Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 15.09.2020, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Laura Jõgisoo Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 18278001932 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 213 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXXXXX XXXXXX (ik. xxxxxxxxxxxx) Kuriteo toimepanemise aeg: 22.09.2018 ja 23.09.2018 Kohtueelses menetluses esitati XXXXXXX XXXXXX kahtlustus KarS § 213 lg 1 järgi selles, et tema, olles eelnevalt saanud enda valdusesse XXXXXXXXX XXXXXXXX kuuluva SEB panga deebetkaardi ja deebetkaardi PIN-koodi, võttis varalise kasu saamise eesmärgil ja andmeid ebaseaduslikult arvutiprogrammi sisestades 22.09.2018. a Tartu linnas Kuperjanovi tn 20 asuvast Swedbank panga sularahaautomaadist kuuluva SEB panga XXXXXXXXX XXXXXXXX deebetkaardiga ja tema kaardi PIN-koodi kasutades sularaha summas 3000 eurot. Lisaks võttis XXXXXXX XXXXXX 23.09.2018 eelmainitud deebetkaardiga Tartu linnas Tuglase 2 asuvast Swedbank panga sularahaautomaadist andmeid ebaseaduslikult arvutiprogrammi sisestades välja XXXXXXXXX XXXXXXXX arvelduskontolt sularaha summas 3000 eurot. Kokku tekitas XXXXXXX XXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXX varalist kahju 6000 eurot. XXXXXXX XXXXXX esitatud kahtlustus on põhjendatud ning tema süü KarS § 213 lg 1 järgi on tõendatud menetluses kogutud tõenditega: kannatanu XXXXXXXXX XXXXXXXX ütlustega, SEB panga vastusega nõudekirjale, XXXXXXXXX XXXXXXXX SEB pangakonto väljavõttega, Swedbank panga vastusega nõudekirjale koos fotodega. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavale etteheidetava süüteo näol on tegemist teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3), mille eest karistusseadustiku eriosa näeb ette võimaliku karistusena kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse (KarS § 213 lg 1) Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest vajadusest. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust. Samuti on selline vajadus üldjuhul olemas, kui isikut on aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse (s.o oportuniteedi) printsiibi kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõendanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Kahtlustatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Isik on küll väärteokorras varasemalt karistatud, kuid need teod jäävad aastasse 2013. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu on andud teada, et kahtlustatav on asunud kahju hüvitama ning avaldanud kannatanule kahetsust tehtu üle. Kannatanule tekitati kahju summas 6000 eurot, kuid tänaseks on kahtlustatav sellest 2500 eurot hüvitanud. Kahtlustatav on valmis hüvitama ka ülejäänud kahju, s.o 3500 eurot. Kahtlustatava suhtes ei ole menetluses ka ühtegi uut kuritegu. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus. Kui hinnata kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, siis nähtub, et XXXXXXX XXXXXXXon küll arvutikelmuses süüdi, kuid antud süü nende tegude puhul ei ole niivõrd suur, et isikut peaks kohtulikult karistama. Samuti ei ole alust arvata, et kriminaalkaristuse asemel oportuniteediprintsiibi rakendamine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. Isik on saanud aru oma teo keelatusest ning puudub informatsioon selle kohta, et isik oleks samalaadsete või teiste kuritegude toimepanemist jätkanud. XXXXXXX XXXXXXXon selgitatud, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse. Tulenevalt eeltoodust leian, et XXXXXXX XXXXXXXet suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 18278001932 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:  - KrMS § 202 lg 2 p 1 järgi kohustada (XXXXXXX XXXXXXX hüvitada kuriteoga tekitatud kahju summas 3500 eurot. Kohustuse täitmise tähajaks on 15.03.2021. Kuriteoga tekitatud kahju tuleb hüvitada XXXXXXXXX XXXXXXXX SEB arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxselgitusega kahju hüvitamine kriminaalasjas nr 18278001932. - KrMS § 202 lg 2 p 2 järgi kohustada XXXXXXX XXXXXXXmaksma 450 eurot riigituluduesse. Kohustuse täitmise tähtajaks on 15.03.2021. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: kehtivat tõkendit ei ole. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: asitõendid puuduvad 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei ole registrisse kantud 6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanu XXXXXXXXX XXXXXXXXX. 7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuuris (Lubja 4, Tartu). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 8. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Laura Jõgisoo abiprokurör Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega ja mulle määratud kohustusega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalmenetluse toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse. ___________________________________ (nimi ja allkiri)