MTÜ Osmussaare külaühing (Odensholms Byalag) pöördumine seoses EV
Kaitseministeeriumi poolt Osmussaarele kavandatava antennisüsteemi ehitusega
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastas Osmussaare külaühingule (registrikood
80399754) 27. juulil 2020. aastal dokumendi, millest selgus, et seoses Eesti Vabariigi
Kaitseministeeriumi plaaniga rajada Osmussaarele siderajatised jt ehitised on seal algatatud
keskkonnamõju hindamine. Plaan sisaldab kahe antennimasti (kõrgusega 26 ja 15 m) ehitamist
saare põhjaküljele, ajaloolise nimega Norda siale. Lihlhamnest kagusse on plaanis veel nelja
väiksema (kõrgusega 4,6 m) antenni ehitus. Lisaks on plaanis rajada uus teelõik Minsjavägeni ja
Kråklundsbackani vahele ning Bieni (Küla) lähedusse paigaldada päikesepaneelid ja kaks
tuuleturbiini. Seega on tegemist saare keskkonda oluliselt mõjutava ettevõtmisega.
Seni viimases kirjas (saadetud 17.12.2021) Osmussaare külaühingule teatas Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet, et nimetatud siderajatiste ehitamine Osmussaarele on riigikaitse
seisukohalt ainuvõimalik lahendus. Sellega eeldatakse kaasnevat negatiivset mõju Natura 2000
alale, mistõttu taotletakse Euroopa Komisjonilt luba erandi rakendamiseks. Samal põhjusel
pikendati keskkonnamõju hinnangu valmimistähtaega kuni novembrini 2022.
Osmussaare külaselts soovib tungivalt, et Kaitseministeeriumi plaane sellisel kujul ei teostataks
ning et saar säiliks täielikult Natura 2000, Ramsari konventsiooni ja maastikukaitsealana, et
oleks kaitstud selle loodus, linnustik ja taimestik, nende elupaigad ning kultuuripärand.
Meie esivanemad elasid Osmussaarel mitusada aastat ja kuigi nad sunniti sealt lahkuma, on
Osmussaare tulevik meile, nende järeltulijatele südamelähedane ning oleme väga mures saare
edasise käekäigu pärast. Osmussaar asustati juba keskajal kui mitte varemgi ning järgnevate
aastasadade vältel kujunes seal omanäoline kultuur, mis katkestustest hoolimata on kujundanud
ka tänaseid osmussaarlaste järeltulijaid ja nende lähedasi (täpsemalt meie kohta vt! Lisa). Oma
jõudega oleme korrastanud Osmussaare kabelivaremed ja kabeliaia, mis on ka ajaloomälestisena
kaitse alla võetud. https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=30230
Saar on jälle asustatud ning seal käib arvukalt külalisi, kes hindavad kõrgelt saare maastike
omapära.
Osmussaare külaühing kavatseb saarele rajada külakeskuse, mis sai võimalikuks tänu Noarootsi
vallale. Nad võimaldasid meil osta külas ajaloolise Erkase talu krundi ning on väljastanud ka
esmase ehitusloa. Me soovime hoida ja tutvustada saare omanäolist kultuuripärandit, kuigi
Osmussaar sai Teises maailmasõjas, eriti aastatel 1940–1941, palju kannatada. Pärast sõda kuni
pea 1990. aastate keskpaigani väldanud nõukogude piirivalve tegevus saarel jättis oma kurvad
jäljed nii, et kui osmussaarlastel sai jälle võimalikuks oma kodusaart külastada, oli see võssa
kasvanud, lagastatud ja täis varemeid. Järgnevatel aastatel on olukord tasapisi paranenud tänu
karjatamisele ja koristustööle, kuigi sõja jälgi ei ole tõenäoliselt kunagi võimalik saare
maastikust täielikult kustutada. Mõistame, et militaarpärand on oluline osa tänasest
Osmussaarest ja selle strateegiline asukoht on tema saatust ennegi kujundanud, ent soovime, et
saare põlisasukate kultuuripärand ei jääks täielikult militaarsete huvide varju.
Osmussaare maastikud on ainulaadsed pakkudes elamusi nii Eestist kui naabermaadest
saabuvatele külalistele. Saare külastamine on omakorda äratanud laiemat huvi saare mineviku ja
selle kunagiste elanike kultuuri vastu, mida meelsasti laiemalt tutvustame. Soovime tungivalt, et
Osmussaare kaitsestaatus ei muutuks ning nüüd ega tulevikus ei teostataks saare keskkonda
1
mullistavaid ettevõtmisi.
Kaitsemeetmed ja negatiivne keskkonnamõju
Osmussaare maastikukaitseala https://www.riigiteataja.ee/akt/13348382 eesmärgiks on kaitsta sealseid
aluspõhjakivimite paljandeid, rannavalle ja rändrahne; Lääne-Eesti saartele omast loodus- ja
pärandmaastikku ning kaitsealuste linnu- ja taimeliikide elupaiku. Osmussaar koos ümbritseva
merealaga on osa Nõva–Osmussaare linnu- ja loodusalast, mis on osa Euroopa Natura 2000
võrgustikust https://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0040201
ja Ramsari konventsiooni. https://rsis.ramsar.org/ris/2022
Uued siderajatised ja turbiinid muudavad oluliselt saare maastikku ning on ka otseseks ohuks
lindudele. Osmussaar paikneb Ida-Atlandi rändeteel ja ühe selle peamise koondumiskoha –
Põõsaspea neeme – lähedal. Näiteks umbes viiendik kõigist arktilistest merelindudest, miljonid
linnud rändavad siitkaudu Põhja-Jäämere ääres paiknevatelt pesitsusaladelt Lääne-Euroopas ja
Aafrikas asuvatele talvitusaladele ja tagasi. Seni on Osmussaarel kohatud 178 linnuliiki, kuid see
nimekiri täieneb pidevalt. 2003. aastal leidsid ornitoloogid haudelinnustiku uurimisel saarelt 90
liiki pesitsejaid; paljud siin peatuvad või pesitsevad linnuliigid on kaitse all. Lisaks talvituvad
Osmussaare lähedal rannikumeres aulid (loendatud kuni 100 000 lindu).
Ehitusega kaasneb otsene mõju väga tundlikele Osmussaare alvaritele ja rannavallidele ning
nende hõredale, ent liigirikkale taimestikule. Väga murettekitav on nõue ulatuslikel aladel
siderajatiste ümber puude kõrgust piirata nelja meetriga, mis maastiku ilmet täielikult muudab.
See kõik jätab uued armid juba niigi palju kahju kannatanud saare loodusesse.
Päikesepaneelide paigaldamine Osmussaarele on igati tervitatav lahendus ning aitab vähendada
diiselkütuse kasutust ja negatiivset keskkonnamõju. Arvame aga, et antennisüsteemi ja tuulikute
mõju, eriti linnustikule tuleb põhjalikumalt uurida.
Kultuurmaastikud
Osmussaarel ei ole seni arheoloogilisi uuringuid läbi viidud, mistõttu saare vanemast ajaloost on
teada vähe. Pea tuhandeaastane asustus on saarele kindlasti jätnud oma jäljed, mida ei ole mingil
viisil kaardistatud ega muul moel dokumenteeritud. Eesti Vabariik toetab rannarootslaste
kultuuriloo uuringuid, kuna olemasolevad teadmised maa vanima vähemusrahvuse kohta on
lünklikud. Osmussaare mitmes paigas on kavandatud arheoloogilisi eeluuringuid, mida
riigieelarvelistest vahenditest rahastab Rootsi Vähemusrahvuse Kultuurinõukogu Eestis. Üks
olulisemaid paiku, kus kindlasti Osmussaarel kaevamisi korraldada, on Galsve (juba nimigi
viitab vanimale põllule saarel) ümbrus; Galsvebackanil (vanapõllu seljandikul) paiknes pärimuse
kohaselt saare vanim asustus. Samasse on planeeritud antenn AS-2, mille ehitustööd ja
valmimine tõenäoliselt välistab seal alatiseks uurimistöö. Sellega kaob võimalus rohkem teada
rannarootslaste vanemast ajaloost. Ka teised planeeritud ehitised kitsendavad oluliselt
arheoloogilise uurimistöö läbiviimise võimalusi.
2
Kokkuvõttes leiab Osmussaare Külaselts, et kavandatavad ehitised muudavad saare
maastikke ja loodusväärtusi viisil, mis ei ole meile kui sealsetele maaomanikele ja
kultuuripärandi hoidjatele vastuvõetav.
Küsimused
- Kuna seoses keskkonnamõju hindamise aruande valmimise tähtaja pikendamisega ei ole
huvitatud osapooli teavitatud töö sisust ja edenemisest, soovime ülevaadet seni tehtud tööst.
Millised on erinevate institutsioonide seni kogutud hinnangud siderajatiste keskkonnamõjule?
- Kuidas on hinnatud siderajatiste mõju linnustikule, kultuuripärandile?
- Esialgse kava kohaselt on päikesepaneelid ja turbiinid paigutatud otse Erkase krundi kõrvale.
Kas on võimalik need paigutada teisele poole nõukogude sõjaväeehitisi, näiteks ajaloolisele
Koinbackanile (tuulikumäele)?
- Kas Muinsuskaitseamet on hinnanud ehitiste mõju muinasmälestistele ja kas on kavandatud
mõjutatud alal arheoloogilisi uuringuid?
- Mida tähendab antud juhul Natura erandi rakendamine sisuliselt? Kas, ja kui siis kus, on
võimalik tutvuda planeeritud hüvitusmeetmetega ning kas keskendutakse vaid
looduskeskkonnale või arvestatakse ka võimalikku kahju kultuuripärandile ning maaomanike
õigustatud ootustele?
- Kuidas korraldatakse Osmussaare külastamist pärast siderajatiste valmimist; kas külastusele
seatakse tulevikus piiranguid?
- Kas strateegiliselt olulised rajatised piirduvad vaid praegu ettepanduga või on kavas
Osmussaare järjekordne ulatuslikum militariseerimine?
Senine asjaajamine on meid teinud ülimalt murelikuks ja seepärast soovime võimalikult
koheselt tagasisidet oma pöördumisele ja vastuseid oma küsimustele.
Lugupidamisega,
Saga Adolfsson Lotta Odmar
Odensholms byalag, juhataja Odensholms byalag, sekretär
MTÜ Osmussaare külaühing juhatuse liige MTÜ Osmussaare külaühing juhatuse liige
[email protected] või
[email protected] [email protected] või
[email protected]
Göran Hoppe
Kultuurigeograafia emeriitprofessor, Uppsala ülikool
Odensholms byalag, liige
MTÜ Osmussaare külaühing juhatuse liige
[email protected]
3
LISA
Odensholms Byalag (Osmussaare külaühing) www.odensholm.se
Odensholms Byalag asutati 1993. aastal, et Nõukogude Liidu lagunemise järgselt seista osmussaarlaste
huvide eest. Eesmärgiks seati korraldada tagasipöörumist kodusaarele; hoida ja levitada teadmisi saare
pärandist ning kaasa lüüa Osmussaare tuleviku kujundamises. Byalag on vabatahtlik seltsing, kuhu kuuluvad
endised osmussaarlased, nende lähedased ja järeltulijad ning saarest üldiselt huvitatud inimesed. Byalagi
esimeseks tööks aastatel 1992–1994 oli saare seitsmele perekonnale kabeliaeda mälestuskivide
paigaldamine. Samal ajal ehitati ka väike kellatorn . Seni kõige suuremaks ettevõtmiseks oli aastatel 2006–
2012 kabeli konserveerimine ja kabeliaia korrastamine (https://majalood.ee/files/2012-III.pdf). Tööde käigus
kaevati välja kabeli säilinud müürid, need parandati ja konserveeriti; restaureeriti kabelitorn ning sellele
ehitati uus kaitsekatus. Kabeliaed puhastati põõsastest ja prahist ning ümbritseti madala lubjakivist aiaga.
Pärast tööde lõppu võeti kabel ja kabeliaed riikliku kaitse alla
(https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=30230 ). Seltsing korraldab Osmussaarel
talguid, ent ka teisi ühiseid ettevõtmisi nii Rootsis kui Eestis.
Plaan ehitada Osmussaarel külakeskus
Mittetulundusühing Osmussaare Külaühing asutati omakorda 2016. aastal Eestis, et oleks võimalik osta
saarel krunt, kuhu ehitada uus külakeskus. Külas omandatigi kunagine Erkase krunt suurusega 3962 m2.
Selleaegse Noarootsi valla kehtestatud küla detailplaneering nägi ette võimaluse, et saare tänased elanikud
saaksid ehitada kaasaegse elamu ning endiste osmussaarlaste järeltulijad ajaloolise külakeskuse. Ehitatavas
majas on kavas korraldada erinevaid ettevõtmisi, mis seotud saare ajaloo, kultuuri, looduse ja tänapäeva
tutvustamisega mitte vaid pelgalt osmussaarlaste järeltulijatele, et neid esivanemate kodusaarega tihedamalt
siduda, vaid laiemale üldsusele. Valminud on esmane projekt ja saadud ehitusluba; kahjuks on Covid19-
piirangud ehituse algust edasi lükanud, ent plaanist loobutud ei ole.
Saare asustuslugu
Usutavasti on Osmussaar olnud asustatud rohkem kui tuhat aastat. Suurema osa sellest ajast on saare
asukateks olnud rannarootslased. Aastasadade vältel kujunes seal omanäoline kultuur, mis tugines
erinevatele elatusallikatele nii merelt kui maalt, kus olulisel kohal oli jahipidamine, kalapüük ja hiljem
lootsiks olumine, ent ka loomakasvatus. Talude arv on vaheldunud, teadaolevalt seitsme ja kümne vahel. 20.
sajandil oli enamik seitsmest talust jagatud kahe perekonna vahel, tekkinud olid ka vabadikukohad. Elanike
arv püsis saja lähedal, mis varasemalt oli korraldatud kirjutamata seadusega, et saarele võis jääda vaid kolm
last. Üksikuna kaugel meres oli saarel rohkem vabadust, rendikohustus Haapsalu (Uuemõisa) täideti kala,
merelindude ja mitmesuguste põllumajandussaadustega; teoorjust ei ole saarel kunagi olnud.
Osmussaarlased olid harjunud oma elu ise korraldama ja uskusid oma ajaloolisesse asustusõigusesse, mida
aga Eestis riiklikult ei tunnistatud. Seega ei olnud võimalik maad tagasi saada.
http://odensholm.se/TextBildT2.php?id=0000001&idscr=projekt&idpdf=
Sundevakueerimine ja põgenemine Rootsi II maailmasõja ajal
1939. aasta oktoobris sõlmitud baaside lepinguga kaotasid ka osmussaarlased oma kodusaare ning olid
sunnitud sealt lahkuma juunis 1940. Kohe algasid saarel ulatuslikud ehitustööd nö kaitserajatiste
püstitamiseks, mille käigus kadusid mitmed kivist ehitised, aiad, aga ka rändrahnud. Sakslaste saabudes
1941. aastal oli Osmussaar pikalt nende turmtule all, mis omakorda maastikku oluliselt muutis.
Osmussaarlastel lubati 1942. aastal saarele tagasi pöörduda, ent ees ootasid vaid varemad; ka kabel ja
tuletorn olid õhku lastud. Saare noormeestest oli osa mobiliseeritud nõukogude armeesse, kellest omakorda
osa jäi teadmata kadunuks. Uue mobilisatsiooni ja okupatsiooni hirmus lahkusid saare elanikud Rootsi;
esimesed juba suvel 1943, viimased 1944 veebruaris–märtsis. Varsti oli nõukogude sõjavägi tagasi ning
nõukogude piirivalve lahkumiseni 1993. aastal valitsesid seal nemad. Alles siis sai osmussaarlastel jälle
võimalikuks saart jälle külastada, mida oleme sellest ajast teinud igal aastal.
Osmussaare ajaloost: 120703 Kompr Historik Odensh .pdf (odensholm.se)
1
2