karbikasvandusest kavandamisest tulenevalt alal eralduv orgaaniline koormus võib põhjustada toimunud katseprojektide orgaanilise sette ladestumist kasvanduse alla ja see ebaõnnestumisest. omakorda tekitab hapnikuvaeguse, mistõttu kannatavad või hävivad looduslikud kooslused. Samuti langeb P13b- TT täiendas asjakohaselt vetikakasvanduse tõttu merepõhja orgaanilist materjali, tabeli ridu „Kalastik“ ja „Müra, jne“ mis seal lagunedes hapnikku tarbib. Lisaks võib karbikasvandus ligi meelitada ja toetada invasiivsete võõrliikide levikut (nt ümarmudil), kellel omakorda on P13c- TT täiendas asjakohaselt negatiivne mõju kohalikule mereelustikule. Seega pole tabeli rida „Hülged“ korrektne väide, et vetika- ja karbikasvandustel ei ole ette näha olulist mõju põhjaelustikule; P13d- TT tänab väärtusliku ettepaneku eest ja otsustab juhinduda b) kalastik: kalastiku uuringu kohta on öeldud, et nii SAKSA standardist (nn StUK) „Uuring käsitleb tuulepargi rajamise ja kasutuse mõju kui ka HELCOM nõuetest, näidates kalastikule, sh kalade rändele ja kudealadele ning nii eeskuju ka järgmistele tuulepargi ja kaabelühenduste mõju kalandusele (sh arendajatele. Asjakohaselt lisatud rannapüük ja traalpüük) ning vajadusel leevendavaid programmi ptk: meetmeid“. Teeme ettepaneku lisada lause järele: „Viia 4.3.5 HELCOM-i ohustatud liigid läbi uuringud, et välja selgitada tuulepargi alal ja selle ja biotoobid Liivi lahes mõjualas leiduvate võimalike kalade (eelkõige räim) ja täiendas: massilise rände asukoht ning vajadusel ette näha vajalikud leevendavad meetmed (kalarännete tagamine tuuleenergeetika arendusaladel, müra summutavad 6.2 Vajalikud uuringud meetmed vmt)“. Samuti palume uuringu käigus hinnata veealuse müra mõju kaladele; c) hülged: juhime tähelepanu, et viigrite poegimisedukus sõltub jäätingimustest. Kuna tuulepark Keskkonnaministeerium - TTJA mõjutab ka jääolusid (sh võimalik jäätriiv tuulepargi alale, kus loomi häirib müra), siis tuleb kajastada seda aspekti ka uuringutes. Pole korrektne öelda, et mõju on 20211029, osa 4,järgneb oluline vaid tuulepargi ehitusfaasis ning segab vaid rändeteid; d) kaitsealad ja kaitsealused liigid: lisaks EL direktiivide kaitsealustele liikidele tuleb Läänemeres arvestada ka HELCOM-i nõuetega (soovitus 37/2, BSEP 138, BSEP 140 jt), sh HELCOM-i ohustatud liikide ja biotoopide esinemisega piirkonnas. KMH-s palume hinnata ka HELCOM-i nõuetele vastavust; 155 e) müra, infraheli, vibratsioon ja madalsageduslik müra: P13e- TT täiendas asjakohaselt tabelist ei selgu, kas selles punktis on mõeldud ka tabeli rida „Müra, jne“ veealuse müra mõju hindamist ehitus- ja tööfaasi ajal. Palume täpsustada. Juhime tähelepanu, et veealust müra ei reguleeri atmosfääriõhu kaitse seadus; P13f- TT täiendas asjakohaselt tabeli rida „Vee kvaliteet“ f) vee kvaliteet: KMH käigus tuleb uurida ka ohtlikke aineid põhjasetetest (sellisest paksusest põhjasetetest, P13g- TT täpsustas, et eeldatav mõju mida ehituse käigus liigutatakse või mõjutatakse), mis puudub, st ei hinnata. ehituse käigus veesambasse võivad paiskuda. Palume KMH programmi täiendada; P13h- Lisatud, vt punkt c, eespool. g) on toodud vajadus hinnata mõju välisõhule, kuid P13i- Ptk 5.2 on täiendatud mujal programmis seda käsitletud pole ja ka ekspertide kumulatiivsete mõjude osas loetelus ei ole välisõhu eksperti. Palume täpsustada; P13j- TT täiendas asjakohaselt tabeli h) jääolud ja –riskid: palume lisada ka hüljeste rida „Sotsiaalmajanduslikud mõjud “ poegimise aspekt (vt kommentaari punktist c hüljeste kohta) ning tuulepargi tööaegne mõju jäätriivile ja P13k- TT loobub karbikasvanduse sedakaudu viigerhüljeste poegimisele (sh jäälõhkumise kavandamisest tulenevalt alal mõju hüljestele); toimunud katseprojektide ebaõnnestumisest. i) kumulatiivsed mõjud: palume käsitleda kumulatiivseid mõjusid ka kalastikule ja hüljestele (sh P13l- TT kaasajastas koos teiste tuuleparkidega Liivi lahel); Transpordiametiks. j) sotsiaalmajanduslikud mõjud: palume kajastada ka tuulepargi negatiivseid mõjusid nt veeliiklusele, loodusturismile, vähenevate kalavarude ja Keskkonnaministeerium - TTJA kalapüügivõimaluste tõttu kalandusele jmt; k) rannakarbi kasvandus: kuigi piirkond pole sobiv 20211029, osa 5,järgneb karbikasvanduseks ja kui seda siiski soovitakse ette võtta, tuleb hinnata ka mõju võõrliikide kontekstis – sobiva söödabaasi loomisega võidakse soodustada ka võõrliikide levikut ja nende poolt avalduvat keskkonnamõju; l) navigatsioon, lennuliinid: juhime tähelepanu, et Veeteede Amet ja Lennuamet on ühinenud. Palume ajakohastada ja asendada Transpordiametiga. 156 14. Ptk-s 5.1 märgime, et metoodiliselt tuleb arvestada P14- TT lisas peatükki lisaks Eesti õigusaktidele ka EL direktiivide vastavasisulise lõigu. (veepoliitika raamdirektiiv, loodusdirektiiv, linnudirektiiv, merestrateegia direktiiv jt) ja määruste P15- Uuringute nimekirjad ja nõuetega ning HELCOMis kokku lepituga, sh juhendite tegevused on täpsustatud. ja indikaatorite metoodikaga (nt kumulatiivsete mõjude TT loobub karbikasvanduse hindamisel). kavandamisest tulenevalt alal toimunud katseprojektide 15. Ptk-is 6.2.2 palume vastavalt ülaltoodud märkustele ebaõnnestumisest. täpsustada uuringute nimekirjas toodud tegevusi. Karbi- Linnu-uuringu alampunkt kordab ja vetikakasvanduse mõjude hindamisel tuleb arvestada varasemalt vastatut, vt P11. ja hinnata ka nendest lähtuvat orgaanilist Kalastiku müra- ja rände uuringu reostuskoormust, mida praegu KMH programmis alampunkt varasemalt vastatut, vt käsitletud pole. P5. Linnu-uuringu puhul (ptk 6.2.2 p 10a) tuleb hinnata nii sügis- kui kevadrännet, samuti mõju hindamisel P16- TT tänab ja lisas saadud info kasutada võimalusel ilmaradari varasemaid andmeid, et peatükki 6.1 KMH metoodika saada ülevaade lindude esinemisest projektialal ka erinevatest aastatest ja aastaaegadest. P17- TT tänab ja lisas peatükki Kalastiku-uuringus peame oluliseks hinnata ka veealuse mitmeid täiendavaid lõike. müra mõju kaladele tuulepargi töö ajal ning kalade rännet. 16. Juhime ka tähelepanu, et viimastel aastatel on tellitud arvukaid merepõhja ja -elustiku-uuringuid, mille aruanded ja andmed on kättesaadavad keskkonnaseire infosüsteemist KESE (https://kese.envir.ee/kese/welcome.action) ja Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt (https://envir.ee/vesi-mets-maavarad/merekeskkonna- kaitse/uuringud). Keskkonnaministeerium - TTJA 17. Üldjoontes on kliimamuutustega ja nende mõjudega kohanemise aspektidega KMH programmis arvestatud. Palume KMH aruande koostamisel tutvuda ka „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 20211029, osa 6,järgneb 2030“ aluseks olnud alusuuringu ENFRA (Estonian Climate Adaptation Strategy for Infrastructure and Energy) uuringuaruandega (kättesaadav: https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/2017/12/enfra-a- uuringuaruanne-01-04-2016.pdf), mis puudutab kliimariskide arvestamist tuulikute rajamisel (nt jäitepäevade, tormide ja tugevate tuulepuhangute sagenemine jne) 157 18. Eesti mereala planeeringu eelnõu kohaselt tuleb P18- TT täpsustas seda teemat loamenetluse/KMH tasandil tuulikute asukohtade ja vastuseks Keskkonnaameti tehnoloogilise lahenduse otsustamisel hinnata maastiku- samasugusele küsimusele „P23“, vt ja visuaalseid mõjusid. KMH programmis on välja palun eespool. toodud visuaalsete mõjude hindamise vajadus, sealjuures ei ole käsitletud maastike mõjude hindamist. P19- TT lisas vastava valdkonna Palume selgitada, kas ja kuidas kavandatakse nimetatud eksperdi tabelisse. mõjusid hinnata, sh täpsustada lähenemisviisi ja viidata kasutatavale juhendmaterjalile. P20- TT tänab ja lisas tabelisse etappide kestvuse tulba. TT soovib 19. Palume lisada KMH eksperdirühma ekspert, kelle igatahes viia läbi kvaliteetse ning pädevuses on hinnata tegevuse mõju vee kvaliteedile ja kvantitatiivselt piisava heljumi levikule. uuringuprogrammi, mis lubaks nii kaalukat ja tegelikult hiigelsuurt 20. KMH programmi üheks sisunõudeks on elektrijaama tundlikule merealale kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete ehitada. võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava. Ptk-s 6. on toodud P21- TT pole kindel, kas Läti poole KMH etapid ja nende kestvused, kuid puudub ajaline vastuskirja, vt transkriptsiooni 9. raamistik etappide läbiviimiseks. Parema ülevaate KMH programmi eelnõu saamiseks palume ajakava täiendada orienteeruvate (2020=v1) koostamisse kaasamise tähtaegadega, mis võivad olla esitatud ka kuude lõikes. ülevaade on avaldanud soovi KMH 21. Täiendavalt juhime tähelepanu sellele, et programmi saamiseks? Läti pool Keskkonnaministeerium teavitas 07.02.2020 kirjaga nr väljendab kirjas oma 7-12/20/13-2 eeldatavalt mõjutatud riike kavandatud soove/tingimusi seoses nn „EIA tegevusega eeldatavalt kaasnevast olulisest piiriülesest report“ seonduvate „national keskkonnamõjust (Soome, Läti, Leedu, Rootsi). Läti on requirements“ osas. TT usub, et Läti avaldanud soovi olla kaasatud piiriülesese poolset teadet, et „intends to keskkonnamõju hindamise menetluses. Seega tuleb participate“ ei peaks automaatselt KeHJS § 30 lg 5 kohaselt saata Lätile KMH programm tõlgendama KeHJS § 30 lg 5 Läti ja aruanne, sealjuures nii pea kui võimalik, kuid mitte poolse soovina lätikeelse KMH hiljem kui enne programmi ja aruande avalikku programmi edastamiseks. Ühe TT väljapanekut. Lisaks juhime tähelepanu, et Soome on naaberarendaja heakskiidetud KMH jätnud reservatsiooni piiriüleses hindamises programmis on selline asjakohane osalemiseks, juhuks kui KMH menetluse käigus selgub sõnastus „KMH programmi kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt oluline kokkuvõtte edastamine Lätile, … keskkonnamõju Soomele. Keskkonnaministeeriumi poolt“ Keskkonnaministeerium - TTJA Ülejäänud riikide osas on olukord 22. Palume KMH programmi tekst läbivalt üle vaadata selge. ning teha selles keelelised korrektuurid. Eelnevalt väljatoodud puudustest ja P22- TT tänab ja loodab, midagi parandusettepanekutest tulenevalt palume KMH pole jäänud kahe silma vahele! programmi täiendada ning esitada see enne Käesolev KMH programmi eelnõu 20211029, osa 7 avalikustamist Keskkonnaministeeriumile uuesti on muutunud sisukamaks ja kooskõlastamiseks. täpsemaks. 158 Kaitseministeeriumi selgitus Tuuletraal OÜ TT tänab ja võtab teadmiseks. meretuulepargi KMH eelnõu kohta Alternatiiv #1a tuulikute Vastuseks 29.12.2016 Tehnilise Järelevalve Ameti kõrgusvahemikuks on täpsustatud 77 (alates 2019 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve – 142 m merepinnast olenevalt Ameti ) kirjale nr 15-1439-007 on Kaitseministeeriumi konkreetse tuuliku asukohast esitanud 03.01.2017 kirjas nr 12-3/16/5639 seisukoha, et Tuuletraal OÜ Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa taotluses esitatud tuulepargi põhiandmed, mille kohaselt olid esitatud meretuulepargi kavandatavate elektrituulikute kogukõrgused (tipukõrgus) merepinnast 175,5 m, vähendavad õhuseireradarite töövõimet ning, et Kaitseväe aruande kohaselt võib taotluses nimetatud alale püstitada elektrituulikuid kogukõrgusega 77-142 meetrit merepinnast olenevalt konkreetse elektrituuliku asukohast. Olete esitanud Kaitseministeeriumile 23.09.2021 kirja nr 16-7/19-3332-035, millega edastasite Tuuletraal OÜ Liivi lahe meretuulepargi, vesiviljeluse ja vesinikutootmise taristu keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu. Antud KMH-s on arendaja selgelt väljendanud oma kavatsust oodata ära, kuni valitsusasutuste koostöö tulemusena leitakse kõrgetest tuulikutest tekkivate radarkatte häiringute kompensatsioonivõimalused. Antud kavatsus on välja toodud KMH eelnõu osas 2.1 Arendaja eesmärgid: „Õiguslike aluste tekkimisel olla valmis tulevikus osalema eraettevõtjana lisasensorite kaasfinantseerimises (sh elutsükli kulud jms). Oodata ära, et valitsusasutuste koostöö tulemusena leitakse kõrgetest tuulikutest tekkivate radarkatte häiringute kompensatsioonivõimalused. Antud tööga alustatakse orienteeruvalt 2025. aastal. Aktsepteerida, et Kaitseministeerium - TTJA kompensatsioonivõimaluste ja muu ajakava edasilükkumisel, tuleb arendajal kas oodata KMH aruande koostamisega või esitada KMH aruanne heakskiitmiseks ilma kõrgete tuulikuteta.“ Kaitseministeerium peab vajalikuks selgitada, et kuni meetmete realiseerumiseni, mille tulemusena leitakse 20211125 kõrgetest tuulikutest tekkivate radarkatte häiringute kompensatsioonivõimalused, jäävad kehtima kõrgusepiirangud 77-142 meetrit merepinnast olenevalt elektrituuliku asukohast. 159 19.08.2021 Tuuletraal OÜ Liivi lahe meretuulepargi, Vt järgmine tabeliosa. vesiviljeluse ja vesinikutootmise taristu keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu (koostanud Corson OÜ, töö nr 2010, edaspidi KMH programmi eelnõu). TTJA kontrollis edastatud eelnõu vastavust keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 13 sätestatud nõuetele. TTJA otsustajana edastas KeHJS §151 lg 1 ja 2 alusel 23.09.2021 kirjaga nr 16-7/19- 3332-035 asjaomastele valitsusasutustele kooskõlastamiseks, sealhulgas hinnang programmi asjakohasuse ja piisavuse ning ekspertrühma koosseisulist piisavuse kohta. TTJA edastas 23.09.2021 kirjaga nr 16-7/19-3332-036 asjaomastele kohalikele omavalitsustele programmi eelnõu seisukoha andmiseks. Asjaomastel asutustel oli KeHJS § 151 § lg 4 alusel aega esitada oma vastuskiri 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest arvates. Keskkonnaministeerium edastas 22.10.2021 kirja nr 7- 12/20/13-9, millega teavitas, et pikendab seisukoha esitamise tähtaega kuni 29.10.2021. Oma seisukohad edastasid TTJA-le Transpordiamet (04.10.2021 nr 6.3-1/22923-2), Maaeluministeerium (14.10.2021 nr 6.2-15/1772-1), Saaremaa Vallavalitsus (21.10.2021 nr 8-5/32-6), Kaitseministeerium (22.10.2021 nr 12-4/21/3519 ja 25.11.2021 nr 12- 4/21/3519), Keskkonnaamet (22.10.2021 nr 6-3/21/20267-2), Muinsuskaitseamet (22.10.2020 nr 1.1-7/2861-1), Lääneranna Vallavalitsus (22.10.2021 nr 2021/8-1/1810-2), Majandus- ja 20211206, osa 1, järgneb Kommunikatsiooniministeerium (25.10.2021 nr 1.10- 17/21/0054/5592-2), Rahandusministeerium (26.10.2021 nr 15-1/6636-2) ja Keskkonnaministeerium (29.10.2021 nr 7-12/20/1310). Kõik vastuskirjad on registreeritud TTJA - TT TTJA avalikus dokumendiregistris, https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/, registreerimise nr: 16-7/19-3332. 160 TTJA on seisukohal, et Tuuletraal OÜ Liivi lahe TT on täiendanud ekspertgruppi ning meretuulepargi, vesiviljeluse ja vesinikutootmise taristu põhjalikult programmi sisu. keskkonnamõju hindamise programmi eelnõud tuleb Ca 99% ulatuses on kõikide sisu ning ekspertgrupi osas täiendada asjaomastelt ettepanekutega arvestatud. saadud seisukohtadega. Sealjuures jätsid aruande Märkustega arvestamine on TT kooskõlastamata Transpordiamet, Keskkonnaamet ja hinnangul muutnud programmi Keskkonnaministeerium. Juhul, kui arendaja jätab oluliselt sisukamaks ja programmis arvestamata esitatud märkus(t)ega, siis korrektsemaks. tuleb seda põhjendada. Täiendatud KMH programm tuleb esitada TTJA-le, kes pärast esitatud dokumentide TT tänab asjaolule tähelepanu kontrollimist esitab KMH programmi aruande eelnõu juhtimise eest ja peab kavandatava uuesti asjaomaste asutustele tegevuse elluviimist realistlikuks. kooskõlastamiseks. Märgitud teema õiguslikud aspektid pälvivad juristide tähelepanu sobivas TTJA juhib Tuuletraal OÜ tähelepanu asjaolule, et ajalises raamistikus. TT tõlgendab Vabariigi Valitsus algatas 25.05.2017 üleriigilise juriidiliselt VV korralduse nr 313 planeeringu mereala teemaplaneeringu ning tänaseks on punkti „3.9. … keskkonnamõju planeering viimases avalikustamise etapis ning hindamisel tuleb arvestada … Tuuletraal OÜ kavandatavat tuulepargi ala ei ole Vabariigi Valitsuse 25. mail 2017. a planeeringus perspektiivse tuuleenergeetika algatatud koostamisel oleva arenduspiirkonnana märgitud. üleriigilise mereala planeeringu Vastavalt ehitusseadustikule § 12 lg 2 peab ehitatav tingimustega“ selliselt, et TT ehitis vastama ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste arvestab planeeringu tingimustega ja planeeringuga. Planeerimisseaduses sätestatud juhul ning järelduvalt ei sekku planeeringu peab protsessi vaidleja ega vaidlustajana. ehitatav ehitis olema kooskõlas riigi või kohaliku Merealaplaneeringu koostamisel on omavalitsuse eriplaneeringuga. tehtud palju tööd ja tulemus on igati Eeltoodust tulenevalt on juba täna näha ette, et põhjalik ja kvaliteetne. Täiendava Tuuletraal OÜ kavandatav tegevus ei vasta koostamisel positiivse noodina märgib olevale mereala planeeringule ning tulevikus ei ole Rahandusministeerium oma kirjas tuulepargile võimalik ehitusluba väljastada. Ehitusloa 20211026 (tsitaat: „ menetlus on eraldiseisev haldusmenetlus ning Juhime tähelepanu, et ka tulevikus menetluse jooksul kontrollitakse sel hetkel kehtivate ehitusloa menetluses (vastavalt EhS keeldumise aluste puudumist, milleks on ka vastuolu § 109 lg 2) tuleb kehtivas mereala planeeringuga. planeeringus sätestatut järgida. Täna oleme olukorras, kus hoonestusloa menetlust on Vastasel korral võib tekkida võimalik jätkata, kui ei esine teisi välistavaid asjaolusid, olukord, kus hoonestusluba või kuid ilma planeeringu puudumiseta ei ole võimalik ehitusluba ei ole võimalik välja antud anda, kuna esinevad vastuolud tuuleparki välja ehitada, kuivõrd tulevikus esineb tänase kehtiva planeeringuga.“ teadmise kohaselt ehitusloa väljastamisest keeldumise alus. Sellega seoses soovitame teil olukorrale lahenduse Väidetavalt on ka Eesti riik küllaltki leidmiseks pöörduda Rahandusministeeriumi poole. Kui sarnases küsimuses abistamas oma antud tuulepargi ala ei nähta ette koostamisel olevas energiafirmat, ja mainitakse merealade planeeringus, siis tuleks antud ala suhtes termineid nagu „riiklik algatada riigi eriplaneering. eriplaneering“ ja „riiklik 20211206, osa 2 teemaplaneering“: https://www.err.ee/1608528937/enef TTJA - TT it-green-alustab-lahiajal-hiiu- meretuulepargi-esialgse- eelprojektiga 161 Liivi lahe meretuulepargi ja rohelise vesinikuga P1- TT tänab võimaluse eest jätkata võimsuse juhtimise keskkonnamõju hindamise väärtusliku diskussiooni! programmi tagastamine täiendamiseks Süvenesime veelkord teemasse ja leidsime, et mehhanismi toimimiseks Tuuletraal OÜ edastas Tarbijakaitse ja Tehnilise on üheltpoolt vajalik GIS- Järelevalve Ametile (TTJA) Liivi lahe kartograafiline mõtteline 70 km meretuulepargi ja rohelise vesinikuga võimsuse piirjoon välimistest tuulikutest, aga juhtimise keskkonnamõju hindamise (KMH) teisalt ka huvitatud isikute programmi (koostanud Corson OÜ, töö nr 2010, eelnõu identifitseerimine ning aktiivne ja v3) asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks ja pidev kaasamine mitme aasta kohalikele omavalitsustele arvamuse avaldamiseks jooksul enne KMH aruande edastamiseks. TTJA on tutvunud edastatud heakskiitu. Palume tutvuda materjalidega ning leiab, et enne KMH programmi värskendustega: eelnõu edastamist asutustele kooskõlastamiseks ja 2.1 Arendaja eesmärgid arvamuse avaldamiseks vajab KMH programmi eelnõu täiendamist ja parandamist. Käesolevaga esitame Kuna TT soovib maksimaalselt kuni Tuuletraal OÜ Liivi lahe meretuulepargi ja rohelise 325 m üle merepinna vesinikuga võimsuse juhtimise KMH programmi osas kogukõrgusega tuulikuid, siis 2 m järgmised tähelepanekud ja märkused: silmakõrgusega vaatleja jaoks kaob kogu tuulik horisondi taha umbes 70 1. Peatükis 2.1, lk 9 on välja toodud, et juhul kui km järel. Arvutusi aitab teha: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi https://www.metabunk.org/curve/ „Tuuleenergeetika sektori kohaliku kasu õigusliku st Geometric Hidden, No Refraction instrumendi seaduse“ vms eelnõu ei jõua parameeter olgu suurem kui 325 m. vastuvõtmiseni, siis pakkuda kohalikele kogukondadele tsiviilõigusliku lepingu alusel rahalist P2- Tehissaar(t)e osas ei ole TT lisakompensatsiooni (€) = (mõjuraadiuses inimeste arv arvates olnud manitud viidet * tuulepargi võimsus) / tuulikute kaugus. Majandus- ja "hoonestusluba taotlemata". Kommunikatsiooniministeerium on 25.10.2021 kirjas nr Tehissaared on mainitud nii TT 2013 1.10-17/21-0054/5592-2 palunud täpsustada, keda aasta hoonestusloa taotluses kui ka peetakse kogukonna all silmas, milline on mõjuraadius VV korraldus nr 313-s. jne. Antud asjaolusid ei ole esitatud KMH programmis täpsustatud. TT taastas V4 versioonis H2 torujuhtme kavandamise - koos 2. Lk 9, 29, 115, 122 ja 136 on viidatud, et arendaja hoonestusloaga - tuulepargist Virtsu soovib reserveerida ruumi vesiniku gaasijuhtme ning kaudu Lihulasse tehissaare rajamiseks selliselt, et nimetud ehitiste osas hoonestusluba ei taotleta. Hoonestusloa temaatikat 20220414, osa 1 , järgneb käsitleb veeseaduse (edaspidi VeeS) §-d 217-229. VeeS § 217 lg 1 kohaselt on hoonestusluba tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Seega õiguse veekogusse TTJA – TT nimetatud ehitisi rajada tekib ainult hoonestusloa alusel, mis tähendab, et nimetatud ehitiste rajamist ei saa planeerida pelgalt ruumi reserveerimisega. KMH programmi tuleb selles osas parandada. 162 3. Peatükis 2.2.3, lk 19 on välja toodud, et üheselt P3- TT nõustub ja eemaldas interpreteeritavat vajadust vähemalt 110 kV mainitud info ja seisukohad. kõrgepingeliini rajamisel riigi eriplaneeringu koostamiseks ei ole, sest tuulepark on elektrijaam ning P4- TT tänab ja täiendas ptk 4.2.1 elektrijaama koosseis piiritletakse kuni liitumisalajaama konkreetselt projektipiirkonna liitumisklemmideni. suhtes. Vastavad KMH uuringud Juhime tähelepanu, et VeeS § 217 lg 1 kohaselt annab täpsustavad eeldatud väärtusi. hoonestusluba aluse ehitustegevuseks vaid avalikus veekogus. Planeerimisseaduse § 27 lg 1 ja 2 kohaselt on P5- TT tänab tähelepanu juhtimise kõrgepingeliini rajamiseks vajalik riigi eriplaneeringu eest ja on allikmaterjalid koostamine. Täiendavalt sätestab ehitusseadustiku § 12 kaasajastanud. lg 2, et ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Detailplaneeringu puudumisel peab ehitatav ehitis olema kooskõlas üldplaneeringuga ja projekteerimistingimuste olemasolu kohustuse korral ka projekteerimistingimustega. Planeerimisseaduses sätestatud juhul peab ehitatav ehitis olema kooskõlas riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga. Lähtuvalt eeltoodust ei saa TTJA nõustuda, et 110 kV kõrgepingeliini rajamiseks ei ole vajalik riigi eriplaneeringu koostamine, mistõttu palume viidatud info KMH programmi materjalidest eemaldada. 4. Keskkonnaministeerium palus 29.10.2021 kirja nr 7- 12/20/13-10 punktis 6 keskenduda peatükis 4.1.2 (lainetused ja hoovused) konkreetselt Liivi lahe hoovuste ja hüdrodünaamika tingimustele ning kirjeldada, millised on olud projektipiirkonnas. KMH programmi ei ole antud kommentaari alusel täiendatud. 5. Peatükkides 4.3.1 (hülged), 4.3.2 (linnud), 4.3.3 (nahkhiired) ja 4.3.4 (kalad) on peatükkide 20220414, osa 2, järgneb koostamise allikana nimetatud mereala planeeringu 14.02.2020 aasta versiooni. Juhime tähelepanu, et Eesti mereala planeeringu keskkonnamõjude hindamise aruande viimane versioon pärineb aastast 2021 (kättesaadav TTJA – TT http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planeeringula hendus/Kehtestamisele/4_MSP_M6ju de_hindamise_aruanne.pdf ), mille palume KMH menetluses aluseks võtta. 163 6. KMH programmi peatükis 5 (Natura eelhindamine), P6- TT aktsepteerib kriitikat lk 77 on muuhulgas viidatud, et Natura hindamise täielikult ja loodab, et käesoleva raames kasutatakse „Juhised Natura hindamise versiooni kvaliteet on piisav. läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 rakendamisel Eestis“ (Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja P7- TT tänab ja on sõnastuse Aunapuu, A. 2019. Tellija: Keskkonnaamet). Juhime korrigeerinud. tähelepanu, et KMH programmis läbi viidud Natura eelhindamine ei vasta nimetatud juhise alusel välja P8- TT tänab ja süvendas läbivalt kujunenud üldtunnustatud hindamise metoodikale. kõnealuse teema käsitlust ja muutis Natura eelhindamises puudub info, kas projekt on kolme (3) peatükki: Natura ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks 2.1 Arendaja eesmärgid vajalik; puudub projekti ning kavandatava tegevusega 4.4 Eeldatavad keskkonnamõjud kaasnevate mõjude tuvastamise kirjeldus; mõjualasse ja nende KMH-s jäävate Natura alade iseloomustus (lisaks välja toodud väljaselgitamine kaitse-eesmärkidele ka nende paiknemine, 6.2.2 KMH-s tehtavad uuringud keskkonnaregistri kood, pindala, kaitsekorralduskavade olemasolu jmt). Eeltoodule tuginedes palume Natura P9- TT tänab asjakohase küsimuse eelhindamise korrigeerimisel lähtuda viidatud juhendis eest. Kõnealune lõik pärines välja toodud metoodikast. muutumata kujul MH 2020 versioonist ja tõepoolest MH 2021 7. Peatüki 4.4 tabelis 7 (lk 66) on viidatud Natura 2000 versioonis selline „leiukohtade/ võrgustike ala osas Natura hoiualale. Samasugune viide elupaikade puudumise väide“ on ka lk 78 toodud tabelis 8 (Natura eelhindamine). puudub. Kaasajastasime programmi Juhime tähelepanu, et hoiuala näol on tegemist eelnõu lõigu vastavalt MH 2021 siseriikliku kaitsealaga. Natura 2000 võrgustikku on versioonile. arvatud loodusalad ning linnualad. Palun sõnastust korrigeerida. 8. Peatüki 4.4 tabelis 7 (lk 71) on toodud, et uuringus nr 17 (sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude uuring) käsitletakse ka mõju kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele. Palume täpsustada mida peetakse silmas "mõju rannikukogukondadele" all. 20220414, osa 3, järgneb Eeldatavalt peavad kohalikud elanikud oluliseks ka mõju hindamist varale, mis võiks olla hindamise korral selgesõnaliselt ka välja toodud. 9. Peatükis 5, lk 76 on viidatud, et kaablikoridori teele TTJA – TT ei jää ühtegi Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks oleva liigi registreeritud leiukohta ega kaitstavaid merelisi elupaiku. Palume täpsustada mis andmetele antud väide toetub. 164 10. Samal leheküljel on ka viidatud, et KMH aruande P10- TT eemaldas segadust tekitava käigus viiakse esmalt läbi Natura eelhindamine. Lk 77 viite KeHJS-2013 versioonile ja ja 82 (ptk 5.1) viidatakse aga, et KMH käigus viiakse defineeris täpsemalt hindamise üldist läbi Natura hindamine. Palume KMH programmis loogikat. taolised ebakõlad eemaldada. Juhime aga tähelepanu, et juhul kui KMH programmis on juba näha, et P11- TT tänab ja on osundanud tegevusel võib olla negatiivne mõju Natura asjakohastele elupaikadele. aladele ning juhul kui esineb vajadus leevendavate meetmete rakendamiseks, on Natura asjakohase P12- TT tänab ja on korrigeerinud hindamise läbiviimine KMH aruande käigus nimekirja. kohustuslik. Seega sellisel juhul ei ole mõistlik alustada KMH aruandes eelhindamise läbiviimisest alade osas, P13- TT tänab tähelepanu juhtimise kus tegevuse negatiivse mõju esinemine ei ole KMH eest. Mainitud mõlema loodusala programmi staadiumis läbi viidud Natura eelhindamise käsitlused jäi kahetsusväärse tulemusena välistatud. näpuvea tõttu tabelisse lisamata. Viga on nüüd parandatud. 11. Lk 78, tabelis 8 on välja toodud, et kaabliühenduste rajamisel Natura alale võivad teatud juhtudel esineda ka P14- TT tänab õige märkuse eest ja ajutised/kaudsed mõjud, nt ehitusaegsed ajutise on vastuolud kõrvaldanud ja uuringu iseloomuga mõjud loodusala kaitse-eesmärkidele, kuid nr 8 asjakohastanud. tegemist on ajutise ja ebaolulise mõjuga. Samas ei ole välja toodud millistele kaitse-eesmärgiks olevatele elupaikadele antud juhul viidatakse. Palume täiendada. 12. Palume üle kontrollida tabelis 8, lk 81 viidatud Kura kurgu linnuala kehtivad kaitseeesmärgid. TTJA hinnangul on toodud eesmärkidest üleliigne soorüdi ning nimekirjas on puudu mitmed linnuliigid. 13. Tabelis 8 on Natura eelhindamises välja toodud Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala, kuid mitte loodusala. Arvestades, et Siiksaare-Oessaare lahtede loodusala esineb linnualaga samades piirides, palume täpsustada miks loodusala temaatikat ei käsitletud Natura eelhindamises. Sama kommentaar kehtib ka Kahtla-Kübassaare loodusala osas. 14. Peatükis 6.2.2 (KMH-s tehtavad uuringud), lk 85 on kirjeldatud uuringut nr 8 (hinnang tuulepargi ja tuulikute mõjust mereseire ja -ESTER sidesüsteemidele). Transpordiameti 09.10.2020 kirja nr 6-3-1/2454 kohaselt tuleb täiendada uuringu nr 8 eesmärki, võttes aluseks jääolude ja kumulatiivsete mõjude uuringu. Paraku on esitatud KMH programmi 20220414, osa 4, järgneb versioonis uuringute numbrid mõnevõrra muutunud, mistõttu Transpordiameti viidatud uuring kannab antud versioonis numbrit 7 ning seetõttu ka tumedalt trükitud info peaks kuuluma uuringu 7 (tuulikute mõju navigatsioonimärkidele), mitte numbri 8 (tuulikute TTJA – TT mõju mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele) alla. Palume hinnata uuringu 8 kirjelduses toodud andmete asjakohasust arvestades uuringu eesmärgiga. 165 15. Keskkonnaameti 22.10.2021 kirja punktis 22 on P15- TT tänab ja täpsustas viidatud lindude ja nahkhiirte uuringute osas märgitud, et KMH 22.10.2021 kirja punktis 22 kohaselt programmis tuleks välja tuua ka uuringu läbiviimise asjakohaste uuringute metoodilisi kestvus, maht ja metoodika. KMH programmi pole viiteid ja kestvust, vt 6.2.2 KMH-s antud osas täiendatud, sest piisavaks ei saa lugeda tehtavad uuringud viidet, et kavandatava tegevuse maht/suurus, asukoht, tehnoloogiline ja logistiline lahendus jmt tuuakse P16- TT tänab parandusettepaneku välja alles uuringus endas. KMH programm peab olema eest. „Kumulatiivne“ uuring nr 16 on sisendiks sellele, mida uurima hakatakse. nüüd korrektselt sisendiks „Navigatsioonilisele“ uuringule nr 7, 16. Peatüki 6.2.2 uuringu 16 (võimalike kumulatiivsete vt mõjude uuring linnustikule, kalastikule, hüljestele ja Uuring 7 Hinnang tuulikute nahkhiirtele ning veeliiklusele) osas on välja toodud mõjust navigatsioonimärkide või - seoses Tuuletraali, ELWIND arendusala ja teiste Liivi tulede (sh tuletornid ja sihid) lahe tuuleenergia arendusprojektide osas, et eristamisele veeliiklejate poolt ja see moodustab täiendava sisendi uuringule 8 (hinnang laevaliiklusele tuulepargi tuulikute mõjust mereseire ja ja ESTER sidesüsteemidele). Veeteede ameti 09.10.2020 Uuring 16 Võimalike kirjas nr 6-3-1/2454 teises lõigus viidatud uuring nr 8, kumulatiivsete mõjude uuring mida oli vajalik täiendada, peeti siiski silmas hinnangut linnustikule, kalastikule, hüljestele tuulikute mõjust navigatsioonimärkide või -tulede ja nahkhiirtele ning veeliiklusele eristamiseks veeliikleja poolt ja laevaliiklusele, mitte uuringut mereseirele- ja Ester sidesüsteemile, mille näol P17- TT tänab ja on lisanud viite ja oli eelneva KMH programmi versiooni peatükis 5.2.2 selgituse, kuidas KMH ekspertide tegemist uuringuga nr 9. nimekirja leida. 17. Peatükis 8, lk 95 on lingina viide P18- TT tänab ja on parandanud vale Keskkonnaministeeriumi veebilehele, mis ei tööta, viite „uuring nr 11“, asendades selle palume viidet parandada KMH programmis. õige viitega „uuringule nr 12“. 18. Peatükis 10, lk 121 on viidatud Keskkonnaameti Täiendavad märkused: 22.10.2021 kirja punkti 14 vastusena viidatud uuringule TT lisas V4-sse ptk 2.4 nr 11. Palume üle kontrollida, kas antud juhul mõeldi Tuuletehnoloogia uuringut nr 11 või siiski uuringut nr 12. viite uudsele installeerimise tehnoloogiale firmalt HEEREMA. Palume KMH programmi täiendada eeltoodud märkuste ning ptk alusel ning seejärel esitada 2.5 Vesinikutehnoloogia 20220414, osa 5 uuesti TTJA-le. viite H2 komposiit-toru valmistajafirmale STROHM. TTJA – TT 166 11. Mõningaid iseloomulikke ametkondlikke jt seisukohti Tabel 14 Mõningaid iseloomulikke ametkondlikke jt seisukohti Kuupäeva formaat: YYYYMMDD; kellelt - kellele; sisu; kommentaar Väljavõte: TT arvestab KMH Eesti elektrisüsteem peab valmistuma ka Lääne-Eesti ja Saarte programmis vt 4.2.4 kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) vaheliste ühenduste tugevdamiseks seoses suurte võimsuste Meretuuleparkide ministeerium Eesti riiklik energia- ja lisandumisega mere-ja maismaa tuuleparkide arendamistest. kumulatiivne mõju Majandus- ja Kommunikatsiooni Tuleviku perspektiivi silmas pidades on ka KOV-del Liivi lahes, tulenevalt otstarbekas kaaluda üldplaneeringusse suunise lisamist, mille REKK 2030 ja BEMIP järgi kavandatakse merel toimuvate tegevustega seotud (vt järgmine kast) infost, taristuobjektid (nt tuuleparkide kaabelühendused) maismaal et Harku-Lihula-Sindi avaliku protsessi kaudu. Sellest tulenevalt rajab Elering AS 330/110kV kõrgepinge Lääne-Eesti Harku-Lihula-Sindi 330/110kV kõrgepinge liini saab liituda ca 1 õhuliini, mis on üks suurimaid siseriiklike taristuprojekte ning GW tuuleparke ja ka kuhu on võimalik integreerida kuni 1000 MW tuuleparke. Läti „Kuramaa 330 kV ringiga“ saab liita ca 1 20191219 Algatatud on koostöö eesmärgiga arendada ühisprojekte Lätiga (näiteks Läti-Eesti ühine tuulepark Liivi lahes), mis GW tuuleparke, sh võimaldaksid läbi Euroopa ühendamise rahastu (CEF) saada maismaa arendused. kaasrahastust liitumiste väljaarendamiseks. https://energy.ec.europa.eu/topics/infrastructure/high-level- TT arvestab KMH groups/baltic-energy-market-interconnection- programmis vt 4.2.4 plan_en#documents Meretuuleparkide kumulatiivne mõju STUDY ON BALTIC OFFSHORE WIND ENERGY Väljavõte: Liivi lahes, tulenevalt REKK (vt eelmine kast) ja BEMIP infost, et Final Report, ENER/C1/2018-456, June 2019 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV kõrgepinge liini saab liituda ca 1 COOPERATION UNDER BEMIP GW tuuleparke ja ka Läti „Kuramaa 330 kV ringiga“ saab liita ca 1 GW tuuleparke, sh maismaa arendused. 201906 167 Väljavõte kirjast: TT arvestas ja Keskkonnaministeerium – TTJA Meretuuleparkide juures on oluline tagada maksimaalne korrigeeris peale tootlikkus. See tähendab, et tuuleenergiast toodetud konkreetse taastuvelektrienergia ülejääv võimsus tuleks salvestada ning Keskkonnaministeeriu rohelise vesiniku tootmine on selleks hea lahendus. Leiame, et mi seisukohaga (Eesti Energia menetlus) KMH programmi tuleks lisada ka vesiniku tootmine. Paljud tutvumist oma riigid kaaluvad ning juba teevad pilootprojekte rohelise planeeritud tegevuse vesiniku tootmiseks meretuuleparkide juures. Samuti tuleks kontseptsiooni ja lisas KMH käigus kaaluda muid salvestusviise (nagu pumphüdro- rohelise vesiniku akumulatsiooni jaamad, maasoojuse kasutamine jne). tootmise oma kavva. 20200327 Väljavõte kirjast: TT võtab teadmiseks, et Juhime tähelepanu, et Eesti Energia Liivi lahe hoonestusloa asjakohaseid uuringuid taotluse menetlus peatati arendaja nõusolekul kuni Pärnu ei soovitata teha enne mereala planeeringu kehtestamiseni. Seda põhjusel, et merealaplaneeringu Rahandusministeerium – Saare Wind Energy planeeringust võib tulla olulisi tingimusi hoonestusloa taotluse kehtestamist (n hiljemalt menetlemiseks ja sooviti olla kindlad, millised on lõplikud jaanuaris 2022). planeeringu tingimused. Soovitame ka Teil asjakohaste uuringute tegemisel oodata ära Eesti mereala planeeringu kehtestamine, et saaksite aluseks võtta kehtiva planeeringu lõpliku tingimuste paketi. Tänane eesmärk on jõuda planeeringu kehtestamiseni hiljemalt jaanuaris 2022, mis on ühtlasi kokku lepitud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis (p 4.19) ministeeriumite üleselt. Rõhutame, et Rahandusministeerium oma seisukohtades peab pidevalt silmas arendajate võrdse kohtlemise põhimõtteid, nt on Eesti mereala planeeringuga arvestamise tingimus seatud 20210729 ka Tuuletraal OÜ 19.12.2019 hoonestusloa algatamise korralduses nr 313. Oluline on ruumilises vaates tagada võimalikult ajakohane ja terviklik lähenemine kogu Eesti merealal. 168 Väljavõtted kirjast: TT tutvus KMH programmi sissejuhatuses on öeldud, et „KMH-ga seisukohtadega. hõlmatakse nii kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaetud alad ning ka neid ümbritsevad või seotud alad, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust ning nende olulisust.“. Peatüki 8.1. järgi käsitleb KMH ka maismaal vajalikke tegevusi (üldisemal tasemel), mille käigus selgitatakse välja maismaal toimuvate tegevuste põhimõttelised asukohad. Samas võimalusel ja vajadusel teostatakse KMH asjakohases täpsusastmes ka maismaal kavandatavate tegevuste kohta, et vältida sisuliselt mittevajalikku ning administratiivkorraldust asjatult koormavat samade protseduuride dubleerimist. Projekti maismaal toimuvaid seotud tegevusi on ülevaatlikult kirjeldatud KMH programmi erinevates peatükkides (sealhulgas näiteks lisades, et vajadusel koostatakse planeeringud ning viiakse läbi täpsustavad uuringud). Eelnevat arvestades teeme aga ettepaneku täiendada KMH programmi seoses maismaal toimuvate tegevuste mõju hindamise sisuga (näiteks Tabel 6-1 kavandatava tegevuse eeldatava olulise mõju ning hindamismeetodite kohta; Tabel 8-2 vajalike uuringute/teemakäsitluste kohta). … Tabeli 8-2 punktis 13 toodud kalastiku ja kudealade uuringu puhul on selgitatud, et uuringu olulisimaks välitööde komponendiks on kevadised ja hilissuvised kontrollpüügid. Välitööde optimaalseima ajana on nimetatud juuli–august Keskkonnaminsteerium – TTJA (Saare Wind Energy menetlus) (eeldatavasti 2021). Kuna võib osutuda vajalikuks teostada kontrollpüüke ka sügisel, soovitame tarvilike tööde teostamise aeg uuringu läbiviija Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudiga üle täpsustada. Punkti 13 järgi teostatakse kevadräime uuringus ka hüdroakustiline uuring, mille puhul juhime tähelepanu järgnevale. Kui uuringu tulemusena selgub, et tuulikud võidakse püstitada olulisele räimede läbirändealale, siis vajadusel tuleb teostada ka ehitusjärgne hüdroakustiline uuring, et anda hinnang tuulikute mõjust räimede rändele. … Piiriülese koostöö kontekstis on Tabelis 9-1 toodud tegevus „KMH aruande avalik väljapanek Lätis - paralleelselt avaliku väljapanekuga Eestis“. Ettepanek lisada ka Rootsi ja Leedu, kes mõjutatud riikidena osalevad samuti antud KMH menetluses. Juhime tähelepanu, et KMH materjalide avaliku väljapaneku riigisisese kestuse määravad mõjutatud riigid. Analoogselt KMH programmi etapiga tuleks ka KMH aruande etapis orienteeruva konsulteerimise perioodina arvestada 20210430 vähemalt kahte kuud (st mõjutatult riikidelt tagasiside laekumise tähtaeg). Tabelis on toodud ka tegevus „KMH aruande avalik arutelu Lätis“ – tuleb arvestada, et arutelu korraldamine eeldab ka koostööd vastavate Läti asutustega. 169 Adressaatide nimekiri Rahandusministeerium [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Kaitseministeerium [email protected] Siseministeerium [email protected] Transpordiamet [email protected] Maaeluministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Nimekirja alusel 25.04.2022 nr 16-7/19-3332-055 Tuuletraal OÜ meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu edastamine kooskõlastamiseks Tuuletraal OÜ esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) 20.04.2022 täiendatud meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi (edaspidi KMH) versiooni 4 eelnõu asjaomaste asutuste kooskõlastamiseks ning kohalike omavalitsuste arvamuse küsimiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr 313 punktile 3.4. tuleb KMH programmi ja aruande koostamisse kaasata Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Veeteede Amet (alates 01.01.2021 Transpordiamet), Lennuamet, Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning kohalikud omavalitsused ning keskkonnamõju hindamise programm ja aruanne enne avalikustamist kooskõlastada eespool nimetatud asutustega ning esitada arvamuse andmiseks piirkonna kohalikele omavalitsustele. TTJA on varasemalt esitanud KMH programmi asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks 23.09.2021 kirjaga nr 16-7/19-3332-035. KMH programm vajas esitatud arvamuste kohaselt täiendamist. Lähtuvalt eeltoodust esitame Tuuletraal OÜ täiendatud KMH programmi eelnõu enne avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kooskõlastamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja Lisad: KMH programmi eelnõu (versioon 4) adressaatide nimekiri Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Nele Väits +372 667 2151 [email protected]

Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →