Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade avalikustamise tulemustega arvestamise teade

PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS Nimekirja alusel kuupäev digitaalallkirjas nr 7-1.1/2256-28 Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade avalikustamise tulemustega arvestamise teade Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus avaldab teadaande planeerimisseaduse (PlanS) § 102 lõike 1 alusel. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus teatab, et Põhja-Pärnumaa vallas toimus 15.10. – 15.12.2021 tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek. Lisaks toimus peale väljapanekut avalikud arutelud Pärnu-Jaagupi Halduskeskuse, Vihtra külakeskuses ja Vändra kultuurimajas ning kõigi koosolekutega oli võimalik liituda ka veebikeskkonna kaudu. Aruteludel tutvustati eriplaneeringu protsessi ja avalikustamisel oleva dokumendi sisu, avalikustamise käigus laekunud arvamusi ning vastati kohalolnute küsimustele. Avaliku väljapaneku ajal laekus kokku 22 kirja. Oma seisukohad dokumentide täiendamiseks või planeeringuprotsessis edaspidi arvestamiseks esitasid Päästeamet, Terviseamet, Muinsuskaitseamet, Transpordiamet, Rahandusministeerium, Maa-amet, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus, Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Võiera küla elanikud, Rahnoja kogukond, Sotsiaalministeerium, Tori Vallavalitsus ning eraisikud H. Huik, K. Lumi, K. Kruusma, K. Lilleväli, K. Raud, J. Kaik, K. Eller ja R. Gustavson. Esitati seisukohti maardlate ja kaitsealuste alade ning tundlike liikide esinemise kohta eriplaneeringuala piirkonnas ja nendest tulenevaid kitsendusi. Juhiti tähelepanu ka avalikustatud dokumentide vormistamisele ning sellest lähtuvalt muudeti dokumendi struktuuri. Avalikul arutelul tõstatati küsimusi kohaliku kasu teemadel, mida arutatakse edasistel kohtumistel elanike ja kohaliku omavalitsuse vahel. Avalikul arutelul esitati ettepanek eemaldada eriplaneeringu aladest üks ala, kus elanike hinnangul asub lindude rändekoridor. Antud ala ei eemaldata eriplaneeringust aga informatsioon võetakse teadmiseks ning koostöös linnustikueksperdiga tehakse kindlaks võimaliku rändekoridori asukoht. Käesolevas planeeringuetapis oleks ala eemaldamine ennatlik, kuna alles edasise planeerimise käigus selguvad linnustiku uuringu tulemused. Kõigi laekunud ettepanekute ja vastustega ning ettepanekute alusel täiendatud dokumendiga saab tutvuda https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja- planeerimine/eriplaneeringud/tuuleparkide-eriplaneering. Pärnu-Paide mnt 2 / Vändra alev / Põhja-Pärnumaa vald/ 87701 Pärnu maakond +372 443 0330 / [email protected] / http://www.pparnumaa.ee / registrikood 77000234 / SEB pank EE111010220267487223, Swedbank EE162200221068426764 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rein Kontus vallavanem Reet Olev [email protected]; 5622 4688 2 (2)  Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2021-256 Asukoht (L-Est’97) X 6499025 Y 547277 Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Planeeringuala asukoht: PÄRNUMAA, PÕHJA-PÄRNUMAA VALD Tellija: PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras OÜ Juhataja: URMAS URI Juhtekspert: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 KSH juhteksperdi abi/ keskkonnaekspert: NOEELA KULM KSH juhteksperdi abi/ Keskkonnaekspert: MARITE BLANKIN Planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÕND Jaanuar 2022 TARTU Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Põhja-Pärnumaa valla eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine TÖÖ STAADIUM: Eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse koostamine PLANEERINGUALA ASUKOHT: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald TÖÖ EESMÄRK: Eriplaneeringu koostamine Põhja-Pärnumaa vallale tuuleparkide asukoha eelvaliku(te) tegemiseks TÖÖ LIIK: Eriplaneering KORRALDAJA: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Pärnu-Paide mnt 2, Vändra alev, 87701 Põhja-Pärnumaa vald Pärnu maakond Kontaktisik: Reet Olev Planeerimise- ja arenguspetsialist Tel 5622 4688 [email protected] HUVITATUD ISIKUD: Sunly Wind OÜ Registrikood 14937897 Harju maakond, Tallinn, Masti 17, 11911 [email protected] Utilitas Wind OÜ Registrikood 12205523 Harju maakond, Tallinn, Punane tn 36 [email protected] Metsamaahaldus AS Registrikood 10052156 Viljandi maakond, Viljandi linn, Tartu tn 4a, 71004 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] KSH juhtekspert: Urmas Uri (KSH juhteksperdi õigused ja KMH litsents nr KMH0046) Tel 730 0310 [email protected] Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 2 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus SISUKORD 1. Sissejuhatus........................................................................................................................................ 4 2. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ....................................................................... 4 2.1 Kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja selle menetlusprotsess ............................................... 5 2.2 Asukoha eelvaliku kriteeriumid .................................................................................................. 6 3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja metoodika ...................................................... 9 3.1 Metoodika .................................................................................................................................. 9 3.2 KSH ruumiline ulatus ................................................................................................................. 11 4. Eriplaneeringu ala ülevaade .............................................................................................................. 12 5. Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega ............................................................ 18 5.1 Kõrgemalseisvad arengudokumendid ....................................................................................... 18 5.1.1 Üleriigiline planeering “Eesti 2030+” ...................................................................................... 18 5.1.2 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ................................................................................. 18 5.1.3 Eesti keskkonnastrateegia 2030 ............................................................................................ 18 5.1.4 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ............................................ 19 5.1.5 Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030............................................................... 19 5.1.6 Arengustrateegia Pärnumaa 2035+ ....................................................................................... 19 5.1.7 Pärnu maakonna planeering.................................................................................................. 20 5.2 Üldplaneeringud ......................................................................................................................... 22 5.3 Kohalikud arengudokumendid ................................................................................................... 23 6. Eriplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud ....................................... 24 6.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ............. 25 6.2 Mõju kaitsealadele, hoiualadele ning püsielupaikadele ............................................................. 26 6.3 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele (Natura eelhindamine) ................................................... 27 6.4 Mõju veekvaliteedile ja veerežiimile .......................................................................................... 32 6.5 Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale ............................................................. 33 6.6 Mõju maastikule, sh väärtuslikule maastikule ............................................................................ 34 6.7 Mõju rohevõrgustikule ................................................................................................................ 35 6.8 Mõju õhukvaliteedile .................................................................................................................. 36 6.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule ............................................................................................. 38 6.10 Asjakohased sotsiaal-majanduslikud ja kultuurilised mõjud ...................................................... 39 6.11 Mõju kultuurimälestistele ........................................................................................................... 40 6.12 Mõju maavaravarudele .............................................................................................................. 41 6.13 Jäätmeteke ................................................................................................................................ 42 6.14 Mõju kliimamuutustele ............................................................................................................... 42 6.15 Muud mõjud ............................................................................................................................... 43 6.16 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega ............ 44 6.17 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ..................................................................... 47 7. Osapooled ja ekspertrühm ................................................................................................................ 47 8. Kaasatavad ning koostöö tegijad ..................................................................................................... 49 9. Ajakava ................................................................................................................................................ 52 Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 3 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 1. Sissejuhatus Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu (lühend EP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (lühend KSH) koostamine algatati Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 16.12.2020 otsusega nr 41 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Eriplaneeringu algatamise aluseks oli 13.11.2020 Sunly Wind OÜ ja Metsamaahalduse AS poolt esitatud taotlused algatada Põhja-Pärnumaa vallas kokku kolmele alale kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamine eesmärgiga leida taotlustes kajastatud planeeringualadel tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivad asukohad. Lisaks esitas 25.11.2020 taotluse eriplaneeringu algatamiseks Vayu Energia OÜ ja 02.12.2020 Utilitas OÜ. Eriplaneering hõlmab kolme ala (ala 1 on ligikaudu 8500 ha, ala 2 on ligikaudu 14 800 ha ja ala 3 on ligikaudu 7100 ha suurune piirkond) Põhja-Pärnumaa vallas (joonis 1). Joonis 1. Eriplaneeringu ala paiknemine Põhja-Pärnumaa vallas (aluskaardi andmed: Maa-amet, 14.09.2021). Eriplaneering on algatatud tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks ning koos vajalike uuringutega planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks. 2. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad Põhja-Pärnumaa eriplaneeringu eesmärgiks on kavandada Põhja-Pärnumaa vallas elektrituulikute park ning koostada sobivasse asukohta detailne lahendus ehitusõiguse määramiseks. Vastavalt planeerimisseaduse (lühend PlanS) § 95 lg 1 koostatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneering olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.10.2015. a määruse nr 102 „Olulise ruumilise Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 4 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus mõjuga ehitiste nimekiri“ punktile 4 loetakse enam kui 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest koosnev tuulepark olulise ruumilise mõjuga ehitiseks. Sellest lähtuvalt on algatatud Põhja-Pärnumaa valla eriplaneering tuuleparkidele sobivaima asukoha leidmiseks. Olulise ruumilise mõjuga ehitiste rajamisega võib kaasneda oluline mõju ehitise asukohale ja seda ümbritsevale maakasutusele, mistõttu on oluline põhjalikult analüüsida, kuhu selline ehitis kõige paremini sobiks. Eriplaneeringuga samaaegselt on koostamisel ka Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering. Koostatav eriplaneering annab sisendi üldplaneeringu koostamisse ning samuti arvestatakse eriplaneeringu koostamisel üldplaneeringu ruumiliste arengusuundadega. Planeeringu koostamisega on lahutamatult seotud ka keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH) protsess. KSH viiakse läbi nii asukoha eelvaliku kui ka detailse lahenduse etapis. Eriplaneeringu protsessi etappidest ja asukoha eelvaliku olemusest antakse täpsem ülevaade peatükis 2.1. 2.1 Kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja selle menetlusprotsess Kohaliku omavalitsuse eriplaneering on üldplaneeringut ja detailplaneeringut ühes menetluses ühendav planeering. Kohaliku omavalitsuse eriplaneering koosneb kahest osast: ehitise püstitamiseks sobivaimate asukohtade eelvalikust ning sobivaimatesse asukohtadesse detailsete lahenduste (lühend DL) koostamisest. Mõlemas etapis viiakse läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Töö raames koostatakse eriplaneeringu esimene etapp ehk määratakse kindlaks tuuleenergia arenduseks kõige sobivamad asukohad. Detailse lahenduse koostamine (nt tuulikute arv, täpne paiknemine planeeringualal jms) ei kuulu selle töö koosseisu. Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel määratakse püstitatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud detailplaneeringutele seatud ülesanded, mis on ehitise kavandatavas asukohas asjakohased, näiteks tehnovõrkude asukoha määramine. Kohaliku omavalitsuse kehtestatud eriplaneering on ehitusprojekti koostamise aluseks. See tähendab, et ehitusprojekti koostamiseks ei ole vaja läbi viia mitut erinevat planeeringumenetlust, vaid ehitusprojekti koostamiseni on võimalik jõuda ühe tervikliku menetluse käigus. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlusprotsessi iseloomustab joonis 2. Esimesena koostatakse eriplaneeringu lähteseisukohad (lühend LS) ja KSH väljatöötamise kavatsus (lühend VTK). LS on aluseks eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse koostamiseks ja VTK on aluseks KSH asukohavaliku I etapi aruande koostamiseks ning edasiseks KSH läbiviimiseks. KSH VTK põhjal toimub KSH esimese etapi aruande koostamine ja selle alusel asukoha eelvaliku otsuse tegemine. KSH esimese etapi aruanne sisaldab lähteandmeid kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise etapis KSH aruande koostamiseks. Detailse lahendusega määratakse igal sobival alal elektrituulikute ja nendega seotud rajatiste ehitusõigused (sh tuulikute arv ja paiknemine alal) ning lahendatakse muud planeerimisseadusest tulenevad ülesanded. Detailse lahenduse KSH aruanne käsitleb kavandatava tegevuse mõjusid detailse lahenduse täpsusastmes. Rõhutame, et Põhja-Pärnumaa valla tellimusel koostatakse esialgu üksnes eriplaneeringu esimene etapp ehk leitakse tuulikuparkide arendamiseks sobivad alad. Detailse planeeringulahenduse koostamine koos KSHga tellitakse ja koostatakse eraldiseisvalt. Eelpool ära toodud selgitus eriplaneeringu protsessi kohta tervikuna on üksnes lugeja teavitamiseks. Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 5 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 2. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlusprotsess. 2.2 Asukoha eelvaliku kriteeriumid Kriteeriumite käsitlus lähtub käesolevas etapis teadaolevast informatsioonist. Kriteeriumite loetelu võib planeeringu hilisemates etappides täpsustuda. Eriplaneeringu lähteseisukohtade etapis ei määrata täpseid kriteeriumite kaugusi, vaid antakse selgitused, kuidas kriteeriume arvestatakse. Asukoha eelvaliku tegemisel võetakse arvesse tabelis 1 toodud kriteeriumid. Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 6 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tabel 1. Asukoha eelvaliku kriteeriumid. Kriteerium Selgitus Kaugus eluhoonetes ja Olulisteks faktoriteks on müranormtase ja varjutus. ühiskondlikest hoonetes Eriplaneeringu koostamisel kaalutakse maakonnaplaneeringus toodud tuuleenergeetika arendamise üldiste põhimõtete järgimist. Kaugus hoonetest (v.a eluhooned ja Kauguse määramisel võetakse arvesse avariiohtlike olukordade ühiskondlikud hooned) tekkimise tõenäosust ja müranormtasemeid. Kaugus tiheasutusaladest Eriplaneeringu koostamisel kaalutakse maakonnaplaneeringus toodud tuuleenergeetika arendamise üldiste põhimõtete järgimist. Kaugus riigiteedest Lähtuvalt Transpordiameti esitatud seisukohtadest arvestatakse riigiteede välistavaks kauguseks 1,5x(H+D) (sealjuures H on tuuliku masti kõrgus ja D on rootori ehk tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H+0,5D). Riigimaanteede välistava kauguse puhul tehakse koostööd Transpordiametiga. Kaugus kohalikest teedest Eriplaneeringu koostamise käigus selgub kas on vajalik seada tuuleparki välistav kaugus kohalikest teedest. Veekogude ehituskeeluvöönd Laiuse osas lähtutakse looduskaitseseadusest. Kaugus elektriliinidest Koostööd tehakse liinivõrguvaldajatega. Kaugus kalmistutest Kauguse määramisel võetakse arvesse kalmistuseadust (§ 4 lg 4) ja müranormtasemeid. Lisaks võetakse arvesse kalmistu kasutusaktiivsust (kas tegemist on aktiivselt kasutuses oleva kalmistuga või kasutusest väljas oleva kalmistuga). Kaugus teadaolevatest Kauguse määramisel võetakse arvesse müranormtasemeid. puhkealadest Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 7 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tabel 1 jätk... Kriteerium Selgitus Kaitstavad loodusobjektid Tuulepargi alasid ei kavandata kaitstavatele loodusobjektidele. (kaitsealad, hoiualad, kaitsealused Kui kaitsealuste liikide andmed on keskkonnaregistris (EELIS-s) liigid ja kivistised, püsielupaigad, vanemad kui 10 aastat kaalutakse vajadusel inventuuri läbiviimist kaitstavad looduse üksikobjektid, andmete täpsustamiseks. kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid) Koostöös ekspertidega määratakse kaugused kaitsealustest lindudest ja nahkhiirtest. Teiste kaitsealuste loomade, taimede ja seente puhul kaalutakse puhvri määramise vajadust. Kauguse määramisel kaitsealadest ja hoiualadest võetakse arvesse ala kaitse-eesmärke. Püsielupaikadele määratakse sõltuvalt liigist välistav puhver. Kaugus Natura 2000 linnu- ja Kauguse määramisel võetakse arvesse Natura 2000 linnu- ja loodusaladest loodusalade kaitse-eesmärke. Kaugus projekteeritavatest Vajalik kaugus määratakse lähtuvalt projekteeritava kaitseala kaitsealadest eesmärkidest. Maardlad Maardlatele tuuleparkide rajamisel kaalutakse mh alasid, kus maavarad on MaaPS alusel arvele võetud, kuid maavarade kasutusse võtmist lähemas ajaperspektiivis kavandatud ei ole, vahekasutusena lubada ajutiste ehitiste tähtajaks kuni 50 aastat. Maardla aladel tehakse koostööd Maa-ametiga ja Keskkonnaministeeriumiga. Kultuurimälestised Kultuurimälestise kaitsevööndisse tuulepargi rajamist ei välistata. Võimalik mõju hinnang ja vajadusel leevendavad meetmed kultuurimälestisele antakse KSH I etapi aruandes. Vajadusel tehakse koostööd Muinsuskaitseametiga. Väärtuslikud maastikud Tuulealade planeerimisel võetakse arvesse maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus (kui koostatava üldplaneeringuga planeeritakse väärtuslike maastike piire täpsustada siis tehakse koostööd Rahandusministeeriumiga, et välja selgitada täpsustuste ulatus ja võimalikkus) käsitletud väärtuslike maastike ruumikujusid, väärtusi ning seatud kaitse- ja kasutustingimusi. Rohevõrgustik Tuulealade planeerimisel võetakse arvesse maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus (kui koostatava üldplaneeringuga planeeritakse rohevõrgustiku piire täpsustada siis tehakse koostööd Rahandusministeeriumiga, et välja selgitada täpsustuste ulatus ja võimalikkus) käsitletud rohevõrgustiku ruumikujusid, hierarhilisi tasemeid ning seatud kaitse- ja kasutustingimusi. KSH I etapi aruandes hinnatakse võimalikku mõju rohevõrgustiku sidususele. Väärtuslikud põllumajandusmaad Tuulealade planeerimisel võetakse arvesse maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus käsitletud väärtuslike põllumajandusmaade ruumikujusid, väärtusi ning seatud kaitse- ja kasutustingimusi. Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 8 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja metoodika 3.1 Metoodika Eriplaneeringu koostamisel on keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine kohustuslik (PlanS § 95 lg 5, KeHJS §33 lg 1 p 2). Eriplaneeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatavad menetlusnõuded tulenevad planeerimisseadusest. Nõuded aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (lühend KeHJS). KSH eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Neid eesmärke on võimalik ellu viia, kuna KSH viiakse läbi samaaegselt eriplaneeringu väljatöötamisega. KSH on planeerimisprotsessis otsustuste tegemise abivahendiks, mis annab võimaluse arvestada keskkonnaaspekte ja keskkonnaväärtusi planeeringu lahenduse kujundamise käigus, mitte tagantjärele. Eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandes:  kirjeldatakse kavandatavat tegevust, selle eesmärki ja vajadust ning eeldatavalt mõjutatavat keskkonda kasutades olemasolevaid andmebaase (EELIS, Maa-amet, Metsaregister, Statistikaameti andmebaas, Keskkonnaagentuuri andmekihid, ELME projekti andmed jt) ning alal eelnevalt teostatud seireid ning uuringuid;  määratletakse kriteeriumid, millest lähtuvalt pannakse paika tingimused, millega on vaja arvestada tuuleparkidele sobivaimate asukohavalikute tegemisel. Asukohavalikute tegemiseks koondatakse vajalikud taustandmed ning viiakse läbi kaardianalüüs. Lisaandmete saamiseks viiakse eriplaneeringu raames läbi erinevaid uuringuid (vt allpool);  analüüsi käigus leitud sobivatele potentsiaalsetele aladele antakse kavandatava tegevuse elluviimisel hinnang eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale. Analüüsitakse peamiselt eeldatavalt mõjutatavat looduskeskkonda (taimestik, loomastik, maastik), kuid ka sotsiaal-majanduslikku keskkonda, tehiskeskkonda ja kultuurilist keskkonda (väärtuslikud maastikud, kultuurimälestised). Mõjude hindamisel püsitakse eriplaneeringu vastava etapi täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab eriplaneeringu vastava etapi koostamisel reguleerida ning mis on planeeringulahenduse etapi puhul olulised;  kirjeldatakse kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmeid ning tuuakse välja tingimused, mida tuleks eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise käigus arvestada. Eriplaneeringu täpsusaste määrab leevendavate meetmete detailsuse;  tuuakse välja tuuleparkide detailsete lahenduste kavandamiseks vajalike (täiendavate) uuringute/eksperthinnangute vajadus ja ulatus. Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 9 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Mõjude hindamisel lähtutakse asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest (peamised juhendmaterjalid: „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat“1, „Keskkonnamõju hindamise käsiraamat“2, „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“3) ning kasutatakse üldtunnustatud metoodikaid, valides ning täpsustades töö käigus sobivaimad hindamismeetodid vastavalt vajadusele. Töö teostamisel tehakse koostööd vallavalitsuse ametnike, kohalike elanike, planeerimisdokumendi koostajate ja keskkonnaekspertide vahel. Töö koostamisel võetakse arvesse asjaomaste asutuste, isikute ja avalikkuse ettepanekuid ning tuuakse välja nendega arvestamise või mittearvestamise põhjendused. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH I etapi koostamise raames uuringute ja analüüside tegemisel ei ole veel kindlaks määratud tuulegeneraatorite täpset arvu ja paiknemist alal. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH I etapi koostamise raames viiakse läbi järgnevad uuringud ja analüüsid:  nähtavusanalüüs ja tuulepargi jaoks sobivates asukohtades tuulepargi visualiseeringud (fotomontaaž) – visualiseeringud teostatakse asukohtadest, kus nähtavusanalüüsi alusel on elektrituulikud nähtavad ning 5 km raadiuses paikneb mõni avalikult kasutatav objekt (nt puhkeala, ühiskondlik hoone, suurema kasutajate hulgaga teelõigud);  linnustiku uuring – eesmärgiks on uurida tuuleparkide rajamisega kaasnevat võimalikku mõju ümbruskonna linnustikule. Esmalt piiritletakse linnueksperdi poolt uuringuala, mille ulatuses tuuleparkide rajamine lindudele potentsiaalselt mõju võib avaldada ning koondatakse olemasolev andmestik uuringuala linnustiku kohta (allikateks keskkonnaregister, seirearuanded ja loodusvaatluste andmebaasid nt PlutoF ja Observation.org). Uuringuala kujuneb planeeringuala kitsendamisel arvestades teadaolevaid piiranguid (nt inimasustus) ja laiendamisel potentsiaalse lindudele avalduva mõju ulatuses, sõltuvalt liigirühmast kuni 3000 m. Arvestades uuringualal leiduvaid elupaigatüüpe selgitatakse välja võimalikud olulisemad lüngad olemasolevas andmestikus, mille põhjal pannakse paika välitöödeks vajalike kohtade valim. Välitöödel täpsustatakse uuringualas linnurühmade kohta püsivate ööbimis- ja toitumisalade ning nendevaheliste liikumisteede olemasolu ja paiknemist rändeajal ning kaitsealuste haudelinnuliikide levikut pesitsusajal, kasutades Natura 2000 linnualade linnustiku inventuuride metoodikat. Pärast välitöödel kogutud andmete koondamist piiritletakse tuulepargi rajamiseks sobivad alad lähtudes kaitsealuste haudelindude ning oluliste rändeaegsete linnukogumite levikust. Vajadusel kaasatakse tööprotsessi erinevates etappides liigirühmade (nt luiged, sookurg, röövlinnud) eksperte;  nahkhiirte uuring – eesmärgiks on hinnata piirkonnas oluliste kaitsealuste nahkhiirte toitumisalasid, pesitsemist ja rännet. Selleks koondatakse olemasolevad andmed eelvalikualade kohta. Hinnates eelvalikualadel paiknevaid elupaigatüüpe selgitatakse välja olulisemad lüngad olemasolevas andmestikus, mille põhjal koostatakse välitöödeks vajalike kohtade valim. Välitöid viiakse läbi kahel korral: poegimisperioodil (juuni-juuli) ja sügisrände ajal (augustis). Kevadrännet ei arvestata, sest seda 1 Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. 2 Põder, T. 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. 3 MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 10 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus mõjutab olulisel määral ilmastik. Kevadränne on oma olemuselt nii hajus, et ei annaks asjakohast infot. Samuti on kirjanduste põhjal tuuleparkide oht nahkhiirtele suurem just sügisrändel, kui rändavad nii vanaloomad, kui ka sel aastal sündinud. Andmeid nahkhiirte kohta kogutakse kasutades ultraheli automaatsalvestit. Kogutud andmestiku ja välitööde tulemuste põhjal täpsustatakse tuulikuparkide asukohtade eelvalikut ning antakse hinnang alade sobivusele ja potentsiaalsetele riskidele nahkhiirte seisukohast. Nahkhiirte uuringu läbiviimisel lähtutakse EUROBATS-i4 soovitustest;  mürauuring – sisaldab müra leviku modelleerimist lähtudes arenduse müraallikatest (tuulikutest) ja ümbritseva keskkonna andmetest ning analüüsiga seotud asjakohastest kirjeldustest. Mürakaart koostatakse kasutades spetsiaaltarkvara WindPro. Seetõttu, et selles etapis ei ole teada võimalikesse tuuleparkidesse rajatavate tuulikute täpset arvu, paiknemist või mudelit, lähtutakse müra leviku modelleerimisel kõige võimsamate turul saadaolevate tuulegeneraatori mudelite parameetritega ning asukohavaliku analüüsi tulemustena saadud aladele maksimaalselt paigutavate tuulikute arvust. Müratasemed esitatakse välisõhu mürakaardil nii, et neid on võimalik võrrelda keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemetega. Lisaks antakse kvalitatiivne kirjelduslik hinnang ehitusaegsele mürale ning kumulatiivsele mürale;  varjutuse modelleerimine – varjutuse uurimiseks kasutatakse spetsiaaltarkvara WindPro. Varjutuse modelleerimine teostatakse nii halvima võimaliku stsenaariumi kui ka reaalse tõenäolise stsenaariumi kohaselt. Halvima võimaliku stsenaariumi arvutustes eeldatakse kõigi võimalike ebasobivate tingimuste kokkusattumist ehk siis teoreetiliselt tuulikud töötavad aasta läbi (8760 h/aastas) ning päike paistab päikesetõusust loojanguni pidevalt. Arvesse ei võeta ka võimalikke varjutuse levikut takistavaid objekte (mets, kõrvalhooned jms). Selline metoodika annab tugevalt ülehinnatud tulemuse ning tegelikkuses esinev varjutuse summaarne aastane kestvus on Eesti tingimustes 15-20% väljaarvutatust. Reaalse varjutuse kestvuse arvutamisel arvestatakse otsese päikesepaiste kestvust meteoroloogiajaamade vaatlusandmete alusel ning tuulikute töötamise aega eri tuulesuundade (ehk tuuliku tiiviku paiknemist) ning tuulevaikuse esinemise alusel. Metsaaladele tuuleparkide planeerimisel on asjakohane reaalse varjutuse kestvuse arvutamisel arvestada ka puistute paiknemist, sest kui tundliku objekti ja tuuliku vahel paikneb varju levikut takistav objekt (mets, hooned vms), siis ei jõua tuulegeneraatori vari tundliku objektini;  rohevõrgustiku sidususe eksperthinnang – mõju hinnatakse I etapi KSH koostajate poolt eksperthinnangu vormis valdavalt olemasoleva materjali ja kaardianalüüside põhjal. 3.2 KSH ruumiline ulatus Vastavalt Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu algatamise otsusele koosneb eriplaneering kolmest eraldi alast (vt joonis 1). Planeeringuala suurused on 7100 ha, 8500 ha ja 14 800 ha. KSH ruumiline ulatus hõlmab kogu eriplaneeringu ala. 4 Euroopa nahkhiirte kaitse lepingu katusorganisatsioon Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 11 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Juhul, kui see on asjakohane, vaadeldakse mõjualana ka väljaspoole eriplaneeringu ala jäävaid alasid. Mõjuala ulatus sõltub väga palju mõju liigist ja mõju retseptorist. Inimese jaoks on kõige ulatuslikum visuaalne mõju. Visuaalne mõju võib ulatuda Põhja-Pärnumaa vallast väljapoole naaberomavalitsustesse. 4. Eriplaneeringu ala ülevaade Eriplaneering hõlmab kolme ala Põhja-Pärnumaa vallas (vt joonis 1). Üks aladest jääb valla läänepoolsele territooriumile ning piirneb lõunast Tori vallaga. Teised alad jäävad valla idaossa ja piirnevad Kehtna, Türi, Põhja-Sakala ning Tori vallaga. Põhja-Pärnumaa vald paikneb Pärnu maakonnas. Maastikuliselt jääb valla haldusterritoorium suuremas osas Lääne-Eesti madalikule ning Soomaale. Vallas asuvad mitmed rabad, mille ümber on enamasti säilinud metsavöönd. Suuremad metsamassiivid jäävad pigem valla põhjapiiri lähedusse ning keskossa Suursoo (endine turbakarjääriala) ja Mõrdama raba ümbrusesse. Omavalitsuse 101 053 ha suurusest pindalast moodustab metsamaa 49%, haritav maa 26% ning looduslik rohumaa 4%. 01. jaanuari 2021. aasta seisuga elas vallas 8046 inimest. Valla territooriumil on kolm alevit: Tootsi, Pärnu-Jaagupi ja Vändra. Administratiivkeskus asub Vändra alevikus. Kõige läänepoolsem eriplaneeringu ala hõlmab Maima raba, kus toimub ka aktiivne turba kaevandamine. Alale on väljastatud kaks kaevandamise keskkonnaluba (Lavassaare ja Elbu trubatootmisala, loa omanik AS Tootsi Turvas, kaevandamiseloa nr KMIN-070; Pitsalu liivakarjäär, loa omanik OÜ YIT Teed, kaevandamiseloa nr L.MK/323997). Lisaks on alal menetluses üks kaevandamise keskkonnaluba (Elbu VII turbatootmisala, taotleja AS Tootsi Turvas). Kuigi Maima raba moodustab suurema osa eriplaneeringu alast, jääb alasse ka riigi ning eraisikute metsa maid ning haritavaid maid. Kogu ala pindalast on metsa 27% ning haritavat maad 15%. Enamasti iseloomustab ala hajaasustus. Asustus on tihedamalt koondunud Tõrdu ja Loomse küla piirkonda ning ümber Audru – Lavassaare – Vahenurme kõrvalmaantee (täpsemalt lõigus 21.00 kuni 25.89 km). Osaliselt jääb eriplaneeringu alale Pärnu-Jaagupi alevik. Eriplaneeringu ala 1, mis jääb Pärnu – Rakvere – Sõmeru põhimaanteest nr 5 põhja, iseloomustab täielik hajaasustus. Teede ääres asuvad üksikud majapidamised. Erandiks on Võidula küla, kus asub mitu majapidamist üksteise kõrval. Ala iseloomustab suur metsasus. Kogu alast ca 77% moodustab mets. Vaadeldavale alale jääb üks taotletav mäeeraldis - Kobra dolokivikarjäär (registrikaardi nr 942, mäeeraldis 1454). Vändra alevikust kagusse jäävat eriplaneeringuala (ala 2) iseloomustab intensiivne põllumajandustegevus. Haritavate maade osakaal kogupindalast moodustab 39% (ehk 58 km2). Samas on metsad säilinud märgalade ümbruses (nt Tellissaare raba, Sikana raba ja Kure raba) ning Leetva ja Tagassaare külade piirkonnas. Metsamaid on alal kokku 71.8 km2 (ehk 49%). Asustus on koondunud pigem ümber Pärnu jõe (VEE1123500) ning Navesti jõe (VEE1131600). Viimane neist ei jää eriplaneeringu alale. Osaliselt jääb eriplaneeringu alale Suurjõe küla, mida iseloomustab suurem asustustihedus. Alale jääb Kavasoo turbamaardla, kus toimub aktiivne turba kaevandamine (kaevandaja AS Jiffy Products Estonia, kaevandamisloa nr L.MK/323467, kehtivus: 17.07.2013 - 16.07.2033). Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 12 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Eriplaneeringu alale jäävad mitmed kaitsealused loodusobjektid. Ülevaade kogu eriplaneeringu alaga seotud potentsiaalselt kitsendusi põhjustavatest objektidest, millega tuleb edasisel planeerimisel ja KSH aruande koostamisel arvestada, on esitatud tabelis 2. Tabelis toodud info ei ole lõplik. Eriplaneeringu lahenduse täpsustumise käigus võib selguda muid piiranguid põhjustavaid objekte. Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 13 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tabel 2. Eriplaneeringu alal ja selle mõjuraadiuses paiknevad objektid, millega tuleb edasisel planeerimisel ja KSH aruande koostamisel arvestada. Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis Kaitseala (EELIS, Ala 1: Mukri maastikukaitseala (KLO1000535) – piirneb eriplaneeringu alaga. Tuuleparkidele sobivate alade leidmisel tuleb arvestada 2021.09.22) kaitse-eeskirjades ning looduskaitseseaduses Ala 2: Kurgja Linnutaja talu maa-ala (KLO1000503) – jääb osaliselt eriplaneeringu alale. kehtestatud piirangutega ning eesmärkidega. Kaansoo mesimuraka kasvuala (KLO1000478) – jääb tervikuna eriplaneeringu alale. Saarjõe maastikukaitseala (KLO1000254) – piirneb eriplaneeringu alaga. Soomaa rahvuspark (KLO1000269) – jääb suures ulatuses eriplaneeringu ala lähedusse (min kaugus ca 60 m). Ala 3: Halinga põlispuude grupp; end Halinga park (KLO1200051) – jääb tervikuna eriplaneeringu alale. Hoiuala (EELIS, Ala 1: Pärnu jõe hoiuala (Pärnu) (KLO2000293) – piirneb eriplaneeringu alaga ca 1,3 km lõigus. 2021.09.22) Ala 2: Pärnu jõe hoiuala (Pärnu) (KLO2000293) – läbib eriplaneeringu ala. Tellissaare hoiuala (KLO2000277) – jääb eriplaneeringu alale. Püsielupaik Ala 1: Kullimaa metsise püsielupaik (KLO3000241), Kellissaare metsise püsielupaik (KLO3000656), Mädara metsise püsielupaik (KLO3000663), Võidula väike- Püsielupaigas kehtib looduskaitseseaduse kohaselt (EELIS, konnakotka püsielupaik (KLO3001409), Kobra väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000887), Pulga väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000927), Rehemetsa sihtkaitsevööndi või piiranguvööndi kaitsekord. 2021.09.22) väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000973), Kobra väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000194). Tuuleparkidele sobivate asukohtade määramisel peab jälgima, et kavandatavate tegevuste elluviimisel säiliksid Ala 2: Oriküla väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001637), Tagassaare väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001024), Kaansoo-Mesimuraka väike-konnakotka liigi püsielupaigad ning liigile vajalikud püsielupaik (KLO3000977), Kaansoo Mesimuraka väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001916), Kaansoo väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000931), Vihtra elupaigatingimused. väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001083), Rahnoja väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001173), Rahnoja väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000930), Reinumurru väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000022). Ala 3: Sahamaa kanakulli püsielupaik (KLO3000686), Pitsalu kanakulli püsielupaik (KLO3000687), Elbu niidurüdi püsielupaik (KLO3001703), Elbu merikotka püsielupaik (KLO3001777), Elbu merikotka püsielupaik (KLO3001949). Eriplaneeringu ala läheduses (kuni 800 m): Parisselja väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000356), Kullimaa väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000205), Kobra väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000193), Allikõnnu väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001731), Pikkmetsa metsise püsielupaik (KLO3000109), Aesoo metsise püsielupaik (KLO3000649). Projekteeritavad Ala 1: Kellissaare hoiuala (ID -657934866). Tuulepargialadele sobivate asukohtade leidmisel on kaitsealused alad oluline arvestada lisaks olemasolevatele Ala 2: Kurgja looduskaitseala (ID: -504437536), Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala (PLO1001214), Lüüste hoiuala (ID: 1416534734), Kaansoo mesimuraka ja objektid (EELIS, looduskaitseobjektidele ka projekteeritavate püsielupaik (PLO1001349), Tellissaare hoiuala (ID -990034812), Leetva kanakulli püsielupaik (ID -357923196). 2021.09.22) looduskaitseliste objektidega, kus kaitseväärtuste Ala 3: Lavassaare looduskaitseala (ID: -250287678), Murru kanakulli püsielupaik (ID: -1433165322). esinemise tõttu kaalutakse ala või objekti kaitse alla võtmist. Eriplaneeringu ala läheduses (kuni 800 m, va projekteeritavad üksikobjektid): Mukri looduskaitseala (PLO1001316), Kurgja metsise püsielupaik (PLO1000595). Kaitsealused Ala 1: III kaitsekategooria – Dactylorhiza maculata ehk kuradi-sõrmkäpp (KLO9301736), Dactylorhiza baltica ehk balti sõrmkäpp (KLO9326436), Epipactis Kaitsealustele taimeliikidele ja samblikuliikidele avaldub taimeliigid (EELIS, palustris ehk soo-neiuvaip (KLO9326456), Platanthera bifolia ehk kahelehine käokeel (KLO9303116, KLO9303117), Dactylorhiza fuchsii ehk vööthuul-sõrmkäpp negatiivne mõju eelkõige siis, kui ehitustegevust 2021.09.22) (KLO9301431, KLO9301432). kavandatakse liigi kasvukohas. Tuulikute asukoha valikul on võimalik negatiivset mõju liikidele ära hoida. II kaitsekategooria – Listera cordata ehk väike käopõll (KLO9331179), Lycopodiella inundata ehk harilik sookold (KLO9326475, KLO9326476). Tuuleparkidega kaasnevat mõju kaitsealustele taimeliikidele ja samblikele hinnatakse KSH aruandes. Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 14 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tabel 2 jätk... Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis Kaitsealused Ala 2: III kaitsekategooria – Epipactis helleborine ehk laialehine neiuvaip (KLO9330654), Ulmus laevis ehk künnapuu (KLO9300735), Gymnadenia conopsea ehk Kaitsealustele taimeliikidele ja samblikuliikidele avaldub taimeliigid (EELIS, harilik käoraamat (KLO9330700), Dactylorhiza maculata ehk kuradi-sõrmkäpp (KLO9301735), Huperzia selago ehk harilik ungrukold (KLO9339134, KLO9321900, negatiivne mõju eelkõige siis, kui ehitustegevust 2021.09.22) KLO9334917, KLO9315588, KLO9330706), Neckera pennata ehk sulgjas õhik (KLO9400255), Anastrophyllum hellerianum ehk Helleri ebatähtlehik) kavandatakse liigi kasvukohas. Tuulikute asukohtade (KLO9400999), Dactylorhiza fuchsii ehk vööthuul-sõrmkäpp (KLO9338085), Platanthera bifolia ehk kahelehine käokeel (KLO9311187, KLO9321901, valikul on võimalik negatiivset mõju liikidele ära hoida. KLO9311185, KLO9338103, KLO9338106, KLO9338104, KLO9338108, KLO9338107, KLO9300399, KLO9338105, KLO9303115), Listera ovata ehk suur käopõll Tuuleparkidega kaasnevat mõju kaitsealustele (KLO9311186, KLO9338099), Viola uliginosa ehk lodukannike (KLO9321899, KLO9338112), Neckera pennata ehk sulgjas õhik (KLO9401000, KLO9400823, taimeliikidele ja samblikele hinnatakse KSH aruandes KLO9401294, KLO9401295, KLO9401120, KLO9401293), Thalictrum lucidum ehk ahtalehine ängelhein (KLO9338110). II kaitsekategooria – Rubus arcticus ehk soomurakas (KLO9308898, KLO9308694, KLO9300150, KLO9308695, KLO9308900, KLO9308696, KLO9308899, KLO9308698, KLO9308700, KLO9308699), Hammarbya paludosa ehk sookäpp (KLO9339027). Ala 3: III kaitsekategooria – Myrica gale ehk harilik porss (KLO9330765, KLO9330764, KLO9330763, KLO9330762), Epipactis palustris ehk soo-neiuvaip (KLO9336878), Gymnadenia conopsea ehk harilik käoraamat (KLO9336877), Platanthera bifolia ehk kahelehine käokeel (KLO9336902), Serratula tinctoria ehk värvi-paskhein (KLO9340891). II kaitsekategooria – Hammarbya paludosa ehk sookäpp (KLO9336931), Liparis loeselii ehk soohiilakas (KLO9336925), Dianthus superbus ehk aasnelk (KLO9310308), Gladiolus imbricatus ehk niidu-kuremõõk (KLO9310309). Kaitsealused Ala 2: Leptogium saturninum (haava-tardsamblik) (KLO9700639), Lobaria pulmonaria (harilik kopsusamblik) (KLO9700520). samblikuliigid (EELIS, 2021.09.22) Kaitsealused Ala 1: III kaitsekategooria – Tringa glareola ehk mudatilder (KLO9111977), Pluvialis apricaria ehk rüüt (KLO9111957), Turdus viscivorus ehk hoburästas Tuulepargid võivad mõjutada loomaliikide populatsioone loomaliigid (EELIS, (KLO9111989), Loxia pytyopsittacus ehk männi-käbilind (KLO9111944), Tetrao tetrix ehk teder (KLO9111968, KLO9119847), Grus grus ehk sookurg negatiivselt. Eelkõige avaldub negatiivne mõju kõige 2021.09.22) (KLO9111926, KLO9119995), Lanius collurio ehk punaselg-õgija (KLO9111934), Tringa totanus ehk punajalg-tilder (KLO9111983), Tringa nebularia ehk heletilder selgemini lindudele ja nahkhiirtele. Tuulikuparkidega (KLO9111980), Buteo buteo ehk hiireviu (KLO9114563), Tetrastes bonasia ehk laanepüü (KLO9120065, KLO9120064, KLO9102100, KLO9119835), Lullula kaasnevat mõju kaitsealustele loomaliikidele hinnatakse arborea ehk nõmmelõoke (KLO9120007, KLO9120006, KLO9120063), Dryocopus martius ehk musträhn (KLO9119958, KLO9119957), Strix uralensis ehk KSH aruandes. händkakk (KLO9120146, KLO9120041), Ficedula parva ehk väike-kärbsenäpp (KLO9119970), Turdus viscivorus ehk hoburästas (KLO9120078). II kaitsekategooria – Tetrao urogallus ehk metsis (KLO9102116, KLO9113315, KLO9102118, KLO9102100), Accipiter gentilis ehk kanakull (KLO9117164), Picoides tridactylus ehk laanerähn (KLO9117162, KLO9104048). I kaitsekategooria – Aquila pomarina ehk väike-konnakotkas (KLO9103118, KLO9104727, KLO9103324, KLO9124447), Ciconia nigra ehk must-toonekurg (KLO9101816, KLO9101817). Ala 2: III kaitsekategooria – Ficedula parva ehk väike-kärbsenäpp (KLO9112922), Cottus gobio ehk võldas (KLO9120946), Cobitis taenia ehk hink (KLO9120983), Buteo buteo ehk hiireviu (KLO9111242, KLO9120920, KLO9110479, KLO9107843, KLO9123169, KLO9123168), Rana temporaria ehk rohukonn (KLO9114485, KLO9114484, KLO9114483), Rana arvalis ehk rabakonn (KLO9114482), Pernis apivorus ehk herilaseviu (KLO9120129), Dendrocopos minor ehk väike-kirjurähn (KLO9115026), Dryocopus martius ehk musträhn (KLO9114979). II kaitsekategooria – Nyctalus noctula ehk suurvidevlane (KLO9108756), Myotis daubentonii ehk veelendlane (KLO9114054), Myotis dasycneme ehk tiigilendlane (KLO9113965), Eptesicus nilssonii ehk põhja-nahkhiir (KLO9114055), Pipistrellus nathusii ehk pargi-nahkhiir (KLO9114056), Vespertilio murinus ehk hõbe- nahkhiir (KLO9113966, KLO9121938), Myotis mystacinus ehk habelendlane (KLO9121941), Plecotus auritus ehk suurkõrv (KLO9121940), Myotis nattereri ehk nattereri lendlane (KLO9121939), Accipiter gentilis ehk kanakull (KLO9125207, KLO9126821, KLO9118619), Dendrocopos leucotos ehk valgeselg-kirjurähn (KLO9122638), Tetrao urogallus ehk metsis (KLO9123773, KLO9102119). I kaitsekategooria – Aquila pomarina ehk väike-konnakotkas (KLO9124438, KLO9107645, KLO9124384, KLO9103673, KLO9108236, KLO9110474, KLO9103672, KLO9124362). Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 15 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tabel 2 jätk... Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis Kaitsealused Ala 3: III kaitsekategooria – Buteo buteo ehk hiireviu (KLO9120141, KLO9124646), Pluvialis apricaria ehk rüüt (KLO9113283, KLO9113284), Grus grus ehk Tuulepargid võivad mõjutada loomaliikide populatsioone loomaliigid (EELIS, sookurg (KLO9113238, KLO9113241), Lanius excubitor ehk hallõgija (KLO9113252), Numenius arquata ehk suurkoovitaja (KLO9113259, KLO9113261), negatiivselt. Eelkõige avaldub negatiivne mõju kõige 2021.09.22) Circus pygargus ehk soo-loorkull (KLO9113163, KLO9117268), Turdus viscivorus ehk hoburästas (KLO9113313), Tringa totanus ehk punajalg-tilder selgemini lindudele ja nahkhiirtele. Tuulikuparkidega (KLO9113312), Tringa glareola ehk mudatilder (KLO9113305), Numenius phaeopus ehk väikekoovitaja (KLO9113264). kaasnevat mõju kaitsealustele loomaliikidele hinnatakse KSH aruandes. II kaitsekategooria – Emberiza hortulana ehk põldtsiitsitaja (KLO9119593, KLO9119592, KLO9116409), Accipiter gentilis ehk kanakull (KLO9102826, KLO9112680), Limosa limosa ehk mustsaba-vigle (KLO9113254), Podiceps auritus ehk sarvikpütt (KLO9113286), Dendrocopos leucotos ehk valgeselg- kirjurähn (KLO9114491). I kaitsekategooria – Calidris alpina schinzii ehk niidurüdi (KLO9113154), Haliaeetus albicilla ehk merikotkas (KLO9124386). Eriplaneeringu ala läheduses (kuni 800 m): III kaitsekategooria – Buteo buteo ehk hiireviu (KLO9114561, KLO9111243, KLO9108039), Tetrao tetrix ehk teder (KLO9117016), Dryocopus martius ehk musträhn (KLO9112913, KLO9127418, KLO9108040, KLO9108047), Tetrastes bonasia ehk laanepüü (KLO9112896, KLO9112898, KLO9108054, KLO9108046), Ficedula parva ehk väike-kärbsenäpp (KLO9127419), Glaucidium passerinum ehk värbkakk (KLO9112923), Cottus gobio ehk võldas (KLO9120946, KLO9102642), Cobitis taenia ehk hink (KLO9120983), Rana arvalis ehk rabakonn (KLO9114481), Picus canus ehk hallpea- rähn (KLO9108042). II kaitsekategooria – Myotis daubentonii ehk veelendlane (KLO9115764, KLO9114054), Eptesicus nilssonii ehk põhja-nahkhiir (KLO9115637, KLO9114055), Emberiza hortulana ehk põldtsiitsitaja (KLO9116408), Buteo buteo ehk hiireviu (KLO9111247, KLO9107844, KLO9111245), Accipiter gentilis ehk kanakull (KLO9126822, KLO9127177, KLO9127177, KLO9123602), Tetrao urogallus ehk metsis (KLO9102120, KLO9102225, KLO9102226, KLO9102073, KLO9102126), Picoides tridactylus ehk laanerähn (KLO9112930, KLO9112931, KLO9104125), Unio crassus ehk jõekarp, paksukojaline (KLO9200108, KLO9200090), Nyctalus noctula ehk suurvidevlane (KLO9108756), Myotis dasycneme ehk tiigilendlane (KLO9113965), Pipistrellus nathusii ehk pargi-nahkhiir (KLO9114056), Vespertilio murinus ehk hõbe-nahkhiir (KLO9113966), Dendrocopos leucotos ehk valgeselg-kirjurähn (KLO9114495). I kaitsekategooria – Aquila pomarina ehk väike-konnakotkas (KLO9103092, KLO9103117, KLO9103669, KLO9103125, KLO9124425, KLO9122625). Nimetamata on 800 m lähivööndisse jäävad liigid, mis jäävad Soomaa rahvuspargi (KLO1000269) territooriumile. Vääriselupaik Ala 1: VEP nr.208393, VEP nr.209399, VEP nr.204910, VEP nr.204911, VEP nr.204912, VEP nr.208333, VEP nr.207413, VEP nr.206378, VEP nr.206759, Vääriselupaikadele avaldub negatiivne mõju siis, kui (EELIS, VEP nr.111057, VEP nr.209685, VEP nr.111055, VEP nr.208636, VEP nr.111098, VEP nr.111097, VEP nr.L00594, VEP nr.L00593, VEP nr.111041, VEP vaadeldavale alale kavandatakse otseselt ehitustegevust. 2021.09.22) nr.208028, VEP nr.204909, VEP nr.111044, VEP nr.111043, VEP nr.204908, VEP nr.111042, VEP nr.208027, VEP nr.204907, VEP nr.204906, VEP nr.111070, Tuulepargi arendamisel on võimalik ehitised paigutada nii, VEP nr.208635, VEP nr.111093, VEP nr.111078, VEP nr.111095, VEP nr.208023, VEP nr.208631, VEP nr.208024, VEP nr.208025, VEP nr.208632, VEP et vääriselupaigad säilivad. Vastavalt keskkonnaministri nr.204905, VEP nr.208630, VEP nr.208634, VEP nr.208633, VEP nr.208629, VEP nr.208628, VEP nr.208626, VEP nr.208625, VEP nr.208624, VEP nr.208623, 04.01.2007 määrusele nr 2 on avalik-õigusliku isiku VEP nr.L02136, VEP nr.L02137, VEP nr.L00286, VEP nr.204904, VEP nr.208627, VEP nr.208621, VEP nr.208622, VEP nr.206376, VEP nr.111053, VEP omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvas nr.208620, VEP nr.208022, VEP nr.208020, VEP nr.208021, VEP nr.208019, VEP nr.111052, VEP nr.208011, VEP nr.208012, VEP nr.208013, VEP nr.208014, keskkonnaregistrisse kantud vääriselupaigas keelatud raie, VEP nr.208018, VEP nr.208017, VEP nr.208016, VEP nr.208015, VEP nr.207035, VEP nr.111077, VEP nr.111031, VEP nr.209686. välja arvatud erandkorras tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul. Ala 2: VEP nr.208637, VEP nr.L01964, VEP nr.204919, VEP nr.204917, VEP nr.204918, VEP nr.126241, VEP nr.206379, VEP nr.204915, VEP nr.208029, VEP nr.111022, VEP nr.111020, VEP nr.111048, VEP nr.111080, VEP nr.111079, VEP nr.111023, VEP nr.111024, VEP nr.111067, VEP nr.111012, VEP nr.206092, VEP nr.111008, VEP nr.111072, VEP nr.204215, VEP nr.204216, VEP nr.111058, VEP nr.111059, VEP nr.205402, VEP nr.111015, VEP nr.111018, VEP nr.111037, VEP nr.L00235, VEP nr.L00229, VEP nr.L00228, VEP nr.111064. Ala 3: VEP nr.L01775, VEP nr.L01774, VEP nr.160025, VEP nr.160030, VEP nr.205023, nr.160029, VEP nr.160028, VEP nr.204959, VEP nr.204326, VEP nr.207970, VEP nr.160031, VEP nr.160032, VEP nr.160033. Natura 2000 Ala 1: Pärnu jõe loodusala (RAH0000027), Linnumängu loodusala (RAH0000282), Mukri loodusala (RAH0000281) – piirnevad või jäävad eriplaneeringu alale. Kavandatava tegevuse elluviimise tulemusena ei tohi (EELIS, kahjustuda Natura alade terviklikkus ja kaitse-eesmärgid. Ala 2: Pärnu jõe loodusala (RAH0000027), Tellissaare loodusala (RAH0000305), Saarjõe loodusala (RAH0000278), Soomaa loodusala (RAH0000550), 2021.09.22) Nimetatud aladele on Natura eelhindamine läbi viidud Soomaa linnuala (RAH0000082). peatükis 5.3. Ala 3: Lavassaare linnuala (RAH0000084) ja Lavassaare loodusala (RAH0000553) – lühim vahemaa on ca 1,1 km. Nimetatud on loodusalad, mis jäävad kuni 1,5 km kaugusele ning linnualad, mis jäävad kuni 2 km kaugusele eriplaneeringu ala välispiirist. Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 16 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tabel 2 jätk... Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis Veekogud (EELIS, Ala 1: Vaki oja (Sõõrike jõgi) (VEE1131300), Vändra jõgi (VEE1130700), Ribasoo oja (Riidoja) (VEE1130500), Käru jõgi (VEE1129000), Kondioja (VEE1130100), Veekogudel kehtivad vastavalt looduskaitseseadusele 2021.09.22) Lüüste peakraav (Sauoja) (VEE1123509), Mädara jõgi (VEE1128900), Lintsi jõgi (VEE1127400), Pärnu jõgi (VEE1123500). ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd ning vastavalt veeseadusele veekaitsevöönd. Ala 2: Pärnu jõgi (VEE1123500), Mädara jõgi (VEE1128900), Jüri kraav (VEE1178701), Abi kraav (VEE1178700), Tammekäära kraav (VEE1123538), Lüüste peakraav (Sauoja) (VEE1123509), Karjasoo peakraav (Karjassoo oja) (VEE1130200), Käru jõgi (VEE1129000), Kaansoo oja (VEE1135400), Tõkkeoja (VEE1135500), Tondinõmme peakraav (Tondinõmme oja) (VEE1135600), Võinoja (VEE1130400), Veneoja (Arakoja) (VEE1135800), Kõrtsioja (Veneoja) (VEE1135900), Siberi oja (Mädaoja) (VEE1144200), Lindoja (VEE1123510), Tõllassaare järv (VEE2054010), Vändra jõgi (VEE1130700), Piistaoja (VEE1144400). Ala 3: Kõveroja (VEE1114900), Vahenurme oja (VEE1114800), Maima peakraav (VEE1122100), Lavassaare turbakarjäär (VEE2039650), Ridalepa oja (Ridalepa jõgi) (VEE1123000), Jaani kraav (VEE1150403), Mardi kraav (VEE1150402), Taidra peakraav (Uruoja) (VEE1150400), Loomse kraav (VEE1150401), Elbu oja (VEE1150300). Rohevõrgustik Pärnu maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 29.03.2018) lahenduse järgi jääb eriplaneeringu alale: Tuuleparkide arendamisega võib kahjustuda rohevõrgustiku sidusus ja toimimine. Mõju Ala 1: riigi väike tuumala, maakonna väike tuumala, riigi väike koridor, kolm maakonna suurt koridori, kolm maakonna väikest koridori. rohevõrgustikule hinnatakse täpsemalt KSH aruandes. Ala 2: riigi väike tuumala, kolm maakonna väikest tuumala, maakonna suur koridor, kuus maakonna väikest koridori. Ala 3: maakonna väike tuumala, maakonna suur tuumala, kuus maakonna väikest koridori. Maakonnaplaneeringu lahendust täpsustab kohaliku omavalitsuse üldplaneering. Koostatavas Põhja-Pärnumaa üldplaneeringus on maakonnaplaneeringu täpsustamisel eelkõige rohevõrgustiku struktuur muutunud eriplaneeringu alal nr 3. Üldplaneeringuga on lisatud vaadeldavale alale juurde rohevõrgustiku koridore ning määratud Piista soo koos selle lähiümbrusega tuumalaks. Riigiteed Ala 1 piirneb läänest kõrvalmaanteega Vändra – Lokuta – Lelle (nr 19246), lõunast ja idast põhimaanteega Pärnu – Rakvere – Sõmeru (nr 5). Ala läbib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi soovituse (Teeregister, kõrvalmaantee Vändra – Võidula (nr 19257) ja kõrvalmaantee Rõusa – Käru (nr 19244). alusel tuleb tuulikuid rajada riigiteedest kaugemale kui 2021.09.22) 1,5x(H+D) (H = tuulegeneraatori masti kõrgus ja D = Ala 2 läbib kõrvalmaantee Laupa – Suurejõe (nr 15171), Kadjaste – Suurejõe (nr 19249), Suurejõe – Vihtra – Jõesuu (nr 19241), Vihtra – Aesoo (nr 19243), Tori rootori ehk tiiviku diameeter). – Massu (nr 19272), Suurejõe – Kullimaa (nr 19242), Sikana – Kullimaa (nr 19273) ja tugimaantee Mudiste – Suure-Jaani – Vändra (nr 57). Ala piirneb kagus kõrvalmaanteega Kaansoo – Tori (nr 19252). Ala 3 piirneb põhjast ja kirdest kõrvalmaanteega Pärnu-Jaagupi – Kalli (nr 19201), idast põhimaanteega Tallinn – Pärnu – Ikla (nr 4), läänest kõrvalmaanteega Audru - Lavassaare – Vahenurme (nr 19103). Riigikaitselised Vastavalt Pärnu maakonnaplaneeringule 2030+ (kehtestatud 29.03.2018) ei jää eriplaneeringu alale riigikaitselisi ehitisi Riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse püstitatav ehitis ehitised ei tohi vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet ja suurendada ohtu riigikaitselisele ehitisele. Kultuurimälestised Ala 1: Võidula mõisa park (nr 16892) ja Võidula mõisa peahoone (nr 16891). Vastavalt muinsuskaitseseadusele (§ 33) ei tohi mälestist (Maa-ameti hävitada ega rikkuda. Kinnismälestise kaitsevööndis on Ala 2: Ohverdamiskoht "Hiie küngas" (nr 11871), Kalmistu (nr 11869), Hauamäe talu kalmistu (nr 28752), Ülejõe talu kalmistu (nr 28751), Kalmistu (nr 11870), geoportaal, ilma Muinsuskaitseameti loata keelatud ehitamine, teede, Kalmistu (11867), Ohvrikivi "Kurikivi" (nr 11865), Kivikalme "Kalmetimägi" (11864), Kalmistu (11863). 2021.09.22) kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd Ala 3: Ohvrikivi (nr 11735) kaitsevöönd ulatub alale, Kivikalme (nr 11744) kaitsevöönd ulatub alale. Jääb alale - Kivikalme "Kirikuase" (nr 11732). ning maaparandustööd. Väärtuslik maastik Pärnu maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 29.03.2018) lahenduse järgi kattub eriplaneeringu ala 1 Vändra ja Vihtra-Suurejõe-Kurgja väärtuslik maastikuga Tuulepargi arendamisel peab jälgima, et maastikele ning ala 2 Vihtra-Suurejõe-Kurgja ja Soomaa väärtusliku maastikuga. Ala 3 piirneb läänest Lavassaare-Virussaare väärtusliku maastikuga. Vähesel määral ulatub omapärased väärtused ja tähtsamad vaatekoridorid alale 3 ka Pärnu-Jaagupi väärtuslik maastik. säiliksid. Maardlad (Maa- Ala 1: Mukre (Ellamaa) turbamaardla (nr 470), Kobra dolokivimaardla (nr 942), Mädara liivamaardla (nr 973). Maavara kasutamist ja kaitset reguleerib ameti geoportaal, maapõueseadus (vastu võetud 27.10.2016). Tuulikute Ala 2: Leiburi turbamaardla (nr 772), Kavasoo turbamaardla (nr 90). 2021.09.22) püstitamist maardlatele käsitletakse kooskõlas Ala 3: Lavassaare turbamaardla (nr 197), Pitsalu liivamaardla (nr 920). maapõueseaduses sätestatuga. Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 17 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 5. Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega 5.1 Kõrgemalseisvad arengudokumendid 5.1.1 Üleriigiline planeering “Eesti 2030+” Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ määratleb Eesti riigi kestliku ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Planeeringu kohaselt on Eesti riigis vajalik suurendada põlevkivienergeetika kõrval teiste energiaallikate osakaalu ja arendada taristut, et kaubelda energiavaldkonnas ulatuslikumalt teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Kasvavate keskkonnatasude tõttu ei ole põlevkivienergeetika pika aja jooksul konkurentsivõimeline. Eesti riigi energiajulgeoleku kindlustamiseks tuleks keskenduda senisest rohkem hajutatumale piirkondlikule energiatootmisele. Piirkondlik energiatootmine parandab üldist energiajulgeolekut ja võimaldab paremini ära kasutada kohalikke energeetilisi ressursse (päike, tuul, biomass, maasoojus). Üleriigilise planeeringu kohaselt on olulisemaid valdkondi, kus uut kohalikul taastuval ressursil põhinevat energiatootmisvõimsust saab suurendada, tuuleenergeetika ja bioenergia. Samuti on planeeringus välja toodud, et riigi energiavarustuses tuleks suurendada taastuvenergia osakaalu ning vähendada energiatootmise keskkonnamõju (sh mõju kliimale). Eriplaneeringu eesmärgiks on leida eriplaneeringu alal tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivad asukohad. Eriplaneeringu elluviimine loob eeldused Põhja-Pärnumaa vallas tuuleenergeetika arendamiseks ja seega toetab üleriigilises planeeringus välja toodud Eesti riigi ruumilise arengu suundumusi energiatootmise osas. 5.1.2 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Kliimapoliitika põhialused on arengudokument, kus esitatakse Eesti riigi kliimapoliitika pikaajaline visioon ja valdkondlikud poliitikasuunised. Eesti kliimapoliitika eesmärgiks on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist. Üleminek vähese süsinikuheitega majandusele ja ühiskonnale on kujunemas ülemaailmseks trendiks, mille üks mõõdik on kasvuhoonegaaside heite vähenemine. Eesti pikaajaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Selle sihi suunas liikumisel vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70 protsenti ja 2040. aastaks 72 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Üleminek vähese süsinikuheitega majandusele eeldab taastuvenergia osakaalu suurenemist. Eriplaneeringu elluviimine loob eeldused Põhja-Pärnumaa vallas tuuleenergeetika arendamiseks, toetades seeläbi taastuvenergia tootmise suurenemist Eesti riigis. 5.1.3 Eesti keskkonnastrateegia 2030 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on katusstrateegiaks valdkondlikele arengukavadele. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 eesmärgiks on määratleda pikaajalised Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 18 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Eesti keskkonnastrateegia 2030 dokumendis on välja toodud, et kliimamuutuste leevendamiseks ning õhusaaste vähendamiseks peaks Eesti riik tulevikus kindlasti mitmekesistama oma energia tootmiseks kasutatavate allikate valikut. Seejuures on täpsustatud, et energia tootmine peaks olema kombinatsioon kohalikest, nii taastumatutest (põlevkivi, turvas) kui ka taastuvatest (biomass, tuul, vesi, päike, prügilagaas, jäätmed) energiaallikatest ning taastuvenergiaallikate ja mikroenergeetiliste lahenduste kasutuselevõtt peaks võrreldes tänasega oluliselt suurenema. Energiavaldkonna üheks eesmärgiks on toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. Eriplaneeringu elluviimisel suureneb taastuvenergeetika osakaal Eesti riigi elektritootmises, seega on eriplaneering kooskõlas Eesti keskkonnastrateegia 2030 dokumendiga. 5.1.4 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ning võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise all mõistetakse kliimamuutuste poolt põhjustatud riskide maandamist ja tegevusraamistikku, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele. Kliimamuutustega kohanemise üheks eelduseks on energiasõltumatuse saavutamine ja varustuskindluse tagamine. Energia varustuskindluse tagab parimal moel piisavate ja kiirelt reageerivate tootmisvõimsuste olemasolu ja energiatootmise hajutamine. Energiasõltumatuse juhtmõte on sõltumatus energiakandjate impordist, energiatootmisel tuginemine kodumaistele kütustele ja eelkõige taastuvatele kütustele ning taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatootmise portfelli mitmekesistamine. 5.1.5 Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 Eesti energiamajanduse arengukava (ENMAK) aastani 2030 kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030 ning seab meetmeid nende saavutamiseks. Arengukavas on arvestatud Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega. Arengukava üheks üldeesmärgiks on seatud taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise mahu moodustamine 50% sisemaisest elektri lõpptarbimisest. Tuuleenergia on taastuv energialiik. Eriplaneeringu elluviimine loob eeldused suurendamaks riigi energiavarustuses taastuvenergia osakaalu ja piirkondlikku energiatootmist, mistõttu aitab eriplaneering kaasa Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja Eesti energiamajanduse arengukavas aastani 2030 kehtestatud eesmärkide saavutamisele ning arengusuundade elluviimisele. 5.1.6 Arengustrateegia Pärnumaa 2035+ Pärnumaa 2035+ arengustrateegia käsitleb Pärnumaa pikaajalist visiooni aastani 2035+ ning seab strateegilised arengusuunad ja eesmärgid selle saavutamiseks. Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 19 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Arengustrateegia seab üheks eesmärgiks kuni aastani 2025 Pärnu maakonna planeeringust ja Lääne maakonnaplaneeringust lähtuvalt maismaatuulikuparkide rajamise ja uute sobivate alade leidmise ning ettevalmistamise. Eriplaneering toetab Pärnumaa arengustrateegia eesmärki leida uusi sobivaid alasid maismaatuuleparkide rajamiseks Pärnu maakonnas. 5.1.7 Pärnu maakonna planeering Pärnu maakonna planeering kehtestati 29.03.2018 Rahandusministeeriumi käskkirjaga nr 1.1-4/74. Maakonnaplaneeringu eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine aastani 2030+. Maakonnaplaneeringus on välja toodud, et üheks olulisemaks maakonna arengueelduseks väheneva ja vananeva rahvastiku oludes on tugevate energiaühenduste olemasolu ja taastuvenergeetika laiem kasutuselevõtmine. Maakonnaplaneeringus on käsitletud taastuvenergeetika teemat ja seatud üldised tingimused taastuvenergeetika arendamiseks. Tuulikuparkide arenduspiirkonnad Pärnumaal (ning ruumilise arendamise põhimõtted ja teemaplaneeringu elluviimise tingimused) on kokku lepitud tuuleenergeetika teemaplaneeringuga (2013), mis on esitatud maakonnaplaneeringu lisas 6. Teemaplaneeringuga on määratatud elektrituulikute arenduspiirkonnad ja arendusalad, kuhu edasiste täpsemate planeeringute (kas detailplaneering, üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering või üldplaneering) realiseerimisel on eeldatavasti võimalik elektrituulikute püstitamine. Pärnu maakonna planeeringus on välja toodud, et tuuleparkide rajamisel tuleb lähtuda tuuleenergeetika teemaplaneeringus seatud põhimõtetest. Planeerimisseaduse §95 lg 81 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. Eriplaneeringu ala jääb suuremas osas väljapoole maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga määratud elektrituulikute arenduspiirkondi (joonis 3). Erandiks on teemaplaneeringuga määratud tuulepargi arenduspiirkond P11, mis kattub eriplaneeringu alaga. Oluline on siinkohal välja tuua, et ala P11 on muutunud tuulepargi arendamise mõistes perspektiivituks, sest 2019. aastal leiti vaadeldaval alal I kaitsekategooria linnuliigi väike-konnakotka (Aquila pomarina) asustatud pesapuu. Eriplaneeringu alast 2 on teemaplaneeringuga määratud arendusalad P10 ja P9 taotluslikult välja jäetud. Antud aladele on algatatud eraldi detailplaneering (vt ptk 6.16). Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 20 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 3. Põhja-Pärnumaa eriplaneeringu alad koos Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringuga määratud elektrituulikute arenduspiirkondadega. Oluline on rõhutada, et teemaplaneering ei välista määratud elektrituulikute arenduspiirkondadest väljapoole elektrituulikute rajamist. Teemaplaneeringu eesmärk oli maakonna territooriumi hõlmava süstemaatilise käsitluse kaudu selgitada elektrituulikute rajamiseks sobivad või mittesobivad alad ning anda informatsiooni ruumipunktide tõenäolise sobilikkuse kohta elektrituulikute püstitamiseks (ehk läbi viia nn sobivusanalüüs). Elektrituulikute võimalike arendusalade valimisel klassifitseeriti alad kolme rühma: tõenäoliselt ebasobivad alad, täiendavat tähelepanu vajavad alad ning põhimõtteliselt sobivad alad. Tõenäoliselt ebasobivate alade ja täiendavat tähelepanu vajavate alade kriteeriumid ning neile määratud puhverala ulatused, millega sobivusanalüüsi koostamisel arvestati (nt kaitstavad loodusobjektid, asustusalad, puhke- ja virgestusalad, roheline võrgustik, väärtuslikud maastikud jne) on ajas ja ruumis muutuvad. Sellele pööratakse tähelepanu ka teemaplaneeingu seletuskirjas. Teemaplaneeringus on välja toodud, et sobivusanalüüsi täpsus on määratud eeskätt kasutatud kaardikihtide ja andmebaaside täpsusega ning tuleneb maakonnaplaneeringu üldistusastmest. Teemaplaneering ei saa olla täpsem, kui selle koostamisel kasutatud informatsioon, mistõttu on sobivusanalüüsi alad paratamatult võimalikku ebatäpsust sisaldavad ning ajas muutuvad. Eriplaneering annab võimaluse vaadeldavaid alasid pärast tuuleenergia teemaplaneeringu kehtestamist uuesti ja täpsemalt analüüsida. Eriplaneeringu raames viiakse läbi erinevaid uuringuid ja analüüse (vt ptk 3.1), mida maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu raames läbi ei olnud võimalik läbi Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 21 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus viia. Seetõttu on põhjendatud eriplaneeringu raames tuuleparkide arendamiseks sobivate alade valikul käsitleda ka alasid, mis jäävad väljapoole maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga määratud elektrituulikute arenduspiirkondi või arendusalasid. Teemaplaneeringus toodud tingimusest tuleb lähtuda juhul, kui soovitakse rajada vähemalt kahest, alates 500 kW võimsusega elektrituulikust koosnevat elektrivõrku ühendatavat tuuleparki, milles kasutatakse elektrituulikuid, mille torn on maksimaalselt 175 m kõrge, rootori labade diameeter kuni 150 m ja elektrituuliku maksimaalne kogukõrgus (koos labadega) 250 m ning ühe elektrituuliku emiteeritav müratase ei ole kõrgem kui 110 dB. Kui soovitakse rajada tuulikuparki, kus on rohkem kui 5 tuulikut koguvõimsusega üle 7,5 MW või kõrgemaid tuulikuid kui 250 m (kogukõrgus koos labadega), tuleb teemaplaneeringu kohaselt tuulikute kavandamisel koostada üldplaneering või üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering, mis on tuulikupargi rajamise aluseks. Koostatav eriplaneering on kehtivat maakonnaplaneeringut muutev. Arvestada tuleb, et maakonna tuuleenergeetika teemaplaneering on koostatud ligikaudu üheksa aastat tagasi ning sel ajal kehtivas planeerimisseaduses ei eksisteerinud sellist strateegilist planeerimisdokumendi liiki nagu kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Eriplaneering on mõeldud olulise ruumilise mõjuga ehitiste sobiva asukohavaliku tegemiseks ja detailse planeerimislahenduse välja töötamiseks, mistõttu otsene vastuolu teemaplaneeringu nõudega, mille kohaselt rohkema kui 5 tuulikut koguvõimsusega üle 7,5 MW või kõrgemaid tuulikuid kui 250 m kavandamisel tuleb koostada üldplaneering või üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering, puudub. Eriplaneeringu ülesehitus võimaldab tuulepargi asukoha valikul ja detailse lahenduse koostamisel rakendada oluliselt üksikasjalikumat ning põhjalikumat analüüsi kui oli võimalik läbi viia maakonna teemaplaneeringu täpsusastmes. Maakonnaplaneeringu lahenduse järgi kattub eriplaneeringuala rohevõrgustiku aladega, sh riigi tasandi tuumaladega ning koridoriga. Täpsemalt on rohevõrgustikust räägitud ptk-s 6.7 „Mõju rohevõrgustikule“. 5.2 Üldplaneeringud Põhja-Pärnumaa vald loodi 21. oktoobril 2017. aastal Halinga, Tootsi ja Vändra valla ning Vändra alevi ühinemisel. Kuni moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Eriplaneeringu alal kehtivad praegusel ajal (seisuga 09.09.2021) Halinga valla üldplaneering (kehtestatud 31.10.2012 Halinga Vallavolikogu määrusega nr 22) ja Vändra valla üldplaneering (kehtestatud 21.09.2010 Vändra Vallavolikogu määrusega nr 30). Nii Vändra valla kui ka Halinga valla üldplaneeringute lahendustesse on kantud sisse tuuleenergeetika teemaplaneeringust tuuleparkide võimalikud arenduspiirkonnad. Vändra üldplaneeringu seletuskirjas tuulikute või tuuleparkide rajamist täpsemalt ei käsitleta. Samas Halinga valla üldplaneeringus on ette antud kindlad tingimused tuulepargi rajamiseks. Halinga valla üldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et maakonna tuuleenergia teemaplaneeringus ettenähtud alale P7 võib tuuleparke rajada detailplaneeringu alusel ning väljapoole üldplaneeringus märgitud ala on tuuleparkide rajamine keelatud. Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 22 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Põhja-Pärnumaa eriplaneering on Halinga ja Vändra valla üldplaneeringut muutev. Kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja selle KSH annab võimaluse uuesti hinnata Põhja-Pärnumaa vallas võimalike tuuleenergia arengualasid. Kehtivatesse üldplaneeringutesse kantud lahendused tuginevad maakonnaplaneeringu teemaplaneeringul, mis on koostatud kaheksa aastat tagasi ning ei ole täna enam ajakohane. Koostatava eriplaneeringu lõpplahendus, mis kehtestatakse, antakse detailplaneeringu täpsusastmega, mistõttu võib seda võrrelda üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine algatati 24.10.2018 Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu otsusega nr 53. Seisuga 08.10.2021 on Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine eelnõu koostamise etapis. Valminud on Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu ja 24.10.2018 algatatud Põhja-Pärnumaa üldplaneeringu koostamine on eraldiseisvad protsessid, mis samas arvestavad üksteisega. Eriplaneeringu koostamisel arvestatakse võimalikult palju (vastava teabe olemasolul) koostatava üldplaneeringu lahendusega. Eriplaneeringu eelis üldplaneeringu ees on see, et üldplaneering peab käsitlema mitmeid erinevaid teemasid, samas kui eriplaneering keskendub vaid ühele konkreetsele teemale andes võimaluse tegeleda sellega üksikasjalikumalt. Lisaks on eriplaneering pärast kehtestamist aluseks ehituslubade taotluseks ehk ehitusprojekti koostamiseks ei ole vaja läbi viia mitut erinevat planeeringumenetlust. 5.3 Kohalikud arengudokumendid Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 2030 on kinnitatud 15.09.2021 Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu määrusega nr 10. Arengukava on valla strateegilisi eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke tegevusi kavandav dokument, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukavas on valla arenguvõimalustena nimetatud loodusvarasid, sh tuult. Valla tugevustena on välja toodud head elukeskkonda kodu rajamiseks ning ilusat ja mitmekülgset loodust. Väärtustena on arengukavas välja toodud ettevõtlikkust, tugevaid kogukondi, turvalist ja puhast elukeskkonda, kultuuri ja ajaloo ning iga inimese väärtustamist. Valla strateegilised eesmärgid:  ettevõtlikkust soodustav keskkond;  kvaliteetne ja optimaalne sotsiaal- ja tervishoiuteenuste võrgustik;  elukeskkonna säilitamine ja parendamine;  kvaliteetne, kaasaegne ning optimeeritud haridus- ja kultuuriasutuste koostöövõrgustik. Arengukava tegevuskavas on ettevõtluse strateegilise eesmärgi (ettevõtlust soodustav keskkond) tegevusena välja toodud valla tuuleparkide eriplaneeringu koostamise korraldamine. Eriplaneeringu ja Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 23 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus KSH koostamisel peetakse silmas valla arengukavas esitatud valla visiooni ja väärtusi ning strateegilisi eesmärke. 6. Eriplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses selgitatakse välja planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad keskkonnamõjud, sh nii asjakohased mõjud5 kui ka olulised mõjud6 ning nende hindamisulatuse vajaduse KSH I etapi aruandes. Tuuleenergia kasutamisega kaasnevad mõjud looduskeskkonnale on seotud nelja etapiga:  ala ettevalmistus – vajadusel metsa raadamine, pinnasetööd, maa kuivendamine jne;  ehitustegevus – tuulepargiks vajaliku infrastruktuuride väljaehitamine (teed, sidekaablid, alajaam, elektriliinid, tuulikute montaaž jne);  energia tootmine – tuulikute töötamine, taristu hooldamine;  tegevuse lõpetamine – vanade tuulikute likvideerimine ja vajadusel ka muude infrastruktuuride eemaldamine. Ettevalmistuse ja ehitustegevuse etapis toimub taimestiku ja pinnase eemaldamine ehitusaladelt, millega kaasneb taimekoosluste ning elupaigatüüpide häving. Tegemist on lokaalse ja kohapõhise mõjuga. Elupaikade ja taimekoosluste häving piirdub tuulikute ehitusplatsidega ning tuulepargiga kaasneva taristu ehitusaladega. Lisaks kaasneb tuulepargi infrastruktuuri väljaehitamisega koosluste ja elupaigatüüpide fragmenteerumine, mille tulemusena väheneb vaadeldaval alal üldine liikide arvukus ja olemasolevate liikide geneetiline varieeruvus. Tegemist on kaudse mõjuga, mis avaldub kõige tugevamalt tuulepargi arendusalal ja selle lähiümbruses. Alast kaugemale liikudes mõju järk-järgult nõrgeneb, samas tuleb arvestada kumulatiivset efekti teiste ehitistega. Igasuguse ehitustegevusega kaasneb ehitusmüra, mille peamiseks allikaks on ehitusmasinad. Tegu on lühiajalise mõjuga, mis möödub peale tööde teostamist. Lisaks kaasneb ehitustegevusega liikluskoormuse suurenemine, mis võib mõjutada eriplaneeringu alal olevate teede seisundit. Tuulepargi väljaarendamisel võidakse rajada kuivenduskraave (nt teede ehitusel). Kraavide kuivendusmõju ulatus oleneb kraavi parameetritest ning pinnase omadustest. Kull ja teised (20137) on uurinud põhjalikult kraavide kuivendusmõju soodele ning leidnud, et kuivenduse tugev mõju ulatub rabades 100 m kraavist ning nõrk mõju kuni 500 m. Sõiduteede äärde rajatavad kraavid on mõeldud pinnavee ärajuhtimiseks, et kaitsta tee muldkeha, need on rabadesse rajatavate kuivenduskraavidega võrreldes üldiselt väiksemate parameetritega, mistõttu on nende kuivendusmõju ka väiksema ulatusega. Uute kraavide juhtimisega olemasolevatesse 5 Asjakohased mõjud – hõlmab nii konkreetse planeeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi mõjusid, kui ka kõiki tavalisi mõjusid ulatuses, mis konkreetse planeeringu koostamisel vajavad mingil põhjusel hindamist. Asjakohaste mõjude hindamise vajadus tuleneb PlanS § 4 lg 2 p 5. 6 Oluline mõju – keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara (KeHJS § 22). 7 Kull, A., 2013. Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks. Tartu Ülikool, Ökoloogia ja maateaduste instituut. Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 24 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus vooluveekogudesse võib kaasneda settekoormuse suurenemine, mis võib kahjustada vooluveekogumi seisundit. Samuti tuleb arvestada, et ehitustegevuse käigus võidakse kahjustada olemasolevaid maaparandussüsteeme, mis võib mõjutada vaadeldava asukoha pinnase veerežiimi. Tuulepargi kasutusaegsed mõjud on seotud erinevate häiringutega, nagu näiteks müra, valguse-varjude vilkumine, vibratsioon jne. Lisaks tuulikutest tulenevatele häiringutele võib inimkartlikele loomadele häirivaks osutuda ka senisest intensiivsem inimeste liikumine. Tuulikutest tulenevad häiringud halvendavad olemasolevate elupaikade kvaliteeti, mille tagajärjena ei pruugi isendid enam kasutada tuulepargi alal või selle läheduses olevat elupaika või kasutavad seda harvemini (populatsiooni jaoks kasutatava elupaiga pindala väheneb). Elupaiga kvaliteedi langus võib avalduda erinevatel viisidel. Peale ala vältimise võib häiringutest tulenev stress mõjutada näiteks negatiivselt isendite järglaste saamist. Häiringute mõju ulatus ja olulisus on erinev, sõltudes liigist ja liigirühmast ning võimalikust harjumisest tuulikutega. Tuulepargist tulenevad ning elupaiga kvaliteeti mõjutavad häiringud avalduvad nii ehitusetapis, tuulikute töötamise ajal kui ka lammutamisetapis. Ehitus- ja lammutamisetapiga kaasnevad häiringud (eelkõige müra) on lokaalsed (ei ulatu ehitusalast kaugele) ning mööduvad (häiringud lõppevad pärast vajalikke töid). Käsitiivaliste ja lindude puhul tuleb arvestada tuulepargi kasutusaegsete mõjude hulka lisaks kokkupõrkesuremuse ohtu ning barjääriefekti. Lindudel ja käsitiivalistel on oht tuulikuga kokkupõrkel end vigastada ning hukkuda. Tuulikutega kokkupõrkeohu vältimiseks peavad nad lendama tuulepargist mööda või kõrgemalt üle, mis vähendab teatud elupaikade kasutatavust või suurendab energiakulu. Barjääriefekt avaldab olulisemat mõju suuremate tuuleparkide puhul või juhul, kui tuulepark rajatakse lindude või nahkhiirte regulaarsele liikumisteele (nt rändeteele või igapäevasele lennuteele pesitsusala ja toitumisala vahel). Inimeste elukeskkonna heaolu seisukohalt on oluline tähelepanu pöörata tuulikute töötamisel müra ja varjutuse tekkele ning visuaalsetele muutustele maastikupildis. Tuulikute projekteeritud eluiga on umbes 20 kuni 30 aastat. Tuulikute eluea lõppedes on arendajal võimalik samadesse asukohtadesse püstitada uued tuulikud või tuulepark likvideerida ning anda alale mõni muu sobiv funktsioon (nt metsamaana kasutamine). Tuulepargi likvideerimisega kaasnevad mõjud on suures osas sarnased ehitusetapis avalduvate mõjudega, kuna kasutatakse sarnaseid protseduure ja seadmeid. Lammutustööde ajal avalduvad erinevad häiringud (masinate vibratsioon, müra ja inimhäiring), mis võib isendeid eemale peletada. Olenevalt töödest võib kaasnevaks mõjuks olla ka olemasolevate taimekoosluste ja elupaikade häving või/ja elupaikade kahjustamine. 6.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele KSH I etapi aruandes hinnatakse tuuleparkide rajamiseks sobivate alade valikul kavandatava tegevuse elluviimise mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele. Vaadeldavas asukohas taimede ja loomade populatsioonide kirjeldamiseks kasutatakse olemasolevaid andmebaase (nt EELIS, Maa-ameti geoportaal, metsaportaal). Mõju hindamiseks kasutatakse kvalitatiivseid hindamismeetodeid (ekspertarvamused, konsultatsioonid jms) ning viiakse läbi kaardianalüüse. Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 25 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Bioloogilise mitmekesisuse säilimine on tagatud vaid sellisel juhul, kui elupaigad ja liikide levikukohad on omavahel seotud ning toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna. Seetõttu on oluline hinnata planeeringu mõju valla rohevõrgustiku sidususele. Mõju rohevõrgustikule on käsitletud täpsemalt ptk-s 6.7. Tuulepargi arendamisega kaasnev mõju taimestikule on seotud ehitustöödega. Ehitustööde käigus hävitatakse tuulikute ehitusplatsidel ja tuulepargiga kaasneva taristu ehitusaladel olemasolev taimkate. Lisaks kahjustub ehitutööde piirkonnas taimkate (ehitusmasinate kasutamisel) tallamise tõttu. Kui arendataval alal kasvab mets, ei ole vajalik metsa raadamine kogu arendusalalt. Puud on vaja eemaldada vaid tuulikute ehitusplatsidelt ja vundamendialadelt ning tuulepargiga kaasneva taristu ehitusaladelt (teede koridorid, alajaama plats jne). Mõju taimestikule võib olla oluline juhul, kui tuulepargi arendusalale jäävad kaitsealused taimeliigid või kõrge väärtusega taimekooslused, nagu metsa vääriselupaigad, või inventeeritud loodusdirektiivi elupaigad. Tuulepargi infrastruktuuri täpse asukoha planeerimisega on võimalik olulist negatiivset mõju ära hoida. Tuuleparkide rajamisega kaasnev negatiivne mõju loomadele avaldub kõige tugevamalt ja selgemalt lindudele ning käsitiivalistele. Tuuleenergia arendamisega kaasnevaid negatiivseid mõjusid käsitiivalistele ja lindudele on kirjeldatud 6. peatüki alguses. Asukohavaliku analüüsiks koondatakse olemasolev andmestik eriplaneeringu ala linnustiku ja käsitiivaliste kohta. Olemasoleva andmestiku ja maastikukatte analüüsi põhjal tuvastatakse piirkonna linnustikule ja käsitiivalistele olulisemad alad. Andmelünkade täitmiseks teostatakse ekspertide poolt välivaatlusi. Koondatud andmestiku ja välitööde tulemusena leitakse koostöös ekspertidega tuuleparkide arendamiseks sobivaimad alad ning antakse hinnang tuulepargiala/-alade väljaarendamisega kaasnevale võimalikule mõjule linnustikule ja nahkhiirtele. Mõju lindudele ja käsitiivalistele võib olla oluline, kui tuulepargid jäävad lindude või käsitiivaliste peamistele rändekoridoridele või koondumispaikadele. Mõju linnustikule võib olla ka oluline, kui tuulepark takistab lindude lendu toitumisalale. Tuuleparkide arendamisega seonduv mõju metsloomadele on seotud eelkõige nende elupaikade ja liikumisteede säilimisega, mistõttu hinnatakse tuuleparkide arendamise mõju metsloomadele läbi rohevõrgustiku (analüüsides kavandatava tegevuse elluviimise mõju rohevõrgustikule). Lisaks antakse ka ülevaade kirjandusallikatest leitava informatsiooni kohta. 6.2 Mõju kaitsealadele, hoiualadele ning püsielupaikadele Eriplaneeringu alale ja selle lähedusse jäävad kaitsealad, hoiualad ja püsielupaigad (vt tabel 2). Eriplaneeringu koostamisel välistatakse tuulikute ja nendega seotud infrastruktuuri rajamist nimetatud looduskaitselistele objektidele. See omakorda tähendab, et ehitustöödega kaasnevad otsesed mõjud on neile välistatud. Siinkohal on silmas on peetud taimekoosluste, elupaigatüüpide, pinnase, maastiku hävingut. Kaudsete mõjude (veerežiimi muutus, müra jne) kohta antakse eraldi hinnang KSH aruandes, kui selgitatakse välja tuulepargialadele sobivaimad asukohad. Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 26 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 6.3 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele (Natura eelhindamine) Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele mõju avaldada ehk kas on nõutud asjakohase hindamise läbiviimine. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele on välistatud, ei ole vaja alustada asjakohase hindamise läbiviimist. Kui eelhindamine jätab vähimaidki kahtlusi kaasnevate ebasoodsate mõjude kohta, tuleb läbi viia asjakohane hindamine. Eelhindamine hõlmab endas järgmisi samme:  kindlakstegemine, kas projekt või kava on Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik;  mõjuala ulatuse määratlemine, sh teiste Natura ala ebasoodsalt mõjutada võivate projektide või kavade kirjeldamine ja iseloomustamine;  kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus, eelkõige kaitse-eesmärgiks seatud liikide ja elupaigatüüpide loetelu ning paiknemine alal;  tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine ja tuvastamine. Eelhindamise käigus arvestatakse üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele. 1. Kindlakstegemine, kas projekt või kava on Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik. Eriplaneeringu koostamise otsene eesmärk ei ole seotud Natura alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks. 2. Mõjuala ulatuse määratlemine. Mõjuala hõlmab kogu eriplaneeringu ala ning selle lähiala. 3. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus Tabelis 3 esitatakse eriplaneeringu alale ja selle lähedusse jäävate Natura alade iseloomustus. Tabelis on tärniga märgitud esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid ja liigid. Need on hävimisohus looduslikud elupaigatüübid, mille kaitsmise eest kannab Euroopa ühendus erilist vastutust, silmas pidades seda, kui suur osa nende elupaigatüüpide looduslikust levilast jääb Euroopa Liidu territooriumile. Ülevaade Natura alade paiknemisest Põhja-Pärnumaa vallas on esitatud joonisel 4. Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 27 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 4. Põhja-Pärnumaa valla haldusterritooriumil Natura 2000 võrgustiku alade ja eriplaneeringu ala paiknemine (alusandmed: EELIS, 30.09.2021). Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 28 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tabel 3. Eriplaneeringu alale ja selle lähedusse jäävad Natura 2000 alad ning nende iseloomustus. Natura ala Kaugus/paiknemine Kaitse-eesmärk8 Kirjeldus9 Ohutegurid6 Lavassaare Eriplaneeringu ala 3 ja Liigid, mille isendite elupaiku linnualal kaitstakse, on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), Linnuala hõlmab märgalakompleksi, mis hakkas kujunema ligi Kuivendamise kaugmõju, turba linnuala linnuala vähim niidurisla e niidurüdi e rüdi (Calidris alpina schinzii), soo-loorkull (Circus pygargus), väikeluik 7500 aastat tagasi Litoriinamerest eraldunud magedaveelise kaevandamine. (RAH0000084) vahemaa on ca 1,1 km. (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), rabapüü (Lagopus lagopus), laguuni soostumise tulemusel. Tänaseks küünib turbalasundi punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), väikekajakas (Larus minutus), paksus soostikus kuni 10 meetrini. Soostiku linnualal paikneva naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), väikekoovitaja (Numenius osa moodustavad Laisma, Kõima, Õepa, Maima ja Põhara phaeopus), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps rabalaamad koos neid eraldavate mineraalmaade, veekogude auritus), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), ning kitsaste madal- ja siirdesooribadega. punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Linnumängu Jääb eriplaneeringu I lisas nimetatud elupaigatüübid, mida loodusalal kaitstakse, on huumustoitelised järved ja Linnumängu loodusala on moodustatud rabade ja mitmesuguste Tundlik metsanduse ja loodusala alale 1. järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), vanad metsaelupaikade kaitseks. Loodusala koosneb neljast veerežiimi muutmise suhtes. (RAH0000282) loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja lahustükist. Kõige põhjapoolsemale lahustükile jääb Allipa raba ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning seda ümbritsevad metsad. Järgmisele lahustükile jääb Vanakaie siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). raba ning metsisele sobilikud metsaelupaigad. Kolmas lahustükk on Pidapa raba kaitseks. Kõige lõunapoolsem lahustükk on kaetud erinevate metsaelupaikadega, mis on samuti metsise elupaik. Mukri loodusala Piirneb eriplaneeringu I lisas nimetatud elupaigatüübid, mida loodusalal kaitstakse, on huumustoitelised järved ja Loodusala on metsadest ümbritsetud märgalakompleks. Ala Ala ohustaks veerežiimi muutus (RAH0000281) alaga 1. järvikud (3160), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja keskme moodustavad Mukri ja Ellamaa raba. Mukri raba on (kuivendamine). õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad kujunema hakanud preboreaalse kliimastaadiumi lõpul loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (umbes 10 000 – 9000 aastat tagasi) järve soostumisel ning on (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Eesti vanimaid soid. Mukri rabas leidub arvukalt älveid ja laukaid. Raba keskosas kõrgub puisraba, äärealadel aga kasvab siirde- ja madalsoomets. Pärnu jõe Piirneb eriplaneeringu I lisas nimetatud elupaigatüübid, mida loodusalal kaitstakse, on jõed ja ojad (3260), Pärnu jõe loodusala hõlmab Pärnu jõge ca 855 ha ulatuses. Potentsiaalne jõe reostus. loodusala alaga 1 ning jääb alale lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku Pärnu jõgi on üks suuremaid ja veerikkamaid jõgesid Eestis. Jõe (RAH0000027) 2. kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra suurimaks väärtuseks on kärestikulised ja kiirema vooluga kivise- fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). kruusase põhjaga jõelõigud, kus on säilinud jõe looduslik seisund. Tähtsamad lisajõed on Vodja, Esna, Reopalu, Prandi, Lintsi, Aruküla, Mädara, Käru, Vändra, Navesti, Kurina, Reiu ja Sauga jõgi. Saarjõe loodusala Piirneb eriplaneeringu I lisas nimetatud elupaigatüübid, mida loodusalal kaitstakse, on jõed ja ojad (3260), Loodusala territooriumil valdavad metsa- ja sooalad, mis Vähemal või rohkemal määral on (RAH0000278) alaga 2. sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), hõlmavad üle 90% alast. Loodusala keskmeks on Saarjõgi oma mõju avaldanud allikad ja allikasood (7160), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), ürgoru ja seda ümbritsevate metsa-aladega. Saarjõgi on Navesti kuivenduskraavid (mõju rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja lisajõgi, mille üldpikkus on 39 km ja valgala 184 km2. Loodusalale naabrusest) ning raied. Paiguti rabametsad (*91D0). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik jäävas osas on Saarjõgi valdavalt looduslikus sängis ning voolab ala tihedalt asustatud. võldas (Cottus gobio), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja kaunis kuldking (Cypripedium 5-6 meetri kõrguste kallaste vahel. calceolus). 8 Vastavalt 05.08.2004 vastu võetud Vabariigi Valitsuse korraldusele nr 615 “Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”. 9 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister), Keskkonnaagentuur. Andmed seisuga 13.09.2021. Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 29 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tabel 3 jätk... Natura ala Kaugus/paiknemine Kaitse-eesmärk5 Kirjeldus6 Ohutegurid6 Soomaa Jääb eriplaneeringu ala I lisas nimetatud elupaigatüübid, mida loodusalal kaitstakse, on huumustoitelised järved Tegemist on massiivse märgalade kompleksiga. Soomaa Maakasutuse vähenemine, loodusala 2 lähedusse ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), maastikud on oma arengu ja hüdroloogiliste tingimuste poolest metsamajandus, (RAH0000550) (minimaalne kaugus ca niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt- jaotatavad kolme gruppi: 1. Rabad, mis koos neid ümbritsevate puhkemajandus. 60 m) punanupuga niidud (6510), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja madalsoodega mõjutavad väga tugevasti ümbritsevate siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), alade veerežiimi ja teisi ökoloogilisi tingimusi. 2. Jõed ja jõgede rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja lammid. Jõgede lammidel asuvad väärtuslikud poollooduslikud rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0). kooslused ja lammimetsad. Madalamates lammiosades on levinud lammi-madalsood. 3. Mineraalmaa metsad ja niidud. II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), Need on kahest esimesest maastikutüübist välja jäävad tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik lendorav (Pteromys volans*), laialehine nestik mineraalmaa-alad, mille niiskusrežiim vaheldub väga kuivast (Cinna latifolia), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla patens), (luited) kuni märjani (kuivendatud metsad jääjärvetasandikel). laiujur (Dytiscus latissimus), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Soomaa linnuala Jääb eriplaneeringu ala Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse linnualal, on karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), (RAH0000082) 2 lähedusse piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), (minimaalne väike-konnakotkas (Aquila pomarina), sooräts (Asio flammeus), sõtkas (Bucephala vahekaugus ca 60 m) clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), väikepistrik (Falco columbarius), rabapistrik (Falco peregrinus), tuuletallaja (Falco tinnunculus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), rohunepp (Gallinago media), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), naerukajakas (Larus ridibundus), nõmmelõoke (Lullula arborea), sinirind (Luscinia svecica), mudanepp (Lymnocryptes minimus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), veetallaja (Phalaropus lobatus), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), roherähn e meltsas (Picus viridis), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), täpikhuik (Porzana porzana), jõgitiir (Sterna hirundo), händkakk (Strix uralensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Tellissaare Jääb eriplaneeringu I lisas nimetatud elupaigatüübid, mida loodusalal kaitstakse, on huumustoitelised järved Tegemist on kahest lahustükist koosneva suure Kuivendamise kaugmõju alale. loodusala alale 2. ja järvikud (3160), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150) märgalakompleksiga, kus raba (*7110) keskosas valdab lage (RAH0000305) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). peenar-älvesraba ja peenar-älves-laugasraba, raba põhja ja kirdeservas aga puismättaraba. Levinud elupaigatüüp on ka siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), mis hõlmavad loodusalast 24%, kattes 84 ha. Enamasti on tegu rabametsadega, mis ääristavad Tellissaare raba, lõunapoolsel lahustükil valdavad siirdesoometsad. Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 30 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 4. Eriplaneeringu mõju prognoosimine Natura aladele Lavassaare linnuala (RAH0000084) – tuulepargist tulenevad häiringud (eelkõige müra) võivad ulatuda linnualani ning halvendada linnualal elupaikade kvaliteeti. Samuti, kuna eriplaneeringu ala jääb linnuala lähedusse, on seal tuulepargi väljaarendamisel linnuala kasutavatel lindudel suur kokkupõrkeoht tuulikutega. Välistatud ei ole ka barjääriefekti teke. Kuna linnuala kaitse-eesmärgiks määratud linnuliigid on seotud märgalade elupaikadega, ei ole välistatud, et osad linnualal pesitsevad linnud käivad toitumas või puhkamas Maima rabas, mis jääb eriplaneeringu alale. Ebasoodne mõju ei ole välistatud ning KSH I etapis tuleb läbi viia asjakohane hindamine. Linnumängu loodusala (RAH0000282) – loodusala jääb eriplaneeringu alale. Kuigi tuulepargiga kaasnevate infrastruktuuride kavandamine loodusalale on välistatud, võivad ebasoodsat mõju loodusala kaitse- eesmärkidele avaldada ka loodusala piiril paiknevad infrastruktuurid. Eelkõige on võimalik ebasoodne mõju seotud loodusala piiril puude raadamisel valgustingimuste muutustega või kuivendamise kaugmõjuga. Ebasoodne mõju ei ole välistatud ning KSH I etapis tuleb läbi viia asjakohane hindamine. Mukri loodusala (RAH0000281) – loodusala piirneb eriplaneeringu alaga. Kuigi tuulepargiga kaasnevate infrastruktuuride kavandamine loodusalale on välistatud, võivad ebasoodsat mõju loodusala kaitse- eesmärkidele avaldada ka loodusala piiril paiknevad infrastruktuurid. Eelkõige on võimalik ebasoodne mõju seotud loodusala piiril puude raadamisel valgustingimuste muutustega või kuivendamise kaugmõjuga. Ebasoodne mõju ei ole välistatud ning KSH I etapis tuleb läbi viia asjakohane hindamine. Pärnu jõe loodusala (RAH0000027) – eriplaneeringu elluviimisega võib kaasneda täiendavate kuivendussüsteemide rajamine või olemasolevate rekonstrueerimine, mis võib kaasa tuua Pärnu jões settekoormuse suurenemise. Ebasoodne mõju ei ole välistatud ning KSH I etapis tuleb läbi viia asjakohane hindamine. Saarjõe loodusala (RAH0000278) – selles osas, kus loodusala piirneb eriplaneeringuga, jääb loodusalale elupaigatüüp 6430 niiskuslembesed kõrgrohustud. See elupaigatüüp hõlmab kõrgemakasvuliste soontaimedega rohustuid, mis palistavad kitsa ribana peamiselt jõekaldaid, kuid ka metsaservi. Omaette kooslustena need niiduribad kaitseväärtust ei oma, kuid nad moodustavad sageli puhverala väärtuslikuma tuumala ümber. Elupaigatüübi peamiseks ohuteguriks on kuivendamine. Kuivenduse mõju elupaigatüübile on välistatud, kuna eriplaneeringu ala ja loodusala lahutab tee, mille äärne ala on kuivenduse mõju all, mistõttu loodusala läheduses ei ole vajalik täiendavate kuivendustööde läbiviimine. Võimalike tuuleparkide arendamisega ei kaasne täiendavat kuivenduse mõju vaadeldavale elupaigatüübile. Ebasoodne mõju loodusala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele on välistatud. Soomaa loodusala (RAH0000550) – loodusala jääb eriplaneeringu ala lahustüki nr 2 lähedusse. Tuulepargi arendamisega kaasnevad kaudsed ebasoodsad mõjud, mis võivad taimestikule avalduda, on seotud veerežiimi ja valgustingimuste muutumisega. Loodusala ei piirne eriplaneeringu alaga ning nende vahele jääb Navesti jõgi (VEE1131600), mistõttu on võimalikud ebasoodsad mõjud loodusalale välistatud. Soomaa linnuala (RAH0000082) – tuulepargist tulenevad häiringud võivad ulatuda linnualani ning halvendada linnualal elupaikade kvaliteeti. Kuna eriplaneeringu ala jääb linnuala lähedusse, on seal tuulepargi väljaarendamisel linnuala kasutavatel lindudel suur kokkupõrkeoht tuulikutega. Välistatud ei ole ka Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 31 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus barjääriefekti teke. Ebasoodne mõju ei ole välistatud ning KSH I etapis tuleb läbi viia asjakohane hindamine. Tellissaare loodusala (RAH0000305) – loodusala jääb eriplaneeringu alale. Kuigi tuulepargiga kaasnevate infrastruktuuride kavandamine loodusalale on välistatud, võivad ebasoodsat mõju loodusala kaitse- eesmärkidele avaldada ka loodusala piiril paiknevad infrastruktuurid. Eelkõige on võimalik ebasoodne mõju seotud loodusala piiril puude raadamisel valgustingimuste muutustega või kuivendamise kaugmõjuga. Ebasoodne mõju ei ole välistatud ning KSH I etapis tuleb läbi viia asjakohane hindamine. 6.4 Mõju veekvaliteedile ja veerežiimile Eriplaneeringu alale jäävad veekogud on välja toodud tabelis 2. Tuulepargi arendamisega võib kaasneda ebasoodne mõju veekogudele kui ehitisi kavandatakse ehituskeeluvööndisse või kui ehitustegevuse käigus rajatakse uusi kraave, mis suunatakse olemasolevasse veekogusse. Detailse lahenduse planeerimisel on võimalik tuulepargiga kaasnevaid infrastruktuure paigutada selliselt, et ebasoodsat mõju veekogudele ei avalduks või et kaasnev mõju veekogudele oleks minimaalne. Kuna ehitustöid veekeskkonnas otseselt ei kavandata, ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevuse elluviimisel avaldub veekogudele oluline negatiivne mõju. KSH aruande I etapis hinnatakse kavandatava tegevuse mõju veekogudele, kui on selgunud asukoha eelvalikud tuuleparkide rajamiseks. Vajadusel määratakse veekogude seisundi kaitseks leevendusmeetmeid või tingimusi, millega tuleb detailse lahenduse väljatöötamisel arvestada. Eriplaneeringu alal asuvad märgalad. Tuulikute ja selle teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri rajamine märgaladele eeldab kuivenduskraavide rajamist. Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevat mõju märgaladele ja nende veerežiimile käsitletakse KSH I etapi aruandes, kui selguvad tuuleparkide rajamiseks sobivamad asukohad. Eriplaneeringu alale jäävad mitmed maaparandussüsteemid. Tuulepargi väljaarendamisel on vaja tagada olemasolevate maaparandussüsteemide jätkusuutlik funktsioneerimine. Kõik tegevused seoses maaparandussüsteemidega tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga. Eriplaneeringu alal varieerub põhjavee (esimese aluspõhjalise põhjavee) kaitstus ulatuslikult. Esineb nii suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud kui ka nõrgalt kaitstud alasid (Maa-ameti geoportaali 1: 400 000 geoloogilise kaardirakenduse andmed, 10.09.2021). Võimalik negatiivne mõju põhjaveele on eelkõige seotud avariiolukordadega. Avariiolukorrad on võimalikud tuulepargi ehitus-, kasutus- ja sulgemisetapil. Ehitustegevuse ja sulgemise etapil on eelkõige riskiks kasutavate ehitusmasinate kütuse või muu kemikaali lekked. Kasutusetapis võib suurimaks reostuse riskiallikaks pidada tuuleturbiini gondlis asuvas käigukastis kasutatavat õli (kokku kuni ca 400 l tuuliku kohta). Gondli purunemisel või ebaõige õlivahetuse korral võib õli sattuda pinnasesse ja halvimal juhul pinna- või põhjavette. Rahvusvahelise praktika põhjal tuulikutel selliseid vigu ei esine, samuti teostatakse õlivahetust spetsialiseeritud ettevõtete ja kvalifitseeritud spetsialistide poolt, mistõttu reostuse risk on suure tõenäosusega olematu. Õnnetuste tekkimise korral on peamine abinõu päästeteenistuse kiire reageerimine ja õlireostuse likvideerimine. Operatiivse info tuuleturbiini seisundist tagavad elektroonilised seire- ja juhtimissüsteemid ning tuulepargi haldajal peaks samuti olema õnnetusjuhtumite lahendamiseks vastav juhendmaterjal. Avariiolukordade tekkimise riski maandamiseks ehitusperioodil on ehitustöövõtja kohustatud järgima erinevatel tööetappidel ohutuseeskirju ning Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 32 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus välistama riske vastavate kavade ja märgistega. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning juhistele. Avariiolukorrad on erandid ning ei iseloomusta tavapärast olukorda. Tuuliku vundamendi lahendus sõltub eelkõige vaadeldava asukoha ehitusgeoloogilistest tingimustest. Pehmemates pinnastes on lisaks tavalisele raudbetoon vundamendile (mis üldjuhul ulatub 2-3 meetrit pinnasesse) vaja kasutada ka vaiasid. Vaiade arv ja mõõtmed olenevad samuti pinnase omadustest. Näiteks väga pehme pinnase puhul võivad vaiad ulatuda umbes kuni 30 m sügavuseni. Üldjuhul on vaiade läbimõõt keskmiselt ca 50 cm. Arvestades tuuliku vundamendi tehnilist lahendust ja mõõtmeid ei mõjuta see põhjavee liikumist või kvaliteeti. Igasuguste puurimistööde või muude maapinna sügavustes läbiviidavate tööde puhul on vajalik ehitustööde käigus tagada, et ei tekiks erinevate põhjaveekihtide vertikaalset segunemist. Tuulikute aluste rajamisel on tegu ehitustöödega, mis vastavad oma iseloomult tavapärastele ehitustöödele. Ehitustööde käigus tekkival vibratsioonil ei ole negatiivset mõju põhjaveele. Tuulikute rajamine ei oma püsivat mõju piirkonna elanike joogiveevarustusele, kuna ei toimu põhjaveetaseme alandamist ega kvaliteedi muutmist. 6.5 Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale Tuulepargi infrastruktuuride rajamine eeldab pinnasetöid. Näiteks uute teede rajamisel kooritakse kasvupinnas ja ehituseks mittesobiv pinnas ning asendatakse see teetammi koostises vajalike materjalidega. Pinnase hävimine piirdub tuulikute ehitusplatsidega ning tuulepargiga kaasneva taristu ehitusaladega ja seetõttu ei saa tuulepargi väljaarendamisel mõju pinnasele lugeda oluliseks. Antud teemat KSH I etapi aruandes rohkem ei käsitleta. Pärnu maakonna planeeringuga loetakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks küla või aleviku territooriumil paiknevat haritava maa, püsirohumaa ja püsikultuuride all oleva maa massiivi, mille boniteet on võrdne või suurem Pärnumaa põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist (35 hindepunkti). Lisaks sellele loetakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks massiivi, mille boniteet on maakonna põllumajandusmaa keskmisest boniteedist madalam, kuid millel paikneb maaparandussüsteem. Maakonnaplaneeringuga ei ole määratletud väärtusliku põllumajandusmaa massiivi minimaalset suurust. Pärnu maakonna planeeringu lahenduse järgi jäävad mitmed väärtusliku põllumajandusmaa massiivid eriplaneeringu alale. Eriti rohkelt asub väärtuslikke põllumajandusmaid eriplaneeringu alal 2 (joonis 5). Kui tuulepargiga kaasnev infrastruktuur jääb väärtuslikule põllumajandusmaale, kaasneb sellega otsene väärtusliku põllumaa häving ehitusalade ulatuses. Väärtuslike põllumajandusmaade säilitamine ja kaitse on vajalik toidujulgeoleku kindlustamiseks. Tänapäeva maailma suure ehitussurve tõttu väheneb pidevalt põllumaade pindala. Põllumaadele ehitiste kavandamine ei piirdu ainult toidu kasvatamiseks sobiva pinnase hävimisega, sellega võetakse ära ka eeldused ala uuesti kasutusele võtuks põllumajandusmaana. Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 33 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 5. Eriplaneeringu alade kattuvus väärtuslike põllumajandusmaadega vastavalt Pärnu maakonna planeeringule. Tuuleparkide arendamiseks kõige sobivamate asukohtade valikul arvestatakse väärtuslike põllumajandusmaadega. Väärtuslike põllumajandusmaadega arvestamine ei tähenda tingimata seda, et ehitamine neile oleks täielikult keelatud, vaid seda, et tuuleenergia arendamiseks sobivaimate asukohtade valikul leitakse selline lahendus, mis tagaks võimalikult suures ulatuses väärtuslike põllumajandusmaade säilimise. Tuulepargi rajamisega põllumaale ei kaasne terviklike põllumassiivide hävimine. Hävineb vaid see osa, mis jääb uute ehitiste (teed, tuuliku vundament, alajaam) alla. Kuna tuulikud peavad paiknema üksteisest teatud kaugusel, tähendab see seda, et suurem osa väärtuslikust põllumaast siiski säilib. Samuti tuleb arvesse võtta, et üks tegevus ei välista teist ehk tuulepargialal on võimalik üheskoos nii põllumajanduslik kasutus kui ka energia tootmine. Seetõttu eeldatavalt olulist negatiivset mõju Põhja-Pärnumaa väärtuslikele põllumajandusmaadele ei avaldu, sellegipoolest kuna väärtuslikud põllumajandusmaad on üheks tuulepargialade valiku kriteeriumiks on teema edasine käsitelemine KSH aruandes vajalik. 6.6 Mõju maastikule, sh väärtuslikule maastikule Tuulikud on maastikul domineerivad objektid, mis mõjutavad maastiku üldpilti. Eriplaneeringu alale jäävad väärtuslikud maastikud on välja toodud tabelis 2 ja joonisel 6. KSH I etapi aruande koostamisel viiakse läbi nähtavusanalüüs ja tuulepargi visualiseeringud (fotomontaaž). Visualiseeringud tehakse asukohtadest, kus nähtavusanalüüsi alusel on elektrituulikud nähtavad ning paikneb mõni avalikult kasutatav objekt (5 km raadiuses). KSH I etapi aruandes antakse eksperthinnang kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevale mõjule maastikule ning väärtuslikele maastikele. Mõju väärtuslikele maastikele hinnatakse lähtuvalt Pärnu maakonna planeeringus toodud maastike väärtuste kirjeldustest. Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 34 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 6. Eriplaneeringu alade kattuvus Pärnu maakonna planeeringus määratud väärtuslike maastikega. 6.7 Mõju rohevõrgustikule Maakonnaplaneeringu lahenduse järgi jääb eriplaneeringu alale 1 riigi väike tuumala (T7), maakonna väike tuumala (T9), riigi väike koridor (K7), kolm maakonna suurt koridori (K8) ning kolm maakonna väikest koridori (K9). Alale 2 jääb riigi väike tuumala, kolm maakonna väikest tuumala, maakonna suur koridor ja kuus maakonna väikest koridori (joonis 7). Alale 3 jääb maakonna väike tuumala, maakonna suur tuumala (T8) ja kuus maakonna väikest koridori. Joonis 7. Põhja-Pärnumaa rohevõrgustiku (vastavalt Pärnumaa maakonna planeeringule) kattuvus eriplaneeringu alaga. Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 35 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Maakonnaplaneeringu lahendust täpsustab kohaliku omavalitsuse üldplaneering. Kuigi Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering on alles eelnõu koostamise etapis, tehakse üldplaneeringu koostajaga tihedalt koostööd, et võimalikult palju arvestada üldplaneeringuga täpsustatavat rohevõrgustikku eriplaneeringus. Tuulepargi püstitamine eeldab elektrituulikute juurde hooldusteede rajamist. Kuna tuulikud peavad paiknema üksteisest teatud kaugusel (vahemaa sõltub rajatavate tuulikute parameetritest), tähendab see seda, et tuulepargi väljaehitamisel moodustub vaadeldavasse asukohta üsna suur teede võrgustik. Kui teed läbivad rohevõrgustiku koridore või tuumalasid, kahjustab see otseselt rohevõrgustiku sidusust. Rohevõrgustiku sidusust mõjutavad ka tuulikutega kaasnevad häiringud. Tuulikute olemasolu ja nende töötamisega kaasnev müra, vibratsioon ning varjude liikumine võib häirida liike ning viia selleni, et liigid väldivad edaspidiselt tuuleparki ja selle lähiümbrust. Eriti pelglike liikide puhul võib see tähendada näiteks seda, et tuulepargi vahetus läheduses paiknev rohevõrgustiku koridor enam ei toimi või tuumala väärtus kahaneb. KSH I etapi aruandes hinnatakse mõju rohevõrgustikule. Pidades silmas rohelise energia arendamise eesmärke, ei ole rohevõrgustikus tuulepargi rajamise või ehitustegevuse keeldu proportsionaalne rakendada. Tuulikupargi mõju rohevõrgustikule sõltub nii rohevõrgustiku elemendi olemusest kui ka tuulikupargi reaalsest ruumilis-tehnilisest lahendusest. Rohevõrgustiku sidususe ja toimise tagamiseks tuleb välja töötada vajalikud meetmed tuuleparkide detailse planeeringulahenduse väljatöötamisel, mille jaoks antakse suunised KSH I etapi aruandes. 6.8 Mõju õhukvaliteedile Tuulepargiga kaasnev mõju õhukvaliteedile on seotud selle füüsikalise mõjutamisega ehk müraga. Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli. Tuuliku poolt tekitatav müra jaotatakse kaheks: aerodünaamiline müra, mida tekitab tiivikulaba liikumine ja tuul ning mehaaniline müra, mida tekitab elektrituuliku generaator ja käigukast. Tuulikute puhul on inimesele kuuldav ja suurimat müra põhjustab peamiselt tuuliku labade tekitatav kesksageduslik müra, teiste müraallikate osatähtsus on väike. Labade tekitatavat sahinat täielikult vältida ei ole võimalik. Mürataset saab vähendada nt rootori pöörete arvu vähendamisega. Vaiksema tuule korral on pöörete arv väiksem ja sellega koos ka müratase madalam. Tuule kiiruse kasvamisel pöörete arv suureneb, samas tugevneb ka looduslik mürafoon. Müraemissioon suureneb tuuliku mootori võimsuse suurenemisel. Eestis on keskkonnamüra normväärtused kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitletavad nõuded. Eraldi normatiivid on kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Tööstusmüra nimetatud määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad, sh elektrituulikud. Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 36 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:  I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad;  II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad, rohealad;  III kategooria – keskuse maa-alad;  IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad. Elamumaad ja maatulundusmaal asuvate elamute õuealad loetakse müra hindamisel II kategooria aladeks. Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi:  müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;  müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Tabel 4. Tööstusmüra normtasemed (päeval kl 07.00-23.00/öösel kl 23.00-07.00, dBA). Ala kategooria I kategooria - II kategooria - III kategooria - IV kategooria - virgestusrajatiste haridusasutuste, keskuse maa- ühiskondlike üldplaneeringu maa-alad ehk tervishoiu- ja alad hoonete maa- alusel vaiksed alad sotsiaalhoolekande- alad asutuste ning elamu maa-alad, rohealad Müra sihtväärtus 45 / 35 50 / 40 55 / 45 Müra piirväärtus 55 / 40 60 / 45 65 / 50 Atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenevalt tuleb tuuleparkide kavandamisel üldjuhul lähtuda müratundlike alade suhtes piirväärtuse tagamise vajadusest. Tööstusmüra piirväärtus II kategooria aladel (elamumaadel ja hajaasustuses maatulundusmaal asuva elamu õuealal) on päeval (07.00-23.00) 60 dB(A) ja öösel (23.00- 07.00) 45 dB(A). Sihtväärtuse rakendamise vajadus on keskkonnaministri 16.12.2016 määruse kohaselt nr 71 üksnes väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatava seni hoonestamata uue müratundliku ala puhul, kusjuures müratundlikuks loetakse ala, mis on üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ja millele on kehtestatud müra normtasemed. Õigusakti definitsiooni järgi tuleb olemasolevate müratundlike alade puhul lähtuda seega piirväärtuse tagamise vajadusest. Samas tuleb meeles pidada, et sihtväärtuse tagamise vajadus on siiski pärast 2002. aastat 10 realiseeritud müratundlike alade planeeringutele, mis on juba pidanud arvestama oma tegevuse planeerimisel taotlustasemetega või kellel oli toona õigustatud ootus taotlustaseme tagamise osas 11. Samas võiks uute tuulikute kavandamisel seada siiski eesmärgiks kõikide müratundlike alade suhtes rangeimate nõuete ehk välisõhus leviva müra sihtväärtuse tagamine, mis tagab head tingimused lähimatel müratundlikel aladel. II kategooria alade tööstusmüra sihtväärtus on 50 dB 10 Siis jõustus sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“). 11 Varasemalt oli sihtväärtuse asemel taotlustase. Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 37 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus päeval ja 40 dB öösel. Kuna tuulikud töötavad ööpäevaringselt, saab määravaks mürataseme vastavuse tagamine öistele ehk rangematele nõuetele (40 dB). Müra normtasemete tagamiseks vajalik vahemaa tuulikute ja elamumaade vahel oleneb tuulikute konkreetsest asetusest (olenevalt, mis suunas on tuulikud rohkem lähestikku gruppides ja seega suurema koosmõjuga). Üldjuhul piisab müra normtaseme täitmiseks üksikute tuulikute korral ca 300-500 meetrist. Tuulikute gruppide korral on puhverala vajadus suurem: ca 500-800 m. Tuulepargi ehitamise ja lammutamise etapiga kaasneb tavaline ehitustegevuse müra, mille allikaks on eelkõige ehitamise ja lammutamise käigus kasutatavad masinad. Tegemist on lühiajalise ja pöörduva mõjuga, st tavapärasest suurem müra esineb ainult ehitus- või lammutusperioodil ning tegevuste lõppemisel see lakkab. Ehitustegevuse ajaks on vastuvõtja juures kehtestatud piirväärtused öisele ehitusmürale. KSH I etapi aruandes tehakse tuulepargi käitamisaegne müraanalüüs, mis sisaldab müra leviku modelleerimist (mürakaart) lähtudes arenduse müraallikatest (tuulikutest) ja ümbritseva keskkonna andmetest, müraalasest olukorrast ning analüüsiga seotud asjakohastest kirjeldustest. Mürakaardid koostatakse kasutades spetsiaaltarkvara WindPro. Lisaks antakse kvalitatiivne kirjelduslik hinnang (ilma mürakaardita) ehitusaegsele mürale (ilma mürakaardita) ning võimalikule kumulatiivsele müra koosmõju tekkimisele piirkonnas juba olemasolevate objektidega (nt riigiteed, karjäärid) ning piirkonnas planeeritavate tuuleparkidega (vt ptk-i 6.16). KSH I etapi aruandes käsitletakse ka madalsageduslikku müra. 6.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule Mõju inimese tervisele on seotud eeskätt tuulikute lähedal elavate inimeste ja tuulikute töötamisest tuleneva müra võimaliku mõjuga. Tuulikud paigutatakse reeglina tundlikest aladest, sh elamualadest, sellisele kaugusele, mis välistab inimeste elukohas tervist otseselt kahjustava müra esinemise ja tagatakse keskkonnanõuete täitmine. Arvestades, et müra normtasemed on kehtestatud inimeste tervise kaitset ning põhjendatud häiringuid silmas pidades, tuleb müra normtasemetele vastavad olukorrad lugeda vastuvõetavaks. Samas võib siiski välja tuua, et ka normtasemele vastav müra on tajutav, seda eelkõige müra levikut soodustava tuule suuna korral) ehk müra normtasemele vastav olukord ei taga siiski täielikku vaikust ja häirimise intensiivsus on üsnagi subjektiivne (inimeste tundlikkus ja vastuvõtlikkus mürale on erinev). KSH I etapi aruandes käsitletakse tuulikutest tuleneva müra, sh madalsagedusliku müra mõju inimesele tuginedes teaduskirjandusele ning olemasolevates tuuleparkides läbiviidud uuringutele. Tuulikuparkide kavandamisel tuleb arvesse võtta ka varjutuse ning valguse vilkumise ja peegelduste esinemist, kuna tegu võib olla elanike jaoks häiriva nähtusega. Peegeldused tekivad, kui päike peegeldub hetketi tuuliku labadelt ja põhjustab teatud vaatluspunktis ebameeldivat helkimist. Peegeldused on tingitud labade materjalist, selle ärahoidmiseks kasutatakse kaasaegsete tuulikute puhul matte pinnatöötlusmeetodeid. Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 38 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tuulikute pöörlevad labad põhjustavad liikuvaid varje, mis võivad olla inimestele häirivad. Varjutamise esinemiseks peab tuulik asetsema vaatleja ja päikesega (päikesekiirtega) ühel joonel. Varjude ulatus on seda suurem, mida madalamalt päike paistab. Seega on varjutus kõige ulatuslikum hommiku- ja õhtutundidel ning talvisel perioodil. Samas suvel on varjude potentsiaalne kestvusaeg suurim (päev on pikem). Arvestades meie laiuskraadil esinevat päikese liikumist taevavõlvil, ei tekita tuuleturbiinid kunagi varju tuuliku tornist lõunas. Varjutus esineb kõige kaugemale ulatuvalt lääne- ja idakaares. Kõige suurem on varjutuse summaarne kestvus tuuliku vahetus läheduses tornist loode, põhja ja kirde suunas. Häirivat varjutust ei esine, kui puudub otsene päikesekiirgus (ilm on pilves). Eestis puuduvad varjutuse esinemisele kehtestatud normid või üldtunnustatud juhendid. Senini on tuulikuparkide varjutuse hinnangutes heaks tavaks saanud järgida Euroopas kehtivaid normatiive/juhendmaterjale. Saksamaal kehtiva juhendi alusel, mida arvestavad üldjuhul ka teised Kesk- ja Lõuna-Euroopa riigid, loetakse vastuvõetavaks maksimaalselt kuni 30 tundi aastas või 30 minutit päevas maksimaalset summaarset varjutamise kestust ühel hoonestusalal. Maksimaalse kestvuse ehk nn halvima olukorra puhul arvestatakse, et tuulikud töötavad kogu aeg ja päike paistab päikesetõusust päikeseloojanguni pidevalt. Rootsis ja Taanis järgitakse nõuet, mille kohaselt ei tohi uute tuulikuparkide planeerimisel elamualadel ületada 8 või 10 tunnist reaalset summaarset varjutamise kestvust aasta jooksul. Reaalse varjutuse kestvuse arvutamisel arvestatakse otsese päikesepaiste kestvust meteoroloogiajaamade vaatlusandmete alusel ning tuulikute töötamise aega eri tuulesuundade (ehk tuuliku tiiviku paiknemist) ning tuulevaikuse esinemise alusel. KSH I etapi aruande koostamise käigus viiakse läbi varjutuse modelleerimine kasutades selleks tarkvara WindPro. Kuna Eestis varjutusele normväärtus ning kinnitatud arvutusmetoodika puudub, siis koostatakse indikatiivsed varjutuskaardid nii halvima võimaliku kui ka reaalselt tõenäolise varjutusaja kohta. Hinnang tuulikutest tuleneva võimaliku vibratsiooni tekkele antakse KSH I etapi aruandes tuginedes teaduskirjanduse andmetele. 6.10 Asjakohased sotsiaal-majanduslikud ja kultuurilised mõjud Alljärgnevalt antakse ülevaade eriplaneeringu elluviimisega kaasnevatele asjakohastele sotsiaal- majanduslikele ja kultuurilistele mõjudele. Täpsemalt käsitletakse kõiki alltoodud teemasid KSH I etapi aruandes. Mõju kinnisvarale ja maakasutusele Arvestades kogu tuulepargi pindala jääb vaid väike osa kasutatavast maast otseselt plaanitavate rajatiste alla. Enamus maa-alast säilib tuulepargis senisel kujul ning seda on võimalik kasutada ka edaspidi sihtotstarbeliselt. Tuulepargi käitamisel on võimalik nii metsamajandusliku kui ka põllumajandusliku kasutuse jätkamine. Juhul kui tuulikute eluea lõppedes on maaomanikul või arendajal maa-ala arendamiseks muid soove, saab tuulikupargi likvideerida ja anda alale muu sobiva funktsiooni. Kuigi tuuleparkide mõju kinnisvara hindadele ei ole palju uuritud, on läbiviidud uuringutes tuvastatud, et kinnisvara väärtuse vähenemist võib täheldada tuulepargi arendamise perioodil, samas kui tuulepargi käitamise perioodil olulist negatiivset mõju kinnisvara hindadele ei esine. Kinnisvara hinna väärtuse langust Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 39 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus põhjustab eelkõige inimeste teadmatus ja/või hirm elektrituulikute mõjude suhtes. Tuuleparkide rajamisega kaasnevat võimalikku mõju kinnisvara hindadele hinnatakse KSH I etapi aruandes, lähtudes Eesti ja välisriikide praktikast ning läbiviidud uuringute andmetest. Mõju piirkonna arengule, sh ettevõtlusele ja tööhõivele Tuulepargi rajamisega koos kaasneb erinevate töökohtade loomine, mis on seotud tuulepargi püstitamise ja töötamisega. Samas töökohtade arvukas teke konkreetselt planeeringuala piirkonna elanikele ei ole garanteeritud. Paljud tuulepargiga kaasnevad uued töökohad vajavad spetsiaalväljaõpet. KSH I etapi aruandes käsitletakse täpsemalt, missugused töökohad tuulepargi rajamisega kaasnevad ning millist mõju omab eriplaneeringu elluviimine kohalikule tööhõivele. Tuulepargi lähedusse jäävatel ettevõtetel tekib võimalus saada otseliini kaudu tuulepargist elektrit ilma võrgutasu maksmata. KSH I etapi aruande antakse täpsem ülevaade, kus otseliini rajamise võimalus võiks tekkida. Tuulepargi rajamisega kaasneb vajadus rajada uusi või rekonstrueerida olemasolevaid teid, millel on positiivne mõju piirkonna infrastruktuurile. Koostöös valla ning kohalikega on võimalik välja selgitada, milliste teede rekonstrueerimine on vajalik valla ja kohalike elanike seisukohast ning mis teed oleksid olulised ka juurdepääsu rajamiseks tuuleparkidele. Asukoha eelvaliku tegemisel analüüsitakse valitud alade juurdepääse ning seatakse teede rajamise suunised detailses lahenduses tehtavatele töödele. Asukoha eelvaliku etapis ei määrata kohalike teede asukohti ja nende ristumiskohti riigiteedega ega oluliselt ümberehitatavaid riigitee lõike või ristmikuid, seda tehakse detailses lahenduses kui on selgunud tuulikuid teenindavate teede täpsem paiknemine. Kohalikule piirkonnale sotsiaal-majandusliku kasuna võib välja tuua rahalise kompensatsiooni. Rahaliste kompensatsioonimehhanismide määramine ei ole KSH ülesanne. KSH I etapi aruandes antakse üldised suunised kompensatsioonimehhanismide välja töötamiseks EP detailse lahenduse etapis. Kohaliku kasu käsitluse puhul arvestatakse, et Rahandusministeeriumi poolt on väljatöötamisel vastavad juhendmaterjalid, mida hindamisel võimalusel (st nende valmimisel) arvestatakse. Kultuurilised mõjud KSH I etapi aruandes hinnatakse võimaliku tuulepargi või võimalike tuuleparkide mõju Soomaa piirkonna väärtustele. Täpsemalt hinnatakse, kas tuulikutest tingituna visuaalse maastikupildi muutumine võib negatiivselt mõjuda puhkealale, põhjustades puhkeväärtuse langemist ja väiksemat huvi piirkonna külastamise vastu. Selle hindamiseks koostatakse KSH I etapi aruandes nähtavusanalüüs ja visualiseeringud Soomaa rahvuspargi enam külastatavatest kohtades (näiteks Soomaa jõed ja kaldaalad, RMK külastuskohad). 6.11 Mõju kultuurimälestistele Eriplaneeringu mõjualale jäävad kultuurimälestised on nimetatud tabelis 2. Joonisel 8 on näidatud kultuurimälestiste paiknemine Põhja-Pärnumaa vallas ning eriplaneeringu alal. Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 40 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 8. Kultuurimälestiste paiknemine Põhja-Pärnumaa vallas ning eriplaneeringu alal (alusandmed: Maa- ameti geoportaal, 30.09.2021). Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille mõte on tagada mälestiste säilimine ajalooliselt väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist väärivas keskkonnas ning vältida mälestist ja ümbritsevat keskkonda kahjustavaid tegevusi. Kui kinnismälestisele või selle kaitsevööndisse soovitakse ehitada või rajada teid, liine, trasse vm, tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Kui tuulepargiga kaasnevaid ehitisi kultuurimälestiste kaitsevööndisse ei kavandata, võib eeldada, et negatiivne mõju neile puudub. Tuuleenergia arendamisel on vaja tagada kultuurimälestiste säilimine olemasolevas seisundis. KSH I etapi aruandes hinnatakse kavandatava tegevuse mõju kultuurimälestistele. Lisaks jääb eriplaneeringu alale mitmeid pärandkultuurobjekte, mis ei ole küll kaitse all, aga mida tuleks tuuleparkide arendamisel kultuuripärandi säilimiseks arvesse võtta. 6.12 Mõju maavaravarudele Eriplaneeringu alale jäävad maardlad on esitatud tabelis 2 ja kujutatud joonisel 9. Vastavalt maapõueseaduse § 14 lg 2 on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutav tegevus lubatud üksnes Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse nõusolekul. KSH läbiviimisel ja eriplaneeringu koostamisel arvestatakse maapõueseaduses sätestatuga. Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 41 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 9. Eriplaneeringu alale jäävad maardlad (Maa-ameti geoportaal, 14.09.2021). 6.13 Jäätmeteke Tuulikupargi ehitusetapis tekkivad jäätmed on seotud tavapärase ehitusprotsessiga. Ehitustegevusega kaasnevad jäätmed, nagu freespuru või väljakaevatavad pinnased, on taaskasutatavad. Tööde käigus tekkiv praht ja muud jäätmed käideldakse vastavalt kehtivatele nõuetele, mistõttu olulist negatiivset keskkonnamõju jäätmetekkest ei avaldu. Tuulikuid on vaja töötamise käigus hooldada. Hoolduste ja paranduste käigus tekkivate jäätmete kogus on väga väike. Tuulikute projekteeritud eluiga on umbes 20 kuni 30 aastat. Tuulikute eluea lõppedes on maaomanikul/arendajal võimalik samadesse asukohtadesse püstitada uued tuulikud või tuulepark likvideerida ning anda alale mõni muu sobiv funktsioon (nt metsamaana kasutamine). Amortiseerunud tuulikute demonteerimine on tuulepargi omaniku kohustus. Umbes 85–90% demonteeritud tuulikust läheb taaskasutusse. Sealhulgas tornid, vundamendid ja generaatorid. Suur osa materjalidest koosneb betoonist, terasest ja malmist, mida on lihtne taaskasutada. Turbiinilabade puhul on ringlussevõtt keerulisem, sest labades on kasutatud komposiitmaterjale. Kuna tuuleparkide arendamisel toimub jäätmete käitlemine vastavalt seadusandlusele ja heale tavale, siis ei saa eeldada olulise mõju tekkimist ja rohkem KSH aruandes ei käsitleta. 6.14 Mõju kliimamuutustele Kliimamuutuste all mõeldakse eelkõige kasvuhoonegaasidest põhjustatud globaalse keskmise temperatuuri tõusu, mis omakorda toob kaasa mitmeid teisi muutusi. Maismaa ja merealade temperatuuri tõus toob kaasa Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 42 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus liustike sulamise, maailmamere taseme tõusu, muutuse sademete hulgas ja jaotuses maailmas, mis omakorda mõjutab väljakujunenud ökosüsteemide toimimist. Kuna inimene on sõltuvuses ökosüsteemide poolt pakutavatest teenustest, mõjutavad kliimamuutused kaudselt või otseselt ka inimeste sotsiaalset ja majanduslikku seisukorda. Euroopa Liidu (lühend EL) eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus – kasvuhoonegaaside netonullheitega majandus. See eesmärk on Euroopa rohelise kokkuleppe keskmes ja kooskõlas Pariisi kokkuleppe alusel võetud ELi kohustusega võtta kasutusele ülemaailmseid kliimameetmeid. Euroopa pikaajaline strateegiline visioon kliimaneutraalsusest on esitatud Euroopa Komisjoni teatises “Puhas planeet kõigi jaoks” (28.11.2018). Eesti Vabariigi Valitsus kiitis 3.10.2019 heaks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise kohta, milles Eesti toetas põhimõtteliselt kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist Euroopa Liidu üleselt aastaks 2050. Taastuvatest energiaallikatest pärit elektrienergia osatähtsuse suurendamine loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Seega aitab tuuleparkide rajamine kliimamuutuste mõjusid leevendada. Kuigi tuulepargi rajamisega metsamaale kaasneb metsa raadamine, mis mõjutab süsiniku talletamist ja sidumist, siis nagu eelnevalt öeldud, piirdub raadamine tuulepargiga kaasneva taristu ehitusaladega, mis moodustavad väikse osa kogu tuulepargialast. Enamus tuulepargi maa-alast säilib senisel kujul ning seda on võimalik kasutada ka edaspidi metsamajanduslikul eesmärgil. Kui ühelt poolt on vajalik hinnata kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele, siis teiselt poolt on vajalik tähelepanu pöörata ka kliimamuutustega kohanemisele ning sellele, kuidas prognoositavad kliimamuutused võivad planeeritavat tegevust omakorda mõjutada. Seetõttu antakse KSH I etapi aruandes üldine hinnang ka kliimamuutuste mõjust tuuleparkide toimimisele. 6.15 Muud mõjud Tuulegeneraatoreid seostatakse mobiili-, raadioside- ja televisioonisignaali häiringutega. KSH-s selgitatakse täpsemalt tuulepargi võimalikku mõju mobiilsidele, tuginedes sideoperaatorite senisele praktikale ja kogemusele ning kättesaadavale teaduskirjandusele. KSH I etapi aruandes hinnatakse tuuleparkide väljaarendamise mõju teede võrgustikule, arvestades ehitustööde ajal liikluskoormuse kasvu olemasolevatele teedele ning uute juurdepääsuteede rajamise vajadust. KSH aruandes käsitletakse võimalike tõrgete ja avariiolukordade esinemise võimalikkust ning tagajärgi ja kirjeldatakse meetmed, millega on võimalik negatiivset keskkonnamõju leevendada või vältida. Tuulikud on tehnoseadmed, mille puhul võib ette tulla tehnilisi häireid. Tehnilise rikke tagajärjel on üheks võimalikuks ohuteguriks tuuliku süttimine. Võimalikuks riskifaktoriks on ka tuulikute tiivikute jäätumine ja tiivikult suurel kiirusel lahti murduvate jääkamakate oht. Lisaks käsitletakse KSH aruandes võimalikku reostusohtu (reostusohust on räägitud ka ptk-s 6.4). Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 43 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 6.16 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega Kumulatiivsed mõjud võivad tekkida seoses teiste tuuleenergia arendusprojektidega eriplaneeringu ala ümbruskonnas. Põhja-Pärnumaa eriplaneeringu LS ja KSH VTK koostamise hetkeks (seisuga 14.09.2021) on teada Põhja-Pärnumaa vallas ja sellega piirnevatel aladel järgnevad tuuleenergeetika arendusprojektid:  Tootsi Suursoo tuulepargi teemaplaneering - Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu I etapp kehtestati 05.07.2016 Vändra Vallavolikogu määrusega nr 11. Teemaplaneering täpsustab ja täiendab Vändra valla Kaisma piirkonna üldplaneeringut „Kaisma valla üldplaneering“ (kehtestatud 2009) tootmismaa (elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa); haljasala ja parkmetsa maa ja loodusliku haljasmaa (turismi-, matka- ja väljasõidukoha maa; virgestusmaa) ja mäetööstusmaa (turbatööstusmaa) osas. Teemaplaneeringu I etapi lahenduses on tuulikute perspektiivsed asukohad teada;  Tori valla põhjaosa eriplaneering - Tori Vallavolikogu algatas 21.01.2021 otsusega nr 303 Tori vallas tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ning planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise. Algatamisel teadaolev planeeringuala paikneb Tori valla põhjaosas ja on ligikaudu 202 km 2 suurune. Eriplaneeringu LS ja KSH VTK on seisuga 14.09.2021 koostamisel;  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering - Tori Vallavolikogu algatas 19.08.2020 otsusega nr 252 kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise. Pärnu Linnavolikogu algatas 18.06.2020 otsusega nr 51 kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise. Nimetatud eriplaneeringute alad on üksteisega külgnevad, mistõttu koostatakse planeeringulahendus ja keskkonnamõju strateegiline hindamine neile ühiselt. Eriplaneeringuid koostatakse õiguslikult mõlemas omavalitsuses eraldi, kuid tegelikult ühildatakse tegevusi võimalikult palju. Seisuga 14.09.2021 on valminud eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus;  Lääneranna tuuleparkide eriplaneering - Lääneranna Vallavolikogu 14.05.2020 otsusega nr 197 algatati Lääneranna vallas elektrienergia tootmiseks rajatavatele tuuleparkidele sobivate arendusalade leidmiseks, tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering ning planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Algatamisel teadaolev planeeringuala on kogu Lääneranna valla territoorium suurusega 1362,67 km2. Põhja- Pärnumaa eriplaneeringu LS ja KSH VTK koostamise hetkeks (seisuga 14.09.2021) on valminud eriplaneeringu LS ja KSH VTK, kus on välja toodud planeeringualas tuuleenergeetika arendamiseks eelvaliku alad;  Tori vald ja Põhja-Pärnumaa vald on algatanud detailplaneeringu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika arendusaladel P9 ja P10 - Põhja-Pärnumaa vallavolikogu algatas möödunud aasta detsembris Rahnoja ja Vihtra tuulepargi detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise elektrituulikute arendusalal P9 ja P10. Kuna mõlemasse valda soovitakse Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 44 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus elektrituulikute arendusaladele tuulikuid rajada, käsitletakse neid alasid ja kavandatavaid tuuleparke ühtse tervikuna ning koostatakse tuuleparkide detailplaneering arendusala P9 ja P10 hõlmavale tuulepargile või tuuleparkidele. Arendusaladele kavandatavate elektrituulikute arv, tehnilised parameetrid, tuulikute ja nende toimimiseks vajalike tehnovõrkude täpsed asukohad selguvad detailplaneeringu käigus. Põhja-Pärnumaa eriplaneeringu LS ja KSH VTK koostamise hetkeks (seisuga 14.09.2021) ei ole teada detailplaneeringu koostaja. Lisaks on teada, et Türi valla ja Kehtna valla üldplaneeringu eelnõude lahenduses nähakse ette potentsiaalsed alad tuuleparkide arendamiseks, kus on võimalik edasi uurida tuulikupargi rajamise võimalusi ja tingimusi detailplaneeringu etapis. Türi valla üldplaneering ja KSH koostamine algatati Türi Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 56. Kehtna valla üldplaneeringu koostamine ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine algatati Kehtna Vallavolikogu pool 21.11.2018 otsusega nr 69. Koosmõjude hindamise ulatus ja täpsusaste oleneb nimetatud tuuleenergia arendusprojektide menetlusetapist ehk info olemasolust ning projektide lahenduste täpsusastmest. Mõjuvaldkonnad, kus mõjude kumuleerumine võib esineda, on visuaalne mõju, müra ja barjääriefekt, mis avaldavad mõju loomastikule (sh lindudele ja käsitiivalistele ja rohevõrgustikule üldisemalt). Visuaalse ja müra mõju kumuleerumine on võimalik, kui arendatavad tuulepargid rajatakse üksteise lähedusse. Hinnang, kas visuaalse või müra mõjude kumuleerumine on tõenäoline, antakse KSH aruandes, kui on selgunud eriplaneeringu alal tuuleparkide arendamiseks sobivaimad asukohad. Kui mõjude kumuleerumine on tõenäoline, arvestatakse seda mõjude üldises hinnangus. Kumuleeruv mõju linnustikule ja rohevõrgustikule võib avalduda ka sellisel juhul, kui eraldi arendatavad tuulepargialad ei asu lähestikku. KSH aruandes arvestatakse rohevõrgustikule ja linnustikule mõju hindamises võimaliku kumulatiivse mõjuga. Analoogne kehtib ka olemasolevate objektide (nt riigiteed, karjäärid jne) suhtes, mille puhul on koosmõju hindamine vajalik ning põhjendatud. Rail Baltic raudtee Rail Baltic raudtee trassi koridori määramiseks Pärnu maakonnas on koostatud Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine". Planeering kehtestati 13.02.2018 Riigihalduse käskkirjaga nr 1.1-4/10. Planeeringu kohaselt läbib Rail Baltic raudtee trassi koridor Põhja-Pärnumaa valda (joonis 10). Planeeritud trassikoridori laiuseks hajaasustuses on määtatud 350 m, mis koosneb raudtee rajamiseks vajaminev maa ja raudtee kaitsevööndist (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruumist, et võimaldada projekteerimise käigus raudtee asukohta täpsustada. Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 45 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 10. Rail Baltic raudtee trassi paiknemine võrreldes eriplaneeringu aladega (Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine", kehtestatud 13.02.2018). Joonisel 10 on näha, et Rail Baltic raudtee trassi asukoht jääb Põhja-Pärnumaa eriplaneeringu aladest kaugele. Vähim vahemaa raudtee trassi koridori ja eriplaneeringu ala vahel on ca 5 km. Selliste vahemaade juures on müra osas kumulatiivse mõju teke välistatud. Kuna Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" lahenduse järgi lõikab Rail Baltic raudtee läbi mitmest rohevõrgustiku koridorist ning eriplaneeringu aladel tuuleparkidele sobivaimate asukohtade määramisel ei ole välistatud tuuleparkide rajamine rohevõrgustiku elementidele, on vajalik KSH I etapi aruandes hinnata planeeringu lahenduste (Rail Baltic raudtee ja eriplaneeringuga määratavate tuuleparkide) kumulatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele. Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu- Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,0 Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu- Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,0” kehtestati 01.10.2012 Pärnu maavanema korraldusega nr 529. Teemaplaneeringu eesmärk on rahvusvahelise maantee Via Baltica trassikoridori asukoha määramine. Teemaplaneering täpsustab Pärnu maakonna planeeringus kavandatud Via Baltica maantee klassi ja trassikoridori (ka ümbersõitude) asukohta Rapla ja Pärnu maakonna piirist (km 92) kuni Häädemeeste ristmikuni (km 170). Pärnu maakonna piirist kuni Valga-Uulu ristmikuni on Via Baltica planeeritud laiendada nelja sõiduraja ja sõidusuundade vahelise eraldusribaga I klassi maanteeks. Esimese klassi maantee trassikoridorina käsitletakse maantee teljest mõlemale poole kuni 325 m kaugusele jäävat ala. Põhimaantee nr 4 Tallinn- Pärnu- Ikla piirneb osaliselt eriplaneeringu alaga 3 (joonis 11). KSH I etapi aruandes on vajalik hinnata teemaplaneeringuga ja eriplaneeringuga kvandatavate tegevuste elluviimisel kumulatiivsete mõjude tekkimise võimalust rohevõrgustikule ja Pärnu-Jaagupi väärtuslikule maastikule. Samuti tuleb hinnata võimalike kaasnevate häiringute (eelkõige müra) kumulatiivset mõju inimesele. Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 46 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 11. Via Baltica trassi paiknemine võrreldes eriplaneeringu aladega (Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu- Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,0", kehtestatud 01.10.2012). 6.17 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus Eriplaneeringu elluviimisega kaasnevat piiriülest keskkonnamõju esinemist ette näha ei ole. 7. Osapooled ja ekspertrühm Eriplaneeringu ja KSH koostamise osapooled on järgmised:  eriplaneeringu ja KSH algataja ning kehtestaja on Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu ning eriplaneeringu koostaja ja koostamise korraldaja on Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus;  eriplaneeringust huvitatud isikud on: • Sunly Wind OÜ (registrikood 14937897, Harju maakond, Tallinn, Masti 17, 11911, e-post: [email protected]); • Utilitas Wind OÜ (registrikood 12205523, Harju maakond, Tallinn, Maakri 19/1, e-post: [email protected]); • Metsamaahaldus AS (registrikood 10052156, Viljandi maakond, Viljandi linn , Tartu 4a, 71004, e-post: [email protected]);  eriplaneeringu koostamise konsultant ja KSH koostaja Kobas AS (registrikood 10171636, Riia 35, 50410 Tartu, e-post: [email protected]). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lg 2 p 8 kohaselt tuleb KSH VTKs esitada eksperdirühma koosseis, nimetades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga ekspertrühma kuuluv isik hindama (tabel 5). Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 47 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tabel 5. KSH ekspertrühma koosseis. Valdkond Ekspert KSH juhtekspert Urmas Uri (KSH juhteksperdi õigused) Mõju looduskaitselistele piirangutele, Natura hindamine, Noeela Kulm (KMH litsents nr KMH0159) mõju õhukvaliteedile, müra ja vibratsioon Rohevõrgustiku analüüs, mõju inimese tervisele ja Marite Blankin heaolule, mõju kliimale Maris Palo Mõju maastikule, pinnasele ning kultuuripärandile Teele Nigola (volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815) Urmas Uri (KSH juhteksperdi õigused ja Natura hindamine ja rohevõrgustiku analüüs KMH litsents nr KMH0046) Mõju pinna- ja põhjaveele Ene Kõnd Nähtavusanalüüsi visualiseeringud Silvia Türkson Varjutuse modelleerimine/hindamine OÜ Lemma: Piret Toonpere Mõju linnustikule, sh Natura hindamises osalemine OÜ Xenus: Hannes Pehlak linnustiku eksperdina Mõju nahkhiirtele OÜ Elustik: Rauno Kalda ja Oliver Kalda Müra hindamine OÜ Lemma: Piret Toonpere KSH läbiviimise käigus kaasatakse KSH protsessi vastavalt vajadusele täiendavaid eksperte. Töös kasutatakse lisaks ala kohta varasemalt koostatud ekspertarvamusi, uuringuid ja muid asjakohaseid töid. Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 48 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 8. Kaasatavad ning koostöö tegijad Planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisseaduse § 9 kohaselt tuleb planeerimisalase tegevuse korraldajal avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitada, menetlusse piisavalt kaasata ning korraldada planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid. Eriplaneeringuga seonduvat kajastatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes Postimees ja ajalehes Valla Teataja ning Põhja-Pärnumaa valla koduleheküljel (https://www.pparnumaa.ee/). Teisi huvigruppe teavitatakse elektrooniliselt (e-kirja teel). PlanS § 99 lõike 2 kohaselt kaasatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvaliku koostamisse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvaliku tegemisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 vastu võetud määruse nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused” kohaselt koostatakse eriplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub, samuti koostöös planeeringualaga piirnevate kohalike omavalitsustega. Eriplaneering koostatakse ja kooskõlastatakse asjaomaste asutustega. Isikud ja valitsusasutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu, on esitatud tabelis 6. Kui eriplaneeringu koostamise käigus ilmneb, et eriplaneeringu lahendus puudutab mõnda teist valitsusasutust, organisatsiooni, elanikke esindavat mittetulundusühingut või sihtasutust, tehnovõrkude ja -rajatiste valdajat, asutakse nendega koostööd tegema või kaasatakse puudutatu koheselt eriplaneeringu koostamisse. Tabel 6. Kaastavad osapooled ja koostöö tegijad. KOOSTÖÖ TEGIJAD Huvigrupp Asutus või isik Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Maaeluministeerium Ministeeriumid Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Keskkonnaamet Transpordiamet Päästeamet Ametid ja riigiasutused Maa-amet Politsei- ja Piirivalveamet Terviseamet Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 49 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tabel 6 jätk... KOOSTÖÖ TEGIJAD Huvigrupp Asutus või isik Muinsuskaitseamet Põllumajandus- ja Toiduamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Põllumajandusuuringute Keskus KAASATAVAD ISIKUD JA ASUTUSED Huvigrupp Asutus või isik Türi Vallavalitsus Lääneranna Vallavalitsus Põhja-Sakala Vallavalitsus Naaberomavalitsused Märjamaa Vallavalitsus Kehtna Vallavalitsus Tori Vallavalitsus Pärnu Linnavalitsus Vayu Energia OÜ Osaühing Kabin ja Pojad Paenase Põllud OÜ Tornator Eesti OÜ Inka Investments Estonia OÜ OÜ Jürmets TMV Power OÜ Rail Baltica Eesti Erametsaliit Valga Puu OÜ Karo Mets, Eremka OÜ Äriühingud ja ettevõtted Riigimetsa Majandamise Keskus Metsatervenduse OÜ OÜ Metsagrupp AS Mako Adven Eesti AS Elektrilevi OÜ Elering AS Telia AS Tele 2 Eesti AS Elisa Eesti AS Eesti Lairiba Arenduse SA AS Roger Puit Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 50 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tabel 6 jätk... KAASATAVAD ISIKUD JA ASUTUSED Huvigrupp Asutus või isik Evecon OÜ Eesti Energia AS Agrone OÜ Tootsi Turvas AS Kivikandur OÜ AS Jiffy Production Estonia Äriühingud ja ettevõtted OÜ KMG Multiland OÜ OÜ Kuusikaru Bismarck Logistika OÜ Edelaraudtee AS Eesti Keskkonnaühenduste Koda MTÜ Võidula Külaselts MTÜ Mädara Mäed Kadjaste MTÜ Suurejõe Rahvamaja Halinga Jahimeeste Selts Seltsid ja MTÜd Halinga Metsaomanike Selts MTÜ Häireliit Mittetulundusühing Maima Areng MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda MTÜ Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon Epp Kirsi Aado Kivi Margus Rohula Priit Ruberg Eraisikud ja laiem avalikkus Kristjan Kruse Jaak Soosalu Kairi Kruusma Daniel Ehandi Heili Huik Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 51 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 9. Ajakava Järgnev ajakava on esialgne ja ligikaudne ning täpsustub edasise planeerimisprotsessi käigus. Tabelis 7 on esitatatud ajakava ainult eriplaneeringu esimese osa ehk eelvaliku asukoha otsuse ja KSH I etapi aruande koostamise kohta. Peale asukoha eelvaliku otsuse tegemist korraldatakse uus hange planeeringu detailse lahenduse ja selle KSH aruande koostamiseks, milles määratakse ajakava edasise planeerimisprotsessi kohta. Tabel 7. Eriplaneeringu eelvaliku otsuse ja KSH asukohavaliku etapi ajakava. Etapp Toimumise aeg/täitmine Eriplaneeringu ja KSH algatamine 16.12.2020 otsusega nr 41 EP lähteseisukohtade (LS) ja KSH väljatöötamise kavatsuse August–september 2021 (VTK) koostamine EP LS ja KSH VTK avalik väljapanek November–detsember 2021 EP LS ja KSH VTK avalik arutelu Jaanuar 2022 EP LS ja KSH VTK täiendamine ja arvamuse andmine esitatud Jaanuar–veebruar 2022 seisukohtadele EP LS ja KSH VTK ettepanekute küsimine Märts–aprill 2022 EP LS ja KSH VTK muudatuste tegemine ja vastamine esitatud Aprill 2022 ettepanekutele Eksperthinnangute koostamine November 2021–juuni 2022 Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH I etapi aruande Aprill–august 2022 koostamine Eelvaliku ja KSH I etapi aruande esitamine kooskõlastamiseks ja September–oktoober 2022 arvamuse andmiseks Eelvaliku ja KSH I etapi aruande avalik väljapanek November 2022 Eelvaliku ja KSH I etapi aruande avalik arutelu Detsember 2022 Eelvaliku ja KSH I etapi aruande muudatuste tegemine Jaanuar 2023 Asukoha eelvaliku otsuse ja KSH I etapi aruande vastuvõtmine Veebruar–märts 2023 Kobras OÜ töö nr 2021-256 Objekti aadress: Pärnumaa, Põhja-Pärnumaa vald 52 / 52  Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel Laekunud kirjalikud arvamused Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele ning nendega arvestamine Esitaja ja kuupäev Seisukoht või küsimus Seisukohaga arvestamine/mittearvestamine Päästeamet Päästeameti Lääne päästekeskuse ettepanekud eriplaneeringule on järgmised: Seisukohaga arvestatakse. (Margo Kubjas, 1. Planeeringuga tuleb lahendada päästemeeskonna juurdepääs tuulikutele ja Päästemeeskondade juurdepääsud ohutusjärelevalve büroo leiavad täpsemat käsitlust eriplaneeringu päästetehnikaga manööverdamise võimalus. nõunik, Lääne detailses lahenduses. Eriplaneeringu päästekeskus) asukoha eelvaliku otsuse eelnõus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise 11.10.2021 esimese etapi aruandes käsitletakse üldisi kiri nr 7.2-3.4/8119-2 põhimõtteid. 2. Planeeringuga tuleb lahendada tuulikuparkide välise kustutusvee tagamise Seisukohaga arvestatakse. lahendused koostöös planeeringu koostaja ja päästeasutusega. Välise kustutusvee täpsemad lahendused leiavad käsitlust eriplaneeringu detailses lahenduses. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandes käsitletakse üldisi põhimõtteid. Terviseamet Seisukohaga arvestamist kaalutakse Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu ja KSH koostamisel. (Kristel Kallaste, tuuleenergeetika eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise menetlusgrupi juht) hindamise väljatöötamise kavatsusega ning esitab täiendava ettepanekuna 25.10.2021 soovituse võimalusel planeerida tuulikute vähimaks kauguseks lähimast elamust kiri nr 9.3-4/21/13040-2 vähemalt 1 km, kuna väiksema vahemaa puhul võib, vastavalt Terviseametile esitatud kaebustele, esineda mürahäiringuid. Muinsuskaitseamet 1) KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (kogu valla territooriumil ja ka juhul Seisukohaga arvestatakse. (Eero Heinloo, kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogianõunik) arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3); 1 / 30 Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel 28.10.2021 2) Prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Seisukohaga arvestatakse. kiri nr 1.1-7/3044-1 planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: - algatatakse detailplaneeringut; - kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m². 3) Tagada nii eriplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal Seisukohaga arvestatakse. arheoloogiapärandi avastamisel arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused (vt § 31). Transpordiamet 1. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse üldiste Seisukohaga arvestatakse. (Marek Lind, põhimõtete määramine projekteerimise osakonna 1.1. Siduda planeeringusse maakonnaplaneeringuga, Pärnu Eriplaneeringu koostamisel arvestatakse taristu kooskõlastuste teemaplaneeringus kavandatuga. üksuse juhtivspetsialist) maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) 03.11.2021 Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ ja kiri nr 13.6-3/21/23942-2 üldplaneeringutega kavandatud teede võrgustik – sh riigiteede perspektiivsed trassid koos liiklussõlmede, ristete, kogujateedega jms. Planeeringu detailse lahenduse ülesandeks on muuhulgas liikluskorralduse Detailses lahenduses määratakse liikluskorralduse põhimõtted, servituutide põhimõtete määramine ning servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine. Asukoha tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajadus. eelvaliku tegemisel tuleb analüüsida olemasoleva teedevõrgustiku piisavust Asukoha eelvaliku tegemisel juurdepääsude tagamisel, määrata planeeringualal perspektiivsete kohalike teede analüüsitakse valitud alade juurdepääse üldised asukohad ja nende ristumiskohad riigiteedega ning oluliselt ning seatakse suunised detailses lahenduses tehtavatele töödele. ümberehitatavad riigitee lõigud või ristmikud (nende olemasolul). Asukoha eelvaliku etapis ei määrata kohalike teede asukohti ja nende ristumiskohti riigiteedega ega oluliselt ümberehitatavaid riigitee lõike või ristmikuid, seda tehakse detailses 2 / 30 Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel lahenduses kui on selgunud tuulikute teenindavate teede täpsem paiknemine. Riigiteede liikluskorralduse ja Lisaks teeme ettepaneku määrata riigiteede liikluskorralduse ja ümberehituse ümberehituse vajaduse määramine vajadus seoses eriveostega ja ehitusaegsete veostega. seoses eriveostega ja ehitusaegsete veostega toimub detailse lahenduse koostamise etapis. Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee millel igaühel on oma funktsioon. Funktsioonid on leitavad majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015003?leiaKehtiv). Igal riigiteel on lisaks liigile olemas tee klass, mis on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset iseloomustav tunnus. Tee klassid on toodud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid). Lähtudes normidest on nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks riigiteedega klasside kaupa erinevad, riigiteega ristumiskohtade arv on normidega piiratud (näiteks esimese klassi teel võib olla ainult üks parempööretega ristumiskoht kahe eritasandilise ristmiku vahel). 1.2. Palume arvestada, et Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadustest Seisukohaga arvestatakse. tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust, kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub. 2. Planeeringuala kruntide hoonestusala ja ehitusõiguse määramine Seisukohaga arvestatakse. 2.1. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e. tiiviku diameeter). 3 / 30 Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). 2.2. Eriplaneeringu väljatöötamisel arvestada, et kavandatavad tuulikud võivad oma Seisukohaga arvestatakse. asukohast ja kõrgusest tulenevalt mõjutada Pärnu lennuvälja Kui on täpsemalt teada tuulikute paiknemine ja kõrgused võetakse uuesti instrumentaallennuprotseduure. Seetõttu võib tuulikute asukoha ja kõrguse antud teemal ühendust täpsustudes osutuda vajalikuks lennundusseaduse § 35 lg 2 kohase Transpordiametiga. aeronavigatsioonilise ekspertiisi tegemine. 3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine Seisukohaga arvestatakse. 3.1. Palume arvestada, et üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga. 3.2. Planeeringus vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele Seisukohaga arvestatakse. maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning nõusoleku seda Täpsustame, et tehnovõrkude paiknemist käsitletakse eriplaneeringu detailses maad kasutada saab Transpordiamet anda vaba ruumi olemasolul. Tehnovõrgu lahenduses. paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu. 4. Ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsusele Transpordiamet on seisukohal, et KSH väljatöötamise kavatsus on valdavalt asjakohane ja piisav. Siiski palume korrigeerida lähteseisukohti ja KSH väljatöötamise kavatsust järgnevate märkuste alusel. 4.1. Osasse 4.1.7 Pärnu maakonnaplaneering 2030+ (või mujale sobivasse Seisukohaga arvestatakse. asukohta dokumendis) lisada teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) 4 / 30 Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ määratud põhimaantee uus trass. 4.2. Tabelis 5 jääb arusaamatuks, miks on kasutatud nimetust Transpordiamet kolm Seisukohaga arvestatakse. korda, piisab ühest. Transpordiametil on üks dokumendihaldussüsteem, mille kaudu suunatakse tööülesanne nii maanteede, lennunduse kui ka veeteedega tegelevatele ametnikele. 5. Kuna lähteseisukohtades ei ole välja toodud alternatiivseid asukohti Võetakse teadmiseks. planeeringuga kavandatava ehitise püstitamiseks, ei käsitle Transpordiamet eelistusi ehitise asukoha osas. Palume kohalikul omavalitsusel planeeringuala asukoha valikul ettepanekutega Seisukoht võetakse teadmiseks. arvestada ja teha planeeringu koostamise protsessis sisulist koostööd Transpordiametiga. Ettepanekute mittearvestamist palume sisuliselt põhjendada. Oleme valmis vajadusel selgitama ja täpsustama käesoleva kirjaga esitatud ettepanekuid ning koostöös välja töötama kohakeskselt sobivaimaid lahendusi. Küsimuste korral palume pöörduda kirja koostaja poole kelle nimi on toodud allpool. Heili Huik Minu kinnistu asub Tohera külas Tori vallas, aga piirneb ka Põhja-Pärnumaa Seisukohaga arvestatakse. 15.11.2021 vallaga. Olen ümbritsetud rajatavast tuulepargist, seega sooviksin saada meilile Teid on lisatud kaasatavate inimeste nimekirja. teateid ja otsuseid, mis puudutavad rajatavat tuuleparki. Rahandusministeerium 1. PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja Seisukohaga arvestatakse. (Kaia Sarnet, ülesandeks planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, KOV EP keskkonnamõju strateegilise regionaalvaldkonna hindamise esimese etapi aruanne peab kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, asekantsler) sisaldama keskkonnamõju hindamise ja sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine. Palume lisada keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 17.11.2021 lõike 4 punktides 1–14 ja 16–17 nimetatud info, kuidas on kavandatud planeerimismenetluses hinnata asjakohaseid kiri nr 15-4/6925-2 teavet (PlanS § 104 lg 2). Antud juhul on majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid. hetkel tegemist EP lähteseisukohtadega ning KSH väljatöötamise kavatsusega. Peatüki 5 nimetus on küll „Asjakohaste mõjude hindamine“, kuid selgituseks on toodud, et KSH väljatöötamise kavatsuses antakse esialgne hinnang planeeringu Kuna PlanS puuduvad kindlad sisunõuded KOV EP VTK-le lähtuti VTK koostamisel 5 / 30 Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel rakendamisega eeldatavalt kaasneda võivale keskkonnamõjule. Palume PlanS § 80 lg 2 ja lg 3 ning KeHJS § 36 lg 2. täpsustada, kas siinkohal on silmas peetud PlanS § 4 lõike 2 asjakohaseid mõjusid EP lähteseisukohti ja KSH VTK-d või KeHJS § 40 lõike 4 kohaseid mõjusid. Mööname, et planeerimisseaduses täiendatakse. Dokumenti lisatakse loetelu, nimetatud asjakohased mõjud võivad osaliselt kattuda KeHJS kohaste mõjudega. mida hakatakse asjakohaste majanduslikke, sotsiaalsete ja kultuuriliste Kui see nii on, tuleb see välja tuua. mõjude puhul hindama KSH esimese etapi Niisiis on vajalik hinnata kavandatava tegevusega kaasnevaid asjakohaseid aruandes. majanduslikke mõjusid (nt mõju tööhõivele, piirkonna arengule, kohalik kasu). 2. Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuses on põhjalikult käsitletud, Seisukohaga arvestatakse. millised mõjud eeldatavalt kaasnevad ja kuidas neid hinnatakse. Sisukorraga EP lähteseisukohti ja KSH VTK-d täiendatakse. tutvudes jääb selgusetuks, milline osa dokumendist käsitleb planeeringu Dokumenti lisatakse eraldi peatükk lähteseisukohtasid, so sisendinfot planeeringu koostamiseks (mitte selle mõjude lähteseisukohad, et vältida võimalikku hindamiseks). Kui lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus on läbivalt segadust, kas lähteseisukohad on olemas või mitte. Lähteseisukohtadesse lisatakse integreeritud, siis palume see sissejuhatuses välja tuua ning vastavalt dokumendi tuuleparkide asukoha valiku kriteeriumid. pealkirju ja sisu täpsustada. Lähteseisukohtade osas palume ennekõike täpsustada, millise metoodika (kriteeriumite) alusel tuuleparkide asukohta valitakse. 3. Tabelis 1 „Eriplaneeringu alal ja selle mõjuraadiuses paiknevad objektid, millega Seisukohaga arvestatakse. tuleb edasisel planeerimisel ja KSH aruande koostamisel arvestada“ on kirjeldatud, et koostatavas Põhja-Pärnumaa üldplaneeringus on väärtuslike maastike hulgast eemaldatud Pärnu-Jaagupi ja Vändra väärtuslik maastik. Juhin tähelepanu, et PlanS § 75 lõike 3 kohaselt võib üldplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks, kuid PlanS § 90 lõike 3 punkti 3 kohaselt peab riigihalduse minister selleks andma ka nõusoleku. Kuna Põhja-Pärnumaa üldplaneeringu eskiislahendus on alles koostamisel, siis eriplaneeringu koostamisel peab arvestama Pärnu-Jaagupi ja Vändra väärtusliku maastikuga. 4. Peatükis 4.1.7 „Pärnu maakonnaplaneering 2030+“ on fikseeritud, et Pärnu Seisukohaga arvestatakse. maakonnaplaneering 2030+ kehtestati 29.03.2018 Rahandusministeeriumi 6 / 30 Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel käskkirjaga nr 1.1-4/74. Täpsustuseks, et Pärnu maakonna planeeringu (dokumendi õige nimetus) on kehtestanud riigihalduse minister 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74. Palume dokumendis läbivalt valesti kirjutatud maakonnaplaneeringu nimetus parandada. 5. Peatükis 4.1.7 „Pärnu maakonnaplaneering 2030+“ on kirjeldatud, et Seisukohaga arvestamist kaalutakse eriplaneeringu ja KSH koostamisel. eriplaneeringu ala jääb suuremas osas väljapoole maakonnaplaneeringu Eriplaneeringu koostamisel ei võeta teemaplaneeringuga määratud elektrituulikute arenduspiirkondi. Kuigi maakonnaplaneeringus kokku lepituid maakonnaplaneeringuga on sätestatud üldised põhimõtted tuuleenergeetika tuuleenergeetika põhimõtteid automaatselt aluseks. Põhimõtted arendamiseks vaid arenduspiirkondades, on otstarbekas eriplaneeringu vaadatakse üle ja nende arvestamist koostamisel aluseks võtta need maakonnaplaneeringus kokku lepitud põhimõtted kaalutakse vastavalt vajadusele. Me ei pea asjakohaseks võtta kaalumata üks- (nt puhvri suurus elamu ja tuuliku vahel). Ka Majandus- ja ühele üle maakonnaplaneeringu tingimusi, Kommunikatsiooniministeerium kohalikele omavalitsustele saadetud ringkirjades sest tuuleparkidega seotud praktiline kogemus ja lähenemine on tänaseks on tuginenud koostatud Lääne, Saare, Hiiu ja Pärnu maakonna tuuleenergeetika oluliselt muutunud. Peame oluliseks teemaplaneeringus omal ajal kokku lepitud kriteeriumitele (teemaplaneeringu lähtuda viimsest teadaolevast parimast praktikast ja soodustada parima lahendused on kantud uutesse maakonnaplaneeringutesse). tehnoloogia kasutamist. Seega on asjakohane tingimused üle vaadata. 6. Tabelis 5 on nimetatud ametid ja riigiasutused, kohalikud omavalitsused, Seisukohaga arvestatakse. tehnovõrkude ja -rajatiste valdajad, äriühingud ja ettevõtted jt, keda eriplaneeringu ja KSH protsessi kaasatakse ning kellega koostööd tehakse. Selgituseks, et koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusega nr 133. Planeerimisseaduses sätestatud põhimõtte kohaselt annavad koostöötegijad eriplaneeringule kooskõlastuse, mis kohalikule omavalitsusele on planeeringu koostamisel siduv. Kaasatavad isikud avaldavad planeeringulahenduse kohta arvamust. Eriplaneeringu ja KSH menetlemise üheselt mõistetavuse huvides palume nimetada koostöötegijad ja kaasatavad eraldi. 7 / 30 Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel 7. Kuna eriplaneeringu näol on tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitiste Seisukohaga arvestatakse. planeerimisega, siis palume planeeringute koostamisel järgida Rahandusministeeriumi soovitustega veebilehel https://planeerimine.ee/aktid-ja- kohtulahendid/orme-planeerimine/. Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitust Seisukohaga arvestatakse. kursis eriplaneeringute ja KSH aruande menetlusega ning teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Eriplaneeringute asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne esitada arvamuse avaldamiseks ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks. Külli Lumi Olen põhimõtteliselt tuulikute rajamise vastu, kuna tuulikute näol on tegemist väga Seisukoht võetakse teadmiseks. 23.11.2021 kahjulike kõrvalmõjudega loodusele. Kui me reaalselt tahame kaitsta nii loodust kui inimväärset elukeskkonda, siis me loobuksime pigem vallale pakutavatest rahalistest kompensatsioonidest ja kaaluks muid alternatiive, kuidas energiat kokku hoida. Kui nõusolek anda, siis tagasiteed enam sisuliselt ei ole. Mõttekoht oleks pigem viia asutused maaküttele või vesi-õhk küttesüsteemidele. Ma ei usu vandenõuteooriaid ja pole ka lamemaalane ning usun eelkõige seda mida räägivad rahast ja poliitikast mõjutamata ning sõltumatud teadlased. Samuti on mul niinimetatud „siseinfot“ tuuleenergia „maaletoojalt“, kes tunnistab, et eriti vibratsioon, rääkimata muudest kõrvalmõjudest, on see mida tuleb taluda. Kui mina oleksin vallaametnik, siis ma pigem mõtleks, kas ma olen valmis selleks, et see jälg, mille ma tuulikute rajamist toetavana järeltulevatele põlvedele maha jätaksin, tooks mind keskkonna rikkujate tippu. Maa-amet 1. Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise Seisukohaga arvestatakse. (Tambet Tiits, kavatsusepeatükis 3. Eriplaneeringu ala ülevaade on kirjeldatud läänepoolseimat peadirektor) eriplaneeringu ala ning märgitud, et alal toimub ka aktiivne turba kaevandamine 01.12.2021 (kaevandaja AS Tootsi turvas, kaevandamisloa nr KMIN-070, kehtivus: 12.06.2005 8 / 30 Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel kiri nr 6-3/21/15776-2 -09.08.2049). Selgitame, et nimetatud kaevandamise keskkonnaluba on antud Lavassaare ja Elbu turbatootmisala mäeeraldisel kaevandamiseks, kuid lisaks nimetatud mäeeraldisele jäävad läänepoolseimale eriplaneeringu alale (ala 3) ka Pitsalu liivakarjäär (loa nr L.MK/323997; loa omaja KMG OÜ endise ärinimega OÜ YIT Teed; luba kehtib kuni 28.08.2023) ning Keskkonnaametis menetluses olev Elbu VII turbatootmisala (taotleja AS Tootsi Turvas), mida ei ole mainitud. Palume täpsustada mäeeraldiste loetelu. 2. Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH Seisukohaga arvestatakse. väljatöötamisekavatsuse tabelis Tabel 1. Eriplaneeringu alal ja selle mõjuraadiuses paiknevad objektid, millega tuleb edasisel planeerimisel ja KSH aruande koostamisel arvestada on märgitud ka maardlad. Palume tabelis 1 alale 1 jääva Kobra dolokivimaardla (õige registrikaardi number on 942, mitte 9942) ja alale 2 jääva Kavasoo turbamaardla (õige registrikaardi number on 90, mitte 909) registrikaardi numbreid täpsustada. Lisaks täpsustame, et alale 3 jääb ka Pitsalu liivamaardla (registrikaart nr 920). Palume tabelit 1 täpsustada. 3. Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise Seisukohaga arvestatakse. kavatsuse tabelis 5 on toodud kaasatavad osapooled ja koostöö tegijad. Palume lisaks Tootsi Turvas AS-le lisada nimekirja ja teha koostööd ka Kivikandur OÜ-ga, AS-ga Jiffy Products Estonia ja OÜ-ga KMG. Selleks, et edaspidises planeerimisprotsessis oleks võimalik arvestada Seisukohaga arvestatakse. keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevate maardlatega ja mäeeraldistega, palume planeeringu jooniste koostamisel kasutada keskkonnaregistris arvel olevate maardlate ja mäeeraldiste piire. Keskkonnaregistri seaduse § 6 kohaselt peab planeeringute koostamisel kasutama üksnes keskkonnaregistrisse kantud keskkonnaandmeid. Maardlate ja mäeeraldiste piiride kujutamisel palume lähtuda Maa-ametist saadud maardlate, mäeeraldiste ja nende teenindusmaade 9 / 30 Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel ajakohastest piiridest. Ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada WFS- teenust aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&request= GetCapabilities või küsida andmete väljavõte GIS-failidena. Palume joonistele lisada kuupäev, mis seisuga on maardlate, mäeeraldiste ning nende teenindusmaade andmeid kasutatud. Elektrituulikute parkidele sobivate alade määramise käigus palume arvestada, et Seisukohaga arvestatakse. maardlate aladele saab elektrituulikute parke ja seonduvaid kommunikatsioone rajada peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Turbamaardlate aladele tuulikute kavandamisel palume arvestada MaaPS § 45 Seisukohaga ei arvestata. lõikes 1 sätestatuga, mille kohaselt turba kaevandamiseks on lubatud Eriplaneeringusse lisatakse tingimused, millal on võimalik maardlal asuvat kaevandamisluba taotleda üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud tuulepargiala arendama hakata, kuid turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal automaatselt neid alasid ei välistata. või maardlal. Palume keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87 Samas lähtutakse hetkel kehtivast õigusruumist ja eriplaneeringusse „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate lisatakse maardlaga kattumisel teie turbaalade nimekiri“ lisas 1 või 2 toodud nimekirja kuuluvatele aladele tuulikuid mitte arvamuses väljatoodud selgitus. Samuti on käesoleva eriplaneeringu koostamisel planeerida. Tuulikuid on nimetatud aladele võimalik rajada vaid peale maavara selgunud tuuleenergeetika arendajate ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. suur huvi, mistõttu on asjakohane kaaluda võimalikult palju erinevaid arendusalasid, millel puuduvad otsesed välistused. Informeerime täiendavalt, et Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium on Seisukoht võetakse teadmiseks. algatanud ja esitanud 02.08.2021 kirjaga nr 2-2/21-0400/4660 ministeeriumitele kooskõlastamiseks ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK). VTK punktis 9.1.6 on välja toodud ettepanek aladel, kus maavarad on MaaPS alusel arvele 10 / 30 Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel võetud, kuid maavarade kasutusse võtmist lähemas ajaperspektiivis kavandatud ei ole, vahekasutusena lubada ajutiste ehitiste tähtajaks kuni 50 aastat. Peale VTK-s märgitud ehitusseadustiku muudatuste kehtestamist ja MaaPS-us maapõue kaitse põhimõtete muutmist saab Maa-amet kaaluda ehitus- ja kasutusloa andmise lubamist kooskõlas uuendatud seaduste mõttega. Kehtivate ning taotletavate mäeeraldiste ja nende teenindusmaade aladel Seisukohaga arvestatakse. tuulikuparkide rajamiseks on vaja saada nõusolek keskkonnaloa omajalt/taotlejalt. Nõusoleku saamisel palume see lisada planeeringu dokumentide hulka. Kairi Kruusma Millal on tulemas Põhja-Pärnumaa avalikud arutelud? Lähtetingimuste avalikud arutelud on tulemas Kairi Lilleväli 24.01 kell 18.00 Pärnu-Jaagupi 07.12.2021 Halduskeskuses 25.01 kell 18.00 Vihtra Külakeskuses 26.01 kell 18.00 Vändra Kultuurimajas Kuidas teha ettepanekuid, kui ei ole teada täpsemaid asukohti, tuulikute kõrgusi, Eriplaneeringu asukoha eelvaliku avalikud arutelud tulevad lisaks, kui eelnõu on tuulikute erisusi (üksiktuulikud või parkidena), kas ja kuidas see mõjutab eluala. See valmis näitamiseks. Seaduses on lihtsalt tekitab olukorra, kus tahaks juba igaks juhuks tuulikute vastu olla, et see oma õue välja toodud, et neid avalikustamisi ja arutelusid on mitmes etapis vajalik äärde ei tuleks, kuigi tõenäoliselt oleks oma tsooni tuulepargist ka piirkonnale korraldada. kasulikke aspekte. Oleme nõus, et ilma konkreetsete asukohtadeta on keeruline ettepanekuid Pigem saab teemat kommenteerida ja hinnata peale eriplaneeringu asukoha teha. eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH I etapi koostamise raames läbiviidud uuringuid ja Järgmistes etappides on tulemas ka visualiseerimised, kuidas tuulikud paistma analüüse või siis enne, kui on vähemalt vastav info olemas ( nähtavusanalüüs ja jäävad. Tavaliselt tehakse neid kas mingist tuulepargi jaoks sobivates asukohtades tuulepargi visualiseeringud (fotomontaaž); asulast vaatena või käivamamast teest. Seda saame veel arutada, kus täpsemalt. müra uuring; varjutuse modelleerimine. Eelvalikuga ei pruugi ka tuulikuid sinna tulla, kuhu arendajad on juba lepingud sõlminud, sest kotkaste pesapaikade ja musta toonekure levialad on laienenud. Mis puudutab seda, kui kaugele oma õuest tuulik tuleb, siis sundkorras neid sinna ei planeerita. 11 / 30 Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel Koit Raud Muuta volikogu otsused nr 41 ja 42 ning viia Põhja-Pärnumaa eriplaneeringu Seisukohaga ei arvestata. tingimustesse ning Rahnoja ja Vihtra tuuleparkide detailplaneeringu tingimustesse Eriplaneeringu raames viiakse läbi nähtavusanalüüs, mürauuring ja varjutuse ja täiendavalt P-Pärnumaa üldplaneeringu tingimustesse normina sisse modelleerimine, mille tulemusi võetakse tuuleenergia arendamisega seotuna ja tuulegeneraatorite asukohtade määramisel tuuleenergia arendamiseks sobivate alade asukohtade valikul aluseks. järgmised nõuded: Sellise puhvri määramine, kus tuuliku 1. Vahemaa minimaalne vahemaa eluhoonetest oleks 1) tuulegeneraatori asukoha ja elamu või elamiseks kasutatava mitmeotstarbelise tuulegeneraatori kümnekordne kogukõrgus, ei ole põhjendatud. Kuna hoone vahel, ning tegemist on arendustegevusega, mis on 2) elamu või elamiseks kasutatava mitmeotstarbelise hoone ja tuulegeneraatori olulise avaliku huviga (vastavalt 2021. aasta Riigikohtu lahendile nr 3-17-2013) vahel on sama või suurem kui tuulegeneraatori kümnekordne kõrgus maapinnast on vajalik, et igasugune piirang, mida kuni selle rajatise kõrgeima punktini, kaasa arvatud tehnilised ehitusdetailid, planeeringu lahenduses määratakse oleks proportsionaalne ning põhjendatud. eelkõige rootor koos rootorilabadega (tuulegeneraatori kogukõrgus). 2. Tuuleenergia eriplaneeringu või detailplaneeringu lahutamatuks osaks on Selgitus. planeeringu realiseerimisega kaasnevate sotsiaal-majanduslike mõjude hindamine Eriplaneeringu KSH I etapi koostamise käigus ei arvestata sotsiaal-majanduslike ja vastus küsimusele - kui suur on negatiivsete mõjude kogumaksumus ja kas need mõjude hindamisel tuuleparkide on kaetavad tuuleparkide rajamisega saadavatest positiivsetest majanduslikest rajamisega seotud maksumusi, arendaja võimalikku kasumiootust või arendusega mõjudest tekkivate vahenditega? seotud majanduslikke riske. KSH I etapi aruandes hinnatakse sotsiaal- majanduslike mõjude käigus eelkõige tuuleparkide rajamisest saadavat piirkondlikku sotsiaal-majanduslikku kasu/kahju, mis hõlmab endas nt võimalikku kinnisvarahindade langust/tõusu piirkonnas, mõju tööhõivele, piirkonna arengule, kohalik kasu jne. 3. Põhja-Pärnumaa vallas võib püstitada ainult uusi tuulegeneraatoreid. Seisukohaga arvestamist kaalutakse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise käigus. 12 / 30 Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel Maaeluministeerium Eriplaneeringu lähteseisukohti ja KSH väljatöötamiskavatsust käsitleva dokumendi Seisukoht võetakse teadmiseks. (Hendrik Kuusk, jaotises 5.5 „Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale“ on märgitud, et toiduohutuse asekantsler tuuleparkide arendamiseks kõige sobivamate asukohtade valikul arvestatakse kantsleri ülesannetes) väärtuslike põllumajandusmaadega ja nenditud, et väärtuslike 09.12.2021 põllumajandusmaadega arvestamine ei tähenda tingimata seda, et ehitamine neile kiri nr 4.1-5/1831-1 oleks täielikult keelatud, vaid seda, et tuuleenergia arendamiseks sobivaimate asukohtade valikul tuleb leida selline lahendus, mis tagaks võimalikult suures ulatuses väärtuslike põllumajandusmaade säilimise. Tuulepargi rajamisega põllumajandusmaale ei kaasne terviklike põllumassiivide hävimine, vaid see osa, mis jääb uute ehitiste (teed, tuuliku vundament, alajaam) alla. Kuna tuulikud peavad paiknema üksteisest teatud kaugusel, tähendab see seda, et suurem osa väärtuslikust põllumaast siiski säilib. Samas jaotises on märgitud, et arvestada tuleb ka asjaoluga, et üks tegevus ei välista teist ehk tuulepargialal on võimalik nii selle põllumajanduslik kasutus kui ka energia tootmine. Dokumenti koostanud eksperdid järeldavad, et tuulikute rajamine ei avalda eeldatavalt olulist negatiivset mõju Põhja- Pärnumaa väärtuslikele põllumajandusmaadele, kuid sellegipoolest, kuna väärtuslikud põllumajandusmaad on üheks tuulepargialade valiku kriteeriumiks, on teema edasine käsitlemine KSH aruandes vajalik. Lisame, et meie analüüside kohaselt on eriplaneeringu aladel kokku u 2400 hektarit väärtuslikke põllumajandusmaid (joonisel 1 toodud märgistuse alusel on väärtuslikke põllumajandusmaid alal 1 u 500 hektarit, alal 2 u 960 hektarit ning alal 3 u 950 hektarit). Dokumendi jaotises 5.4 „Mõju veekvaliteedile ja veerežiimile“ on kinnitatud, et tuulepargi väljaarendamisel on vaja tagada olemasolevate maaparandussüsteemide jätkusuutlik funktsioneerimine. 13 / 30 Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel Meie analüüside kohaselt on eriplaneeringu alad seotud maaparandussüsteemi maa-aladega kokku 15 400 hektari ulatuses (joonisel 1 toodud märgistuse alusel paiknevad maaparandussüsteemid alal 1 u 6400 hektari ulatuses, alal 2 u 7800 hektari ulatuses ning alal 3 u 1200 hektari ulatuses). Maaeluministeerium on jaotistes 5.4 ja 5.5 nimetatud käsitlustega ja toodud seisukohtadega nõus. Lisaks eelnevale märgime järgmist. Seisukohaga arvestatakse osaliselt. Jaotises 3 „Eriplaneeringu ala ülevaade“ on kirjeldatud ja välja toodud Asukoha eelvalikul määratakse äri maa- aladele puhver ala (sarnaselt elamu maa- majapidamiste üldine paiknemine. Samas ei ole nimetatud ülevaates kirjeldatud aladele), lähtudes eelkõige müra ettevõtete olemasolu või nende paiknemist. Leiame, et eriplaneering võib mõjutada normtaseme tagamise vajadusest. ka ettevõtteid ning sellest tulenevalt tuleks tähelepanu suunata ka neile. Jaotises 5.9 „Mõju inimese tervisele ja heaolule“ on kirjeldatud üldiselt mõju inimese Inimese heaolu temaatikat on käsitletud, nagu ka kirjutate, teiste temaatikate osas. tervisele (müra levik, peegeldused, varjud), kuid ei ole käsitletud inimese heaoluga Inimese tervis ja heaolu on omavahel seonduvaid aspekte, eelkõige inimese elukeskkonda mõjutavaid tegureid. tihedalt seotud, mistõttu KSV VTK ptk-s 5.9 käsitletud teemasid ühe või teise alla Mööname, et osaliselt on seda temaatikat käsitletud teiste teemade osas (müra, liigitada ei ole mõistlik. täiendav liikluskoormus, varjatud vaade jne), kuid tuulepargi rajamine ja töötamine võib meie arvates mõjutada oluliselt ja komplekssena inimeste terviklikku heaolu. Seega tuleks täiendavalt KSH-s kirjeldada ka mõju inimeste heaolule. Jaotises 5.10 „Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale“ on välja toodud, et Seisukohaga arvestatakse. majanduslike mõjude hindamine ja rahaliste kompensatsioonimehhanismide Peatükki 5.10 viimase lõigu esimest lauset korrigeeritakse järgmiselt: “Rahaliste määramine ei ole KSH ülesanne. Samas jaotises 2.1 „Metoodika“ on märgitud, et kompensatsioonimehhanismide eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandes määramine ei ole KSH ülesanne“. analüüsitakse ka mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Nõustume metoodika kirjelduses tooduga ning leiame, et mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale hindamine on vajalik. Usume, et see toetab objekti asukoha eelvaliku leidmist ning 14 / 30 Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel annaks võimaluse hinnata eriplaneeringus toodud ruumikasutust elanike ja ettevõtjate lähtepunktist. Kinnitame, et Maaeluministeerium on valmis Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusega ja Seisukoht võetakse teadmiseks. eriplaneeringu koostajatega igakülgseks koostööks, et saavutada tuulepargi asukohavalikul parim ja õigeim tulemus. Keskkonnaministeerium Informeerime, et Keskkonnaministeeriumil on töös „Üle-eestiline maismaalinnustiku Selgitus. (Kaupo Heinma, analüüs“, mis valmib septembris 2022. Laiapõhjalisem teave maismaa linnustikust Töö „Üle-eestiline maismaalinnustiku asekantsler) analüüs“ on hetkel koostamisel ning (peamised rändeteed, ööbimis- (puhke-) ja toitumisalad) koondatud analüüsina seetõttu ei ole seda veel võimalik töö 10.12.2021 aitab paremini planeerida potentsiaalseid tuuleenergiaks sobivaid maismaa-alasid koostamisel arvestada. Kui töö valmib siis kiri nr 7-15/21/231-3 sellega arvestamist kaalutakse olenevalt selliselt, et ei kahjustata loodusväärtusu ning ei minda vastuollu riiklike ja sellest, kui kaugele on eriplaneeringu rahvusvaheliste kohustustega. Viidatud töös esitatakse ka soovitused tuuleparkide koostamisega jõutud. rajamiseks vajalike eeluuringute ja tuuleparkide rajamise järgselt vajalike järelseire Eriplaneeringu ja KSH koostamisel kaalutakse dokumendiga „Maismaa meetodite kohta (esitatakse kirjeldatud metoodikad). Samuti valmib töö käigus juhis tuuleparkide planeerimise soovitused“ tuulepargi eeluuringuks ja rajamise järgseks järelseireks koos miinimumnõuetega arvestamist. Kuna eriplaneeringu raames viiakse läbi linnustiku ja nahkhiirte uuring, (nt 3D radaruuringute vajadus, uuringu kestus ja perioodid jt). Seetõttu peame siis soovitatud puhvreid üks ühele üle ei vajalikuks, et kuigi eriplaneeringu käigus viiakse muu hulgas läbi linnustiku uuring, võeta. lisatakse materjalidesse viide, et asukohavalikul arvestatakse ka tööga „Üle- eestiline maismaalinnustiku analüüs“. Lisaks juhime tähelepanu, et planeeringu koostamisel ning KSH läbiviimisel saab arvestada ka Keskkonnaameti veebilehel leitava dokumendiga „Maismaa tuuleparkide planeerimise soovitused“. Teeme ettepaneku lisada peatükis 2.1 loetletud kavandatavate uuringute nimekirja Seisukohaga ei arvestata. taimkatte uuring. Uuring ei pea hõlmama kogu projektiala, kuid tuulikute võimalike Taimkatte inventuuri läbiviimine on põhjendatud vaid juhul kui tegemist on asukohtade täpsustumisel tuleb ka taimkattele inventuur teha. kaitsealuste taimeliikidega. Taimkatte inventuuri kui (leevendus)meetme määramise vajadust kaalutakse KSH aruandes detailse lahenduse koostamise etapis. 15 / 30 Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel Potentsiaalsele tuulepargialale jäävaid taimekooslusi ja seal esinevate ökosüsteemide seisundeid või väärtusi kirjeldatakse KSH esimese etapi aruandes nii palju kui võimalik tuginedes olemasolevatele avalikele andmetele. Kindlasti arvestatakse töö käigus Keskkonnaagentuuri poolt tellitud ELME projekti kaardikihte. Peatükis 5.8 on toodud järgnev: „Ehitustegevuse ajaks vastuvõtja juures ei ole Seisukohaga arvestatakse. kehtestatud piirväärtust keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 järgi“. Palume lauset parandada, sest kehtestatud on piirväärtus öisele ehitusmürale. Teeme ettepaneku KSH käigus hinnata ka kliimamuutuse mõju (sagenevate Seisukohaga arvestatakse. tormide, tugevnevate tuulte ja jäitepäevade sagenemise tingimuses) tuuleparkide KSH esimese etapi aruandes antakse üldine hinnang kliimamuutuste mõjust ning vajaliku taristu toimimisele. tuuleparkide toimimisele. Kuna tuulepargi rajamisega metsamaale kaasneb metsa raadamine, juhime Raadamise ulatus selgub detailse varakult tähelepanu, et KSH käigus tuleb selgitada välja raadamise ulatus (trasside lahenduse käigus. eeldatavad laiused, generaatorite (alajaamade) ehitusplatside suurused). KSH esimese etapi aruandes antakse üldine suunis: II etapi KSH aruandes tuleb Samuti tuleb käsitleda rajatavate juurdepääsuteede, liinide ja generaatoriplatside analüüsida, kas tekkivatest rajamisel tekitatud tuulekoridoride mõju ümbritsevatele metsadele lähtuvalt tuulekoridoridest lähtub risk mõnele kaitstavale või muul põhjusel väärtuslikule metsatüüpidest ning valdavatest tuulesuundadest. metsale (nt vääriselupaik, KAH ala vms). KSH eksperdirühma koosseisus on määratud kaks KSH juhteksperti: Urmas Uri ja Seisukohaga arvestatakse. Teele Nigola. Märgime, et keskkonnamõju hindamise ja KSH juhteksperdiks jääb Urmas Uri. keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse järgi määratakse üks KSH juhtekspert, kes juhib strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju strateegilist hindamist. Lisaks palume täpsustada, kas KSH eksperdirühma on juba kaasatud eraldi maastikuarhitekt. Kui ei ole, teeme ettepaneku kaasata ka maastikuarhitekt. 16 / 30 Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel Ekspertrühma on kaasatud maastikuarhitekt ja sellekohane info lisatakse ka dokumenti. Riigimetsa Majandamise Oleme materjalidega tutvunud ning palume eriplaneeringu koostamise käigus Seisukohaga arvestatakse. Keskus selgitada välja ka metsamaa raadamise ulatus ning sellekohane info eriplaneeringu Metsamaa raadamise ulatus selgitatakse (Aliis Kevvai, Vändra välja detailse lahenduse koostamise seletuskirja sisse viia. Lisaks selgitame, et tuulikute jaoks sobivate asukohtade metsaülem) etapis. määramine ning metsamaa raadamine RMK haldusalas olevatel kinnistutel toimub 10.12.2021 koostöös RMK-ga. kiri nr 3-1.1/2021/5711 Kaitseministeerium Kaitseministeerium viis läbi analüüsi tuuleenergeetika arendusalale rakenduvate Seisukohaga arvestatakse. (Oliver Tüür, kõrgusepiirangute osas ja palub arvestada tuuleenergeetika eriplaneeringu ja Riigikaitseliste arendamise käigus allpool esitatud kõrgusepiirangutega. infosüsteemide ja innovatsiooni osakonna Lähtuvalt olemasolevatest õhuseireradaritest kehtivad hetkel eriplaneeringu alal juhataja) tabelis 1 toodud kõrgusepiirangud. 13.12.2021 kiri nr 12-1/21/3656 17 / 30 Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel Kaitseministeeriumi hinnangul saab hetkel ilma riigikaitselistele ehitistele negatiivset mõju avaldamata püstitada planeeringu alale 1 (üks) 223 - 371 meetrise absoluutkõrgusega tuulikuid. Planeeringualale 2 on võimalik rajada 217 - 322 meetrise absoluutkõrgusega tuulikuid. Planeeringualale 3 saab rajada 183 - 256 meetrise absoluutkõrgusega tuulikuid. Täiendavalt selgitame, et Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt vabastatakse Mandri- Seisukohaga arvestatakse. Eesti osaliselt tuuleenergeetika arendustele ning vastavad meetmed valideeritakse eeldatavalt aastal 2025. Põhja-Pärnumaa eriplaneeringuga kavandatavate elektrituulikute kõrguspiirangutest on võimalik pärast Mandri-Eesti osaliselt tuuleenergeetika arendustele avavate meetmete valideerimist loobuda. Keskkonnaamet Tutvunud avalikul väljapanekul oleva Põhja-Pärnumaa valla tuuleenergeetika (Helen Manguse, eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK-ga esitab Keskkonnaamet keskkonnakorralduse alljärgnevad märkused: büroo juhataja) 1. Ptk 2.1 (metoodika) – Keskkonnaamet peab väga oluliseks eriplaneeringu Selgitus. 14.12.2021 koostamisel kasutada ka üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi tulemusi Töö „Üle-eestiline maismaalinnustiku kiri nr 6-5/21/21166-2 analüüs“ on hetkel koostamisel ning (koostaja: Eesti Ornitoloogiaühing), mis valmib 2022 teises pooles. Analüüsis seetõttu ei ole seda veel võimalik töö esitatakse laiapõhjalisem teave maismaa linnustikust (peamised rändeteed, koostamisel arvestada. Kui töö valmib siis ööbimis- (puhke-) ja toitumisalad), mis peaks aitama paremini planeerida sellega arvestamist kaalutakse olenevalt 18 / 30 Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel potentsiaalseid tuuleenergiaks sobivaid maismaa-alasid. Töös esitatakse ka sellest, kui kaugele on eriplaneeringu koostamisega jõutud. soovitused tuuleparkide rajamiseks vajalike eeluuringute ja tuuleparkide rajamise järgselt vajalike järelseire meetodite kohta (esitatakse kirjeldatud metoodikad). Samuti valmib juhis tuulepargi eeluuringuks ja rajamise järgseks järelseireks koos miinimumnõuetega (nt 3D radaruuringute vajadus, uuringu kestus ja perioodid jt). 2. Ptk-s 2.1 on välja toodud linnustiku eksperdi kaasamine, sama punkti all on Selgitus. mainitud ka elupaigatüüpe, mis ei ole selle punkti juures sobivas kontekstis. Mõeldud on lindude elupaigatüüpe (üleüldiselt, mitte Natura elupaigatüüpe), Elupaigatüüpe hindava ja vajadusel inventeeriva eksperdi kaasamine tuleks välja mille väljatoomine ja arvestamine on tuua eraldi punkti all. Samas toob Keskkonnaamet välja, et kaasata tuleb ekspert, vägagi oluline, et hinnata tuulikute mõju lähiümbruskonna lindudele võimalikult kes inventeerib mõjualasse jäävad Natura elupaigatüübid loodusaladel kohas, kus adekvaatselt. Pöörame tähelepanu andmestik on puudulik või vanem kui 10 a. Samuti tuleb mõjude hindamisel sellele, et linnustiku uuringu kirjelduses ei ole eristatud Natura alasid. arvestada võimalikke mõjusid elupaigatüüpidele läbi veerežiimi muutuse, mis võib Natura loodusala elupaigatüüpidele tekkida ehitustegevuse käigus ja tagajärjel. antakse hinnang KSH esimese etapi aruandes. Natura eelhinnang on antud EP LS ja KSH VTK ptk-s 5.3. Eraldi Natura loodusala elupaigatüüpide inventeeringut läbi ei viida vaid tuginetakse EELIS-e ning loodusala kaitsekorralduskavas toodud andmetele. Mõjude hindamisel arvestatakse võimalikke mõjusid Natura elupaigatüüpidele läbi veerežiimi muutuse nii nagu sellele on ka viidatud ptk-s 5.3. 3. Ptk-s 2.1 on välja toodud, et nahkhiirte kevadrännet ei arvestata, sest seda Seisukohaga ei arvestata. mõjutab olulisel määral ilmastik ning on oma olemuselt küllaltki hajus. Töösse kaasatud nahkhiirte ekspertide sõnul on kirjanduse põhjal nahkhiirte Keskkonnaamet on seisukohal, et arvestada tuleb ka nahkhiirte kevadrände hukkumine kõige suuremaks probleemiks tulemusi. sügisrände perioodil või suvel, kui tuulikud paiknevad kuskil koloonia läheduses. Kevadel on hukkuvate loomade arvukus tüüpiliselt madal. EP I etapi raames viiakse läbi nahkhiirte uuringu eelhinnang 19 / 30 Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel (Eurobatsi soovitustes pre-survey assessment), mille raames viiakse läbi väheses mahus ka välitöid aladel, mis jäävad muude piirangute (nt. eluhoone) piirkonnast välja. Antud töö mahu ja ajaraami juures ei ole võimalik välja selgitada kogu nahkhiirte rände dünaamikat. Kuna kevad ränne on hajusam ning sõltub suurest kevadisest ilmastikust ei ole metoodikat, mida plaanitakse antud töö puhul rakendada sobilik. Täpsema rändedünaamika väljaselgitamiseks on lähtuvalt EUROBATS´i soovitustest vajalik detailse lahenduse faasis läbi viia täpsemad uuringud. 4. Ptk 2.1 - Keskkonnaamet peab vajalikuks eriplaneeringu koostamisel kasutada Seisukohaga arvestatakse. Keskkonnaagentuuri eestvedamisel koostatud ELME projekti (Elurikkuse sotsiaal- majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid) andmestikku. 5. Ptk-s 2.2 (KSH ruumiline ulatus) on öeldud: „Mõjuala ulatus sõltub väga palju Seisukohaga arvestatakse. mõju liigist ja mõju retseptorist. Näiteks eri linnuliikide osas võib tuuliku mõjuala olla EP LS ja KSH VTK sõnastust korrigeeritakse. 0 meetrist 20 kilomeetrini.“ Ilma pädevate ekspertide hinnanguta ei saa nõustuda, et mõnele linnuliigile tuulepargiga kaasnevat mõju üldse ei ole ning mõjualaks võiks lugeda 0 meetrit. 6. Ptk 3 - Antud planeeringuala puhul tuleb kindlasti arvestada, et teadusuuringute Seisukohaga arvestatakse. järgi omavad tuulikupargid olulist mõju ka metsakanaliste (eelkõige metsise) elupaigakasutusele. Planeeringuala on oluliseks elupaigaks metsisele (LKS II kaitsekategooria, ohustatuse hinnang 2019 - ohualdis). Metsise jaoks on ohuteguriks eelkõige intensiivne metsaraie, kuid oluline on samuti elupaikade 20 / 30 Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel killustumine, mis kaasneb metsamaade muul otstarbel kasutusele võtmisega (karjäärid, taristu jmt). Seega tuleb KSH käigus hinnata nii potentsiaalsete tuuleparkide mõju konkreetsetele metsise elupaikadele (lähtudes ka üha suurenevast rajatavate tuulikute kõrgusest võib üldreeglina eeldada, et tuuleparkide poolt metsisele avalduv mõju võib ulatuda kuni 1 km kaugusele tuulepargist) kui hinnata potentsiaalse tuulepargi mõju elupaikade omavahelisele sidususele. Lähtudes olemasolevatest metsise telemeetria andmetest tuleks elupaikade sidususe hinnang anda kuni 10 km raadiuses potentsiaalselt mõjutatavatest mängualadest. 7. Ptk 4.1.7 (Pärnu maakonnaplaneering 2030+) – Peatükk käsitleb kavandavate Seisukohaga arvestatakse. tegevuse seoseid tuuleenergeetika põhimõtetega maakonnaplaneeringus. Puudub Rohevõrgustikku on käsitletud dokumendi peatükis 5.7 aga peatükki 4.1.7 lisatakse ülevaade, et eriplaneeringu alad jäävad maakonna rohelise võrgustiku aladele ning viide ja lühike kirjeldus. millised põhimõtted aladel kehtivad. 8. Ptk 5.1, ptk 2.1 - (Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, Seisukohaga ei arvestata. taimedele ning loomadele) - Vastavalt 2008 Agreement on the Conservation of EP I etapi käigus viiakse läbi nahkhiirte uuringu eelhinnangu etapp (Eurobatsi Populations of European Bats (UNEP/EUROBATS) juhendile on tuulegeneraatorite soovitustes pre-survey assessment), mis asukohtade valiku etapis vajalik läbi viia ka nahkhiirte uuring, et selgitada välja annab eriplaneeringu aladele hinnangu lähtuvalt olemas olevatest andmetest, tuulikute asukoha olulisus erinevatele nahkhiireliikidele. Selleks tuleks kasutada biotoobi parameetritest ning antud juhul nahkhiirte ultrahelide automaatsalvestit, mis salvestaks nahkhiirte hääli kogu kogutakse mõningasel määral ka täiendavaid andmeid. EP II etapis on nahkhiirte aktiivsuse hooaja vältel. Lisaks tuleks kasutada ultrahelidetektoriga vajalik läbi viia detailsemad uuringud, mis nahkhiirte kaardistamist nahkhiirtele eriti sobivatel öödel. hõlmavad kogu nahkhiirte aktiivsus perioodi. 9. Ptk 5.1 – Palume lisada, et mõju linnustikule võib olla ka oluline, kui tuulepark Seisukohaga arvestatakse. takistab lindude lendu toitumisalale. 10. Ptk 5.2 ja ptk 2.1- Keskkonnaamet on tuginedes teadusallikatele ja Seisukoht võetakse teadmiseks. ekspertteadmisele töötanud välja omapoolsed soovitused maismaa tuuleparkide Eriplaneeringu ja KSH koostamisel kaalutakse dokumendiga „Maismaa 21 / 30 Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku tuuleparkide planeerimise soovitused“ arvestamist. Kuna eriplaneeringu raames omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021)4. Soovitame eelnimetatud viiakse läbi linnustiku ja nahkhiirte uuring, juhendit kasutada esialgsete puhvrite määramisel ning mõjude täpsustamisel eri siis soovitatud puhvreid üks ühele automaatselt esialgu üle ei võeta. liigirühmade ja kaitstavate loodusobjektide puhul. 11. Ptk 5.3 alapunkt 4 (Eriplaneeringu mõju prognoosimine Natura aladele) - Pärnu Täiendatakse eelhinnangut. jõe loodusalale mõju prognoosimisel on arvestatud on ainult tuulikute püstitamise kaugust loodusalast. Pärnu jõe loodusala mõjutab enim settekoormuse suurenemine, kuid hinnatud ei ole võimalikku mõju loodusalale kuivendussüsteemide rajamisest või rekonstrueerimisest. Keskkonnaameti hinnangul ei ole ebasoodne mõju Pärnu jõe loodusalale välistatud. 12. Ptk 5.4 (mõju veekvaliteedile ja veerežiimile) - Keskkonnaamet ei nõustu Seisukohaga ei arvestata. väitega, et negatiivne mõju põhjaveele puudub ja et mõju põhjaveele KSH I Tuulikute aluste rajamisel on tegu ehitustöödega, mis vastavad oma etapiaruandes ei käsitleta. Tuuleparkide võimalik negatiivne mõju põhjaveele võib iseloomult tavapärastele ehitustöödele. lisaks avariiolukordadele avalduda ka ehitustööde ajal, kui maapinnas tekitatakse Olemasolevale informatsioonile tuginedes ei näe me mõju avaldumist põhjaveele. vibratsiooni ja betoneeritakse tuuliku alust. Negatiivne mõju on eriti võimalik just Ehitustööde käigus tekkival vibratsioonil ei kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel ning aladel, kus põhjavee tase on ole negatiivset mõju põhjaveele. Tuuliku vundamenti võib vaadelda „veetõkkena“, maapinna lähedal. Keskkonnaamet on seisukohal, et KSH käigus asukohavalikul ja kuid tegemist oleks sellisel juhul valitud piirkondade kirjeldamisel tuleb kirjeldada ja hinnata tuuleparkide võimalikku „veetõkkega“ väga lokaalses tähenduses, millele mõju põhjavee liikumisele on ehitusaegset mõju põhjaveele. Hinnangu andmise jaoks ei ole vaja läbi viia minimaalne ehk praktiliselt puudub. täiendavaid uuringuid, kui olemasolevate materjalide põhjal on võimalik mõju Ainuke mõju, mis võib tuuliku vundamendi rajamisega kaasneda põhjaveele on hinnata. Lisaks juhime tähelepanu, et detailse lahenduse KSH (II etapi aruanne) seotud erinevate põhjaveekihtide peab käsitlema ka võimalikku mõju piirkondade elanike veevarustusele, kui läbimisega (mis on väga ebatõenäoline). Selle puhul tuleb lihtsalt ehitustööde väljavalitavad alad jäävad elamute lähedusse. käigus tagada, et ei tekiks põhjaveekihtide vertikaalset segunemist. Tuulikute rajamine ei oma püsivat mõju piirkonna elanike joogiveevarustusele, 22 / 30 Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel kuna ei toimu põhjaveetaseme alandamist ega kvaliteedi muutmist. KSV VTK-d täiendatakse osaliselt eeltoodud teksti põhjal, kuid jäädakse siiski algsele seisukohale, et olulised mõjud tuulikupargi rajamisega põhjaveele puuduvad, mistõttu ei ole vajalik mõju põhjaveele KSH I etapiaruandes käsitleta. 13. Ptk-s 5.6 (mõju maastikule, sh väärtuslikult maastikule) on öeldud, et KSH I Seisukohaga arvestatakse. etapi aruande koostamisel viiakse läbi nähtavusanalüüs ja tuulepargi visualiseeringud (fotomontaaž). Keskkonnaamet peab vajalikuks koostada nähtavusanalüüs tuulikute visuaalsest mõjust ka Soomaa rahvuspargi enam külastatavatest kohtades (näiteks Soomaa jõed ja kaldaalad, RMK külastuskohad). 14. Ptk-s 5.7 (mõju rohevõrgustikule) on öeldud: „Pidades silmas rohelise energia Seisukohaga arvestatakse osaliselt. arendamise eesmärke, ei oleks rohevõrgustikus tuulepargi rajamise või Rohevõrgustikule mõju hindamisel ehitustegevuse keeldu proportsionaalne rakendada. Tuulikupargi mõju võetakse arvesse rohevõrgustiku hierarhilist taset, kuid asukohavalikut rohevõrgustikule sõltub nii rohevõrgustiku elemendi olemusest kui ka tuulikupargi tehes ei välistata automaatselt riikliku reaalsest ruumilis-tehnilisest lahendusest. Rohevõrgustiku sidususe ja toimise tähtsusega ja maakondliku tähtsusega tugialasid, vaid mõju nendele tagamiseks tuleb välja töötada vajalikud meetmed tuuleparkide detailse analüüsitakse. planeeringulahenduse väljatöötamisel, mille jaoks antakse suunised KSH I etapi aruandes.“ Keskkonnaameti hinnangul tuleb tuuleparkide kavandamisel rohelise võrgustiku aladele arvestada võrgustiku tasandiga. Vältida tuleb (asukohavalikul) tuulikuparkide kavandamist olulisematesse loodusmaastikesse (rohevõrgustiku riikliku tähtsusega ja maakondliku tähtsusega suurtesse tuumaladesse), kus tuulikupargid võivad lisaks ebasoodsale mõjule tuulepargi alal ning selle lähiümbruses kahjustada ka erinevate kaitstavate alade ja ohustatud liikide elupaikade sidusust. 23 / 30 Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel 15. Ptk-s 5.11 (mõju maavaravarudele) on esitatud ülevaade eriplaneeringu alale Seisukohaga ei arvestata. jäävatest maardlatest. Tabel 1 kohaselt jäävad planeeringualale mitmed töötavaid Eriplaneeringusse lisatakse tingimused, millal on võimalik maardlal asuvat turba, dolokivi ja liivamaardlad. Turbamaardlatele antud load on väga pikaajalised tuulepargiala arendama hakata, kuid – näiteks Kavasoo turbatootmisalal kehtib maavara kaevandamise keskkonnaluba automaatselt neid alasid ei välistata. (L.MK/323467) 2033. aastani, Lavassaare ja Elbu turbatootmisalal (KMIN-070) Lisaks on Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium algatanud kehtib luba kuni 09.08.2049, Elbu VII turbatootmisalale taotletakse luba ja esitanud 02.08.2021 kirjaga nr 2-2/21- kolmekümneks aastaks (KMH protsess on pooleli) jne. Arvestades keskkonnaloa 0400/4660 ministeeriumitele kooskõlastamiseks ehitusseadustiku kehtivusaega ning trendi, et olemasolevaid turbatootmisalasid üldjuhul ei muutmise ja sellega seonduvalt teiste ammendada loas märgitud kehtivusaja jooksul ja lubasid pikendatakse, ei ole seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK). VTK punktis tuuleenergeetika alade kavandamine turbatootmisaladele põhjendatud. 9.1.6 on välja toodud ettepanek aladel, kus Tuuleenergia arenguala reserveerimisega turbatootmisaladele võidakse luua maavarad on MaaPS alusel arvele võetud, kuid maavarade kasutusse võtmist tuulikuparkide arendajatele õigustatud ootus rajada tuulepark tootmisalale juba lähemas ajaperspektiivis kavandatud ei keskkonnaloa kehtivusaja jooksul. See aga riivab olulisel määral kaevandamisloa ole, vahekasutusena lubatud ajutiste ehitiste tähtajaks kuni 50 aastat. omanike õigusi. Soovitame tutvuda Riigikohtu otsusega nr 3-17-2013, kus on sarnast olukorda käsitletud. Tuulepargi asukohtade valikul tuleb üle täpsustada tuulikualade rajamise võimalikkus ka teiste maardla alade osas. Võiera küla elanikud Seoses Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 16.12.2020 otsusega nr 4, millega algatati Seisukoht võetakse teadmiseks. 14.12.2021 Põhja-Pärnumaa vallas kohaliku omavalitsuse eriplaneering soovime teada anda, et Võiera küla elanikud on küla territooriumile ning külaga piirnevatele aladele, eriti Tellisaare raba ning Pärnu jõega paiknevatele aladele, vähemalt 5 kilomeetri ulatuses tuuleparkide planeerimise vastu. Vastavalt Vallavalitsuse otsusele hõlmab eriplaneeringu 2. piirkond täies mahus Selgitus. Võiera küla territooriumi. Võiera külaga piirneb Tellisaare raba, mis on Natura 2000 1) Leiame, et peatükis 5.3 väljatoodud hinnang Tellisaare hoiualale vajab väga loodusala ning Pärnu jõe hoiuala. Vastavalt Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse tellitud põhjalikku keskkonnamõju strateegilist Eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise ümberhindamist – palun täpsustage, mida tuleks põhjalikumalt hinnata. väljatöötamise kavatsuse dokumendile leiame, et peatükis 5.3 väljatoodud hinnang Pöörame tähelepanu sellele, et tegemist ei ole lõpliku hinnanguga vaid põhjalikum 24 / 30 Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel Tellisaare hoiualale vajab väga põhjalikku keskkonnamõju strateegilist analüüs viiakse läbi KSH esimese etapi aruandes, mida alles hakatakse ümberhindamist. Lisaks leiame, et Tabelis 3 väljatoodud Tellisaare hoiuala koostama. Ohutegurid, mis käsitlevad vaid kuivendamise kaugmõju alale tuleks põhjalikumalt 2) Lisaks leiame, et Tabelis 3 hinnata. Samuti Tabelis 3 väljatoodud Kaitse-eesmärgid Tellisaare loodusala kohta väljatoodud Tellisaare hoiuala Ohutegurid, mis käsitlevad vaid tuleks uuesti hinnata. Ettepaneku aluseks on külaelanike viimaste aastate kuivendamise kaugmõju alale tuleks tähendused küla ja raba territooriumil silmatud kotkaste, kulliliste ja sookurgede põhjalikumalt hinnata – tegemist ei ole ohuteguritega mida ekspertrühm on ise arvukuse tõusu kohta. Ka Pärnu jõe hoiuala tuleks meie arvates suuremalt välja mõelnud, vaid tuginetud on (nagu ka tähtsustada kui vaid ehituskeeluvöönd. tabelis viidatud) Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, keskkonnaregister) andmetele, kus on üldjuhul iga Natura ala puhul välja toodud ala ohutegurid. Eesti Looduse Infosüsteemi haldab Keskkonnaagentuur, Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet. Vastavalt Keskkonnaregistri seadusele tuleb mõju hindamistes tugineda eelkõige EELIS-e (ehk keskkonnaregistri) andmetele. 3) Samuti Tabelis 3 väljatoodud Kaitse- eesmärgid Tellisaare loodusala kohta tuleks uuesti hinnata - Natura alade kaitse eesmärgid on määratud 05.08.2004 vastu võetud Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 615 “Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” (tabelis on ka korraldusele viidatud) ning neid ei saa muuta/ümber hinnata. 4) Ettepaneku aluseks on külaelanike viimaste aastate tähendused küla ja raba territooriumil silmatud kotkaste, kulliliste ja sookurgede arvukuse tõusu kohta. Ka Pärnu jõe hoiuala tuleks meie arvates suuremalt tähtsustada kui vaid ehituskeeluvöönd – Natura hindamine toimub väga konkreetsete juhiste järgi. 25 / 30 Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel Natura hindamisel tuleb arvestada ainult vaadeldava Natura ala kaitse-eesmärke, mis on määratud ära Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 615. Jaanus Kaik Kinnistute katastriüksuste nimekiri, mis puudutab käesolevat taotlust, on toodud Seisukohaga arvestatakse. (Trebor Agro OÜ ja käesoleva kirja lisas 1. Seisukoha esitajaga lepitakse eraldi Muuland 2 OÜ juhatuse kokku, kuidas toimub lisauuringualade Kuigi eelnimetatud lisas näidatud katastriüksused asuvad elamutest üldiselt üle 500 liige) rahastamine ning milliseid uuringuid on meetri kaugusel, siis võib olla, et nad ei asu eriplaneeringu kaardil punase viirutatud võimalik alal teostada. 15.12.2021 ala sees seoses sellega, et nendega on seotud mingisugused võimalikud keskkonnaalased piirangud. Kuna taotleja on huvitatud ka nimetatud kinnistutele võimalusel perspektiivsete elektrituulikute püstitamisest, siis vajaks taotleja arvates ka nimetatud katastriüksused täiendavat kontrolli keskkonnalaste piirangute osas, kuna ajas ja ruumis võivad piiranguid põhjustavad asjad (ka loomad, linnud) oma elu- või asukohta muuta. Sellega seoses taotleme kirja lisas 1 nimetatud ja lisas 2 näidatud kinnistute lisamist täiendavaid keskkonnalaseid uuringuid vajavate ehk siis eriplaneeringu joonisel punasega viirutatud ala hulka ning viia ka nende osas läbi täiendavad uuringud selle osas, kas nimetatud kinnistutele ulatuvad üldse piirangud või kas need võimalikud piirangud on põhjendatud või mitte. Juhul, kui nendele katastriüksustele ei ulatu piirangud, siis palume neid katastriüksuseid arvestada edasises eelkohavalikutes kui alasid, kuhu oleks võimalik rajada võimalikke elektrituulikuid. Käesolevaga kinnitame, et oleme vajaduse korral valmis vastavaid täiendavaid kulutusi katma. Külli Eller Arvestades Tootsi tuulepargi asukohta, oleks mul turismi silmas pidades ettepanek, KSH esimese etapi aruandes hinnatakse tuulepargi rajamise võimalikku mõju et ka teised analoogsete tehniliste rajatiste asukohad võiks planeerida Pärnu-Paide Soomaa piirkonna väärtustele. 26 / 30 Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel (Piesta Kuusikaru talu maantee joonest põhja-läänekaarde, et säilitada Soomaa piirkonna (mitte ainult (Kuusikaru OÜ), Soomaa kitsalt rahvuspargi, vaid sellega piirneva ja vastavalt mõnevõrra suurema Turism MTÜ) turismipiirkonna) külastajatele oluline looduskeskkond. Praegu turismi mõistes 15.12.2021 alakasutatud Tori-Jõesuu-Kullimaa-Vihtra-Suurejõe-Kurgja suunal on minu hinnangul rohkesti potentsiaali nii loodus- kui kultuuripärandist huvituvate turistide tähelepanu köita (sh piirkonda sobivat ettevõtlust arendada ja vastavalt töökohti luua) ning oleks väga kahju, kui majandushuvid, mille realiseerimist saaks tõenäoliselt sama sujuvalt korraldada mõnes teises asukohas, sellele võimalusele kriipsu peale tõmbaksid. Rahnoja kogukond Seoses Rahnoja tuulepargi detailplaneeringuga ja algatatud keskkonnamõju Seisukohaga ei arvestata. (Janne Sarap ja Jaak hinnanguga, edastan kohaliku kogukonna tagasiside. Lisaks veel küsimused, Eriplaneeringu raames viiakse läbi Soosalu) ekspertide poolt nahkhiirte ja linnustiku millele ootan vastust. uuring, mille tulemusi võetakse 15.12.2021 Alljärgnevalt kajastan sisendit (koos põhjendusega) maaüksuste kaupa, kui kaugel tuuleenergia arendamiseks sobivate alade asukohtade valikul aluseks. oleks aktsepteeritav kaugus tuulikust. Palun neid aspekte arvesse võtta 5 km suuruse puhvri määramine elamutest keskkonnamõju hinnangut läbi viies. ei ole põhjendatud. Kuna tegemist on 1. Lutsu (93005:002:0148), tuulepargi kaugus vähemalt 5 km raadiuses, nahkhiirte arendustegevusega, mis on olulise avaliku huviga (vastavalt 2021. aasta Riigikohtu elupaik lahendile nr 3-17-2013) on vajalik, et 2. Kustase (93005:002:0024), tuulepargi kaugus vähemalt 5 km raadiuses, igasugune piirang, mida planeeringu lahenduses määratakse oleks nahkhiirte elupaik proportsionaalne ning põhjendatud. 3. Linaaugu (93005:002:0254), tuulepargi kaugus vähemalt 5 km raadiuses, nahkhiirte elupaik 4. Sarapuu (93005:002:0118), tuulepargi kaugus vähemalt 5 km raadiuses, nahkhiirte elupaik 5. Matsi (93005:002:0119), tuulepargi kaugus vähemalt 5 km raadiuses, nahkhiirte elupaik 6. Kaasi (93005:002:0050), tuulepargi kaugus vähemalt 5 km raadiuses, nahkhiirte elupaik. Rändlindude rändekoridor 27 / 30 Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel Rahnoja külas on nähtud püsivalt vähemalt 2 isendit väike- konnakotkast lendamas. 1 pesa asukoht on teada, teine (teised) mitte. Vastamist vajavad veel küsimused: 1. Täiendavate teede rajamise vajadus selgub edasises etapis, kui on selgunud 1. Milline on arendaja panus kohalikku infrastruktuuri? Suurejõe- Vihtra- Jõesuu võimalikud tuulepargi alad. Siis saab maantee on musta kattega, 8t piiranguga enamuse aja aastast. koostöös valla ning kohalikega selgitada välja muu hulgas, milliste teede 2. Milline on panus kohalikku tööhõivesse? rekonstrueerimine on vajalik valla/kohalike 3. Kui palju mõjutab tuulepark hinnanguline elukondliku kinnisvara väärtust? Kas on elanike seisukohast ning mis teed oleksid olulised ka juurdepääsu rajamiseks kohtulahendeid Euroopast, kus arendaja või kov kohustub kompenseerima tuuleparkidele. kinnisvara väärtusest tuleneva kahju? 2. Tuuleparkide mõju kohalikule 4. Milline on madalsageduse mõju inimesele? tööhõivele hinnatakse KSH esimese etapi aruandes. 3. Tuuleparkide rajamisega kaasnevat võimalikku mõju kinnisvarale hinnatakse KSH esimese etapi aruandes, lähtudes Eesti ja välisriikide praktikast ning andmetest. 4. Tuulikutest põhjustatud madalsageduslikul helil puudub mõju inimese tervisele. 2020. aastal avaldati Soomes läbiviidud teadusuuring, mille eesmärgiks oli uurida, kas tuuleturbiini infrahelil on inimesele kahjulik mõju. Uuringu käigus viidi läbi pikaajalisi (308 päeva) müra mõõtmisi erinevate tuuleparkide juures (nii siseruumides kui ka ruumidest väljas) ning kuulmisteste ja küsimustikke tuuleparkide lähialadel elanike hulgas. Uuringu tulemustest järeldati, et tuulikute madalsageduslikku müra ei saa seostada inimeste poolt kurdetavate tervisemõjudega. 28 / 30 Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel Sotsiaalministeerium Toetame Terviseameti 25.10.2021. a kirjaga nr 9.3-4/21/13040-2 tehtud Seisukohaga arvestamist kaalutakse eriplaneeringu ja KSH koostamise (Ramon Nahkur, ettepanekut võimalusel planeerida tuulikute vähimaks kauguseks lähimast elamust käigus rahvatervise osakonna vähemalt 1 km, kuna väiksema vahemaa puhul võib tulevikus planeeringuga nõunik) kavandatu realiseerimisel tekkida mürahäiringud. 15.12.2021 Tori Vallavalitsus Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 100 lõike 2, Tori Seisukohaga arvestatakse (Lauri Luur, vallavanem) Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja 16.12.2021 ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve kiri nr 940 korraldamine Tori vallas“ § 3 punkti 5 annab Tori Vallavalitsus k o r r a l d u s e: 1. Teha ettepanek arvestada Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu koostamisel ja selle keskkonnamõju strateegilisel hindamisel Tori valla põhjaosa eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustega ning teha koostööd Tori valla eriplaneeringu koostajaga ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviijaga. 2. Teha ettepanek arvestada Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu koostamisel ja Seisukohaga arvestatakse selle keskkonnamõju strateegilisel hindamisel Pärnu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika arendusaladel P9 ja P10 detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustega ning teha koostööd nimetatud planeeringu koostaja ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviijaga. Raiko Gustavson Planeeringu oluline puudujääk: tuulikuparkide eriplaneering ei arvesta sookurgede Kirjas kajastatud informatsioon on edastatud linnueksperdile. Juhul kui 24.01.2022 rändeparvede kogunemisega planeeringualal. linnustiku uuringu käigus kinnitatakse Sookurgede kogunemist ja rännet arvestades ei tohiks eriplaneeringu alale nr 2 sookurgede rändekoridor üle planeeringu ala nr 2, siis seda võetakse tuulikuid lubada. Sookured kogunevad planeeringualal ja lendavad seal väga tuuleparkide asukohtade valikul madalal - otse puude latvade kohal. arvesse. Planeeringuala nr 2 jääb ka põhja-lõuna suunaliste suurte rändlindude parvede teekonnale. 29 / 30 Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohtade tabel Meie sookurgede ränne on üks väheseid ürgsetest loodusimedest, mis on veel alles. Palun tehke enda poolt kõik, et see säiliks ka järeltulevatele põlvedele. 30 / 30