Ettepanek kaitseministri 20.03.2015 määruse nr 5 täiendamiseks

. Kalle Laanet Kaitseministeerium 14.03.2022 nr K-0-41/22/7099 Ettepanek kaitseministri 20.03.2015 määruse nr 5 täiendamiseks Kaitseliit teeb ettepaneku täiendada kaitseministri 20.03.2015 määruse nr 5 „Kaitseliidu tegevliikme, auliikme ning noortejuhi tasustamata lisapuhkuse taotlemise ja andmise kord ning lisapuhkuse ajal makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise kord“ § 3-s lõikega 4 järgmises sõnastuses: “ Hüvitise arvutamisel võetakse aluseks ülesande täitmise ajal kehtinud Statistikaameti viimasena avaldatud keskmine brutokuupalk. Ühe päeva hüvitise suuruse saamiseks jagatakse Statistikaameti viimasena avaldatud keskmine brutokuupalk vastava kalendrikuu tööpäevadega.“ Kaitseliidu seaduse (edaspidi KaLS) § 57 lg 1 alusel on tegevliikmel ja KaLS § 27 lõike 2 punktis 1 alusel valitud auliikmel õigus struktuuriüksuse juhi kirjalikul taotlusel saada ühe aasta jooksul kuni 30 kalendripäeva tasustamata lisapuhkust KaLS § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmiseks ning lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemiseks. Kaitseminister kinnitas KaLS § 57 lg 5 alusel 20.03.2015 määruse nr 5 „Kaitseliidu tegevliikme, auliikme ning noortejuhi tasustamata lisapuhkuse taotlemise ja andmise kord ning lisapuhkuse ajal makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise kord“ (edaspidi kord). Korra § 3 sätestab tasustamata lisapuhkuse eest makstava hüvitise põhimõtted. Nimetatud paragrahvi lõike 3 kohaselt on tasustamata lisapuhkuse eest makstava hüvitise arvutamise aluseks Statistikaameti viimasena avaldatud keskmine brutokuupalk. Korrast ei nähtu üheselt, millise põhimõtte alusel toimub tasustamata lisapuhkuse hüvitise arvutamine. Korra eelnõu seletuskirjast nähtub, et hüvitamise arvutamisel võetakse aluseks Statistika viimasena avaldatud keskmine brutokuupalk, mis jagatakse vastava kuu päevade arvuga. Segadust tekitab asjaolu, et ei täpsustu, kas jagamine toimub tööpäevade või kalendripäevade järgi. Korra väljatöötamisel ja praktikas on seni kehtinud põhimõte, et hüvitise näol on tegemist tööandja juures saamata jäänud tasu hüvitamisega, mille aluseks on ühe päeva hüvituse suurus Statistikaameti viimasena avaldatud keskmine brutokuupalk tööpäeva kohta. Erinevates situatsioonides on tulnud ette näiteid, kus erinevad osapooled tõlgendavad määruse sõnastusest erinevalt. Toompea 8 Kantselei 717 9021 SEB Pank AS Olgu näitena aluseks võetud Statistikaameti 10130Tallinn Referent viimasena avaldatud 717 9005 keskmine brutokuupalk ehk 1 ak EE461010022002422007 Reg-nr 74000725 Korrapidaja 717 9099 viitenumber 62020100012 saaja www.kaitseliit.ee E-post [email protected] Kaitseliit Olgu näitena aluseks võetud Statistikaameti viimasena avaldatud keskmine brutokuupalk ehk 1 756€ ning sündmus ja väljamakse, mille eest hüvitist makstakse toimub näiteks veebruaris. Erinevates situatsioonides võib määruse sõnastuse põhjal teha erinevaid arvutusi alljärgnevalt: • Võimalik on jagada viimasena avaldatud Statistikaameti keskmine bruto kuupalk sama kuu kalendripäevade arvuga (1756/31=56,65€); • Võimalik on jagada viimasena avaldatud Statistikaameti keskmine bruto kuupalk sündmuse toimumise ja väljamakse kuu kalendripäevade arvuga (1756/28=62,71€); • Võimalik on jagada viimasena avaldatud Statistikaameti keskmine bruto kuupalk sündmuse toimumise kuu ja väljamakse kuu tööpäevade arvuga (1756/19=92,42€); • Võimalik on jagada viimasena avaldatud Statistikaameti keskmine bruto kuupalk viimasena avaldatud Statistikaameti bruto kuupalga vastava kuu kalendrikuu tööpäevadega (1756/22=79, 82€) Kaitseliidu hinnangul on korrektne viimane näide, sest hüvitise eesmärgiks on kompenseerida isikutele töölt puudutud tööpäevade eest võrdsetel alustel. Määruse koostamisel oli kaalumisel isikutele tema tegeliku tööpäeva töötasu hüvitamine. Vastavate andmete administreerimine oleks olnud liigne halduskoormus ning Kaitseliidul oleks puudunud ka ligipääs esitatud andmete kontrolliks. Seetõttu võeti aluseks Eesti keskmine töötasu ühe tööpäeva maksumus. Eelpool toodust lähtudes kajastaks kehtiva korra täiendamine algselt korra väljatöötamisel tegelikku taotletud tulemust ja väljakujunenud praktikat ning annaks selge arusaama ühe päeva hüvitise suuruse arvutamise põhimõttest, mida ei peaks selguse huvides otsima eraldi eelnõu seletuskirjast, vaid see peaks olema sätestatud korras endas. Lugupidamisega [allkirjastatud digitaalselt] Riho Ühtegi Brigaadikindral Kaitseliidu ülem Major Andres Pehme 717 9010 [email protected] 2 (2)